last varem kohanud), puuris olev koduloom küülik. Tähtsaimad objektid: diivan, laud, tool, mänguasjade kast, koduloom jänese puur. Situatsioon: Ema on just tulnud lapsega jalutamast, kus laps oli jalutamise ajal vankris ning magas osa jalutamise ajast. Ema tõi lapse ise korterisse, eemaldas lapse õues olemise riided, pani lapse maha. Koos nendega tuli korterisse kolm isikut. Vaatlusprotokoll: 13.19 Lapse on istuli, avab suu, suunurgad liiguvad üles ja ta häälitseb. Laps vaatab ema poole. 13.20 Lapse suunurgad liiguvad alla, häälitsemine muutub vaiksemaks. Laps vaatab naissoost tudengi (,,tudeng 2") poole, keda pole varem kohanud. 13.20 Laps paneb käed näo ette, lõpetab häälitsemise, suleb suu täielikult. 13.20 Laps haarab vasaku käega ,,tudeng 2" näpust, kes istub lapse kõrval toolil. 13.21 Laps tõuseb püsti, hoiab vasaku käega ,,tudeng 2" näpust ikka kinni. 13
1. Pruunid konnad – peamiselt maismaalise eluviisiga, suhteliselt vaikse häälega. Koevad ja talvituvad vees. Kudupallid on veepinnal. o Rohukonn – kuni 11 cm, varieeeuva värvusega, tömp nina, kõht marmorja mustriga, väike pehme pöiakobruke. Kurisev krooksumine. Elupaik: aiad, pargid, sood, metsad, niidud. Koeb üleujutatud luhtadel, tiikides, kraavides, sageli ajutistes veekogudes. o Rabakonn – kuni 8 cm, häälitseb vaikse mulksumisena, ninamik teravatipuline, kõht hele, pöiakobruke suur ja kõva. Isased on kudemisajal sinised. Elupaik nagu rohukonnal, kuid eelistab märjemaid alasid. 1. Rohelised konnad – järvekonn, tiigikonn, veekonn. Veelise eluviisiga. Põhivärvus on roheline, muster varieeruv. Elupaikadeks on väikesed veekogud, tiigid, väikejärved ja karjäärid. On soojalembelised ehk on aktiivsed päeval. Kudupallid on vee all taimedel.
1.5 Häälitsemine Kodukakk häälitseb heledamalt kui muud öökullid. Tavaliselt enne keskööd kuuleb emalinnu läbitungivalt valju ning klähvivat "kvuikkvuikkvuik". Isalinnu häälitsus on kolmesilbiline öökullihuige. (Mait Mäger, ,,Linnud rahva keeles ja meeles")
Varase sõnavara omandamine (imiku- ja väikelapseeas) Lapse keeleomandamisvõime on siiski palju mitmepalgelisem kui lingvistid ja psühholoogid on suutnud selgitada. Laps õpib keele ära tavatult kiiresti: põhistruktuurid 4-5 esimese eluaastaga ja ilma kogenud õpetaja või uusima metoodikata(Lieko 1993). Lennebergi (1966) tabel varase keelelise arengu kohta: o 4 kuud - koogab; o 6-9 kuud - laliseb; häälitseb "ma", "da" jne; tavaline on silpide reduplikatsioon; o 12-18 kuud - väike hulk "sõnu"; täidab lihtsaid käske ja reageerib "ei"-le; o 18-21 kuud - sõnavara kasv ca 20 sõnast ca 200 sõnani 21- kuuselt; näitab sõnade järgi esemeid; mõistab lihtsaid küsimusi; moodustab 2 sõnast koosnevaid lauseid; o 24-27 kuud - sõnavaras on 300-400 sõna; kahe-või kolmesõnalaused; kasutab prepositsioone ja pronoomeneid;
»Toituvad Bambusest Melursus Helarctos Liik Hiidpanda » "panda" tähendab bambusesööjat » elab Hiina edelaosa metsades Pygm´i hiidpanda » On alles 20003000 isendit » veedavad 1624 tundi Kääbuspanda päevas süües » musta-valgekirju Ailuropoda baconi karvastikuga » 1,5m pikk Ailuropoda » Häälitseb määgides wulingshanensis Kasutatud kirjandus · Loomade elu, Imetajad, Tallinn "Valgus" 1987 · http://en.wikipedia.org/wiki/Ailuropoda · http://en.wikipedia.org/wiki/Chordate · http://en.wikipedia.org/wiki/Eukaryote
öösel. Teised kakud on rohkem öise eluviisiga. Lumekakud on territoriaalsed linnud ning teiste lumekakkudega ei sotsialiseeru.. Lumekakud peavad jahti kõrgel postil istudes. Kui nad on saagi leidnud, lendavad nad hääletult temani ja püüavad saagi kinni kas õhust või teevad ka maapinnal enne püüdmist mõned sammud. Väiksema saagi neelab tervelt alla, suurema rebib enne söömist tükkideks. Kui kaku kõht on täis, siis jätab ta saagi istumispuule 'mustadeks päevadeks'. Lumekakk häälitseb ainult pesitushooajal, muul ajal on ta peaaegu vaikne. Pesitsuse ajal kaitsevad pesa mõlemad vanalinnud, rünnates vaenlast ja püüdes teda pesast eemale meelitada. Huvitav on see, et ohuks võivad linnud lugeda juba 1 kilomeetri kaugusel olevat ohutekitajat. http://www.looduspilt.ee/loodusope/?page=liigitutvustused_liik&id=178
diabeetikud. Ka õunas olev suhkur võib neid tappa. Eluiga Deegude päris eluiga pole veel paika pandud. Tavaliselt elavad nad 5 aasta, harva ka 9 aastat. Emased elavad tavaliselt vähem, kuna nad on pandud kokku isastega ja tihe poegimine kurnab nende organisimi. Varajast suremist soodustab ka halb söök, halvad geenid, üksinda elamine. Häälitsmine Deegudel on palju erinevaid häälitsusi kuid tavaliselt pole nad häälekad loomad. Kui deegu piiksub või häälitseb võib see tähendada mitut asja: ta otsib paarilist, tahab välja saada, toidukausi ääres vaieldes või kui nad pesevad üksteist jne. Rasmus.
mängunurka, kus nüüd ta võttis raamatu (pildiraamat), jooksis tagasi vanaema juurde ja palus, et ta talle loeks. Vanaema võttis raamatu ja läks lapsega suurde tuppa, kus asetas lapse diivanile ja istus temaga koos maha. Koos nad hakkasid seda raamatut lugema. Vanaema näitas lapsele pilte ja küsis tema käest, mis üks või teine asi pildi peal on. Laps kordas sõnu nagu näiteks: vaes (vares) vanaema küsis lapse käest, kuidas vares häälitseb, Liisa tegi varese häält: kraaks-kraaks, kiisu (sama asja küsis uuesti, kiisu teeb mäu-mäu), aamat(raamat). Vaatlus lõppes 18.52. Sellel ajal viidi laps sööma. Kellaaeg Tegevus Laps (lapse reaktsioon, tegevus) 18.05 Laps tuli vanaisaga poest Märkas, et võõras on tema
ning mõtleb oma onu tappa, kuid ta otsustab lõpuks seda mitte teha, sest tema arust on vale mõrvale mõrvaga tasuda. Kuninganna tuba- Kuninganna ja Polonius on kahekesi ruumis ning arutavad hamleti tegude üle. Polonius kuuleb hääli ning peidab ennast vaiba taha. Hamlet astub tuppa ning ütleb oma emale, et ta on Hamleti isa mälestust solvanud ning mõrvariga abielus. Ta sõimab enda ema ning ei luba tal ruumist lahkuda. Kuninganna ehmub ning karjub abi. Polonius häälitseb korraks ning Hamlet torkab mõõgaga läbi vaiba-Polonius saab surma. Kuningapere matab Poloniuse ilma suurema kärata maha, kuid Ophelia kaotas oma mõistuse tänu oma isa surmale ning Poloniuse poeg (Laertes) ähvardab oma isa mõrvari tappa ning on ääretult vihane, et ta isa ilma austuseta maha maeti. Ophelia uppus jõkke, arvatavasti tegi enesetappu, ta maeti nagu kõrgest seisusest kohane, kuid tegelikkult ei oleks tohtinud enesetapjatele sellist au matmisel pöörata.
inglise, soome ja vene keelde. Näiteid loomingust… AVASTUS ma silmadest loen ja kui leian ei tingi kui ma ei leia siis langetan pea sest silmad ei peta ma iial ei kingi kui midagi leian kuid täpselt ei tea SUVELAUL imelik mõnu saabuvast suvest lõbusus laabuvast kevadest häälitseb hinges põhjust ei ole suvesid palju veel ees ja päike paistab ja õhk on jahe pilved kaugele kulgevad Luulekogumik "Vari ja viisnurk" Karl Martin Sinijärve luulekogu "Vari ja viisnurk" (1991) on nagu eelnevalt mainitud väga omapärases kirjastiilis, näiteks ü tähtede asemel on kirjutatud hoopiski y. Kuid sellele omapärale vaatamata on see luulekogu väga köitev ning loominguline
Probleem: 4-aastane lasteaias käiv poiss ei suuda enamasti teiste lastega koos sõbralikult mängida, läheb kaaslastega tülli, mis teda omakorda viib löömiseni. Kui õpetaja tahab suunata ta aega maha võtma ja sellest lapsega rahulikult vestelda, saab poiss väga vihaseks, võib lüüa ka õpetajat, loopida toole, visata ennast pikali jne. Poisil on raskusi ka keskendumise ja kuulamisega(eriti suures rühmas) ning lõunauinakuga. Ta ei suuda või ei taha uinuda, häälitseb, räägib ja hõigub voodis, võib tulla ka voodist välja. Seega häirib kogu rühma laste uinumist. Lapsevanemaga on sellest räägitud, kuid lapsevanem ei ole osanud ka ise selle olukorra parandamiseks midagi ette võtta. Ema on öelnud, et kodus on poiss rahulik, samas tundub, et laste isa ei taha laste (peres veel kaks last) kasvatamisest osa võtta. Mida võiks lasteaiaõpetaja sellises olukorras veel teha? Lahendus:
Lapse areng 1.Imikuiga (0-1 aastat) Selles etapis toimub kiire areng,kuna imik hakkab tajuma maailma ning see on väga tähtis periood. Imik avastab maailma- häälitseb,kuulab,haistab. Kujuneb välja mälu, tunneb ära vanemad. Tähtis aeg,kuna toimub kiindumine vanematesse ning õpib usaldama neid. Vanemate ja lapse vahel tähtis side,et tekiks turvatunne. Vanematel suur roll,loovad lapses heaolutunde näitavad,et maailm on hea koht. Edaspidine lapse areng sõltub sellest,kas on saanud turvatunde. Vanemad peavad olema tähelepanelikud ning arengu kiirus on erinev. 2.Maimikuiga (1-3 aastat)
limustest (rannakarp). Eesti vetes pesitseb hahk ainult Vaika kaljusaarekestel Saaremaa Lääneranniku lähedal. · Tüüpiline merelind · Pesitseb maismaal kolooniatena · Toiduks on karbid ja pisivähid · Poegade eest hoolitsevad peale oma ema ka teised linnud Kivirullija pesitseb Läänemeres kõikjal peale lõunaranniku, kõige arvukamalt Soome skääridel. Rändlind, kes talveks lahkub Läänemerest. Eesti rannikul vähearvukas. · Kurvitsaline · Häälitseb kimedalt · Tugev nokk, mis abistab toidu otsimisel · Jalad lühikesed · Pesitseb tiirude koloonias Alk pesitseb Soome ja Rootsi rannikul; Gotlandi läänerannikul. Läänemerel pesitsevad algid jäävad kohale ka talveks. Merelised linnud Siia kuuluvad need liigid, kes Läänemere alal pesitsevad ja tegutsevad valdavalt mererannikul. Mujal võib aga nendesamade liikide elupaigaline levik olla teistsugune. · Partlased: ristpart, rohukoskel, merivart, tõmmuvaeras.
püsti hoida. Kolmekuuselt saab imik kaitsesüsti difteeria (nakkusliku kurgumädaniku), teetanuse (kangestuskramptõve), läkaköha ning haemophilus influenza (imikute ja väikelaste peamine ajupõletikutekitaja) vastu. Samuti saab laps süsti või tilgad poliomüeliidi (nakkusliku lastehalvatuse) vastu. Neljandast kuuenda elukuuni hakkab laps otsima rohkem seltsi, rõõmsas tujus olles ta siputab, häälitseb, kõnele vastab hääleka naeruga. Imik suudab juba haarata lelusid ja neid mõlema käega hoida. Maimuke õpib selgelt eristama tuttavaid võõrastest, seetõttu hakkab ta ka võõrastama. Laps suudab ise pöörata seliliasendist kõhuli ja vastupidi, kuuendal elukuul proovitakse roomamist. 4,5-kuuselt ja kuuekuuselt saab laps teise ja kolmanda kompleksvaktsiini difteeria-teetanuse- läkaköha, haemophilus influenza ja poliomüeliidi vastu ning kolmanda B-hepatiidi vaktsinatsiooni.
Second level *hea ronija ja seepärast meeldib Third level Fourth level tal elada pööningutel, aitades, Fifth level keldrites *levitab haigusi, epideemiaid *Poegivad kodurotid aastaringselt, korraga 6-8 poega *Elab kodurott tavaliselt kolm aastat. *rändrott on agressiivne, eelistab süüa liha. *keha pikkus kuni 30 cm *häälitseb kriisates *eluea pikkus 3-5 aastat, paljud ei ela siiski üle 1 aasta Koduhiir Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level *üleni hallika värvusega, Fifth level mõnikord kollaka või pruunika varjundiga. Kõht on hele- või
1. Kuu Üsasisene ehk fleksoorne areng(painutusasend) Kõhuliasendis last tõstes horisontaalripe Käed rusikas ja pöial peopesas Jälgib liikuvat eset, kuulab heli ja kõnet Ilmub esimene naeratus Kõhuli asendis üritab pöörata pead 2. kuu Fleksoorne asend esineb kõhuliasendis, kuid on vähenenud. Seliliasendis suudab lühikest aega pead hoida keskjoonel. Last jalgadele toetades püsib pea keskjoonel. Pöörab hääle suunas pead Häälitseb - koogab 3.kuu Suudab pikemat aega olla kõhuliasendis Raskuskese liigub peast jalgade suunas. Pea kontroll on kindel Käed avanenud suudab lühiajaliselt hoida talle kätte pandud mänguasja. Silmitseb keskendunult inimesi ja esemeid Avaldab häälitsemisega rõõmu Kõhuli asendis tõstab ülakeha 4. kuu Pea kontrolli täiustumine Kõhuli asendis kindel küünarvarstoetus Vaatab enda ümber 180 kraadi ulatuses
pruunikashallid või helepruuni värvusega. Kanakulli saba on küllaltki pikk ja sõudelennul kitsalt koos, keerlemisel aga lehvikjalt laienenud. Sabal on neli laia tumedat vööti. Lisaks sellele iseloomustab kanakulli ka hele kulmutriip. Tiivad on laiad ja suhteliselt ümarad. Kanakulli lend on kiire ja sööstev, paigallendu ei tee kunagi. Kanakull on võimeline ka läbi puuvõrade lendama. Inimasulate ümbruses ta tavaliselt keerleb. Kanakull häälitseb heledalt "hii-hii-hii..." või kilkavalt üksikhüüdena kõlavalt "kiak". Kanakull on levinud Euraasia ja Põhja-Ameerika metsastel ja avamaastikel. Ka Madagaskaril on see liik levinud. Ladinas on ta väheneva arvukusega ent siiski veel üldlevinud haudelind. Elab suuremates metsades, eelistades kuuse-segametsi. Saagijahile läheb sageli ka avamaastikele. Kanakull ei toitu ainult kanadest, nagu seda nime järgi arvata võiks. Kanakulli saagiks langevad harilikult pisinärilised,
Karjades on kindel sisehierarhia, karja juhtkoha jagavad omavahel kõige suuremad isasloomad. Karja juhtpositsioon jagatakse duellis, kus vastased jagavad teineteisele pea- ja kaelahoope, kuni üks neist taandub. Karja juht hoiab oma pea ja kaela alati hästi üleval, madalamal positsioonil olev loom aga langetab juhtkaelkirjaku juures alati pea. Kaelkirjak magab vähe, ühe ööpäeva jooksul 20 minutit kuni 2 tundi. Kaelkirjak häälitseb enamasti inimkõrvale mittekuuldavatel sagedustel (alla 16 Hz), kuigi võib täheldada nohisemist ja huilgamist. Kaelkirjaku eluiga on vabas looduses 20-25 aastat, vangistuses mõnevõrra enam (kuni 28 aastat). Kaelkirjaku põhivaenlased looduses on peale inimese lõvid, leopardid ja hüäänid. Kaelkirjak võib lõvi tappa üheainsa jalahoobiga. Kaelkirjak ja inimene Loomaaedades peetakse kaelkirjakuid ammusest ajast, esimesed andmed nende
tasapinnaliste geomeetriliste figuuride vormi, reeglina eelistatakse heledaid ja eredaid värve. Alates 10.-l2. elunädalast hakkab mõju avaldama uudsus. Kui tuttavate esemete keskele ilmub uus - vormilt või värvilt erinev, keskendatakse pilk kohe sellele. Siinjuures osutub köitvamaks mitte päris uus vaid muutunud stiimul. Kõne areng Juba esimestel elukuudel keskendub laps inimkõne kuulamisele. 3-kuune laps häälitseb palju, 4-kuune võib jäljendada kõne rütmi Esimese eluaasta teisel poolel laliseb terve laps kestvalt ja mõnuga Esimesed mõtestatud sõnad ütleb laps reeglina esimese eluaasta lõpul. Füüsiline areng Esimese kuue elukuu vältel on kasvutempo suurem kui iial hiljem Esimese eluaasta vältel õpib hoidma pead, istuma, roomama, toe najal seisma, iseseisvalt seisma, tegema esimesi samme, algul toega ja seejärel iseseisvalt;
pereliikmete hääli ja nägusi ning reageerib neile pea pööramisega. Laps hakkab koogama, naeratama ja väljendab muul moel oma emotsioone (Väikelapse areng 2-kuune. 25.09.2011). LAPSE EELDATAV ARENG KOLMANDAL ELUKUUL Kolmekuuselt oskab laps selili olles hoida pead keskjoonel, kui pea on suunatud kas vasakule või paremale poole. Kõhuli olles tõstab rindkeret, toetudes kindlalt küünarvartele. Laps üritab haarata esemeid. Laps siputab energiliselt käsi ja jalgu. Naerab ja häälitseb ning näitab muul viisil oma emotsioone (Väikelapse areng 3-kuune. 25.09.2011). LAPSE EELDATAV ARENG NELJANDAL ELUKUUL Nelja kuune laps oskab pöörata end seljalt küljele, seda mõlemas suunas. Hoiab mänguasja käes ja püüab haarata käeulatuses olevat mänguasja, paneb asju suhu. Laps oskab pead pöörata hääle suunas ning naerab lakkamatult. Kõhuli olles toetub kindlalt küünarvartele (Väikelapse areng 4-kuune. 25.09.2011). LAPSE EELDATAV ARENG VIIENDAL ELUKUUL
Keel Allik, J., Rauk, M. (toim.) (2002) "Psühholoogia gümnaasiumile" Keel · Keel on inimestele omane häälikuil põhinev märgisüsteem · Inimkeele üldised omadused: Osutamine Tähendus Suhtlemine Konstruktiivsus Reeglid Laste keele areng Koogamine · Umbes kolmanda elukuu algusest (mõnel 6. nädalal, teisel 3. 4. elukuul) · Häälitseb teiste jutule vastu, võtab ise häälitsedes kontakti annab märku, et tahab suhelda · Algusaeg sõltub füüsilisest küpsemisest, mitte tunnetusliku arengu tasemest · Kurtide laste koogamine ei erine teistest · Tavaliselt esimesteks häälikuteks täishäälikud, samuti h Lalisemine · Algus neljandal elukuul · Peamiselt kaas- ja täishäälikutest koosnevad silbid (ma-ma-ma) · Algusaeg sõltub füüsilisest küpsemisest, edaspidi
Karja juhtpositsioon jagatakse duellis, kus vastased jagavad teineteisele pea– ja kaelahoope,võitlus ei ole julm, kuid võib kesta isegi tunni, enne kui nõrgem end võidetuks tunnistab ja kõrvale astub. Karja juht hoiab oma pea ja kaela alati hästi üleval, madalamal positsioonil olev loom aga langetab juhtkaelkirjaku juures alati pea. Kaelkirjak magab vähe, ühe ööpäeva jooksul 20 minutit kuni 2 tundi.Kaelkirjak magab kael kõveras nii, et kõveras kael puudutab maapinda.Kaelkirjak häälitseb inimkõrvale mittekuuldavatel sagedustel (alla 16 Hz). Kaelkirjaku eluiga on vabas looduses 20-25 aastat, vangistuses mõnevõrra enam (kuni 28 aastat). Kaelkirjaku põhivaenlased looduses on peale inimese lõvid, leopardid ja hüäänid. Kaelkirjak võib lõvi tappa üheainsa jalahoobiga. (http://et.wikipedia.org/wiki/Kaelkirjak) KAELKIRJAK JA INIMENE Loomaaedades peetakse kaelkirjakuid ammusest ajast, esimesed andmed nende vangistuses pidamisest pärinevad juba ajast ca 1500 e.m
mis on me igavene ainukene rahu hea kavatsus või hingepiin või ahastus mis raamesse ei mahu kui lõpeb sõnamäng ja katkeb spliin ilm pöörab uue tahu AXIOOMID lennon on surnud jaapan on kaugel linnud on läinud sygis on tulnud kurvad on laused silmad on näinud SUVELAUL imelik mõnu saabuvast suvest lõbusus laabuvast kevadest häälitseb hinges põhjust ei ole suvesid palju veel ees ja päike paistab ja õhk on jahe pilved kaugele kulgevad AVASTUS ma silmadest loen ja kui leian ei tingi kui ma ei leia siis langetan pea 9 sest silmad ei peta ma iial ei kingi kui midagi leian kuid täpselt
põlvitas Käkun tema ette maha). Kükitas ta samuti, kui maast mänguasju üles korjas . · Kõne Laps suudab aru saada ja täita lihtsaid käske. Talle meeldib pildiraamatutes tuttavatele objektidele osutada ning perekonnafotodelt tuttavaid inimesi otsida. Sõnavara ulatub umbes 50 sõnalt kuni 200 sõnani. Kõnesse ilmuvad kahesõnalised laused. Sellist kõnet nimetatakse telegraafkõneks, milles puuduvad sõnalõpud. Enamik lapsi häälitseb selles vanuses suurema osa ajast ning nende lalin sisaldab rikkalikult erineva kõrguse ja intonatsiooniga kuuldavale toodud häälikuid. Kõne seisukohalt Käku oskused eriti silma ei paistnud. Ainukesed sõnad, mida me selle tunni aja jooksul kuulsime, olid ,,Aitähh" ja ,,Allo". Tema vanused lapsed peaksid tegelikult juba rohkem sõnu ütlema, aga samas, kõne areng on individuaalne asi, nii et ei maksa veel karta, et lapsel mingi kõnehäire on
Jalad on neil hallid ning üsna suured ja tugevad, pikkade varvastega, varvaste vahel on ujunahad ning ujumise poolest meenutavad nad parti. Noorlind on pruunikam, valkja kaela, rinna ja põskedega. Päris noortel lindudel on punane nägu ja punakaspruunid udusuled ümber kaela. Musta värvuse saavutab lind 3-4 kuu vanuselt, valged alad muutuvad täiesti valgeks aga alles aasta vanuselt, mõnikord ka hiljem. Kivirullija Kurvitsaline Häälitseb kimedalt Pesitseb tiirude koloonias Kivirullija on väike 2224 cm pikkune lind. Jalad lühikesed. Pulmasulestikus on ta pea mustvalge, selg punakaspruun, jalad on oranzikaspunased. Talvesulestik on põhiliselt pruuni selja ja valge kõhualusega. Tugev nokk, mis abistab toidu otsimisel. Kivirullija kaalub 90130 grammi. Punajalg-tilder Kurvitsalane Otsib toitu rohuselt rannalt ja mereveest Poegade eest hoolitseb isaslind
Raamatus ,,Psühholoogia gümnaasiumile'' on kirjas, et oma esimese sõna ütleb laps sagedamini 10. Elukuul ning seda perioodi nimetatakse ühesõnaliste lausungite perioodiks, sest ühe sõnaga osutab laps tervele fraasile või lausungile. Näiteks Enrik kasutab sõna ,,mämm'' nii söömie tähenduses, kui söögile osutades jne. Nüüd uudistab laps rohkem seljataha, kus on onu. Patsutab veidi hoogsamalt kätega vastu lauda häälitseb ja läheb järjest valjemaks, osutab käega venna poole ja läheb näost punaseks ning karjub venna peale. Kuid nähes vanaemal jopet seljas unustab Enrik venna sootuks ja lehvitab ühe käega vanaemale öeldes samal ajal ,,taa-taa''. Paistab, et laps mõtleb ja tajub toimuvat hästi. Laps nägi vanaemal jopet seljas ja see tähendaski, et vanaema hakkab lahkuma ning kui keegi ära läheb, siis tuleb talle lehvitada ja taa-taa öelda. Vanemad on talle nii õpetanud ning laps on selle
Kasvatusstiil on oluline Kui laps teab mida ei tohi teha siis ta ei tea mida tohib teha Prudentsiaalsed reeglid: ei jookse pliiats käes, ei kasuta autosõidu ajal pinsetti Personaalsed reeglid: pärast 6te ei söö Üksimäng-pealt vaatamine ja tegevusetus (aga mitte sihitu uitamine ega korduvad motoorsed tegevused) Laps tuleb hästi/kergemini välja traumadest. 3.kuu algul on koogamine 4.kuul lalisemine 6. tunneb mõne sõna, 8.kuul ütleb mõnda sõna 9.kuu ehholaalia periood (häälitseb nagu inimene räägib, sama häälekõla) 9.kuu asju nimetada 9-18.kuu holofrastiline-ühe lauseline periood 1.5 aastane-20-50 sõna 24.kuu umbes 250 sõna, kahesõnalised lausungid Kooliareng sõltub sõnavarast, jutu ja suhtluse kvantiteedist. Kooliedukust ennustavad IQ ja sõnavara suurus isegi paremini kui vanemate haridustase ja sotsiaalmajanduslik staatus. Murdeiga on 200 aasta vanune. (muutused füüsilises kasvus, seksuaalses küpsuses, emotsionaalses arengus, suhetes)
2-3 aastase lapse mõtlemist ja mälu iseloomustab Einoni (2000) sõnul järgnev: Leiab üles kaks ühesuguste omadustega eset; saab aru mõistetest „suur“ ja „väike”; leiab esemele värvuse järgi paarilise; saab aru mõistetest “üks” ja “palju”; teab, mida tähendab „sisse“, „peale“, „alla”; tunneb ära asju, mis teevad häält – näiteks kui teha „auh“, siis laps teab, et see on koer, kes nii häälitseb; nimetab pildil olevat tegevust; kasulik on tundma õppida asjade erinevusi, näiteks võrrelda ühesuguseid, kuid suuruselt või värvilt erinevaid asju; hakkab põhjendusi esitama; võrdleb midagi ja saab reeglitest aru; laps uurib, avastab ja otsib; paneb järjekorda paar sõna, et moodustada lihtsamaid lauseid; täidab lihtsamaid käske; suudab meelde tuletada, mida teha; matkib täiskasvanu tegevusi.
Inimese arengu perioodid J. Piaget`järgi (vanus, nimetus, sisu). sensomotoorse intellekti periood (0 2 eluaastat) - lihtsad liigutus- või tajuaktid. Lapse kohanemine asjadega. Laps sõltub täiesti ümbrusest, sellest, mida tajub. Ei suuda haarata sündmusi, sest ei peegelda neid mõtetes. reflekside staadium (kuni 1 1, 5 elukuud) kaasasündinud refleksid on esimesed tegevused (imemine, naeratab, häälitseb jne), mis avaldavad aktiivsust, kui miski last stimuleerib esmaste tsirkulaarreaktsioonide staadium (1, 5 4 elukuud) imik ,,paneb kokku" erinevaid liigutusi, oma keha koordinatsiooni arendamine (jälgib silmadega, seejärel peaga liikuvat eset horisontaalselt, vertikaalselt jne, laps vaatleb veerevat palli, sirutab käe rippuva asja järele, käsitseb seda ja mängib kõrinaga)
3 aastani)" (Oona 2007). 3.4 Väikelapse arengu kontrollimine N.Bayley testi järgi Selleks, et teha kindlaks normist kõrvale kaldumisi lapse arengus, peab teadma lapse normaalse arengu seaduspärasusi. Üheks laste arengu mõõtmise meetodiks on Nancy Bayley test, mis võimaldab mõõta 1- 42 kuu vanuse lapse vaimset ja motoorset arnegut ja käitumise eripära. 3-kuune imik: 1. Reageerib näo kadumisele. 2. Häälitseb, kui täiskasvanu kõnele vastu. 3. Häälitseb kaks erinevat häälikut. 4. Vaatab kellukeselt kõrinale. 5. Jälgib rõngast paela otsas. 6. Vaatleb kuubikut kolm sekundit. 7. Vaatleb visuaalseid kujundeid, mis asetatakse tema ette umbes 30 cm kaugusele. 8. Pöörab küljelt seljale. 9. Püüab kätt suhu panna. 10. Hoiab rõngast kinni. 11. Tõstab kõhui asendis pead. Hoiab pead ilma toeta püstiasendis ema õla najal. 12. Teeb käte ja jalgadega sümmeetrilisi liigutusi. 4-kuune imik: 1
12) Analüüsige Grice'i koostööprintsiipidest lähtuvalt järgmist internetikommentaari: ,,Ma opin oma poega, et, kui ta on teine sordi inimene ta peab olema KOiGe parem, KOiGe targem, KOiGe tugevam. aga praegu ma ostan teie firmade aktsiad (hinnad on allanud) Me VOttaMe teie Maa enDaLe. tuhat musi, talupojad:)". (Kommentaar on kirjutatud 2007.a Delfi.ee's ilmunud uudisele ,,Duumasaadikud viisid pronksmehele lilli")*. 13) Kirjeldage lapse kõne arengu etappe. Laps häälitseb sünnimomendist alates. Alguses ta nutab, hiljem hakkab koogama ja lalisema · Kolmanda elukuu alguses hakkab laps koogama - suurte inimeste jutule vastu häälitsema või ise nendega häälitsedes kontakti võtma. Selle kõne arengu perioodil oleva lapse häälitsused meenutavad tuvi oma. Tavaliselt on esimesteks häälikuteks täishäälikud, ka häälik H on koogava lapse repertuaaris sage. · Neljandal kuul algab lalisemine
ee's ilmunud uudisele ,,Duumasaadikud viisid pronksmehele lilli")*. Koostööprintsiibi ehk kooperatiivsusprintsiibiga: kuulaja eeldab, et kõneleja ütleb kõige kasulikuma asja, mis ta suudab, ning teeb seda kõige abivalmimal moel, rääkides nii tõele vastavat, informatiivset, asjakohast ja arusaadavat juttu kui võimalik. Koostööprintsiip kõlab: tee oma panus vestlusesse selliseks, nagu lausungi hetkel nõuab vestluse eesmärk või suund. 13) Kirjeldage lapse kõne arengu etappe. Laps häälitseb sünnimomendist alates. Kolmanda elukuu alguses hakkab laps koogama - suurte inimeste jutule vastu häälitsema või ise nendega häälitsedes kontakti võtma. Selle kõne arengu perioodil oleva lapse häälitsused meenutavad tuvi oma. Tavaliselt on esimesteks häälikuteks täishäälikud, ka häälik H on koogava lapse repertuaaris sage. Neljandal kuul algab lalisemine. Laps kasutab peamiselt kaas- ja täishäälikutest koosnevaid silpe, nt ma-ma-ma
Rahvapärane nimetus hiirkonn on tulnud sellest, et kõre reeglina ei hüppa, vaid jookseb kärnkonna kohta ebatavaliselt vilkalt. Mõnedki on teda esmasel kohtumisel segamini ajanud hiirega. Lisaks sellele, et kõre nahk sisaldab mürgist ainet, eritab ta erutatud olekus kaitseks valkjat haisvat nõret, mis inimesele suhu või silma sattudes tekitab ebameeldiva kiheluse. Kudemisveekogude madal veetase pole kõre jaoks oluline mitte ainult vee kiire soojenemise tõttu. Isane kõre häälitseb reeglina ainult vees olles ja häälepõis võib õhuga täitunult paisuda ta pea suuruseks. Kui kõre sooritaks oma laulu sügavamas vees, kus jalad põhja enam ei ulataks, siis see lõpeks suure tõenäosusega tasakaalu kaotusega ja selili asendiga (Kõre ehk juttselg- kärnkonn, 2002 d). 11 Kokkuvõte 20. sajandi esimesel poolel oli kõre e juttselg-kärnkonn (Bufo calamita) väga iseloomulikuks
Kõigusoojasus võimaldab nahkhiirtel säästa energiat, mis on eriti oluline talveperioodil, kui toidu hankimine oleks peaaegu võimatu. [5, lk 45] „Talvitumiseks sobiv temperatuur on 0…7,5 ° C (harilikult 3…7 ° C)“ [2]. Lisaks lendamisvõimele on nahkhiirte eripäraks saagi püüdmine ja orienteerumine kajalokatsiooni abil. Just see võime võimaldab neil saaki püüda öösiti, sest erinevalt nägemisest ei vaja kajalokatsioon valgust. Nahkhiir häälitseb ja vastavalt sellele, kui kiiresti häälitsus temani tagasi jõuab, suudab ta määrata teiste objektide asukoha ruumis. [3] Tõmmulendlane paaritub talvitusperioodi vältel, mil isane ärkab korra üles ja süstib oma sperma emasesse. Isaslooma sperma säilib emase suguteedes ja viljastumine toimub alles kevadel. Mai alguses moodustavad emased poegimiskolooniad, kuhu võib kuuluda 20-60 isendit. Igal emasel sünnib enamasti vaid üks järglane
(T. Randla, 1976) Alates aastast 2000 on Eestis kohatud habekakku 1-10 korral.(wikipedia.org) Kassikakk: Meie suurim kakuline. Sulestiku taustvärvuseks roostekollane kuni roostepruun, peas suured sulgkõrvad, silmad ruuged. Lennus vaheldub liuglend aeglase sõudelennuga. Aktiivne öösel ja hämaras. Keskpäeval peidab end puuvõras või tihnikus. Hääl tugev- kume ja kaugelekostuv nin õõnes "uhuu", mis on ühe- või kahesilbiline. Pesa lähedal ärevuses häälitseb ka päeval, siis aga huked nõrgemad ja heledamad. Üldpikkus 67 cm. Kassikakk on Eestis ülelevinud, kuid vähearvukas haudelind. Elupaigaks valib enamasti männikuid, teda on pesitsejana leitud veel kuuse-segametsadest, lehtmetsadest ja puisniitudelt. Saagijahil ka avamaastikul ja veekogude ääres. (T. Randla, 1976) Arvukus oli madalseisus 1970-ndate aastate algul, mil T.Randla hindas seda 100-120 paarile, ent nüüdseks on liigi arvukus meil jälle tõusnud.(O. Renno,1993)
keha alapool. Ülapoole on suled pruunikashallid või helepruuni värvusega. Kanakulli saba on küllaltki pikk ja sõudelennul kitsalt koos, keerlemisel aga lehvikjalt laienenud. Sabal on neli laia tumedat vööti. Lisaks sellele iseloomustab kanakulli ka hele kulmutriip. Tiivad on laiad ja suhteliselt ümarad. Kanakulli lend on kiire ja sööstev, paigallendu ei tee kunagi. Kanakull on võimeline ka läbi puuvõrade lendama. Inimasulate ümbruses ta tavaliselt keerleb. Kanakull häälitseb heledalt "hii-hii-hii" või kilkavalt üksikhüüdena kõlavalt "kiak". Saagijahile läheb sageli ka avamaastikele. Kanakull ei toitu ainult kanadest, nagu seda nime järgi arvata võiks. Kanakulli saagiks langevad harilikult pisinärilised, väiksemad linnud ja üldse kõik, kellest jõud üle käib. Võimalust mööda hõrendab kanakull ka varese ridu, eriti maitseb talle hallvares. Pesa ehitab kanakull enamasti kuuse, harvem männi, kase või haava otsa. Kurnas on tavaliselt 3...4,
8 Eesti selgroogsed Punaselg-õgija Punaselg-õgija on umbes talvikese suurune tugev ning jässakas lind. Tema konksja tipuga nokk hambakesega ülanokal meenutab röövlinnu nokka. Saaki varitseb punaselg-õgija põõsa või puu oksal, telefonitraadil ja mujal sellistel kohtadel, mis võimaldavad ümbrust jälgida. Ta häälitseb üldiselt harva ja on seltsimatu. Lend on lainjas ning lühikestel vahemaadel ka sirgjooneline. Saaki märgates sööstab ta noolena selle poole ja napsab osavalt õhust kui ka maapinnalt. Rohus liikuvat saaki luurab rappelennul nagu kull, püsides ägedalt tiibu liigutades ühel kohal. Punaselg-õgija peamiseks toiduks on putukad, harvemini väikesed selgroogsed. Õgijatele on iseloomulik toidutagavarade soetamine, mida nad talletavad teravate
punakaspruunideks vöötideks. Kurgualune, rind ja pea küljed on hallikassinised. Nokk on lühike ja Rukkirääk tugev. Kurelised Sookurg häälitseb võimsa valju Sookurg on halli sulestikuga, Sookurg pesitseb soodes, hõikega tumedate jalgadega ning heleda niisketel raiesmikel, nokaga suur lind. Sookure näol on rabades ja roostikes. selgesti eristatav valge laik ning
jälgib inimesi ja matkib neid. 2-3 aastase lapse mõtlemist ja mälu iseloomustab Einoni (2000) sõnul järgnev: Leiab üles kaks ühesuguste omadustega eset; saab aru mõistetest ,,suur" ja ,,väike"; leiab esemele värvuse järgi paarilise; saab aru mõistetest "üks" ja "palju"; teab, mida tähendab ,,sisse", ,,peale", ,,alla"; tunneb ära asju, mis teevad häält näiteks kui teha ,,auh", siis laps teab, et see on koer, kes nii häälitseb; nimetab pildil olevat tegevust; kasulik on tundma õppida asjade erinevusi, näiteks võrrelda ühesuguseid, kuid suuruselt või värvilt erinevaid asju; hakkab põhjendusi esitama; võrdleb midagi ja saab reeglitest aru; laps uurib, avastab ja otsib; paneb järjekorda paar sõna, et moodustada lihtsamaid lauseid; täidab lihtsamaid käske; suudab meelde tuletada, mida teha; matkib täiskasvanu tegevusi. 4 aastase lapse mälu ja tähelepanu
uksest sisse ning mõtleb oma onu tappa, kuid ta otsustab lõpuks seda mitte teha, sest tema arust on vale mõrvale mõrvaga tasuda. Kuninganna tuba- Kuninganna ja Polonius on kahekesi ruumis ning arutavad hamleti tegude üle. Polonius kuuleb hääli ning peidab ennast vaiba taha. Hamlet astub tuppa ning ütleb oma emale, et ta on Hamleti isa mälestust solvanud ning mõrvariga abielus. Ta sõimab enda ema ning ei luba tal ruumist lahkuda. Kuninganna ehmub ning karjub abi. Polonius häälitseb korraks ning Hamlet torkab mõõgaga läbi vaiba- Polonius saab surma. Kuningapere matab Poloniuse ilma suurema kärata maha, kuid Ophelia kaotas oma mõistuse tänu oma isa surmale ning Poloniuse poeg (Laertes) ähvardab oma isa mõrvari tappa ning on ääretult vihane, et ta isa ilma austuseta maha maeti. Ophelia uppus jõkke, arvatavasti tegi enesetappu, ta maeti nagu kõrgest seisusest kohane, kuid tegelikkult ei oleks tohtinud enesetapjatele sellist au matmisel pöörata.
20Must-kärbsenäpp Ficedula hypoleuca Must-kärbsenäppi kutsub rahvasuu ka metstikaks ja kadakaharakaks. See linnuke tegutseb tavaliselt õõnsate puude ja pesakastide ligiduses, sööstab oksalt lendu, et napsata mööda lendavaid putukat ja pöördub tagasi samale või teisele oksale. Isaslind on kevadel agar sinitihasega ja teiste suluspesitsejatega pesaõõnsuste pärast võitlema. Erutuse korral teeb ta kiireid kummardusi, mille juures langetab saba ja kehitab tiibu, tihti häälitseb alarmeerivalt ning naksutab nokka. Musta-kärbsenäpi laul on veidi kõhklev, kuid seejuures lihtne ja meeldiv. See kõlab umbes kui "tri-kruti-kruti-tri". Mõned isendid võivad imiteerida ka teiste lindude häälitsusi ja laulukatkeid või isegi terveid laule. Elupaik ja -viis Elupaigaks on igasugused metsad ja puistud. Elutseb paaridena. Päevase eluviisiga. Ränne Rändlind, kes saabub Eestisse aprilli lõpul ja lahkub augustis. Ränne toimub öösel
Keele leksikaalse sisu analüüs huvitub sellest, missuguseid sõnu kasutatakse ja sõnade suhtelisest sagedusest. Süntaksilist sisu analüüsides põõratakse tähelepanu, kuidas sõnadest moodustuvad fraasid ja lausungid, keele-elementide kombineerimise reeglile grammatikale. Keele tähendust ehk semantilist uurides, tahtakse taeda, mis on lausungi sisu. Oluliseks uurimisobjektiks on ka, kuidas toimub sõnade säilitamine mälus. Laps häälitseb juba sünnimomendist alates. Lapse kõne areng toimub, hoolimata emakeelest, samades arenguetappides. Kolmanda elukuu alguses hakkab laps koogama suurte inimeste jutule vastu häälitsema või ise häälitsedes kontakti võtma. Koogamise algusaeg on individuaalselt erinev ja sõltub füüsilisest küpsemisest. Neljandal kuul algab lalisemine. Sel perioodil kasutab laps peamiselt kaas- ja täishäälikutest koosnevaid silpe
üle tee. Defineeritavate tunnuste teooria – • Tunnused-algelemendid • Defineerivad tunnused: tarvilikud ja piisavad määramaks mõistet • Objekti kuulumine mõiste alla kindel ja selge • Kõik objektid samahead • Mõisted asetsevad hierarhiliselt • Meetodid Prototüübi teooria- • Kategooriad esitatakse prototüüpidena • Iseloomulikud tunnused • Kogemus • Liikmete tüüpilisus Lapse kõne areng – Laps ei sõnni keelt osates. Laps häälitseb sünnimomendist alates. Alguses ta nutab, hiljem hakkab koogama ja lalisema. Nendel kõnesarnaste häälitsustel ei ole veel kokkulepitud tähendust. Samas on need kõne eelsed häälitsused vajalikud lapse rääkima saamiseks. Hoolimata emakeelest läbib lapse keele omandamiseks samad etapid. 1) Koogamine – umbes 3 elukuul hakkab las suurte inimeste jutle vastu häälitsema või ise nendega häälitsedes kontakti võtma. Selles arengu staadiumis meenutavad häälitsused tuvi omi
üldpsühholoogia seaduspärasustest ei piisanud arengupsühholoogia arenguks, praktilised vajadused, mida ühisk tingis (hariduse vajadus), tekkisid vajadused medistsiini osas, pedagoogika, psühhopatoloogia. Alguse sai sellest, et hakkas tekkima tööstusrevolutsioon. PSP 6010 Arengupsühholoogia lisamaterjal Lapse arengu näitajad elukuude kaupa 1.kuu Kõhuli olles keerab ja tõstab pisut pead (1-2 kuu) Hoiab istuli tõstetuna pead (1-2 kuu) Häälitseb Sümmeetrilised liigutused (1-3 kuu) Naeratab spontaanselt (1-1,5 kuu) 2.kuu Kõhuli olles tõstab käsi (2-3 kuu) Oskab haarata ühe käega teist kätt (2-4 kuu) Jälgib silmadega liikuvat objekti (2-3 kuu) Kõhuli olles tõstab käsi (2-3 kuu) Koogab (2-4 kuu) Vastab naeratusele (2-3 kuu) Jälgib silmadega liikuvat objekti (2-3 kuu) 3. kuu Kõhuli olles tõstab rindkeret (2-5 kuu) Hoiab käes ja vehib esemetega millest on kerge kinni haarata n. rõngad, kõrinad (2,5-4,5 kuu) 4.kuu
süntaks, mis on väga oluline. Suletuti kaudu on võimalik oma meeleolu ja füsioloogilist seisundit küllalt hästi edasi anda (nt erutuse korral tõstetud). Liigisisesed häälitsused, nt alarmhäälitsused, kalakajakatel nt häälitsus, kui leidnud kalarikka koha Liikidevaheline kommunikatsioon Nt häälitsused, mille kaudu veendakse peremeesliiki, et ollakse samast liigist, võivad olla intensiivsemad, nt käopoeg häälitseb sama intensiivselt kui kogu pesakond kokku ning teda ka vastavalt toidetakse rohkem. Kui nähakse röövlinnusarnast kägu, siis peremeeslind lendab pesalt ära ning kägu saab sinna oma mina muneda. Vastukohastumus põõsalindudel: visatakse pesast välja kõige suurem muna, ükskõik kas enda või käo oma. Käod ei vali peremeesliiki, vaid biotoobi (vastava keskkonna), kui munevad selle raames peremeeslindude pessa, siis üsna tõenäoline, et satub õige liigi pessa.
Viimastel päevadel hakkavad lõtvuma vaagnasidemed ja lihased sünnitusteede piirkonnas, lõtvuvad ja vajuvad sisse lihased kahel pool sabajuurt, moodustuvad lohud. Lihased laudjal on lõtvunud, käega katsudes pehmed. Poegimiseelsel päeval tekib udarasse ternespiim, süvenevad muutused sabajuure piirkonnas. Häbe pundub ja sealt eritub suhteliselt vedelat lima. Poegimine Sünnituse lähenedes muutub lehm aeglaseks ja rahutuks, häälitseb, kaotab isu, võib hakata tammuma jalalt jalale, vahel püüab vaadata selja taha, heidab maha ja tõuseb korduvalt. Poegimine kestab tavaliselt 2-3 tundi. Karjatamisperioodil kulgeb sünnitus kiiremini. Asemel peetaval ja noorel loomal võib sünnitus venida pikemaks. Poegimistegevuse alguseks loetakse esimeste väituste3 ilmumist. Väituste tulemusena lükatakse loode koos lootekestaga sünnitusteedesse, lootevedelikuga täidetud lootekestad tungivad kiiluna sünnitusteedesse ja avavad need.
toidutahtmise nuttu valust. Erinev väljendus, nutu tugevus, annavad infot nututüübi kohta (nälja, unetuse, viha kohta). Alul on nutt reflektiivne, kuid muutub vähehaaval teadlikuks ja eesmärgistatuks. Paari nädala vanune laps vadistab, kudrutab. Seda häälitsemist esineb siis kui lapsel on hea olla. Kudrutamine on refleksiivne, seega siis mitte suhtlemisega seonduv. Nelja kuune laps häälitseb vaiksel häälel. Ta ütleb ainult ngooooo ja ngaah. 7kuune ütleb “Dada” ja 14kuune küsib “Mis see?” või ütleb “Ma tahan seda”. 17kuune küsib õigetel kohtadel asetsevate asjade kohta nt “Kus su nina on?”, “keel”. 21kuune ütleb või püüab öelda vähemalt 50 sõna, ning vastab kolme sõnaliste lausetega nt suusuu aaa dadaa (ema tõlge, “rong sõitis ära”).
Eesti vetes pesitseb hahk ainult Vaika kaljusaarekestel Saaremaa Lääneranniku lähedal. -tüüpiline merelind -pesitseb maismaal kolooniatena -toiduks karbid ja pisivähid -poegade eest hoolitsevad peale oma ema ka teised linnud Kivirullija pesitseb Läänemeres kõikjal peale lõunaranniku, kõige arvukamalt Soome skääridel. Rändlind, kes talveks lahkub Läänemerest. Eesti rannikul vähearvukas. -kurvitsaline -häälitseb kimedalt -tugev nokk, mis abistab toidu otsimisel -jalad lühikesed -pesitseb tiirude koloonias Alk pesitseb Soome ja Rootsi rannikul, Gotlandi läänerannikul. Läänemerel pesitsevad algid jäävad kohale ka talveks. Merelised linnud Siia kuuluvad need liigid, kes Läänemere alal pesitsevad ja tegutsevad valdavalt mererannikul. Mujal võib aga nendesamade liikide elupaigaline levik olla teistsugune. Partlased: ristpart, rohukoskel, merivart, tõmmuvaeras
Kõne arengu perioodid: Esimestel eluaastatel on suured individuaalsed erinevused. Kakskeelses keskkonnas võib keeleline areng olla pigem aeglasem. Vapustavaid teadmisi selles osas ei ole. Mitmekeelsus on üsna tavaline. Soovitus rääkida oma emakeelt, mitte rääkida lapsega valesti mingis muus keeles. 3. kuu algul koogamine sageli täishäälikud. Sotsiaalse kontakti hoidmise funktsioon, laps räägib (häälitseb) sulle vastu; 4. kuul lalisemine kaas- ja täishäälikud tulevad vaikselt silbikesed. Eluaasta esimeses pooles ei sõltu lalisemine ja häälitsemine sellest kui palju lapsega suheldakse, kuid alates 2-eluaastast on järjest olulisem see palju lapsega suheldakse. Keskkonna mõju tuleb selgesti välja. Keele areng on kui võimaluste kaotamine, kui laps sünnib on ta võimeline õppima ära emakeele moodi mistahes keele, arengu käigus hakkab
Suhe on kahepoolne: lapse mõjutamis võimalused, eriti emal, väga suured. Kas laps on ise aktiivne suhtleja või mitte, kui EI ole, siis lapsevanemad tav tegelevad temaga vähe. Mitte iga tsk ei ole valmis lapsega palju suhtlema, ja see omakorda (+eelmine lause) pärsib lapse arengut. Oluliseks tuleb pidada pilkkontakti. Kas laps jälgib silmadega ümbrust, kui Ei, siis midagi võib valesti olla. Pilkkontakti puudumine on eriti iseäralik AUTISMI korral. Isegi kui ta midagi räägib, häälitseb. Intonatsioonile toetuvad häälitsused ja liigutused on eriti iseloomulikud esimestel elukuudel. Normaalse arengu korral suhtlemine esimese eluaasta teisel poolel muutub situatiivseks, nt haaratakse asju, see pole küll veel verbaalne, ent on seotud tegevusega. Sel perioodil hakkab kujunema ka kõne. See muutub pika peale ka dialoogiks. Esilagu üks sõna, sisi paar sõna, siis primitiivne tuumlause. Sel perioodil eriit oluline, et laps saaks koos tsk,
annaabi.ee 
