vägede edu sõjategevuses 1939-1940. Sõjaplaan rajanes veendumusel, et Poola õnnestub purustada enne, kui lääneriigid jõuavad oma jõud mobiliseerida. Hitleri käsul organiseeriti Saksa-Pool piiril provokatsioone. Selleks, et Saksa laevastikul oleks rohkem tegevusvabadust, andis Hitler käsu vallutada Norra. Seejärel oli väejuhatus välja töötanud plaani, mille kohaselt tuli Saksa vägedel anda löök Belgia ja Hollandi pihta ja meelitada nii Belgiasse Prantsuse-Inglise põhijõud, kes pidid tõrjuma vaenlase. See oleks olnud otsekui 1914. aasta Schlieffeni plaani matkiv pealöök. Tegelikult hõivasid Saksa armee põhijõud Luksemburgi ning tungisid lääneliitlaste põhijõudude seljataha, et need ühe hoobiga purustada. Kokkuvõtvalt võib öelda, et Sakslased oli nii mõndagi õppinud I maailmasõjast ning tegutsesid targalt ja etteplaneeritult. Sakslaste edu põhines 1939.-1940. aastal selles, et neil oli
· Sünninimi Anton Hellinger. Third level Saksa psühholoog, sündis 16.dets Fourth level · Fifth level aastal 1925 Leimenis Badenis. · Arendas välja perekonstellatsioonid. · Kaasaegse psühholoogia üks olulisemaid panuseandjaid. · Toonud nähtavale põhijõud, mis toimivad süsteemselt igas perekonnas. Pereteraapia tähtsaimad eesmärgid Aidata inimeste vahelisi tülisid lahendada. Avastada põlvest põlve kandunud käitumismustreid. Aidata inimestel leppida teineteisega. Muutuste tekitamine. Kaua käiakse perega teraapial? Esimesed seansid lühikeste vahedega ( 1-2 korda nädalas) Edaspidi kahe nädala tagant või kord kuus. Tavaliselt 6 - 10 seansi kuid kõik oleneb pere vajadustest. Miks mitte käia pereteraapias
Mis on üldse riigikaitse? Eesti riigikaitse on üles ehitatud totaalkaitse printsiibil ja riigikaitse eesmärk on säilitada Eesti iseseisvus ja sõltumatus, tema maa-ala, territoriaalvete ning õhuruumi lahutamatu ja jagamatu terviklikkus, põhiseaduslik kord ning rahva turvalisus. Riigikaitse juhtimisstruktuur tagab kaitseväe valmisoleku rahuajal ja kriisiolukordades. Sõjalise kaitse teostajad on kaitsevägi ja Kaitseliit. Kaitseväe operatiivstruktuuri põhijõud on rahuajal sõjaliselt väljaõpetatud reservis olevad üksused. Väheste ressurssidega riigi puhul on kirjeldatud lähenemisviisi eelis see, et rahuajal hoolitsevad reservväelased oma ülalpidamise eest tavaelus ise ja ainsaks riigipoolseks kulutusteks on väljaõpe. Balti riikidest on Eestil kõige suuremad riigikaitse kulud, lisaks suudaks Eesti sõja ajal suurema sõjaväe luua. Leedul on aga arenenum õhuvägi.
· Virginia,Akansas,Tennesse ja Põhja- Carolina · Paremal on kujutatud Lõuna Osariigi võitlejat ja vasakul põhja osariigi võitlejat Relvad Ameerika kodusõjas · Vasakul Jefferson Davis · Paremal Abraham Lincoln Kodusõja käik · Sõda algas 12 aprillil 1861, kui lõunaosariikide väed ründasid Charlestonis asunud Fort Sumteri kindlust. · Põhi otsustas Lõuna kiiresti alistada ning saatis seetõttu tolle pealinna Richmondi peale oma põhijõud. Esimene lahing · Väejuhiks oli Thomas J Jackson. · Bull runi lahing 21juuli 1861 · Lõuna osariigid purustasid põhja osariikide väe. · Väejuht sai hüüdnime kivimüür · 1862 proovisid põhja osariigid läänepoolt rünnata. · Põhja osariikide väejuhiks oli Georg B McCellani · Lõuna osariikide väejuhiks oli Robert E Lee · Põhja osariigid kaotasid lahingu Kindral Lee · Liikus edasi oma väega põhja · Tahtis Washingtoni sisse piirata
Et Inglismaad nõrgestada, kuulutas Napoleon välja kontinentaalblokaadi Inglismaa vastu. See oli Inglismaa majandusele tugev hoop, kuid sellest tuldi välja suurendades kaubavahetust ülemerekolooniatega, kaaperdati Prantsuse ja liitlaste laevu. Blokaad mõjutas ka Prantsusmaad: seal tõusid hinnad 300%,kuna nõudlus oli suur kasvas salakaubandus tohutult. Napoleoni kaotuse põhjused: Napoleon oli Tilsti rahu suhtes liiga kergeusklik Ta arvestas,et suudab põhijõud koheselt purustada Ei arvestatud talve Põlev Moskva Hinnang Napoleonile + Tsiviilkoodeks + Mõõtühikud + Eelisõiguste kaotamine, võrdsus - Kontinentaalblokaad - Mitte väga arukas sõjategevus, kergeusklikkus - Sunniviisiline usuvabastamine Ta ei olnud sõdade kordineerimises hea, aga tema reformid olid õiged , arukad ja õnneks püsivad Monarhistliku reaktsiooni tähendus (tagurlus,Metternichi süsteem,Viini süsteem) Eesmärk oli recolutsioonilise korra taastamine ja kaitse
Ajalugu 2. maailmasõja algus ja Eesti: MRP tähendus Eestile, baaside lepingu sõlmimine, baaside aeg. MRP tähendus Eestile: Eesti kuulus nLiidu huvisfääri. Eestis hävis omariiklus, suured rahvastiku kaotused. Baaside lepingu sõlmimine: 24.09 esitati kaubanduskokkuleppe sõlmimiseks Moskvasse sõitnud Eesti välisministrile Karl Selterile nõudmine allkirjastada vastastikuse abistamise pakt, mis annaks nõukogude Liidule õiguse luua Eesti territooriumil sõjalaevastiku baasid. Ebasõbralikus õhkkonnas toimunud läbirääkimised lõppesid 28.09 1939 baaside lepingu allkirjastamisega. Osapooled lubasid hoiduda teineteise vastu suunata koalitsioonidest ning osutada vastastikust abi kallaletungi või selle ohu korral. Samalaadsed baaside lepingud suruti peale ka Lätile ja Leedule. Baaside aeg: Oktoobri algul 1939 toimusid Tallinnas Eesti ja nõukogude sõjaväelaste läbirääkimised, et täpsustada baaside asukoha ja vägede sissemarsiga seotud küsimusi. 1...
ei sekkunud. Saksamaa lõi Poolat haledalt igast küljest ja vallutas nad kiirelt. 17.sept samal aastal tungis teiselt poolt kallale ka NSVL, hõivates Ida-Poola. 6.oktoobriks oli sõjategevus lõppenud. Poola riik lakkas olemast. 8. Välksõda läänes Hitleri väejuhatus oli välja töötanud plaani, mille kohaselt tuli Saksa vägedel anda esiteks löök Belgia ja Hollandi pihta, meelitades nii Prantsuse-Inglise põhijõud Belgiasse. Tegelikult pidid Saksa armee põhijõud hõivama väikese Luxemburgi, tungima mööda Maginot’ liinist ja jõudma lääneliitlaste põhijõudude seljataha, et need ühe hoobiga purustada. 10.mail 1940 ründasidki sakslased Belgiat ja Hollandit, kasutades kõikki erinevaid jõude. See toimis igati, 12.-13.mail purustasid sakslased kogu prantslaste põhiväe. Inglased suutsid suure vaevaga evakueerida oma väed, kahjuks aga pidi loobuma varustusest. Varsti astus sellesse sõtta ka Itaalia sakslaste poolelt
EGIPTUSE ÜHISKOND Koostajad: Anette Grünberg Kristi Rapper Joanna Parma 12.HU Minevik Ühiskond rangelt hierarhiline Tipus absoluutse võimuga jumal vaarao Ülemkiht - vaarao suguvõsa ja ülikusuguvõsad Kesk-ja alamastme ametnikud (kirjutajad) Alamkiht lihtrahvas ja orjad Hierarhiline ühiskond VAARAO Seaduseandja, sõjaväe ülemjuhataja, ainus vahendaja inimeste ja jumala vahel Võim tugines kitsale ülikkonnale Valitseja ülikkonnaga sugulus- ja abielusidemetes uued valitsejad Pidi ühendama Ülem- ja Alam-Egiptuse harmooniliseks tervikuks Määras ametisse riigi ülemvalitseja, nomoste (maakondade) asevalitsejad, preestrid, väepealikud Preesterkond Vesiirid KIRJUTAJAD Võisid pärineda lihtrahva seast, kui on omandanud kirjatarkuse Ülesandeks kontrollida töötajaid kõigis üksikasjades SÕJAVÄGI Vana riik sai hakkama ilma alalise sõjaväeta Uuel riigil hästi tree...
EESTI VABARIIGI KAITSEJÕUD Raivo Pehk 2006 Riigikaitse eesmärk (allikas: Rahuaja riigikaitse seadus) Riigikaitse eesmärk on säilitada Eesti riigi iseseisvus ja sõltumatus, tema maa- ala, territoriaalvete ning õhuruumi lahutamatu ja jagamatu terviklikkus, põhiseaduslik kord ning rahva turvalisus. Riigikaitse eesmärkide saavutamiseks rakendatakse seaduses sätestatud alustel ja korras totaalkaitse põhimõttel kogu rahvas ning rahva ja riigi jõuallikad. Riigikaitse eesmärkide saavutamisel juhindutakse Eesti põhiseadusest ja seadustest ning rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud normidest ja põhimõtetest. Eesti Vabariik arendab riigikaitse eesmärkide saavutamiseks rahvusvahelist koostööd ning võib ühineda sõjaliste ja kaitsealaste lepete ja liitudega. Riigikaitse juhtimine Eesti Vabariigi riigikaitse ...
Kelle toetamine on meile kasulik. 2. USA toetab ainult neid kelle toetamine on neile kasulik 1943 28. nov 1. dets toimus Teheranis Teherani konverents, kus kohtusid Stalin, Roosevelt ja Churchill. Seal võeti kokku sõja tulemused 1943 aastaks ja lepiti kokku edasine koostöö. Lend- Lease seadusega NSVL sai abi 13 miljardi 150 miljoni dollari ulatuses. Välksõda Saksamaa väed pidid esiteks ründama Belgiat ja Hollandit, et nii meelitama Prantsuse- Inglise põhijõud Belgiasse, et tõrjuda siit otsekui 1941.a. Schlieffeni plaani matkivat pealelööki. 10. mail ründasidki Sakslased, kasutades selleks laialdaselt langevarjuüksusi. Saksa soomusjõudude edasiliikumist toetas tõhusalt lennuvägi. Kummaline sõda 1939-1940 Saksamaa paiskas oma väed kiirelt läände, kus mõlemad pooled kindlustusid Prantsuse-Saksa piirile rajatud Maginot ja Siegfriedi kaitseliinil. Kumbki pool ei ilmutanud erilist aktiivsust. Aktiivsem tegevus
Prantsusmaa vallutamine läbi Belgia ja Luksemburgi ning minna seejärel Pariisi ja suruda Prantsuse väed vastu kindulusti Saksa-Prantsuse piiril. Välksõda taheti ehk 39 päevaga, kogu sõda pidi kestma 3-4 kuud. Prantsusmaa plaan: Kokku oli neil üle 20 plaani. Jäädi lootma passiivsele strateegiale ehk kaitseliinilt Saksa väed lihtsalt jooksevad verest tühjaks. Teati ka Saksamaa plaanist aga seda ei usutud. Venemaa plaan: Loodeti saksamaad lüüa Ida-Preisimaal eeldustest, et sakslaste põhijõud on seotud prantslaste vastase sõjategevusega. Loodeti kõige rohkem oma elavjõu ülekaalule, sest nende armees oli 6 miljonit meest kuid nende relvastus ja väljaõpe olid puudulikud ja aegunud. Inglismaa plaan: Lootis saksamaa purustada liitlaste kätega, pakkudes neile finantsabi ja ise sõjaliselt sekkuda. Nad tahtsid saada alguses ainult 70 tuhat meest mandrile. Sõja jätk: 1) Positsioonisõda ehk kaeviku sõda. Sõjategevus jäi pikaks ajaks paigale ning rinne oli
Stalinil vallutamise kavast loobuma. Mida kujutas endast Saksamaa sõjakäik Lääne-Euroopas? - Samal ajal Taani ja Norra vallutamisega oli Hitler teinud ettevalmistusi välksõjaks läänerindel. Väejuhatus oli välja töötanud plaani, mille kohaselt tuli saksa vägedel anda esiteks löök Belgia ja Hollandi pihta, meelitades nii prantsuse-inglise põhijõude Belgiasse. - Tegelikult pidid saksa armee põhijõud hõivama väiksese Luksemburgi, tungima üle Ardennide, mööduma Maginot’i liinist ja jõudma lääneliitlaste põhijõudude seljataha, ja neid ühe hoobiga purustada Mida andis talle Taani, Norra, Beneluxi maade ja Prantsusmaa vallutamine? Miks ei õnnestunud vallutada Suurbritanniat? - Suurbritannia peaminister Wintson Churchill lükkas tagasi Hitleri Rahuettepanekud ning lubas sõda kõike välja pannes jätkata. - 16 juuli 1940
KESKAEG: LIIVIMAA RISTISÕDA *12 saj. rajati Lübeck-oli tähtsaim saksa linn. *Misjonär- ristiusu levitaja. *Meinhard, Berthold, Theoderich, Albert- saksa piiskopid, kes levitasid risttiusku. *Albert- tema ajal, 1201, algas Riia ehit., on seotud Eesti ristiusustamisega. 1202- mõõgavendade ordu- Kristuse Sõjateenistuse Vendade Ordu, sinna koondusid põhijõud. *Kaupo- Liivlaste juht. Muistne vabadusvõitus *algas 1208- algas võitlus eestlaste vastu, peam. rünnakud olid Sakala ja Ugandi maakonnas (hirmutusretked) *1210- Ümera lahing- Koiva jõe ääres, lätis. Eesti vägi läks Võnnu (cesis) linnust vallut. Eesti võit. *1212-1215- vaherahu *1217 veeb.- Otepää lahing- Eestlaste võit *1217 -21.sept.- Madisepäeva lahing- Viljandi lähedal, Eesti kaotus, Kaupo ja Lembitu- Sakala maavanem hukkusid. (*1217- Taani väed Eestisse *1218- Rootsi väed Eestisse) *1219- Taani kuningas Voldemar II tuli Tallinna alla ja lasi ehit. kivilinnuse sinna. *1220-roots...
Taani, Norra, Madalmaad ja Prantsusmaa nii kiiresti? Välksõda läänes Samal ajal Taani ja Norra vallutamisega oli Hitler viimas lõpule ettevalmistusi välksõjaks (Blitzkrieg) läänerindel. Väejuhatus oli välja töötanud plaani, mille kohaselt tuli Saksa vägedel anda esiteks löök Belgia ja Hollandi pihta, meelitades nii Prantsuse-Inglise põhijõud Belgiasse, et tõrjuda siit otsekui 1914. aasta Schlieffeni plaani matkivat pealööki. Tegelikult pidid Saksa armee põhijõud hõivama väikese Luksembrugi, tungima üle Ardennide, mööduma Maginot´ liinist ja jõudma lääneliitlaste põhijõudude selja taha, et need ühe hoobiga purustada. 10. mail 1940 ründasidki sakslased Belgiat ja Hollandit, kasutades selleks laialdaselt langevarjuüksusi, mis ootamatu löögiga vallutasid piirikindlused. Tõhusalt toetas Saksa soomusjõudude edasiliikumist lennuvägi, mis oli juba harjunud maavägedega ühiselt tegutsema. Prantsuse ja Briti armee polnud 1940
a. Sõjaliste ettevalmistustega. Venemaa sõlmis küll liidulepinguid, aga Napoleon koondas Suure Armee- üle 650 000 armee ja nendest pooled oli Prantsusmaa vasall-ja liitlasriikide sõdurid. Suure Armee häving Venemaal- 1812 aasta 24.juunil alustasid Napoleoni väed sõjakäiku venemaale 450000 mehelise armeega ja venemaal oli neid vastu võtmas veel ~300 000 meest. Eesmärgiks oli purustada vene armee põhijõud, vallutada moskva ning esitada rahutingimused. 1812.a augustis määras Aleksander I enda asemele armee ülemjuhatajaks Mihhail Kutuzovi, kes otsustas Napoleonile lahinguga vastu astuda, Borodina küla juures. Lahingu järel jäi lahinguväli prantslastele, kuid see ei tähendanud vene armee purustamist. Kutuzov taganes ja koondas väed laagrisse, et täiendada jõuvarusid. Napoleoni
Rahvakoosolekul said osaleda kõik kodanikud ning see oli ka kõrgeim võimuorgan. Nõukogu koosnes rikastest ja suursugustest kodanikest, ning sageli täitis see kõrgema kohtukoja ülesannet. Riigiametnikud valiti igal aastal rahvakoosoleku poolt, ning nende kohstus oli juhtide polise sõjaväge ja korraldada igapäevaelu. Levinud oli klassikalisel ajajärgul aristokraatlik riigivorm. Sõja korral relvastuti vastavalt oma majanduslikele võimalustele. Põhijõud sõjaväes oli peaaegu alati raskerelvastuses jalavägi. Faalanks oli pikkadesse sirgetesse rividesse, üksteise selajtaha paigutatud lahinguvägi. Enamik linnriigi kodanikke olid talupojad, jõukamad nende seast tulid oma majapidamisega iseseisvalt toime. Paljudes polistes oli ka vaesuse piiril virelevaid põlluharijaid, kes tänu oma võlgadele kodanikuõigustest ilma võisid jääda. Linnaelanikkond koosnes käsitöölistest ja kaupmeestest
sõjajõud. Napoleon seevastu suutis vaevaga kokku saada väikese armee. Liitlased said võidu endale- Waterloo lahingus- Napoleon oli võimul olnud 100 päeva. Ta loobus uuesti troonist ning ta saadeti Püha Helena saarele, kus ta 1821.a suri. 3. Napoleoni sõja käik Venemaale- lühi ülevaade. 1812 a. juunis alustasid Napoleoni väed sõjakäiku Venemaale .Üle piiri tuli 450000- meheline armee .Venemaal oli vastu panna ligikaudu 300000 meest . Napoleoni eesmärk oli purustada Vene armee põhijõud piirilahingus , vallutada Moskva ja esitada Venemaale rahutingimused . Vene armeeüksustel õnnestus aga oskusliku taganemisega piirilahingut vältida ning ühineda .1812 a. septembris toimunud lahingu järel jäi lahinguväli prantslastele kuid see ei tähendanud Vene armee purustamist . Vene armee taganemine jätkus ning Prantsusmaa-vastane sõda muutus Venemaal järjest rohkem rahvasõjaks. Napoleoni sõdurid marssisid mahajäätud ja inimtühja
6. oktoobriks oli sõjategevus lõppenud. Saksa ja NSV Liidu väed pidasid ühise võiduparaadi: Poolat polnud enam. 1939. aasta novembris ründas NSV Liit MRP-le tuginedes Soomet, 1940. aastal võttis Rumeenialt ära Bessaraabia. Välksõda läänes Samal ajal Taani ja Norra vallutamisega oli Hitler viimas lõpule ettevalmistusi välksõjaks läänerindel. Saksa vägedel anda esiteks löök Belgia ja Hollandi pihta, meelitades nii Prantsuse-Inglise põhijõud Belgiasse. Tegelikult pidid Saksa armee põhijõud hõivama Luksembrugi, tungima üle Ardennide, mööduma Maginot´ liinist ja jõudma lääneliitlaste põhijõudude selja taha, et need ühe hoobiga purustada. 10. mail 1940 ründasidki sakslased Belgiat ja Hollandit. Prantsuse ja Briti armee polnud 1940. aasta suvel veel sõjaks valmis, ning langes Hitleri ülesseatud lõksu. Sakslaste edu õhutas sõtta astuma ka Itaaliat, mille sõjaline panus jäi väikeseks. Prantsusmaa
1561 jalistusid Tallinna ja Harju,Viru ja järlve rüütelkonnad Rootsi kuningas Erik 14-le .Algas rootsi suurriigiajastu,sekkus euroopa poliitikasse.Poola aeti tallinnast minema.Riia jäi vabalinnaks.Vana-liivimaa lakkas olemast,alagas avalik võitlus selle jagamise pärast.osast ordu valdustest moodustati Kuramaa vasallhertsogriik,etteotsa jäi Kettler. Liivimaa kuningriik Maad olid jagatud ,algas pikk ja kurnav rüüstesõda rootsi,taani ja poola vahel.sõja põhijõud oli mõisamehed-endised mõisaametnikud,palgasõdurid ja muu juhuslik rahvas.mõisameest seas oli ka eestlasi.tulemuseks oli maa laastamine.sõjategevus vaibus kui rootsis tuli 1568 riigipöördega võimule Johan 3,kes kõrvalad oma venna Eriku.Poola ja rootsi sõlmisid omavahel vaherahu. Poolas leedus toimusid suured muutused,loodi ühendriik RZECZPOSPOLITA.venemaal möllasid sesevaenused,tsaar Ivan julm asutas oma võimu toeks OPRITSNINA ja laastas omaenda maad.ivan otsis võimalusi
ülesannet. Ametnikud valiti enamasti rikaste kodanike e. Aristokraatide seast. Rikaste kodanike võim oli Aristokraatia. Aristokraatide põlde harisid orjad ja sõltlased. Tavalisi aristokraate huvitas majandustegevus vaid niipalju, et tagada endale vääriline elu ja poliitiline mõju. Aristokraatlikke sõpruskondi aitasid liita ühised söömingud - sümpoosionid (kreeka k. Jooming). Sõja korral relvastusid kõik kodanikud. Sõjaväe põhijõud oli raskerelvastuses jalavägi. Kreeka sõjaväes oli kasutusel faalanks - sõjaväe rivistus, kus mehed seisid tihedalt pikkades rivides üksteise selja taha ja kõrval. Faalanks liikus vilepilli saatel. Enamik linnriikide kodanikke olid talupojad. Linnade käsitöö ja kaubanduse edenemisega edenes ka linnaelanikkond, kes polnud põlluharimisega seotud. Suuremates linnades olidki enamuses käsitöölised. Aristokraatlik juht, kes suutis enda poole pöörata hulga
Prantsusmaa vallutamine läbi Belgia ja Luksemburgi (kust rünnakut ei oodatud), mööduda Pariisist ja suruda Prantsuse väed vastu kindlustusi Saksa-Prantsuse piiril, seejärel purustada Prantsusmaa plaan. Plaan 17: • Prantsuse-Saksa piirilie ehitati tugev kaitseliin; lähtuti nö passiivse kaitse strateegiast. Lotringi ja Elsassi hõivamine. Hoogne pealetung Saksamaale. Venemaa plaan: • Loodeti Saksamaad lüüa Ida-Preisimaal, lähtudes eeldustest, et saksa põhijõud on seotud prantslaste vastase sõjategevusega.Loodeti oma massiivsele armeele (6.milj. Meest) kuid väljaõpe ja relvad olid iganenud. Inglismaa plaan: • Lootis Saksamaad purustada liitlaste abiga pakkudes neile finantstuge ja ise vähe sõjaliselt sekkuda.Mandrile taheti saata esialgu ainult 70 000 meest. 8. Olulised sõjasündmused 1914-1918. 9. Keskriikide kaotuse, Antanti võidu põhjused. • Saksa väed olid kurnatud,
mis võimaldas kuningaperel Norrast lahkuda. Siiski õnnestus sakslastel küllalt kiiresti enamik Norrast enda kätte saada. PõhjaNorras maabus InglisePrantsuse dessant, mistõttu siin jätkusid ägedad lahingud 1940. aasta suveni, mis järele jäänud dessantlased evakueeriti ja Norra lõplikult alistati. Välksõda Läänes (Blitzkrieg) 10. mail 1940 ründasidki sakslased Belgiat ja Hollandit, kasutades selleks laialdaselt langevarjuüksusi. Tegelikult Saksa armee põhijõud hõivasid väikese Luksembrugi, tungisid üle Ardennide, möödusid Maginot´ liinist ja jõudsid lääneliitlaste põhijõudude selja taha ja purustasid need ühe hoobiga. 22. juuni sõlmiti compiegne'i rahu Saksamaa ja Prantsusmaa vahel. 2/3 prantsusmaast, ka pariis sattus Saksa okupatsiooni alla. Välksõja ründekäik Londoni pommitamine ja Kreeka ja Jugoslaavia vallutamine
Siegfriedi kaitseliinil, oldi väheaktiivsed. Aktiivsem oli tegevus merel, kus Saksa laevastik üritas läbi lõigata Inglismaa varustusteid, kandes seejuures tõsiseid kaotusi. 9.04.1939 andis Hitler käsu vallutada Norra, enne seda hõivas ta vastupanuta ka Taani. Norrakatele saabusid appi Inglise-Prantsuse dessant,lahingud jätkusid 1940.a suveni, Norra alistus. Välksõda läänes Väejuhatusel oli plaan,esialgu tuli anda löök Belgiale ja Hollandile, meelitades Prantsuse-Inglise põhijõud Belgiasse. Tegelikult pidid Saksa armee põhijõud hõivama Luksemburgi,tungima üle Ardennide,mööduma Maginot'i liinist ja jõudma lääneliitlaste põhijõudude taha ning nad ühe hoobiga purustama. 10.05 1949 ründasidki sakslased Belgiat ja Hollandit, kasutades selleks langevarjurüksusi,mis ootamatu löögiga vallutasid piirikindlused. Prantsuse ja Briti väed polnud valmis, arvati,et Hitler kordab 1914.a Saksa sõjaplaani, kuid langeti Hitleri ülesseatud lõksu.
Siiski õnnestus sakslastel küllalt kiiresti enamik Norrast enda kätte saada. Põhja-Norras maabus Inglise- Prantsuse dessant, mistõttu siin jätkusid ägedad lahingud 1940. aasta suveni, mis järele jäänud dessantlased evakueeriti ja Norra lõplikult alistati. · Peale seda ründas Sks Pr+SB vägesid => välksõjaks (Blitzkrieg) läänerindel. Plaanis oli anda esiteks löök Belgia ja Hollandi pihta, meelitades nii Prantsuse-Inglise põhijõud Belgiasse, et tõrjuda siit otsekui 1914. aasta Schlieffeni plaani matkivat pealööki. Tegelikult pidid Saksa armee põhijõud hõivama väikese Luksembrugi, tungima üle Ardennide, mööduma Maginot´ liinist ja jõudma lääneliitlaste põhijõudude selja taha, et need ühe hoobiga purustada. · Prantsuse ja Briti armee polnud 1940. aasta suvel veel sõjaks valmis. Soomusjõud olid nõrgad, sakslastele jäi selgelt alla ka lennuvägi. Oma ülesannete kõrgusel polnud ka
Lääneliitlastega. Ennem operatsiooni ,,Overlord" ehk Normandia dessanti. Selle suuroperatsiooni tarbeks tegid britid suure töö ära eksitamaks sakslasi. Oli küll teada, et dessant tuleb, aga luure hoolitses selle eest, et sakslased arvaksid, et dessant tuleb mitte Normandias, vaid Calais, mis asub tunduvalt ida pool. Saksa kindralstaap oli selles valeinformatsioonis nõnda kindel, et arvati veel kaks päeva peale dessandi algust, et see oli hoopis pettemanööver ja et põhijõud tulevad hoopis Calaist. Saksamaa oli ennem sõda oma majandust väga hästi arendanud. Ressursse jagati teiste teljeriikidega. Aga tänu pikaleveninud sõjapidamisele ja punaarmee suurusele, olid sakslased peagi suhteliselt keerulises olukorras- inimressursid vähenesid, tankide tootmiseks ei jätkunud enam metalle, naftavarud hakkasid end ammendama. Hitleri enda käsul suunati kaitseressursse ümber juutide hävitamiseks, mida oleks edukast saanud kasutada sõjapidamiseks
võimsuse tipu. Tilsitis sõlmitud sõprus Venemaa ja Prantsusmaa vahel oli ajutine, kuigi maailma ümberjagamine oli meeltmööda mõlemale. Aleksander I ei suutnud andestada Austerlitzi all lüüasaamist. Prantsusmaa ei olnud rahul sellega, et Venemaa oli rikkunud kontinentaalblokaadi. Vastuolude süvenemine pidi paratamatult viima sõjani, seda mõistsid mõlemad pooled. 1812. aastal alustasid Napoleoni väed sõjakäiku Venemaale, kus ta eesmärk oli purustada Vene armee põhijõud piirilahingus, vallutada Moskva ning esitada Venemaale rahutingimused. 7. septembril toimunud lahingu järel jäi lahinguväli prantslastele, kuid see ei tähendanud Vene armee lõplikku purustamist. Prantsusmaa-vastane sõda hakkas meenutama Venemaal pigem rahvasõda. Napoleon üritas sõda lõpetada, kuid see ei õnnestunud, kuna Aleksander I lükkas kõik ettepanekud tagasi. Talviseks sõjapidamiseks ei olnud Prantsuse armee valmis ja seega alustas Napoleon taganemist. 1812
Eesti andis Nõukogude Liidule rendile maa-alad mereväebaaside loomiseks Saaremaal, Hiiumaal ja Paldiski ümbruses. Moskva omakorda kohustus müüma Eestile soodustingimustel mitmesugust relvastust. Hiljem sai Venemaa kompromissina õiguse rajada täiendavad baasid Rohukülla, Kloogale ja Laulasmaale ning varulennuväljad Kehtnasse ja Kuusikule. 12. oktoobril saabusid Tallinna sadamasse kolm Vene miinilaeva, millele peagi järgnesid Balti sõjalaevastiku põhijõud. Maavägede sissemarss algas 18.oktoobril. Esialgu paigutati Eestisse 14 000 punaväelast ja 337 soomusmasinat, mõne aja pärast järgnes 255 sõjalennukit koos personaliga. Punaväelased elasid kinnistel territooriumidel, nende liikumisvõimalused olid piiratud ning suhtlemine eestlastega pea olematu. Tõsiseid raskusi põhjustas Punaarmee saabumine neile inimestele, kelle elukoht jäi rajatavate baaside maa-alale ja kes olid sunnitud oma kodud maha jätma. 17
Maginot' ja Siegfriedi kaitseliinedele. Sõjategevus soikus kumbki osapooltest erilist aktiivsust ei ilmutanud. 9. aprillil 1940 hõivas Sks ilma vastuhakuta Taani. Ründas ka Norrat, kuid Norra kaitses end küllaltki ägedalt, olenemata sellest, et rünnak oli ootamatu. Siiski saadi endale enamik Norrast. Suvel alistati Norra lõplikult. VÄLKSÕDA LÄÄNES Sks plaan: 1. anda löök Belgia ja Hollandi pihta, et meelitada Prantsuse Inglise põhijõud Belgiasse. 2. minna läbi Luksemburgi, mööduda Maginot' liinist. 3. jõuda lääneliitlaste selja taha, et need ühe hoobiga purustada. 10. mail ründaski Sks Belgiat ja Hollandit. Prantsuse ja Briti väed polnud sõjaks ikka veel valmis. Lääneliitlased langesid Hitleri lõksu. Nende põhiväed said ümberpiiratud ja hävitatud. Kogu sõjavarustus läks Saksamaale. Sakslaste edu õhutas sõtta astuma ka Itaaliat, kelle sõjaline panus jäi väikeseks. 22
baaside asukoha ja vägede sissemarsiga seotud küsimusi. Nõuti veel merebaas loomist Rohukülla ning maaüksuste paigutamist ja lennuväljade ehitamist Eesti mandriossa. Kompromissina sai Venemaa õiguse rajada täiendavad baasid Rohukülla, Kloogale ja Laulasmaale ning varulennuväljad Kehtnasse ja Kuusikule. 12 okt saabusid Tallinna sadamasse kolm Vene miinilaeva, millele peagi järgnesid Balti sõjalaevastiku põhijõud. Maavägede sissemarss Eestisse algas 18 okt. Punaväelased elasid kinnistel territooriumidel, nende liikumisvõimalused olid piiaratud ning suhtlemine eestlastega pea olematu. Tõisiseid raskusi põhjustas Punaarmee saabumine neile inimestele, kelle elukoht jäi rajatavate baaside maa-alale ja kes olid sunnitud oma kodud maha jätma. Kuigi vormiliselt jäi iseseisvus püsima, muutus Eesti pärast baaside lepingu allakirjutamist
Saksamaale. 2. Prantsuse-Saksa piirile ehitati tugev kaitseliin; lähtuti nn passiivse kaitse strateegiast (ehk lootsid sakslaste pealetungile just sealt ning Saksa vägede verest tühjaks jooksmisele kaitseliinist läbimurdmisel). 3. teati ka sakslaste plaanidest (Schliffeni plaanist), kuid neid ei usutud. · Venemaa: 1. loodeti Saksamaad lüüa Ida-Preisimaal lähtudes eeldusest, et sakslaste põhijõud on seotud prantslaste vastase sõjategevusega. 2. loodeti eelkõige oma elavjõu ülekaalule, sest armees oli 6 miljonit meest (nn aururulli taktika ehk sakslaste löömine massiga), kuid relvastus ning väljaõpe oli puudulik ja aegunud. · Inglismaa: 1. lootis Saksamaa purustada liitlaste kätega, pakkudes neile finantsabi ja ise sõjaliselt vähe sekkuda. 2
Prantsuse-Saksa piirile rajatud Maginot' ja Siegfriedi kaitseliinil. Sõjategevus soikus ja algas nn kummaline sõda, kus kumbki pool erilist aktiivsust ei ilmutanud. Aktiivsem tegevus toimus merel, kus Saksa laevastik üritas läbi lõigata Inglismaa varustusteid, kandes sellega tõsiseid kaotusi. 9. aprillil hõivas Saksa laevastik vastupanuta Taani ning ründas siis Norrat. Välksõja sõjaplaaniks oli löök anda Belgia ja Hollandi pihta, et meelitada Prantsuse- Inglise põhijõud Belgiasse, et tõrjuda 1914. aasta Schlieffeni plaani matkivat pealööki. Rünnak toimus 10. mail 1940, kasutades selleks laialdaselt langevarjuüksusi, mis ootamatu löögiga vallutasid piirikindlused. Kaasa aitas ka lennuväe koostöö. Lahing Inglismaa pärast oli põhjustatud Winston Churchilli rahuettepaneku tagasilükkamine ning lubas sõda kõike pannes jätkata. Nii ei jäänud Hitleril midagi muud üle kui alustada ettevalmistusi dessandiks. 16
Vana-Babüloonia 1792 1595; Hamurap, kuningas; Hammurapi seadused Assüüria 9. 7. saj; Assorlased; vallutati palju (Iisrael & Egiptus); regulaararmee Uus-Babüloonia 626 -539; Nebukadnetsar 2.; Paabeli torn; Semiramise rippaiad Kahe jõe vaheline ala. Astmiktempel tsikuraat. Linna kaitsejumala austamiseks. Templid ja preesterkonnad olid olulised. Aja jooksul läks rohkem täthsus kuninga kätte. Sõjaväe põhijõud vabad kodanikud. Rahvakoosolek. Semiidid mesopotaamia põhjaosas. Õppisid sumeri kultuuri ja keelt jne. Nebukadnetsari ajal oli Babülon kõige suurem ja uhkem linn. 539 Pärsi võim. Kuningas oli sõjaväe ülem. Põhimõtteliselt piiramatu võim. Riigi ülempreester. Polnud otseselt jumal, nagu egiptuses. Hästi korraldatud sõjavägi. Linnaühiskond. Hammurapi seadused iga kuriteole oli vastav karistus. Eesmärk oli ühiskonna kaitse.
a. Prantsuse-Preisi sõjas. Kokku oli prantslastel üle 20 plaani, milles kõigis oli initsiatiiv jäetud Saksamaale. Prantsuse-Saksa piirile ehitati tugev kaitseliin. Prantsusmaa lootis sakslaste pealetungile just sealt ning Saksa vägede verest tühjaks jooksmisele kaitseliinist läbimurdmisel. Teati ka sakslaste plaanidest (Schliffeni plaanist), kuid neid ei usutud. VENEMAA Loodeti Saksamaad lüüa Ida-Preisimaal lähtudes eeldusest, et sakslaste põhijõud on seotud prantslaste vastase sõjategevusega. Loodeti eelkõige oma elavjõu ülekaalule, sest armees oli 6 miljonit meest (aururulli taktika ehk sakslaste löömine massiga), kuid relvastus ning väljaõpe oli puudulik ja aegunud. INGLISMAA Inlismaa lootis Saksamaa purustada liitlaste kätega, pakkudes neile finantsabi ja ise sõjaliselt vähe sekkuda. Mandrile taheti esialgu saata ainult 70 000 meest. SÕJAKÄIK
ei sekkunud.Poola lennuväli hävitati toimunud. juba esimesel p. 17 sept tungis NSV kallale ja hõivas Ida-poola.NSV · Välksõda-sx vägedel tuli anda löök ründas soome ja võttis rumeenialt ära belg hol pihta ning meelitada bessaraabia. prants-inglise põhijõud belgiasse ja nad hävitada. 10 mai ründas sx belg- hol kasutades langevarjuüksuseid, taanduma. Kuid loodetud tulemust ei vallutasid piirikindlused. Prant-ing saavutatud,m alta jäi alistamatuks. polnud sõjax valmis.22 jun 1940
1.kreeta kultuur-Kreeta kultuur kujunes 2000-1400 a eKr, võtsid kasutusele kirja, mille järgi ei saa m tänaseni kindlat pilti tollasest elust, kuna neid kasutati vaid majapidamisaruannetes.Selleks on Kreeta lineaarkiriA, mida tänaseni ei osata selgelt lugeda.Kreetas olid lossid kindlustamata, neid kasutati usukeskustena,kultuspaikadena, valitseja elupaigaks, poliitilise võimu keskuseks ning nende ümber kujunesid rahvarohked linnad. Kuulsaim loss Knossose palee. Lossid olid laburündi taolise põhiplaaniga, neid kasutati laoruumideks ning käsitöökodadeks.Kreeta kultuuri peamisi iseärasusion kindlustuste, relvade ja üldse vähimategi sõjakate joonte puudumine. Kreetalaste rahumeelsus väljendus ka kunstis- nende loomingus puudusid sõjaelemendid. Kujutati naisi ,pidustusi,härgi ja härjasarvi. Naiste suhteline domineerimine. Tugevalt esines egiptuse poosi mõju. Kultusloomaks oli härg, samuti austati jumalannasi.2.Mükeene kultuur-Kujunes välja u...
Paljud Punased andsid vastupanuta end vangi. Baltikumis ja Ukrainas võeti sakslasi vastu kui vabastajatena 1941. sügiseks olid sakslased vallutanud Baltikumi, Valgevene ning suure osa Ukrainast. Punaarmeel tohutud kaotused. Barbarossa oli olnud väga edukas, kuid otsustaval hetkel lõi Hitler kõhklema Moskva ründamise asemel, suunas ta osa väegrupist Mitte lõunasse, kus piirati ümber ja hävitati Kiievit kaitsvad Nõukogude väed. Alles siis suunas Hitler põhijõud Moskva vallutamiseks. Linn ei suudetud küll vallutada, kuid võeti piiramisrõngasse. Leningradi blokaadis suri nälga üle 640 000 inimese. Septembri lõpus asusid Sks väed Moskva all otsustavale pealetungile, jõudes detsembri alguseks pealinnast mõnekümne km kaugusele. Kuid Sks vägede edasiliikumine muutus aga järjest vaevalisemaks: 1) läbimatuks muutunud teed; 2) talvekülmad; 3) kurnatud sõdurid, kes olid ilma talvevarustuseta;
EESTI 1939 - 1944 Baaside aeg Oktoobris 1939 toimusid Tallinnas Eesti ja Nõukogude sõjaväelaste läbirääkimised. 12. oktoobril saabusid Tallinna sadamasse 3 vene miinilaeva, millele peagi järgnesid Balti sõjalaevastiku põhijõud. Maavägede sissemarss algas 18. oktoobril. Esialgu paigutati Eestisse 14 000 punaväelast, 337 soomusmasinat ning 255 sõjalennukit koos personaliga. Punaväelased elasid kinnistel territooriumidel, nende liikumisvõimalused olid piiratud ning suhtlemine eestlastega pea olematu. Kuigi vormiliselt jäi iseseisvus püsima, muutus Eesti pärast baaside lepingu allkirjastamist Nõukogude Liidu protektoraadiks ning Eesti välispoliitika sattus sõltuvusse idanaabrist.
dessant, mistõttu siin jätkusid ägedad lahingud 1940. aasta suveni, mis järele jäänud dessantlased evakueeriti ja Norra lõplikult alistati. Välksõda läänes ja lahing Inglismaa pärast 1940 Välksõda läänes Samal ajal Taani ja Norra vallutamisega oli Hitler viimas lõpule ettevalmistusi välksõjaks (Blitzkrieg) läänerindel. Väejuhatus oli välja töötanud plaani, mille kohaselt tuli Saksa vägedel anda esiteks löök Belgia ja Hollandi pihta, meelitades nii Prantsuse-Inglise põhijõud Belgiasse, et tõrjuda siit otsekui 1914. aasta Schlieffeni plaani matkivat pealööki. Tegelikult pidid Saksa armee põhijõud hõivama väikese Luksembrugi, tungima üle Ardennide, mööduma Maginot´ liinist ja jõudma lääneliitlaste põhijõudude selja taha, et need ühe hoobiga purustada. 10. mail 1940 ründasidki sakslased Belgiat ja Hollandit, kasutades selleks laialdaselt langevarjuüksusi, mis ootamatu löögiga vallutasid piirikindlused.
küsimustele ,üksikisu tähtsus Revolutsioonisündmused: Jaanuar 1905 üldstreik Jaanuar 1905 mõisatööliste streik Juuni 1905 petitsioon Oktoober 1905 verine pühapäev Eestis Okt-dets 1905 eesti esimesed erakonnad Detsember 1905 mõisate põletamine 1905 aasta rev ajend: 9 jaanuar verine pühapäev peterburis Rev põhijõud: sots demokraatide juhitud suurtööstustöölised, haritlased ja üliõpilased Karistussalk Autonoomia Terror Revolutsioon muutus kultuuris ja ühiskondlikus elus, ülemisek ühelt kvaliteedilt teisele Petitsioon kollektiivne palvekiri 1905 a rev tulemused: Hariduses: ENKSTG , eesti-, läti- ja saksa keelsed erakoolid, Tööliste elus: tehti töölistele järeleandmisi, parandati töötingimusi(10-tunnine tööpäev)ja sotsiaalolusid.
seadusesätetele, mis ei ole muidugi kunsti probleem." (Andres Laasik, Eesti Päevaleht, 21.10.2005) Näib, et tänapäeval on tähtsam raha ja mahhinatsioonid kui kunst. 1998. aasta märtsis kirjutab Toomas Raudam Postimehes järgmiselt: "«Lolita» on eelkõige raamat. Tema elu on raamatu-elu. Film on paratamatult järgmine, madalam aste. Mitte olemuslikult, vaid ainult selliste teoste puhul, mis pole välised. Mille põhijõud - absoluutne mõistmine - asub sees, selles, mida saab kirjeldada ainult SÕNA. Ning mida lugedes ei saa õieti arugi, mille või kellega tegemist - liblika või libuga, pedofiili või poeediga. Kinos on ta emb-kumb: kas liblikas või luust ja lihast plika, keda nähes pead tahes-tahtmata mõtlema - Kui vana ta on? Kui palju ta kaalub? Kui pikk ta on? Jne..." Oleks keeruline veel tabavamalt väljendada mõtet, mis tekkis minulgi seda ettekannet tehes
mõjutada: o Finantsorganisatsioonid o Massikommunikatsioon o Riigivõimuorganid o Ühiskondlikud organisatsioonid o Kohalik võim o Avalikkus o Firmasisesed huvigrupid · Mikrokeskkond sisaldab äri toimimist (firma ise, hankijad, konkurendid, vahendajad, tarbijad, huvigrupid) · Makrokeskkond põhijõud, mis mõjutavad mikrokeskkonda (majanduslik, ökoloogiline, tehniline, poliitiline, kultuuriline, demograafiline) · Ettevõtte sisene turunduskeskkond sisendiks on inimene, oma väärtushinnangute, vajaduste, eesmärkidega, ka varutavad loodusressursid, tootmisprotsessid, tehnoloogiad on oluliseks komponendiks. Väljund on toode. · Tarbijad toote, teenuse kasutajad, ostjad.
Watergate'i afäär- Nixon lasi paigutada Watergate'i hotellis demokraatide tuppa pealtkuulamisaparaadi, selle tõttu ta ka võitis, pärast eitas enda tegu, kuid hiljem astus tagasi. Terrorismi probleemid- 1993 esimene pommiplahvatus NY maailmakaubanduskeskuses. Majandus: sõduritel polnud sõja lõppedes tööd, majanduse muutumine rahuaja järgi( relvi polnud vaja toota enam), USA tähtsus kasvas, sai teistele riikidele laenatud raha tagasi. USA oli välispoliitikas põhijõud: NATO liider paljudes organisatsioonides, Marshalli plaaniga toetati majandust, Trumani doktriiniga võideldi kommunismi vastu. 4) Suurbritannia peale II maailmasõda (sisepoliitika, majandus, välispoliitika) Kaks parteid: konservatiivid ja leiboristid(töölispartei). Valitsusjuhiks peaminister, praegu James Cameron. Ülemkoda ja alamkoda. M. Thatcher- oli ametis kauem kui ükski teine peaminister, kutsuti raudseks leediks, kokkuhoiu poliitika eestvedaja
üldisele sõjakohustusele b)alistatud riigid pidid andma mehi Prantsuse armeesse 5. Napoleoni ja Venemaa taktikalised eesmärgid sõja algul. Venemaa Kutuzovi taganemistaktika Napoleon purustada Vene armee põhijõud piirilahingus, vallutada Moskva ning esitada Venemaale rahutingimused 6. Borodino lahing. Moskva mahajätmine. Kutuzov otsustas Napoleonile lahinguga vastu astuda Borodino küla juures, 7.septembril 1812.aastal. Kutuzov loobus Moskva kaitsmisest ja koondas väed laagrisse linnast lõunas. Napoleoni väed marssisid mahajäetud ja peaaegu inimtühja Moskvasse, kus puhkes hiigeltulekahju, sest Vene sõdurid olid linna põlema pannud. Napoleon jäi Moskvasse kauemaks kui kuu
võttis vastu ristiusu katoliikluse vormis-head suhted Rooma paavstiga. 8.Merovingide kuningad pärast kuninga surma jagati tema valdused meessoost pärijate vahel-pärast Clocovechi 3- ks.Neid ei õnnestunud enam ühte liita.7saj nn laisad kuningad. Majordoomused-.Frankide ajal ülikud, sõjaväepealikud suurte maavaldustega, lõpuks juhtisid riiki kuningate asemel. Kuulsaim -Karl Martell-Sõjaväes tema ajal võeti kasut pikem, raskem mõõk ja sadulajalused- raskeratsaväest sai lahingus põhijõud. Andis kõrgemad vaimulikud ametid väejuhtidele, tagades ustavuse ja kiriku maavaldused kõigutamata oma võimu.732 a Poitiersi lahing. Frankidel õnnestus peatada araablaste edasitung, vallutajad üle Püreneede lõunasse tagasi. Frangi riik sai olulise tõuke arenemiseks. 9.Pippin Lühike-K.Martelli poeg, valitses Frangi riiki 8saj lõpus. Pakkus Rooma paavstile abi ning ajas langobardid ära (tekkis kiriku-e paavstiriik)paavst kroonis Pippine frankide kuningaks- algas Karolingide dünastia
Sõjategevus 1914 1 Läänerinne Augusti alguses tungisid sakslased luksemburghi ja belgiasse -Marne' Lahing - Saklaste eesmärk vallutada Pariis Prantsuse endiste vägede rünnakutega tõrjuti Sakslased tagasi Viisid oma vägesi sihtpunkti taksodega Mõlemad pooled kaevusid maasse ehitati kaevikute ja punkrite read Sõjateateis hakati üha sagedamini ja lakoonilisemalt ütlema "läänerindel muutusteta" (polnud midagi uut öelda) Idarinne Venemaa põhijõud jagati loode jaedelarindeks neist esimene pid võitlema sksamaa, teine A-U vastu http://docs.google.com/Doc? docid=0AScKL_xrLWVCZGZ2N3EyaHdfOWNoZDl4dmRo&hl=en_GB A-U vastu olid venelased edukad Gaasisõda 44-45 -22 aprill 1915 kasutasid sakslase Yprei juures kaasi esimest korda sakslased erilist edu ei saavutanud sellega -kasutusele tulid kaasimaskid Itaalia ja bulgaaria sõtta astumine lk 45 -1915 itaalia astus sõtta atand poolel Kuulutas sõja A-U-ile
verest tühjaks jooksmisele kaitseliinist läbimurdmisel). Teati ka sakslaste plaanidest (Schliffeni plaanist), kuid seda ei usutud. Venemaa sõjaplaan Loodeti eelkõige oma elavjõu ülekaalule, sest armees oli 6 miljonit meest (nn aururulli taktika ehk sakslaste löömine massiga), kuid relvastus ning väljaõpe oli puudulik ja aegunud. Loodeti Saksamaad lüüa Ida-Preisimaal lähtudes eeldusest, et sakslaste põhijõud on seotud prantslaste vastase sõjategevusega. Inglismaa sõjaplaan Lootis Saksamaa purustada liitlaste kätega, pakkudes neile finantsabi ja ise sõjaliselt vähe sekkuda. mandrile taheti esialgu saata ainult 70 000 meest. Antanti eesmärgid: Prantsusmaa - soovis vähendada Saksamaa ülemvõimu. Inglismaa - Jaapan oli Inglismaa liitlane ja soovis alistada Saksamaa. Venemaa soovis vallutada Türgi ja Konstantinoopoli.
· Merel üritas Saksa laevastik läbi lõigata Inglismaa varustusteid. · 9. apr. 1940 Saksamaa -> Taani (alistus) · Saksamaa ründas ka Norrat. · Norrakad osutasid ägedat vastupanu, kuningpere sai põgeneda. · Appi saabus Inglise-Prantsuse dessant, lahingud jätkusid 1940.a. suveni. Norra alistati. Holland, Belgia, Luksemburg · Ettevalmistused välksõjaks. · Algne plaan väejuhatusel anda esialgul löök Belgiale ja Hollandile, meelitades Prantsuse- Inglise põhijõud Belgiasse. · Tegelikult pidid Saksa armee põhijõud hõivama Luksemburgi, tungima üle Ardennide, mööduma Maginot'i liinist ja jõudma lääneliitlaste põhijõudude taha ja ühe hoobiga purustama. · 10. mai Saksamaa -> Belgiat ja Hollandit. · Prantsuse ja Briti väed polnud valmis. · Arvati, et Hitler kordab 1914.a. sõjaplaani, langeti lõksu. Holland, Belgia, Luksemburg, Prantsusmaa · 12.-13. mai ületasid sakslased Maasi jõe.
Hitleri võimu all. 3. Millist taktikat kasutas Saksamaa Prantsusmaa ründamisel ja mida ta sellega saavutas? Miks ei suutnud Saksamaa Suurbritanniat alistada? Mai-juuni1940 pealetung Prantsusmaale läbi Belgia ja Hollandi. Prantsusmaa ei olnud sõjaks valmis. Usuti, et Hitler kordab 1914.a. Saksa sõjaplaani. Väejuhatus oli välja töötannud plaani, mille kohaselt tuli Saksa vägedel anda esiteks löök Belgia ja Hollandi pihta, meelitades nii Prantsuse-Inglise põhijõud Belgiasse, et tõrjuda pealööki. Tegelikult pidi Saksa armee põhijõud hõivama väikese Luksemburgi, tungima üle Ardennide ja jõudma lääneliitlaste põhijõudude selja taha, et need ühe hoobiga purustada. mai.1940 ründasid sakslased Belgiat ja Hollandit. Prantsuse ja Briti soomusjõud olid nõrgad, sakslastele jäi selgelt alla ka lennuvägi. Juuni alguseks suutsid inglased enamiku oma vägedes ' Prantsusmaalt evakueeruda. 22juuni
metoodika) sportlik psühholoogilised (spordivalmidus, motivatsioon) keskkonnatingimused (libe spordiväljak, halb libisemine jt) Kehalise ettevalmistuse baaskomponendid 1) Kuidas liigitatakse jõud, kiirus ja vastupidavus? 10 Jõud on võime lihaste kokkutõmbe abil ületada välist vastupanu. Liigitus: lihasvastupidavus jõuvastupidavus põhijõud maksimaalne jõud kiire jõud plahvatuslik jõud Kiirus on võime sooritada liigutust või liikumist lühikese ajaga. Liigid: reaktsioonikiirus lähtekiirendus maksimaalne kiirus kiiruslik vastupidavus Vastupidavus on võime kestva tegevuse säilitamiseks vajalikul tasemel. Liigitus: põhi- ehk baasvastupidavus - vastupidavus aeroobse läve tasemel tempovastupidavus - vastupidavus anaeroobse läve tasemel
Teine maailmasõda: sammhaaval uue sõjani Uute konfliktikollete kujunemine: 1935. a tühistas Saksmaa ühepoolselt Versailles lepingu, kehtestas üldise sõjaväekohustuse ning asus uuesti looma lennuväge ning sõjalaevastikku, mis tal seni oli keelatud. Sx. sõlmis Inglismaaga kokkulepe, millega sai Sx suurendada oma laevastikku. 1936. a märtsis viis Hitler oma väed demilitariseeritud Reini tsooni. 1935. a astus Saksamaa välja Rahvasteliidust. sõjakolle It: 1935. ründas Itaalia Etioopiat, eesmärgiga taastada Rooma impeerium. Etioopia vallutati ning sai It. asumaaks. 1936. a sõlmisid Saksamaa ja Jaapan Kominterni-vastase pakti, mis oli suunatud Nõukogude Liidu vastu. Järg. aasta ühines veel riike(Hispaania, Ungari) Ingl.pooldas patki, kuid ei ühinenud. Hispaania kodusõda: Esimene pärast I MS puhkenud sõd Euroopas oli Hispaania kodusõda. Kodusõja eesmärgiks- sõjaväelased ei olnud rahul vabariikliku valitsusega ja tahtsid seda kukutada, st. karde...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
