Mida eestlased usuvad? Kristian Päll 11.LO 1) Eestlased on alati uskunud end olevat religioosselt leige rahvas, kellele on omane ratsionaalsus ja eluterve skepsis. Postimehe arvamustoimetaja Liisa Tagel kirjutab oma arvamusloos 2015. aasta uuringust ''Elust, usust ja usuelust''. Selle uuringu tulemusena saadi teada, et Jumala olemasolu usub 39 protsenti Eesti elanikkonnast, nendest 38 protsenti eestlastest ja 62 protsenti mitte-eestlastest. Ristitud on 46 protsenti eestlastest ja 80 protsenti mitte-eestlastest. Peamisteks usunditeks on õigeusk ja luteriusk. Infot otsisin märksõnadega: eestlase usk, religioon Eestis, eestlase suhtumine usku. 2) Artiklite pealkirjades oli välja toodud lühidalt juhtlõigu tekst. Artiklite juures polnud diagramme ega graafikuid. Mõlema artikli kirjutajad on kirjutanud teksti nii, et on kasutanud väga palju tsiteerimist, kuid enamus on ikkagi enda mõeldud t...
Egiptuse kuningad ja jumalad, igavikulisuse taotlus Vana-Egiptuse kunstis. Läbi inimkonna ajaloo on religiloon ja millessegi uskumine olnud alati tähtsal kohal. Nii oli ka vanade egiptlaste jaoks oli kõige tähtsamal kohal nende elus religioon ja usk surmajärgsesse ellu. Läbi religiliooni ja usu on inimesel kergem kohaneda ja toime tulla igapäevaste väljakutsetega elus, see on nagu tugisammas, mis toetab inimest maisel eluteel. Religioon aitab lahti seletada ja mõtestada tervet elukaart või miks ka mitte eluringi, kui uskuda reinkarnatsiooni.
Sinise liblika usku Ühes ilusas talvelaulu salmis on read: "Eemalt näed sinilindu, kõrgelt mäelt tõuseb lendu ja soovid sul kõik täita ta võib, kui sa kõnnid talve võlumaal." Mina tõlgendaksin seda lauset sellega, et igaüks meist on suuteline oma unistusi täide viima, kui me tõesti usume seda, mida me soovime. Sellist unistuste täitumisse uskumist mina nimetaksingi sinise liblika usuks. Miks me usume unistustesse ehk mis paneb meid uskuma sinisesse liblikasse? Ainult unistustes oleme tõeliselt vabad. Enda soovides ei ole kedagi, kes meie elu dikteeriks ja meie eest valikuid teeks. Vaba olemine täidab meid rahu ja jõuga, mis aitab edasi reaalses elus eesmärkide elluviimisel. Juba sellest ajast peale, kui ma oma elu mäletama hakkasin, olen ma tegelenud muusikaga, kas siis ema nõudel trummi mängides, mööda tuba ringi joostes ja lauldes või lasteaias klaverit õppides. Kogu see aeg, mida ma ...
kaheldav,seletama meie endi, maailma ja meie sisu olemust, eksistentsi ja tõelisust. Ma arvan, et kõik see mis meis on, seda saame me ise kujundada, arendada ja määrata ning seda ei tuleks seostada jumalaga. 7.Autori arust ei suuda paljud inimesed tunnetada Jumalat või isegi hinge sellepärast, et nad ei suuda mõelda kaugemalt kui meelelistest asjadest, mida me näeme, kuuleme. Kõik see mida ei ole võimalik kujutada on ka tavainimese põhjuseks, miks on Jumala uskumine võimatu. Descartes väidab, et inimesed usuvad ainult kujutletavatesse asjadesse, mida on lihtne mõista. Kõik muu jääb näib meile mittemõistetavana. Kuna meie ideede tõelisus tuleneb Jumalast, täiuslikust ja lõpmatust olevusest, ei saa olla iseenda olemuses ja ideedes kindlad need, kes ei usu Jumalasse. 8. Autor väidab, et mõistus ütleb meile, et kõigil meie ideedel peab olema mingisugune tõealus, kuna ideed pärinevad Jumalalt. Mõistus ei ütle
suutrad. Taoism hiina keelest tulnud dao tähendab teed või kulgu, sümbol yin ja yang väljendab vastastikkust ja tasakaalu, paik hiina pühamud templid, viis taoismi mäge, pühakiri dao dejing autor laozid. Eestis ei ole riigikirikut religioon usund, usk, ateism Eestis ei ole riigikirikut religioon usund, usk, ateism Eestis ei ole riigikirikut religioon usund, usk, ateism usuvastane tegevus, jumalasse mitte uskumine, juutlus jumal usuvastane tegevus, jumalasse mitte uskumine, juutlus jumal usuvastane tegevus, jumalasse mitte uskumine, juutlus jumal Jahve, püha raamat Toora, juht messia, sümbol seitsmeharuline Jahve, püha raamat Toora, juht messia, sümbol seitsmeharuline Jahve, püha raamat Toora, juht messia, sümbol seitsmeharuline
Kes on jumal?- tiuslikum olend Teleoloogiline testus- jumala olemasolu testuseks on see, et universumis on selge kord ja sihiprasus Kik teenivad mingit eesmrki Teleoloogia- petus, mis selgitab asju nende eesmrkide kaudu Kas kik on ikka korraprane? Kosmoloogiline testus Universum on olemas See ei saa tekkida iseendast Lihtne jreldus: loojaks jumal Moraaliargument: moraal ei saa eskisteerida ilma Jumalata ldise nusoleku argument: kui kik on uskunud, siis on olemas PASCALI KIHLVEDU Jumalasse uskumine on parim strateegia: kui Jumalat ei ole olemas ja temasse uskuda, on sellest sndiv kahju vike. Kui aga Jumal on olemas ja temasse ei usuta, siis on kahju suur. Niisiisi jumalasse uskumine on kindlustuspoliis. Emotsionaalsed phjendused Olen Jumala kohalolu otseselt tajunud. Valgustatus hmmastavad kokkusattumised Palvetele vastamine Ka on ta kinnitatud Maa, et see ei kiguks 16.saj oht autoriteet Kopernik Kepler Galilei Newton Tde vabaneb kiriku autoriteedist
Läbi aegade on uskumused muutunud. On jõutud järeldustele, et tänapäeva religioonide liikumine on jõudnud sinna kohta, mis eiravad kõiki kultuslikke tunnuseid. Fakt, et üha ebamäärasemaks muutub vahe teadusliku ja maagilise, kausaalse ja müütilise vahel, näitab üsna selgelt, et tänapäeva religioonid liiguvad maagiasse uskumise suunas. Põhiliseks erinevuseks kristluse ja nüüdisaegsete religioonide vahel on erinevus teistliku usu ja mitteteistliku maagia vahel. Maagiasse uskumine võib vähendada kahtlusi, kadedust ja ebakindlust. Kristlikuses tähenduses välistab usk usu ja lootuse asetamist maagiale. Uskumine akosmilisse monismi (monism on filosoofiline väljamõeldis, kes tõe asemel ihkavad ühtsust) ja kõige üks-olemisse, mis esineb enamikus uususundeis, seisab kaugel uskumisest kristlikku Jumalasse. Kristlaste Jumal jääb alati inimesele ja inimlikult tehtud teadusele vastanduvaks isikuks. Religioossetes
mitusada alamjumalat, kelle poole palvetada ja kellele ohvreid tuua oli liiast. Usk tundus olevat mõeldud rikkamatele ühiskonnakihtidele, mis minu meelest ei oleks tohtinud nii olla. Jumalaid saab kummardada ka ohverdamata ja ilma kohustuslike andamiteta kristlus, budaism ja mõned teised usud toimivad nii väga edukalt. Arvestades seda, et kogu inimkond ei saanud usku vahetades hukka, oleks ohverdamata uskumine olnud sama piisav. Kristlus jõudis aga paraku ette ja seda, kui ainujumalakultust, levitati meie ajaarvamise algusest 2. sajandini piisavalt mõjukalt, et umbes 5 protsenti Rooma keisririigi rahvastikust selle omaks võttis. Lisaks paljutele ohverdamistele oli lihtrahva probleemiks see, et vana usu järgi pääsesid taevasse vaid jõukad inimesed. Jeesus levitas aga oma usus seda, et tema jumala ees on kõik võrdsed ja rikkuse järgi pole keegi eelistatud
mehitatud kosmoselaevadelt. Välja on pakutud arvukalt oletusi, miks laevad ja lennukid Bermuda kolmnurgas ühtelugu jäljetult kaovad- süüdistatakse küll keeriseid, veealuseid vulkaane, negatiivset gravitatsiooni, musti auke, ajanihet, ufosid, ning erinevaid tumedaid jõude. Ent rahuldavat vastust ei anna neist variantidest ükski. Tahan öelda, et imed, mis kuidagi loodusega seonduvat on inimese ajule vastuvõetavamad. Küllap on uskumine neisse lihtsam, kuna loodus ju armastab ikka vingerpusse mängida- lihtsalt need korrad on ta oma veidrustega inimmõistuse piiridest üle astunud. Sarnaselt loodusimedele on ju ka vanaaja seitse maailmaimet meile enamjaolt meeltega tajutavad. Usun, et imedeks ´ristiti´ nad konkreetse ajastu kontekstis, ning oma staatuse on nad säilitanud- nagu iga teine imegi- vaid tänu sellele, et meil pole võimalik nende kohta teada saada täit tõde
õnnele. Brahmanism on preestritekeskne ohverdamisreligioon, sellest eraldusid iseseisvateks usunditeks dzainism ja budism, mis ei tunnista veedade jumaliku päritolu. Hinduismi sünd langeb kokku brahmanismi reformimisega, 7-9sajandil. Salliv usund, oluline on nõue Veedade autoriteeti ja jumalikku päritolusse. Hinduism on etniline religioon, puudub rajaja, seotud ajalooga. Suuruselt kolmas usund maailmas, u 900miljonit järgijat. Õpetus ja põhisuunad. Sisaldab: ¤ polüteismi - uskumine mimeses jumalasse ¤ monism - õpetus, mis seletab maailma ühest algest lähtudes ¤ panteismi - jumalat loodusega samastav õpetus ¤ monoteisimi - ainujumalasse uskumine ¤ ateismi - usuvastasus Igaüks võib valida endale vastuvõetava tee või sobiva jumluse. Pühad raamatud sisaldavad vastuolulisi arusaamu. Hinduismis kajastuvad kõik usulise kogemuse ja tegevuse vormid. Õpetatakse, et tõde on üks, kuigi pühad mehed vahendavad seda eri aegadel erineval viisil.
· 200300 puntki : haigestusid inimesed neile sündmustele järgneva aasta jooksul 50%lise tõenäosusega · Üle 300 punkti : tekkisid inimestel tõsisemad kohanemisraskused, haigestumise tõenäosus oli juba 70% Isiksus ja stress · Kõik inimesed taluvad stressi erinevalt tähtis faktor on suhtumine ! · Pessimism vs optimism. · Stressitaluvus. · Aja Btüüpi isiksused Stressiolukordade kontrollitavus · Raske kontrollida. · Uskumine, et olukord püsib meie kontrolli all. · Sündmuse ettenägemine. · Suur roll isiksusel. Stressi tagajärjed · Individuaalsed tagajärjed :Ennastkahjustav käitumine :Psüholoogilised probleemid :Psühosomaatilised haigused Stressiga toimetulek · Postitiivsed ütlused · Aja läbimõeldum kasutamine · Füüsilised harjutused · Sotsiaalne tugi Surm ja lein · Surm · Lein
Sadu, isegi tuhandeid aastaid on erinevaid jumalaid kummardatud ning samal ajal oldud absoluutselt kindlad, et just nende jumal on ainus ja õige ning kõik teised on väärad. Usu pärast tehakse kohutavaid ning ka suurejoonelisi tegusid. Selle nimel ollakse tihtilugu kõigeks valmis, midagi ei peeta paljuks, ohverdatakse nii ennast kui ka oma vara. Millegipärast aga ei tehta pooltki nii palju iseenda heaks, kui tehakse usu jaoks, kuigi usk jumalasse on usk iseendasse. Jumalasse uskumine on mingil määral ettekääne, sest enesesse uskumine tundub nii mõnegi jaoks talumatult egoistliku või ka võika teona. On ju inimestele tehtud sajandeid ajupesu, et nad tuua religioossesse maailma. Neile on valetatud ja igat moodi petetud, ära võetud nende enda rahvuse usk (näiteks eestlastelt) ja sunniviisiliselt näiteks kristlust pähe määritud. Tõepoolest, tuleb konstateerida ka seda, et on ka
Jänki kuningas Arthur õukonnas Mark Twain Mark Twain ● Kodanikunimega Samuel Langhorne Clemens. Pärit Floridast, Missouri osariigist. ● Kirjaniku nimi tähendab kahe sülla sügavuse märki. ● Ta sündis 30. novembril 1835 ja suri 1910. ● Teda peetakse oma aja parimaks humoristiks. ● Kuulsaimad teosed. ◦ Tom Sawyer seiklused. ◦ Huckleberry Finni seiklused. Hank Morgan Hank Morgan on raamatu peategelane. Ta on 19. sajandi kodanik, kuid pärast kaklust ärkab ta üles 529. aastal. Tal on iseneeri haridus. Keskajas kutsutakse teda Bossiks. Ta usub, et asjad võivad muutuda ja areneda. Ta on heasüdamlik ja innovatiivne inimene. Tegelased ● Clarence ● Merlin ● Lancelot ● Sandy ● Hallo-Keskjaam ● Sir Sagramor ● Guenevere ● Morgan le Fay ● Sir Kay Tegevuse aeg ja koht Tegevus toimus 6. sajandi esimesel poolel Inglismaal, kui maad valitses kuningas Arthur. Kõige tähtsamad sündmused ● Päikesevarjutus. ● Peam...
Miks just juudid kannatavad? Ma ei mõista.. Lisaks ka tänapäeval kiusatakse juute taga, ometigi peaksid inimesed juba aru saama, et nad teevad ainult süütutele liiga nii. Juudid soovivad ainult elada, parema meelega oma kodumaal, kuid miskipärast neil ei lasta. Ajaloos õppisime fakte, sündmusi - millal, kuidas miski toimus. See film kannab edasi ka tundeid ning avab inimeste silmi juutide kannatustest. Religioon ei tohiks olla tagakiusamise põhjuseks. Millegi või kellegisse uskumine ei tee ju teistele liiga. Filmis räägiti oma sõnadega oma kogemustest.
Vandenõuteooriad HIV-st Anete Samelselg Karin Köösel 9.b klass HIV kui ohutu haigus HIV nakkust puudutavad vandenõuteooriad jagunevad laias laastus kaheks. Esimest liiki teooriate puhul arvatakse, et tegemist on suhteliselt ohutu viirusega ja ei põhjusta AID-si. Nende arvates on suremise põhjendusteks: HIV-viiruse vastu kasutatavate ravimite toksiline toime, vaesus, alatoitumus ja kroonilised haigused. HIV inimkonna tasakaaluks Väidetakse, et HIV on USA teadlaste poolt loodud geneetiliselt uuendatud viirus ja selle ülesandeks on hoida rahvaarvu tasakaalus. On ka teooriaid, mis räägivad et HIV-iga nakatati USA sõdureid, kes saadeti Aafrikasse et hävitada must rass ja pidurdada Aafrika riikide arengut. Üks Noobeli rahupreemia laureaat on öelnud, et HIV on bioloogiline relv, mida kasutatakse rahvaarvu kontrollimiseks. Tõsi, hiljem ta eitas seda väidet. Uskumine ja mitteuskumine vandenõuteoo...
loomingulisust erineda teistest ja rohkem silma paista, olla ainulaadne. Hariduse eesmärk on luua inimese isiksus loomingu ja mõistmise teel. Arendada inimese loomingulisust, eneseväljendamise oskust, tänu millele ta loob iseenda isiksuse.Arendada mõistmist, mis aitab aru saada üldistest protsessidest, situatsioonidest ja toime tulla rasketes olukordades, tehes õigeid valikuid. Inimene mõistab ja tahab sageli mõista ainult seda, millesse ta ise usub.Mõistmine on kui omamoodi uskumine ,et asi just nii ka tegelikult on. Inimene vormib ise oma isiksuse aja jooksul tänu haridusele, loomingu ja mõistmise teel, mis on pidev protsess.Tänu millele meist igaüks muutub ainulaatsemaks.
Kuidas mõistan renessanssi Renessanss sündis Itaalias 15.sajandil ning see tähendab taassündi. Kui mõtlema hakata, millest renessanss üleüldse alguse on saanud, siis kõige paremini öeldes on see antiigi pärandi taasavastamine ning uuema kunsti ja kirjanduse tulemus.Sel ajal oli tähtsal kohal inimkeskne maailmakäsitlus. Renessanssile toetudes sai alguse uskumine inimese mõistuse võimekusse ehk humanismi.Sellel ajastul lükkus tahaplaanile religioosne ja igavikuline mõtlemine ning tekkis huvi maiste asjade vastu. Kõige paremini saab renessanssi mõista tollel ajal tehtud piltide,ehitiste ning teoste järgi.Lihtsam on oma silmaga näha, kui seda ainult jutust lugeda. Vaadates renessansslikke riideid, siis on selge millele on enam tähelepanu pööratud.Rõhku on pandud kallile väljanägemisele
kirjas Uues Testamendis, tõestab tema usaldusväärsuse, nii et me võime olema kindlad selles, mida ta Jumala kohta ütleb. Pascali kihlvedu, mis ei ole küll jumalatõestus, püüab mänguteooria abil näidata, et Jumalasse uskumine on parim strateegia (mänguteooria): kui Jumalat ei ole olemas ja temasse uskuda, on sellest sündiv kahju väike. Kui aga Jumal on olemas ja temasse ei usuta, siis on kahju suur. Niisiis on Jumalasse uskumine nagu kindlustuspoliis. Inimestel on teisigi aluseid Jumalasse uskumiseks. Näiteks väidavad paljud, et nad on oma elus Jumala kohalolu otseselt tajunud. Mõned kirjutavad Jumala arvele oma tugevaid emotsioone või rabavaid taipamisi pärast palveid ja jumalateenistusi. Mõned kirjutavad Jumala mõju arvele sündmuste arengut oma elus ja hämmastavaid kokkusattumusi. Tugevaid emotsioone, hämmastavaid kokkusattumusi ja rabavaid taipamisi on ka ateistidel, kuigi need
horoskoope. New Age'l on 4 kõige enam levinumat uskumust: kogu inimkond ja olemasolev on omavahel seotud ühe energiaga, milleks on Jumal; vaimsed olendid eksisteerivad ning nad on valmis meid õpetama kui me end neile avame; inimese eesmärgiks siin maailmas on saada õppetund, milleks on armastus; surm ei lõpeta eksistentsi, elu saab uue vormi. Mina isiklikult arvan, et kõige enam on lääne ühiskonda puudutanud see viimane: uskumine reinkarnatsiooni ja surmajärgsetesse kogemustesse.
Need polnud kaugeltki tavalised. Nimelt, nimetas ta 3 meetriseid torusid, basskitarriks ka jäi tema lause " kui sul on kodus jalgratas, siis on sul kodus ka trummi komplekt" rõõmsalt kõlama nii mõnegi noore huultele Enim jäi mind kummitama tema lugu "revolutsioon", mida sai hiljem nii kooliraadiost kui ka kodus internetist lasted, mõned korrad. Lugu jäi enim meelde ilmselt tema esitlus viis, see polnud kaugeltki mitte tavaline. Silver Sepa uskumine selle laulu sõnadesse ja selle siiras esitamine publikule oligi see, mis oma lihtsusega võlus. Lugu tekitas, vaid häid emotsioone. Ilmselt oli see siiani meie koolis esinenutest esinjatest, kõige kihvtim ja vahvam elamus. Olen enam, kui kindle, et ühelgi saalis viibijal polnud kordagi ei igav ega tundnud nõrdimust, et nad peavad seda kuulama. Absoluutselt kõik olid peale kontserdit positiivses tujus ning paluti ka veel vahetunnist jätkata. Usun, et kõik jäid
kirjaniku isiklikes läbielamistes. Tema teoseid on tõlgitud 2012. aasta seisuga 71 keelde ja neid on müüdud üle 115 miljoni eksemplari. Ta on kõigi aegade suurima müügieduga Brasiilia kirjanik ja suurima müügieduga portugali keeles kirjutav kirjanik. Paulo Coelho Minu arvamus Minu arvates on see raamat väga teistsugune ja omapärane, see on sügav ja kohati raskesti mõistetav. Kui loost välja jätta suur jumalasse uskumine, inglite tagaajamine, siis on seal tõesti nii mõnigi hea mõte sees. Kindlasti pole see raamat üks minu lemmikutest, kuid samuti pole ka kõige halvim. Kasutatud allikad http://www.arvustus.com/paulo-co elho-valk%C3%BC%C3%BCrid http://et.wikipedia.org/wiki/Paulo_Coe lho AITÄH
teadmine. Tema sõnul võib jaotada ideede lähteallikad kaheks : oma ettekujutluse asjade omadustest (värv,materjal jm) saame läbi meelte tajumuste ning neid materiaalseid asju nimetab autor aistimiseks. Kui meie vaim tegeleb ideedega ja hing nende üle ,,arutlema" hakkab, täitub mõistus teist laadi ideedega sellistega, mis ei tule mitte väliste, vaid sisemiste faktorite poolt (nagu tajumine, teadmine, uskumine jne), seal saab inimese vaim teadlikuks omaenda tegevustest ja nende laadist. Tegemist on meelele väga sarnase allikaga ja nimetab ta seda reflektsiooniks. Ideed pärinevad Locke sõnul kõik mingist kindlast allikast ükski idee ei teki iseenesest või alusetult. Näiteks vastsündinud laps ei ole varustatud ideedega need hakkavad järk-järgult temasse tekkima, alguses, läbi valguse, värvide ja helide, ilmselged ja hästituntud ideed, hiljem ebatavalisemad
halastault viib meid edasi elu väljakutse ja tagasilööke mööda. Isegi kui inimene on raskes olukorras, siis tema peab alati tekkivad niisugused mõtted: ,,Äkki oleks kõik korras, äkki see ei juhtu nii hullem, nagu ma endale kujudnasin". Miks inimene alati usub parema tulemuse poole. Vastus on kerge, sest me ei unusta usku, sest ta on programmeritud meie peas niisgisega nimega nagu ,,Usk on parim tulemus iga süngmuse kohta, ta on murdmutu". Enamasti iniemst ütlevad, et kas uskumine tühja asjudesse aitab meid parema tulemuse täitmiseks. Aga kui tegelikult öelda, siis usk on nagu enesesisendus või positiivne programmerimine: "Ma tean, et ma teen kõik ära". Kokkuvõtteks võin öelda, et ma olen täiesti nõus William James'i väitega. Alati on vaja meeles pidada, et kõik oleks tehtud edukalt on vaja tugev usk parema tulemuse poole. See ei hakka tähendama, et meil ei oleks kahju ja ebaõnnestumisi. Vead ja tagasilööke on paratamatud. Ags usk
LOOMING Proosaloomingu probleemistik · Kodu, kodutus, kodust eemal olek. Eesti ja välisriik, kodu ja hotell. Mälestused lapsepõlvekodust. · Mälu, meenutamine ja ununemine. Probleemid seoses minevikuga. Põgenemine mälestuste eest, mineviku mõtetes taasläbielamine. · Iseenda otsimine. Kes ma tegelikult olen? LOOMING Proosaloomingu probleemistik · Päritolu, rahvus, esivanemad. · Erinevad usundid ja Jumalasse uskumine. · Armastus ja seks. Kas need on seotud? Seksuaalsus. · Elu ja unenäo, unelma, unistuste suhted. ROMAANID "Piiririik" "Hind" "Printsess" "Raadio" "Flandria päevik" "Paradiis" AUTOBIOGRAAFIA "Harjutused" LUULEKOGUD "Jõeäärne maja" "Ithaka" "Sel maal" "Mõõt" "Enne heinaaega ja hiljem" "Kevad ja suvi ja" TÕLKED "Truudusetu naine" "Elu alles ees"
Kohati ma nõustun väitega, et mis ei tapa teeb tugevamaks, kuid samas kõik asjad ei tee tugevamaks, isegi kui need ei tapa. Olen seda väljendit kasutanud mõningates elus juhtunud halbades olukordades, kus vajan rohkem motivatsiooni, et jätkata elu positiivsemalt ja õppida antud juhtunust. Enamus ajast on see mind aidanud ja olen õppinud teatud olukordadest, kus algul tundus kõik võimatu, kuid hiljem on alati paremaks läinud. Minu arvates suurt rolli mängib ka enese tahe ja uskumine asjade paremaks minemisse. Lauset ,,kõik, mis ei tapa, teeb tugevamaks" oleme me kõik ilmselt kuulnud ja ise ka ehk kasutanud. Minu arvates on kõige üldisem arusaam sellest lausest see, et kui juhtub midagi kellegagi ja inimene näiteks jääb elama, siis see juhtunu teeb teda vaimselt või ka füüsiliselt tugevamaks. Mina olen pooleldi nõus selle väitega, lähtudes isiklikest kogemustest.
Maailmas on väga palju inimesi ja meist kõik usuvad midagi. Inimesed usuvad erinevaid asju ja tegutsevad vastavalt oma uskumustele. On inimesi, kes võtavad oma usku eriti tõsiselt ja elavadki ainult selle usu õpetuste ja tavade järgi. Teist sorti inimesed, kes ei ole nii sügavalt usklikud ei võta seda asja nii tõsiselt ja nende elustiili usk ei muuda. Mina usun endasse, ma olen seadnud endale eesmärgid, mida ma tulevikus saavutada tahan ja usun, et ma need ka lõpuks saavutan. Uskumine, et ma võin sinna jõuda kuhu oma eesmärgid seadnud, innustab mind kõike selleks tegema, et ma saavutaks oma püstitatud eesmärgid. Minu puhul on selleks uskumus, et ma tahan jõuda tippjalgpalli. Ma ise usun sellesse, et ma suudan sinna jõuda ja tänu sellele ma annan endast igas trennis maksimumi ja pingutan täiesti jõust. Ma usun mingil määral ka saatusesse. Mingid asjad, mis peavad juhtuma, on minu elus juba ette määratud
Kust ma saan tõsikindlad teadmised? Teadmised on veendumused maailm lahtimõtestamiseks. Tihti aetakse teadmisi segi uskumistega, kuid need kaks on väga erinevad. Uskumine ei ole teadmise piisav tingimus, sest ma võin uskuda seda, mis pole tõsi ja mida ma seetõttu ei tea. Kuid, kes meist tahaks teadmisi, mis ei ole vettpidavad. Kerkib küsimus, et kust ma saan siis tõsikindlaid teadmisi. Mina usun, et üheks kõige kindlamaks viisiks saada tõsikindlaid teadmisi, on neid läbi kogeda. Kogemused õpetavad inimesi kõige paremini, sest need on ka üheks vahendiks, kuidas teadust rikastada ning viis, kuidas arendada teooriat ja praktikat. Laps, kes kallab
Taustaks olid suured ühiskondlikud ja majanduslikud muutused. Põhja-Itaalia oli juba ammu olnud Idamaadega peetava kaubanduse sõlmpunktiks. Samuti arenes seal välja kõrgetasemeline käsitöö, mis peaaegu tööstusliku tootmise mõõtmed omandas. Itaalia pankuritele olid võlgu pea terve Euroopa valitsejad. Majanduslik võim sünnitas iseteadvuse ja enesekindluse. Tõusis huvi "maiste asjade", tahaplaanile libises religioosne, igavikuline mõtlemine. Selle najal sai alguse uskumine inimese mõistuse jõusse ja võimekusse, nn. humanism, mille lipukirjaks sai - Inimene on kõikide asjade mõõt.Itaalias on säilinud palju suurejoonelisi jälgi Vana-Rooma kultuurist, mille mõjul hakati antiiki millekski ideaalseks pidama. Nii ongi renessanss ühest küljest antiigi pärandi taasavastamise aeg. Teisalt aga loodi sel ajal palju täiesti uuelaadset kirjandust ja kunsti. Vararenessansi ajal oli kultuuri- ja kunstielu keskuseks Firenze (tänu
Oma sissekirjutuse põhjal olen ma osa Muhu valla kogukonnast ja nii ka jääb. Samas ei saa Muhu üksi läbi ei Saaremaata ega ka Mandri-Eestita, niiet osalt tahaks ka kuuluda Saare maakonna kogukonda. Mingid suhted mind otseselt kuhugi kuuluma ei pane. Ma ei liigitaks end suhetepõhiselt kuhugi kogukonda või millessegi sarnasesse. Oma uskumuste põhjal kindlasti jällegi saan kuhugi kuuluda, kuhugi gruppi või millessegi sellisesse. Kasvõi näiteks maavälise elu olemasolusse uskumine eristab mind osadest inimestest ja liigitab samas nende hulka, kes seda samuti usuvad. Riigikord mind samuti kuhugi kuuluma ei pane. Ma ei ela riigikorra alusel, see ei ole otseselt mind puudutav teema. Kaudselt kindlasti puudutab meid kõiki, kes me siin Eestis elame, kuid kas piisaval määral, et kuhugi eraldi kuuluda selleks? Vaevalt küll, kuigi las see jääda igaühe enda otsustada. Harjumused panevad ka kindlasti omaette „kogukondadesse“ kuuluma.
Mis takistab inimesel maailma objektiivselt tunnetamast? Objektiivsus tähendab minu jaoks maailma reaalsuse tunnetamist, mis ei ole sõltuv mõtlejast ja tema emotsioonidest. Selle olemasolul on inimene võimeline registreerima ja võimeline tajuma maailma õigesti. Küsimus on aga selles, kas teadvus on võimeline tajuma maailma objektiivselt (kui ei siis miks) ja kas objektiivsus üldse eksisteerib ning kas uskumine objektiivsusesse võib olla ka lahti mõtestatud religioonina? Inimene ei ole võimeline maailma tajuma objektiivselt, kui tal on emotsionaalsed isiklikud probleemid või kui tal ei ole üldse emotsioone. Näiteks, kui ta paneb oma isiklike probleemide kogumi ühte patta, siis tähendab see teadvuste ühesuguseks muutumist. Emotsioonideta või emotsionaalsete probleemidega inimene ei oleks ilmselt siis enam inimene, vaid robot või mõni muu tehniline seade. Emotsioonidega võitlemine või nende üldse kõrvale jätmine ei aita maail...
Noorem Eda Tähtsal kohal olid jumalad, nendesse uskumine ja häda korral palvetamine. Maailm oli loodud ühest hallahiiglasest Üümrist. Tema verest said jõed ja järved, lihast loodi maamuld, mäed kontidest, veeristekuhjad ja klibustikud tehti hammastest, koljust taevas. Börri pojad voolisid inimesed kahest püütüvest. Targaks inimeseks peeti seda, kes kõige põhjusi, mis maailmas toimub teab. Kõik meie ümeber on loodud jumalate poolt ja ümbruses toimuv seotud nendega. Tuli teada, millises olukorras kelle poole pöörduda.
6) meelte keskendamine eesm2rk vabaneda 2rritustundest 7) meditatsioon seisund kus sisemised ja v2limised m6jutused on k6rvale j2etud. 8) enesetunnetuse saavutamine vabanetakse ymbersyndimise vajadusest, kaasnevad yleloomulkud v6imed. Hindude jaoks on k6ige pyham j6gi kangese j6gi. Lehm on pyhaloom sest lehm on toitev olevus kes annab uutele eludele j6udu. Usutalitused on kodus. Preestriteks v6ivad olla ainult mehed. uuestisyndimine ehk reinkarnatsioon. ideesse uskumine, mida jumal symboliseerib. 10/12/2008 19:09:00 10/12/2008 19:09:00
Usuelu, piibel Ka pärast Põhjasõda jäi vaimuelu luteri kiriku hooleks ja alustada tuli rasketes tingimustes: Paljud kogudused olid jäänud õpetajateta. Lõppenud oli teoloogilise hariduse andmine kodumaal (Tartu ülikooli katkemine). Raskendatud oli uute õpetajate ametisse nimetamine. Kirikuhooned olid laastatud. Kiriku mõju oli kahanenud. Piiskoppe ametisse ei pandud. Rüütelkonnad segasid vahele kirikuasjadesse. Usk Pietism Sügav uskumine. Vagadus ja meeleparandus. Lähendas usku rahvale. Ratsionalism Õpetuste jagamine Talurahva valgustamine Võitlemine ebausuga Otto Wilhelm Masing Pastor Ratsinalist Õ-täht Aabitsate autor Ajaleht „Tallorahva Kulutaja“ „Marahva Näddala-Leht“ Tõlkis „Liivimaa talurahvaseaduse“ Johann Georg Eisen Vaimulik Aianduse eriteadlane Esimene pärisorjuse kui institutsiooni kriitik kogu Vene impeeriumis.
läbi. Selleks ka tänapäeval on reklaamides sarnane tekst "...arstide poolt tunnustatud." Omad vitsad peksavad, see lause ei käi ainult Tartuffe'i vaid ka peremehe Orgon kohta. Kuna ta ise ei võtnud kuulda teiste hoiatusi ja ainult uskus talle sisendanud valet, oma jäärapäisuse tõttu kaotas ta kergekäeliselt oma vara. Kergeusklikud inimesed ei too ainult endale kannatusi vaid ka ennast ümbritsevatele inimestele. Teoses oli hästi väljatoodud, kuidas mõjutab sündmusi millegi pimesi uskumine ja teistele isikutele usu peale sundimine. Orgon aga kartis jumalaväge ja vajas tuge, tema nõrkust ja teadmatust kasutas Tartuffe hõlpsalt ära ning pimestas teda oma valedega. Saanud toe kätte talle ebakindlal teemal, oli Orfon kergelt manipuleetitav ja veenva Tartuffe kätevahel lõksus, isegi oma perekond ei suutnud teda ümber veenda. Kui tõde temani kord jõudis, et tema poolt kaua kummardatud pühak polegi pühamees,ei põlastanud ta end kes uskus tema valesid vaid ainult valetajat.
· Hatha-jooga abil saab inimese maha rahustada. · Aasanade aluseks on õpetus tsakradest (energiapunkditest). · Nauli - kõhuhingamine. · Eesti tipp radza-joogi oli Gunnar Aarma ning on Holger Oidjärv. · Krya-jooga on hatha-jooga haru. · Hääle-joogas ,,aum" - püha silp. · Bikram-joogat tehakse 40 kraadises toas. Hinduism Hinduism on kogumõiste paljudele väikestele religioonidele Indias, mida ühendab uskumine: · Ümbersündimisse ja hingede rändamisse. Sansaara ratas - sünd ja surm vahelduvad kogu aeg. · Karmasse. Karma - teo-tagajärje seadus. · Moksasse. Moksa - kustumine, sansaara ratta peatumine. · Trimurti süsteemi. Visnu - maailma alalhoidja ja armastuse jumal, kolm püstjoont laubal. Siva - hävitav ja loov jumal, elevandipäine poeg Ganesa. Kali - hävituse ja surma jumalanna, tema auks ohverdatakse elusaid loomi. Saktism - naiselik jõud.
asendamine uuemaga ning hoopis erinevaga vanast ei ole ette kujutatav. Kristofaania levikut võiks märgata ajapikku kui inimesed oleksid sellise muutuse endasse sisse lasknud ning selleks valmis. 2.) Intuitiivne nägemine või mõistmine- Kolm erinevat nägemist ehk sümboolset silma saaks viia samasse seosesse kolmainsusega. Oculus carni kui füüsiline silma ja nägemine vastandataks isaga, ehk jumala tingimusteta uskumine ja tunnistamine puuduvad intellektuaalsed väärtused inimese vaatepildis peaaegu puuduvad ning inimese maailmavaade on väga sügavalt kallutatud kristluse fundamentalismist. Oculus rationis oleks intellektuaalsem maailma vaade, kus oleks teaduse avastustes tingituna isikustatud jumala vastane meelsus mõistes, et mingit ürgset isikut pika habemega ei ole pilve piiril jalgu kõlgutamas ja maailmas olevate inimeste üle kohut mõistmas. Oculus rationis rõhub just kõlbelisele olemisele
Loomaliha söömise asemel nähti vaeva viljakasvatamise ja leivasöömisega. Kas tõesti kolisid inimesed metsast ära selle tõttu, et külades oli moodne elada? Oldi valmis kannatama ränka vaeva ja vastikut toitu ning astuma pigem sakslaste ikke alla. Paistis, et usse vihati. Vihkamise põhjus oli selles, et käimas oli ristimise periood ning ristisõdijad tulid Eesti paganaid ristima. Arvan, et ristisõdijad pidasid ussisõnade oskajaid põlisusundite järgijateks. Põlisusundite uskumine aga ei toonud alati kasu. Näiteks Leemetil oli metsas elades naaber, kes sundis oma tütart Hiiet jooma hundipiima, kuigi Hiie organism ei talunud seda ning ajas oksendama. Külas elades unustati, kes oldi enne küladesse kolimist ja kus kohast tuldi. Unustati vanad tuttavad ja kombed ning tavad. Külades olid kirikud, kus kuulati jumalasõna. Jeesust hakati kummardama ja rääkima tema pidevast teenimisest. Metsaelanikele see ei meeldinud, kuna
Taustaks olid suured ühiskondlikud ja majanduslikud muutused. Põhja- Itaalia oli juba ammu olnud Idamaadega peetava kaubanduse sõlmpunktiks. Samuti arenes seal välja kõrgetasemeline käsitöö, mis peaaegu tööstusliku tootmise mõõtmed omandas. Itaalia pankuritele olid võlgu pea terve Euroopa valitsejad. Majanduslik võim sünnitas iseteadvuse ja enesekindluse. Tõusis huvi "maiste asjade", tahaplaanile libises religioosne, igavikuline mõtlemine. Selle najal sai alguse uskumine inimese mõistuse jõusse ja võimekusse, nn. humanism, mille lipukirjaks sai - Inimene on kõikide asjade mõõt. 15. sajandil puhkes õitsele ka Madalmaade (laias laastus praegused Belgia, Holland ja Luksemburg) kultuur. Sarnaselt Itaaliale oli sealgi juurdunud uutmoodi, kaubandusel ja tootmisel põhinev majandus. Madalmaade kunst on võrreldes Itaaliaga.Kõige itaaliapärasem oli saksa kunsti üürike õitseaeg 16. sajandi alguses, enne reformatsioonist ja talurahva
Kas selles teoses oli midagi, mis pani sind rõõmu tundma? (Kui jah, siis mis?) Miks? Vastus: Rõõmu pani tundma rändur, kes ei hinnanud inimesi kohe esimese pilgu ega kuulujuttude järgi. Mundat otsima minnes, peatusid rändur ja tema teejuht mäestikus, kus nad tutvusid Josega. Teejuht pidas teda röövliks, mida rändur üldse uskuda ei tahtnud, ja otsustas mehe üles anda, kuid rändur päästis Jose naha. Kõige rõõmustavam oligi ränduri eelarvamuste vabadus ja kuulujuttude mitte uskumine, kuna Jose oli tegelikult ju hea mees ning tegi kõike oma armastatu nimel nagu õigele mehele kohane. 5. Analüüsi ennast kui selle teose lugejat põhjenda, kas sa olid hea lugeja. Vastus: Usun, et olin hea lugeja, kuna teos pakkus mulle palju pinget ja ka meelelahutust. Raamat oli kaasakiskuv ja andis palju uut mõtlemisainet. Samuti oli teose põhimoraal selgesti väljaloetav. Kokkuvõttes
Voodoo Voodoo on ka kasutusel Togos, Ghanas, ja teistes loode-aafrika riikides. Ligikaudu 30 millionit inimest Togos, Ghanas ja Beninis usuvad voodoosse. Voodoo on ametlik Benini religioon, mida järgib 60% sealsest rahvast. *arenes välja juba 6000 aastat tagasi. Levimine Ameerikasse järgisid oma traditsioonilisi Aafrika uskumusi. Orjastajad sundisid neid oma religioonist loobuma , seetõttu orjad maskeerisid oma usundi katoliikluse varju Aafrika regioonid, kus voodoo on levinud, on ka tuntud aladena kus toimus suurel hulgal orja vahetusi. Orjandus tõi voodo Ameerikasse. Ameerikasse pagendatud orjad pidid kindlasti saama ristitud kristlasteks. See mõjutas voodot palju. Sellest ajast saadik orjad ei saanud järgida vabalt oma traditsioone ning seetõttu laenasid nad elemente Katoliiklusest, et varjata nende oma usu jätkamist.Seda protsessi tuntakse kui sünkronisatsioonina, mis väga tugevalt mõjutas Haiti voodoot : * Katoliiklike pühakute ni...
mööda allakäima. Euroopat tabasid näljahädad, katkuepideemiad, talupoegade ülestõusud.Linnad arenesid meeletu hooga. (Keskaja inimene ei teadnud, et ta on keskaja inimene.) Kardeti uudsust, igasugune leiutamine ja teaduste leidmine oli põlu all. Uute tehnoloogiate juurutamine kestis pikka aega. Suuremad leiutised leidsid aset kõrg ja kesk-ajal. Leiutati prillid(13. saj), mehaaniline kell(14. saj),puri, kompass, tulirelv. Keskajal arvati, et maalim käib alla. Kristus pidi tulema. Uskumine jumalikesse ajatsüklitesse, Usul oli ideoloogia roll. Jumalaid kujutatai keskaja rõivastuses. Õpetlaste seas arvati, et maailma on lineaarne. Tavainimesele oli oluline aasta. Elati pühast-pühani. Aasta algus(25. detsember) nimetati ümberlõikuspäevaks. Väga levinud oli jõuluaasta. Keskaja lõpetas Ameerika avastamine 1492 Ida-Rooma lõpp 1453 Reformatsioon(Martin Luther) 1517 (Liivi sõda 1558)
Voodoo Voodoo on ka kasutusel Togos, Ghanas, ja teistes loode-aafrika riikides. Ligikaudu 30 millionit inimest Togos, Ghanas ja Beninis usuvad voodoosse. Voodoo on ametlik Benini religioon, mida järgib 60% sealsest rahvast. *arenes välja juba 6000 aastat tagasi. Levimine Ameerikasse järgisid oma traditsioonilisi Aafrika uskumusi. Orjastajad sundisid neid oma religioonist loobuma , seetõttu orjad maskeerisid oma usundi katoliikluse varju Aafrika regioonid, kus voodoo on levinud, on ka tuntud aladena kus toimus suurel hulgal orja vahetusi. Orjandus tõi voodo Ameerikasse. Ameerikasse pagendatud orjad pidid kindlasti saama ristitud kristlasteks. See mõjutas voodot palju. Sellest ajast saadik orjad ei saanud järgida vabalt oma traditsioone ning seetõttu laenasid nad elemente Katoliiklusest, et varjata nende oma usu jätkamist.Seda protsessi tuntakse kui sünkronisatsioonina, mis väga tugevalt mõjutas Haiti voodoot : * Katoliiklike pühakute ni...
Katoliku kiriku kõlbeline allakäik. P: indulgentside müük, üleüldine pahameel katoliku kiriku vastu. Tagajärjed: Saksa talupoegade sõda, Augsburgi usurahu. Martin Luther ja tema õpetus Martin Luther oli usuteaduse doktor, kes algatas uhupuhastusliikumise katoliku kiriku vastu. Tema õpetuse 2 põhimõtet olid: 1) kõige tähtsam on Piibel 2) kõige tähtsam on sisemine uskumine. Lutherit ei põletatud sellepärast, et tänu trükikunstile olid tema 95 teesi väga populaarsed ja paljud inimesed olid tema poolt. Zwingli ja Calvini õpetused Zwingli oli oma taotlustes palju järsem, soovis et pöördutaks tagasi algkristliku lihtsuse juurde, oli vastu palgasõdurite kasutamisele ja liigkasuvõtmisele, ei meeldinud kiriku suured maavaldused.
Haridus teeb vabaks „Haridus teeb vabaks“ – seda ütlust on filosoofid juba paar tuhat aastat uskunud. See uskumine sai alguse Vana-Kreekast. Hoolimata sellest, et see sai alguse nii kaua aega tagasi, peetakse seda tõeks ka tänapäeval, kuid teisel kujul. Vana-Kreekas põhjendati seost hariduse ja vabaduse vahel sellega, et kui sa õpid filosofeerima ning hakkad ka teistele filosoofiat õpetama, siis saad ka vabastust raskest orjatööst. Näiteks Epictetus, kes sündis Vana-Kreekas orjana. Ta hakkas filosofeerimist õppima ning seda ka edasi õpetama, seejärel
allikasse või mõne muu taolisse kohta hõbemündi viskamine toob õnne. Muinasaja eestlastel oli jumalaid vähe. Kaks tuntumat olid näiteks Tarapitha (Virumaal sündinud saarlaste jumal, kes lendas Saaremaale) ja Uku (äikese- ja taevajumal). Kuigi tänapäeval enam selliseid jumalaid ei usuta, on arvatavasti nende taevajumaluste olemasolu hõlbustanud hilisemat ristiusu vastuvõtmist. Samuti arvan ma, et kõikidesse nendesse haldjatesse, vaimudesse ja igasugu jumalatesse uskumine on aidanud inimestel paremini vastu võtta Jumalat taevas. Ka nüüdisajal on palju neid inimesi, kes on sügavalt usklikud ning on kindlad, et kuskil seal taevas on kõrgem valitseja. Oluline on esivanematekultus; lahkunuid austati ning kohati ka kardeti. Hinge peeti inimese isikupära kandjaks ning oli oluline keha elus hoidmiseks. Kui inimene oli omade hulgast lahkunud, maeti ta metsatukka või hiide. Nii muinasajal kui ka tänapäeval ollakse kindlad, et on olemas hauatagune elu
Suurbritannial oli kõige rohkem kolooniaid ehk asumaid. Saksamaa soovis oma kolooniate arvu suurendada. 3) Puudus rahvusvaheline organisatsioon, mis oleks suutnud konflikte rahumeelselt lahendada ja sõdu ära hoida. 4) Sõda oli romantiseerunud. Viimane sõda oli Euroopas aset leidnud 1870 1871 5) Natsionalism osad rahvused pidasid ennast teistest kõrgemal seisvateks. Näiteks sakslased. 6) Fatalism saatusesse uskumine, et nii peabki olema. 7) Saksa Prantsuse vastuolu. 1870 1871 toimus Saksa/Preisi Prantsusmaa sõda, mille tulemusena Prantsusmaa kaotas Elsass Lotringi. Sõja osapooled Antanti riigid: Suurbritannia (Hannoveri dünastia) Venemaa (Romanovite dünastia) Prantsusmaa (vabariik) USA liitus 6. aprillil 1917. aastal (Wilson) Itaalia (kuningriik) Jaapan (kuningriik)
kahtluste ja vaidluste ja küsivas lähenemises tundmatule. Filosoofia on intellektuaalne tegevus, mille eesmärgiks on anda üldine ning terviklik kirjeldus maailmast ning inimese kui tajuva, mõtleva, kõneleva ja tegutseva olendi kohast selles. Küsimused formuleeritakse pidevalt probleemide või mõistatustena. Filosoofia uurib kõige üldisemaid küsimusi: reaalsust, põhjuslikkust ning olemise ja mõtlemise alusprintsiipe, aga ka inimolemise põhimõisteid nagu hüve, uskumine ja teadmine. Filosoofia võtab uurimise alla mõisted mille kaudu me maailmale läheneme. Nende kahe mõtlemise erinevuseks olekski siis see, et müütiline mõtlemine seletab et miks asjad on nii nagu nad on, ilma kahtluseta ning see ongi inimeste jaoks tõde. Filosoofilises mõtlemises aga pannakse kõik kahtluse alla ning läbi dialoogide ja mõtiskluste jõutakse tõeni. Filosoofilise mõtlemise eesmärgiks ongi leida tõde. Müütilises mõtlemises aga on eesmärgiks
Isabella rääkis, et ta õige nimi on Isebel, mis on pärit piiblist, see oli Iisraeli kuninga tütre nimi. Isebel ja Justus läksid ööseks Isebeli tuttavate majja, kes ise olid Kuressaares puhkusel. Isebel ja Justuse kohtumised kestsid mitmeid päevi. Isebel käis isegi Justuse korteris. Justuse raamatu kirjutamine oli seiskunud. Ühel õhtul, kui Isebel oli tulnud Justuse korterisse, tekkis neil tüli, kus teemaks oli uskumine millesegi. Justus soovitas Isebelil jõuda Jumalani ja kahetses, et ei saanud olla talle isa eest, mille peale Isebel vihastas. Justus avaldas Isebelile armastust, kuid see ei muutnud midagi. Isebel jooksis Justuse juurest ära uste paukudes. Justus tahtis teda takistada, kuid järgi minna ei saanud, äkki oleks keegi märganud teda. Justus ei saanud öösel magada. Hommikul otsustas ta minna poodi ning üritas Isebeli peale mitte mõelda. Nurgapood kuhu Justus läkls oli Isebeli ema oma
SISUKORD Sageli ei süveneta sellesse, milline on mõne inimese öeldu tegelik tähendus. Ometigi lastakse sel mõjutada käitumist ja eluviisi. Vahel seatakse oma igapäevaseid toiminguidki täieti alateadvuslikult veidi teisiti või suhtutakse sellesse kui paratamatusesse. Mõtete jõud on suur! Kui sellest tuleneb midagi positiivset, on see hea. Mõnikord aga jääb uskumuste ja arusaamade tõttu nii mõnigi asi ellu viimata. Käesolevas referaadis on käsitletud tuntumaid silmaprobleemidega seotud müüte ja põhjendusi, miks need tõele ei vasta. 1.1 MÜÜDID Silmanägemisega on seotud suur hulk laialt levinud müüte, mida kantakse edasi põlvest põlve, mõtlemata sellele, kas need üldse tõele vastavad. Nägemisest võib kohata müüte prillide või läätsede kandmisest, lähedalt televiisori või arvuti vaatamisest, erinevate toiduainete kasulikkusest ja palju muudki. 2.1 Müüte prillikandjatele. Müüt: Vale tugevusega prillid rikuvad silmi. Tegeli...
ringi, kuulutades jumalariigi peatset saabumist, tema kuulutuse Jumala ja Kristuse vahekorrast. kohaselt võisid saabuvasse taevariiki pääseda ainult need, kes Ortodoksne usutunnistus keisritele oli tähtis et alamad ühtemoodi temasse ja tema sõnumisse usuvad ja meelt parandavad usku mõistaksid, kutsusid kokku kirikukogusid kus võeti vastu (isekusest lahtiütlemine, jumalariigi saabumisse uskumine, jumala otsuseid ja kujunes õige e. ortodoksne usutunnistus; sõnnastati ja ligimese armastamine); rõhutas, et kõrge positsioon on selle apostelliku usutunnistusena. takistuseks, jumalariik on avatud pigem viletsaile ja põlatuile, Hereetsia ketserlik väärõpetus, vähemusse jäänud seisukohad. õpetus leidiski pooldajaid alamkihtides, tekitas ülemkihis umbusku. Ariaanlus alguse pani piiskop Arius, nad väitsid, et Kristus on
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
