Luuleanalüüs "Igal poisil oma prisma" - Hando Runnel, Väino Uibo Luuletus on kirjutatud varieerumisest. Selle teemaks on inimeste erinevused ja on toodud ka välja, et need ei loe. Luuletuse meeleolu tundub müstiline. See paneb inimesed sisu üle järele mõtlema. See tekib iseenesest loogilise mõtlemise abil. Iga lugeja hakkab ette kujutama luuletuses esitatud näidetele sarnaseid olukordi ja mõistab, et see teema veel palju teisi ja tõsiseid olukordi.
Lühiessee Hando Runnelist See, 24. novembril 1938. aastal sündinud kirjanik on muutnud paljude inimeste mõttemaailma. Mees on teinud seda läbi erinevate lühemate ning ka pikemate luuleteoste. Endale sobivad luuleread leiab tõenäoliselt iga inimene, kuna looming ulatub tõesti seinast seina. ,,Igal poisil oma prisma", mida võiks see küll tähendada? Arvan, et see oleneb lugejast. Mina kui mitte just kõige kirglikum Järvamaal süninud luuletaja fänn aga mõistan luuleridade all seda, et ei ole vaja oma nina teiste asjadesse toppida. Iga inimese jaoks on mingi ese või keegi tähtis, mis aga võib jääda kellegi teise jaoks tähtusetuks. Veel hullemal juhul aga lausa prügiks. ,,Kui veel..." luuletus, mis jutustab paarikümne värsireaga lugejale pika jutu, kuidas sündides
ILJA REPIN (1844-1930) Ilja Repin sündis 24.juulil 1844.a. Ukrainas, Tsugujevi väikelinnas Harkovi lähistel. See oli söjaväelinn ja Repin astus sõjakooli nagu paljud teisedki poisid. Ta valis topograafia eriala ja just seal ilmnes kirg joonistamise vastu. Kuid poisil ei vedanud, sest topograafia osakond suleti. Ilja pealekäimisel andis isa ta viimaks ikoonimaalija juurde õpipoisiks. Ligemale neli aastat töötas Repin kunstnike artellis, kus maalis ikoone ja restaureeris altarimaale. Kuid ta unistas palju enamast. Kogunud kirikute tellimustöödega 100 rubla, sõitis noor kunstnik 1863.a. Peterburi. Kunstide Akadeemiasse tal astuda ei õnnestunud, sest ta ei tundnud klassikalise joonistamise saladusi.Seejärel astus ta erakooli, kus tema õpetajaks oli
Vanamees ja meri Ernest Hemingway jutustus „Vanamees ja meri“ pajatab inimese ja looduse vahelistest suhetest. Raamatus olid peategelasteks vanamees, kelle nimi oli Santiago ja poiss nimega Manolin. Santiago oli kaheksakümmend neli päeva käinud merel, ilma kalasaagita. Kuni neljakümnenda päevani oli kaasas olnud ka Manolin, kuid tema vanemad käskisid poisil minna teise paati, kus on parem kalaõnn. Manolin ise oleks parema meelega olnud vanamehe paadis, aga kuna ta oli veel liiga noor, pidi ta kuulama vanemate sõna. Hoolimata sellest, hoolitses poiss ikka Santiago eest: ta tõi vanamehele süüa ja otsis sööta. Kaheksakümne viiendal päeval otsustas mees minna kaugemale merele kui tavaliselt, kust ta sai marliin. Alguses tundis Santiago suurt õnne, et oli püüdnud selline suurepärase kala, kuid ajapikku tema õnn pöördus
,,Vanamees ja Meri" Lugesin Ernest Miller Hemingway raamatut ,,Vanamees ja Meri". Kuna raamat oli oma vabal valikul, siis ema soovitas mulle just seda Hemingway teost kuna see pidavat olema mulle vägagi eakohane. Raamat räägib kogenud kalurist, kes oli kunagi küla parim kalamees, kuid kellel viimase ajal pole vedanud ning kes polnud juba 84 päeva saaki saanud. Vanamehega käis kalal üks noor poiss. Poisil meeldis vanamehega kalal käia ning ta tahtis väga temaga kalale minna, kuid poisi vanemad vaatasid, et vanamees pole pikka aega saaki saanud ning keelasid poisil vanamega kalal käimise ära, sest pidasid seda mõttetuks tegevuseks. Poiss, aga tahtis ikka vanamehega kalale minna, kuid vanamees ei lubanud poisil temaga kalale minna, sest poisi vanemad olid seda keelanud. Poiss aga aitas vanameest ikka ning aitas tal asju vedada. Vanamees ütles poisile, et ta õnnenumber on 85 ning
.............................12 6.1 Meetod ja protseduur.................................................................................. 12 6.2 Eneseteenindamise oskuste arengu iseärasused........................................12 7Soovitused lapse arengu toetamiseks..............................................13 1 Üldandmed Vanus: 5.aastane Sugu: Poiss Kasvukeskkonna iseloomustus: Laps on kasvanud rasketes tingimustes. Ema on kasvatanud last, kuid ema ei käi tööl seega puudub poisil söök, oma kodu. Laps on kasvanud peres ainukese lapsena ja koos emaga. Nad elavad valla antud korteris, kust neid on samuti välja tõstetud, seega on laps olnud ka ilma koduta ja lageda taeva all. Lapsel puudub enesekindlus, kuna kindlat kodu tal ei ole, ema on tihti ära ja laps on valvata ühe pere tuttava naisterahva poolt. Vahel kaob ema nädalateks ja siis on poiss rahulikum, kui ta ei ole emaga vaid hoidjatädiga. 1 Probleemi kirjeldus ja oletatav põhjus
,,Sööbik ja pisik ,, Thorbjorn Egner Küsimused ja vastused Mis oli poisi nimi? Poisi nimi oli Juss. Mida ei meeldinud poisile teha? Poisil ei meeldinud hambaid pesta Kes elasid poisi suus ja mis oli nende nimed? Jussi hammaste sees elasid kaks mehikest. Ühe nimi oli Sööbik ja teise nimi oli Pisik. Mida kartsid Sööbik ja Pisik? Sööbik ja pisik kartsid hambaarsti ja hambaharja. Mida need olevused tegid poisi suus? Mehikesed ehitasid Jussi hammastesse endale maja. Mis juhtus poisi hammastega? Poisil hakkasid hambad valutama Mida hambaarst tegi. Hambaarst müüris Sööbiku ja Pisiku majad kinni, pannes Jussi hammastesse plommid. Mis sai kahest mehikesest edasi? Hammastes wenam auke ei olnud ja Sööbikul ja Pisikul polnud enam kuhugi peitu pugeda hambaharja eest. Nii uhuti nad koos hambapastaga veetorustikku ja sealt edasi merre. Seal otsivad nad uut hambaauku, kus edasi elada
ise oma aegu nii. Luuletuste nimed "Maa on täis leidmist" (1960) Linnuvoolija (1970) "Tere, tere lambatall!" (1993) Ellen Niit Kuulus lastekirjanik Ellen Niit kirjutab peamiselt riimuvaid luuletusi. Luuletused räägivad ilusatest maadest, suvest ja palju rõõmust. Luuletus Raske kott Poiss tuli koolist ja kott oli raske, küll oli raske, koledasti raske. Koti sees on poisil ehmatate, jah te koti sees on poisil neli prisket kahte. Elle Niit Kasutatud kirjandus http://luuletused.score.ee/Ellen%20Niit http://et.wikipedia.org/wiki/Ellen_Niit_%28tead http://ellenniit.netne.net/ http://ellenniiduleht.weebly.com/luuletused.htm Aitäh !
6. Meie asfaldipiloodid saavutasid maailmameistrivõistlustel esikoha. 7. Tänu liivatamata tänavale murdis vanaisa käeluu. 8. Olümpiaadist osavõtjad vallutasid teaduse ja kultuuri kõrgusi. 9. Teadlased soovitavad realiseerida individuaalset lähenemist probleemidele. 10. Seoses pingelise õppetööga jääb tänane üritus ära. 11. Tähendab, ma ei oska lihtsalt sellele vastata. 12. Mõnel poisil siin jõuab asi hiljem kohale 13. Kunda oli kunagi rohkesti saastatud linn. 14. Pakk oli paksu nööriga kinni seotud. 15. Klass võttis taseme tõstmiseks tarvitusele otsustavad abinõud. 16. Ürituse ettevalmistamise läbiviimine sujus. 17. Raamat sisaldas märgatavalt varem avaldatud novelle. 18. Takistusi ületades saavutati etteseatud eesmärk. 19. Tema üllad teod jäävad meile igavesti meelde. 20. Ta oli nagu natuke ärritunud. 21
6. Meie asfaldipiloodid saavutasid maailmameistrivõistlustel esikoha. 7. Tänu liivatamata tänavale murdis vanaisa käeluu. 8. Olümpiaadist osavõtjad vallutasid teaduse ja kultuuri kõrgusi. 9. Teadlased soovitavad realiseerida individuaalset lähenemist probleemidele. 10. Seoses pingelise õppetööga jääb tänane üritus ära. 11. Tähendab, ma ei oska lihtsalt sellele vastata. 12. Mõnel poisil siin jõuab asi hiljem kohale 13. Kunda oli kunagi rohkesti saastatud linn. 14. Pakk oli paksu nööriga kinni seotud. 15. Klass võttis taseme tõstmiseks tarvitusele otsustavad abinõud. 16. Ürituse ettevalmistamise läbiviimine sujus. 17. Raamat sisaldas märgatavalt varem avaldatud novelle. 18. Takistusi ületades saavutati etteseatud eesmärk. 19. Tema üllad teod jäävad meile igavesti meelde. 20. Ta oli nagu natuke ärritunud. 21
et tal pole enam ning juurde saamiseks peab pöörduma Dani poole. Sealt saavad probleemid alguse, sest üks doos maksab sada krooni. Esimesel kohtumisel poiss ostab kaks doosi, et üks jääks nagu varuks. Õhtul aga selgub, et ta ei suuda piirduda ühest päevas, vaid kasutab mõlemad ära. Sellest hetkest alates tal lähebki vaja juba kahte päevas, ehk siis kakssada krooni päevas. Isa on tal tõesti jõukas. Seega poisil on oma pangaarve ning sealgi on pisut raha. Kõigepealt ta kasutabki siis selle oma raha ära. Nädala möödudes taipab ta, et kahest ei piisa ning kui kolmandat ei saa, siis tekib meeletu lihastevalu, tekib metsik üle keha värisemine, mis tõmbab lihased krampi. See valu on aga talumatu. Seega muutub päevakogus aina suuremaks, kuid pangaarve on juba tühi. Siis hakkab poiss lihtsalt vaikselt isa rahakotist nn. laenama. Mõne aja pärast jääb ta aga vahele. Nüüd on seis üpriski täbar
aastal Eestis läbi viidud uuringu järgi kurtis närvilise elu üle nelikümmend protsenti tüdrukutest, ent koguni seitsekümmend kuus protsenti poistest. Hingeliselt on poiste katsumusteaeg pikem kui nende kehaline puberteet. See algab juba siis, kui jõuab kätte tüdrukute puberteet. Hiljem kõik muutub. Tüdruk ei kasva pärast menstruatsiooni algust tavaliselt enam üle viie sentimeetri, ent samavanusel poisil on veel küllalt ruumi nii pikkuse kui ka kehamassi suurenemiseks. Täiskasvanud mehed on keskmiselt kaksteist sentimeetrit pikemad kui naised. Aga ka poisiti tekivad tol perioodil väga suured erinevused. Mõni neist jõuab puberteedini juba üheksaaastaselt ja paistab peagi välja nagu täiskasvanu, teine aga mängib veel mitu aastat hiljem tinasõduritega, piilub naabritüdrukut ja sikutab teda patsist.
naerdakse välja tema hääle pärast. Just tema hääl oli see mis ju algusest peale kõiki segas. Järgimsel päeval kui ta sinna tundi läks oli ta viimane kes pidi luuletust esitama. Õpetaja jättis ta meelega viimaseks kuna ta teadis juba reaktsiooni mis tuleb klassi poolt. Ta astus klassi ette. Süda pupperdas sees nagu auto mootor mis toodab elektrit. Ta alustas ja nagu ta oli esimesed read ära öelnud. Ei suutnud klassikaaslased enam vastu panna ja hakkasid naerma. Poisil tulid pisarad silma ja jooksis klassist välja. Võttis oma riided garderoobist ja läks koju. Ka tema vennad ja õed ei sallinud teda kuna ta viis pere mainet maha. Seega otsustas poiss võtta kõik oma asjad mis talle oli nende väheste aastate jooksul kogunenud ja pani kodust jooksu. Ta ei teadnud kuhu või mida ta tegema läheb aga pealmine oli see ,et ta lihtsalt läks. Peatus seal kus juhtus ja küsis vaikse häälega öömaja seal kus juhtus. Edasine elu oli tema jaoks raske
ka seinakappisid. Ka kahhelkive seina ei oska laduda, Ma oskan kasteheina, vaid ära kaduda. (,,Tänan ja palun") Kiirus Kiirus peale sunnitud, müra peale sunnitud, vale peale sunnitud , vägivald peale sunnitud , mulle mu enese poolt , aita mind lootus , mu sees mõista mõista , mis see on 7 SEL POISIL OLI RASKE VERETÕBI SEL POISIL OLI RASKE VERETÕBI Ja Päevalille tänavas ta elas Sääl aknad paistsid hädavaevalt läbi Ja päevast päeva isa pille neelas. SEL POISIL OLI RASKE VERETÕBI Ja surmal oli hammas verine Poiss teadis süste saades päeva läbi Et elu surmast suurt ei erine. SIIS ÜHEL PÄEVAL OLI KOOLISAALIS Sääl turnimispuudest ukse pool Kirst millest koolilapsi mööda saalis
Lained pildusid ja vintsutasid laeva, kuni laev purunes ja lained uhtusid Meelise merre. Silmi uuesti avades leidis ta end võõrast laevast kus räägiti võõras keeles. Need olid Kuramaa mereröövlid, kes olid teel röövretkele Rootsimaa rannikule. Kuuldes, et päästetud poisike on Lehola Lembitu poeg, rõõmustasid röövlid, sest lootsid saada prisket lunaraha. Jõudes Rootsi randa läksid kõik röövlid röövretkele, jättes poisi koos valvuriga laeva. Nüüd oli poisil ainuke võimalus põgeneda. Samal hetkel jõudsid röövlid koos saagiga tagasi. Lisaks riidekangastele, tinapeekritele ja muule väärtuslikule oli neil kaasas ka Tingsrydi maavürsti Olopi poeg Sigurdi pisike tütar. Meelisel oli tüdrukust kahju ja põgenedes võttis ta tüdruku kaasa, kuigi tüdruk ei jõudnud kiiresti joosta ja seetõttu oleks nad äärepealt kätte saadud. Õnnelik juhus viis nad eraku maa-alusesse elamisse. Rauk andis neile süüa ja siin sai
Ants iseloomustab oma kirjatöös kõigi kaaslaste halvemaid külgi. Pärast töid tagasi andes ütleb õpetaja Antsule nii halba iseloomustust pole ma veel enda kohta kirjutanud. Sellega tahtis autor ilmselt öelda, et austa teisi, siis austatakse ka sind. Teises jutus lubab Kalju õpetajatele, et õpib homseks ära kõik kodused ülesanded ja vastab need tunnis viiele. Kohe kui Kalju koju jõuab võtab ta kotist õpikud ja hakkab tuupima, isegi söömise ja puude lõhkumise ajal on poisil raamat nina all. Jõudes napilt enne südaööd oma koolitükid valmis heidab Kalju rahuliku südamega voodisse, et ärgates koolis viisi noppida. Koolis aga ei küsi teda ükski aineõpetaja, kuna kõik olid Kalju küsimise unustanud. Selle loo mõte oleks, et koolis ei õpita ainult hinnetele. Raamatut oli väga huvitav lugeda ja teada saada selle aja koolitööst ja võrrelda seda praegusega. Raido Rinaldi 10c
Andrese sisemonoloog lasta või mitte lasta - see on küsimus Indrek, teine nii väeti ja nõrk, töödki ta väga ei armasta. Seevastu mõistust, tahtmist ja tarkust kingiks kaasa sai, ellu sündides. Lugeda ja lugeda see poisile meeldib. Samas rammu on ka vaja ja ega Vargamäel kätest kunagi puudu tule. Mari aina takka surub lase poisil minna, las proovib. Ristiisa Tiitki vähem peale suru. Isegi aru saan et head see talle teeb, aga mis saab Vargamäest selles on küsimus. Mina üksi ei jõua, Mari ka mitte, võõraid ei taha, Andresegi aeg varsti kroonu minna, ei tea kas teine tagasi ikka tuleb Kõik lahkuvad vargamäelt, aga mille jaoks siis rügada Et võõrastel siin hea oleks ? Nooremana ikka mõtlesin, et küll üks omadest kodutallu jääb ega kaugele lähe.
energiline ja elav laps. Tema menüü on mitmekesine; ta sööb hea meelega kala, liha ja ka juurvilju. Aga samas ei ütle ära ka krõpsudest ja kommidest. Lisaks aktiivsusest saadavale rõõmule on lapsel füüsilist kogemust vaja selleks, et õppida paremini valitsema oma keha. Ent liikumine on tähtis ka psüühilise arengu seisukohalt- üha suurenev kontroll keha üle aitab kaasa mina küpsemisele ja tahte kujundamisele. Ats ei käi lasteaias, aga sellegi poolest on poisil kindel päevakava: ta teeb enam- vähem kindlal ajal oma lõunauinaku ning õhtune magamaminek on üheksa ja poole kümne vahel. Atsi tervislik seisund on hea, see tähendab et ta on olnud oma eluaja jooksul haige ainult mõned korrad . KOGNITIIVNE ARENG Lapse sotsiaalsed oskused ning intelektuaalsed ja kognitiivsed võimed arenevad kiiresti edasi. Jätkub südametunnistuse väljakuiunemine ja oma isiku koha määratlemine perekonnaliikmete seas.
"Mandala“ (2012) hiljem“ (2005) "Kuidas on elada“ (2012) Romaan “Mandala” Kui kirjanik kolib Kollasesse majja, leiab ta eest kaks musta kassi. Õieti vastu kirjaniku tahtmist saavad neist tema elu ja üldse inimelu lõbusad peeglid. Nende loo jutustamine viib aina uute lugude juurde, mis põimuvad ja moodustavadki lõpuks “Mandala” mustri. Seal on oma koht nii kassidel kui nende peremehel, aga ka väikesel poisil Joosepil, vana mõisa ammukadunud rahval ning selle uutel asukatel. Kõik nad (vähemalt inimesed, kui ka mitte kassid) on otsinud ja otsivad oma õnne valemit. Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki/T%C3%B5nu_%C 3%95nnepalu http://www.varrak.ee/product/10974/ TÄNAN TÄHELEPANU EEST!
V:Teose sisu oli reaalne, välja arvatud see, et Vanamees tappis väga palju haisid üksi. 4.Nimeta raamatu tegelased. V:Santiago ehk Vanamees, poiss, kõrtsmikuhärra, kõrtsmikuhärra naine, kala. 5.Kes olid raamatupeategelased? V:Vanamees ja ta hea sõber poiss. 6.Too välja peategelaste probleemid ja nende lahenused. V:Vanamehe probleemideks olid: vaesus ja see, et ta pole 84 päeva järjest kala saanud. Vaesusega aitas teda poiss. Ta ostis Santiagole õlu ja sardiine. Poisil ei olnudki raskeid probleeme. Ta tahtis Vanamehega koos kalal käia, aga pärast 40 kalata päeva keelas isa selle ära. 7.Keda tahaksid isiklikult kiita? Põhjenda. V:Ma kiidaksin Vanameest, selle eest, et ta suutis 84 päeva järjest merel käia, ilma, et ta saaks kala. Kiidaksin teda ka selle eest, et ta tappis nii palju haisid. 8.Kas ja kuidas selles teoses muutus Vanamehe elu? V:See, et Santiago ja poiss tuttavaks said, muutis Vanamehe elu paremaks
Holdenil olid ema, isa, 10-aastane õde ning vend D.B, kes elab Hollywoodis ja on kirjanik.Poisil oli ka teine vend, kes suri 18.07.1946 verevähki. Nende perega koos elab ka teenija. Holdenil on olemas ka vanaema. Pere elab erakorteris ja nende majanduslik olukord on väga hea. Kuigi perekonna koostöö ja valmidus kooliga on hea, tekitab poisi kooli pooleli järmine pere keskmes tülisid. Caulfieldi advokaadist isa suhtub kooli pooleli jätmisesse rangelt,sest see on poisil juba kolmas kool, millest ta välja visatakse. Poisi suhted koolis on keskpärased ja ta on epeemeeskunna kapten. Ta on vanemate inimestega väga viisakas ja armastab väga oma perekonda. Holdenil on omapärane huumorimeel. Vahel on ta väga hajameelne, näiteks unustas ta epeevõistkonna asjad rongi. Tema hobideks on golf, kabe ja teatris käimine. Õpetaja Spencer 15.11.2016
Müüt maailmaloomisest Elas kord üks naljakas olend. Ta nimi oli Imelik. Poisil oli nii igav üksinda elada ning mõtles seega, et võtaks õige midagi ette võtta. Kuna Imelikul olid imevõimed, mille tõttu ta sai lennata, siis tiirutas mööda tühja ruumi ringi. Ta ei näinud seal mitte kedagi. Korraga aga märkas, et mingi imelik asi liigub tema läheduses. Mehike tõttas ruttu lähemale, võttis asja kätte ja mudis seda veidikene. Poisi jäsemete vahel muutus see ümmarguseks. Olend tegi pallikujulise asja sisse pisikesi lohukesi ning auke
IMEDEMAAL Elas kord üks poiss nimega Martin , kes elas suures majas enda perega . Ta elas koos oma ema ja õdedega .Vanaema elas tal metsa serval ühes tillukeses majakeses . Isa ega vanaisa tal ei olnud kuna nad surid sõjaväes . Niisiis igal laupäeval oli poisil kohustus käia vanaema juures . Tüdrukuid ema iial ei saatnud . Kuna Martin peale isa ja vanaisa surma oli üksik ja ta ei suhtlenud kellegiga . Ning peale surma tulid tal pähe imelikud mõtted . Ta nägi õudusunenägusid kuidas ta on imedemaal ja oskab loomadega rääkida . Alati kui Martin läks vanaema juurde , luges vanema talle raamatut " punamütsike " , Martin juba teadis , et seal sööb hunt vanaema ja tüdruku ära aga ta ei uskunud seda lugu enam . Kuid seekord kui Martin
Asjata ei öelda: ,,Naer viib edasi." Timmi otsusel müüa oma naer raha nimel oli suur roll ka tema lapsepõlvel. Timm oli elanud kogu oma elu vaesuses.Tihti tundis peategelane, et ta ei kuulu mitte kellegi hulka. Kasuema armastas oma poega rohkem, kui Timmi ja isaga sai ta suhelda ainult pühapäevastelel velodroomipäevadel. Peale isa surma tundis Timm end täiesti üksikuna.. Tihti ei saanud Timm rahulikult õppida, sest tema kasuvend segas, seepärast oli muidu õpihimulisel poisil tihti kodutööd tegemata. Loomulikult sai ta õpetajatelt tihti pragada, kuid need andestasid tema pisipatud, sest Timmi naer pani kõik halva unustama ning temasse uskuma. Timmi naer oli pikk ja helisev. See näis kerkivat sügavalt sisemusest ja lõppes väikese luksatusega. Samas kaalus väikese Timmi väärtushinnangutes raha naeru üle ning sel põhjusel oli ta valmis oma kõikemuutvast andest loobuma. Timm nägi rahas kõikide probleemide lahendust. Ta
Sifri abil ehk näiteks köhimine tähendab kaheksat, haigutamine ehk null, jne. Siis, aga igaks juhuks andis Pumeks II talle lehe märguannetega. Alles siis sai Marek hakata klassi kaunistama. Nad panid krepp-paberid ümber pottide ning kaunistused olidki valmis. Tund hakkas peale ning Pumeksit kutsuti tahvli juurde, et ülesannet lahendama. Nii hakkas Marek märguandeid näitama, õpetaja aga ei saanud midagi aru miks poiss kogu aeg kiheleb, näitab rusikaid või haigutab. Siis palus õpetaja poisil selgitada oma käitumist. Juhtus aga nii, et kutsikas pääses kotist välja ja hakkas mööda klassi käima. Klassikaaslased püüdsid teda, aga nii hakkasid kukkuma lillepotid, mille külge olid kinnitatud kaunistused. Lõpuks tuli klassi direktor koos klassijuhataja Okulusowaga. Marek tahtis kõike seletada, kuid tal jäid sõnad kurku kinni. Nii lõppeski üks juhtumitest. Kõige huvitavam juhtum oli aga seotud Marek Pieguse kadumisega
Sergo Vares Sergo Vares Sündinud 14. septembril 1982 Rakveres Lõpetanud 2011. aastal Rakveri Gümnaasiumi Jätkas Tartu Ülikoolis ajakirjanduse erialal Aastal 2002 asus õppima Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikooli 2006 aastal asus ta tööle teatrisse NO99 Näitlejana televisioonis "Malev" (2005) Henrik "Leiutajateküla Lotte" (2006) "Kodu keset linna" (2007) Henri "Ohtlik lend" (2007) Kaaro "Detsembrikuumus" (2008) Tanel "Päikese poole" (2011) - Ronald "Kättemaksukontor" (2012) Karl Suur Näitlejana teatris Mänginud ligi 20 lavastuses Tuntumad neist on "Nipernaadi" "Rehepapp" "Hirvekütt" "Kommunisti surm" "Praht, linn ja surm" Raadio 2 peatoimetaja Heidy Purga ütles, et Sergo Vares on üks väljapaistvamaid Eesti noornäitlejaid, kel on oma suhteliselt lühikese karjääri jooksul täita tulnud väga olulisi ja suuri rolle...
Martha oli talle ka rääkinud salaaiast. Mary tahtis selle üles leida. Ja ükskord ta leidiski selle. Ta veetis oma päevad seal ega rääkinud sellest kellegile. Martha rääkis, ,kui usaldusväärne on tema vend Dickon ja peagi teadis Mary saladust ka Dickon. Nad istutasid sinna taimi ja hoidsid koos aeda korras. Mary leidis Colini ühest peidetud ruumist, sest söör Craven ei tahtnud, et keegi näeks tema haiget ja küürakat last. Mary hakkas Colini juures käima ja aitas poisil terveneda hüsteerikast ja pahatujulisusest. Ta hakkas Dickoni ja Mary abil kõndima ja isal ei olnud enam häbi oma poja pärast. Lõpuuks näitas Mary aeda ka teistele ja kõik olid õnnelikud.
Seega pole olemas ei õiget ega vale vastust. Tähtsamateks väärtusteks pean sõpru. Just selle pärast, et nemad on need, kes teevad sul tuju heaks ja aitavad sind olukordades, kus on abi vaja. Ärihaid võib-olla küll eelistavad raha ja luksusjahte sõpradele, aga kas see on õige? Ent on võimalus, kus rangelt uhkust tuntakse sellest, kas nende jaht on pikkuse poolest arvulisem, kui konkurentide. Sellesse maailma pole veel minul, 16 aastasel poisil, mitte grammigi asja. Nüüd mõeldes sellele, kas õnne ja edu mõõtevahend muutub vanuse kerkimisel? Kindel on see, et väärtuste ja ootuste osakaal elus kasvab, mida aeg edasi. Hetkeseisuga suudan mina mõõta õnne oma elus sõpradega ja perega. Tekib tahtmine öelda just neile inimestele, kes väärtustavad elus valesi asju, et raha ei tee õnnelikuks. Olles miljonär, tekib kindlasti ukse taha inimeste kett, kõik pakuvad sulle sõprust lootes vastutasuks saada raasukest sinu rahast
Eduard Tubin Eduard Tubin sündis kaluri pojana Peipsi ääres Torila külas 18.juuni 1905.a. Isa mängis tal trompetit ja trombooni, ka poisil tekkis isa kõrvalt pisik puhkpilli mängida. Lapsena õppis Tubin pikoloflööti ning 10-aastaselt hakkas kaasa mängima kohalikus orgestris. Alghariduse omandas Eduard tubin Alatskivi lähedal Naelaveres. 1920.a. astus Tubin Tartu Õpetajate Seminari, kus juhatas laulukoori ja mängis orkestris tsellot. Tänu õpingutele Tartus sai noormees osa sealsest muusikaelust. Kuulas "Vanemuise" sümfooniaorkestri esituses muusikat Beethovenist, Aleksander Skrjabini ja Heino Ellerit.
Peter jutustas Alanile palju lugusid ja Alan kohtus tänu sellele reisile paljude uute inimestega. Peale teekonda, tahtis isa teada kõiki üksikasju, mis seal juhtus. Alani isa pidas hobuseid juhtides käsi väga oluliseks. Seal mainib Alani isa mitme aasta kohta esimest korda, et Alan ei suuda ratsutada. Peale haiglast koju tulekut oli isa rääkinud alati nii, nagu oleks Alani ratsutamine vaid nädala õppimise küsimus. Koolis oli ühel poisil araabia tõugu poni, kelle nimi oli Tähesära. See poni oli Alani jaoks täiuslikkuse sümbol. Igal suurel vahetunnil ratsutas poni omanik Bob Carlton Tähesäraga joogikohta. Ühel päeval tegi Alan Bobile ettepaneku, et ta võib ise Tähesäraga joogikohta sõita. Bob nõustus ja aitas Alani sadulasse ning jagas juhtnööre. Poni imes vett kiiresti ja Alanile sööbis see tunne igaveseks mällu. Sellest ühest joomas käimisest sai harjumus ja Alan hakkas Tähesäraga iga päev joomas käima
Ta seletab pikalt suursugusest metsast, kust nad lbi sitsid. Peter jutustas Alanile palju lugusid ja Alan kohtus tnu sellele reisile paljude uute inimestega. Peale teekonda, tahtis isa teada kiki ksikasju, mis seal juhtus. Alani isa pidas hobuseid juhtides ksi vga oluliseks. Seal mainib Alani isa mitme aasta kohta esimest korda, et Alan ei suuda ratsutada. Peale haiglast koju tulekut oli isa rkinud alati nii, nagu oleks Alani ratsutamine vaid ndala ppimise ksimus. Koolis oli hel poisil araabia tugu poni, kelle nimi oli Thesra. See poni oli Alani jaoks tiuslikkuse smbol. Igal suurel vahetunnil ratsutas poni omanik Bob Carlton Thesraga joogikohta. hel peval tegi Alan Bobile ettepaneku, et ta vib ise Thesraga joogikohta sita. Bob nustus ja aitas Alani sadulasse ning jagas juhtnre. Poni imes vett kiiresti ja Alanile sbis see tunne igaveseks mllu. Sellest hest joomas kimisest sai harjumus ja Alan hakkas Thesraga iga pev joomas kima.
Rohi oli kallis ja vanaisa lasi mitu luike maha, et nende müümise eest saadud raha eest emale rohtu osta. 8. Mis ametit pidas Leemet? Leemet oli kalur. 9. Miks sai Leemet Mihkliga hästi läbi? Leemet pakkus Mihklile alkoholi, mis linnule väga meeldis. 10. Mis juhtus jaanipäeval? Mihkel lendas ära. Poiss arvas , et äkki lendas lind koguni Roomassaarde ja sealt edasi Kuressaarde"Konna" kõrtsi. Poisil polnud tuju jaanitulele minna. Leemet läks meeste sekka õlut jooma ja Mardu läks veeäärde. Mardu sai teada, et varsti saab ta endale venna. Mardu päästis Leemeti põlemissurmast.
ennast läbi teiste silmade, ehk siis eeskujuliku lapsena. Kuigi tegelikult ta teadis, et ei ole eriline. Anne-Marie viis ta ka kinno, pärast mida ta mängis vanaisa ära olles tolle kabinetis musketäre. Poiss elas tegelikkuses kahesugust elu- avalikkuse ees oli ta silmakirjateener ja üksinda nördinud olevus. 10 aastasena ja kolme kuusena pani vanaisa ta Henri IV lütseumisse, kus tal kõige paremini ei läinud, tal olid vigased koolitööd ja kirjutamiseks ei jäänud ka enam aega. Poisil oli aga hea enesekriitika ning ta pidas ka ennast reeturiks. Lõpuks ta ei uskunudki enam et on imelaps. Ta ütles, et ,, Ma olen kaotanud usu, kuid pole murdnud tõotust, ma kirjutan ikka . ,,
• 1985-1988. aastal õppis Võru 1. keskkoolis • Samal aastal astub Tartu Ülikooli geoloogiat õppima • Tarvilikud tehnilised algteadmised kunstist kogus Navitrolla Võrus Viive Kuksi stuudios. Kunstisuuna valimine • Heiki külastas tihti Tartus elavat teadlasest onu Enn Kasake. • Kord külaskäigul, joonistas poisike rohelise pastakaga vana katkise kolmerublase, mis nägi välja väga naljakas ja tõepärane ühteaegu • Onu soovitaski poisil kuntsnikuks hakata • Poiss oli hämmeldunud – kas tõesti saab ka joonistamisega leiba teenida, kas piltide tegemine võib olla elukutse? Algusaeg • Lüliti perioodi näitustest kirjutades kasutab Võru poetess Kauksi Ülle noorkunstniku kohta nimetust Navitrolla • 1990.a. ei lähe hästi, pole müüdud ühtegi pilti, töövahendeid napib • 1991. samuti läbimurret ei toimu, ideed head, tehniline tase annab soovida.
Eksam Diskreetse matemaatika elemendid Lahendamisaeg on 3 tundi. 1. Rivi Rivis seisab n poissi ja n tüdrukut. 1. Mitu erinevat rivi saab nendest moodustada? 2. Mitu erinevat rivi saab moodustada tingimusel, et kõik tüdrukud peavad seisma vasakul ja kõik poisid paremal? 3. Mitu erinevat rivi saab moodustada tingimusel, et poisid ja tüdrukud peavad seisma vaheldumisi? 4. Igal poisil on tüdrukute hulgas tüpselt üks sõbranna. Mitu erinevat rivi saab moodustada, kui iga poiss peab seisma oma sõbranna kõrval? 5. Poiste hulgas pole Andrese ja Bruno suhted kõige paremad. Mitmel viisil saab eelmise punkti tingimusel rivi moodustada nii, et need kaks poissi ei seisa rivis kõrval? 2. Turniirid. 1. Defineerida turniir. 2. Tõestada, et igas turniiris leidub suunatud lihtahel, mis läbib kõiki tippe. 3
libahunt. ''VANAEMA(kummargil surnu üle, loeb juba ammugi pomisedes surnupalvet, aga nõnda, et ainult viimased sõnad kuuldavale tulevad)... Ja võta tema patust puhas hingekene oma auriiki, issand, igavene jumal! Aamen!'' (lk. 46) Tammarude kasutütar oli enne surma haavatuna Marguse kuulist, soninud ning surejatel pole põhjust valetada. ''TIINA (ärgates): Margus! Margus! Huu! Hundid!! - (Õnnelikult.) Süüa andsid minule! (Naeratades) Või jalad harkis all nagu kunagi poisil! See nüüd minu noorik!... (Äkki erutatult.) Mis te tahate minust! Mina ei tea Kivesti Kaarli varsast! Ema! Ema! (Tahab üles tõusta, südantlõhestavalt.) Ema! (Langeb tagasi, tema silmad lähevad laiali lahti.) Ja anna neile andeks nende võlad, kui meie andeks anname oma.. (Huuled liiguvad veel tasa, langeb kokku - sureb.)'' (lk. 46) Libahunti saab tappa ainult hõbekuul, kuid Tiina suri tavalise kuuli läbi, sellest võib järeldada, et Tiina polnud libahunt.
• Seevastu, kui juudid on ühiskonnas heal positsioonil ja omavad võimu, kaldutakse õigustama omakasupüüdlikumat käitumist. Hoiakut maise vara suhtes iseloomustavad Talmudis neli vaatenurka • "See, kes ütleb: "minu on minu ja sinu on sinu," mõtleb nagu tavaline inimene. • "Minu on sinu ja sinu on minu," ütleb rumal. • "Minu on sinu ja sinu on sinu," ütleb suuremeelne. • "Sinu on minu ja minu on minu," on jumalatute sõnad." Judaismi tavad • Poisil 8. päeval pärast sündi tehakse britmila ehk ümberlõikamine. • Täiskasvanuks saab poiss 13-aastasena (bar- mitzva) ja tüdruk 12-aastasena (batmitzva). • Juudi pulmad on sakraalne segu suurejoonelistest rituaalidest ja spontaansest rõõmust, mis oma olemuselt on unikaalne. Täname tähelepanu eest! Kasutatud allikad • http://www.ejc.ee/ • http://www.bje.org.au/learning/SOR/ethics.html • http://www.eetika.ee/et/religiooneetika/judaismieetika • Pildid: http://www
Mina räägin teile loo sellest, kuidas sai alguse Raido ja Juhani sõprus. Juhan oli enda klassis ainuke poiss, keda narriti ja kiusati Juhan oli võrreldes teistega üsna trullakas ja üleüldse jättis tema välimus kõvasti soovida. Poisi riided haisesid. Kõik sellepärast, et Juhani ema oli surnud, kui poiss oli veel päris pisike ning Juhani isa jõi pidevalt. Poisi eest ta hoolitsenud ja lapsega ta hakkama ei saanud.Ühel päeval, suri ära ka Juhani isa. Poisil polnud kuhugi elama minna, sest ühtegi sugulast tal polnud, kelle juurde poisi saaks anda. Siis otsustatigi, et poiss tuleb lastekodusse saata. Juhani elu küll paranes lastekodus märgatavalt aga poiss oli ikkagi kurb. Tema suurimaks sooviks oli saada endale perekond, kus oleks ema ja isa ning tore kui ka mõni õde või vend. Raido oli pere ainuke laps ja niikaua kui mäletas, oli ta endale alati venda tahtnud. Vennaga saaks koos mängida
10 25% 20% 15% Poisid Tüdrukud 10% 5% 0% 2011/2012 2012/2013 2013/2014 2014/2015 Joonis 2. Lugemis- ja kirjutamisraskustega õpilaste, poiste ja tüdrukute osakaal. Õppeaastal 2011/2012 on olnud lugemis-ja kirjutamisraskusi 21 poisil 111-st õpilasest ehk 19%. Õppeaastal 2012/2013 on olnud lugemis-ja kirjutamisraskusi 23 poisil 114-st õpilasest ehk 20%. Õppeaastal 2013/2014 on olnud lugemis- ja kirjutamisraskusi 19 poisil 121-st õpilasest ehk 16%. Õppeaastal 2014/2015 on olnud lugemis-ja kirjutamisraskusi 21 poisil 105-st õpilasest ehk 20%. Õppeaastal 2011/2012 on olnud lugemis-ja kirjutamisraskusi 8 tüdrukul 111-st õpilasest ehk 7%
5. Kamp höövelpingi juures olevaid õpilasi proovivad esimest korda höövelpinki. Üks eriti ÄSS kutt tahab näidata, kui lahe ta on ja hakkab hööveldama. Teised õpilased pistavad äkki kisama. Poiss samuti. Poiss oli oma näppu hööveldanud ja näpust oli jupp kadunud. 6. Põrandal on palju klotse ja poisid veavad suuri puitplaate. Üks poistest komistab klotside otsa ja lendab pikali. Puitplaat kukub talle peale, kuna teine poiss ehmatas ja lasi käed lahti. Poisil vedas, et ellu jäi ja puitplaadi nurk tema kõri ei lõiganud. 7. Kaks poissi tassivad rasket antiikkappi ja üks poistest vigastab selga. Tassib küll kapi lõpuni aga selg jääb haigeks. Arsti juurde minnes registreerib ta tööõnnetuse. 8. Tüdruk töötab juba mitmendat päeva ilma kõrvaklappideta sae juures. Pärast 10 päeva töötamist läheb õpetaja tema juurde ja räägib, kui olulised on kõrvaklapid. Tüdruk ei kuule nii hästi mida õpetaja seletas
Kodukirjand (tegelaste lühitutvustus) ''Hüvasti Kollane kass'' autor : Mari Unt Aarne on kaheksateistkümne aastane noormees, kellele meeldib Maia. Noormees on äsja kolinud oma tädi Ida juurde Tartusse. Aarne on kangekaelne , tal puudus tahe midagi teha ta oli laisk ,ainuke asi mis Arnet tõsiselt huvitas oli Maia aitamine aga kuna poisil puudus järjepidavus läks ka tüdruku aitamine luhta. Aarne oli tubli poiss kes sai kõigega hakkama ja tal olid head hinded aga kui tema ellu tulid tüdrukud ja õhtused väljas käimised läksid koos sellega ka tema hinded ja see muudab tema suhted oma tädiga halvemaks, kuna tädile ei meeldi et poiss hilja väljas käib ja õppimise asemel tüdrukutega väljas musitab. Aarne suhtub oma kaaslastesse tolerantselt. Tädi Ida on vanem naine kes elab tartus korteris. Tädi Ida on vanakooli naine ning temal peab käima kõik korra järgi. ida oli hästi kasvatatud ja korralik naine. Tema arusaam armastusest et kui ühekorr...
Riigi kultuuripreemia 2012, Eesti kultuurikapitali aasta-preemia 2000, EV teenetemärk Valgetähe IV klassi Orden 1999, Konrad Mäe nimeline medal 1992. aastal, Kristjan Raua nimeline kunstipreemia 1975. ja 1981. aastal. Maalid ja muljed Minu lemmikuks kujunes maal nimega "Poiss ja ratsu", sest toda kunstiteost vaadates hakkas see jutustama otsekohe lugu, mida mõistsin vaid mina, mitte keegi teine. Maalil oli kujutatud poissi, kes seisis hobuse ees. Poisil olid tiivad, millest üks tiib oli läbipaistev. See maal rääkis mulle, kuidas hobuse ja poisi vahel on eriskummaline side. Nii poiss kui ka hobune kaitsevad mõlemad üksteist oma eluhinna eest. Nad oleksid justkui vennad, kes on elanud koos üle ränki hetki ja teevad seda edaspidigi. Ma lihtsalt seisin ja vaatasin seda maali, kananahk kattis ihu ja mõtted uitasid kaugetes fantaasiamaades. Teiseks lemmikuks oli kindlapeale näituse põhiline maal- "Minu 281 pintslit". See
Seinal rippus ka pilt Jeesuse Pühast Südamest ja veel üks pilt Virgen de Cobrest. Poiss küsis vanamehelt, et mis tal süüa on. Vanamees vastas, et kollast riisi kalaga. Poiss teadis, et vanamehel pole seda ja vanamees oli isegi viskenooda maha müünud, kuna ta oli väga vaene. Santiago ütles, et 85 peab olema õnne number ja, et kuidas meeldiks posile, kui ta nüüd tooks sadamasse roogituna üle tuhande naela kaaluva kala. Santiago palus poisil osta veel ka lotopileti osta kaheksakümne viiega. Homme pidi ju kaheksakümne viies päev olema. Poiss nõustus. Vanamees ärkas hommikul vara üles. Ta suundus poisi maja juurde ning äratas ta üles. Ta palus poisil aidata tal masti ja muu säärane paati tagasi tassida. Poiss nõustus. Nad viisid õhtul tassitud kraami tagasi paati. Poiss lükkas paadi kaldast lahti ning Santiago juba sõitis. Ta suundus Golfi hoovuse poole. Käes oli lõuna. Päike kõrvetas. Ühtegi kala ei näkanud
Ema töötas ka isaga koos.Heinrichil oli vanem õde Elizabeth kes hiljem põllul vägistati ja ta sai endale poja Johannese.Heinrichi vanaema, keda ta väga armastas suri gangreeni. Lüübeksi veedetud aja vältel põdes heinrich ka katku läbi. Heinrichile meeldis väga Margareta ja näis,et tüdrukule meeldis ka poiss väga aga hiljem,kui Heinrich juba munk oli saab ta teada,et Margaret oli abiellunud. Heinrichi isa soovitas poisil minna mungakooli.Seda poiss tegigi.Ta õppis ära Ladina keele ja mida aeg edasi,seda enam ta tahtis mungaks saada.Niisiis pöörduski poiss paater Blasiliuse poole,et arutada tema mungaks saamist.Temast sai Wertesheimi dominikaanide kloostri noviits. Paater Blasilius palus Heinrichil minna Liivimaale Revalisse(Tallinn) mungaks,sest katku pärast oli seal palju munkasid surnud. Heinrich kõhkles,kuid oli lõpuks nõus,kuna tahtis kristlust ka paganusuliste seas kuulutada.
Seinal rippus ka pilt Jeesuse Pühast Südamest ja veel üks pilt Virgen de Cobrest. Poiss küsis vanamehelt, et mis tal süüa on. Vanamees vastas, et kollast riisi kalaga. Poiss teadis, et vanamehel pole seda ja vanamees oli isegi viskenooda maha müünud, kuna ta oli väga vaene. Santiago ütles, et 85 peab olema õnne number ja, et kuidas meeldiks posile, kui ta nüüd tooks sadamasse roogituna üle tuhande naela kaaluva kala. Santiago palus poisil osta veel ka lotopileti osta kaheksakümne viiega. Homme pidi ju kaheksakümne viies päev olema. Poiss nõustus. Vanamees ärkas hommikul vara üles. Ta suundus poisi maja juurde ning äratas ta üles. Ta palus poisil aidata tal masti ja muu säärane paati tagasi tassida. Poiss nõustus. Nad viisid õhtul tassitud kraami tagasi paati. Poiss lükkas paadi kaldast lahti ning Santiago juba sõitis. Ta suundus Golfi hoovuse poole. Käes oli lõuna. Päike kõrvetas. Ühtegi kala ei näkanud
silma. Samuti ka Dwight Westi ,,What a wonderful world" oli väga võrratu, eriti selle loo viiulite kõla. Eriti vaimustav oli ,hetkel 12 aastane, noor laulja Heldur-Harry Põlda, kes esitas laulu ,,A celtic prayer," ja ,,Where is love?". Varem olen kuulnud teda laulmas Laulupeol ning varsti jõulude eel loodan tema laulu kuulda ka Anne veski kontserdil ,,Helisev vaikus" kuhu kavatsen minna.. Sellel noorel poisil on erakordselt võimas hääl,loodame et hääl ka peale häälemurret kestma jääb. Kontsert lõpus kõlas ühislaul ,,Ave Maria," mis jõudis kindlasti kõigi kontserdi külastajate südameisse. Kogu kontsert oli väga suurepärane, kahju et kirikus palju vabu istekohti oli, minu arvates oleks pidanud palju rohkem inimesi toetama oma külastusega võitlust HIV vastu. Ehk oleks pidanud rohkem reklaamima seda üritust, sest minagi kuulsin kontserdist viimasel hetkel
Kui pärast pubekat on noored rahulikumad selle koha pealt enam pole sellist uhkustamist, kellega ja mis pooses ja kus. Siis on rohkem mõistust. Kuid võib selliseid olukordi kui lihtsalt kasutatakse noori ära oma seksuaal vajaduse kättesaamiseks ja nad arvavad, et see on õige ja tulevikus kasutavad teisi täpselt samamoodi kui kasutati neid ära. Nagu näiteks tean üthte lugu kus ühele tüdrukul olid tunded ühe poissi vastu ja tüdruk arvas, et poisil on samad tunded, kuna poiss rääkis talle ilusaid sõnu ja rääkis, et armastab jne. Ühel päeval sellel paaril toimus vahekord. Järgmisel päeval poiss juba jättis maha seda tüdrukut, kuna ta sai kätte mis tahtis ja kõige hullem ta oli teinud videot nede vahekorrast ja järgmine päev näitas ta seda teistele koolis.
viiendal muutud ükskõikseks ja kuuendal uniseks. 13.Mis oli tüdruku nimi, kes hakkas Aarnele meeldima, ja mis linnast ta Tartusse kolis? Maia Tallinnast. 14.Kus kohas Aarne tutvus selle tüdrukuga lähemalt? Koolipeol. 15. Miks Aarne tädiga tülli läks? Ta tuli liiga hilja koju. 16. Missugust ainet õpetas Aarne klassijuhataja? Kirjandust. 17.Miks klassijuhataja riidles poistega, ja mida nad vastasid enda õigustamiseks? 4 poisil olid keemia ülesanded tegemata. Harril ei tulnud välja, Jaagule ja Aarnele ei meeldi keemia, Ainolt ei küsitutki. 18. Miks teose pealkiri on „Hüvasti, kollane kass“? Tädi Ida elas kollases majas ja kui Aarne tädi majast lahkus, lamas kollane kass päikese käes. 19. Millesse tahtis Aarne Maiat uskuma panna? Ta tahtis, et Maia hakkaks uskuma, et tüdruk joonistada oskab. 20. Missugust üritust korraldas õpetaja Verner? Mida pidid õpilased sellel üritusel tegema?
lihtsalt, kartis, et reaalsuses pettuks - järgmise ideena käis poiss välja tee müümise kristallklaasidest, kaupmees oli selle suhtes skeptiline, oli oma senise elu ja poepidamisega harjunud, tundis, et ei vaja rohkemat, siiski andis poisile loa - ,,Sest ma tean, et võin saada kõike, aga ma ei taha." 38% - rääkisid omavahel araabia keeles, nii sai poiss seda harjutada ja õppida - aja möödudes oli poisil lõpuks piisavalt raha et lambaid osta ja koju minna, kristallipoel läks väga hästi, Santiago tahtis minna lambaid ostma ja kaupmehe õnnistust, ise soovitas aga mehel nüüd Mekas ära käia, kuid Mekasse mees ei läinud, ja ütles poisile, et too ei ostaks ka lambaid, poiss sai õnnistuse - asju kokku pakkides leidis ta oma vana karjusekoti ja kuninga antud kivikesed, kui meenutas oma elu Tangeris ja seal kohatud inimesi, hakkasid talle ühtäkki mõned neist vanameest
Nüüd lahutas teda sellest külast vaid 4 päeva. Poiss kartis, et see tüdruk on ta unustanud. Väljas hakkas valgenema, karjus seadis sammud koos lammastega päikesetõusu poole. Arutles oma lammastest, kuni lõpuks oma mõtete üle häbi tundis. Arvas, et ehk on see koht nõiutud ja et sellepärast ta nägigi und teist korda uuesti, ja seetõttu tundis ta ka oma kaaslaste vastu järsku viha. Aga sammus kiiremini edasi, kuna pidi enne päikse seniiti jõudmist viima lambad põllule. Poisil oli oma elul kindel eesmärk. Ta eesmärk oli ringi rännata. Kuigi ta vanemad tahtsid, et temast saaks preester, võttis ta julguse kokku ja ütles isale, et ta tahab rännata hoopiski. Nad arutlesid isaga sel teemal, kuni poiss nägi isa silmis igatsust rändamise järgi. Isa andis poisile kaasa kotikese kolme vanaaegse Hispaania kuldmündiga. "Leidsin need ühel päeval põllult. Oleksin need Kirikule andnud, sinu kaasavaraks.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
