Ühiskonna jõudmine arenguetappi, kus 21. sajandil viibitakse, on saanud võimalikuks ainult tänu põlvkondadevahelise toetuse ja mõistmise. Läbi aastasadade ja tuhandete on poeg omandanud elutarkusi isa käest, kes omakorda on õppinud enda vanemailt. Viimastel aastatel olen sünnipäevalaudades sugulaste keskel märganud aga drastilist erinevust põlvkondade vahel. Millest see tuleb? Tänapäeva ühiskond liigub päev-päevalt suunas, kus noored üritavad vanemaist, kes neile nõnda võõrastena paistavad, võimalikult kiiresti lahku lüüa ja asuda elama iseseisvalt, emast-isast sõltumatut elu. Tihti ei pöördu nad enam iial tagasi oma vanematekoju, tuues ohvriks põlvkondadevahelised suhted, mis selle tagajärjel inimeste kaugenedes hääbuvad. Paljud ei küsi ka suuremas hädas emalt või isalt abi, kuna kardetakse jääda häbisse, sest on ju nemad elanud hoopis tükis teisel ajal kui abivajaja. Murega pöördutakse pigem
nii ka Eesti arvelt. Samas, kui eestalsed oleks suutnud oma uskumustest loobuda ja ammu ennast ristida lasknud, oleks see kõik olemata. Kuna Mõõgavendade ordu loodi eesmärgiga alistada paganlikke liivlasi ja latgaleid. 1208. alustasid nad omal initsatiivil koos latgalidega ristisõda. 1208. tungisid latgalide soost kristlased Sakalasse. Nad tapsid kõik, kelle vaid leidsid ja kolmsada Sakala maakonna parematest meestest ja vanemaist. Sakala maakond poleks nii palju kahju saanud, kui 1212. aastal sõlmitud Turaida vaherahu oleks varem sõlmitud. Selle vaherahu sõlmimisega pidid Sakala ja Ugandi tunnistama ristiusku. Mõõgavendade ordusse kuulusid hästi väljaõppinud, heade sõjarelvadega ja kogemustega mehed. Kasutati ambe ja kiviheitemasinaid, mis esialgu andsid suuremat edu, kuna eestlased ei olnud veel tuttavad selliste relvadega ja ei saanud ründajatele samaväärse tehnikaga vastata.
nii ka Eesti arvelt. Samas, kui eestalsed oleks suutnud oma uskumustest loobuda ja ammu ennast ristida lasknud, oleks see kõik olemata. Kuna Mõõgavendade ordu loodi eesmärgiga alistada paganlikke liivlasi ja latgaleid. 1208. alustasid nad omal initsatiivil koos latgalidega ristisõda. 1208. tungisid latgalide soost kristlased Sakalasse. Nad tapsid kõik, kelle vaid leidsid ja kolmsada Sakala maakonna parematest meestest ja vanemaist. Sakala maakond poleks nii palju kahju saanud, kui 1212. aastal sõlmitud Turaida vaherahu oleks varem sõlmitud. Selle vaherahu sõlmimisega pidid Sakala ja Ugandi tunnistama ristiusku. Mõõgavendade ordusse kuulusid hästi väljaõppinud, heade sõjarelvadega ja kogemustega mehed. Kasutati ambe ja kiviheitemasinaid, mis esialgu andsid suuremat edu, kuna eestlased ei olnud veel tuttavad selliste relvadega ja ei saanud ründajatele samaväärse tehnikaga vastata.
1960. aastal oli 1000 elaniku kohta 16,6 sündi, 2000. aastal 9,6 sündi. Hoolimata mitmetest riigipoolsetest meetmetest (näiteks vanemapalga kehtestamine) ei ole sündimuse kasvu tulnud. Vabas kooselus elavate meeste kui ka naiste soovitud ja tegelikult olemasolevate laste arv on väiksem kui abielus olijatel. Üksikvanemad Sündidest 10-15% on vallassünnid, kus lapse vanem ei ole vaba- ega seaduslikus abielus. Aga ka lapsed kes sünnivad perekonda võivad kaotada teise vanemaist lahkumineku,lahutuse või surma läbi. Seega umbes kuuendik viljakas eas naistest kasvatab last üksikemana. Samas ei tarvitse vanem jääda üksikuks lapse lapse täiskasvanuks saamiseni, kordusabielud või uued kooselud muudavad olukorda. Tuumperekond Statistika alusel on tuumperekond veel tänapäevalgi viljakas eas (25-44-aastaste) meeste ja naiste puhul kõige levinum leibkonnatüüp, sellises perekonnas elab ka Eesti lastest kõige suurem osa. Seega veedab enamik lasetes
Sellega ugalased aga ei nõustunud ning 1208 aasta alguses tekkis kristlastel konflikt Ugandi eestlastega. Samal aastal korraldasid sakslased Ugandisse esimese röövretke. Kroonik jutustab kristlaste omaaegse sissetungi algusest nii: "...tungides Sakala maakonda sisse, leidsid nad mehed ja naised ja lapsed oma kodudes kõigis külades ja paikades ja tapsid, keda nad leidsid, hommikust õhtuni nii nende naisi kui lapsi ja kolmsada Sakala maakonna parematest meestest ja vanemaist, peale selle veel lugematuid teisi kuni tapjate käed juba jõuetuks jäid rahva suurest mõrvamisest. Eestlased ründasid omakorda kristlasi, saates üksteise järel malevaid liivlaste ja latgalite maad rüüstama 3.0 VÕNNU PIIRAMINE Võnnut piirati kolm päeva. Kindluse ette veeti hulk puid mis olid koos juurtega metsast välja veetud ja kokku seotud ja põlema pandud, et nende varjust oleks parem rünnata. Püüdes tuld
Laste kaitsetus väljastpoolt tuleva suhtes paneb eelkõige esmase kaitsja rolli vanematele. Pere suhtlemisstiil hirmudest ülesaamiseks peaks olema toetav. Täiskasvanu oma elukogemustega ja teadmistega peaks suutma olla lapse hirmude ja ärevuse kõrval. Kui oleksime valmis taipama, et laste hirmud on tihti täiskasvanute lahendamata jäänud konfliktide peegeldus, astuksime laste, aga ka iseendi tervise säilitamisel suure sammu edasi. Lapsed on meie tulevik, nad sõltuvad täielikult meist, vanemaist. Tean seda väga hästi, sest olen seda oma lapsepõlves kogenud. On hirme, mis kanduvad hiljem lapseeast täiskasvanu maailma. Et neid olukordi vältida tuleks kõike eelkirjutatut tõsiselt arvestada. Veel parem oleks kui meie riik soosiks kursuste vajadust, et lapsevanemaid teavitada ja suunata selliseid ohte märkama. Lisan essee lõppu aastate kaupa lapse hirmud, mida on pika uuringu käigus avastatud. Lapseea hirmud: 0-6 kuud - Toetuse kadumine; valjud helid, müra
diabetes mellitus Mis on diabeet (Diabetes mellitus)? Diabeet (Diabetes mellitus) ehk suhkruhaigus on raskekujuline päriliku eelsoodumusega energiaainevahetushäire, mille puhul insuliini ei moodustu või moodustub liiga vähe. Diabeedile on iseloomulik kõrgenenud tasemel püsiv vere glükoosisisaldus ja häired süsivesikute-, rasvade- ja valguainevahetuses. Oluline on geneetiliste faktorite roll. Kui üks vanemaist põeb diabeeti, on lapse risk haigestuda umbes 40%; kui mõlemad vanemad, siis 70%. Veresuhkrut ehk glükoosi kasutavad kõik organismi elundid ja koed energiaallikana. Insuliin on hormoon, mida toodetakse kõhunäärmes. Insuliin on vajalik glükoosi rakkudesse viimiseks ning seega veresuhkru taseme langetamiseks. Normaalne veresuhkru tase on 3,5 - 5,5 mmol/L. Insuliini eritumist reguleerib vere glükoositase.
1202 rajati Läänemere idakalda kristianiseerimise eesmärgil Mõõgavendade Ordu, täpsem nimi: Kristuse Sõjateenistuse Vennad , mille tugikohaks sai Riia. Muistne vabadusvõitlus 1208. aastal ründasid latgalite soost kristlased Sakalat. "...tungides Sakala maakonda sisse, leidsid nad mehed ja naised ja lapsed oma kodudes kõigis külades ja paikades ja tapsid, keda nad leidsid, hommikust õhtuni nii nende naisi kui lapsi ja kolmsada Sakala maakonna parematest meestest ja vanemaist, peale selle veel lugematuid teisi kuni tapjate käed juba jõuetuks jäid rahva suurest mõrvamisest". Seda ajaloosündmust loetakse muistse vabadusvõitluse alguseks. Eestlased ründasid omakorda kristlasi, saates üksteise järel malevaid liivlaste ja latgalite maad rüüstama. Eestlaste oluline võit saavutati pärast Võnnu piiramist toimunud lahingus Ümera jõe ääres 1210. aastal. Kindlasti oli selles
kohusetäitja tagasihoidlikku, kuid hädavajalikku tööd 62 frangi ja 30 santiimi eest päevas." - ,,See oli umbes 50.a heledate vuurudega pikk ja kühmus mees kitsaste õlgade ja kõhetute liikmetega." MINEVIK: - Pärineb Montelimarist - Tegi litsendiaadieksamit, millest ta raha puudusel kaugemale ei jõudnud lk 34 - 22.a tagasi võttis vastu linnaametniku ameti ning anti lootus kiirele ,,edutamisele" lk 34 - Oli üsna noores eas kaotanud oma vanemad ning mälestus vanemaist tegi teda kurvaks lk 35 - Oli abiellunud üsna varakult väga noore vaese tütarlapsega Jeanne`iga oma naabrusest. Abiellumise nimel oli ta katkestanud õpingud ning läks tööle. Ta ei tõstnud koos oma naisega mitte kordagi jalga linnaosast välja. Ta käis Jeanne`il külas ja neiu vanemad naersid salamahti sõnakehva ja kohmakat austajat. Jeanne töötas väga palju ning Grand ei andnud talle kinnitust, et armastab teda. Kadus kirg ning aastate pärast sõitis naine ära. Ent ta mõtles
modernistlik romaan "Hingede (1942) öö", (1953) luulekogu "Inimese teekond" (1972) Anneli Oidsalu 11 Kirjanduslik Orbiit (1929 1931) Esimene suur kirjanduspilti kujundav rühmitus pärast Tarapitale järgnenud vaheaega. Juhtivat osa etendasid kirjaniku Juhan Sütiste, Erni Hiir, August Jakobson, vanemaist kirjanikest Mait Metsanurk, Hugo Raudsepp. Anti välja ajalehte Kirjanduslik Orbiit, koguteos "Põhjakaar" (1931). Rühmituse programmiliseks märksõnaks sai elulähedus, kirjanduselt oodati "maisemat", "inimlikumat" ellusuhtumist, igapäevaelu kujutamist, astuti nooreestiliku uusromantismi vastu, rünnati Siurut, Tarapitat. Anneli Oidsalu 12 Kirjanduslik Orbiit (1929 1931) Nn elulähedusliikumine tekitas kirjanduselus palju
Lehetäidel ja lutikatel on suu asemel õõnes toruke nokk, millega nad imevad taimemahla. Mähkur muneb oma munad rullikeeratud pöögilehtedesse. Nende putukate, kes munevad lehe sisse, imepisikesed vastsed söövad käike lehe sisse. Käigud on lehe pinnal nähtavad looklevatest joontest koosneva mustrina. Putukate elu Mõnede putukate, näiteks rändtirtsude ja lehetäide vastsed on valmikutega sarnased. Vaglad ja röövikud erinevad aga oma vanemaist tunduvalt. Röövikud on liblikate, vaglad kärbeste ja tõugud mardikate vastsed. Täiskasvanud liblikad paarituvad ja emased liblikad munevad selle toidu peale või lähedale, millest röövikud toituvad. Vastkoorunud röövikud on küll väga väikesed, kuid tugevate lõugadega. Nad hakkavad kohe sööma. Röövikud söövad ja kasvavad. Et nende kitiinkest ei veni, kasvatavad nad vana kesta alla uue ja suurema. Vana kest lõheneb ja heidetakse ära. Pärast viimast kestumist
ülekaalu korintose stiilis kapiteelid. Neid katavad rikkalikult mitmesugused taimemotiivid, sealhulgas akantuse lehtede kujutised. Imelikul kombel on aeg kõige rohkem halastanud vanematele dooria templitele just väljaspool Kreekat. Neid leidub rohkesti Sitsiilia saarel ja Lõuna-Itaalias. Kuulsaim neist on võimas merejumal Poseidoni tempel Paestumis Napoli lähedal, mis mõjub veel raskepärase ning nagu madalajalgsena. Päris-Kreekas asunud vanemaist dooria templitest oli tähelepanuväärseim praegu varemeis seisev peajumal Zeusi tempel Olümpias, kreeklaste pühas linnas, kust muide said alguse olümpiamängud. Akropol Kreeka ehituskunst hiilgeaeg algas 5. sajandil e. m. a. Lahutamatult seostub selle klassikalise ajastuga kuulsa riigimehe Periklese nimi. Tema ajal alustati tookordses kultuuri- ja kunstikeskuses Ateenas suurejoonelisi ehitustöid. Need koondusid vanale
Rooma Arhitektuur Roomlased õppisid ehitama kivist kaari ning lihtsaid võlve ja kupleid ehitiste katmiseks, ka hakkasid nad kasutama mörti kivide sidumiseks. Need oli väga suured edusammud ehitustehnikas. Nüüd sai luua mitmekesisema plaaniga ehitisi ning väga suuri siseruume. Näiteks Rooma Panteoni kõikidele jumalatele pühendatud templi ümara siseruumi läbimõõt ulatus üle 40 meetri. Seda kattis hiigelsuur kuppel, mis on sajandite vältel olnud eeskujuks hilisematele ehitusmeistritele ja arhitektidele. ...
toredusele, said ülekaalu korintose stiilis kapiteelid. Neid katavad rikkalikult mitmesugused taimemotiivid, sealhulgas akantuse lehtede kujutised. Imelikul kombel on aeg kõige rohkem halastanud vanematele dooria templitele just väljaspool Kreekat. Neid leidub rohkesti Sitsiilia saarel ja Lõuna-Itaalias. Kuulsaim neist on võimas merejumal Poseidoni tempel Paestumis Napoli lähedal, mis mõjub veel raskepärase ning nagu madalajalgsena. Päris-Kreekas asunud vanemaist dooria templitest oli tähelepanuväärseim praegu varemeis seisev peajumal Zeusi tempel Olümpias (vt. ülalpool), kreeklaste pühas linnas, kust muide said alguse olümpiamängud. Kreeka ehituskunst hiilgeaeg algas 5. sajandil e. m. a. Lahutamatult seostub selle klassikalise ajastuga kuulsa riigimehe Periklese nimi. Tema ajal alustati tookordses kultuuri- ja kunstikeskuses Ateenas suurejoonelisi ehitustöid. Need koondusid vanale kindlusemäele Akropolile
a) vastav diagonaalil paikneva lahtri väärtus tuginedes valemile (9) kui üks pluss pool vaatlusaluse indiviidi vanemate vahelisest aditiivgeneetilisest sugulusest, ning b) ülejäänud samas reas ja veerus diagonaallahtrist vastavalt vasakul ja ülal paiknevad väärtused tuginedes valemile (8) kui pool vaatlusaluse indiviidi vanemate ja konkreetsele reale/veerule vastava indiviidi vahelistest aditiivgeneetilise suguluse kordajatest. Kui üks vaatluse all oleva indiviidi vanemaist on teadmata, loetakse teiste põlvnemisskeemis esindatud indiviidide aditiivgeneetiline sugulus selle vanemaga võrdseks nulliga. Tabeli täidetuse järel on iga kahe indiviidi vaheline aditiivgeneetiline sugulus välja loetav neile vastavate ridade-veergude ristumiskohas paiknevast lahtrist; iga indiviidi inbriidingukoefitsient on valemist (9) avaldatuna leitav, lahutades vastavast diagonaallahtris paiknevast kordajast arvu üks. Mudelitest jmt
roovikuid ja küttepuid (Pärdi, 2007). Talude müümisel arvestas oma valla rahva huvidega kõige enam ilmselt Uue-Kariste krahv Fersen. Aastail 1865-1866 müüs ta 29 talust võõrastele ainult kaks, valdavalt jäid talud edasi nende seniste rentnike kätte. Aastaks 1870 oli Hallistes päriseks ostetud peaaegu 95% taludest, samal ajal kui Liivimaal tervikuna oli neid ainult 26% ja Eestimaal kõigest 5,5% (Pärdi, 2007). Elamud Halliste kihelkonnas ehitati esimene vanemaist taluelamuist arhitektuurilt teravalt eristuv elumaja 1899. aastal Kille tallu. Nii nagu Halliste kihelkonnas osteti talud päriseks kõige varem, hakati siin ka moodsaid elamuid ehitama kõige varem. Valdavalt ehitati uued elamud ikka puust, mis oli odavaim ja käepäraseim ning ehitusmeistreile kõige tuttavam materjal. Kivi kasutati väga vähe: vanemaist tellishäärbereist mainigem Koortit, Toosit, Kaljapulgat, Saapa-Tõllat ja Nigulat, 1914. aastal lisandus Suure-Losu, 1930
Vana-Kreeka kunst REFERAAT 1 Sisukord Vana-Kreeka ajaloo periodiseering lk.3 Arhitektuur lk.3 Skulptuur lk.5 Vaasimaal ja ornamentika lk.6 Kokkuvõte lk.6 Kasutatud kirjandus lk.8 2 Vana-Kreeka ajaloo periodiseering Kreeka vanaaega nimetatakse antiigiks, antiigi alla kuulub ka Rooma oma kultuuri, kunsti ja muude elunähtustega. Kulus mitu sajandit, enne kui 12. sajandil e.m.a. põhjast sisserändu alustanud kreeklaste hõimud suutsid umbes aastaks 600 e.m.a. välja arendada oma kunsti. Edasi järgnes kolm ajastut kreeka kunsti arengus: Arhailine ehk vana aeg - umbes 600 - 480 e.m.a., mil kreeklased lõid tagasi suure pärslaste kallaletungi ning välisvallutajatest vabanenuna said edaspidiseks soodsamad tingimused kunstiga tegelemise jaoks. Klas...
Tunnustust vajab raamatu illustreerinud Piret Selberg. Kunstitöö toetab vägagi kirjaniku humoorikat ja nõtket kujutlemislaadi (M. Müürsepp ... 1995: 52). 1992 a. ilmus A. Pervikult omapärane tüdrukute raamat „Kallis härra Q“, mis koosneb koolitüdruku kirjades müstifitseeritud härra Q-le (tegelikult on mõeldud kuud). (R. Krusten ... 1995: 112). Jutustus käsitleb keerukaid pereprobleeme, laste võõrandumist vanemaist, ebastabiilsete peresuhete taustal, samuti vanurite troostitud saatust. Stiilis on ühendatud tütarlapselik lürism ja ilu igatsus muinasjutulis- mütoloogilise ja moodsa laste slängi ja asjaliku argitasandikuga. (O. Kruus... 1995 ja 2000 :405). Ühtlasi osutab kirjanik, et mõistev inimlikus suudaks lapse kannatusi leevendada. (R. Krusten ...1995: 213). Teos on parimaid noorsoo raamatuid ning 1993 sai „Kallis härra Q“ KL. - i aasta preemia (O. Kruus... 1995 ja 2000: 405).
inimeste eest, lärmi eest jne. Neil on vaja piisavalt taastumisaega. Agressiivsus on reaktsioon heameeleallikka kaotusele või hävimisele. Teiseks on see teade; tähendab, see on suunatud kellelegi, kes peaks selle vastu võtma ja seda mõistma. Seega on tegemist kommunikatsiooniga. Terve agressiivsus on nagu veri, mis ringleb psüühikas. See on energia, mis aitab lapsel teiste hulka minna ja seal endale kohta rajada. Laps vajab seda eluenergiat iseseisvudes ja vanemaist eraldudes, teisisõnu oma identiteeti luues. Vägivald on teise inimese vastu suunatud agressioon. Lapse tõsine ja pikaajaline väärkohtlemine põhjustab suhtlustraumasid ja aju arenguhäireid. Vanem ei tohi jätta oma last tähelepanuta, kui laps on haaratud tugevast tundetormist. Armastavad õhkkonnas kehtestatud piirangud ei suru maha lapse oma tahet ega loovust, need tugevdavad turvalisustunnet. Õdede-vendade tülispiraali katkestamine on vältimatult vajalik
Mõtteid vahetades võivad mõlemad kogeda sügavat ühtekuuluvust ja sõprust.Nii mõneski kunstis võivad lapsed ses eas juba isast ees olla - isa peaks suutma seda aktsepteerida. See ei tähenda aga isa kui autoriteedi langust. Lapse enesehinnang on veel seotud vanematega ning laps tahab olla maailma kõige targema ja andekama isa poeg või tütar. Murdeiga: isa kui lubjakas Murdeeas tahab nooruk iga hinna eest iseseisvaks saada. Selleks üritab ta end trotslikult ja agressiivselt vanemaist lahti rebida. Isa ihalemine asendub mässuga: isast saab lootusetu lubjakas, kellega on isegi mõttetu vaielda. Noorukiea kõige tähtsam ülesanne ongi õppida oma vanemaid realistlikult tundma, nende heade ja halbade külgedega. Isal tasuks meenutada, et tema ei ole muutunud, seda on teinud hoopis nooruk. Ta peab loobuma idealiseeritud maailmapildist, et lõplikult iseseisvuda. Kokkuvõte Eelnevas referaadis saime teada, et on olemas kolme tüüpi isadust: bioloogiline isadus,
Sellega ugalased aga ei nõustunud ning samal aastal korraldasid sakslased Ugandisse esimese röövretke. Muistne vabadusvõitlus oli alanud. Muistne vabadusvõitlus 1208. aastal ründasid latgalite soost kristlased Sakalat. "...tungides Sakala maakonda sisse, leidsid nad mehed ja naised ja lapsed oma kodudes kõigis külades ja paikades ja tapsid, keda nad leidsid, hommikust õhtuni nii nende naisi kui lapsi ja kolmsada Sakala maakonna parematest meestest ja vanemaist, peale selle veel lugematuid teisi kuni tapjate käed juba jõuetuks jäid rahva suurest mõrvamisest".[viide?] Eestlased ründasid omakorda kristlasi, saates üksteise järel malevaid liivlaste ja latgalite maad rüüstama. Eestlaste oluline võit saavutati pärast Võnnu piiramist toimunud lahingus Ümera jõe ääres 1210. aastal. Kindlasti oli selles võidus oma osa ka meie sugulasrahval liivlastel, kes reeturlikult meelitasid sakslased kiirelt edasi liikuma. Nii tabaski eestlaste
Samas aga seisab õpetajakoolitus endiselt savijalgadel- õpiprotsesside suunamise, reflektsiooni, õpetaja enesearengu ning rolli mõtestamise asemel keskendutakse pigem kitsamalt aine õpetamisele. T. Kuurme leiab, et: “vahest on endiste mõttemudelite säilimine õppimise kohta ka üks viis luua turvaline ruum kiirete muutuste ja väljakutsete ees: kool on ju ikka seesama. Seda toetab ka suur osa uue ees umbusklikest vanemaist (Kuurme, 2015).5 Hariduse eesmärkide täide viimine toimub ikkagi klassiruumis, mistõttu ei tohi selles toimuvat ja aktiivselt või passiivselt osaleva õpetaja rolli alahinnata. Dewey lükkas ümber arusaama, et koolihariduse mõte on pelgalt ettevalmistus ühiskondlikuks eluks, mille raames õpetaja roll on edasi anda fakte ja ideid ning õpilase roll on neid mehaaniliselt meelde jätta. Dewey leiab, et õpetaja roll on pigem olla üheks osalejaks, kelle ülesanne on algatada ja
Seadusandlikult saab õiguseid piirata ainult siis, kui põhiseaduses selleks vajalik volitusnorm sisaldub. 22.Kodakondsuse mõiste. Kodakondsuse omandamise viisid. Kodakondsuse saamise ja kaotamise tingimused ja kord. Kodakondsus on õiguslik side riigiga, mis tagab riigi kaitse nii riigi siseselt kui selle väliselt. Eestis kodakondsus PS §8 kohaselt on see rajatud kodakondsuse omandamisele sünniga Eesti Vabariigi kodanikest vanemaist. Kodakondsus omandatakse sünniga kodakondsust omavaist vanemaist või naturalisatsiooni (kodakondsuse andmise) teel, mille üksikasjalik kord sätestatakse kodakondsusseadusega. Kodakondsuse saamiseks on vajalik täita teatud tingimused, millest oluliseimad on riigikeele oskus, põhiseaduse ja kodakondsuse seaduse tundmine, samuti legaalse elatusallika olemasolu, topeltkodakondsuse välistatus ja lojaalsusvanne Eesti Vabariigile. Võimalik naturalisatsioon ka lihtsustatud korras eriliste teenete eest.
ülekaalu korintose stiilis kapiteelid. Neid katavad rikkalikult mitmesugused taimemotiivid, sealhulgas akantuse lehtede kujutised. Imelikul kombel on aeg kõige rohkem halastanud vanematele dooria templitele just väljaspool Kreekat. Neid leidub rohkesti Sitsiilia saarel ja Lõuna-Itaalias. Kuulsaim neist on võimas merejumal Poseidoni tempel Paestumis Napoli lähedal, mis mõjub veel raskepärase ning nagu madalajalgsena. Päris-Kreekas asunud vanemaist dooria templitest oli tähelepanuväärseim praegu varemeis seisev peajumal Zeusi tempel Olümpias (vt. ülalpool), kreeklaste pühas linnas, kust muide said alguse olümpiamängud. Poseidoni tempel Akropol antiikajal Propüleed Paestumis, Lõuna- Itaalias Templiarhitektuur Ateena Akropol Kreeka ehituskunst hiilgeaeg algas 5. sajandil e. m. a. Lahutamatult seostub selle klassikalise ajastuga kuulsa riigimehe Periklese nimi
Kodakondsusest lähtudes elab Eestis järgmist liiki inimesi: · Kodanikud · Elamisloa alusel Eestis elavad inimesed · Välismaalased · Illegaalid Kodanikud on need inimesed riigis, kes on oma riigiga veidi tihedamalt seotud kui teised, kellel on natuke rohkem õigusi ja kohustusi. Kodanikuks saamisel sünniga on samuti kaks teed: vereõigus kui üks vanemaist on riigi kodanik; päikeseõigus kui sünnib laps riigi kodanikuga, siis sellest lapsest saab riigi kodanik. Võimalik on saada kodanikuks ka eriliste teenete eest (10 in/a), ka taotlemine ehk naturalisatsioon. · Vähemalt 15 a vana · Elanus Eestis alaliselt vähemalt 5 a elamisloaga · Keeleeksam · Tundma põhiseadust ja kodakondsusseadust · Legaalne sissetulek · Vanne Üldjuhul on topeltkodakondsus keelatud, erand enne 1944. Välismaale põgenenud.
psühholoogilisest suurusest. Mida väiksem on laps, seda ,,suuremad" on issi ja emme. Nii mõneski mõttes on isa ja ema lapsele jumala staatuses, sest nemad teavad ja oskavad kõike, nad on kõikvõimsad. Seesugune psühholoogiline suurus annabki vanemale võimu lapse üle. Laste austus, usaldus ja armastus oma vanemate vastu on piiritu, ükskõik kas nood ka tegelikult selle ära on teeninud või ei. On ju tõsi, et suurem osa vanemaist ei ole sugugi nii targad ja head keegi ei ole eksimatu ega kõiketeadja. Seega võiks lapsevanemad esimesena lahti lasta iseenda tarkuse ja tubliduse müüdist, suhtuda rahulikult ja kriitikameelega laste poolt neile omistatud aupaistesse. Laste seesugune teguviis tunnustada vanema võimu ja mõju aitab neil esialgu nii suure, ohtliku ja keerukana tunduvas maailmaga toime tulla. Ilma täiskasvanuta nad lihtsalt hukkuksid ( Piirides või piirideta? 2008)
kunstnikes sobilikud koostööpartnerid. Tihedama kontakti otsimise ajendiks oli nooreestlastel oma trükise väljaandmise idee, kus lisaks luulele ja kirjandusele taheti tutvustada ka kujutavat kunsti. Kunstnikud olid isiksustena märksa väljakujunenumad ning nende kunstivaated mõjutasid ka nooreestlaste eelistusi antud vallas, kuna viimaste isiklik kogemus ja teadmised antud alal olid veel üpris haprad.Erinevalt oma vanemaist kolleegidest kunstnikest omasid nemad teavet Euroopas toimuvast vaid kättepuutuva kirjanduse vahendusel. Raud oli üks eestvedajaid, tänu kellele hakkas Eesti Rahva Muuseum koguma rahvaluule kõrval ka vanavara. Elades aastatel 19041914 Tartus, pidas ta siin oma kunstistuudiot ning juhtis1909. aastast Eesti Rahva Muuseumi korjamistoimkonda. Raud tegi kaastööd mitmele hilisemale Noor-Eesti väljaandele ning avaldas ajakirja 5/6 numbris ülevaate ,,Vene kunstnikud modernistid"
ennegi, tähtsaks keskkohaks Ugaunias, kuni Tartu ta aegamööda tagasi tõrjus. Otepääs olevad sakslased ühes saatjatega asusid Virumaale ja ajasid taanlased minema. Kui sel ajal Liivis viibiv paavsti saadik Moodena Villem sellest kuulda sai, võttis ta tülialused maakonnad paavsti valitsuse alla, kuni paavst tüliküsimaused otsustab. 1226. a. võttis ta järvalased ja virulased paavsti otsekohese valitsuse ning kaitse alla. Kõigist kokkukogunenud Viru vanemaist määras ta vanemad ja kohtunikud (L. H. XXIX, 7). Vahest olid need tema poolt suuremate volitustega varustatud vanemad ja kohtunikud. Paavsti asevalitsejaks jäi magister Johannes (tema asemikuks oli ajuti keegi Hermodus). Võib-olla oligi eestlaste kavatsus neis maakondades, sakslaste abiga taanlastest lahti saada ja siis kuidagi ka jälle sakslastest, vahest ka paavsti saadiku toetusel. Teatavas mõttes oli see kavatsus siitsaadik paavsti asemiku abiga õnnestunud
toredusele, said ülekaalu korintose stiilis kapiteelid. Neid katavad rikkalikult mitmesugused taimemotiivid, sealhulgas akantuse lehtede kujutised. Imelikul kombel on aeg kõige rohkem halastanud vanematele dooria templitele just väljaspool Kreekat. Neid leidub rohkesti Sitsiilia saarel ja Lõuna-Itaalias. Kuulsaim neist on võimas merejumal Poseidoni tempel Paestumis Napoli lähedal, mis mõjub veel raskepärase ning nagu madalajalgsena. 4 Päris-Kreekas asunud vanemaist dooria templitest oli tähelepanuväärseim praegu varemeis seisev peajumal Zeusi tempel Olümpias, kreeklaste pühas linnas, kust muide said alguse olümpiamängud Üks vanimaid templeid, mis on säilinud meie ajani on Hera tempel Olümpias (dooria stiilis, 7 saj lõpust e.m.a.).Olümpose, Kreeka kõrgeima mäe tipp jääb sageli pilvede varju. Muistsete kreeklaste kujutlustes elasid sellel mäel jumalad ja jumalannad. Tuntuim pühapaik oli Ateenas kõrguv Akropol,
Iskiklik tervishoid valvab iga üksiku lapse hea käekäigu järele ja huvitub kõigest, mis lapse korralikku edenemist edendab või takistab. Siia kuuluvad: lapse haigused, toitumine, pesemine, rõivastamine, mängud, kasvatus jne. Ühiskondlik tervishoid täiendab isiklikku tervishoidu. See õpetab meid tundma ja tarvitama neid abinõusid, mis võimaldavad lapsi terved hoida ja neile kindlustavad loomuliku arenemise ka neil juhtudel, kui nad oma vanemaist on lahutatud. Üldine teave Esimeses lapse-eas on ühiskondliku tervishoiu nõue, et laps toidetaks loomulikult emarinnaga, et lehmapiim, mis imikutele antakse, oleks hea. Hooldamise keskpunktiks on toitmine ja tema järele valvamine. Kuna seda jõukais perekonnis kerge on korralikult läbi viia, põrkame ses küsimuses rahvahulkades tihti suurte raskuste peale, mis tingitud enamasti töölekäigust, teadmatusest ja kehvusest.
teke, millest tulenevalt võib avalduda või ägeneda mistahes haigusetekitajate poolt põhjustatud haigus. 4. Organismi omaduste tähtsus haiguste tekkes Üheks haiguste teket mõjutavaks organismi omaduseks on pärilikkus, see on geneetiliselt kaasa antud organismi omaduste kogumik. Pärilikud haigused on geneetiliselt edasi antavad haigused. Need võivad olla kas dominantsed või retsessiivsed. Dominantne haigus avaldub juba siis, kui see esineb ainult ühel vanemaist, retsessiivne aga tavaliselt siis, kui abielluvad omavahel kaks sama retsessivset geeni kandvat inimest. Seetõttu on tõenäosus haigestuda suurem suguluses olevate mehe ja naise järglastel. Pärilikke haigusi tuleb eristada kaasasündinud haigustest. Need on tingitud rasedus- või sünnikahjustusest (ka mõned päevad pärast sündi tekkinud kahjustusest). Põhjusteks võivad olla näiteks reesuskonflikt, raseduse ajal põetud viirusinfektsioon või
NALJANDID JA ANEKDOODID Naljandid ja anekdoodid on koomilised rahvajutud. Sõna koomiline on siin kasutatud tähistamaks ligikaudu kõike seda, mis teeb nalja, paneb naerma, kuulub mõiste "huumor" alla. Huumor ja nali on lahutamatult seotud naeruga. Kuid nende piirid pole kattuvad. Naer on ühest küljest laiem: on olemas nt. "närvinaerud" -- hüsteeriline naer, kõdinaer, naerugaasi-naer, naer, mida kutsutakse esile teatud ajupiirkondade elektrilise ärritamisega. Inimene võib naerda ka lihtsalt rõõmust või elujõudude küllusest. Naer kui viisakusnaer või "kaameranaer" kuuluvad lihtsalt etiketti. Teisalt on naljaga külgnevaid nähtusi, nagu vaimukus, iroonia, sarkasm, mis ei tarvitse esile kutsuda välist naerureaktsiooni. Nalja suhteid kirjanduse ja muu folklooriga Folkloorne rahvajutt eristub siis kõigepealt mittefolkloorsest jutust, nt. Mark Twaini või Eduard Vilde humoreskidest, kuigi folkloori ja autorilooming...
korintose stiilis kapiteelid. Neid katavad rikkalikult mitmesugused taimemotiivid, sealhulgas akantuse lehtede kujutised. Imelikul kombel on aeg kõige rohkem halastanud vanematele dooria templitele just väljaspool Kreekat. Neid leidub rohkesti Sitsiilia saarel ja Lõuna-Itaalias. Kuulsaim neist on võimas merejumal Poseidoni tempel Paestumis Napoli lähedal, mis mõjub veel raskepärase ning nagu madalajalgsena. Päris-Kreekas asunud vanemaist dooria templitest oli tähelepanuväärseim praegu varemeis seisev peajumal Zeusi tempel Olümpias (vt. ülalpool), kreeklaste pühas linnas, kust muide said alguse olümpiamängud. Kreeka ehituskunst hiilgeaeg algas 5. sajandil e. m. a. Lahutamatult seostub selle klassikalise ajastuga kuulsa riigimehe Periklese nimi. Tema ajal alustati tookordses kultuuri- ja kunstikeskuses Ateenas suurejoonelisi ehitustöid. Need koondusid vanale kindlusemäele Akropolile. Ka varemete põhjal saab
Biosüstemaatika teooria ja meetodid Prof. Erast Parmasto loengukursuse konspekt Esimene versioon, okt. - nov. 1994 0. Sissejuhatus. 0.1. Biosüstemaatika on teadus eluslooduse mitmekesisusest: selle vormi- dest, põhjustest, tekkest; liikide ja teiste süstemaatika ühikute piiritle- misest, nimetamisest ja teaduslikut põhjendatud klassifitseerimisest. Kasutatakse ka lühemat nimetust süstemaatika (alates Linné tööst 1737. a.), kuid süstematiseeritakse ka elutu looduse nähtusi. Camp ja Gilly (1943) kasutasid biosüstemaatika mõistet erinevas tähenduses: eelkõige tsütogeneetiliste uurimiste kohta. See nimetusviis on aga juba ammu aja- lukku vajunud. Et käesolevas kursuses segimineku ohtu pole, kasutatakse mõlemat terminit siin samatähenduslikena. - Kasutusel on ka sõna taksonoo- mia (esmakordselt 1813. a. De Candolle poolt); nende tähenduserinevus pole aga ühtselt käsitlet...
TERVE NAINE KONSPEKT ÕE- JA FÜSIOTERAAPIA ERIALA I KURSUSE TUDENGITELE KOOSTAJA: DR. PILLE VAAS TARTU TERVISHOIU KÕRGKOOL TARTU 2006 1 Sisukord: 1. Naise elukaar. Naise eluperioodide iseloomustus 2. Naise reproduktiivanatoomia ja -füsioloogia 3. Seksuaalfüsioloogia 4. Seksuaalne ja reproduktiivne tervis. Pereplaneerimine ja kontratseptsioon 5. Raseduse füsioloogia 6. Raseduse diagnoosimine 7. Raseduse kulu jälgimine 8. Normaalne sünnitus 9. Vastsündinu 10.Sünnitusjärgne periood 2 I Naise elukaar. Naise eluperioodide iseloomustus. Naise eluperioodid jagunevad järgmiselt: 1. Lapseiga: sünnist kuni suguküpsusperioodi saabumiseni 2. Sugulise küpsemise periood: 10.-16.eluaasta, saabub esimene menstruatsioon 3. Suguküpsusperiood: fertiilne- e. reprodu...
ja panid plehku (seepeale osatas vanaisa teine naine omakorda tema valusale küljele, öeldes: ,, Mitu last sa ise oled üles kasvatanud?"). Orozkul põlgas tegelikult ka maaelu, unistades linnas kergema elu elamisest. Jutustuse lõpus võetakse Orozkul salaküttimise pärast vahi alla. 102 Ema töötas linnas kangruna, oli uuesti mehel, tal oli kaks tütart. 103 Too läks Momuniga kaasa allaveerenud palki ära tooma, nägi ka maraleid, ent jäi külmetamisest haigeks. 104 Mis temal asja vanemaist hüljatud jõmpsikaga, naise õepojaga, nemad naisega lapsi ju ei saa. Turkmeeni kirjandus Poeesia. Kohustusliku punase temaatika kõrval kerkis 1920. aastatel esile naise emantsipatsiooni teema. Mollamurt (18851930), Durda Klõts (18861950) kutsuvad Turkmeenia tüdrukuid õppima nõukogude kooli. Suure vastukaja sai A. Alamõsevi (19041943) poeem ,,Sona", milles oli juttu
administratiivseks üksuseks, nõndasamuti lõuna ja põhja pool sellest Idumea, Samaaria. Galilea ning idapool Jordanit Ammantis, Gaulanitis jne. Neid maakondi nimetati hyparahiateks; nende eesotsas seisis hyparchos, kellele oli kõrvale seatud oikonomose nimetust kandev majandusmees. Juuda hyparchia oli sisemiselt ja religioosselt autonoomne. Hyparchose asemel oli selle eesotsas ülempreester, kelle kõrval oli üksikuist sugukonna peadest ja vanemaist koosnev nõukogu: gerusia. Säärasest greeniumist on juttu juba Esra-Nehemja ja Elefantiine papüüroste ajal: aga kindla kuju omandas see hiljem, ning Heroodese ajast saadik nimetatakse seda synheerioniks. Ülempreestri võimu piiras tunduvalt see, et finantsid ei olnud tema valitseda, vaid nendega tegeles üks selleks määratud ametnik. Maksud renditi kreeka eeskujul terves riigis maksukogujatele. Poliitilne ja muu mõju oli säärastel maksukogujatel vahel väga suur.
3. Iseseisvumise piiramine 260 Eespool on räägitud murdeealise liiga varajasest iseseisvumisest ja vanemate hoolimatusega kaasnevatest ohtudest, sest need on kõnealuse probleemi, s.o. agressiivsuse seisukohalt kõige tähtsamad. Kasvataja võib loomulikult ka takistada murdeealise iseseisvumist, aga tundub siiski, et ülehooldatud, iseseisvusetud ja vanemaist ülemäära sõltuvad lapsed on tänapäeval palju väiksem probleem kui hooletusse ja ilma täiskasvanute kaitseta jäetud lapsed viimaseid on võrratult rohkem. Kasvataja võib lapse valikuid avalikult piirata või ta väga tugevasti enda külge siduda, sisendades temasse juba varakult omaenese ootusi, missugune ta peab olema ja kelleks ta peab saama. Ootused võivad olla nii
Ka R. Barrow (1978) kinnitas, et koolikohustus on lapsele turvaline kasvuaeg. Üldhariduslikule põhikoolile ei näinud ta alternatiive. Kasvatus on elava tagakiusamine Must kasvatus on antipedagoogika radikaalne suund, kus kritiseeritakse mitte ainult koolikohustust ja koole, vaid kogu kasvatust, eriti seda, mis saadakse varases lapsepõlves oma vanemailt - see on kahjulik ning mõjub lapse isiksuslikule arengule hävitavalt. Kasvatus on alati must (black education) ning teeb lapse sõltuvaks vanemaist, samal ajal kui isiksuslik areng nõuab vanematest eemaldumist. Kasvatuse kahjulikkust ja julmust analüüsivate raamatute hulk on suur. Huviline võib tutvuda selliste autorite töödega nagu E. Braunmühl, L. Mause, K. Rutschky ja K. Zimmer. Kõik nad on ühel meelel, et kogu pedagoogika on must pedagoogika ning valget pedagoogikat ei ole kunagi olemas olnudki. Kasvatus on elava tagakiusamine - nii võib tabavalt kokku võtta Alice Milleri raamatu "Sinu
Orvuna, 138 ühtlasi üheksateistkümneaastase perekonnapeana tundis ta, et ta on kooliea unistustest halastamatult välja kistud tegelikku maailma. Kaastundmusest tekkis tal suur armastus ja andumus selle lapse, oma venna vastu. Midagi harukordset ja magusat oli selles inimlikus tundes, mis teda nüüd haaras, teda, kes seni ainult raamatuid oli armastanud. See kiindumus avaldus temas väga tugevalt. Puutumatule hingele oli see nagu esimene armastus. Elanud lapsepõlvest saadik lahus oma vanemaist, keda ta vaevalt tundis, sulgunud oma raamatuisse ja neisse nagu kinni müüritud, täis vaid kirglikku iha uurida ja õppida, oli noor skolaar seni kuulanud ainult oma mõistust, mida teadused rikastasid, ja kujutlusvõimet, mis lugedes suurenes, ilma et tal mahti oleks olnud tunda, kus ta süda tuksub. See noorem vend, kes oli jäänud emata ja isata, see lapsuke, kes taevast äkki ta sülle oli kukkunud, muutis ta hoopis teiseks inimeseks. Ta nägi, et maailmas on veel midagi
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
