3. Vältivalt kiindunud • Sotsiaalne võrgustik - kui palju puutub kokku Laps ei ilmuta märke seotusest emaga. teiste inimestega peale ema jm • https://youtu.be/uSAPfiSw_Ic • Kiindumustüübi kujunemisega võivad olla seotud Eriksoni psühhosotsiaalse arengu ka kasvatusstiilid: 1) Autoritaarne stiil teooria Ranged reeglid, normid. Last suunatakse ja keelatakse pidevalt, ei anta psühholoogilist autonoomsust ega Üldised põhimõtted: võimalust ise otsustada. Suhetes puudub soojus ja • Teooria põhineb praktikal osavõtlikkus
ARENGUTEOORIAD S . F R E U D , J . P I A G E T, E . E R I K S O N , L . KO H L B E R G , L . V Õ G O T S K I , J . B O W L BY ARENGUPSÜHHOLOOGIA • Inimese areng ning käitumise muutumine vananedes • Algus 19.sajand • Põhimõisted Areng – muutused Füüsiline ja motoorne areng – kasvamine, liigutused Kognitiivne e tunnetuslik areng – taju, mälu, mõtlemine, kõne Sotsiaalne areng – emotsioonid, suhtlemine Kõlbeline areng – väärtused, õige vs vale Vaimne areng – teadmised, oskused SIGMUND FREUDI PSÜHHOSEKSUAALSE ARENGU TEOORIA • Alateadlikud soovid ja mälestused • „jäämäe veepealne osa" • Lapseea kogemuse mõju • Tasakaalu püüe – sisemised tungid vs ühiskonna normid ARENGUSTAADIUMID FREUDI JÄRGI 1) Prelatentne periood (sünd - 6a) oraalne periood (sünd-1a) anaalne periood (1-3a) falloslik periood (3-6a) – Oidipuse/Elektra kompleks 2) Latentne periood (7-10a) – teadmiste omandamine 3) Genitaalne ...
on käitumise ja tegevuse peamine teadlik suunaja. Teiseks tähtsaks faktoriks pidas ta lapse tihedat sidet vanematega ning arenguks vajalikku ajaloolis-kultuurilist sotsiaalset keskkonda. Eriksoni arvates kestab ego areng kogu inimese eluea ning see on võimeline ületama psühhosotsiaalseid pingeid mistahes elu perioodil. Erikson käsitles inimese elu kaheksa eluea kriisiperioodi, mida võib käsitleda ka psühhosotsiaalse arenguastmena. Igal arengustaadiumil on domineeriv ülesanne, mille lahendus võib õnnestuda või ebaõnnestuda. Igaüks, kes õpib toime tulema kriisiga mingil konkreetsel arenguastmel, omandab emotsionaalse jõu ja oskused järgmiste kriiside ületamiseks. Eriksoni isiksuse arengu staadiumid: Imikuiga (0-1a) - põhiusaldus või usaldamatus. Põhiusalduse väljakujunemises on otsustav osa imiku ja tema ema (hooldaja) suhetel. Ema tundlik reageerimine lapse
- lihasjõu harjutused aitavad vanemaealistel säilitada eluga ise toimetulemist ning vähendada kukkumiseriski. - Soodustab energia tarbmise ja kulutamise tasakaalus hoidmist, vähendades nii rasvumisohtu ning mõjutades keha rasvkoe paiknemist soodsama suunas - mahendab depressiivsust ja ärevust, parandab meeleolu - võib vähendada depressiooni kujunemise riski - parandab tervisega seotud elukvaliteeti, suurendades psühhosotsiaalse heaolu ja kehalisi funktsioone eriti just halva tervisega inimestel. Kehaliselt aktiivsematel täiskasvanutel on üldine suremus ja suremus eeltoodud kroonilistesse haigustesse oluliselt madalam kui samavanustel kehaliselt väheaktiivsetel täiskasvanutel.
sündmuste käiku mõtteliselt tagasi. Neil väheneb ergotsentriline mõtlemine, sündmuste põhjusi hakatakse otsima endast väljaspoolt ja mõistma, et teistel inimestel võivad olla samasugused tunded või arvamused. Hakatakse end võrdlema teistega, hinnatakse end sõbra järgi. Sõpru valitakse kodust saadud väärtuste järgi kuid raskusi on veel abstraktse mõtlemisega ja probleemide lahendamisega, hüpoteeside püstitamise ja kontrollimisega. Psühhosotsiaalse arengu astmete järgi toimub lapse arengus igakülgne enesetäiustamine ja arendamine. Laps vajab täiskasvanute toetust, kiitust ja aksepteerimist, siis kujuneb tegutsemistahe ja töökus, tekib eduelamus- igaüks on millegis hea. Kui laps eduelamust ei saa ning teda ainult halvustatakse ja kritiseeritakse pidevalt, kujuneb välja alaväärsustunne ja oskamatus/tahtmatus teha vaimset tööd. Endiselt on oluline mäng, õppimine toimub läbi mängu
tervist. Tervisedenduse tulemussed (health promotion outcomes) Tervisedendusele omistatavad muutused isiklikes oskustes ja/või sotsiaalsetes normides ja tegevustes ja/või organisatoorses praktikas ja riiklikus poliitikas. Tervise mandala (the mandala of health) Tervise kontseptsioon, milles paigutatakse inimene mitme keskkonna (perekond, kogukond, tehiskeskkond, kultuur ja biosfäär) keskele. Mudel demonstreerib nelja teguri inimese bioloogia, käitumise, psühhosotsiaalse ning füüsilise keskkonna - mõju inimesele ja ta perekonnale. Terviseteenus (health service) Erinevate teenuseosutajate tegevus, mille eesmärgiks on tervise edendamine või haiguste ennetamine. Tervishoid (health care) Tervisele suunatud meditsiinipraktika, mis hõlmab tervise edendamist, haiguste ennetamist, ravi ja rehabilitatsiooni. Tervishoiuteenus (health service) Tervishoiutöötajate pakutavad teenused, et tagada tervise edendamine, säilitamine ja taastamine
alata suvalises eas. Tüüpiliselt depressiooni sümptomid arenevad päevade või nädalate vältel. Depressiooni eelses perioodis võivad esineda sümptomid nagu üldistunud ärevus, paanikahood, foobiad, alalävised depressiooni sümptomid võivad eelneda depressioonile mitme kuu vältel. Harvem on järsk haiguse algus ja sellisel korral on tavaliselt tegemist raske hingelise juhtumiga. Depressiooni episoodid tekivad tavaliselt seoses psühhosotsiaalse stressoriga (sagedamini lähedase surm, abielulahutus, olulise suhte lõppemine; harvemini lapsesünd) ja nende kestus varieerub laias laastus - tüüpiliselt ilma ravita 6 kuud ja enam. Depressiooni kordumise risk pärast esimest episoodi on 50% - 85% ja seda valdavalt esimese 2-3 aasta vältel. Kõrgem risk haigestuda depressiooni on püsivate ärevushäirete ja ka paljude teiste psüühikahäirete ja kaasuvate kehaliste haiguste korral.
eesmärgil püüdis ühendada psühholoogia ja sotsioloogia-alaseid teadmisi. Gordon Hamilton samast koolkonnast jälgis inimest ja tema arengut mõjutavaid majanduslikke ja kultuurilisi tegureid. Florence Hollis tõi käibele mõiste „psühhosotsiaalne teraapia“ ja kirjeldas sotsiaaltööd kui psühhosotsiaalset teraapiat. Psühhoanalüütilise teooria esindajaks on toodud E. Eriksson, kes väitis, et inimene teeb läbi tervikliku psühhosotsiaalse arengu, mitte ei arene vaid sotsiaalselt või psüühiliselt. Töötervisehoiu valdkond on esitatud Gunilla Bradley lähenemisega. G. Bradley jaotas töömiljöö objektiivseks ja subjektiivseks ja väitis, et psühhosotsiaalses muutustöös lähtutakse inimese vajadusest enesekontrolli, rühma kuuluvuse järele ja huvitava, meelepärase töö järele. Asutuses viibivate klientide taassotsiaaliseerimise lähenemise sisu on selgitatud
Hooldamine asutuses – sotsiaalteenus, (Ööpäevaringne erihooldusteenus on) isiku ööpäevaringne hooldamine ja arendamine koos majutuse ja toitlustamisega eesmärgiga tagada teenust saava isiku iseseisva toimetuleku säilimine ja suurenemine ning turvaline elukeskkond teenuse osutaja territooriumil. Varjupaik – sotsiaalteenus, mille puhul pakutakse ajutist elamiskohta. Toetatud igapäevaelu – sotsiaalteenus, mille eesmärgiks on isiku parim võimalik iseseisev toimetulek ja areng psühhosotsiaalse toimetuleku toetamise, igapäevaelu toimetulekuoskuste ja tööoskuste kujundamise ning isiku lähedaste ja isikuga koos elavate isikute nõustamise kaudu. Isiklik aitaja – sotsiaalteenus, kus aitaja aitab puuetega inimest toimetulekuga. Võrgustikutöö – suhtevõrgustik ehk sotsiaaltöömeetod sihiks kaasata võimalikult palju teemaga seotuid inimesi(pädevaid, olulisi). Tugiisik – sotsiaalteenus, kus tugiisik nõustab ja toetab abivajajat.
Kolmandik tunneb end mõnevõrra häiritult, kolmandik on nimetatud teguritega sageli silmitsi. Õpetajatest 11,4% on kooliergonoomikast tugevalt kurnatud. Õpetajatel 31% ei esine pingeid, 32% esineb mõningaid pingeid, 19% on mõõdukas ja 18% tugev stress. Korrelatsioonid: Mida noorem õpetaja, seda rohkem häirib töö organiseerimatus. Noor õpetaja on tundlikum. Keskealised õpetajad on tundlikumad teadmiste puudumise, mitterahuldust pakkuva töö ja negatiivse psühhosotsiaalse miljöö suhtes. Naised muretsevad rohkem oma teadmiste hulga pärast. Naised ootavad rohkem tunnustust kui mehed. Naisi väsitab laste lärmamine. Mehed kipuvad sagedamini kasutama suhtlemisel füüsilist jõudu. Mehi tüütab raskuste tõstmine. Eestlaste kollektiividele on iseloomulikumad sagedasemad konfliktid võrreldes teiste rahvustega. Suuremates kollektiivides tunnetatakse teravamalt halba tööõhkkonda, suuremat ebakindlust suhetes juhtkonnaga, õpilaste vägivalda
isikutel harjumuspärases keskkonnas (üldjuhul kodustes tingimustes) igapäevaselt toime tulla. Hooldustöötaja abistab klienti toimingutes, millega isik ei ole võimeline ise toime tulema, näiteks toiduainetega ja majapidamistarvetega varustamisel, tervise- ja kütteabi korraldamisel ja teistel ühekordsetel asjaajamistel. Igapäevaelu toetamise teenus Igapäevaelu toetamise teenuse eesmärk on inimese parim võimalik iseseisev toimetulek ja areng psühhosotsiaalse toimetuleku toetamise, igapäevaelu toimetulekuoskuste ja tööoskuste kujundamise ning inimese lähedaste ja temaga koos elavate inimeste nõustamise kaudu. Igapäevaelu toetamise teenust võib osutada inimese kodus talle näiteks igapäevaelu oskuseid õpetades, päevakeskuses tugigruppides osaledes, söögitegemist õppides, ametiasutustes asjaajamist harjutades. Invatransporditeenus Invatransporditeenust osutatakse 7-kohalise tõstukiga invabussiga. Teenust osutatakse
KASVAMINE FÜÜSILINE ARENG. ARENEMINE VAIMNE/EMOTSIONAALNE/FÜÜSILINE ARENG. GENOTÜÜP VANEMATELT SAADUD PÄRILIKE TEGURITE KOGUM. FENOTÜÜP VANEMATELT SAADUD PÄRILIKE TUNNUSTE AVALDUMINE. FLUIIDNE INTELLIGENTSUS KAASASÜNDINUD; SEOSTUB NÄRVISÜSTEEMI ERIPÄRAGA (LIIGUTUSTE KIIRUS, MÄLU, ÜLDISTUSVÕIME). KRISTALLISEERUNUD INTELLIGENTSUS OMANDATAKSE HARIDUSE JA IGAPÄEVAELU KAUDU (VÕIME LEIDA SEOSEID, ANALÜÜSIDA JA LAHENDADA PROBLEEME). ISELOOMUSTA INIMESE SÜNNIEELSET ARENGUT (ARENGU 3 PERIOODI) 1) EOSTUMISPERIOOD (VILJASTUMISEST KAKS NÄDALAT): 36H PÄRAST HAKKAB VILJASTATUD MUNARAKK E. SÜGOOT JAGUNEMA; ESIMESE NÄDALAGA MOODUSTUB ALGSEST RAKUST 100-RAKULINE KOGUM; PERIOODI LÕPUKS KINNITUB SÜGOOT EMAKA LIMASKESTA KÜLGE, 2) EMBÜRONAALPERIOOD (3.-8. NÄDAL): HAKKAVAD KUJUNEMA KNS, SÜDA JA KEHAOSAD (KÄED, JALAD, SILMAD, KÕRVAD ), 3) LOOTEPERIOOD (9. NÄDAL SÜND): ÜHEKSANDAKS NÄDALAKS ON EMBRÜOL OLEMAS KÕIK ORGANID JA KEHAOSAD NING TA MEEN...
staadiumi Iga staadiumiga kaasnevad kriisid, mille läbitegemine on isiksuse arengu huvides Probleemid tekivad siis, kui arenguülesanne jääb lahendamata ja inimene võtab teatud perioodist kaasa negatiivse tunnuse Kui teatud perioodil jääb konflikt lahendamata, on võimalik seda teatud määral hiljem kompenseerida. Järgmiseks toon välja Eriksoni järgi psühhosotsiaalse arengu astmed: 1. Usaldus vs usaldamatus (0-1 a). Lapsel peab tekkima usaldus ümbritseva maailma vastu. Laps vajab turvatunnet (füüsiline lähedus, soojus, silmside), vajaduste kiiret rahuldamist (nälg, uni). Esimesel eluaastal pole võimalik last ära hellitada. Laps nutab, kui mõni tema vajadus on rahuldamata (nutab, mitte ei jonni!). Oluline on ema kiire reageerimine lapse vajadustele, see paneb aluse usalduse kujunemisele. Esimesed 4 kuud on vajaduste kohene Mari-Liis Männik
Arengulised muutused on korrapärased. Arengul on kolm komponenti: 1) intellektuaalne (vaimne ehk kognitiivne) areng 2) sotsiaalne ja emotsionaalne areng 3) füüsiline (kehaline ehk psühhomotoorne) areng Et õigesti aru saada, kuidas kasvatada lapsi, õpetaja peab teadma, millisel arengu etapil on laps. Laps kõigi oma arenguaspektidega on terviklik. Parafraseerides E. Eriksoni, võime väita, et ta ei arene eraldi füüsiliselt, sotsiaalselt ja psüühiliselt, vaid teeb läbi tervikliku psühhosotsiaalse arengu, mille kõik aspektid on omavahel tihedalt seotud ning muutused ühes valdkonnas toovad kaasa muutused ka mujal. Nii näiteks võib pikaajaline haigus negatiivselt mõjutada ka lapse enesehinnangut, suhteid kaaslastega jne. Õpetaja peab arvestama, et iga laps õpib oma individuaalses rütmis. Rühmas on palju lapsi, aga iga laps vajab erinevat lähenemist. Peab õpetaja olema teadlik iga lapse kasvamise ja arungu eesmärkidest
käimas või ootel, aga vastavatest teenustest oleks abi juba nüüd. Kokkuvõtteks saan öelda, et kogu protsess algab siiski varajase märkamisega, arengu vaatlustega ja arengu hindamisega. Nende tegevustega selgitatakse välja erivajadusega lapse vajadused ja seejärel saab hakata välja selgitama vajaduste parendamiseks võimalused. Kasutatud kirjandus: Häidkind, P. (2007). Erivajadustega lapsed lasteaias. Psühhosotsiaalse keskkonna juhendmaterjal koolieelsetele lasteasutustele. Tallinn: TAI, 37-44. Häidkind, P. (2008). Erivajadustega lapsed lasteaias. Rmt. Kikas, E. (Toim). Õppimine ja õpetamine koolieelses eas. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 198-218. Häidkind, P., Kuusik, Ü. (2009). Erivajadusega laps koolieelses lasteasutuses. Rmt. Lapse arengu hindamine ja toetamine. Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus Tartu: OÜ Greif Kallavus, T. (s.a.)
NEOFREUDISTID - Alfred Adler lõi INDIVIDUAALPSÜHHOLOOGIA (süvapsühholoogia suund, mis rõhutab inimese hingeelus ja käitumises alaväärsustunde ja selle kompenseerimise tähtsust) - Erich Fromm huvitus psüühilise ja sotsiaalse teguri vahekorrast – inimese kui sotsiaalse olendiga kaasneb üha süvenev individualiseerumine, mis tekitab üksildust ja tühisustunnet, mida inimene püüab ületada - E. Erikson lõi psühhosotsiaalse arenguteooria – põhineb praktikal, areng on stadiaalne ja oma arenguülesannetega, mida tuleb täita, et edasi liikuda. Iga staadiumiga kaasnevad kriisid, mis arendavad isiksust. Kui konflikt jääb lahendamata, saab seda teatud määral hiljem kompenseerida. - C. G. Jung lõi ANALÜÜTILISE PSÜHHOLOOGIA (pöörab peamist tähelepanu patsiendi seisundi mõistmiseks tema probleemsele vahetule konfliktile. Inimese alateadvus koosneb isiku enda alateadvusest ja tema eellaste alateadvusest
konsulteerimine, nõustamine, psühhoteraapia, õpetamine, koolitus, eestkoste, vahendamine, kasvatus 3. Rahvusvaheline sotsiaaltöö - Tööjõu avatud liikumine, teenuste avatud liikumine, koostööstrateegiad vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse leevendamiseks, aktiivsed tööturumeetmed töötuse leevendamiseks 7 1. Sotsiaaltöö korraldaja põhitegevused kliendi asjade korrastamine, taustaandmete kogumine kliendi kohta, psühhosotsiaalse diagnoosiga koostamine, kliendi informeerimine võimalikest teenustest, sekkumine psühhoterapeutiliste meetoditega, rühmatöö läbiviimine, hooldustöötajate juhtimine ja juhendamine, ressursside leidmine ja arendamine, sotsiaalaktsioonide ja programmide juhtimine. 2. Sotsiaalteenused: olemus, funktsioon ja liigid koduhooldus, rehabilitatsioon, emade hooldus, noorte hooldus, kriminaalhooldus, võõrustusravi, lapsehoiuteenus,
tavaliselt õpilase isiksuse arengut? _______________________________ 69. Millised on Bronfenbrenneri bioökoloogilise arengumudeli viis kihistust? ____________________________________________________________ 70. Kasvatustööd (mis on suunatud õpilaste sotsiaalsete oskuste ja pädevuste kujundamisele) nimetatakse ka _________________________________ 71. Mitme etapilisena kujutab Erikson inimese psühhosotsiaalset arengut? 72. Millist psühhosotsiaalse kriisiga puutuvad lapsed kokku esimesena Eriksoni? _______________________________________________________ 73. Millist psühhosotsiaalset kriisi elavad lapsed kõige tõenäolisemalt üle Eriksoni puberteedi alguses? _________________________________ 74. Millised on Marcia järgi identiteedi formeerumise võimalikud arenguseisundid või kujunemisteed? 75. Millised on käesoleva kursuse järgi sotsiaalse arengukeskkonna kolm põhilist avaldumisvaldkonda?
puudumise või vallandamise tõttu. Kuidas ära hoida kiusamist Kiusamise ärahoidmine on tähtis tegur tööelu parendamisel ja sotsiaalse tõrjutuse vältimiseks. Oluline on destruktiivseid ilminguid töökeskkonnas varakult märgata ja kiusamise all kannatavad töötajad välja selgitada. Kuigi vahel võib olla raske eristada kiusamist ja isikutevahelisi konflikte. Kõige tõhusam võiks olla strateegia, mis on suunatud nii üksikisikutele kui ka psühhosotsiaalse töökeskkonna parandamisele. Töötajate ja nende esindajate kaasamine on väga tähtis. TÖÖSTRESS SISSEJUHATUS MIS ON TÖÖSTRESS KUI SUUR ON TS JA KES ON OHUSTATUD RISKI HINDAMINE JA TS ENNETAMINE Sissejuhatus Euroopa Liidus on tööstress (TS) seljavalude järel, mis mõjutab 22% ELi töötajaid, teine kõige üldisem tööga seotud terviseprobleem. TSi võivad põhjustada sellised psühhosotsiaalsed
● Alaealiste õigusrikkumised ● Vähenenud intelligentsus ● Suurenenud agressiivsus ● Depressioon ● Psühhopaatia https://et.wikipedia.org/wiki/John_Bowlby 2. Kuidas tekib turvatunne ja, mis loob turvatunnet? Turvatunne tekkimine saab alguse väga varajases eas, juba sellel hetkel, kui laps sünnib siia ilma ja saab esimest korda ema rinnale. Turvatunnet saab vaadelda läbi mitme teooria. Üheks teooriaks on Eriksoni psühhosotsiaalse arengu teooria ja teiseks John Bowlby kiindumusteooria. Sotsiaalse arengu teooria juures on oluline psühhosotsiaalse arengu aste 1. Usaldus vs Usaldamatus. Laps peab saama füüsilist lähedust, soojust, silmsidet ja vajadustele kiiret reageerimist- nii tekib lapses turvatunne. Ka ema turvatunne peab olema tagatud isa poolt. Eriksoni teooria üldised põhimõtted: ● Teooria põhineb praktikal ● Arengut tuleb vaadelda staadiumite kaupa - areng on stadiaalne
imiku- ja varases lapseeas mis tuleb lahendada kaasasündinud käitumine. keskkonnale ja samas vältiv ja ärev- ’’Psühhosotsiaalse ise mõjutab ka ambivalentne). arengu astmed’’ keskkonda vastu. U.Bronfenbrenner D. levinson A. Bandura L. Kohlberg D. Baumrind C. Gilligan 1917-2005 1920-1994 1925-...
sotsialiseerimiseks metoodikat? 67. Mitme etapilisena kujutab Erikson inimese Väärtuste otsene õpetamine psühhosotsiaalset arengut? selgitamine analüüs Kaheksa-etapilisena 68. Millise psühhosotsiaalse kriisiga puutuvad lapsed kokku 81. Mille poolest erinevad poisud ja tüdrukud valdavalt esimesena Eriksoni järgi? puberteediikka jõudmisel? Tüdrukud küpsevad füüsiliselt kiiremini Usaldus vastandatuna usaldamatusega 82
vajadusel sotsiaalhoolekande poolne abi. Investeerida tuleks haridusasutustesse, et kõik lapsed saaks olla tervisttoetavas keskkonnas, kus on võimalus saada nõustamis- ja tugiteenuseid ning kus õpetatakse elus toime tulema. Seega suur roll on ka hariduseasutustel, kes peaks suuna lapsi ja noorukeid. Ja alati tuleks välja selgitada, mis on neile lastele see kõige parem ning seda tuleks ka vastavalt rakendada. Inimeste psühhosotsiaalse heaolu ja tervisliku seisund on suurel määral seotud töö-, õpi- ja elukeskkonnaga. Selle koosmõjul see üldjuhul ka kujuneb. Tähtis on tagada inimestele nende igapäevaks elu sujuvaks funktsioneerimiseks vajalikud elemendid. Nendeks oleks siis kvaliteetne joogivesi, puhas õhk ja ohutu ning täisväärtuslik toit. Samuti on tähtsad ka head elu- ja töötingimused. Kõik need elemendid koos tagavad inimeste hea tervise ning kvaliteetse ja sujuva tööjõudluse.
Mudeli koostamisel on arvestatud neid aspekte ja valdkondi, mille kaudu on võimalik mõjutada laste tervist ja arengut koolieelses eas. Koolieelsel lasteasutusel on seadusandlusest tulenevad kohustused ja parimad võimalused laste tervise edendamiseks. Koolieelne iga on otsustav periood individuaalse tervisekäitumise ja harjumuste kujundamiseks, mis moodustavad edaspidi igaühe elustiili ja panevad aluse kogu eluks. Alahinnata ei tohiks tervisliku füüsilise- ja psühhosotsiaalse keskkonna osa ning kvaliteetsete terviseteenuste arendamist, mida saab pakkuda nii lasteaed kui paikkond. Koolieelses asutuses ja kodus pannakse paika eetiline alus ja põhilised suhtumised tervisesse, põhilised eluoskused ja sotsiaalne vastutus. Tervist edendava lasteaia ülesanne on sõnastatud missioonina, mis peab olema iga Tervist Edendava Lasteaia (TEL võrgustikku kuuluva lasteaia) lõppeesmärk ja peegeldama lasteasutuse väärtushinnangut:
ü Hooldamine 10 KOV teenus Sotsiaalnõustamine on üks sotsiaalteenustest, mis on suunatud isikutele või perekondadele, kelle iseseisev toimetulek on psühholoogiliste, sotsiaalsete või majanduslike tegurite tagajärjel häirunud. Teenuse sihtrühmaks on üksikisik või grupp, kes vajab kõrvalist abi oma toimetuleku ning heaolu kindlustamiseks argielus. Sotsiaalnõustamise eesmärgiks on inimese iseseisva psühhosotsiaalse toimetulekuvõime kujundamine või taastamine ning vajadusel sotsiaalse keskkonna tingimuste hindamine. 11 KOV teenus Võlanõustamisteenuse üldine eemärk on nõustada võlaprobleemiga isikut, et ta tuleks oma eluga paremini toime ja et tal ei tekiks uusi üle jõu käivaid rahalisi kohustusi. Teenus hõlmab erinevaid toiminguid võlgniku
esineb depressiooni puhul suuremalt jaolt vaimseid vaguseid, mis võivad olla tingitud näiteks inimsuhetest, tööülesannetest ning eluviisist, traagilistest sündmustest. Kui indiviidil tekib raskuseid igapäeva tegevustega hakkama saamisel, siis on oluline, et ta ise saaks sellest aru ning oskaks oma elu ümber korraldada ning vajadusel saaks tuge spetsialistidelt ja lähisugulastelt (või sõpradelt). KOKKUVÕTE 8 Haiguse meditsiinilise ja psühhosotsiaalse analüüsi põhjal võib öelda, et depressioon ei ole kerge loomuga häire, pigem võib areneda sellisest häirest ravimatu haigus, mis langetab inimese elukvaliteeti, harvendab indiviidi suhteid lähedaste inimestega ning piirab tema toimetulekut ning osalust ühiskonna elus. Arvestades depressiooni psühhosotsiaalseid aspekte võib öelda, et indiviidil on vaja seda haigust põdedes lähedasi, kes tema elus toimetuleku halvenemisel toeks oleksid ning kõrvalabi osutaksid
2)Tingitud refl- ..kujunevad kogemuste ja õppimise põhjal elu jooksul. Need on teadmised,oskused,harjumused,kombed jne. On muutlikumad ja võivad isegi kustuda. On seotud kõrgema väörvitalitlusega e suuraju koore tegevusega. Jean Piaget. Sveitsi psühholoog.Uuris,milliseid vaimseid operatsioone lapsed teatud vanuses teevad. Kognitiivse arengu teooria looja. See uurib ,kuidas luuakse ajus keskkonna kujundeid ja kuidas toimub info vaimne töötlemine. Erik Erikson. on psühhosotsiaalse arenguteooria looja. Eriksoni kuulsaim teooria on Freudi tasemete teooria edasiarendus. Tema arvates toimub areng epigeneetilise printsiibi järgi. See tähendab, et meie areng läbib aja jooksul kaheksa faasi:Usaldus või usaldamatus, Autonoomia või kahtlemine ja häbi, Initsiatiiv või süü, Edukus või alaväärsus, Identsus või rolliähmasus, Intiimsus või isolatsioon, Generatiivsus või stagnatsioon ja Integraalsus või meeleheide
toetamine. Viimastel aastatel on lahutamatu osa sotsiaaltöötaja koostöös kliendiga eksperthinnang - sotsiaalne diagnoos, mis hõlmab andmete kogumist klientidelt nende elutingimuste kohta, samuti abivõimaluste väljatöötamist. Kliendi sidumisel eksperthinnanguga, püüabsotsiaaltöötaja välja selgitada kliendi vajaduste iseloomu ja olemust, määrata kliendi või tema lähedaste võimalusi, motivatsiooni ja ressursside kättesaadavust. Eksperthinnang on psühhosotsiaalse iseloomuga ning sisaldab endas isiksuse analüüsi, inimestevaheliste suhete analüüsi, kliendi ja tema perekonna vastasmõju sotsiaalse keskkonnaga. Sotsiaaltöötaja aitab mõista probleemi, vajadust pöörduda spetsialisti poole ja aitab rajada toetusvõrgustikku. Toetusvõrgustikuks ei pea olema arstid ja ametnikud, paljudel juhtumitel piisab sugulastest ja sõpradest. Tähtis on leida lähedased inimesed, kes aitavad kliendil üle saada surnud punktist ja tõukavad teda edasi liikuma
arengu olulisust rõhutanud teisedki uurijad. Piaget tõi esile kaaslastega suhtlemise, selle sotsiaalse poole ja olulisuse. Ta rääkis sellest, kuidas umbes 2-7 a vanustel lastel on raske mõista, et teistel inimestel on oma mõtted ning kuidas selles eas laps ei suuda veel sotsiaalsest kogemusest eeskuju võtta, vaid järgib eelkõige isiklikku kogemust. Seetõttu on mängud siis isiklikud ja sümboolsed. Erikson arendas Freudi teooriast välja psühhosotsiaalse aenguteooria, kus esitab vastuväiteid seisukohale, et teismeea universaalseks ülesandeks on psühhoseksuaalse identiteedi omandamine. Tähtsamale kohale asetab Erikson hoopis teatud maailmavaate omandamise, autonoomsuse saavutamise, initsiatiivi võtmise ja tööalaste eesmärkide püstitamise ning oma ettevõtmiste eest vastutuse võtmise. Erikson rõhutas erinevalt Freudist rohkem sotsiaalsete ja kultuuriliste jõudude osa arengus. Ta pidas isiksuse arengut vormitavaks ning kogu elu
kasutamiseks. 32)Võlanõustamisteenus- kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatav sotsiaalteenus, mille eesmärk on abistada isikut tema varalise olukorra kindlakstegemisel, võlausaldajaga läbirääkimiste pidamisel ja nõuete rahuldamisel, vältida uute võlgnevuste tekkimist toimetulekuvõime parandamise kaudu ning lahendada muid võlgnevusega seotud probleeme. 35) Igapäevaelu toetamise teenus- eesmärk on isiku parim võimalik iseseisev toimetulek ja areng psühhosotsiaalse toimetuleku toetamise, igapäevaelu toimetulekuoskuste ja tööoskuste kujundamise ning isiku lähedaste ja isikuga koos elavate isikute nõustamise kaudu. 42) Toetatud elamise teenus- isiku sotsiaalse toimetuleku ja integratsiooni toetamine koos juhendamisega majapidamise ja igapäevaelu korraldamises, et tagada isiku võimalikult iseseisev toimetulek iseseisvalt elades. 45) Kogukonnas elamise teenus- isiku põhivajaduste rahuldamiseks ja arenguks soodsa
Psühhosotsiaalne lähenemine on integreeritud ja süsteemne, hõlmab endas inimese ja tema keskkonna vastasmõju kolmel tasandil (Kiik, et al 1999,4): 1. Mikrotasand inimene koos oma isiklike suhetega 2. Mesotasand inimene oma elukeskkonnas (sots/füüsiline) 3. Makrotasand ühiskond. EESMÄRK: suurendada isiku funktsioneerimist nii, et isik võiks olla edukas ja rahul tema poolt valitud keskkonnas minimaalse professionaalse abiga (Eesti Psühhosotsiaalse Rehabilitatsiooni Ühing). 17 Psühhosotsiaalne rehabilitatsioon: · Rõhutatakse inimese terviklikkust ja kompleksset lähenemist (haridus-, sotsiaal- , tervishoiu jm vajalikud teenustel). · Keskne koht kliendi informeeritud valikul. · Psühhosotsiaalne rehabilitatsioon on oma ülesande täitnud, kui inimene saab iseseisvalt hakkama igapäevaeluga (Kiik, 1999, 5)
(Järv, 2004,7). Inglismaal läbiviidud 119 uuringut 5590 anaoreksiahaige patsiendiga näitasid, TLÜ Haapsalu Kolledž 9 Mari-Liis Soobik Söömishäired ja psühhosotsiaalsed nõustamise meetmed 2015 et täielikult paranes 47%, 1/3-l täienesid ja 20 %-l tekkisid kroonilised haigused ( Jaffa, 2007, 279). Buliimiast paraneb medikamentoosse või psühhosotsiaalse ravi tulemusel lühiajaliselt 50- 70% patsientidest. Taashaigestumise protsent pärast 6 kuulist edukat ravi ja 6 aastat jälgimist on 30-50%, arvatakse et paranemine jätkub 10-15 aastat. (Järv jt, 2010 ,10). Üle 50 randomiseeritud uuringu on näidanud, et buliimia kõige efektiivsemaks ravimeetodiks on spetsiifiline kognitiiv-käitumislik teraapia. 20 individuaalse teraapia seansiga, üle 5 kuulise jälgimisega paranesid 1/3 kuni pooled patsientidest ( Järv jt, 2010, 12).
Täielikku valmisolekut ei ole, vaid on piisav valmisolek. Astmed lähevad edasi, probleemid keerukamaks. Murdepunktid puuduvad, eeldus on piisav lahendus. Tulem võib olla posit.(iseseisvus) või negat.(sõltuvus). Kriisi lahend on piisav , et minna edasi järgmistele astmetele. Kriiside lahendused integreerime nii individuaalsesse, kui sotsiaalsesse väljundisse -> indiviidid hindavad ennast lähtuvalt sellest, kuidas nad arvavad , et olulised teisi neid hindavat. Eriksoni psühhosotsiaalse arengu astmete kokkuvõte Aste Ligikaudne iga 1. Usaldus või usaldamatus Sünnist kuni 1,5 aastani Bioloogilised vajadused kiindumuse järele saaksid lahendatud; ema esindab suurt osa maailmast lahendab sotsiaalseid probleeme. Ka negatiivsed kogemused aitavad positiivse lahendini. Oluline on läbiv kogemus. Ebameeldivad suhted võivad viia usaldamatuse arengule. 2
32. Millega seostub inimese sotsiaalne areng? Hõlmab suhteid iseenda, teiste inimestega ja ümbritseva maailmaga. Toimub kogu elu vältel. Seda mõjutavad teised inimesed ja ühiskond oma väärtustega 33. Kui kaua kestab inimese areng? Arengu uurimisega tegelevat psühholoogia haru nimetatakse arengupsühholoogiaks ning see tegeleb arengu uurimisega viljastumishetkest surmani. Seega käsitleb arengupsühholoogia inimese arengut kogu elukaare jooksul. 34. Mida käsitleb psühhosotsiaalse arengu teooria? Eriksoni teooria kirjeldab arengut läbi kogu elukaare. Ta rõhutab inimeste aktiivset rolli oma psühhosotsiaalse arengu kujundamisel: inimene püüab aru saada, organiseerida ja integreerida oma igapäevaseid kogemusi. 35. Miks on oluline eelnev arengustaadium edukalt läbida? Isiksuse areng toimub siis, kui indiviid läbib edukalt oma psühhosotsiaalse kriisi, murdepunkti. Edukalt läbimine ei tähenda, et ta selle kriisi negatiivset emontsionaalsust üldse ei koge, vaid et
Psühhoteraapia võib toimuda individuaalselt või ka grupis, kus muudele võtetele lisandub ka analoogsete probleemidega kaaslaste toetus. Psühhosotsiaalne rehabilitatsioon. Psühhosotsiaalne rehabilitatsioon ja ravi on teineteist täiendavad meetodid skisofreeniahaigete taastumisprotsessis. Nad võivad toimida nii samaaegselt, kui ka järgneda teineteisele. Eestis kasutatakse neid meetodeid nii psühhiaatriahaigla osakondades kui ka päevaosakondades. Luuakse ka rehabilitatsioonikeskusi. Psühhosotsiaalse rehabilitatsioonis keskendutakse põhiliselt haige vajadustele ja soovidele ning nende rahuldamise võimalustele. Luuakse asjalikke tegevusi ja suhtlemisvõimalusi. Rehabilitatsioon sisaldab ka vastavalt inimese oskustele, huvidele ja võimalustele tegevuste ja toetuste leidmist ühiskonnas. Haiged saavad võtta osa erinevatest ühingutest(MTÜ -st), kus pakutakse kursuseid ja tööd. Haiguse prognoosis peetakse psühhosotsiaalset rehabilitatsiooni bioloogilise ravi ja psühhoteraapia
periood (1-3a)- Potilkäimise õppimine; falloslik periood (3-6/7a). Tüdrukutel peenisekadedus, poistel kastratsioonihirm (Oidipuse kompleks - isa on pojale konkurent Elektra kompleks - ema on tütrele konkurent) 2) Latentne periood (6/7-10a) - rahulik periood, laps omandab teadmisi, kultuuriväärtusi. 3) Genitaalne periood (murdeiga- 10a- täiskasvanuiga) Tekib huvi vastassoo vastu. Nauding seksuaalaktist. Eriksoni psühhosotsiaalse arengu teooria: 1. Usaldus vs usaldamatus (0-1 a), 2. Autonoomia vs häbi (1-3 a), 3) Initsiatiiv vs süü (4-6 a), 4) Edukus või alaväärsus (7-11 a), 5) Identiteet vs rolliähmasus (u 12-18 a), 6) Intiimsus vs isolatsioon (noorus, 18-...), 7) Loovus vs stagnatsoon (täiskasvanuiga), 8) Integraalsus (terviklikkus) vs meeleheide (hiline täiskasvanuiga) 24. Keele omadused- Konstruktiivne ja loov, Struktureeritud, Mõtestatud, Osutav,
kõikide eaka inimese eluaspektidele nagu vaimne seisund; hügieeni-ja toitumistavad; elustiil; suhtlemine oluliste teistega; sinikaid, kriimustuste, lamatiste ja rebendite olemasolu ; ja muid meditsiiniliste tunnuste ja sümptomite olemasolu võimaliku kuritarvitamise või hooletuse jätmise korral. Sotsiaaltöö funktsioonid vanuritele suunatud vägivalla juhtudel oleks sarnased nagu ka PV puhul: · arsti diagnoosi täiendamine läbi psühhosotsiaalse hindamise · patsiendi sotsiaalsete vajaduste märkamine · Aruandlus kuritarvitamisega tegelevatele asutustele · Koordineerida akuutravi, hooldusasutustes ja täiskasvanud isikutele mõeldud abiorganisatsioonide koostööd · patsiendi ravi lõpetamisega seotud planeerimine 1.2.4. Vägistamine Vägistamine on unikaalne traumaatiline kogemus, sest see on kõige selgem näide vägivallast mille tõttu ohvrid tunnevad ennast ärakasutatud, kahjustatud ning rüvetatud (Soskis, 1985)
humaanse olevusena. Ta märkab oma individuaalseid kaasasündinud iseloomujooni, tulevikus aimatavaid sihte ning seda, et tal on võimu kontrollida oma saatust. Sel ajal soovib ta määratleda oma kohta elus, olevikus ning seda, kes ta tahaks olla tulevikus. Ta õpib otsustama, millised impulsid, vajadused ja rollid on tema jaoks kõige kohasemad ja efektiivsemad. Kõik Ego poolt selekteeritud iseloomu omadused on kokku kogutud Ego poolt ühe isiku psühhosotsiaalse identiteedi vormimiseks. Üleminek lapsepõlvest murdeikka on raske kuna muutub tundlikus sotsiaalsete ja ajalooliste muudatuste suhtes. Teiselt poolt kannatab murdeealine rohkem kui kunagi varem segaduse pärast oma rolli määratlemisel. See seisund võib põhjustada isoleeritust, tühjuse tunnet, murelikkust ja otsustamisvõimetust. Noored tunnevad, et nad peaksid, kuid ei oska teha tähtsaid otsuseid, mida ühiskond neilt ootab. See tekitab neis vastupanu.
%C3%95ppen%C3%B5ustamisteenused/Vormid%20ja %20abimaterjalid/Noustamise_alused.pdf] 8.4.2014. 3. Maurice B., Luz E. V., Howard R., "Rehabilitation is Humanism" [www.cirrie.buffalo.edu/encyclopedia/en/article/304/] 29.10.2013 4. Martin, D. E. (2007). Principles and Practices of Case Management in Rehabilitation Counseling. Second Edition. Illinois: Charles C. Thomas Publisher. 5. Motiveeriv intervjuu. Eesti Psühhosotsiaalse Rehabilitatsiooni Ühing 2013. [www.epry.ee/assets/Uploads/Tlehed-II-koolituspev2.docx] 8.4.2014 16
demokraatlike vanemate lapsed ning küllaltki rahuldavaid tulemusi autoritaarsete vanemate lapsed. See-eest leebete ja järeleandlike ning osavõtmatute vanemate laste akadeemilised saavutused on peamiselt rahuldavad kui mitte negatiivsed. (Okorodudu 2010; viidatud Lepik 2011 magistritöö järgi) Philadelphia Temple'i ülikooli psühholoog Laurence Steinberg kinnitab, et autoriteetsete vanematega peredes kasvavad lapsed ja teismelised on psühhosotsiaalse ning vaimse arengu valdkonnas eelisolukorras. Lisaks on neil uuringutulemuste põhjal suurem eneseusaldus ja eneseaustus ning tõenäosus antisotsiaalseks käitumiseks, sealhulgas kuritegevuses osalemiseks ja uimastite tarbimiseks, väiksem kui ülejäänutel. Autoritaarsed on sellised vanemad, kes tavaliselt ei seleta lastele oma nõuete tagapõhja, kuid eeldavad nende vastuvaidlematut täitmist. Autoriteetsed vanemad ei ole nõuete osas vähem
Nimelt pärsivad glükokortikoidid rakus põletikulise protsessi vahendajate prostaglandiinide ja leukotrieenide teket. Lümfotsüütide tekke pidurduse kaudu pidurdub antikehade teke. Vajadusel kasutatakse glükokortikoide ja nende sünteetilisi analooge põletike ja ülitudlikkusest põhjustatud ehk allergiliste seisundite korral. AKTH on üks neist peptiidhormoonidest, mis parandavad õppimist ja mälu. Võimalik, et psühhosotsiaalse stressi korral aitab AKTH taseme tõus õppimist ja kohanemist hõlbustades stressiga paremini toime tulla. 2. Sümpato-adrenaalsüsteemi aktivatsioon. Stressori mõjul tõuseb sümpaatilise närvisüsteemi toonus, mis omakorda suurendab neerupealiste säsist adrenaliini vallandumist verre. Järgnev reaktsioon võimaldab kiiret kohastumist ja seda nimetatakse ka “võidelda või põgeneda” (“fight or flight”) reaktsiooniks
3. täpsem kooskõla tegevuse ja vegetatiivfunktsioonide vahel, 4. suurenenud tundlikkus regulatoorsetele mõjudele. 8 Treeningu mõju kesknärvisüsteemile väljendub vaimse tervise stabiliseerimises või paranemises. Kehalise treeningu mõjul ilmneb närvilisuse kahanemine, depressiooniseisundite vähenemine, psühhosotsiaalse stressi avalduste vähenemine ning positiivne mõju emotsionaalsele tasakaalule. 56000 katsealuse vaatlemine on viinud järeldusele, et kehalise aktiivsuse tase on võrdelises seoses hea vaimse tervisega: hea tuju, üldine heaolutunne, suhteliselt harvad närvilisuse ja masenduse ilmingud. 4.1.1 Hormonaalregulatsiooni täiustamine Treeningu tüüpiliseks tulemuseks on hormonaalreaktsioonide vähenemine submaksimaalsete pingutuste sooritamisel
3) Ravimanuaalidele vastavus 4) Katsegrupid detailselt kirjeldatud 5) Mõju demonstreerinud 2 eri uurijat Biopsühhosotsiaalne lähenemine Organism seotud. Bio + sots + psüh interaktsioon. Normaalsuse mõistmiseks nii inimese kui keskkonna uurimine vajalik. Tänapäev: 300 häiret, 400 teraapiat, 200 lastele DSM IV teljed I. põhidiagnoos II. kaasuv isiksusehäire v vaimne alaareng III.kehaline haigus, seotud põhiga IV. psühhosotsiaalse stressori tase (1-5) V. üldine funktsioneerimine (1-100) 10. loeng Mõtlemine ja keel MÕTLEMINE mõistete moodustamine, vaimsete elementidega manipuleerimine, organiseerimine, probleemide lahendamine Peirce sümbol on miski mis mõtlemises asendab midagi muud Elemendid esinevad Analoogiliselt kujundina Sümboliliselt mõistete, skeemidena, stsenaariumitena Keel loov, struktureeritud Sümbol keele vorm mida saab kasutada teise asja esindamiseks
Taolist tervise holistlikku kontseptsiooni on kritiseeritud peamiselt seetottu, et kogu vastutus tervise eest langeb vaid üksikisikule. Tervise mandala ehk tervise Kanada kontseptsioon Tervise mandala on koostanud Hancock ja Perkins (1985). Mandala moiste tuleneb sanskriti keelest ja tahendab ringi, lopuleviidud ja valjakujundatud terviklikku objekti. Mudel demonstreerib nelja teguri inimese bioloogia, käitumise, psühhosotsiaalse ning füüsilise keskkonna mõju inimesele ja ta perekonnale. Terminit eluviis mõistetakse siin indiviidi käitumisena, mida elu jooksul kujundab sotsialiseerumine ning psühhosotsiaalne keskkond oma kultuuriliste iseärasustega, sotsiaalsete normide ja standarditega (Rootman ja Raeburn, 1994). Tervise laiendatud kontseptsioon Tervise laiendatud kontseptsiooni on koostanud Raeburn ja Rootman (1989). Mudel
Cattelli, Wilhelm Stern, Charles Spearman, Robert Sternberg Arengupsühholoogia Nimeta E. Eriksoni teooria alusel arengustaadiumid ja kirjelda neid. E. H. Eriksoni (1902-1994) arenguteooria on psühhosotsiaalne, st., et välised faktorid kutsuvad esile sisemisi muutusi. Põhiidee küpsus tähendab väljakujunenud eneseteadvust. Inimese arengut ei määra ainult organismi kujunemise staadiumid, vaid ka sotsiaalsed staadiumid. Elu jooksul toimunud arengumuutusi võib vaadelda kui psühhosotsiaalse arengu astmelisi järgnevusi. Psühhodünaamiline kontseptsioon - seletab käitumist emotsioonide, tungidega. Erik Erikson määratleb 8 arengufaasi inimese arengus. 1. Usaldus vs. mitteusaldus (lootus) 0-1,5 a. +Usaldustunne kujuneb keskkonna toetusest -Usaldamatus, turvatunde puudumine 2. Iseseisvus vs. häbi ja kahtlus (tahe) 1,5-3 a. +Kujuneb eneseusaldus kui avastamist julgustatakse -Kahtlemine iseendas, iseseisvuse puudumine Initsiatiiv vs
demokraatlike vanemate lapsed ning küllaltki rahuldavaid tulemusi autoritaarsete vanemate lapsed. See-eest leebete ja järeleandlike ning osavõtmatute vanemate laste akadeemilised saavutused on peamiselt rahuldavad kui mitte negatiivsed. (Okorodudu 2010; viidatud Lepik 2011 magistritöö järgi) Philadelphia Temple'i ülikooli psühholoog Laurence Steinberg kinnitab, et autoriteetsete vanematega peredes kasvavad lapsed ja teismelised on psühhosotsiaalse ning vaimse arengu valdkonnas eelisolukorras. Lisaks on neil uuringutulemuste põhjal suurem eneseusaldus ja eneseaustus ning tõenäosus antisotsiaalseks käitumiseks, sealhulgas kuritegevuses osalemiseks ja uimastite tarbimiseks, väiksem kui ülejäänutel. Autoritaarsed on sellised vanemad, kes tavaliselt ei seleta lastele oma nõuete tagapõhja, kuid eeldavad nende vastuvaidlematut täitmist. Autoriteetsed vanemad ei ole nõuete osas vähem
* koostöö erinevate riiklike asutustega * praktikabaas tudengitele * noorte üldine toimetuleku tõus * tervislik eluviis * tugevnenud seltsielu * toimiv naabrivalve * hooldatud, jäätmevaba elukeskkond, prügikäitlussüsteem * erihariduse ja missioonitundega kaastöötajad * järjepidev Haraka Kodu kroonika Haraka Küla SA pakub 2012.a. järgnevaid erihoolekandeteenuseid: Igapäevaelu toetamise teenus teenuse eesmärgiks on isiku parim võimalik iseseisev toimetulek ja areng psühhosotsiaalse toimetuleku toetamise, igapäevaelu toimetulekuoskuste ja tööoskuste kujundamise ning isiku lähedaste ja isikuga koos elavate isikute nõustamise kaudu. Ööpäevaringne erihooldusteenus teenuse sisuks on isiku ööpäevaringne hooldamine ja arendamine koos majutuse ja toitlustamisega eesmärgiga teenust saava isiku iseseisva toimetuleku säilimine ja suurenemine ning turvaline elukeskkont teenuse osutaja territooriumil. Intervallhoiuteenus
probleeme nii vara kui võimalik. Varajase sekkumise all mõeldakse riskifaktoriga sündinud laste arengu jälgimist, erivajadustega laste võimalikult varajast märkamist, mahajäänud või enamarenenud valdkondade hindamist ja sobiva arendustöö planeerimist ning teostamist (Veisson, 2008; Häidkind, 2008). 10 Iga lapsega on vaja tegelda nii tema eluliste vajaduste rahuldamise kui psühhosotsiaalse arengu seisukohalt kohe pärast tema sündi. Puude olemasolu korral tähendab varajane sekkumine sobivate abinõude rakendamist kohe pärast sündi või kahjustuse avastamist, s.o. esimestel elupäevadel või otsekohe pärast puuet põhjustava haiguse, trauma või muude tegurite ilmnemist. Seega on varajane sekkumine nii lapse eakohast arengut takistavate probleemide väljaselgitamine kui varajane arendamine. (Saar, 2007.)
eksternaliseeritud probleeme. Ülemäärane kontroll- liigne osalus lapse igapäevastes rutiinsetes tegevustes Tundlikkus- soojus kui vanema armastuse emotsionaalne väljendus, vastastikkus lapse ja vanema suhtluses, sünkroonimise ja häälestumise protsessid, selge kommunikatsioon, kiindumus, autonoomia toetus. Uurimistulemus: lapsevanema kasvatusstiilil on oluline roll lapse heaolu, sotsiaalse kompetentsuse, akadeemilise soorituse ja psühhosotsiaalse arengu tagamisel ja probleemse käitumise vähendamisel. Me ei hinda lapsevanemate kasvatusstiili vaid nende oskusi. Erinevas vanuses ja olukorras erinev kasvatusstiil. Kasvatusstiili mõju kõige tugevam imikueas ja varajases lapseeas (mõjutab arengut), noorukieas väheneb (suureneb eakaaslaste mõju). Vanemad mängivad kriitilist rolli nooruki sotsiaalses arengus (sotsiaalne kohanemine, kuritegevus, uimastite kasutamine).
tugevamini mõjuvad kinnistusseosed (Veisson, Veispak, 2005: 34). LASTEAIA SOTSIAALNE KESKKOND Ühiskondlikuks kooseluks vajalikud sotsiaalsed oskused kujundatakse lastel sotsialiseerumise käigus. Sotsialiseerumise eesmärk on kujundada laps sotsiaalselt kompetentseks ühiskonnaliikmeks. Kujundajad on siinjuures lapsevanemad, õpetajad, eakaaslesed, õed- vennad, vanavanemad ning teised täiskasvanud. Lapse sotsiaalne areng kujutab endast seega moraalinormide omandamist. Psühhosotsiaalse arengu all mõistetakse eelkõige lapse isiksuse arengut ja laste omavahelisi suhteid. Eristades sõnu „sotsialiseerumine” ja „sotsialiseerimine” võib märkida, et sotsialiseerimine on väline mõju nagu õpetamine ja kasvatamine, sotsialiseerumine aga inimese seesmiselt kulgev protsess (Aimre, 2001:161). Sotsialiseerumine on protsess, mille vahendusel õpime hoiakuid, norme, motiive ja käitumismudeleid, mida peetakse sobivaks ühiskonna täieõiguslikele ja aktiivsetele liikmetele.
annaabi.ee 
