ELUKUTSEVALIK JA AMETID Sisukord 1. Elukutsevalik................................................................................................................................2 2. Võimed ja oskused elukutse valiku mõjutajatena ........................................................................3 3. Kutsealad ......................................................................................................................................4 4. Ametid ......................................................................................
Pole lihtne valida elukutset Elukutse ja selle valimine tundub olevat noortele julgetele ent kogenematutele hirmutav. Teadmatus, mis hõlmab juba olemasolevaid mõttealgeid ning kartus neid maha matta, et midagi uut enda jaoks avastada. Miks on elukutse valikut raske sooritada? Iga päevaga aina võimalusterohkemas maailmas on küllaltki keeruline millessegi täielikult süüvida. Haridusmaastikult karjääri sukeldumine toimub enamike noorte jaoks tänapäeval suhteliselt kiiresti, olgu põhjuseks siis rahamure või hoopis midagi muud, aga seepärast ei suudetagi tihtipeale keskenduda tegelikule hinge kutsumusele. Potentsiaali omades on küll valdkonnad külluslikud, kuid varasema ettevalmistuseta iseendaga on kursilt kõrvalekaldumine ning segadusse sattum...
vajaduse efektiivsuse tagamiseks sobivate omadustega tööjõu järele Esimesed testid töö jaoks sobivate omadustega inimeste määratlemiseks Joonfaktor (traitandfactor) lähenemine ehk matching´u paradigma Matching eesmärgiks leida ideaalne sobivus (match) inimese ja töö vahel Iga inimese jaoks on olemas sobivaim töö või tegevusala Iga töö (elukutse) jaoks on olemas teatud isiksuse omaduste kogum, mis tagavad parima soorituse Elukutsevalik on teadlik, loogiline (ühekordne) protsess John Hollandi teooria lähtekohad Keskendus inimese individuaalsete omaduste ja töö omaduste kokkuviimisele Teatud tüüpi inimesed sobivad teatud tüüpi keskkonnaga Võttis arvesse inimeste huvisid ja võimeid Inimese ja keskkondade vahelist sobivust on võimalik testimise teel kindlaks määrata. Testid pidevalt uuendatud ning kasutusel tänapäevani J. Hollandi kirjeldatud inimeste ja keskkondade tüübid Realistlik
TÖÖTAMINE JA MÄNGIMINE Jelizaveta Kalinina Õ14-2 TÖÖTAMINE Igapäevane põhitegevus Raha teenimine Sõltumatus Enesekindlus MÄNGIMINE Mittetööline tegevus Vaba aeg Lõdvestumine Taastumine Hobid LAPSEPÕLV JA NOORUKIIGA Väikelapseeas: Mängimine on arendamise protsess Suhtlemine ja kogemus Puhkus Koolilapseeas: Õppimine on töö Nauding TÄISKASVANU- JA PENSIONIIGA Elukutsevalik Sportimine Vanuritele: Palju vaba aega Erinevad kursusid Vaba aja veetmine oma perekonnaga BIOLOOGILISED TEGURID Füüsiline vormisolek Kehaehitus Füüsilised puuded Sugu PSÜHHOLOOGILISED TEGURID Intelligentsi tase Temperament Isiklikud omadused Enesedistsipliin Stress Suhtlemine kolleegidega SOTSIOKULTUURILISED TEGURID Sugu Religioon Vägivald tööl KESKKONNA TEGURID Tervis ja ohutus tööl Turvalisus
säranud oma helge peaga siis tõesti tuumafüüsika jääb sulle natukene hoomamatuks. Meie jaoks on parim lahendus esmalt gümnaasiumiaste edukalt läbida koos heade eksamitulemustega ning seejärel tugeva keskhariduse baasil, mida Koidula gümnaasium ka pakub astuda ülikooli. Ja ülikooli eduka lõpetamise puhul algavad tavaliselt ka inimeste esimesed tõsised sammud karjääriredeli. Kuid samas see valik, peale gümnaasiumi, elukutsevalik, on 1 olulisim meie eludes ja seda juba seetõttu, et meie riigis ei saa 2 korda tasuta kõrgharidust. Selle raske valiku aitavad meil teha varasemad saavutused erinevatel aladel, õpetajad, vanemad, sõbrad aga kõige tähtsam oled siiski sina ise ja sinu arvamus. Enda jaoks tuleb leida midagi sellist, mis meeldib ja teeks õnnelikuks. Nagu on öeldud: ,,Kui sa teed midagi, mis sulle meeldib, siis sa ei tee kunagi tööd."
väljakujunemine, säilitamine ja eraldumine. Kasv See hõlmab eluaastaid 3 13. Tuleviku üle mõtlema hakkamine, isikliku kontrolli suurendamine elu üle, teadmiste tekkimine. Fantaasia etapp (4 kuni 10 aastat) Huvi etapp (11 kuni12 aastat) Võime etapp(13 kuni 14 aastat) Uurimine ehk noorukiiga Sellesse etappi kuuluvad 14 - 24 aastased. Erinevate tegevuste proovimine ja elukutsevalik. Eeel etapp (14 - 17 aastat) Ülemineku etapp (18 - 21 aastat) Katse etapp (22 - 24 aastat) Ameti omaksvõtmine ehk varane täiskasvanuiga Sellesse etappi kuuluvad 25 44 aastased. Pädevuse saavutamine valitud valdkonnas. Sisaldavad mina-kontseptsiooni rakendamist ametirolli. Katse etapp (25 kuni 30 aastat) Stabiliseerimise etapp (30 kuni 44 aastat) Ameti säilitamine ehk keskiga Sellesse etappi kuuluvad 45 65 aastased.
aidates tal suurendada teadlikkust iseendast, hariduse ja tööturu võimalustest, püstitada eesmärke ja kavandada tegevusi nende eesmärkide saavutamiseks. 2.Matching´u paradigma- 1. Eesmärk viia kokku töö nõuded ja töötaja omadused. 2. Iga töö nõuab inimeselt teatud omaduste kogumit, mis tagab parima soorituse. 3. Tööalase sobivuse määratlemine testide abil. 4. Efektiivsuse taotlus. 5. Elukutsevalik on teadlik, ühekordne otsus. 1909 Frank Parsons “Choosing a Vocation” I MS-II MS IQ testimine, isiksuse joonte uurimine, psühhotehnika katsed ja testid. 1959 John J. Holland “A Theory of Vocational Choice” Matching’u paradigma ehk joon-faktor (trait-and-factor) lähenemine Karjäärinõustamine sai alguse 20. sajandi esimestel kümnenditel, kui vastavalt positivistliku maailmanägemuse traditsioonidele hakati tegelema inimeste
NOORUKIIGA MURDEIGA (eluaastad 11/12-15/16) Selles eas läbitakse kiired ja ulatuslikud kehalised muutused, kuid muutuvad ka suhted, tundemaailm ja käitumine. Õpitakse iseennast paremini tundma. See periood võib kaasa tuua nii põnevust kui ärevust uue olukorra ees. HILINE NOORUKIIGA (eluaastad 15/16- 20/22) Selles eas saadakse täiskasvanuks. Huvid pöörduvad kehalistelt muutustelt mujale, nagu näiteks elukutsevalik, uued huvialad, ühiskonnaelu. See on eelkõige eneseleidmise periood, mil noor inimene langetab tähtsaid otsuseid. TÄISKASVANUIGA VARANE TÄISKASVANUIGA (eluaastad 20/22-40) Selles eas tegeletakse aktiivselt karjääriplaneerimisega ning enamasti omandatakse lapsevanema roll. Füüsiline vorm on hea ja mitmed tegelevad töö kõrvalt hobidega. KESKMINE TÄISKASVANUIGA (eluaastad 40-65)
Kitsamalt võttes võib karjääri planeerimist mõista kui arengu, liikumise, tegevuse või tõusu kavandamist ühe kokreetse elukutse või organisatsiooni raamides. Laiemalt hõlmab karjääri planeerimine aga nii elukutsevalikut, koolitust, asumist tööellu, tööalast karjääri, eneseteostust, pensionile jäämist ja tegevust pensionipõlveski. Et tööelu on tihedalt seotud teiste eluvaldkondadega, on tähelepanu all ka erinevad inimsuhted, harrastused ning perekond. Elukutsevalik, mida vahel käsitatakse karjääri planeerimise sünonüümina, moodustab sellest olulisema osa. Sellest lähtudes võib karjääri planeerimist kirjeldada ka lihtsalt kui enese ettevalmistamist tööleminekuks ja elukutse valikut või muutmist, kasutades süstemaatilist lähenemist (Jamnes ja Savisaar, 1998, lk 7) Igal eluetapil on karjääri planeerimise probleemid ning inimeste valmisolek ehk kõpsus neid lahendada erinevad. Põhikooli ja gümnaasiumi lõpetavad noored on
Tõi 1. Iga in jaoks on olemas sobivaim töö või teadmise, et in areneb, muutub, kujuneb välja. tegevusala. K-iküpsus- mis vanuses in on võimeline tegema k- 2. Iga töö (elukutse) jaoks on olemas teatud otsuseid. Seostub kliinilisest psü ja teraapiatest isiksuse om kogum, mis tagavad parima soorituse. ülevõetud aspektidega. In kutse-eelistused ja mina- 3. Elukutsevalik on teadlik, loogiline protsess, mis kontseptsioon muutuvad elu jooksul. Elu etapid ja on enamasti ühekordne otsus. etappide ülesanded. Eesmärk viia kokku töö nõuded ja töötaja om. Iga 1953 Donald E. Super “A Theory of Vocational töö nõuab in teatud om kogumit, mis tagab parima Development”-(1910-1994) soorituse. Tööalase sobivuse määratlemine testide Ta sündis 1910 aastal ning suri Gruusia savannides abil
Kordamisküsimused Karjääri planeerimine 2014 1. Mõisted: Karjäär - inimese elukestev haridus- ja töötee areng kõigi elurollide omavahelises kooskõlas. Karjääri planeerimine - elukestev õppimine ja valikute tegemine oma karjääri kujundamisel. Karjääriteenused - nii riikliku süsteemi kui erasektori poolt pakutavad teenused (karjäärinõustamine, koolitusprogrammid, karjääriinfo vahendamine, tööturuteenused jne.). Karjääriõpetus - õppeaine, mis kujundab õpilase teadlike karjääriotsuste tegemiseks vajalikud teadmised, oskused ja hoiakud. Karjääri juhtimine - erinevad tegevused organisatsioonis, mis on seotud töötajate hindamise, arendamise, edutamise ja organisatsioonist väljajuhtimisega. Karjäärinõustaja - toetab inimest karjääri planeerimisel, aidates tal suurendada teadlikkust iseendast, hariduse ja tööturu võimalustest, püstitada eesmärke ja kavandada tegevusi nende eesmärkide saavutamiseks. 2. Karjääri teooriate paradigmad ...
Karjääri kujundamise paradigmad Piret Jamnes 2.12.2017 Paradigmad 1. Kokkusobitamine (matching) 2. Humanistlik (developmental) 3. Konstruktivistlik 4. Life Design Matchingu paradigma 1. Eesmärk viia kokku töö nõuded ja töötaja omadused. 2. Iga töö nõuab inimeselt teatud omaduste kogumit, mis tagab parima soorituse. 3. Tööalase sobivuse määratlemine testide abil. 4. Efektiivsuse taotlus. 5. Elukutsevalik on teadlik, ühekordne otsus. 1909 Frank Parsons “Choosing a Vocation” I MS-II MS IQ testimine, isiksuse joonte uurimine, psühhotehnika katsed ja testid. 1959 John J. Holland “A Theory of Vocational Choice” Parsonsi teooria Töötas välja talent-matchingu teooria, millest hiljem kujunes välja Trait and Factor teooria karjääriplaneerimises. Pakkus välja 3-astmelise teooria (enda joonte tundmine, tööturu tundmine ja ratsionaalse
Elus on palju väljakutseid, millega noor peab toime tulema. Teismeline peab suhtlema väga paljude erinevate suundumustega seotud inimestega. Täiskasvanuna määratleme teadlikult oma karjääri ja suhtlusringkonna. Aga teismeline, oma kiiresti muutuvas, hämmingusse ajavas ja pingelises emotsionaalses ning füüsilises muutumises, peab igas suunas, kõikidega suhtlema. Suhted vastassugupoolega, suhted vanematega ja perekonnast ,,väljatõukumine"; õpetajad, pinged koolis elukutsevalik: mis saab edasi? Tohutu omaealiste surve, grupi tähendus ja tunnustuse otsimine, mis on kõige kriitilisem just teismelise eas. Mõned tahaksid, et nad oleksid veel kui lapsed, teised ootavad neilt täiskasvanulikku küpsust ja mitte keegi ei taha, et nad oleksid teismelised. See iga on kui vaheperiood, kus kõik neid kardavad ja nad isegi kardavad iseennast. Pole ju reegleid, kuidas olla teismeline, vaid need tuleb sammhaaval ise üles leida. Lisaks suunatakse
Interpersonaalsed tagajärjed Suhted sõprade ja perekonnaliikmetega Madal sotsiaalsus ja ekstravertsus on sageli seotud sotsiaalse tõrjutusega kaaslaste seas. Põlvkondade vahelisi suhteid mõjutavad negatiivselt kõrge neurootilisus, madal ekstravertsus ja madal meelekindlus. Romantilised suhted Kõrge neurootilisus ja madal sotsiaalsus ennustavad suhtega vähest rahulolu, konfliktsust ja kuritarvitust Isiksuse mõju Sotsiaalsed/institutsionaalsed tulemid Elukutsevalik ja tööga toimetulek/edukus Ekstravertsus on seotud sotsiaalsete ja meelelahutuslike huvidega elukutsevalikul, sotsiaalsus sotsiaalsete huvidega, suhetega Avatus loometöö ning teadustegevusega. Meelekindlus ennustab tööga hakkamasaamist, kõrge ekstravertsus ja madal neurootilisus on seotud sellega, kuivõrd inimene oma tööga rahul on Isiksuse mõju Sotsiaalsed/institutsionaalsed tulemid Poliitilised eelistused ja väärtused
karjääriplaneerimisel arvestada enda isiksusliku tervikuga Järgnevalt on vastavalt erinevatele eluetappidele märksõnadega kirja pandud olulisemad mõjurid minapildi kujunemisel: Väikelapsel on selleks mäng Lasteaialapsel omandavad olulise koha mängukaaslased Kooli minnes ja algklassides lisandub vastutus oma käitumise eest, kujunevad õppimis- ja tööharjumused Murdeealine otsib vastust küsimusele, mis on armastus Noorukieas otsustatakse elukutsevalik, saadakse esimesed töökogemused, tekivad suhted vastassooga Täiskasvanueas lisandub lapsevanema roll, rikastuvad kogemused Kuidas leida väärtuslik minapilt? Oma identiteedi otsimisega alustab inimene üsna varases eluetapis ning teekond võib kesta aastaid või isegi aastakümneid. Eriti tugevalt kerkib eneseleidmise küsimus esile teismeliste seas. Puutume kokku paljude inimestega ning mõjutame kõik üksteist omal moel tihtipeale
1.Psühhoanalüütiline (psühhodünaamiline) psühholoogia 2.Biheiviorism (käitumispsühholoogia) 3.Humanistlik psühholoogia 4.Kognitiivne (tunnetus-) psühholoogia 5.Bioloogiline psühholoogia Igal teoreetilisel suunal on oma eelised ja puudused. Ükski neist ei anna kõiki vastuseid. Vastavalt probleemile saab kasutada erinevate teooriate seisukohti, näiteks: Õppimine kognitiivne psühholoogia, biheiviorism Ajukahjustuse uurimine bioloogiline psühholoogia Elukutsevalik humanistlik psühholoogia Psüühiliste häirete ravi psühhoanalüütiline psühholoogia jm 1.1. Psühhoanalüütiline psühholoogia Koolkonna rajaja Sigmund Freud Uurivad MIKS inimene midagi teeb, uuriti seda, mida inimene ise ei tea Liikumapanevad jõud psühhoanalüütikute arvates Freud seks on liikumapanev jõud - naudingu printsiip - reaalsuse printsiip Jung kollektiiv on liikumapanev jõud
Skisofreenia Tugev ja pidev vaimne stress, teatud Mõõdukad elueesmärgid, kindel narkootikumid (kanep) päevareziim, nauteainete/vastavate ravimite tarbimise vältimine Kopsuemfüseem Suitsetamine, tolmune keskkond, Valida puhta õhuga elukeskkond, vastav ohtlik on nii anorgaaniline kui elukutsevalik, respiraator orgaaniline (jahutolm, õietolm) tolm Allergia Varases elueas kokkupuude Vältida kokkupuudet allergeenidega, allergeenidega, nende tungimine ravimite kasutamine, mis kiiresti organismi sisekeskkonda, tugeva pärsivad allergiahoo edasiarenemist,
Kuressaare Ametikool Koostanud Sirje Pree 2000/2007 ‗ 2 Sisukord ‗............................................................................................................2 SISUKORD.............................................................................................3 SISSEJUHATUS......................................................................................6 Arengupsühholoogia mõiste......................................................................................8 ARENGU MÕJURID EHK ARENGUFAKTORID.......................................13 ERINEVAD TEOORIAD INIMESE ARENGUST........................................18 Psühhoanalüütikud...................................................................................................21 Erikson.....................................................................................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
