Referaat LÄHTE 2008 Sisukord Lähte Ühisgümnaasium................................................................................................ 1 LÄHTE 2008................................................................................................................ 1 Sisukord........................................................................................................................ 2 Mis on unehäired ?........................................................................................................3 Unehäirete liigid............................................................................................................3 Düssomnia................................................................................................................3 Kaasnevad unehäired............................................................................................... 3 Parasomniad ..
Vanus ja olukord Keskmine unevajadus päevas Vastsündinu kuni 18 tundi 1–12kuune 14–18 tundi 1–3aastane 12–15 tundi 3–5aastane 11–13 tundi 5–12aastane 9–11 tundi Nooruk 9–10 tundi Täiskasvanu, k.a 7–8 (+) tundi vanemad inimesed Rase naine 8 (+) tundi Unehäired Unetuse all mõeldakse üldisi magama jäämise raskusi, rahutut ja katkendlikku und või liig varast ärkamist. Unetus on üldine unehäire, mille taustal on palju teisi põhjusi. Aktiivse unetuse all kannatavad tavaliselt tundelised inimesed ja neile on omane, et nad muretsevad ja on närvilised. Unehäired TEKKEPÕHJUSED JA MEHHANISMID: Tihti on unehäirete põhjusteks psüühilised (depressioon, neuroosid),
Unehäired Merlin Kitsingi 10h Paide Gümnaasium Mis need on? Unehäire ehk somnipaatia on inimese või looma unerütmi häire. Unehäired sisaldavad endas uinumise ja une säilitamise häireid (insomniaid), liigunisuse seisundeid, uneärkveloleku tsükli häireid ning parasomniaid (uneskõndimine, öised hirmud). Unehäireid jagatakse põhjuse järgi kaheks orgaanilised ja mitteorgaanilised. Miks tekivad? Halvad harjumused (päevased uinakud,ebaregulaarne magamineku aeg) Erivevad haigused ja probleemid (norskamine,allergia,krambid)
35aastane 1113 tundi 512aastane 911 tundi Nooruk 910 tundi Täiskasvanu, k.a vanemad 78 (+) tundi inimesed Rase naine 8 (+) tundi UNEHÄIRED Unehäire on terviserike, mille tõttu ei suuda inimene hästi magada ja välja puhata. Levinuimad unehäired on unelämbustõbi, unetus, liigunisus, öised lihastõmblused ja ööpäevarütmihäired. Unehäired võivad olla märk potentsiaalsest või juba olemasolevast haigusest. UNEHÄIRETE JAGUNEMINE 1) Düssomniad on peamiselt psühhogeensed häired, mille korral on häiritud une kestus, kvaliteet ja aeg. Düssomniad on näiteks insomnia ehk unetus, hüpersomnia, hilinenud unefaasi sündroom ja varajase une sündroom. 2) Parasomniate alla kuuluvad häired, mille korral ilmnevad une ajal
Lizett Käos ja Laura Lisette Toomväli UNEHÄIRED Mis on unehäire? Unehäireid jagatakse põhjuse järgi orgaaniliseks ning mitteorgaaniliseks. Sisu põhjal jagatakse unehäired kolmeks: Düssomniad (psühhogeensed häired) Parasomniad (anormaalsed nähtused) Muud unehäired Insomnia Unetus e. insomnia on unehäire Suutmatus magama jääda Katkendlik uni Liigvarajane ärkamine Inimene magab aga mitte sügavalt Ei teadvustata seda Insomnia Esineb naistel ja vanematel inimestel Põhjustaja võib olla stress Kõrvalnähud: ärevus, mäluhäired, hallutsinatsioonid, vägivaldne käitumine Uneapnoe Uneapnoe on une ajal tekkiv hingamiskatkestus
Tapa Gümnaasium Valdur Kübarsepp UNI JA UNEHÄIRED TAPAGÜMNAASIUMI ÕPETAJATE SEAS Uurimistöö Juhendaja: Mailis Sults Tapa 2015 ANNOTATSIOON Tapa Gümnaasium Klass: 11 Töö pealkiri: Uni ja unehäired Tapa Gümnaasiumi õpetajate seas Valdkond: Psühholoogia Kaitsmise aeg: Lehekülgede arv: 26 Refereering Uurimustöö räägib unest, unetusest, erinevatest unehäiretest ja nende sümptomitest ning mida teha selleks, et unehäireid vältida. Tööd tehes küsitlesin ka Tapa Gümnaasiumi õpetajaid, et välja uurida, milliseid unehäireid Tapa Gümnaasiumi õpetajatel esineb ning kuidas nad nendega toime tulevad
Kiviõli 1. Keskkool Uurimistöö Kiviõli 1. Keskkooli gümnaasiumi õpilastel esinevad unehäired nende enese hinnangul Autor: Rait Kuusksalu Juhendaja: Helena Kivestu 2017 SISUKORD SISUKORD..............................................................................................2 SISSEJUHATUS.......................................................................................3 1 UNI...........................................................................
Paradoksaalsele unele kaasneb vererõhu kõikumine, ebaühtlane hingamine ning südamerütmi kiirenemine. Mälumisliigutused ja mõningane hammaste krigistamine on sagedased. Meestel võib tekkida peenise erektsioon. Vaatamata sellele, et REM faasi uni näib aeglase faasi unest pindmisem, on inimene raskemini äratatav. Kirjeldatud une faasilisust reguleerivad ajus peituvad rütmurid, mille adekvaatne töö on une häireteta kuluks määrav. Siiski on unehäired sagedased ja mõnikord valmistavad inimesele tõsist muret 3 Kui kaua peab inimene ööpäevas magama? · Imikud magavad keskmiselt 16 tundi · Noorukid keskmiselt 9 tundi · Enamus täiskasvanutest 7 - 8 tundi · Naised raseduse ajal magavad mõned tunnid kauem kui tavaliselt · Vanemad inimesed (üle 65 - 70a) magavad 6 tundi ja vähem, vananedes unevajadus väheneb. 4 UNEHÄIRED
Tartu Tervishoiu Kõrgkool Õe põhiõppe õppekava (lühendatud õppeajaga) Maris Turunen KODUNE TÖÖ UNEDEFITSIIT JA UNEHÄIRED Juhendaja: Anne Murov Tartu Tervishoiu Kõrgkool Tartu 2016 Unedefitsiit ja unehäired Me veedame kolmandiku elust unes. Vähemalt nii peaks see olema. Uni on bioloogiline imperatiiv. Uuemad uurimused tõestavad, et vähesel magamisel võivad olla tõsised tagajärjed. Meie keha on peenelt tasakaalustatud süsteem, mille tõrgeteta funktsioneerimine sõltub sellest, kas saame piisavalt magada või ei. Unedefitsiidi mõju tervisele. Unedefitsiit võib vähendada dieedi mõju, kiirendada vananemist ja viia immuunsüsteemi tasakaalust välja
on hästi tugev. Nõrgeneb inimese enese kontroll. Ärevus-ärevust põhjustab mingi olukorra määramatus, info puudus, võimalikud ebameeldivused. Frustratsioon- psühhiline pinge seisund, kui inimene ei saa oma eesmärki saavutada mingi eesmärgi tõttu. UNI Uni?-uinumine, uni, sügav uni, rem-uni. Rem uni?- tekib 90-100 min. Pärast. Hüplevad silmaliigutused. Südametegevus ja hingamine kiirenevad, äratamine raske, 3 korda läbitakse öö jooksul seda perioodi. Unehäired ja seletus? Unehäired võivad tekkida üleväsimusest ja unega seotud haigustest. On nt. Narkolepsiat-kutsub esile 10-15 min. Uinakuid. Une 2 definitsiooni?j Kui palju on mõistlik magada? 7, INTELLIGENTSUS Mõisted: IQ- vaimne intelligentsus EQ- emotsionaalne inlte. PQ- praktiline MQ-multiintelligentsus STRESS Stress, positiivne või negatiivne- mõlemad Depreka tunnused- pidev väsimus, unehäired, pidev valmindus nutta, võimalikud seede
TRESS JA DEPRESSIOON coolguys DEPRESSIOON Depressioon on meeleoluhäire, Lisasümptomid mida iseloomustab ennekõike tähelepanu ja keskendumisvõime alanenud meeleolu, alanemine huvideringi kitsenemine ja enesehinnangu alanemine süü ja väärtusetusetunne elurõõmu kadumine ning pessimism tuleviku suhtes energia vähenemine. unehäired söömishäired enesevigastus või suitsiidimõtted või teod lühimälu häired DEPRESSIOONI SÜMPTOMID Kehalised Psüühilised Unehäired Kurvameelsus ja meeleheide, Söögiisu muutus, söömishäired ärrituvus Sugutungi kadumine Madal enesehinnang
Stress Stress on organismi vastus mingile väliskeskkonna nõudmisele. Põhjused: 1. Katastroofid: a. loodusõnnetused, b. lennu ja autoavariid, c. kuritegude ohvriks langemine jt i. Post traumaatiline stressihäire 1. Tuim maailma suhtes 2. Trauma taaselustamine unes jm 3. Unehäired 2. Elusündmused traumeerivad, suurem tõenäosus haigestuda 3. Tööstress: a. Ülessannetega seotud ohtlikkus, kindlus, vallandamised b. Füüsilised töökeskkond, sisustus, kujundus, temperatuur jm. c. Rollinõuded d. Inimestevahelised suhted, kokkupuude tööl jm. On olemas kolm faasi: 1. Häire faas tekib esmase reaktsioonina mingi stressi põhjustava olukorra poolt. · Ärevus erutus õhin
Infektsioossed haigused Alkohol Südamehaigused Nikotiin Kõik valusid põhjustavad Kofeiin haigused Vererõhku alandavad Kroonilised ravimid kopsuhaigused Steroidid Stress Vähivastased Paanikahäire preparaadid Kohanemishäire Jet lag Depressioon Kasvajad Kuidas ravida insomniat? Sageli tekivad unehäired mõne kindla haiguse kaasnähuna. Sellisel juhul tuleb esmalt ravida unehäireid põhjustavat haigust. Unehäireid on võimalik ravida tablettravi abiga, selleks kasutatakse psühhostimulante ja antidepressante. Kasuks tuleb regulaarne spordiga tegelemine ning alkoholist ja suitsetamisest loobumine. Tuleb lõpetada unehäireid põhjustavate ravimite kasutamine. Olulisem kui farmakoteraapiline ehk tablettravi on unehügieeni parandamine. Unehügieen
tundi puhkepäevadel üks tund veel lisaks Vaid 10% inimestest vajab lühemat uneaega. Inimene talub keskmiselt kuni kahetunnist uneaja lühenemist ja seda ka vaid harva Uni on vajalik lõõgastumiseks ja enese mahalaadimiseks Une ajal toimub ka teatud "laadimistöö", näiteks aktiveerub immuunsüsteem. Une häire - kas terviserike? Unehäire on terviserike mille tõttu ei suuda inimene hästi magada ja välja puhata. Levinuimad unehäired on unelämbustõbi, unetus, parasomnia, liigunisus, öised lihastõmblused ja ööpäevarütmihäired. Unehäired võivad olla märk potentsiaalsest või juba olemasolevast haigusest. (Bioneer 2010) Kas oled kokkupuutunud unehäiretega? Millistega? ei julge magama jääda, näiteks une puudus olen väsinud, kuid ei suuda magama jääda unes rääkinud. vahel on raskusi magama jäämisega. on esinenud ka sellist nn rahutut und. magad küll, aga hommikul
puhkepäevadel üks tund veel lisaks Vaid 10% inimestest vajab lühemat uneaega. Inimene talub keskmiselt kuni kahetunnist uneaja lühenemist ja seda ka vaid harva Uni on vajalik lõõgastumiseks ja enese mahalaadimiseks Une ajal toimub ka teatud “laadimistöö”, näiteks aktiveerub immuunsüsteem. Une häire - kas terviserike? Unehäire on terviserike mille tõttu ei suuda inimene hästi magada ja välja puhata. Levinuimad unehäired on unelämbustõbi, unetus, parasomnia, liigunisus, öised lihastõmblused ja ööpäevarütmihäired. Unehäired võivad olla märk potentsiaalsest või juba olemasolevast haigusest. (Bioneer 2010) Kas oled kokkupuutunud unehäiretega? Millistega? ei julge magama jääda, näiteks une puudus olen väsinud, kuid ei suuda magama jääda unes rääkinud. vahel on raskusi magama jäämisega. on esinenud ka sellist nn rahutut und
juhtudel tekib see ilma ilmse välise põhjuseta ja stressita. Niisugustel juhtudel pole enam tegemist ülemineva kurbuse või leinaga, vaid haiglase depressiooniga. Vahetegemine normaalse ja patoloogilise rõhutuse vahel nõuab hoolikat kliinilist määratlemist.1 Definitsioon Depressiooni all mõeldakse pikaajalist põhimeeleolu langust. Seda seisundit iseloomustavad ka sümptomid nagu enese alandamine koos haiglase süütundega, unehäired, aeglustunud motoorne aktiivsus või agiteeritud käitumine2 Depressiooni põhilised sümptomid · Alanenud meeleolu · Huvitus, rõõmutus · Energiapuudus Depressiooni lisatunnused · Alanenud keskendumisvõime · Alanenud enesehinnang · Süü- ja väärtusetusetunne · Pessimistlik suhtumine tuleviku · Elutüdimus- või suitsiidimõtted · Unehäired · Isumuutused Alanenud meeleolu/rõõmutus - Alanenud meeleolu näol on tegemist tundeelu häirega.
pingetundele ka päevane unisus ja riskikäitumine, milleks võib olla alkoholi tarvitamine, autoga kihutamine või muu ohtlik tegevus. Ka kofeiini sisaldavate ning ergutavate rohtude ja jookide tarbimine võib uinumist ja une kvaliteeti häirida. Tulemused koolis halvenevad, langeb tähelepanu- ja keskendumisvõime, kannatab mälu ja reaktsioonikiirus, väheneb loomingulisus, tekivad või süvenevad konfliktid vanematega. Esineda võivad unehäired: uneskõndimine, uneterror, hammaste krigistamine, öised hirmusööstud, norskamine, hingamishäired ja insomnia, mis omakorda vähendavad vajalikku uneaega veelgi ning unenappusest tingitud sümptomid süvenevad. Tekib krooniline väsimus, käega löömise tunne, loidus, soov sagedasti midagi magusat või soolast näksida ning ülekaalulisus (Pindmaa, 2011). Teema käsitlemisest koolis
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS KOKK Kaisa Kotter, Merilin Karen, Pirgit Selart, Ingrit Nikkel Tsitrusviljalised Referaat Juhendaja: Elle Möller Pärnu 2010 SISUKORD 1. TSITRUSVILJAD................................................................................3 2. APELSIN.......................................................................................... 4 3. GREIP...............................................................................................5 4. MANDARIIN.......................................................................................6 5. SIDRUN.............................................................................................7 6. LAIM................................................................................................8 7. POME...
loovust. (Stress 2013). Tekkepõhjused ja -mehhanismid Stress ei tulene enamasti mitte ränkrasketest pingutustest, vaid oskamatusest oma koormust reguleerida ning tasakaalustamata suhtumisest tehtud ja tegemata töödesse. Mõõdukas stress võib omada positiivset ja jõuduandvat rolli, aitab tõsta motivatsiooni. Rohkem tajuvad inimesed negatiivset stressi, mille sümptomiteks võivad olla väsimus, peavalu, kurbus, unehäired, keskendumisraskused, ülesöömine või alkoholi ja uimastite tarvitamine, probleemid suhtlemisel jne. Kui stress on pikaajaline, organismi vastupanuvõime haigustele nõrgeneb. (Stress 2013). Sümptomid ehk avaldumine Stressi esmasteks sümptomiteks on tavaliselt väsimus ning keskendumisraskused. Sageli esinevad ka peavalu (lihaspinge kasvust ja/või kõrgenenud vererõhust), tavaliselt rohkemal määral higistamine, närvilisus, ärevus- või abitustunne, kergesti ärrituvus, unehäired,
Kristel Naaris Unetus Click icon to add picture Unetus ehk insomnia on Click icon to add picture unehäire, mille korral esineb suutmatus ilma raskusteta magama jääda, katkendlik uni ja liigvarajane ärkamine. Unehäired Unehäired on väga lai mõiste, siia alla mahub nii unetus, parasomnia (sh unes kõndimine jmt), nn rahutud jalad e jalgade liigutamine unes ja paljud muud probleemid. Unetus on ohtlik, kuid paraku alatähtsustatud valdkond kogu maailmas. Eestis on unetus aladiagnoositud ning alaravitud haigus. Unetus jaguneb kaheks : *Primaarne ehk ilma selge põhjuseta unetus *Sekundaarne ehk kehalisest või psühiaatrilisest haigusest või ravimite kõrvaltoimetest tingitud unetus
head une kvaliteeti. · Psühhosotsiaalne tegevus on seotud Tavernier,R; Willoughby,T. (2014). Bidirectional Associations Between Sleep (Quality and unekvaliteediga rohkem kui selle Duration) and Psychosocial Functioning Across the University Years. Developmental Psychology, Veldi, M; Aluoja, A; Vasar, V. (?) Une kvaliteet ja sagedasemad unehäired arstiteaduskonna üliõpilastel. Kättesaadav: Uurimused (2) http://www.eestiarst.ee/eesti_arst/arhiiv/aid-42 4/Une-kvaliteet-ja-sagedasemad-unehaired-arstite aduskonna-uliopilastel- (Viimati vaadatud: 14.11.14) · Halb uni: uinumisraskused, õised ärkamised, jalgadega siplemine, päevane unisus · Seos puudus: unes rääkimine, kõndimine, hammaste kiristamine,
vaevavad stressis inimesi sageli väsimus, pingepeavalud, higistamine, kõhukinnisus, pearinglus, lihasevalud. Osaliselt kaetakse suurenenud energiavajadus immuunsüsteemi arvelt, seetõttu on stressis inimesed tihti vastuvõtlikumad haigustele. Füüsiliste vaevuste tekke üks olulisi põhjusi on happeliseks muutunud organismi sisekeskkond. Tugev tung ülesöömiseks tulenebki sellest, et organism üritab toota sisekude, mille sisse liigset hapet ladustada. Krooniline stress toob endaga unehäired, südamehaigused, paanikahäired,konsentratsioonivõime vähenemise, depressiooni, meestel impotentsuse ja naistel mentruatsioonitsükli häired. Vallandumist soodustavad tegurid võivad olla tööstress, pingeline kodune õhkkond, pärilikkus, unehäired jne. Pikaajalise stressi mõju organismile Pikka aega vaevanud krooniline stress viib depressioonini, mis on tõsine haigusseisund. Ravi on kompleksne (depresiooniravimid, haiglaravi, psühhoterapeutilised võtted) ning õige ravimeetod
· Pankreas · Neerumanused · Suguelundid Narkootikumide tarvitamine: Mõjutab hüpofüüsi soodustab viljatust Mõjub insuliini vastandtoimena, olles diabeedi korral ketoatsidoosi potensiaalne tekitaja. Stimuleerib hormooni ACTH eritumist hüpofüüsi eessagaras. Tõstab riski haigestuda eesnäärme vähki Häirib munaraku küpsemist Põhjustab eesnäärme põletikku Neerupealised toodavad rohkem adrenaliini Pärsib käbikehas melatoniini toomist unehäired Põhjustab pankreatiiti, mille tagajärjel kõhunäärme kude hävib Tänan tähelepanu eest!
kas teatav ärritus, näiteks kära, meid äratab või mitte, ei olene igakord ainult ärrituse tugevusest või une sügavusest. Siin on olemas ka veel teisi põhjusi. Näiteks ema, kes magab väikese lapsega, võib vahel magada üsna suure kära juures, kuid iga kord ärkab kohe üles, kui laps vähimatki häält hakkab tegema. Sellest järeldub, et peale ärrituse tugevuse on tihti tähtis veel ka ärrituse tähendus. UNEHÄIRED Aastaid tagasi olid unehäired selline terviseprobleem, mille ravimiseks puudusid vajalikud teadmised. Tänapäeva meditsiin on aga niivõrd arenenud, et unehäirete efektiivne ravi on täiesti võimalik. Enamik unehäiretega inimesi saab oma probleemiga spetsialistide poole pöördudes tavaliselt abi, samas on unehäirete valdkonnas selliseid küsimusi, millele täpset vastust veel ei teata. Krooniliste unehäirete all kannatab umbes 5% täiskasvanuist ja päevase väsimuse all umbes 3%.
Mis on stress, selle põhjused, tagajärjed ning kuidas sellega toime tulla? Stress ehk kohanemissündroom on organismi mittespetsiifiline vastus keskkonna või situatsiooni esitatud nõudmistele. Stressi põhjuste peamised valdkonnad on mitmesugused katastroofid, elusündmused ja töö. Stress võib tekitada mitmesuguseid ebameeldivaid nähte: närvilisust, masendust, unehäireid, väsimust jm. See kuidas stressiga toime tulla sõltub nii probleemide lahendamise, kui ka emotsionaalse eneseregulatsiooni oskusest. Järgnevas neljas osas räägin täpsemalt stressi erinevatest faasidest, põhjustest, tagajärgedest ning toimetuleku võimalustest. Millisteks faasideks jaguneb stress? Stress jaguneb kolmeks erinevaks faasiks: häire faas, vastupanu faas, kurnatuse faas. Häire faasis tajub inimene ärevust, ta peab otsustama, kas võidelda stressori vastu või põgeneda või loobuda võit...
tõsised tagajärjed. Meie keha on peenelt tasakaalustatud süsteem, mille tõrgeteta funktsioneerimine sõltub sellest, kas saame piisavalt magada või ei. Unedefitsiit võib vähendada dieedi mõju, kiirendada vananemist ja viia immuunsüsteemi tasakaalust välja. Juhtivad spetsialistid väidavad, et kui mitmel ööl magada järjest kasvõi üks tund tavalisest vähem, võib tekkida kurnatus, mis on märksa levinum kui unetus ja muud unehäired. Teoreetiliselt vajab tavaline inimene 8 tundi ööund. Uurijad väidavad, et üksnes 10% inimestest vajab vähem kui kaheksatunnist und. Unepuudus nõrgestab immuunsüsteeme, stressi talumisvõime väheneb ning kehatemperatuur väheneb. Et kindlaks teha, kuidas unetus ainevahetusele môjub, uurisid teadlased 11 noort meest. Esimesel kolmel ööl tohtisid katsealused magada 8 tundi, seejärel 6 päeva järjest 4 tundi ja lôpuks nädal aega järjest 12 tundi
...........................lk 8 Tervis....................................................................................................lk 8-9 Freudi arvamus...................................................................................lk 9-10 5 Unenägude meenutamine.......................................................................lk 10-11 6 Mida me unes näeme?..................................................................................lk 11 7 Unehäired.....................................................................................................lk 12 Insomnia erinevad liigid...................................................................lk 12-13 Sagedased põhjused..........................................................................lk 13-14 Unehäirete mõju inimestele...................................................................lk 15 kuidas unetust leevendada..............
ABORT ehk RASEDUSE KATKEMINE Mis on abort? · Abort on loote väljutamine emakast enne sündi. · See võib toimuda iseeneslikult või tehislikult. · Lubatud kuni 12. rasedusnädalani Meetodid · Kirurgilised · Medikamentoossed · Ainus turvaline viis on naistearst 22 nädalane 8 nädalane Tüsistused ja tagajärjed · Põletik · Nakkus · Verekaotus · Psüühilised probleemid (süümepiinad, kurbus, unehäired, mälupildid ja unenäod) · Rinna-, emaka-, munasarja- ja maksavähk · Emaka või emakakaela vigastused · Hilisemad sünnitushäired (platsenta väärareng, enneaegsed või hilinenud sünnitused, laste vaegareng, emakaväline rasedus) Kasutatud materjalid · http://www.abort.ee · http://et.wikipedia.org/wiki/Abort
........................................................ lk 3 2. Uni ja unetus..........................................................................................lk 4 3. Unetuse sümptomid ja tagajärjed............................................................lk 5 4. Unetuse põhjuseid..................................................................................lk 6 5. 10 unenippi............................................................................................lk 7 6. Unehäired..............................................................................................lk 8-9 7. Lõppsõna...............................................................................................lk 10 8. Kasutatud kirjandus................................................................................lk 11 Sissejuhatus Otsustasin teha oma referaadi unetusest ja unehäiretest, sest mul on ka endal olnud vahest probleeme magama jäämisega
Depressioon Ülljo Pihus 11a Mis on depressioon • Püsiv meeleolu alanemine • Emotsionaalne reaktsioon kaotusele ja pettumusele • Kujuneb järk-järgult pika aja jooksul, mitmete tegurite koosmõjul • Tingitud Neurotransmitteri funktsioonihäirest Sümptomid • Kurvameelsus, meeleheide • Huvide vähenemine • Suhtlusprobleemid • Madal enesehinnang • Negatiivne mõtlemine • Unehäired • Väsimus ja energia kadumine • Võimetus tunda rõõmu • Enesetapu mõtted Levik • Eestis 5,6% • Maailmas u. 5% kannatab raske depressiooni käes • 10-15%-l on kerge depressioon • Depressioon igal viiendal inimesel maailmas • Naiste haigestumus kõrgem kui meestel Ravi • Ravitakse ravimitega – antidepressandid • Psühhoteraapiaga • Elekterkrapmraviga • Ravi saab maailmas iga kolmas depressiooni alla kannatav inimene
Emotsionaalne seisund Termin "stress" võeti kasutusele aastal 1926 Mõjub muserdavalt Koolistress hirm kooli, õpetaja või kaasõpilaste ees. Tööstress inimestega seotud stress; töö keskkonnast tingitud; füüsilised stressorid Pea meeles, stress on ennetatav! Stressi põhjustavad peamiselt mitmesugused katastroofid, nagu näiteks: Autoõnnetused Looduskatastroofid Kriminaaltegevuse ohvriks langemine Abieluprobleemid Surm Unehäired Tuimus ümbritseva maailma suhtes Trauma taaselustamine mälestustes Keskendumisraskus Ülitundlikus Lähedaste abil Aja planeerimine Enesepingestamisest jagusaamise teel Oma õiguste tundmine Õpi ütlema "EI" Ära võta liigseid kohustusi Keskendu olulisemale Õpi tundma oma ajatsoone Puhka terviseks Õigus tunda kõiki tundeid Õigus keelduda Õigus olla isikupärane Õigus vahel eksida Rumberg, T.,Uljas, J. (2002). Psühholoogia
12 õpilast oli vastanud jah ja 13 õpilast ei. 3. Unehäirete alla võib lugeda tihedad öised ärkamised, unetuse ning muud probleemid, mis ei lase inimesel ennast öö jooksul korralikult välja magada. Unehäirete esinemine mõjutab aga õpilase järgmise päeva tegemisi ning tulemusi. Rahutu une tõttu on inimene järgneva päeva jooksul väsinud ning tema mõtted võivad olla hajevil. Unehäired mõjutavad suuresti ka õpilase võimet koolis hästi hakkama saada. Küsitlusest võib järeldada, et unehäirete esinemine TKG 10ab klassi õpilaste seas on üsna sage. 68% kõigist vastanutest on kokku puutunud erinevate unehäiretega. 4. Päeval magamine võib tuleneda füüsiliselt või vaimselt raskest päevasest tööst või puudulikust unest eelmistel öödel. Küsimusest selgus, et 14 õpilast meie klassist teeb ka päeval uinakuid ja 13 õpilast ei tee. 5.
Uimastite liigid on näiteks kokaiin, amfetamiin, ecstasy, GHB ehk korgijook, kanepitooted(marihuaana ja hasis, opiaadid(heroiin ehk valge hiinlane), hallutsinogeenid-LSD, uinutid, rahustid, alkohol ja tubakas. Kokaiin Kokaiini nuusutamise tagajärjel võivad ninasõõrmeid eraldava vaheseina membraani tekkida augud. Tekib parasiitide nägemine ja selle tõttu hakkab inimene enda nahka kratsima. Tekitab kõhnumist. Üledoos põhjustab äkksurma. Võivad tekkida unehäired, alguses suurenenud huvi seksi vastu, kuid pikapeale see raugeb ja tekib impotentsus. Amfetamiin ja ecstasy Ecstasy tapab närvirakke, kahjustab aju. Väike kogus ecstasyt võib põhjustada väga tugevaid tervise häireid või isegi surma. Ecstasy pikaajaline kasutamine pähjustab maksapõletikku. Ebapuhas aine võib põhjustada ajutisi või pöördumatuid kahjustusi, jälitusluulusid. Amfetamiin tekitab ajuverejooksu, halvatust ja krampe. Ning kui kaua seda
DEPRESSIOON 2012 Mis on depressioon ? *Meeleoluhäire, mis on tingitud närviülekannet mõjutava aine neurotransmitteri (serotoniin, norepinephrine ja/või dopamiin) funktsioonihäirest. *iseloomustab ennekõike alanenud meeleolu, huvideringi kitsenemine ja elurõõmu kadumine ning energia vähenemine. Miks tekib depressioon ? * Sõjaaegse traumaga, lapsepõlves seksuaalse ärakasutamisega, raske õnnetuse * Mitterahuldavad suhted minevikus * Perekondlik soodumus Sümptomid Huvi ja elurõõmu kadumine Vähemalt 2 nädala jooksul püsivalt alanenud meeleolu Tunded, et mis ka ei teeks , sellel ei ole väärtust, läbikukkumistunne, süütunne, häbistatuse tunne Raskused mõtlemisega, keskendumisega Tõusnud huvi surma ja enesetapu küsimustes Unehäired. Täielik energia puudumine. Inimene ei leia kuskil asu, läheb kergesti endast välja Ravivõimalused Psühhoteraapia Ravi medikamentide tablettide abil Kas depressioonist võib ülds...
UNI Gregor Rämmal 9.C ÜLDIST • une esimene aste; • teine aste; • kolmas ja neljas aste; • REM-uni; MIDA MAGAMINE ANNAB? • kasvuhormooni vabanemine lastel ja noorukitel; • keharakkude taastumine; • reservide loomine aktiivseks tegevuseks; • tagab info säilitamise; SOOVITATAV UNE PIKKUS • imikutel 16 tundi; • noorukitel 9 tundi; • täiskasvanutel 7 - 8 tundi; • vanemaealisetel (65+ aastat) 6 tundi ja vähem; MIDA VÄLTIDA? • lõunauinakuid; • alkohoolsete jookide ja tubakatoodete tarbimist; • eredat valgust; • ekraanide pikaajalist vaatamist õhtul; UNEPUUDUSE KÕRVALMÕJUD • nõrgestab immunsüsteemi; • alaneb stressi talumisvõime; • keskendumisvõime halvenemine; • vaimse töövõime (nt õppimisvõime) vähenemine; • eluea vähenemine; UNEHÄIRED • unetus; • uneaegsed hingamishäired; • narkolepsia; • rahutute jalgade sündroom; UNENÄOD • unenäod esinevad valdavalt REM-une ajal, kuid ka teistes unestaadiumites; • REM-une ajal kasu...
Uni Uni ja unenäod on spontaansed seisundid (iseeneslikud). Und on vaja meie seesmiste jõuvarude taastumiseks. Uneaega kasutab organism ka kasvuhormoonide eritamiseks, seetõttu vajavadki noored rohkem und kui vanemad inimesed. Kui inimene ei maga piisavalt, ilmenevad tal tõsised psüühikahäired. Suur hulk sellest, mis me tänapäeval unest teame, on saadud EEG-ga ning silmaliigutuste ja lihasaktiivsuse registreerimisega. Saab eristada kahte erinevat uneseisundit aeglast ja kiiret und. Uni algab tavaliselt aeglase unega. Aeglase une seisund jagatakse veel neljaks staadiumiks. Kerge uni kestab umbes 2 minutit ja selle aja jooksul võidakse näha mitmesuguseid fantastilisi pilte, tajuda kukkumistunnet ja võpatada, tunda end hõljuvat nagu kaaluta olekus. Uinumise aeg kestab umbes 20 minutit. Kahes esimeses astmes hakkavad südamelöökide arv langema ja hingamine aeglustub. See järel liigutakse kiiresti kolmandast neljandasse ast...
Mäluprobleemid Tujukus Väike keskendumisvõime Ärrituvus, äkilisus, Halb otsustusvõime Rahutus, võimetus lõdvestuda Pessimistlikkus Sage eraklikkus Ärevus, murelikkus Depressioon või üldine viletsus · Kehalised sümptomid · Käitumuslikud sümptomid Valud Söömisharjumuste muutumine Kõhulahtisus või kõhukinnisus Unehäired Iiveldus, peapööritus Ise tekitatud isoleeritus Valu rinnus, südamepekslemine Kohustuste unarusse jätmine Sugutungi kadumine Võimetus lõõgastuda Sagedane nohu Stressi tagajärjed Kui stress koormab, võivad järgneda mitmed haigused või vaevused nagu depressioon, seksuaalprobleemid, õpitud abitus, masendus, kõrge vererõhk, diabeet, haavandid, südametegevuse häired, tunnetushäired, seedehäired, psühhosomaatilised haigused,
2. Kõne ja keele areng: võib olla aeglasem, st. et laps ei oska end eakohaselt sõnaliselt väljendada v puudub kõne täiesti. Räägitakse nn `pudikeeles` v väljendab end täiesti arusaamatult. Eakohase normiga võrreldes palju kehvemad tulemused. 3. Psüühilised protsessid 4. Motoorika: liigutused sageli kohmakad, kuid laps ise väga liikuv. Esinevad koordinatsioonihäired. Täpsed liigutused, käeline tegevus ei õnnestu. 5. Uni: unehäired esineb h.akt lastest pooltel- raskused uinuda, pinnapealne uni ja paljukordsed öised ärkamised. 6. Meeleolu ja emotsioonid- meeleolude kiire vaheldumine ning madal enesehinnang. Tihti avaldub sisemine pinge kehaliste kaebustena. Ülemäärane kurbus ja ärevus on seotud ümbritsevate inimeste rahulolematusega lapse käitumisega, kuid samas võib esineda ka suurem pärilik soodumus. 7. Suhtlemine: probleemid on iseloomulikud, kuid alati ei tulene need ainult h
vastu seista. Arvatakse, et uimasti tarvitamine on ajutine, kuigi iga hetkega sõltuvus aina süveneb. Füüsiline sõltuvus tähendab, et keha on uimastite tarbimisega nii harjunud, et vajatakse pidevalt uusi ning tugevamaid koguseid. Kui tavapärane uimastikogus jääb saamata, siis inimene jääb haigeks, tekivad võõrutusnähud ja mitmesugused tervisehäired. Näiteks võib tekkida üle keha värisemine, kõhulahtisus, liigestevalud, paanikahäired, depressioon, unehäired ning palju muid terviseprobleeme. Vaimne ja füüsiline sõltuvus erinevad selle poolest, et vaimne sõltuvus on seotud inimese mõttemaailmaga, aga füüsiline sõltuvus on seotud inimese kehaga ja selle vajadustega. Kasutatud kirjandus: http://www.narko.ee/soltuvus/ http://static.inimene.ee/index.php?sisu=teemakeskus¢ral_id=47&article_id=39
NARKOMAANIA Mis see täpsemalt on? Narkomaaniat on kahte soorti psüühilin füüsiline e sõltuvus Tähendab, et peale Tähendab, et inimese keha on narkootikumi mõju narkootikumide kasutamisega kadumist tekib harjunud ning vajab neid inimesel pidevalt. Kui sellisel inimesel vastupandamatu tung jääb mingil põhjusel võtta seda uuesti. tavapärane kogus narkootikumi saamata, jääb ta justkui haigeks: tekivad Levik maailmas Narkomaania halvad tunnused Lisaks tervise rikkumisele lähtub narkootikumidest veel palju muud halba. Narkootikumide tarvitamine ja uimast taastumine nõuab palju aega ja raha, seepärast hakkavad kannatama töö ja kool. Tekib hulgaliselt probleeme täitmata kohustused, võlad, masendus ja valetamine, sõbrad keeravad selja, sekeldused politseiga. Paljud endised narkosõltlased on hi...
teemaks ning seda just eelkõige laste ja noorukite seas. Depressioon noorukitel esineb teistsugusel kujul kui täiskasvanutel ning seetõttu jääb see tihtipeale tähelepanu ja ravita. Kui depressioon jääb korralikult ravimata, võib see põhjustada tõsiseid tervisehäireid. Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) defineerib depressiooni kui levinud psüühikahäiret, mille esinemise tundemärkideks on masendunud meeleolu, huvi ning rõõmu kadumine, madal enesehinnang, unehäired, häiritud söögiisu, energiapuudus ja keskendumisvõime halvenemine. Depressioon on väga laialt levinud ja esineb igal kaheksandal teismelisel, hoolimata nahavärvist, majanduslikust seisusest või vanusest. Siiski on depressioon laiemalt levinud tüdrukute seas. Üle maailma kannatab depressiooni all ligikaudu 121 000 000 inimest. Depressioon on levinud psüühikahäire mis esineb nii noorte kui täiskasvanute seas ning avaldub igas inimeses erinevalt
02.2019 Aktiivsus ja kehaline liikumine Kehalise liigutuste häiritus. Patsiendil on mõlemad puusaliigesed proteesitud, diagnoositud ka osteoporoos. Patsient on võimeline iseseisvalt istuma, tugiraami abil palati piires liikuma. Uni ja puhkus Unehäired, mis seonduvad vananemisest tingitud Täna ärkas 3:20 ja ei jää enam magama. unefaaside muutustega ja millest annab tunnistust tegutsemisvõime langus. Tunnetus ja taju Tunneb end üksikuna. JÄLGIDA, KUKKUMISOHT nõrkuse ja
trauma, mure lähedase inimese pärast, elamine või töötamine sobimatutes kliimatingimustes, väsimus ja kurnatus jne. Millised stressi tagajärjed? · masendus, ärevus, ärrituvus või ülemäärane muretsemine · nõutus, tähelepanu ahenemine, tundetus ja ükskõiksus · mäluhäired ja keskendumisprobleemid · tunne, et ei suudeta olukorraga toime tulla ega tulevikuplaane teha · madal enesehinnang · väsimus · peavalu · lihaspinged · seedimisprobleemid · unehäired · dipressioon Kuidas vabaneda stressist? Säilita positiivne hoiak: · Ära muretse asjade pärast, mida sa ei saa muuta · Sea endale reaalseid eesmärke · Püüa mõista sind ümbritsevaid inimesi, ole salliv · Oska puhata ja puhkusest rõõmu tunda Muuda oma elustiil sinule sobivaks: · Planeeri tegevusi nii, et sul on nende tegemiseks aega · Oska oma aega jagada · Maga piisavalt · Leia aega sõprade või hobide jaoks
Võrdlemine kanepisõltuvust opioidi- ja stimulandisõltuvusega Kanep Kanepisõltuvus ei kujune niisama kiiresti nagu heroiinisõltuvus, aga vabaneda on niisama raske. Inimesel, kes tarbib kanepi, tekkivad järgmised reaktsioonid: · unehäired · söögiisu vähenemine · kurbus · higistamine · keskendumisraskused ja rahutus · lihaste krambid · kõhulahtisus ja kõhukrambid Kehavaevused kestavad tavaliselt vaid mõne päeva, psüühikavaevused,ükskõiksus ja keskendumisraskused võivad kesta nädala ja rohkem aega. Opioid Tekkib kiiresti, eluagse sõltuvuse tekkimiseks võib piisata ühest või kahest veenisüstist. Emotsionaalne vajadus on väga suur. Organism kohaneb ainega väga kiiresti
südamehaigusi ja muid tõbesid; · kanepit tarvitades võivad tekkida paanika ja hirmuhood; · kanepi mõju all liigeldes on suur võimalus õnnetustesse sattuda, näiteks ülekäiguradadel ning ratast või autot juhtides; · kanepisõber riskib mitmete vaimsete häirete avaldumise või võimendumisega, nagu skisofreenia, ärevushäired, psühhoos, tahtetuse sündroom jne; · enamikul kanepisuitsetajatel tekivad mäluhäired ja keskendumisraskused, mõnikord ka unehäired. Paljud, kes üritavad kanepitarvitamisest loobuda, ei suuda seda just tugevate unehäirete tõttu. · Kuidas kasutajat ära tunda? · punased silmavalged, silmaveresooned on hästi näha; · silmaavad on laienenud; · naeruhood ja seosetu jutt; · kuivav suu; · suurenenud söögiisu; · mõnikord tekib suur väsimus. Heroiin Väga kange ja ohtlik uimasti, millest jääb kiiresti väga tugevasse sõltuvusse. Kuidas veel kutsutakse? Hero, triip, smack.
tekitada negatiivseid tundmusi ning tugevat närvipinget ning see kõik võib kahjustada inimese vaimset tervist. Kuna keegi pole meist stressi suhtes kaitstud, siis oleme me kõik stressi poolt mõjutatud. Stress võib seostuda inimese töö või töövälise eluga, seega tuleks stressi hoida sellisel tasemel, mida suudetakse taluda tervisehäireid tekitamata. Stressi tunnused on eelkõige närvilisus, pingestatus, kärsitus, depressioon, unehäired, söögiisu kadumine, agressiivsus, ülemäärane alkoholi tarbimine jms. Stress võib olla kas ajutine võipikaajaline, mõõdukas või tugev. Selle tugevus oleneb sellest, kui tugevad ja kauakestvad on olnud stressi põhjused ning kui suur on inimese tervenemise võime. Tugeva ja kauakestva strssi tagajärjeks on sageli läbipõlemine või traumeerimine. Stressi tunnused hakkavad ilmema enamasti just siis, kui inimest tabavad mitmesugused ebameeldivused ja ta ise on stressialdis. Stressiga
Mõnikord kasvavad foobiad välja spetsiifilistest sündmustest (ähvardav koer, läbitehtud või nähtud autoõnnetus), kuid sagedamini saavad need alguse lapse sisemisest ebakindlusest ja ärevusest.Hirm on ühiskonnapoolt mõjutatud nähtus. Laste püsivad hirmuseisundid võivad avalduda mitmesugustes sümptomites ja häiretes, millega arstid sageli kokku puutuvad. Lastel võib esineda närvilisust, agressiivsust, depressiivseid meeleolusid, keskendumishäir eid ja õpiraskusi. Sagedased on unehäired, võib esineda enureesi, kõnehäireid, mitmeid sundnähte. Suur osa minu patsientidest on mitmesuguste valude all kannatavad lapsed, kellel on kas seedetraktiv aevused, pea- või seljavalu, südame- ja vereringehäired kuni väljakujunenud psühhosomaatiliste haigusteni nagu bronhiaalastma, haavandtõbi jt. Vanemad saavad vältida laste hirme,sisendades neisse usaldust ja ettevaatlikkust, olemata seejuures ülikaitsvad ja saades jagu ka omaenese ebarealistlikest hirmudest. Täiskasvanud
Mis tegurid põhjustavad ülekaalulisust? Üks suurimaid probleeme meie maailmas on kindlasti ülekaalulisus. Üle euroopa on üha rohkem inimesi, kes ei jälgi oma regulaarset liikumist ja toitumist. Mis on selle põhjusteks? Vähene liikumine ja sageli teleka vaatamine ja arvutis olemine. Inimesed on nii mugavaks muutunud, et ei viitsi enam ennast liigutada ja teevad parem seda, mis neile on mugav ja hea. Tuuakse toit koju. Näiteks sõidavad autoga kodust tööle ja töölt koju. Kuigi see pole päris õige. Kulutatakse vähe kaloreid ja energiat. Tavaliselt peab kaotama KCL, aga hoopiski . Söögikordade vahele jätmine. Inimene peab regulaarset sööma päevas, et säilitada normaalne kehakaal. Kui jäetakse vahele söögikord, siis tekib näljatunne, mis ajab tihti veel rohkem sööma. Tihti toimub väljaspool kodu söömine ja käiakse seepärast rohkem kiirtoidurestoranides. Kui seda juhtub harva, pole asi üldse hull, aga kui asi muutub juba regula...
Lamblioos Lamblioos on: · Giardiaas (rahvapäraselt maksalutikad) on sooleinfektsioon, mida põhjustab viburlooma poolt tekitatud peensooleinfektsioon! · Välja nägemiselt: 1. Pirnikujuline 2. 4 paari viburitega varustatud algloom LAMBLIA Tekkepõhjused: Lamblioos on peamiselt fekaaloraalne ehk toidu vahendusel leviv infektsioon, kuid on võimalikud ka otsene nakatumine inimeseltinimesele just hooldekeskustes ja lasteaedades ning seksuaalpartnerite vahel. Sageli nakatutakse reiside ajal. Söögiga saadud lamblia kinnitub peensoolele ning kahjustab peensoole limaskesta, mille tagajärjel väheneb toidu imendumine, tekib kõhulahtisus ja kõhnumine. Lamblia tsüstid välj...
aeglus ja kohmakus • Rigiidsus- lihasjäikus • Posturaalne ebastabiilsus- tasakaaluhäire • Kõnnak muutub- sammud tippivad, kõndimise alustamine raske • Hüpomiimia- näomiimika Mittemotoorsed sümptomid • Kõne- ja neelamisprobleemid- kõne monotoonne, vaikne ja kähe • Depressioon, ärevus ja paanikahäired, ka apaatsus • Mõtlemisaeglus • Dementsus • Hallutsinatsioonid • Kõhukinnisus, süljeeritus, higistamine • Väsimus, unehäired Ravi • Põhineb virgatsaine dopamiini asendamisel ja stimuleerimisel • Ravi leevendab, ei ravi täielikult • Ravimeid tuleb võtta pidevalt • Ravi määratakse vastavalt haigele, pole universaalset raviskeemi • Tablettravi, füüsikaline ravi ja kõneravi • Kirurgiline ravi- noorematel patsientidel • Uudne ravimeetod on tervete rakkude siirdamine kahjustunud aju osadesse • Kaasajal on enimlevinud ravim Levodopa, mis imendub vereringest
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
