2. aste: oma tahtmise saamine kompromisside abil vastuollu seadustega TASE II KONVENTSIONAALNE (10-13 a.) • 6. aste: universaalsed ühiskondlikud Õigete rollide etendamine printsiibid. 3. aste: teiste ootuste täitmine 4. aste: kohustuste ja seaduste järgimine Emotsionaalne areng ARENGUFAKTORID http://www.hariduskeskus.ee/opiobjektid/elukulg/ • Lapsel on rida kaasasündinud spontaanseid Inimese arengut mõjutavad mitmed erinevad asjaolud. emotsionaalseid reaktsioone (nt Inimesed sünnivad koos teatud tunnuste ja kogemustega. ehmatusreaktisoon)
Kuidas jääksid(tuleksid tagasi) noored kodukohta. Õppekulude osaline/täielik katmine, siduda kohustusega hilisema tagasipöördumisega kodukohta Tööstus Tööstust iseloomustab tugev territoriaalne kontsentratsioon. Tallinn-Harjumaa-Ida- Virumaa Tallinn-Harjumaa masina-aparaadiehitus Ida-Virumaa mäe-ja keemiatööstus Lõuna-Eesti metsa-ja puidutööstus Kesk-Eesti toiduainete tööstus Kvalifitseeritud tööjõu puudus Areng sõltuvuses ekspordist Edu/arengufaktorid: · Tehnoloogiline areng · Kvalifitseeritud tööjõud · Oskusteabe efektiivne rakendamine, kasutades nii kohapeal kui teistes riikides välja töötatud tehnoloogiaid ja kohandades ning täiustades neid vastavalt kohalikele vajadustele ja oludele(Jaapan 1960-ndatel) · Suurendada investeeringuid masinatesse, seadmetesse, transpordivahenditesse · Investeeringute hankimise edukus sõltub kohalikust infrastruktuurist ja tööjõu kvaliteedist
mahapanekust kuni õiepungade moodustumiseni. Hilisem muldamine vigastab pealseid ja juurestikku, mis põhjustab saagi vähenemist. Väetamine: kasvuajal tuleb kartulile anda mineraalväetisi ja orgaanilist väetist, eeskätt lämmastikväetist. Koristusaeg: 2 nädalat enne koristust pealsed eemaldada, et koor kinni läheks. Koristatakse käsitsi või masinaga. Säilitatakse jahedates ja niisketes keldrites ning hoidlates 4-6ºC, õhuniiskus 90%. 13. Taimede kasvu- ja arengufaktorid, nende reguleerimisvõimalused. Võime jagada faktoreid mõju järgi: 1.Mullapealseteks ja juurestikuliselt mõjuv. *Raskustung-juured alati allapoole. Õhurõhk, kahjurid, reostumine. See pole inimese poolt mõjutatav. 2.Mullapealne keskkond. Nt globaalkiirgus, temp, valguse hulk, fotoperioodilisus. Inimese poolt osaliselt mõjutatav. *Fotoperioodilisus-taim vajab kindlat valguse ja pimeduse rütmi, oleneb laiuskraadist. 3
mahapanekust kuni õiepungade moodustumiseni. Hilisem muldamine vigastab pealseid ja juurestikku, mis põhjustab saagi vähenemist. Väetamine: kasvuajal tuleb kartulile anda mineraalväetisi ja orgaanilist väetist, eeskätt lämmastikväetist. Koristusaeg: 2 nädalat enne koristust pealsed eemaldada, et koor kinni läheks. Koristatakse käsitsi või masinaga. Säilitatakse jahedates ja niisketes keldrites ning hoidlates 4-6ºC, õhuniiskus 90%. 13. Taimede kasvu- ja arengufaktorid, nende reguleerimisvõimalused. Faktoreid võib jagada mõju järgi: 1. Mullapealsed ja juurestikuliselt mõjuvad Õhurõhk, kahjurid, reostumine. Raskustung-juured alati allapoole. See pole inimese poolt mõjutatav. 2. Mullapealne keskkond Globaalkiirgus, temp, valguse hulk, fotoperioodilisus. Fotoperioodilisus-taim vajab kindlat valguse ja pimeduse rütmi, oleneb laiuskraadist. Inimese poolt osaliselt mõjutatav. 3. Juurestiku keskkond
2)osaliselt mehhaniseeritud 3)kompleksselt mehhaniseeritud koristamine Säilitamine Säilitustingimused jagunevad: ·raviperiood-mugulad järelvalmivad, koor muutub tihedamaks, vigastatud kohad armistuvad (10 kuni 15 päeva 15°C juures) ·jahutusperiood -kestab 20 kuni 45 päeva, et kartulipartii temperatuur langeks ühtlaselt 0,5 kuni 1,0°C päevas ·säilitusperiood-2 kuni 4°C, niiskusesialdus õhus peab olema piisav, et kartul ei kuivaks aga et ka ei märguks 13.Taimede kasvu-ja arengufaktorid, nende reguleerimisvõimalused Võib jagada faktorid mõju järgi: -mullapealsed -juurestikuliselt mõjuvad Mullapealseteks olulisemateks taimede kasvu-ja arengufaktoriteks on soojus, valgus, niiskus. Enamik I rühma teravilju hakkab idanema juba 1-2 C juures, võrsumiseks on vaja siiski kõrgemaid temperatuure. Suviteraviljad taluvad mõõdukat öökülma, taliteraviljad aga lausa vajavad oma arenguks jarovisatsiooni e.karastumisperioodi,
Soositud tegevuste tsoon: toetav eesmärk, ta ei pea tegema või valima seda, aga see on soovituslik ehk ei ole kohustuslik. Lähima arengu tsoon: Lähima arengu tsoon: Õpetamise tase kõige mõistlikum. U.Bronfenbrenner – Indiviid on keskkonna looja ja ka selle produkt. NÄIDE: Oled haridusminister, siis need süsteemid vahetuvad. Mind mõjutab ainult lähedase surm. Kõiki mõjutaks sõda ja looduskatastroof. Saab sisestada arengu ja sotsiaal psühholoogia. Olulised lapse arengufaktorid. Mikro: Mina kui üliõpilane. Meso: Tallinna Ülikool, kursakaaslased. Ekso: EAP, haridussüsteem. Makro: Eesti riik ja kultuur, meie hariduse väärtused. Krono: Lõpetamine. C.Gilligan – Eksisteerib põhimõtteline erinevus viiside vahel, kuidas mehed ja naised moraalset käitumist näevad. Naiste sotsiaalsus väljendub meeste omast erinevalt. Hoolivus teiste suhtes (toitvad, teenivad käitumisviisid, mis on seotud sotsiaalselt
Kahe faktori teooria: töö ja rahulolu teooria. Hügieenifaktorid ehk säilitamise faktorid (peavad igaljuhul olemas olema, et inimesed meie juures töötaksid): · Palk · Kindlustunne tööl · Töötingimused · Kontrolli olemus · Suhted · Töökultuur · Juhtimine Rahulolematuse tekitajad (me pole kunagi rahul, aga saame vähendada seda rahulolematust, kuigi 100% pole kunagi rahul) Motivatsiooni- ehk arengufaktorid: · Saavutusvajadused · Vastutus · Enesearendamine · Huvitav töö · Tunnustus, tagasiside · Rahulolu tekitajad · Lihtsam on tegeleda rahulolematuse tekitajate vähendamisega! Rahulolu puudumine ei tähenda veel rahulolematust. Negatiivsete ilmingute kadumine ei tähenda veel positiivsete faktorite tekkimist. · · XI. loeng: KULTUUR · · Kultuur on inimese mõttemaailma ühisosa ning see on seotud elamise ja olemise viisiga.
· teraviljad-I rühma, II rühma teraviljad, mittekõrrelised terav-d, kaunviljad · mugul-, juurviljad, kõrvitsalised, silokultuurid lühi-, mitmeaastased · põldhein ühe- ja mitmeaastased kõrrelised ja liblikõielised · õli- ja eeterlike õlide kultuurid · kiukultuurid-kiud seemnes, kiud varres · narkootilised taimed Aluseks on tootmislikud ja botaanilised-bioloogilised alused. 6) Taimede kasvu- ja arengufaktorid, nende reguleerimisvõimalused. Võime jagada faktoreid mõju järgi: 1. mullapealseteks ja juurestikuliselt mõjuv · raskustung- juured alati allapoole .Õhurõhk, kahjurid,reostumine. See pole in poolt mõjutatav. 2.mullapealne keskkond. Nt globaalkiirgus, temp, valguse hulk, fotoperioodilisus. In poolt osaliselt mõjutatav. · Fotoperioodilisus-taim vajab kindlat valguse ja pimeduse rptmi, oleneb laiuskraadist. 3.juurestiku keskkond
3. tootmislikud ja botaanilised-bioloogilised tunnused: teraviljad-I rühma, II rühma teraviljad, mittekõrrelised terav-d, kaunviljad mugul-, juurviljad, kõrvitsalised, silokultuurid lühi-, mitmeaastased põldhein ühe- ja mitmeaastased kõrrelised ja liblikõielised õli- ja eeterlike õlide kultuurid kiukultuurid-kiud seemnes, kiud varres narkootilised taimed Aluseks on tootmislikud ja botaanilised-bioloogilised alused. 6) Taimede kasvu- ja arengufaktorid, nende reguleerimisvõimalused. Võime jagada faktoreid mõju järgi: 1. mullapealseteks ja juurestikuliselt mõjuv raskustung- juured alati allapoole .Õhurõhk, kahjurid,reostumine. See pole in poolt mõjutatav. 2.mullapealne keskkond. Nt globaalkiirgus, temp, valguse hulk, fotoperioodilisus. In poolt osaliselt mõjutatav. Fotoperioodilisus-taim vajab kindlat valguse ja pimeduse rptmi, oleneb laiuskraadist. 3.juurestiku keskkond
Need muutused on korrapärased ja kindlate tunnustega. Muutustel on 4 etappi, ontogeneesi järgud: 1. Looteline areng 2. Lootejärgne areng - sünnist suguküpsuseni 3. Suguküpsuse saavutamisest kuni paljunemisvõimelisuse saavutamiseni (sh. sotsiaalsed kohustused, mitte vaid bioloogilised) 4. Paljunemisvõime kadumisest surmani Ontogeneesi kategoriseerimine põhineb bioloogilistel etappidel. Areng ja selle tempo on erinev. Arengufaktorid: biloogilised tegurid, keskkondlikud tegurid, sihipärane sekkumine kasvatusse, enesearendamine. Arengu alatüübid: füüsiline areng ehk erinevate kehastruktuuride küpsemine (kaal, mõõdud jms) motoorne areng ehk motoorsete oskuste omandamine (kõndimaõppimine) kognitiive areng ehk intellektuaalsete funktsioonide kasv (kõne, abstraktne mõtlemine) sotsiaalne areng ehk muutused viisides, kuidas suheldakse teistega (~3
‗............................................................................................................2 SISUKORD.............................................................................................3 SISSEJUHATUS......................................................................................6 Arengupsühholoogia mõiste......................................................................................8 ARENGU MÕJURID EHK ARENGUFAKTORID.......................................13 ERINEVAD TEOORIAD INIMESE ARENGUST........................................18 Psühhoanalüütikud...................................................................................................21 Erikson......................................................................................................................27 Erik H. Eriksoni psühhosotsiaalse arenguteooria taust........................................27
*Teooria- puhas tunnetus (selle def. Korral pole tõestus vajalik), vastand praktikale, teaduslike väidete kogum, milles tõsiasjad on korraldatud säärasesse süsteemi, et nad on kõik seletatavad. (Eksamil esitame miniatuurteooriaid, ning see vastandub. Maailma näha ja (seletada) erinevatest vaatepunktidest. Panna tähele kehakeelt rikastab meid. Lähendamist näen erinevalt. Termin 15. saj. , akadeemilises def. 20 saj. . Teooriad otsivad vastust kolmele küsimusele: 1)Millised arengufaktorid mõjutavad noorukiealiste arengut 2)Kas noorukiiga on tungi ja tormi periood 3)KAs noorukieas areng on kvalitatiivselt või kvantitiivselt erinevalt? Teooriad (1-3 klassikalised) 1.Bioloogilised- (I psühholoog G.S.Hall 1846-1924) 2.Kultuurilised 3.Psühholoogilised ja sotsioloogilised 4.Kontekstuaalsed (uusim) Klassikalised teooriad on puht teoreetilised, pole vaja empiiriliselt tõestada. Kontekstuaalsed teooriadd peavad silmas arengu sekundaarsete faktorite kombinat
annaabi.ee 
