Oleme unustanud jõulude tähenduse Kuna jõulud on alles tulemas, siis meenub mulle ikka ja jälle eelmistest jõuludest seda, kuidas inimesed närveerivad, ostavad paaniliselt kingitusi ning televiisor on kommertsreklaame täis. Minu meelest on jõulud hoopis midagi muud kui kingituste meeletu reklaamimine, ostmine ja kinkimine. Jõule on tähistatud tuhandeid aastaid terves maailmas ning see on tähtis traditsioon. Seda kirjandit kirjutades on järgmiste jõuludeni veel julgelt üle nädala aega, siiski näen ma juba igal pool inimesi, kes käivad erinevates poodides ringi, korv tulevasi kingitusi ja mänguasju täis. Neid inimesi jälgin
Mis tähendus on jõuludel minu jaoks? Sügise lõpu poole kisuvad ilmad külmaks ja talvarmastajad teevad algust lumeootamisega. Talv on küll minu jaoks tunduvalt meeldivam kui sügis, kuid siiski paigutaksin ta neljasel poodiumil alles kolmandale kohale. Kuid nagu igal aastaajal, on ka talvel oma head küljed. Tegelikult saab talvest välja noppida ühe parima aja aastast- jõulud. Jõuludel on minu jaoks suur tähtsus. Mulle meeldib tohutult midagi oodata ning jõulud on ootamist väärt. Võib-olla on ootamisrõõm minus isegi liiga suur, sest sellega sean ootused väga kõrgele. Mul on suur nö nälg siirate tunnete, kaunite elamuste ning millegi erilise järele ja ma ei taha, et see jääks rahuldamata. Seega pean ka ise minema ja otsima kohti, mis seda kõike mulle pakuks. Erilisi tundeid tekitab juba see, kui näen ja kuulen, et väikesed inimesed
TARTU MART REINIKU GÜMNAASIUM JÕULUD Referaat Tartu 2008 SISUKORD Mis on jõulupüha? lk 3 Pühade ajalugu Jõulud välismaal Jõulud Austraalias Jõulud Ameerikas Jõulud Inglismaal lk 4 Eestlaste jõulud Tähendus lk 5 Kombestik Jõulutoidud lk 6 Maagilised toimingud Meelelahutus Uusaastakombestik lk 7 Kasutatud kirjandus lk 8 2 Mis on jõulupüha? Jõulud on 21.-27
EESTLASTE VANAD JÕULUKOMBED Jekaterina Kudenko KUKKB13 Rahvakalender Jõulud on ühed tähtsamad rahvakalendripühad ka tänapäeval. Nad tähistavad talvist üleminekut lühenevatelt päevadelt päikese uuele võidule. Jõulude vastandiks on jaanipäev, mis on täpselt pool aastat varem kui jõulud. Jõulu nimi Eesti keelne sõna jõulud tuleneb jul (vana inglise nimetus yule). Vanasti kutsuti
Eestlaste pärimuskultuurilised traditsioonid ja tavad - jõulud ? , . . - , , ... , , ... , . , « », « ». . . , , . , . . . , , . . . . , , . (25 , 6 19 ) ( ). ( . , 2006). , , . jul (- joulu, jul, jõulud). jõul, jõulud, , , . , , , .
..............................................................................................3 Eestlaste vanad jõulukombed..................................................................................................4 Maagilisi tavasid jõulude ajal..................................................................................................7 Uuem jõulukombestik.............................................................................................................8 Kristlikud jõulud......................................................................................................................9 Kokkuvõtte............................................................................................................................10 Kasutatud materjalid..............................................................................................................11 3
Tänapäeva Jõulud! Oli õhtu ja sõime perega õhtust, vanaema magas ja ema ütles: ,,mine magama!". Ma läksin kuid unes tuli jõuluvana minu juurde ja ütles: ,,Mine küsi vanaema käest millised on tänapäeva jõulud ja tule räägi siis mulle ka ,mul oleks vaja teada kas vanaaja kombeid ikka austatakse. Ma ärkasin üles ja läksin vanaema juurde ja äratasin ta vaikselt üles. Vanaema tõusis püsti ja küsis: ,,Kas mingi mure on?" . Ma vastasin ,,Ei vanaema ma tahan teada tänapäeva jõuludest millised need välja näevad ja kuidas neid tänapäeval peetakse?" .Vanaema tõusis püsti ja hakkas rääkima ,,Tänapäevaks on inimesed unustanud väga palju vanu jõuludega seotud traditsioone.
Eestlaste jõulud Kristluse-eelsed jõulud Otseseid andmeid selle kohta, kuidas meie esivanemad muinasajal jõule pidasid, ei ole. Rahvaluuleteadlased ja ka maausulised on püüdnud seda rekonstrueerida, jättes uuematest ja kristlike tavade poolt mõjutatud jõulutraditsioonidest välja kõik kristlusemõjulised elemendid. Alljärgnev kirjeldus on küllalt üldistav, jättes kõrvale geograafilised eripärad ja erinevad ajaloolised kihistused. Eesti rahvakalendris olid jõulud tähtsaimateks pühadeks. Maarahvas nimetas talvist pööripüha mitmeti: jõulud, joulud, talsipühiq, talvistepühiq, talvistepühä, (tal(l)iste-, talsi-, tals(s)e-, talliss(e)-, talsspühi) ja vorstipühad. Sõna jõul on eesti keelde arvatavasti laenatud muinasskandinaavia keelest tuhatkond aastat tagasi. "Talistepüha" oli levinum nimetus Lõuna-Eestis. Jõulud algasid maarahval pööripäevaga ning lõppesid mõni päev peale uusaastat. Maausuliste väitel on muistne uusaasta 25
Jõulud eesti rahvakalendris Eesti rahvakalendris olid jõulud tähtsaimateks (1) ...... . Jõulud olid pühad päevad, mil üks ajastaeg (2) ...... lõppemas ja uus algamas. Maa pööras ennast valguse, soojuse, (3) ...... ja elu poole. Jõuludeks koristati ja ehiti kogu majapidamine ning (4) ...... aasta rikkalikumad piduroad. Et pühade ajal ei tohtinud tööd (5) ......, tuli kõigi ettevalmistustega varakult hakkama saada. Suurem osa ettevalmistustest tehti 21. detsembril. Tõusti varavalges, (6) ....... teha valmis jõuluvorstid ja panna käima jõuluõlu
Jõulud eesti rahvakalendris KRISTINA GREBENJUK RP174 Jõulud Jõulud (Lõuna-Eestis ka: talvistepüha) olid Eesti rahvakalendris aasta tähtsaimad pühad. Traditsioonid Maja ehtimine Rikkalikud piduroad Jõulukuusk Kingitused Jõuluvana, päkapikud Jõululaulud Jõulukuusk Jõulupuu on jõulude ajal ehetega ilustatud puu, Eestis valdavalt kuusk (jõulukuusk). Jõuluvana Jõuluvana ehk jõulumees on tegelaskuju uuemast jõulukombestikust, jõulukinkide
Erinevate tähtpäevade pidamine on väga tore ja hea viis oma perega olemiseks. Hea on see, et vanemad tähtpäevad on eestlaste jaoks veel säilinud, nendest peetakse lugu ja olenemata uuendustest ei kao need kuhugi . JÕULUD JA NÄÄRID Jõulud on otseselt seotud talvise pööripäevaga. Sõna ,,jõulud on väga vana ja pärineb skandinaavlastelt. Mitmuses on see sõna seetõttu, et tegu pole ühe päevaga, vaid pikema perioodiga. Segunedes kristliku kalendriga algasid jõulud toomapäevaga (21.detsember) ja said läbi kolmekuningapäeval (6. jaanuaril). Jõulukommetes peegeldub kõik eesti talupojale oluline. Kurjade jõudude tõrjumiseks pandi välja erilisi tõrjuvaid märke, need olid ristikujulised ja tähendasid päikest. Jõuluõhtul prooviti ka ennustada. Koju oodati esivanemate hingi, loomadele pakuti leiba. Jõulude ajal käidi külas ja tehti jõuluhane. Selleks oli keegi oma pere inimestest, kes tuli ja kimbutas lapsi
Tartu KHK Jõulukombed referaat Koostas : Tartu 2007/08 Tutvustus : peetakse 25., 26.,ja 27. detsember Eestis hakati pidama 16. sajandil 4.sajandil paigutas ristiusu kirik 25. detsembrile Jeesuse Kristuse sünnipäeva tänapäeval on jõulud kohati minetamas usulist tähendust Jõulud jagunevad : 1.vanadeks jõuludeks 2.uuteks jõuludeks e. näärideks e. aastavahetus pühadeks Jõulud tähistavad: algselt talvist pööripäeva 4. Saj. Ristiusu järgi Jeesuse Kristuse sündi aastavahetust uue tööhooaja algust rahvakalendris talviste e.talsipühasid(toomapäevast 21.dets.-nuudlipäevani 7.jaan.) Jõulukombed: Jõulupuu Hällipaigaks peetakse Saksamaad Traditsioon kujunes 17
Järva-Jaani Gümnaasium Pühad 2016. aastal Referaat Koostas: Siim Sander 8. Klass Järva-Jaani Gümnaasium 2016 Sisukord 1. Jaanipäev 2. Jõulud 3. Näärid 4. Jüripäev 5. Allikad Jaanipäev Jaanipäev on iidne suvepüha, aasta tähtsam püha. Jaanilaupäeval oli maal ja ka linnas veel hiljuti tavaks käia saunas ja tingimata külastada surnuaial omaste haudasid. Õhtul süüdati jaanituli, aasta kõige olulisem tuli. Jaanituld tehakse tänagi, see tava on üsna vähe muutunud viimase saja aastaga. Kui, siis ehk seevõrra, et sajandi eest oli jaanituli sagedasti
Eesti rahvakalendris olid jõulud tähtsaimateks pühadeks. Jõulud olid pühad päevad, mil üks aastaeg oli lõppemas ja uus algamas. Maa pööras ennast valguse, soojuse, toidu ja elu poole. Sellest, mida inimene jõuluajal tegi, arvati sõltuvat tema ja ta majapidamise hea käekäik järgmisel aastal.Suurem osa ettevalmistustest tehti 21. detsembril. Tõusti varavalges, et teha valmis jõuluvorstid ja panna käima jõuluõlu. Mõnel pool küll ei peetud seda päeva õlleteoks sobivaks. Oma õlu pidi olema igas peres ning seda pidi jätkuma jõulude lõpuni
Jõulud meil ja mujal Jõulud Austraalias on tavaliselt väga palavad. Ei ole haruldane, kui jõululaupäeval on sooja ligi 30 kraadi. Traditsiooniline jõulueine sisaldab kalkunit singiga ja sealiha, samuti hakkliha pirukad.. Magustoiduks on ploomipuding, kuhu on peidetud pisike kullatükk, mis toob leidjale õnne. Erinevalt Eestist peetakse jõululõuna tavaliselt keskpäeval rannas või minnakse koos perega piknikule. Tuppa tuuakse Jõulupõõsas,mis on pisike punaste õitega taim. Jõuluvana aga saabub surfilauaga.
1. Enne pühi pakla palava. (Nõo) 2. Edimätse pühä ei lää pini kah tõsõ tarõ mano.(Kan) 3. Mihklipäe oli nii suur püha, et mitte tuadki ei suitse.(Hää) 4. Mardipääv Mart tegeva sõilaga õlut. (Ksi) 5. Toomas toores mees toob jõulud, Andres aus mees annab jõulud, Peeter pikk mees peab jõulud, Viidas vintskull viib jõulud. (Käi) 6. Toomas täidab tünni. (Räp) 7. Mis enne jõulu tihase, seda jõulupäe süüasse. (Muh) 8. Küünlapäev viimne jõul. (Jõe) 9. Pikk liug, siis pikad linad. (Kos) 10. Tuhkapäev viheldakse liha seljast maha ja kala selga. (Wiedemann) 11. Kui mitte pastuneljapäevi päästpühaks ei peatu, siis ometi sabagi. (Plv) 12. Vanast Mikul ütel, õt: ,,Mullõ kiitke kiislat", a Jüri ütel: ,,Mullõ küdsage vatska." (Se) 13
Jõulud vanasti Jõulud olid algselt pööripäevapühad. See oli aeg, mil valgus sai pimeduse üle võidu. Võib arvata, et jõulud on seotud päikesekultusega. Pööripäevapüha on olnud pea- aegu kõikidel rahvastel ja on väga iidne. Vanasti arvati, et just pöördelisel ajal võib muu- tuda inimese käekäik kuni järgmise pööripäevani, ning sellega olid seotud ka uskumused ning kultused. Vanasti olid jõulud rahulikumad. Pered tulid kokku, söödi verivorsti, räägiti jõulu- jutte...Pühadel oli mõte, tuum, mida praegu paljude inimeste arvates kahjuks ei ole.On tunne, nagu oleks meisse sisendatud, et jõulude eel peab mööda poode ringi tormama ja kinke ostma. Pühade tähendus kaob, sest see ei väljendu kindlasti mitte ainult kingitustes. Muidugi on kinkide tegemine ilus, ostubuum selle juures aga mitte. Kaupmehed ongi põhi- lised "hulluse" algatajad
· Et armsamat unes näha, kasutati laulusõnu: "Eos, Meos, püha Andres, näita mulle mu südame armukest! " · Voodi ette puistati : viljateri või linaseemneid, Söödi soolast Jäeti pestud nägu kuivatamata Pandi vastassoo rõivisse padja alla asetati poolik õun jne. Eesti rahvakombed! Andresepäeval lõppes kadripäeva aegne sula ning saabus talvepakane. Sel puhul oli kombeks teha öö läbi tuld. Jõuluaja alguse kohta käis salm : "Andres aus mees annab jõulud, Toomas toores mees toob jõulud, Peeter pitk mees peab jõulud." Mida ei tohiks teha! · Mitte mingil juhul et tohi sellelt, keda unes näed, midagi vastu võtta. · Ei tasu ka unes kellelegi midagi anda. Äksi Andrease kogudus Sangaste Püha Andrease kirik Pilistvere Andrease kirik Kasutatud kirjandus · http://www.puhkuseestis.ee/vaatamisvaarsused?sightseeing_id=1555 · http://www.puhkuseestis.ee/?id=1609&sightseeing_id=1764 · http://www.puhkuseestis.ee/
Tai inimesed on reeglina sõbralikud ja tolerantsed. Nad näevad iga päev sadu turiste, kes nende traditsioone ei tea ning kombeid ei mõista. Seniks on taimaalased mõistvad, kuniks turistid aktsepteerivad ja respekteerivad nende religiooni ja kuninglikku perekonda. Taimaal keerleb elu budismi ümber ning 95% elanikkonnast on budistid. Igal pool võib silmata templeid ning enamus kohalikke meesterahvaid peavad osa oma noorusest veetma mungana. Budistlikus Tais pole jõulud pühad. On tavalised tööpäevad, isegi välismaa noori õpetavad ülikoolid panevad eksamid 25. detsembrile. Ka looduse ja kliima poolest ei saaks arugi, et jõulud Eesti mõistes on ukse ees. Minu kui eestlase jaoks peaks jõule veetma ühise laua ääres aega veetes, praadi süües ja kingitusi vahetades. Kindlasti peaks kinke välja teenima mingi laulu, luuletuse või paiga. Tai kultuuris on pea kõige püham kehaosa ja selle puudutamine on keelatud
Mida kinkida kõige kallimale jõuludeks? Jõulud on üks väga ilus püha, kus ollakse koos inimestega keda armastad. See on aeg mil peetakse meeles kõiki lähedasi, kallimat, sõpra ja ühtlasi on see ettevõtete aeg. Jõulud on ukse ees ning seega tuleks mõelda mida kingituse tegemine üldse tähendab, miks kinke üldse tehakse ning mis sellega kaasneb... Kui küsida inimestelt, et mida kinkida kallitele inimestele jõuludeks, siis paneb ikka mõtlema küll. Head kinki on teha väga raske. Loomulikult peab kingi saajat väga hästi tundma ja teadma, mis just teda õnnelikuks teeb. Iga kingi puhul peaksime mõtlema, mida tahame kingiga öelda, kellele see kink läheb (kas kallimale,
JÕULUD powerpoint slide show Alex Naaber TÄHENDUS ON KOMBESTIKES ERINEV Jeesuse sünnipäev Tähtpäev Talvine pööripäev Millal tähistatakse Tähistatakse 21-27 detsember traditsoonid · Tuuakse tuppa kusepuu · Jõulupuu ehitakse ära · Käib jõuluvana · Tehakse kingitusi Mis on jõulud · Aeg leida endas rahu · Aeg armastuseks · Aeg ootusteks TÄNAN KUULAMAST · Häid jõule soovib Alex Naaber
Kontsert toimus laupäeval kell 19:00 Tartu Peetri kirikus. Kontserdi eesmärgiks oli tuua inimeste südamesse soojust ja ühtehoidvust pühade ajal ning oli ka heategevuslik eesmärk antud üritusel. Kontserdil esitati vokaal-, instrumentaal- ja koorimuusikat. Seal esineseid Koit Toome ja tema vapustavalt andekas tütar Rebecca, Liis Lemsalu & WAF koor. Kontserttuuril ,,Jõuluootus" tulid esitusele paljud tuntud jõulupalad, teiste seas ,,Jõulutaat on poolel teel", ,,Langeb lund" ,,Rõõmsad jõulud tuppa lase tulla", ,,Last Christmas" jpt. Lisaks laulud Koidu ja Liisi enda repertuaarist. Kontserdi tegi eriliseks õhkkond. Inimesed, kes tulid ühe eesmärgiga sinna kirikusse, et tunda jõulude erilisust, kuulata midagi, mis läheks hinge ning nautida oma enda kodumaa artiste ja mõelda sõnadele, mis paneksid rohkem väärtustama elu enda ümber. Minu lemmik lugu oli ,,Jõulutaat on poolel teel." Muusikastiiliks arvan mina, et see on äkki pop
Referaat Jõulude usuline taust Kristlik maailm tähistab jõule Jeesus Kristuse sünnipäeva pidustustena. Jõulude traditsioon aga on vanem kui kristlus ja ühendab endas tänapäeval rahvalikke ja religioosseid jooni. Tuhandeid aastaid tähistasid põhjaeuroopa rahvad jõulude ajal talvist pööripäeva ja päikese taassündi valguse ja soojuse andjana. Sõna jõulud on vanaskandinaavia päritolu, sel ei ole midagi ühist kristlusega. Kõigepealt arvati, et sõna jul tuleneb Julius Caesari nimest. Hiljem on pakutud pärinemist sõnast hjul, mis tähistas ratast, sest arvati, et päikeseratas hakkab jõuluaegsest pööripäevast peale teist teed käima. Ehkki, sõna tegelik päritolu ei ole selge on jul olnud kindlalt skandinaavlaste talviste pühade nimi, mitte jumaluse nimi.
Jõuluvanal tutimüts meil kodus et sa teaks astub majast majasse müts müts jäävad lapsed ikka heaks kinke jagab lastele võtan kaika --- --- müts müts Mina rääkida ei oska Päike ei paista ja lumi ei sära nüüd on minul tutimüts sest jänes olen ma kas tõesti jäävadki jõulud ära --- kingi tahaks omale võtta ei! Siiski pühad tulevad Siis kui õues sajab lund ja pärast uurida seda ka ja kuusel küünlad säravad magab karu talveund --- --- sest et karu, sest et karu Jõulumeest on saatnud edu Juba valge vaip on maas talvemõnust ei saa aru tema põdral nelivedu valged majad, valge laas
EESTI TRADITSIOONID Eestis on palju traditsioone, palju peetakse, aga palju ka ei peeta. Eestis ei peata traditsioone palju, sest inimesed ei pea vajalikuks. JÕULUD ● Jõule peetakse terve detsembri kuu. ● Jõulude ajal käib päkapikk,kes paneb sussi sisse kommi. ● Jõulud laulpäev on alati 24. detsember MUNADEPÜHA ● Munadepühade aeg on liikuv püha ● Jänku peidab korvi ära ja lapsed otsivad üles ● Munadepühade ajal värvitakse munasi ja kinkitakse neid JAANIPÄEV ● Jaanipäeval tehakse lõket ● Mängitakse õues ja ollakse kaua üleval ● Jaaniöö on kõige pikem öö MARDIPÄEV ● Jaanipäeval tehakse
Traditsioonid Jõulud on Hispaanias väga pühalikud. Ametlikult algavad jõulud Hispaanias 8. detsembril. Seda päeva tähistatakse igal aastal suure gooti katedraali ees, mis asub Sevillas. Tseremooniat kutsutakse los Seises mis tähendab tõlkes kuue inimese tantsu mida tantsitakse Neitsi Maarja auks.
Pereelu. Eestlased peavad peretraditsioonide olemasolu väga tähtsaks. Kui küsida neilt siis meenuvad alguses ainult kolm: sünnipäev, jõulud ja jaanipäev. Ning kaks viimast , üleriigilised pühad, kus täiskasvanud saavad lisavabapäeva, tõmmata sinimustvalge vardasse ja süüa kõht korralikult täis. Peale mida ikka kurdetakse ,et kus sai alles süüa ja juua , kuid nii on ju kombeks. Kui küsiti inimestelt peretraditsioonide, mida peres peetakse kohta , siis nemad vastasid ikka jõulud, sünnipäevad, jaanipäev, lihavõtted, aastavahetus, emadepäev, isadepäev, vastlapäev
Esitati tuntumaid jõululaule ja enda kirjutatud laule. Kontsert toimus kahe vaatusena ja kestis umbes 2 tundi. Kõik oli väga rahulik ja jõulumeeleolu tuli kindlasti peale. Esitati mitmeid traditsioonilisi jõululaule ja kuulsin ka tuntumaid eesti laule. Hanna-Liina on üks Eesti hinnatumaid artiste. Ta on esinenud näiteks lavastustes ,,Helisev muusika" ja ,,Ooperifantoom". Ta osales ka paroodiasaates ,,Su nägu kõlab tuttavalt". Enne kontserdeid rääkis ta nii:"Minu jaoks on jõulud olnud vägagi traditsioonilised nii kaua kui ma mäletan. Olen õnnelik, et selles muutuvas maailmas ja minu enese muutumises, on õks hetks aastast, mis on alati jäänud sama soojaks ja tuttavaks. Sel aastal saavad aga jõulud ja jõulukontserdid olema kindlasti veidike vürtsikamad, sest astume lavale koos Jarekiga ja seda esmakordselt üle väga pika aja. Koos Jareki ja ETV lastekooriga loodame oma jõulukontserdil
Kümme käsku: 1.Sul ei tohi olla muid jumalaid minu palge kõrval. 2. Sa ei tohi teha enesele Jumala kuju. 3. Sa ei tohi Jumala nime ilma asjata suhu võtta. 4. Pea meeles, et sa pead hingamispäeva pühitsema. 5.Sa pead oma isa ja ema austama. 6. Sa ei tohi tappa. 7. Sa ei tohi abielu rikkuda. 8.Sa ei tohi varastada. 9. Sa ei tohi tunnistada oma ligimese vastu valetunnistajana. 10.Sa ei tohi himustada oma ligimese koda, ega midagi, mis tema oma on. Jõulud Kristlikud jõulud on 25.27. detsembril. Peetakse Jeesuse sünnipäevaks Jõulupühi on vana traditsiooni kohaselt tähistatud mitme jumalateenistusega Jõululaupäeva õhtusel teenistusel on rõhk prohvetite ennustustel ja nende täitumisel Jõulud on Katoliku kiriku ja protestantlike kirkute kirikuaasta suurim püha Ülestõusmispühad Ülestõusmispühad on kristluses liikuvad pühad. Ülestõusmispühad on õigeusu kiriku suurim püha Eesti keeles tuntud ka munapühadena,
Igas peres olid omad traditsioonid ja oli ka selliseid, mis on tänapäevalgi ja mida peetakse koos suurema rahvaga. Pere traditsioon on väga tähtis just sellepärast, et säilitada kombeid ja uskumusi, mis olid vanasti ja mis peaks olema ka tänapäeval. Väga suur osa pere traditsioonis oli lastel, kuna lapsed olid tihti need kes andsid seda kõige paremini ja elavamalt edasi. Suuremad traditsioonid, mida vanasti peeti, olid: sünnipäevad, jaanipäevad, jõulud ja aastavahetus. Muidugi oli veel palju peresid, kes armastas iga õhtu või siis kord nädalas koos laua taga süüa ja juua. Traditsiooni pidi säilitama, kuna see hoidis peret koos ja suurendas võimalust perega rohkem ühendusi luua. Tänapäeval ei ole enam paljusid traditsioone, mis olid mitmeid või sadu aastaid tagasi. Näiteks käidi kunagi surnuaias haudadel laulmas ja muud säärast tegemas, kuid nüüd ei ole see enam suur traditsioon
JÕULUNÄIDEND JÕULUKUUSEKE: Millest on tunda jõuluid? Jõulukuusest muidugi! KÜÜNAL: Küünlavalgusest! KUUSEKARD: Kuusel säravast karrast! KOOS: Enne jõuluid turritan metsas lume all. Kui piisavalt tihe ma olen, jõulukuuseks siis koju lähen. Lapsed ja vanad mind hellitavad, kaunid ehted ja mõtted mind kalistavad. Vanad ehted mälestusi toovad, täht ladvas jõuluid nüüd ootab. MATI: Tore, et jälle on jõulud! MAIA: Minu meelest ka. Jõulud võiksid olla kasvõi ükskord kuus. MATI: Ei või! Mõtle nüüd ise. Siis tuleks ju sellest päris igapäevane asi. Ja see poleks enam mingi eriline sündmus. MAIA: Seda vist küll...Kuid tihedamini võiks ikkagi olla ja küllap linnud ja loomad arvavad ka seda. MATI: Siin ongi see eelmise aasta viljavihk, täpselt nagu eelmiste jõulute aegu. Küll linnud oskavad siia tulla. MAIA: Kindlasti oskavad. Küllap nad juba ootavadki seal metsatukas. MATI: Lähma siis juba
midagi taskusse Kui Martin õhtul taskust suitsupaki võttis, pakkus ta seda ka Mattiasele. Mõne aja pärast tutvustas Martin talle ka liimi nuusutamist Liimi nuusutamisest jäi Mattias sõltuvusse Politsei ja ema Tänaval kerjates jäid poisid mitmeid kordi vahele Nad viidi siis jaoskonda kus neilt küsiti küsimusi ema kohta. Ema oli poistel käskinud valetada Peale küsimusi kutsuti ema neile järele Jõulud ja vanaaasta õhtu Mattias ootas jõule jõuluvana pärast Kui jõulud saabusid pettus ta väga kuna päris jõuluvana ei olnudki ning ema ja kõik külalised jõid ennast purju Vanaaasta õhtul olid vennad tänaval ning paugutasid väikeseid rakette koos Keniga Uus aasta Uuel aastal tegeldi ikka kerjamise, suitsetamise ja liimi nuusutamisega Vahepeal käidi ka kodus ning poisid jäid haigeks Haiglas hakkas neile meeldima Ühel hommikul pidi Martin kooli minema Koolis käimine jäi algul hilinemise pärast katki kuid klassijuhtaja
(Rahe) · Kehata nähtav? (Vari) · Kaks punast õrt valgeid kanu täis. (hambad) · Kaks ema, kümme poega, kõik ühenimelised? (käsi ja sõrmed) Mardipäeva ilmaennustusi · Kui sel päeval oli lumi maas, pidi see tooma hea vilja-aasta ja palju õunu. · Kui see päev oli aga vihmane ja udune, pidi tulema pehme talv suure lumega, suvi aga vilu ja vihmane. · Mardipäeva külm toob külmad jõulud, mardipäeva sula soojad jõulud. Viktoriin 1. Millal on mardipäev? 2. Millal jooksid ringi mardisandid? 3. Missugune püha on mardipäev? 4. Missugused riided on martidel? Mis värvi? 5. Kes on mardiperes kõige tähtsam? 6. Millised tööd lõppesid sellel päeval? 7. Misugust õnne toovad mardid? 8. Missugune toit on mardipäeval? Viktoriini vastused · 10.november · Mardilaupäeval (9.novembril) · Meestepüha
seonduva. Oma koha leidsid ka sealsed tavad ja sümboolika. Õigeusu kiriku ja paganluse pikaajalise võitluse tulemusena kujuneski välja igapäevane kalender: kristlike ja paganlike elementide omapärane segu. See rahvakalender on läbi aegade olnud vene traditsoonilise kultuuri oluline osa. Rahvuspühadest on aga saanud vene lihtrahva elu lahutamatu osa. Venelastele kujunesid olulisemateks pühadeks lihavõtted, jõulud, talitsed, vastlad(võinädal), troitsa, peetripäev, pokrov, jüripäev. Suuremaid pühi peeti tavaliselt kolm-neli päeva, mõned näiteks lihavõtteid või vastlaid kestsid koguni nädala. Palvused, ristkäigud, rahvakogunemised kõik see lähendas oma raskevõitu igapäevaelu elavaid inimesi. Pühad aga pakkusid võimalust enne hooajatööde algust veidikesekd aeg maha võtta ja puhata. Jõulud: Jõulud(Kristuse sündimise püha 7. jaanuar/25. Detsember) olid
ise toetada ei jõua, kuid alati on valmis abistama infoga ning suunama ja nõustama abivajajaid. Ühiskonna tähelepanu pööramine erivajadustega laste ja puudustkannatavate peredega seotud küsimustele! – Soovivad, et ühiskond muutuks hoolivamaks, teadlikumaks ja sallivamaks. Senine tegevus- Elluviidud projektid: Kaksikute abistamine (8000 eurot) Jõulud haiglas 2013 (2000 eurot) Aitame väikest Kellit 2013 (3600 eurot) Tatjana pere abistamine (1500 eurot) Saaremaa perekonna abistamine (4000 eurot) 7-aastase Aleksi taastusravi (2000 eurot) Abistame Pärnumaa perekonda (3500 eurot) Aitame väikest Kellit 2012 (3600 eurot) 2-aastase Ramoni abistamine (500 eurot) Jõulud haiglas 2012 (1000 eurot) Mariina abistamine (800 eurot)
koer mu lõhna haistab. väike vend mul silmad suleb. Tiigi peal on jää, tahan oma uhket kinki, lammas karjub "mää". Ema köögis lõikab sinki. Kodus töötab meie isa, Jõuluvana läheb ja läheb, ema on meil väga visa. Ema vahetab poja mähet. Laudas jookseb jõulukana, Jõulud läbi, läbi, toas meid ootab jõuluvana. Õues kukkus käbi. Talv Uusaasta Õues sajab paksu lund, Tulemas on jälle uusaasta, õhtul mul ei tule und. koju tahaks jälle naasta. Hommikul on lumi paks, Uuel aastal uue hooga, magasin ma tund või kaks. õhtuks sain ma pearooga.
Dunnie tualett Maccas - Mcdonald's Sunnies - päikeseprillid LIIKLUS Vasakpoolne liiklus Ühistranspordi vahendid: lennuk, rong ja buss Laevad ja paadid, aga mitte eriti siseveekogudes Hääletamine (aga pole soovituslik) OHUD Maod ja mürkämblikud Haid Uppumine Veealused hoovused Päikesepiste Keskmiselt 400 turisti aastas sureb TÄHTSAMAD PÜHAD Jõulud Uus aasta Austraalia päev 26. jaanuaril Anzac Day 25. aprillil Suur reede Kuninganna sünnipäev 9. juunil Labour day oktoobri 1. esmaspäeval JÕULUD Päkapikke ei käi Advente pole Käivad mere ääres päevitamas (neil suvi ju) Kingitused 25.12 hommikul Jõululõuna - mereannid, värske salat ning jõulusink Jõuluvana saani juhib 6 valget kängurut SYDNEY OOPERIMAJA ULURU SUUR VALLRAHU SINIMÄED TASMAANIA SAAR http://www
on traditsioonidel inimeste seas tähtis roll, neid järgitakse ning seda peetakse oluliseks. Eestlaste traditsioonid on aga kahjuks hääbumas. On kurb tõdeda, et Eesti pole sügavalt juurdunud traditsioonidega riik. Me peame igal aastal jaanipäeva ja värvime mune, kutsume jõulude ajal jõuluvana külla ning jookseme katri ja marti, ise teadmata, miks tegelikult jaanipäeva peetakse, mida kujutab endast munadepühad, miks joostakse marti ja katri. Kõige rohkem neist pühadest on tuntud jõulud ja jaanipäev. Me kõik teame, et jõulud on seotud Kristuse sünniga, kuid põhjust, miks peetakse jaanipäeva ei tea paljud inimesed. Oleme unustanud paljude tähtpäevade tegeliku tähenduse. Nobeli majanduspreemia laureaat Friedrich Hayek küsis ühes oma kirjutises: "Miks kanduvad traditsioonid põlvkonnalt põlvkonnale üle, olgugi et neile enamasti vastu punnitakse, olgugi et nende mõju ei osata hinnata?" Ja vastas ise: "Need
või kirikuslaavi keelt ning rahvuskeelt. Õigeusu kiriku keskus kolis Moskvasse, vähemalt nemad arvasid nii. Õigeusu kirikus on püütud täpselt säilitada ristiusu algaegadest pärit jumalateenistuskombestikku ja vaimulike riietust. Kirikutalitused on pidulikud ja värvikad. Õigeusu riigis on kirik alati teisel positsioonil, kuningas on esimesel. Õigeusu kirikus seistakse ja puudub orelimäng. Kirikuaasta tipphetk on lihavõttepüha ehk ülestõusmis püha, mitte jõulud. Põletatakse küünlaid, austatakse ikoone, põlvetatakse, neil on oma kalender, meie omast 13 päeva taga. Võib preester ka olla abielus. Mungad ja alamad on siiski vallalised, naispreestreid ei ole. 160milj ringis, peamiselt venemaal, kreekas, slaavimaades. Katoliku kirik-ajapikku läbinud muutusi, on uuem, organiseeritud. Kirik täitis ka ül, mida muidu tegi riik, korraldas maa kaitset, mõistis kohut. Paavst on terve kiriku pea. Preester
Laulu algne käsikiri läks kaduma aga leiti hiljem üles ja taastati. Laul on aeglane ja hällilaulu moodi. Kontsert meeldis mulle väga, seal sai ise kaasa laulda, tekitas jõulutunde ja sain suurepärase tundega lahkuda kirikust. See oli kõik väga lõbus. Mõne loo ajal tekkisid külmavärinad ja tekitas häid emotsioone, hea oli kuulata. Kontsert oli hästi korraldatud ja kõik oli meeldiv. Publik oli kaasaelav ja lõbus, rahvast oli palju. Kokkuvõtlikult oli kontsert siiski ilus, kuigi jõulud olid juba läbi, tekitas see ikka suure jõulutunde, mida see kontsert tegelikult pidigi tegema.
kuid üks mo pisike sõber rääkis küll ,et tema on neid jälgi näinud , ta oli selle pärast väga õhinas. Punaste mütsikestega mehikesed peavad olemas olema, sest kui neid ei oleks ,siis ei teaks jõuluvana , mida lastele jõuludeks kinkida. Nemad on ju need, kes jõuluvanale kõik soovid edastavad. Väiksena ma ei saanud neid asju, mida ma lootsin ,kuna minu soovid olid väga absurdsed , kuid nüüd ,kui ma suurem olen, saan küll seda ,mida tahtnud olen. Kui päkapikke poleks ,oleks jõulud igavad ,kuna need vennikesed on jõuludega kaasas käinud juba aegade algusest peale ning nende ootamine teeb kogu pühad põnevamaks. Nemad muudavadki jõulud eriliseks.
Reklaami analüüs. Minu analüüsitavaks reklaamiks on Kalevi jõulureklaam aastast 2011 ,,Aasta magusaim hetk" Reklaam on jõulu ajast, mis algab sellega, et väike tüdruk jookseb ema juurde ja nad näevad, kuidas isa ja poeg toovad kuuse tuppa, sest käes on jõulud. Tuppa jõudes jookseb tüdruk oma tuppa ühe laeka juurde, mille avades leiab sealt sokolaadid. Samal ajal isa lõhub puid, et kamina alla tuli teha ja poeg ehib kuuske, ning ema vaaritab jõulu roogu. Tüdruk paneb sokolaadidele punased lindid lipsuna peale ja hiilib kööki, ilma, et keegi teda näeks ja asetab ühe sokolaadi laua peale, teise kuuse peale ja kolmanda kamina äärele ja jookseb ise peitu. Siis tulevad isa ja ema tuppa, ema asetab
Nii nurjus tema rattale tõmbamine ning tal raiuti pea maha, kuid tema kehast voolanud vere asemel piim. Nõnda sai püha Katariina sümboliks ratas, kuid seotud on ta eelkõige piimaga. Usuti, et just tema aitab sünnitavaid naisi. JÕULUD JA NÄÄRID Jõulud on otseselt seotud talvise pööripäevaga. Sõna ,,jõulud" on väga vana ja pärineb skandinaavlastelt. Mitmuses on see sõna seetõttu, et tegu pole ühe päevaga, vaid pikema perioodiga. Segunedes kristliku kalendriga algasid jõulud toomapäevaga (21.detsember) ja said läbi kolmekuningapäeval (6. jaanuaril). Jõulukommetes peegeldub kõik eesti talupojale oluline. Kurjade jõudude tõrjumiseks pandi välja erilisi tõrjuvaid märke, need olid ristikujulised ja tähendasid päikest. Jõuluõhtul prooviti ka ennustada. Koju oodati esivanemate hingi, loomadele pakuti leiba. Jõulude ajal käidi külas ja tehti jõuluhane. Selleks oli keegi oma pere inimestest, kes tuli ja kimbutas lapsi
Pidustused algasid pimeduse saabudes ja pühad olid seotud kõikvõimalike tavade, maagia ja ennustamisega. Kõikjal Venemaal oli talistepühade ajal kombeks rõõmsameelne ringkäik mööda kogu küla. Seda tehti kolm korda: jõululaupäeval, vana-aastaõhtul ja kolmekuningapäeva eelõhtul. Jõulud Jõulud olid Venemaal olulised pühad nii kristlikus kui ka rahvakalendris. Vene külas peeti neid tavaliselt kolm päeva, eelõhtu kaasa arvatud. Jõulud pereringis juhatas sisse õhtune jumalateenistus kirikus. Need pered, kes kirikusse minna ei saanud, palvetasid sel ööl ikoonide ees kodus. Jõulude juurde kuulus kaks pidulikku söömaaega jõululaupäeval ja vahetult jõulupäeval. Jõululaupäeval algas pidu esimese tähe ilmumisega taevavõlvile. Majaperemees luges palve, kõik pereliikmed lõid risti ette ja pühalikus vaikuses alustati piduliku söömaajaga. Vastlad
Stress Muudatused Olulised muutused elus on seotud kõrgenenud emotsionaalse stressiga. Stress, see iseäralik pingeseisund, mis energiavarude koondamisega paratamatult kaasneb Isiklikus elus toimuvad muutused Kuidas nii meeldiv aeg nagu jõulud võib stressi tekitada? Ühele muudab pühad nukrast üksiolekut. Teistele toob jõulud kaasa hulga seiklusid. Kolmas ei suuda kuidagi otsustada, kellele millist kingitust teha, neljas ootab pühadelt midagi tõeliselt erilist ning on pettunud, kui nende kätte jõudes mitte midagi olulist ei toimugi. Kui mingile ajalõigule kuhjub liialt palju ulatuslikku kohanemist nõudvaid muutusi, võib stress ületada taluvuse piiri ja ohustada tervist. Suured muutused toovad endaga paratamatult kaasa ebakindluse, teadmatuse ja hirmu. Siis on tark
Mahajaana suutrad 3. Vadzrajaana tantrad 4. Dhammapada 5. Bodhitsarjavatara Peavoolud 1. nikaja (nikaya) Peasuunad 2. mahajaana (mahayana) 3. vadzrajaana (vajrayana). Rajaja ajalooline isik, kuningapoeg Siddhartha Martin Luther Gautama Tähtsamad · Bodhi päev - Gautama püüdleb Ülestõusmispüha pühad valgustatuse poole Jõulud · 8 Nirvaana päev - Buddha Nelipühad surmapäev · 4 Buddha virgumise püha (Wesak) http://mb- soft.com/believe/txc/protesta.htm · Uus aasta http://wiki.zzz.ee/index.php/P%C3%BChad 3
Hercule Poirot' jõulud Agatha Christie Raamat ,,Hercule Poirot' jõulud" on kriminaalromaan, mis räägib mõrvast perekonnas Lee, mis toimus täpselt jõuluõhtul. Raamatu tegevustik toimub ühes väikeses Inglise külas nimega Addlesfield. Perepea Simeon Lee ei ole suhelnud juba aastaid oma perekonnaga. Ta on väga rikas, kuid türanlik miljonär, kes elab oma suures majas koos oma truu pojaga Alfredi ja tema naisega ning nende teenritega. Jõulueelseks õhtuks ongi kõik pereliikmed üle pika aja majas kokku saanud ning suhtuvad sellesse eelarvamustega. Majja on tulnud ka tema tütretütar Pilar, sest tema ema on surnud ning tal pole kuskil elada ja ka raha puudub, seega kolis ta vanaisa juurde eesmärgiga saada osa tema pärandusest. Samal õhtul kutsub härra Simeon oma pereliikmed kokku ja hakkab nendega arutama raha asjadest. Nimelt soovib ta hakata kõigile pereliikmetele vähem ...
Minu pere traditsioonid Maailmas on väga palju erinevaid traditsioone, tavasid. Traditsioonid on tavad, mis on inimestele harjumuspäraseks saanud ja nad tähistavad neid. Traditsioonid on enamasti välja kujunenud meie vana-vanematelt. Samuti on ka palju erinevaid perekondasid, kes väärtustavad erinevaid asju. Minu perekonnale on traditsiooniliseks saanud jõulud, aastavahetus, 1.septembri tähistamine, munadepühad, kooli lõpetamised, igal suvel suguvõsa kokkutulek, sünnipäevad, nimepäevad. Muidugi saaksin siia veel ühtteist lisada, aga panin kirja kõige tähtsamad, mis meie perekonnas kõigil meeles püsivad. Jõulude ajal külastab meie perekonda jõuluvana, kuna mul on väikevend, siis see on rohkem temajaoks. Loomulikult on hästi palju süüa, käime ka õhtujooksul mõlemal vanaemal külas ja soovime ,,häid jõule!"
Deklaratsiooni vastuvõtmine oli üks samm Eesti taasiseseisvumise protsessis. http://sisustus.ee/? cmd=photogallery&sub=dailyarhiv&id=47&p=14 Praegu on 16. november riiklik tähtpäev taassünnipäev - ja ühtlasi lipuheiskamise päev. http://sisustus.ee/?cmd=photogallery&sub=dailyarhiv&id=47&p=14 4. TALVISED TÄHTPÄEVAD 4.1. Eesti Ja Ameerika ühised talvised tähtpäevad Jõulud on 21.27. detsembril (kristlikud jõulud 25.27. detsembril) tähistatav püha, mille tähendus on kombestikes või usundites erinev. (http://et.wikipedia.org/wiki/Talvine_pööripäev) Jõulud Ameerikas. Kohe järgmisel päeval pärast tänupühi tormavad need, kes eelmisel õhtul end pidulauas oimetuks ei söönud, aasta suurimale jõuluallahindlusele, et kuhjata endale kokku kõike, millest seni unistati
päeva", "Pool koera", "Kirju liblika suvi", "Kristiina, see keskmine", "Kartul, lehm ja 5 kosmonaut", "Pille, Madis ja teised", "Barbara ja suvekoerad", millega võitis Anton Hansen Tammsaare nimelise aastapreemia 1992. aastal, "Vampiir ja Pioneer", "Humanitaarmõrv Bestoonias" (ps. Lola Fiaccola), "Barbara ja sügiskoerad", "Rikkad jõulud, vaesed jõulud", "Ema Luule jõulukaardid", "Nagu kass ja koer", "Krutski linna lood" ning "Kollitame! Kummitame!" millega võitis Kultuurkapitali aastapreemia 1997. aastal. Koostöös Ene Hiiepuu ja Edgar Valteriga on valminud aabits ja I klassi lugemik ning koos Ene Hiiepuuga II klassi lugemik. Tungal on koostanud koolihuumori kogumikud "Oi, Juku!", "Oi-oi, Juku!", "Oi-oi-oi, Juku!" ja "Juku loomaaed". Nukuteatris on lavastatud Tungla
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
