Depressiooni mõistet on mitmed psühholoogid ja teadlased lahti mõtestanud ning nende ideed ja mõttet omavahel ka mitmeti kattuvad. Üldiselt on depressioon meeleoluhäire, mida iseloomustab ennekõike alanenud tuju, energia vähenemine ja elurõõmu kadumine. Martha Underwood Barnard´i definitsioon on üsna sarnane. Ta kirjutas oma raamatus, et “depressiooni puhul on laps masendunud ja lootuse kaotanud ega tunne enam rõõmu tema eale omastest tegevustest” (2003: 24). Lembit Mehilane defineerib aga depressiooni mõistet palju spetsiifilisemalt, öeldes “depressioon kaasaegses tähenduses on somantiline häire nagu kõrgvererõhutõbi või reuma. Depressiooni puhul on kesknärvisüsteemi virgatsainete (serotoniin, dopamiin, noradrenaliin jt) ainevahetus hälbinud” (1997: 82). Depressioon võib olla äärmiselt ohtlik, eriti noorte seas. Põhjuseks on see, et depressioon võib põhjustada alaväärsus- ja enesesüüdistusmõtteid ning nooretele võivad
Ilona Rüütel 4 3 3 3 3 Jaana Iort 3 4 4 5 5 Jakob Seeme 3 3 4 3 3 Jan Lahesoo 5 3 4 5 5 Joonas Mehilane 2 5 5 4 5 Jüri Heik 3 2 5 2 4 Kaarel Kluge 3 4 3 4 2 KARL Haljasmägi 4 5 2 5 3 kati Keps 5 2 4 3 3
et just noorematel erinevate meediakanalite kasutajatel ei tekiks vastava valdkonna vastu liigset huvi, mis motiveeriks neid kodus televiisorist nähtut järele proovima. Tavaliselt arvataksegi et suitsiid kui selline on pigem täiskasvanud inimeste probleem, kuna nendel on suuremad probleemid kui noortel. Seda tõestab ka statistika, mis ütleb, et lapseeas esineb suitsiide 100 ja noorukieas 10 korda harvem kui täiskasvanueas (Mehilane 1997: 104). Siiski ei saa fakti, et neid noorukite hulgas üldse esineb, tähelepanuta jätta ning tuleb vähemalt püüda selle vastu võidelda ning mitte karta tõstatada küsimust, ega inimene, kelle pärast me muretseme, kaalub või pole äkki kaalunud enesetappu (Persaud 2007: 277). Seepärast ongi käesoleva referaadi eesmärk põgusalt tutvustada antud temaatikat ja eelkõige pakkuda välja lahendusi, kuidas saaks suitsiidide arvu noorte hulgas vähendada.
Muutunud on võimalused, kättesaadavus, suhtumine ja meetodid. Varajane märkamine ja sekkumine on aluseks edasisele arengupotensiaalile. 3 1 ATH- MIS SEE ON? Aktiivsus- ja tähelepanuhäiritust on kirjeldatud mitme nimetuse all hüperkineetiline sündroom, kerge aju düsfunktsioon, minimaalne ajuhäire, tähelepanupuudulikkuse sündroom, lapsepõlve tähelepanu defitsiidi häire, aktiivsus- ja tähelepanuhäire (ATH) jt. (Mehilane, 1997:64) Tähelepanu puuduse ja üliaktiivsus häire ei ole kõigil juhtudel avaldumisvormide poolest ühesugune. Mõned neist lastest on peamiselt üliaktiivsed ja impulsiivsed. Teistel on ülekaalus tähelepanuhäired. Mõned on segu nendest kahest vormist- nad on püsimatud ja üliaktiivsed ning samal ajal tähelepanumatud. Paljudel ATH-ga lastel võib seisund ühe päeva jooksul muutuda. (Mehilane, 1997: 64)
52). · Hüperaktiivsed lapsed töötavad produktiivsemalt paaristöös, kui grupis. Grupis on liiga palju erinevaid võimalikke kõrvale juhitavaid asjaolusid. Suureks pingutuseks on juba niigi lapse piiritletud sotsiaalsehoiaku tasakaalus hoidmine (samas: 53). · Võiks lubada õpilastel kasutada õppetundide salvestamist. Talle tuleks rohkem aega jätta kirjalike ülesannete ja tekstide jaoks; kasutada lihtsustatuid käsiraamatuid (Mehilane 1997: 70). · Võimaluse korral võiks kohandada ATHga lapse jaoks koduseid ülesandeid nii, et võetakse arvesse tema individuaalseid iseärasusi. · Soovitav oleks vältida puudulike hinnete panemist, mis on põhjustatud ATHst, näit. Halb käekiri, suutmatus võimlemistundides eakaaslastega koos joosta, palli püüda jmt; (Mehilane 1997: 70) 6
· kaebab pidevat väsimust; · magab rohkem või vähem tavalisest; · eelistab üksindust; · ei tunne huvi kooli ja õppimise vastu; · ei suuda otsustusi vastu võtta; · väljendab oma väärtusetust; · ei suuda asju meelde jätta; · ei suuda keskenduda; · sageli nutune. Ravimata depressioon võib viia koolist väljalangemiseni, toitumishäireteni, alkoholismini, narkomaaniani, elutüdimuseni. Mehilane (1997) depressiooni on vaja õigel ajal ära tunda ja õigesti ravida. Kui lapse ja noorukiaja depressioon jääb ravimata, võib see viia täiskasvanuea püsivate isiksushäirete kujunemisele, mida võidakse hakata korrigeerima alkoholi ja teiste ainete kuritarvitamisega (Mehilane 1997: 112). Vanemad ei tohi depressiivset last : · jätta sellise olukorras üksi; · käskida tal ennast kokku võtta (ta teeks seda isegi, kui ta suudaks );
igapäevase tegevusega pikema aja jooksul. Tal on raske toime tulla ka kõige lihtsamate tavapäraste toimingutega. Iseloomulik on väsimine ja pingete mitte niivõrd tööst, kui ülekaalukas mure tegemata jäänud tööde pärast. Lähedastele ja talle endale võib tunduda, et meeleolu langus ja käitumise muutus on ajutine, mööduv reaktsioon üleväsimusele. Tuleb vaid ennast kokku võtta, veidi puhata, vahepeal tegeleda teiste asjadega, meelt lahutada ja kõik möödub iseenesest (Mehilane 1997:82). Depressioon on pikaajaline haigus, mis ei möödu mõne päeva või mõne nädala jooksul iseenesest, ilma ravita. Depressiivse episoodi ravi kestvus on vähemalt 6 8 nädalat. Pealiskaudse ravi korral on kordumise oht suur (Mehilane 1997:103). 5 Depressiooni põhjused ja sümptomid Depressioon on kurvameelsus, alanenud meeleolu (hüpoteemia) või masendus (melanhoolia),
Axline, V. M. (1969). Play Therapy. New York: Ballantine Books Bootzin, R. R. & Acocella, J. R. (1988). Abnormal Psychology: Current Perspectives. McGraw- Hill, Inc. Faw, T. & Belkin, G. S. (1989). Child Psychology. New York: McGraw-Hill Publishing Company Papalia, D. E. & Olds, S. W. (1990). A Child's World: Infancy Through Adolescence. McGraw- Hill, Inc. Campell, R. (1991). Tingimusteta armastus. Eesti Kristlik Kirjastus. Eberlein, G. (1987). Tervete laste hirmud. Tallinn, "Valgus". Mehilane, L., Liivamägi, J. (1988). Lapse psühhopatoloogia. Tartu Ülikool. Psüühika- ja käitumishäirete klassifikatsioon RHK-10. Tartu Ülikool, 1995.
Raamatu kirje (13 autorit) Autor(id). (Ilmumisaasta). Pealkiri: alapealkiri. Trükikordusandmed. Ilmumiskoht: Kirjastus. Kera, S. (1989). Õpilaste tegevus isiksuse kujundajana. Tallinn: Valgus. Raamatu kirje (neli või enam autorit, autorita) Pealkiri: alapealkiri. (Ilmumisaasta). Koostaja/toimetaja initsiaal ja nimi. Trükikordus- andmed. Ilmumiskoht: Kirjastus. Vabakasvatus. (1999). Tallinn: Eesti Õppekirjanduse Keskus. Mis on koolilapsel muret? (1999). Toim. L. Mehilane. Tartu: Tartu Ülikooli Psühhiaatriakliinik. Vahel näidatakse autori asemel (st autori positsioonil) koostajat või toimetajat (eriti kui temalt on teose kontseptsioon ja sisu valik), siis on tema nime järel vastav märge. Nt: Mehilane, L. (Toim.). (1999). Mis on koolilapsel muret? Tartu: Tartu Ülikooli Psühhiaatriakliinik. Artikli kirje Kogumiku, jätk-ja perioodikaväljaande, ajalehe ning elektroonilise andmebaasi artikli kirje
(1994). Lapse mõttemaa. Minialmanahh. [Brosüür]. Tallinn: AS Infotrükk. Raamatute puhul, kus tiitellehel pole märgitud autoreid, asetatakse ilmumisaasta pealkirja järele, seejärel väljaandmiskoht ja kirjastus. Nt: Vabakasvatus. (1992). Tallinn: Eesti Õppekirjanduse Keskus. Autorita raamatu puhul kirjutatakse koostaja või toimetaja nimi eestikeelsetes töödes üldiselt pealkirja ja ilmumisaasta järele koos lühendiga koost. või toim. Nt: Mis on koolilapsel muret? (1997). Toim. L. Mehilane. Tartu: Tartu Ülikooli Psühhiaatriakliinik. Ingliskeelses kirjanduses asetatakse koostaja(te)/toimetaja(te) nimi/nimed autori positsioonile koos sulgudes järgneva märkega (Ed.) või (Eds.), saksa keeles (Hrsg.). Nt: Stanton, D. C. (Ed.). (1987). The female autograph: Theory and practice of autobiography. Chicago: University of Chicago Press. 8.6.1.2. Artiklid Artikli kirje koosneb kahest põhiosast: andmetest artikli ja andmetest väljaande kohta, milles artikkel on avaldatud.
24 Raamatuid viidatakse järgmiselt: Autori(te) perekonnanimi ja eesnime initsiaal(id) (Ilmumisaasta). Pealkiri. Ilmumiskoht: Kirjastus. Autorita raamatul alustatakse raamatu pealkirjast ja kui on toimetaja, siis lisatakse tema nimi pärast teose pealkirja. Aarma, A., Kalle, E. (2005). Teadustöö alused. Tallinn: Tallinna Tehnikaülikool. Vabakasvatus. (1999). Tallinn: Eesti Õppekirjanduse Keskus. Mis on koolilapsel muret? Toim. Mehilane, L. (1999). Tartu: Tartu Ülikooli Psühhiaatriakliinik. Artiklid a) artiklid ajakirjas Artikli autor. (Ilmumisaasta). Artikli pealkiri. Ajakirja või jätkväljaande nimetus, väljaande number, artikli leheküljed. Kukk, K. (1997). Arvuti kui haigus. Arvutimaailm, nr 3, lk 2425. b) artiklid ajalehes Artikli autor. Artikli pealkiri. Ajalehe nimetus, ilmumiskuupäev (päev, kuu, aasta) ja lehekülg(küljed). Talts, L. Barbie kui lapse kasvataja. Maaleht, 28.06.2008, lk1617.
(1994). Lapse mõttemaa. Minialmanahh. [Brosüür]. Tallinn: AS Infotrükk Raamatute puhul, kus tiitellehel pole märgitud autoreid, asetatakse ilmumisaasta pealkirja järele, seejärel väljaandmiskoht ja kirjastus. Nt: Vabakasvatus. (1992). Tallinn: Eesti Õppekirjanduse Keskus. Autorita raamatu puhul kirjutatakse koostaja või toimetaja nimi eestikeelsetes töödes üldiselt pealkirja ja ilmumisaasta järele koos lühendiga koost. või toim. Nt: Mis on koolilapsel muret? (1997). Toim. Mehilane, L. Tartu: Tartu Ülikooli Psühhiaatriakliinik. Inglisekeelses kirjanduses asetatakse koostaja(te)/toimetaja(te) nimi/nimed autori positsioonile koos sulgudes järgneva märkega (Ed.) või (Eds.), saksa keeles (Hrsg). Nt: Stanton, D. C. (Ed.). (1987). The female autograph: Theory and practice of autobiography. Chicago: University of Chicago Press. 6.1.2. Artiklid Artikli kirje koosneb kahest põhiosast: andmetest artikli ja andmetest väljaande kohta, milles artikkel on avaldatud.
Abnormal Psychology: Current Perspectives. McGrawHill, Inc. 3. Faw, T. & Belkin, G. S. (1989). Child Psychology. New York: McGraw Hill Publishing Company 4. Papalia, D. E. & Olds, S. W. (1990). A Child's World: Infancy Through Adolescence. McGraw Hill, Inc. 5. Campell, R. (1991). Tingimusteta armastus. Eesti Kristlik Kirjastus. 6. Eberlein, G. (1987). Tervete laste hirmud. Tallinn, "Valgus". 7. Mehilane, L., Liivamägi, J. (1988). Lapse psühhopatoloogia. Tartu Ülikool. 8. Psüühika ja käitumishäirete klassifikatsioon RHK10. Tartu Ülikool, 1995. 251 Lisa 8 Artikkel Hüperkineetilised ehk aktiivsus ja tähelepanuhäired
annaabi.ee 
