Depressiooni mõistet on mitmed psühholoogid ja teadlased lahti mõtestanud ning nende ideed ja mõttet omavahel ka mitmeti kattuvad. Üldiselt on depressioon meeleoluhäire, mida iseloomustab ennekõike alanenud tuju, energia vähenemine ja elurõõmu kadumine. Martha Underwood Barnard´i definitsioon on üsna sarnane. Ta kirjutas oma raamatus, et “depressiooni puhul on laps masendunud ja lootuse kaotanud ega tunne enam rõõmu tema eale omastest tegevustest” (2003: 24). Lembit Mehilane defineerib aga depressiooni mõistet palju spetsiifilisemalt, öeldes “depressioon kaasaegses tähenduses on somantiline häire nagu kõrgvererõhutõbi või reuma. Depressiooni puhul on kesknärvisüsteemi virgatsainete (serotoniin, dopamiin, noradrenaliin jt) ainevahetus hälbinud” (1997: 82). Depressioon võib olla äärmiselt ohtlik, eriti noorte seas. Põhjuseks on see, et depressioon võib põhjustada alaväärsus- ja enesesüüdistusmõtteid ning nooretele võivad
Ilona Rüütel 4 3 3 3 3 Jaana Iort 3 4 4 5 5 Jakob Seeme 3 3 4 3 3 Jan Lahesoo 5 3 4 5 5 Joonas Mehilane 2 5 5 4 5 Jüri Heik 3 2 5 2 4 Kaarel Kluge 3 4 3 4 2 KARL Haljasmägi 4 5 2 5 3 kati Keps 5 2 4 3 3
TALLINNA ÜLIKOOL EESTI KEELE JA KULTUURI INSTITUUT Kristiina Pahk SUITSIDAALSUSE PROBLEMAATIKAST NOORTE SEAS referaat Juhendaja lektor Helin Puksand Tallinn 2010 1 Sisukord Sissejuhatus.............................................................................................................................3 1. Noorte suitsidaalse käitumise põhjused..............................................................................3 2. Suitsiidile kalduvate noorte äratundmine ...........................................................................5 3. Noorukite suitsiidide ennetamine ja ärahoidmine............................................................... 6 Kokkuvõte...........................................
Tallinna Prantsuse Lütseum Britta Noor ATH Uurimistöö Juhendaja: õp Volt Tallinn 2012 Sisukord Sissejuhatus............................................................................................................................3 1 ATH- MIS SEE ON?................................................................................................................4 1.1 Tekkepõhjused...................................................................................................................6 1.2 Diagnoos...........................................................................................................................7 .................................................................................................................................................7 1.3 Ravimid.........................................................................
vastavat akadeemilist juhendit, käitumuslikku sekkumist ja klassiruumi kohandamist. 11 ALLIKAD Cooper, P., Ideus, K. (1997). Attention deficit/hyperactivity disorder. A practical Guide for Teachers. London: David Fulton Publishers. Krull, E. (2001). Pedagoogilise psühholoogia käsiraamat. (2.,parand.tr.). Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. Mis on koolilapsel muret? (1997). Toim. Mehilane, L. Taru: Tartu Ülikooli Psühhiaatriakliinik. Neuhaus, G. (2001). Hüperaktiivne laps. Tallinn: Kunst. Nõmme, A. (2005). Hüpi lasteaias. Soovitusi toimetulekuks hüperaktiivse lapsega. Tartu: Atlox. Rander, M. (1999). Hüperaktiivse lapse pedagoogiline iseloomustus. Haigestumist ja tervenemist soodustavad psühhosotsiaalsed tegurid. Tallinn: TPÜ Kirjastus. Roomeldi, M., Haldre, L., Susi, A., Metsis, L., Kõrgesaar, R. (2003). Hüperaktiivne laps.
· kaebab pidevat väsimust; · magab rohkem või vähem tavalisest; · eelistab üksindust; · ei tunne huvi kooli ja õppimise vastu; · ei suuda otsustusi vastu võtta; · väljendab oma väärtusetust; · ei suuda asju meelde jätta; · ei suuda keskenduda; · sageli nutune. Ravimata depressioon võib viia koolist väljalangemiseni, toitumishäireteni, alkoholismini, narkomaaniani, elutüdimuseni. Mehilane (1997) depressiooni on vaja õigel ajal ära tunda ja õigesti ravida. Kui lapse ja noorukiaja depressioon jääb ravimata, võib see viia täiskasvanuea püsivate isiksushäirete kujunemisele, mida võidakse hakata korrigeerima alkoholi ja teiste ainete kuritarvitamisega (Mehilane 1997: 112). Vanemad ei tohi depressiivset last : · jätta sellise olukorras üksi; · käskida tal ennast kokku võtta (ta teeks seda isegi, kui ta suudaks );
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool III ST I KÕ Kaidi Toropov TOIMETULEK DEPRESSIOONIGA Referaat Aineõpetaja: Mari Viik Mõdriku 2009 1 SISUKORD SISSEJUHATUS.......................................................................................................................3 DEPRESSIOON........................................................................................................................5 Depressiooni põhjused ja sümptomid.................................................................................. 6 Depressiooni peamised põhjused:................................................................................... 6 Depressiooni peamised sümptomid:................................................................................ 7 ...
Kas foobia pärsib elukvaliteeti? Foobia ehk haiguslik kartus on ärevustunne, mis tekib mingi kindla nähtuse või elusolendi ees, mida tajutakse tegelikust ohtlikumana. Selliseid objekte või situatsioone hakatakse vältima või talutakse neid väga suure ebamugavustundega. Sind haarab kõikehõlmav hirm mingi objekti, looma, situatsiooni või sündmuse ees. Elukvaliteet on inimese subjektiivne hinnang oma positsioonile elus, inimese väärtussüsteemi ja kultuurikeskkonna kontekstis, kus hinnangud on seotud inimese eesmärkide, ootuste, elustandardite ja tajutud probleemidega. Elukvaliteedi mudel koosneb kümnetest näitajatest, mis koonduvad selliste valdkondade alla nagu tervis, töökeskkond, rahanduslik seisund, haridus, perekond, osavõtt ühiskonnaelust, elamistingimused, ümbritsev keskkond, transport, turvalisus ja kindlustunne, vaba aja sisustamine jne. Enamik paanikahäireid kirjeldavaid termineid pärineb ju...
Raamatu kirje (13 autorit) Autor(id). (Ilmumisaasta). Pealkiri: alapealkiri. Trükikordusandmed. Ilmumiskoht: Kirjastus. Kera, S. (1989). Õpilaste tegevus isiksuse kujundajana. Tallinn: Valgus. Raamatu kirje (neli või enam autorit, autorita) Pealkiri: alapealkiri. (Ilmumisaasta). Koostaja/toimetaja initsiaal ja nimi. Trükikordus- andmed. Ilmumiskoht: Kirjastus. Vabakasvatus. (1999). Tallinn: Eesti Õppekirjanduse Keskus. Mis on koolilapsel muret? (1999). Toim. L. Mehilane. Tartu: Tartu Ülikooli Psühhiaatriakliinik. Vahel näidatakse autori asemel (st autori positsioonil) koostajat või toimetajat (eriti kui temalt on teose kontseptsioon ja sisu valik), siis on tema nime järel vastav märge. Nt: Mehilane, L. (Toim.). (1999). Mis on koolilapsel muret? Tartu: Tartu Ülikooli Psühhiaatriakliinik. Artikli kirje Kogumiku, jätk-ja perioodikaväljaande, ajalehe ning elektroonilise andmebaasi artikli kirje
(1994). Lapse mõttemaa. Minialmanahh. [Brosüür]. Tallinn: AS Infotrükk. Raamatute puhul, kus tiitellehel pole märgitud autoreid, asetatakse ilmumisaasta pealkirja järele, seejärel väljaandmiskoht ja kirjastus. Nt: Vabakasvatus. (1992). Tallinn: Eesti Õppekirjanduse Keskus. Autorita raamatu puhul kirjutatakse koostaja või toimetaja nimi eestikeelsetes töödes üldiselt pealkirja ja ilmumisaasta järele koos lühendiga koost. või toim. Nt: Mis on koolilapsel muret? (1997). Toim. L. Mehilane. Tartu: Tartu Ülikooli Psühhiaatriakliinik. Ingliskeelses kirjanduses asetatakse koostaja(te)/toimetaja(te) nimi/nimed autori positsioonile koos sulgudes järgneva märkega (Ed.) või (Eds.), saksa keeles (Hrsg.). Nt: Stanton, D. C. (Ed.). (1987). The female autograph: Theory and practice of autobiography. Chicago: University of Chicago Press. 8.6.1.2. Artiklid Artikli kirje koosneb kahest põhiosast: andmetest artikli ja andmetest väljaande kohta, milles artikkel on avaldatud.
24 Raamatuid viidatakse järgmiselt: Autori(te) perekonnanimi ja eesnime initsiaal(id) (Ilmumisaasta). Pealkiri. Ilmumiskoht: Kirjastus. Autorita raamatul alustatakse raamatu pealkirjast ja kui on toimetaja, siis lisatakse tema nimi pärast teose pealkirja. Aarma, A., Kalle, E. (2005). Teadustöö alused. Tallinn: Tallinna Tehnikaülikool. Vabakasvatus. (1999). Tallinn: Eesti Õppekirjanduse Keskus. Mis on koolilapsel muret? Toim. Mehilane, L. (1999). Tartu: Tartu Ülikooli Psühhiaatriakliinik. Artiklid a) artiklid ajakirjas Artikli autor. (Ilmumisaasta). Artikli pealkiri. Ajakirja või jätkväljaande nimetus, väljaande number, artikli leheküljed. Kukk, K. (1997). Arvuti kui haigus. Arvutimaailm, nr 3, lk 2425. b) artiklid ajalehes Artikli autor. Artikli pealkiri. Ajalehe nimetus, ilmumiskuupäev (päev, kuu, aasta) ja lehekülg(küljed). Talts, L. Barbie kui lapse kasvataja. Maaleht, 28.06.2008, lk1617.
(1994). Lapse mõttemaa. Minialmanahh. [Brosüür]. Tallinn: AS Infotrükk Raamatute puhul, kus tiitellehel pole märgitud autoreid, asetatakse ilmumisaasta pealkirja järele, seejärel väljaandmiskoht ja kirjastus. Nt: Vabakasvatus. (1992). Tallinn: Eesti Õppekirjanduse Keskus. Autorita raamatu puhul kirjutatakse koostaja või toimetaja nimi eestikeelsetes töödes üldiselt pealkirja ja ilmumisaasta järele koos lühendiga koost. või toim. Nt: Mis on koolilapsel muret? (1997). Toim. Mehilane, L. Tartu: Tartu Ülikooli Psühhiaatriakliinik. Inglisekeelses kirjanduses asetatakse koostaja(te)/toimetaja(te) nimi/nimed autori positsioonile koos sulgudes järgneva märkega (Ed.) või (Eds.), saksa keeles (Hrsg). Nt: Stanton, D. C. (Ed.). (1987). The female autograph: Theory and practice of autobiography. Chicago: University of Chicago Press. 6.1.2. Artiklid Artikli kirje koosneb kahest põhiosast: andmetest artikli ja andmetest väljaande kohta, milles artikkel on avaldatud.
Abnormal Psychology: Current Perspectives. McGrawHill, Inc. 3. Faw, T. & Belkin, G. S. (1989). Child Psychology. New York: McGraw Hill Publishing Company 4. Papalia, D. E. & Olds, S. W. (1990). A Child's World: Infancy Through Adolescence. McGraw Hill, Inc. 5. Campell, R. (1991). Tingimusteta armastus. Eesti Kristlik Kirjastus. 6. Eberlein, G. (1987). Tervete laste hirmud. Tallinn, "Valgus". 7. Mehilane, L., Liivamägi, J. (1988). Lapse psühhopatoloogia. Tartu Ülikool. 8. Psüühika ja käitumishäirete klassifikatsioon RHK10. Tartu Ülikool, 1995. 251 Lisa 8 Artikkel Hüperkineetilised ehk aktiivsus ja tähelepanuhäired
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
