. (mees s) . (nais s) . (kesk s) . (mitmus) 10. eessõnad sees ja peal - eessõna kasutakse eessõna kasutakse tähistamaks tähistamaks 1) millegi sees: 1) millegi peal: C . . 2) kontinente ja riike : 2) ilmakaari: , , , , , . . 3) asulaid,territoriaalüksusi: 3) saari,rannikut,veekogusid:
AJAMÄÄRUSES ESINEVAD *before lunch (enne lõunat) 2. Tänavad *near the postoffice (postkontori EESSÕNAD *after lunch (pärast lõunasööki) *in Tamme street (Tammel tänaval) ligidal) MILLAL? KUI KAUA(KS)? 3. Ümbritsevad kohad *under the table (laua all) IN for a year (aastaks) *in the garden (aias) *above the table (laua kohal) 1. Pikad ajajärgud (sajandid, for two months (kaheks kuuks) *in the picture (pildil) *behind the house (maja taga) aastad, aastaajad, kuud) for an hour (tunniks) *in a car (autos) *between the houses (majade *in June (juunis) for sup...
KOHAMÄÄRUSES ESINEVAD *at the cinema (kinos) to the left (vasakule) EESSÕNAD ON 1. Väiksemad geograafilised KUST? KUS? asukohad *on an island (saarel) from France (Prantsusmaalt) IN *on a farm (talus) from Paris (Pariisist) 1. Suured geograafilised kohad 2. Pinnad (mitte sisemus) from the country (maalt) (mandrid, riigid, linnad jne.) *on the top floor (kõige from the seaside (mere äärest) *in England (Inglismaal) ülemisel korrusel) from the house (majast) *in London (Londonis) *on the shelf (riiulil) out of the house (majast välja) *in the country (maal) *on the wall (seinal)...
................................................6 3.1. Toomas Helpi põhjendus, miks eesti keeles ei ole 14 käänet....................................................................7 4. SOOME KEELE KÄÄNDED..........................................................................................................................8 5. INGLISE KEELE KÄÄNDED JA EESSÕNAD...........................................................................................11 5.1. Peamised inglise keele eessõnad koos näitega ........................................................................................................................................................................11 6. HISPAANIA KEELE EESSÕNAD...............................................................................................................13 6.1. Hispaania keele eessõnade võrdlus inglise keele eessõnadega................................................................14 6.2
AJAMÄÄRUSES ESINEVAD EESSÕNAD MILLAL? IN 1. Pikad ajajärgud (sajandid, aastad, aastaajad, kuud) *in June (juunis) *in spring (kevadel) *in 1991 (1991. aastal) 2. Päevaperioodid (v.a. öösel- at night) *in the morning (hommikul) *in the afternoon (pärastlõunal) *in the evening (õhtul) AT 1. Täpsed kellaajad, vanused *at 5 o'clock (kell viis) *at (the age of) 17 (17-aastaselt) 2. Pühad, nädalavahetused *at Christmas (jõulude ajal) *at weekends (nädalavahetustel) 3. Söögiajad *at lunch (lõunasöögi ajal) 4. Sõnad, mis viitavad ajale *at the same time (samal ajal) *at the moment (hetkel) ON 1. Lühemad ajajärgud (tähtpäevad, nädalapäevad) *on Monday (esmaspäeval) *on the first of June (esimesel juunil) *on the morning of 1 June (esimese juuni hommikul) *on Sunday morning (pühapäeva hommikul) MUUD EESSÕNAD *before lunch (enne lõunat) *after lunch (pär...
AJAMÄÄRUSES ESINEVAD EESSÕNAD MILLAL? IN 1. Pikad ajajärgud (sajandid, aastad, aastaajad, kuud) *in June (juunis) *in spring (kevadel) *in 1991 (1991. aastal) 2. Päevaperioodid (v.a. öösel- at night) *in the morning (hommikul) *in the afternoon (pärastlõunal) *in the evening (õhtul) AT 1. Täpsed kellaajad, vanused *at 5 o'clock (kell viis) *at (the age of) 17 (17-aastaselt) 2. Pühad, nädalavahetused *at Christmas (jõulude ajal) *at weekends (nädalavahetustel) 3. Söögiajad *at lunch (lõunasöögi ajal) 4. Sõnad, mis viitavad ajale *at the same time (samal ajal) *at the moment (hetkel) ON 1. Lühemad ajajärgud (tähtpäevad, nädalapäevad) *on Monday (esmaspäeval) *on the first of June (esimesel juunil) *on the morning of 1 June (esimese juuni hommikul) *on Sunday morning (pühapäeva hommikul) MUUD EESSÕNAD *before lunch (enne lõunat) *after lunch (pärast lõunasööki) KUI KAUA(KS)? for a year (aastaks) for two months (kaheks kuuks) for an h...
AJAMÄÄRUSES ESINEVAD EESSÕNAD MILLAL? IN 1. Pikad ajajärgud (sajandid, aastad, aastaajad, kuud) *in June (juunis) *in spring (kevadel) *in 1991 (1991. aastal) 2. Päevaperioodid (v.a. öösel- at night) *in the morning (hommikul) *in the afternoon (pärastlõunal) *in the evening (õhtul) AT 1. Täpsed kellaajad, vanused *at 5 o'clock (kell viis) *at (the age of) 17 (17-aastaselt) 2. Pühad, nädalavahetused *at Christmas (jõulude ajal) *at weekends (nädalavahetustel) 3. Söögiajad *at lunch (lõunasöögi ajal) 4. Sõnad, mis viitavad ajale *at the same time (samal ajal) *at the moment (hetkel) ON 1. Lühemad ajajärgud (tähtpäevad, nädalapäevad) *on Monday (esmaspäeval) *on the first of June (esimesel juunil) *on the morning of 1 June (esimese juuni hommikul) *on Sunday morning (pühapäeva hommikul) MUUD EESSÕNAD *before lunch (enne lõunat) *after lunch (pärast lõunasööki) KUI KAUA(KS)? for a year (aastaks) for two months (kaheks...
(kes,mis) (kelle,mille) (kellele, millele) (keda, mida, kuhu) (kellena, millena kellega, millega), (kellest millest), Eessõnad: - , , , , -, -, , , , , , , , - , - , , , , , - , , , , , - , , (o)
Ainsus (meessugu) (kesksugu) (naissugu) - - - - - - (käänded) (eessõnad) (küsimus) - ? kes - - - - - - - - ? mis - - - - - - -() - - , , , , -, - ? , , , , kelle ...
kasutatava keele hulka, aga jääb siiski kaugele maha hiina keelest. Kuid samas on hispaania keele kõnelejate arv jõudsalt kasvamas tänu Ladina-Ameerika rahvaarvu kiirele tõusule. (http://en.wikipedia.org/wiki/Spanish_language, http://et.wikipedia.org/wiki/Hispaania_keel) Keele struktuur Eessõnad Erinevalt paljudest teistest keeltest, kaasaarvatud eesti keelest, puudub hispaania keeles käänded. Sõnad muuteid antakse edasi eessõnade abil ning eessõnad on muutumatud. Eessõnad jagunevad kaheks: lihteessõnad, mis koosnevad ühest sõnast ja ühendeessõnad, mis koosnevad kahest või enamast sõnast. Näiteid eessõnadest: A/Al kuhu ? Voy al museo. - Ma lähen muuseumi. De/Del kust ? Yo vengo de la museo. - Ma tulen muuseumist. En kus ? Yo en el medico. - Ma olen arsti juures. Con kellega ? Hablo con Juan Räägin Juaniga. Käänete ja eessõnade vahel vastavusi otsida on natuke üldistav ja võib olla ebatäpne, kuna
Ainsus Käänete tabel (meessugu) (kesksugu) (naissugu) - - - - - - - Omadus- sõna (käänded) (eessõnad) (küsimus) ? kes - - - - - - - - - - - ? mis - - - - - - -() - - - - , , , , -, -, ? , , kelle - , , - ? - ...
E (ainsus) M Eessõnad Nimisõna Omaduss Omaduss Nimisõna õna õna ? - - - Kes? -
kääne küsimused eessõnad vene k. eesti k. vene k. . ?? kes?mis? . ?? keda? Mida? Kust? ;;;;;;;;; .. ?? Kellele? Millele? ;; .. ??? Keda? Mida?Kuhu? ;;; .. ?? Kellega? Millega? ;;;; ()?()? . ? Kellest? Millest? Kus? ;;(); meessoost sõnad kesksoost naissoost om. nim. nim. nim. om. nim. nim. nim om ;;; ; () () () () () () / () () () NAGU NIMETAV NAGU NIMETAV () / / () / () (*) () ...
Eessõnad Küsimuse Ainsuse lõpud Mitmuse lõpud Käänded d Meessoost Kesksoost Naissoost Om. Nimisõnad Om. Nim Om. Nim. Om. Nim MS KS NS X Kto? - -oe -oe -a -a -e - -a - , , , , -, to? -o - - - -ee -e -()e - - - ...
10c (KÜSIMUSED) ? millele? ? kellele? (EESSÕNAD) - kellegi/millegi juurde? - mööda/piki keda-mida? aa - tänu kellele/millele? a - vastavalt kellele/millele? - vastu kellele/millele? a - vastu kellele/millele? a a *c : .. - . - - . - - .. - . - - - . - - . . - . - - . - - * : . -a - . - - aa 1 1. a a.............. 2. ...................... 3.a a............................ aa 4. aa a..................... 5. aaa ............a a 6.O a ............a aa aa 2 1.aa ............ . 2. ............ . 3. ............ . 4. ............. 5. ............. 6. ............ .
Ainsus Mitmus Kääne Küsimused Eessõnad Meessoost Kesksoost Naissoost Ninisõna Omadus OS NS OS NS OS NS sõna Meessoost Kesksoost Naissoost Kaas
Ladina keel Tegusõnad Audire kuulma Conténdere ruttama Dare andma Debére pidama Dicere ütlema Docére õpetama Ducere juhtima Esse olema Exspectare ootama Habére omama Iubére käskima Légere lugema Licet tohib Ludere mängima Placére meeldima Pugnare võitlema Scribere kirjutama Spectare vaatama Studére õppima Venire tulema Eessõnad ab + abl eemale, ära Ad + acc poole, juurde Ante + acc enne, ees Apud + acc juures, kõrval Cum + abl koos De + abl kohta, eemale Ex + abl välja, ära In + abl kus? In + acc kuhu? Post + acc pärast, taga Sine + abl ilma Sub + abl -all
(ainsus) (mitmus) Küsimused Käänded Eessõnad (meess.) (kesks.) (naiss.) - (nimis.) - - - - - - . - - - . . . . . . (om.s) . kes
kääne küsimused eessõnad Окончание ainsus mitmus meessoost kesksoost naissoost -ы, -и, -а, Именительный Кто? Что
Modaaltegusõnad 22 Käskiv kõneviis 23 Enesekohased tegusõnad 23 Passiiv 24 EESSÕNAD 26 Eessõna liitumine määrava artikliga 26 Ajamäärused: eessõnaga ja ilma eessõnata 26 Eessõnad kohamäärustes 27 AN, AUF, ÜBER, NEBEN, UNTER, VOR, IN daativiga 27 AN, AUF, ÜBER, NEBEN, UNTER, VOR, IN akusatiiviga 28 Eessõnad, mida kasutatakse ainult daativiga 29 Eessõnad, mida kasutatakse ainult akusatiiviga 30 ARVSÕNA 31 KÜSISÕNA 32
OMADUS - JA NIMISÕNADE KÄÄNAMINE AINSUS MITMUS Kääne Küsimused Eessõnad MEES SOOST KESK SOOST NAIS SOOST Oma- MEES- KESKSOOST NAISSOOST () () () dus- SOOST omadus nimi- omadus- nimi- omadus nimisõn sõnad
Eessõnad Präpositonen Genitiv statt asemel: statt des Hauses (maja asemel) trotz hoolimata: trotz der Zeit (ajast hoolimata) während jooksul: während der Zeit (aja jooksul) wegen tõttu: wegen des Geldes (raha tõttu) Dativ aus välja: aus der Schublade (sahtlist välja) außer välja arvatud: außer einem Hund (peale koera) bei lähedal/juures: bei ihrer Tante (tema tädi juures) entgegen vastu/vastupidi: entgegen seiner Vorschlag (vastupidiselt tema ettepanekule) gegenüber vastas: gegenüber dem Rathaus (raekoja vastas) mit koos: mit userer Freundin (meie sõbrannaga) nach pärast: nach den Stunden (pärast tunde) seit alates: seit gestern (eilsest alates) von - -st/-lt: von ihrer Reise (oma reisist); von ihm (temalt) zu juurde: zu meinem Freund (sõbra juurde) Akkusativ bis kuni: bis nächsten Montag (järgmise esmaspäevani) durch ...
Eessõnad Präpositionen Akk + Dat Akk Dat Osastav Alaleütlev Wen? - Keda? Wem? - Kellele? Millele? Was? - Mida? Wo? Kus? (Wohin? - Kuhu?) Der den Der dem Pl die - den Das das Das dem (va -n -s lõpp) Die die Die - der an juurde, äärde (an die Tür) (an der Tür) juures, ääres auf peale (aud den Tisch) (auf dem Tisch) peal hinter taha (hinter dar Haus) ...
Saksa keele eessõnad eesti keelse tõlkega + omadussõna käänamine 1. Bis-kuni 2. Durch-läbi 3. Für-kellegi/millegi jaoks 4. Ohne-ilma 5. Um-ümber 6. An-juurde, äärde 7. Auf-peal, peale 8. Hinter-taha, taga 9. In-sees, sisse 10. Neben-kõrvale, kõrval 11. Über-kohale, kohal 12. Unter-alla, all 13. Vor-ette, ees 14. Zwischen-vahele, vahel 15. Estlang-piki 16. Während-jooksul, vältel, kestel, ajal 17. Trotz-vaatamata, hoolimata 18. Wegen-kellegi/millegi pärast, tõttu 19. Aus-seest 20. AuSer-välja arvatud 21. Bei-juures 22. Gegenüber-vastas 23. Mit-koos 24. Nach-peale 25. Seit-alates 26. Von-seest, käest 27. Zu-juurde Kooli vastas- Der Schule gegenüber. Peale kooli- Nach der Schule. Hoolimata halvast ilmast-Trotz des schlechten Wetters. NOMINATIV N Der groSe Mann Kes?Mis? AKKUSATIV A Den groSen Mann Keda?Mida? DATIV D Dem groSen Mann ...
● Kõnelejate arv on umbes 417 miljonit. Keele levikala ● Hispaania keele levikala ulatub Lõuna- ja Põhja Ameerikasse, Aafrikasse ja Euroopasse ● Hispaania keelt kõnelevaid riike on 21 Hispaania keele ajalugu ● Hispaania keel kujunes Pürenee poolsaarel välja Rooma mõjuvõimu ajal ● Hispaania keele Kastiilia murre levis laialdaselt ning sai 15. Sajandil kogu Hispaania riigikeeleks Keele struktuur ja eripära ● Eessõnad kuuluvad abistavate muutumatute sõnade hulka ● Hispaania keeles jaotatakse ebareeglipärased tegusõnad kolme gruppi: AR-, ER- ja IR- lõpulised ● Kui eesti keeles on mitmuse tunnuseks enamasti –d, siis hispaania keeles on mitmuse tunnuseks –es või – s lõpp Hispaania keele häälikusüsteem, tähestik ja kiri ● Hispaania keele sulghäälikud on /p/, /b/, /t/, /d/, /k/ ja /g/ ● kolm nasaali ehk ninahäälikut: /m/, /n/ ja / ɲ/
Eessõnad AT at the bottom of at least at 4, Rose st. at first at the weekend BY by accident by cheque by Rembrandt by chance by mistake by Shakespeare by bus/train/car/ship, etc. by post/airmail by the time FOR for breakfast/lunch/dinner for help for a swim for a drink (go to a place) for a holiday for a walk for fun (=for amusement) for a while FROM from time to time from that day on from now on IN in agony in the countryside in love (with) in an armchair in disbelief in one's opinion ...
Präpositsionen (eessõnad) Präpositsionen mit Akkusativ und Dativ wo? (kus?) Dativ wohin? (kuhu?) Akkusativ an ääres, äärde an dem Fenster an das Fenster am ans auf peal, peale auf dem Tisch auf den Tisch hinter taga, taha hinter dem Haus hinter das Haus neben kõrval, kõrvale neben der Tür neben die Tür in sees, sisse in dem Zimmer in das Zimmer im ins über kohal, kohale über dem Bett über das Bett über die Brücke (üle silla) unter all, alla unter dem Stuhl unter den Stuhl vor ees, ette vor der Klasse vor die Klasse zwischen vahel, vahele zwisc...
fonotaktika ( foneem/f/) Sõnavara Püsivam kui häälikusüsteem Grammatiline sugu: soome-urgi keeletes ei tunta indo-euproopa keeltes iseloomulikumaid tunnuseid Eesti keeles 85% moodustavad laensõnad. Vorm im oodustus … on püsivamaid struktuuritasandeid. Soome-ugri keeltes käänete arv suur Indo-euroopa keeltes flektiivne vormimoodustus Lausem oodustus soome-ugri keeltes - tagasõnad indo-euroopa keeltes – eessõnad Eesti keele sõnajärg on sarnane saksa sõnajärjega. M urded Eestikeeles 8 peam urret: Lõuna-Eesti Võru Tartu Mulgi Põhja-Eesti Saarte Lääne Ranniku Ida Murded jagunevad Kesk murrakuteks Lõuna-Eesti(üldiselt) S T Ei Ai Q-mitmus Oluline: Kask-kõiv Mänd-pedak Tartu m urre
Bali keel Bali saar • väike paradiisisaar Indoneesia saarestikus • vulkaaniline ja mägine • kultuuriliselt lähedane Indoneesias, Filipiinidel ja Okeaanias elavate rahvustega • mõjutused Hiinast ja Indiast • 3,5 miljonit elanikku • populaarne turismisihtkoht Bali keel • Balide, Indoneesia, Bali ja kõrvalasuvate saarestike keel • Austroneesia keelkond • Arenes välja u 500 p.Kr. • Kõnelejaid 3,3 miljonit • Arenev keel • Põhiliselt kasutatakse kõnekeelena • Ilukirjanduses ei kasutata • Peamisena kõnelemiskeel Indoneesia Bali kiri • Bali kirjal ja keelel erinev tähestik • Kirjakeel – kasutatakse Bali saarel • Muudetus ladinakeelse tähestiku järgi • Tähestik pärineb kaavi kirjast -47 sümbolit – 14 täishäälikut ja 33 kaashäälikut Keele omapära • Kõik tähed ladinakeelsed • Peaegu kõike loetakse nagu hääldaks • Puudub käänamine, pööramine, ajad • Puudub silbirõhk • Keele struktuur- Alus + tegusõna + objekt - Wayan ngaba buku putih ti...
Vene keele käänete tabel Пад Предлоги Вопросы Единственное число Ainsus Множественное число Mitmus еж Eessõnad Küsimused Мужской Средний Женский Прилаг Существительное Kää Meessugu Kesksugu Naissugu Oma- Nimisõna ne При- Суще- При- Суще- При- Суще- dus-
.................................................................................... 4 Ennetulevik Future perfect...........................................................................................5 Üldminevik Past tense..................................................................................................5 Üldtulevik Future indefinite.........................................................................................5 Artiklid ja eessõnad.................................................................................................................7 Eessõnad......................................................................................................................... 7 Kesksõnad.......................................................................................................................8 Prefiksid ehk eesliited....................................................................................
Lihttulevik The future simple 3 Kestev olevik The present continuous 3 Kestev minevik The past continuous 4 Kestev tulevik The future conrinuous 4 Täisminevik The present perfect 4 Enneminevik The past perfect 4 Ennetulevik Future perfect 5 Üldminevik Past tense 5 Üldtulevik Future indefinite 5 Artiklid ja eessõnad 7 Eessõnad 7 Kesksõnad 8 Prefiksid ehk eesliited 8 Sufiksid ehk järelliited 9 Artikkel the pärisnimedega 10 Artikkel the geograafiliste nimedega 10 Artikkel a, an 10 Muu 11
EESSÕNAD ABOVE kohal above the shelf ON peal on the desk on Monday evening UNDER all under the bed BEFORE enne before the meeting AFTER pärast after the movie WITH kellega/ millega connected with the profit FOR eest / jaoks pay for the products for 200 euros DURING kestel, vältel during the seminar FROM ... TO millest milleni from 9 to 5 from the hotel to the beach IN sees in May in the office AT sees, juures at the window akna juures at the dentist's at the airport at school at home at work at the weekend at night at nine o'clock at the beginning of the year TO sisse go to work NEXT TO kõrval ...
Вопросы Küsimused Падежи Käänded Eessõnad Мужской (meess.) Средний (kesks.) Женский (naiss.) При- Существительное (nimis.) Предлоги При- Суще- При- Суще- При- Суще- лаг. Муж- Сред- Жен-
Eessõnad datiiviga. mit nach bei seit von aus außer zu entgegen gegenüber koos pärast juures alates millestki.seest peale juurde vastu vastas von "pealtütlev""pinnaltütlev", aus "seestütlev" 7 Eessõnad akusatiivi ja datiiviga. Need eessõnad esinevad akusatiiviga, kui nad vastavad küsimusele "kuhu?""wohin?" ja datiiviga, kui nad vastavad küsimusele"kus"?"wo"? an auf hinter neben in über unter vor zwischen juurde peale taha kõrvale sisse üle alla ette vahele juures peal taga kõrval sees üle all ees vahel Siin oleks sobiv ära tuua ka neli verbipaari, mis tähistavad saksa keeles panemist /
PEAMISED EESSÕNAD KOOS NÄITEGA ABOUT: He told us about his trip. (Ta rääkis meile oma reisist.) ABOVE: The plane flew above the clouds. (Lennuk lendas pealpool pilvi.) ACROSS: He ran across the street. (Ta jooksis üle tänava.) AFTER: They arrived after supper. (Nad saabusid pärast õhtusööki.) AGAINST: I am against the proposal. (Ma olen ettepaneku vastu.) ALONG: They walked along the shore. (Nad kõndisid mööda kallast.) AMONG: Divide the sweets among the boys. (Jaga maiustused poiste vahel ära.) AT: We met at a party. (Me kohtusime ühel peol.) BEFORE: I'll be back before 3 o'clock. (Ma olen tagasi enne kella kolme.) BEHIND: He sat behind me. (Ta istus minu taga.) BELOW: He signed his name below mine. (Ta kirjutas oma nime minu nime alla.) BESIDE: He likes to sit beside Mary. (Talle meeldib Mary kõrval istuda.) BESIDES: I have three other hats besides this. (Mul on peale selle veel kolm kübarat.) BETWEEN: She sat between Harry and Toby....
- . . , , , . . . ? ? . . ? ? . . ? ? . . ? ? . . ? ? . . ? ? . NB! (elusolendid) , (eluta) : . ? . . ? . . ? . . ? . . ? . . ? . . 1 Käänded ja eessõnad. . . Eessõnad. Kääne. 2. . , , , , , , -,, , ,,,,,, ,,,. 3. . , , , , 4. . ,, , , . , , ,
40.Cut cut cut lõikama 41.Know knew known teadma, tundma 42.Lay laid laid panema, asetama 43.Light lit lit süütama 44.Mean meant meant tähendama 45.Ride rode ridden ratsutama 46.Upset - upset upset ärritama 47.Swing swung swung kiikuma, õõtsutades liikuma 48.Send sent - sent saatma 49. Run ran run jooksma 50.Ring rang rung helistama, helisema 51. Strike struck struck lööma Eessõnad ajamäärustes In: In the morning In the evening In the afternoon In 1998 In february In winter In the 1980s On: On Sunday morning On Monday evening On Saturday afternoon On Friday night reede õhtul On the first of february On a cold winter morning On christmas day At: At ten o'clock At half past eight At noon lõuna At night - õhtul At midnight keskööl At midnight on Tuesday At the beginning of the year
) Koidula Gümnaasium Inglise keel (30 min) Keelestruktuuride osas on vajalikud järgmised keeleteadmised: · nimisõnade mitmus, ainsuslikud ja mitmuslikud nimisõnad · artikkel · omadussõnade võrdlemine · asesõnad · tegusõnade ajavormid aktiivis, · tegusõnade ajavormid passiivis (present simple, past simple), · kaudne kõne · BE / HAVE eristamine/kasutamine · be/ have/ do abitegusõnadena · eessõnad, eessõnalised väljendid · küsimuste moodustamine · modaalverb · sõnatuletus (ees- ja järelliited) Koidula Gümnaasium Tamme Gümnaasium Sisseastumiseksamid: Eesti keel Matemaatika Loodusained (keemia, bioloogia, füüsika) Testiküsimused on valikvastustega ning testi tulemus saadakse iga küsimuse vastuse eest saadud punktide liitmisel. Kaasa võtta kirjutusvahend. Lisamaterjalide ja -vahendite kasutamine pole
Kõneviis 44 Käskiv kõneviis 44 Tingiv kõneviis 46 Tegumood 47 Isikuline tegumood 47 Umbisikuline tegumood 48 Passiivi mineviku kesksõna lühivormid 49 KÜSISÕNAD 50 EESSÕNA 51 Ruumi väljendavad eessõnad 51 Aega väljendavad eessõnad 53 Märkus: Õpikus kasutatud lühendid: M meessoost sõna N naissoost sõna K kesksoost sõna Mitm mitmus 3 NIMISÕNA u Nimisõnade sugu Vene keele nimisõnad võivad olla mees-, nais- ja kesksoost. Alljärgnevalt mõned näited tüüpilistest ainsuse lõppudest:
1 Saksa keel Isikulised asesõnad Ich- mina er- tema(ms) wir- meie Mir- mulle ihm- talle(ms) uns- meile Mich- mind ihn- teda(ms) uns- meid Du- sina es- tema(ks) ihr- teie Dir- sulle ihm- talle(ks) euch- teile Dich- sind es- teda(ks) euch- teid sie- tema(ns) sie- nemad ihr- talle(ns) ihnen- neile sie- teda(ns) sie- neid Tegusõna ,,haben" (omama...mul on,sul on jne) Ich habe mul on Du hast sul on Er/sie/es hat tal on Wir haben meil on Ihr habt teil on Sie haben neil on Tegusõna ,,sein" (olema) pööramine Ich bin mina olen Du bist sina oled Er,sie,es ist tema on Wir sind meie oleme Ihr seid t...
Itaalia keele murded, põhja- ehk galloitaalia, Toskaana, kesk- ja lõunamurded, erinevad üksteisest suurel määral. Kirjakeelt on kujundanud Toskaana ehk Firenze murde alusel Dante, Petrarca ja Boccaccio ning uuemal ajal on seda mõjutanud pealinna Rooma uuendused keeles. 6. a) Itaalia keel on väga vokaalide rohke ning sellest tingituna väga pehme kõlaga. Selles keeles eksisteerib ainult kaks sugu: meessugu ja naissugu, käändeid on vähe kuid on olemas eessõnad erinevate olukordade väljendamiseks. Sõnade rõhk on tavaliselt eelviimasel silbil, kui see nii ei ole, siis on rõhk märgitud rõhumärgiga. Kirjapildis kasutatakse ladina tähestikku ning sõnavara kattub suuresti ladina omaga. Ladina tähestiku tähti nagu j, k, w, x ja y ei peeta itaalia tähestiku osaks, aga need tähed on kasutusel itaalias keeles olevates laensõnades. b) Itaalia keeles on muutelõpud, mis määravad soo ja erineva soo puhul ka mitmuse.
tunnustena. Tegusõnade ajavormi ja isikut eristatakse sõnalõppude alusel. Kui sõna lõpus on eristamiseks vokaal, siis võib esineda ,,vokaalharmoonia'' olukord, kus üks vokaal teiseneb teiste sõnas olevate vokaalide tõttu, et kõlada ühtsema ja ,,harmoonilisemana''. Eesti kirjakeeles sellist nähtust ei esine, küll aga näiteks Võru murdes. Bengali keeles on 9 sõnaliiki nimisõnad, tegusõnad, omadussõnad, asesõnad, sidesõnad, määrsõnad, eessõnad ja hüüdsõnad, arvsõnad. Eesti keeles on sõnaliike samuti 9 nimisõnad, omadussõnad, tegusõnad, asesõnad, sidesõnad, arvsõnad, kaassõnad, hüüdsõnad ja määrsõnad. (Bengali, 2017)(Erelt jt, 2017)(Language Bengali, 2017) Bengali keele sõnajärg on SOV ehk subjekt-objekt-verb, mis tähendab, et esmalt on lauses alus, seejärel sihitis ja lõpuks tegusõna. Nende sõnajärg võib varieeruda, kuid küsilausetes jääb see üldiselt siiski samaks ja erineb ainult
RETSENSIOON INGLISE KEELE ÕPPEKOMPLEKTILE I LOVE ENGLISH 2 Ülle Kurmi ja Ene Sooleppa õppekomplekt I Love English 2 on oluliselt uuendatud versioon samanimelisest õpikust. Õppekomplekt koosneb õpikust, töövihikust, CD-st kuulamisülesannetega, kontrolltöödest ja õpetajaraamatust. Õppekomplekt on mõeldud kasutamiseks A-võõrekeele õpikuna 4. klassile ning on loogiliseks järjeks varemilmunud komplektile I Love English 1. Õpik koosneb 20 õppeühikust, millest iga viies on mõeldud kordamiseks. Õppetükid kajastavad laia teemavaldkonda (Unit1: kool ja keeled; Unit 2: numbrid ja aeg; Unit 3: viisakus; Unit 4: loomad; Unit 5: reeglid koolis ja mujal; Unit 6: sõbrad ja sõprus; Unit 7: päev ja tegevused; Unit 8: riietus; Unit 9: sport; Unit 10: hobid; Unit 11: piknik, toiduained; Unit 12: turvalisus; Unit 13: hädaolukorrad; Unit 14: külaskäik; Unit 15: ilm ja aastaajad; Unit 16: sünnipäev; Unit 17: matkamine; Unit18: tee juh...
Teema maksimumi võimaldav Sõltumata töö teaduslikust tasemest peab valitud teema võimaldama õpilasel: Teema teaduslik Teema konkreetne ja kitsas Teema jõukohane Teema perspektiivikas Teema praktiline väljund Esialgne tutvumine kirjandusega: · tutvu enne raamatu sisukorraga, enne kui hakkad selle kohta märkmeid tegema · vaata, millal on tekst avaldatud ja kes on selle kirjutanud. Nii saad pildi selle suhtest muu kirjandusega · loe läbi kokkuvõtted, eessõnad, saatesõnad, sõnastikud, aine- ja isikuregistrid ning lisad, st tutvu struktuuriga enne sisule keskendumist. Nii lood endale pildi ainestiku ammendavusest Allikakriitika on uurimismeetod, mille eesmärgiks on hinnata allika usaldusväärsust ja kasutamiskõlblikkust: · autori tuntus ja autoriteet · allika vanus · allika usutavus · usaldusväärsus Plagieerimise all mõeldakse teaduslikku (või kunstialast) vargust: teise autori ideede,
Падеж муж.род mees сред. род жен. род naissost Прил. Существительное Предлоги Вопрос и kesk kääne Eessõnad Küsimused Прил. Сущ. при Сущ. прил.O Сущ. м.р. с.р. OS ж.р.
Nimisõna sugu Meessoost on: paljud nimisõnad, mille lõpus on -er (der Täter, der Lehrer, der Bäcker, der Hammer, der Kummer, der Finger), -el (der Nagel, der Giebel, der Hebel), -en (der Faden, der Wagen, der Tropfen), -ig (der Honig, der Essig), -ich (der Kranich, der Pfirsich), -ling (der Lehrling, der · Säugling), -m (der Kamm, der Schlamm); võõrapärased sõnad, mille lõpus on -or, -ist, -ismus, -ier, -ent, -eur, -är, -ant, -and (der Mentor, der Alpinist, der Sozialismus, der · Ingenieur, der Demonstrant); aastaajad, kuud ja nädalapäevad: der Sommer, der Herbst; der Januar, der März; der Montag, · der Mittwoch; ilmakaared ja ilmastikunähtused: der Osten, der Süden; der Regen, der Schnee, der Hagel, der Föhn, der · Passat, der Mistral; mineraalide ja kivimite nimetused: der Granit, der Basalt, der Schiefer, der Quarz, · der Gneis; automargid: der Mercedes, der · BMW; alkohoolsed joogid: der · Rum; mä...
leidis hiire. Arno ostis viiuli.) 38. Liitöeldis öeldis, mis koosneb mitmest tegusõnast ning mis moodustavad ühtse tähendusliku terviku. (Tüdruk on seda filmi vaadanud.) 39. Soome-ugri ja indoeuroopa keelte erinevused: soome-ugri keeltes on sõnarõhk esimesel silbil, paljudes indoeuroopa keeltes on see liikuv soome-ugri keeltes on rohkem käändeid kui indoeuroopa keeltes soome-ugri keeltes on kasutusel taga-, indoeuroopa keeltes eessõnad 40. Eesti keel kuulub Uurali keelkonda, soome-ugri keelte läänemeresoome allrühma.
Üldtulevik 66 Käskiv kõneviis 68 Tegusõna PODER 77 Tegusõna SOLER 77 Konstruktsioon TENER QUE 78 Tegusõna GUSTAR 79 Enesekohased tegusõnad 79 EESSÕNA 81 Eessõnad ajamäärustes 81 Eessõnad kohamäärustes 83 Veel eessõnu 84 ARVSÕNAD 85 KÜSISÕNAD 86 44 KUULA & KORDA ARTIKKEL Hispaania keeles on kaks artiklit: 1) umbmäärane artikkel - UN või UNA 2) määrav artikkel – EL, LA Umbmäärane artikkel - UN / UNA
Unit 1. The ways of working. Commute-edasi-tagasi liikuma,pendeldama Employee-töötaja Employer-tööandja Flexible-paindlik Freelance-vabakutseline Intention-kavatsus Mill-vabrik Premises-valduse,territoorium Replace-asendama,välja vahetama Restriction-piirang,kitsendus Shift-vahetus Flexible working hours-paindlik töögraafik Flexitime-paindlik aeg Teleworking-kaugtöö Job share-töökoha jagamine (works in a bank job share) Career break-tööpaus,palgata Long hours culture-ületundide tegemine To keep in contact To go freelance Work shifts Working part-time – osaline tööaeg Have my career –käia tool Cut back-kulusid vähendama Short-term – lühiajaline (almost all on short-term contracts) Come in from school-koju tulema By e-mail,fax,phone Renew her contract for another 3 months Kas sulle meeldiks töötada osalise tööajaga? Would you like to work part-time? Teie lepingut uuendatakse veel 6 kuuks. Your contract will be renewed for another 6 mon...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
