Kaks last-printsess Louise ja prints James Täidab palju kunglikke kohustusi Huvid-sport ja kunst http://postcards.bidstart.com/d6494-young-Prince- http://daily-mail.co.zm/cgi-sys/suspendedpage.cgi Edward-Royalty-postcard-/23310942/a.html PRINTS WILLIAM Charlesi ja Diana esimene laps Troonipärilusjärjestuses teisel kohal Üks vend,üks kasuvend ja üks kasuõde 31.augustil hukkus Williami ema Matustel saatsid Williamit kirstu taga kõndimisel tema vend,isa,vanaisa ja onu 29.aprillil 2011 abiellus Kate Middletoniga 22.juulil sündis perre poeg-George Alexander Louis http://www.people.com/people/prince_william/ http://www.zimbio.com/George+Alexander+Louis TÄNAN KUULAMAST!
Jalgadel põhjustab konnasilmi kõige sagedamini ebasobiv, kitsas või hõõruv jalats. Soodustavateks teguriteks on jalgade liighigistamine, lampjalgsus ja muud pöia kuju muutused. Varvaste selgmisel pinnal liigeste kohal moodustunud konnasilmad on tavaliselt sõlmjad, tunduvalt paksenenud sarvkiht ulatub koonusetaoliselt nahasse. Kui konnasilma all on tekkinud mädanik, siis on ta eriti valus. Ka jalatallal olev konnasilm teeb kõndimisel väga haiget. Ravi. Kui pöia kuju muutused (lampjalgsus, haamervarbad jm.) kõrvaldada või korrigeerida (tallatugi, kirurgiline ravi) ja kanda ainult sobivaid jalatseid, kaovad konnasilmad iseenesest. Tuleb hoiduda kääride, ziletitera, noaotsa jt. teravate riistade kasutamisest. Nendega on hõlbus kogemata vigastada tervet nahka, avades tee põletikku tekitavatele bakteritele. Konnasilmavedelikke ja plaastreid kasutatakse ettevaatlikult. Vedelikku pannakse ainult
Gonorröa võib avalduda 1 päeva kuni 1 kuu jooksul, tavaliselt 1.16 päeva jooksul. Väga tavalised on ilma sümptomiteta juhud. Kõige sagedamini tuleb ette uretriit meestel, siis tekib halvalõhnaline mädavoolus ja peenise ots muutub põletikuliseks.Samuti on siis valus urineerida. Naistel on kõige sagedamini infektsioon emakakaelal. Kõige sagedasemad kaebused on mädane voolus tupest ja valulik urineerimine.Võib toimuda ka veritsus ja võib olla valus ka istumisel ja kõndimisel. 50%naistest sümptomeid ei ole,meestel puuduvad need umbes 10%.` Samuti võib esineda episoodilist palavikku,mädapaised nahal ja liigeste põletik. Eennetamine-Enntemiseks tuleks hoiduda seksuaalvahekorrast partneriga keda ei tunta ehk siis tuleks hoiduda nii nimetatud üheöö suhetest. Samuti tuleks alati kasutada sugulise vahekorra ajal kondoomi. Gonorröa on haigus mida on võimalik täielikult välja ravida Selleks kasutatakse antibiootikume.Kuna viimasel ajal on
- tagada privaatsus ja võimalikult normaalne asend eliminatsioonil INIMESE PÕHIVAJADUSED KEHATEMPERATUURI SÄILITAMINE -kasutada sobivat riietust ja temperatuuri ruumis -peab tundma soojuse tekkimise ja kao füsioloogilisi põhimõtteid -peab teadma kehatemperatuuri tõstmiseks ja langetamiseks vajalikke protseduure INIMESE PÕHIVAJADUSED LIIKUMINE -õpetada patsiendile õigeid asendeid kõndimisel, istumisel, seismisel ja lamamisel -tundma abivahendeid ja võtteid, mida kasutatakse pööramisel, tõstmisel ja kõndimisel INIMESE PÕHIVAJADUSED SUHTLEMINE -aidata patsiendil mõista iseennast, muuta tingimusi, mis haiguse põhjustasid ja leppida sellega, mida muuta ei saa -aidata ületada haigusega kaasnevaid psühholoogilisi raskusi -aidata patsiendil väljendada vajadusi soove ja tundeid INIMESE PÕHIVAJADUSED - ISIKLIK HÜGIEEN JA RIIETUMINE
vajadus mõne vitamiini järele. vitamiinide imendumishäired(ravimid, suitsetamine, alkoholi liigne tarbimine, kohvi tarbimine) VITAMIINI PUUDUSE TAGAJÄRJED Avitaminoos ehk täielik konkreetse vitamiinipuudusega. Hüpovitaminoos tekib ajutiselt. Nt: haiguse korral, peavalu, väsimus, liigeste ja lihaste valulikkus. Ninaverejooksud Peavalud Väsimus Vastupanuvõime vähenevus haigustele kõhulahtisus Kesknärvisüsteemi häired (raskused kõndimisel, tasakaalu häired, krambid) Nahal muutused (lööved) Mao soolhappesuse tootmise suurenemine Suunurkade lõhenemine Nägemishäired Valgevereliblede arvu vähenemine jt. KUIDAS VÄLTIDA VITAMIINI PUUDUST? SÖÖ ROHKEM: SÖÖGI TEGEMISEL: Aedvilju väldi liiga pikka keetmisaega Puuvilju pane köögiviljad keema Juurvilju keevasse vette Linnu-, looma-, kasuta ära ka
õnneliku välimuse tõttu. Põhjused on põhjustatud normaalse emapoolse geneetilise materjali puudumisest 15. kromosoomis, enamasti antud kromosoomi segmendi deletsiooni tõttu. Pärandumisviis sõltub tekkemehhanismist. Sümptomid Alati esinevad : arenguline mahajäämine kõnehäired liikumise või tasakaaluhäired, tavaliselt ataksia (lihaste vähene koordineeritus) kõndimisel ja/või värisevad jäsemete liigutused Sümptomid Sagedased: hilinenud, mitteproportsionaalne pea ümbermõõdu kasv, tavaliselt kujuneb teiseks eluaastaks mikrotsefaalia ehk pisipeasus (absoluutne või suhteline) krambid, mis tavaliselt avalduvad enne kolmandat eluaastat. Sümptomid Seotud: kõõrdsilmsus alapigmenteeritud nahk ja silmad imemise ja neelamishäired
Esinemine · Rootsi uurimistöö näitas Angelmani sündroomi esinemissagedustumbes 1/20 000 ja Taani uurimus näitas minimaalset AS-i esinemist umbes 1/10 000 sünni kohta. Kliinilised tunnused Alati esinevad (100%) · arenguline mahajäämine; · kõnehäired, sõnakasutus minimaalne või puudub; mitteverbaalne suhtlusoskus kõrgem verbaalsest; · liikumise või tasakaaluhäireed, tavaliselt ataksia (lihaste vähene koordineeritus) kõndimisel ja/või värisevad jäsemete liigutused; · iseloomulik käitumine: sage naermine/naeratamine, ilmne õnnelik käitumisviis, kergesti erutuv iseloom, käte plaksutamine, hüperaktiivsus, vähene keskendumisvõime. Kliinilised tunnused Sagedased (üle 80%) sümptomid on · hilinenud, mitteproportsionaalne pea ümbermõõdu kasv, tavaliselt kujuneb teiseks eluaastaks mikrotsefaalia ehk pisipeasus (absoluutne või suhteline)
Õhtul sööme õhtusööki, kuid kui päevaplaani pole mahtunud tervislik lõunasöök, siis inimeste ajus olevas isukeskuses on häire ja jääbki pidev näljatunne. Ülekaalu saab vältida kahel viisil: jälgime toitumist ja teeme sporti vähemalt 3 korda nädalas. Paljude inimeste põhiliseks vabanduseks liikumisest kõrvalehiilimiseks on väsimus. Diivanil televiisori vaatamine ei ole puhkus ja tervisesport ei ole töö. Kõige pikem distants jooksmisel ja kõndimisel on vahemaa kamina ees olevast diivanist välisukseni. Pärast seda on keha ja vaim meile tänulikud, et sundisime end värskendama. Eeltoodud tegurid tekitavad inimestes stressi. Oleme väsinud, närvilised, tigedad, tõmbume endasse ja inimesed hoiavad meist eemale. Keegi ei taha suhelda inimesega, kelle energialained on negatiivsed. See kõik viib omakorda depressioonini. On juhtumeid, kus inimene ei saagi aru, et tal on depressioon. Suur samm tervenemise suunas on haiguse tunnistamine
Sellest tulenebki kogu haiguse olemus, sest kui jääb puudu neurotransmitterist, muutuvad liigutused kohmakaks ja aeglaseks, lihased jäigaks ja liikumiskiirus on häiritud. Esialgu tekib käte, jalgade, hiljem juba kogu keha värin. Ajustruktuurid, mis osalevad liikumises, ja nende omavahelised seosed. Esmased sümptomid Esimesed on sageli jõuetus, kiire väsimine, kurnatus Primaarsete sümptoomide hulka kuuluvad ka kõne muutused, käte kaasliigutuste puudumine kõndimisel ja kõndimise alustamise, tugitoolist või autoistmelt tõusmise raskus ja käekirja muutused Parkinsonismihaige lihased on pidevas pinges Parkinsoni tõvega kaasneb miimikavaegus Ilmneb ka stardiraskus liigutuste alustamisel, kõnnak muutub tippivaks ja kaasliigutused vähenevad Sekundaarsed sümptomid Depressioon Unehäired Dementsus enamasti mäluhäiretes, äratundmisraskustes, üldistushäiretes ja arvutusraskustes. Dementsusest tavalisem on mälu nõrgenemine Kõnehäired
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool Referaat ABIVAHENDID. 1 SISUKORD 1.Liikumisabivahendid............................................................................................ 5 1.1Neljarattaline rulaator..................................................................................... 5 Rulaator pakub kõndimisel stabiilsust ning lihtsustab keharaskuse ülekandmist, mis on vajalik normaalseks kõnniks. Rulaator vähendab ka kukkumise riski. Rulaatori käepideme kõrgused saab kohandada vastavalt kasutaja kehapikkusele. Rulaator on optimaalse kõrgusega siis, kui käepidemetest hoides jääb kasutaja küünarliiges painutusse 20-30 kraadi.Rulaator võimaldab läbida ka pikemaid vahemaid, sest väsimuse tundemärkide ilmnemisel on võimalik peatuda ja rulaatori istmele istuda
Seitsmeaastased lapsed · oskab joonistada inimest, nii et on kujutatud kõik olulisemad kehaosad; · oskab käsitleda erinevaid töövahendeid (käärid, pintslid jmt) · on kehaliselt aktiivne, · suudab valitseda oma liigutusi ja liikumist erinevates mängudes ja tegevustes nii ruumis, maastikul kui ka tänaval, · suudab säilitada tasakaalu staatilistes asendites ja liikumisel, kontrollib oma kehaasendit (rühti) kõndimisel, istumisel ja seismisel, · oskab käsitseda spordi- ja mänguvahendeid: visata, püüda, põrgatada ja lüüa palli, veeretada rõngast, tiirutada hüpitsat ja hoonööri, hüpitsaga hüpata, · kasutab lihtsaid tantsusamme tantsides üksi, paarilisega ja rühmas, · liigub ja liikleb ohutusnõudeid arvestades, · oskab välja mõelda fantaasiarikkaid liigutusi laulumängude juurde · oskab kasutada pille rütmilise liikumise või laulu saates
Vaheldumisi esineb tormakaid sõpruseavaldusi ning vihapurskeid. Kaalutlemine ja kriitika on sedavõrd alanenud, et tehakse tegusid, mida kaines olekus tegemast takistavad taktitunne, viisakusreeglid ja eetilised normid. Artikulatsioon muutub ebaselgeks, sellest on tingitud joobnu lällav, paiguti raskesti mõistetav kõne. Liigutused on kohmakad ning ebatäpsed. Tasakaal on häiritud: seismisel inimene kõigub, kõndimisel taarub ja tuigub. · Raske joove - Esiplaanil on teadvuse edenev hägunemine. Võime ümbrusest muljeid vastu võtta ja neile reageerida alaneb järk-järgult kuni lõpuks ulatub koomaseisundini. Raskes joobes inimesega on kontakt tugevasti raskendatud, hiljem lakkab täiesti. Mõttekäik ja kõne on kaootiliselt katkendlikud, jutt artikulatsioonihäirete tõttu ebaselge. Inimene seisab suurivaevu jalul, tihti kukub, tõuseb ja jälle kukub. Raskes
tähelepanu juhib · oskab tegutseda juhendi järgi; täiskasvanu suulise · organiseerib teatud määral oma toiminguid eesmärgi saavutamiseks; · teab, et on poiss/tüdruk, identifitseerib end omasoolise vanemaga; · räägib oma tunnetest: rõõm, armastus, mure jm. Seitsmeaastane laps: Kehaline areng: · säilitab tasakaalu staatilistes asendites ja liikumisel, kontrollib oma kehaasendit (rühti) kõndimisel, istumisel ja seismisel; · sõidab jalgrattaga, suusatab, lükkab tõukeratast jms; · kasutab lihtsaid tantsusamme, tantsides üksi, paarilisega ja rühmas; · käsitseb õigesti kirjutus- ja töövahendeid · liigub ja liikleb ohutusnõudeid arvestades. Vaimne areng: · kuulab ja paneb tähele, suudab jälgida ja meeles pidada · Vaatleb ja võrdleb sihipäraselt, eristab olulist ebaolulisest;
· osteoporoos · naissugu · kõrge iga · varane menopaus · menstruatsiooni puudumine või lakkamine · alakaalulisus Millal ja kus eakad kukuvad? · vähene kehaline liikumine Enamasti kodus- 85% · suitsetamine · 57% kukkumisi päevasel ajal · alkoholism · 16% püstitõusmisel · 18% komistamine või trepist kõndimisel · pikaajaline steroidide kasutamine · 14% kukkus voodist välja · reumatoidartriit · 4% istus toolist mööda · 3% unustas rulaatorit kasutada · perekondlik eelsoodumus · 45% ei oska öelda P. Jäntti,1995; K. Saks, 2007 Osteoporoos ehk luu hõrenemine Osteoporoosi põeb maailmas umbes kakssada miljonit inimest, neist 80%
rindkerega. Kui olen teinud ära südamemassaži 30 korda, teen neiule suust-suhu hingamise abivahendiga 2 korda – selleks painutan pea kuklasse (Asetan käe neiu laubale ja teise käe 2 – 3 sõrme lõua alla, tõstes lõuga). Jätkan elustamist seni kuni kiirabi on kohale jõudnud 6 Mida kahtlustad ja kuidas tegutsed, kui 58 a naisterahvas kaebab nõrkust vasakus käes, tasakaaluhäireid kõndimisel ja raskust rääkimisel, mis pidevalt süveneb? Kahtlustan ajuinfarkti, kuna tal on nõrkus vasakus käes, tasakaaluhäired kõndimisel ja raskused rääkimisel, mis on ajuinfarkti tunnused. Naise aitamiseks: Aitan teda poolistuvasse või istuli asendisse ja ei lase tal kõndida. Keeran pea halvatud küljele. Vabastan tal hingamisteed ja eemaldan pigistavad esemed ja helistan 112. Vajadusel vabastan hingamisteed ja proovin teha nii et ta ülakeha oleks 30° kõrgusel.
Prioonid e. priionid on normaalsete valkude nakkuslikud vormid, mis muudavad terveid valke endasarnasteks. Prioonvalgul on olemas kaks erinevat konformatsiooni: rakkudes ohutu PrPC-vorm ning haigusi põhjustav PrPSc-vorm. Normaalseid PrPC-vormis valke võib leida kõikide imetajate ajukudedest, nende ülesanded ajus pole täpselt teada, ent arvatavasti edastavad need ajus levivaid molekulaarseid signaale ning reguleerivad ööpäevaseid rütme. PrPSc-vormis prioonvalgud omavad samasugust aminohapete järjestust nagu PrPC-vormis normaalsed valgud. PrPSc-vorm tuleneb kas mutatsioonist PRNP-geenis (geen, mis kodeerib priione) või organismis leiduvate normaalsete valkude ruumilise struktuuri muundumisest. Nakkuslikud prioonvalgud paljundavad ja säilitavad geneetilist infot organismile...
................................................................................................................9 Sissejuhatus Liikumine ehk mehaaniline liikumine kehade või osakeste ümberpaiknemine ehk nihkumine ruumis aja jooksul teatava (üldjuhul muutuva) kiirusega ja trajektoori liikumise järgi. Trajektoor on joon, mida mööda keha liigub. Trajektoori kuju järgi saab liikumist liigitada sirgjooneliseks ja kõverjooneliseks liikumiseks. Liikumine toimub millegi suhtes. Kõndimisel liiguvad käed ja jalad meie endi suhtes. Veri liigub meie soontes. Süda lööb kindlas rütmis, ka see on liikumine. Liiguvad nii meile nähtavad kehad, kui ka nähtamatud kehad. Tuul on õhu liikumine, mida me otseselt ei näe. Lisaks on veel üks liik liikumisi, mis mitte kunagi ei lakka. See on aineosakeste lakkamatu liikumine. Mehaaniline liikumine Mehaaniliseks liikumiseks nimetatakse keha asukoha muutust teiste kehade suhtes. Looduses ei eksisteeri täielikult liikumatut keha
Rüht on: · kehahoid istumisel, kõndimisel, seismisel · ilu ja tervise väljendus, oma meeleolu peegeldus · uhke, julge, enesekindel · dünaamiline ( liikumisel ) · staatiline (seismisel ) Rühist sõltub: · siseelundite töö · rühi tervishoidlik mõju · inimsele välimus · enesetunne Rühivaatlus: · eest: kõrvad, õlanukid, rangluu, rinnad, taljekolmnurk, sõrmeotsad, puusanukid, põlved (sirge, o ja x ) · tagant: kõrvad, kael, õlad, abaluud, taljekolmnurk, tuharajooned, põlvejooned · küljelt: toetades vastu seina tuleb jälgida, kas pea, abaluud, tagumik oleksid vastu seina Istuv tööasend: · tooli põhi peab olema parajas suuruses · seljatugi ulatub õlgadeni ja on toetav · käetoed parajad ( õlad vabalt ) · tooli kõrgus: jalad toetavad vastu maad, põlvedel täisnurk · pöördtool, ratastega tool (kontoris) · laua kõrgus nii, et õlad on vabalt · arvuti monitor poole m ka...
tervisehäirete põhjustajad. Vanad koerad kannatavad ka sageli liigesehaiguste käes. Sageli on siin tegemist pöördumatute protsessidega ja ravimitega saab loomale vaid leevendust mitte aga tervist tagasi tuua. Oluline on koostöös loomaarstiga valida teie loomale sobivas doosis sobiv valuvaigisti (inimeste samalaadsed rohud reeglina ei sobi). Kui koer ei nuta, ei tähenda see sugugi, et ta valu ei kannata. Raskused ülestõusmisel, treppidest kõndimisel, liikumahakkamisel viitavad sellele, et teie loom vajab leevendust oma liigeseprobleemidele. Oluline on ka pidada koera kehakaal kontrolli all, tagada talle piisav ja stabiilne liikumine ning vältida tuleks järsku koormuse muutust. Vanade koerte hulgas on üsna palju pimedaid ilma, et omanik seda teaks. Kuna koeral on nägemine üsna teisejärguline haistmise ja kuulmise kõrval, siis saab ta tuttavas ümbruses väga hästi hakkama. Alles võõrasse
Siiski peale sünnitust on imikul närvisüsteem veel halvasti areneneud ning lihased pole piisavalt tugevad, et saaks väljendada oma kehalist aktiivsust. Väike laps väljendab seda vehkides kätega ja jalgadega ning pead pöörates. Nende põhioskuste omandamine on väga mitmepalgeline ja aeglane protsess ning vastavalt sellele, kuidas terve lapse organismi süsteemid on arenenud, hakkavad kujunema uued liikumisoskused. Lapseeas tekib palju ebaõnnestumisi istumisel, kõndimisel ja jooksmisel, kuid see ei peata last arenemast ja oma minapilti avastamast. (Roper jt 1996: 269). Igapäevane liikumine seisneb selles, millist energiahulka me kulutame päeva jooksul erinevate liigutustega. Kehaline võimekus tähenab seda, kuidas me sooritame liikumise ülesandeid – hästi või pahasti. Ei teata, milline aktiivsuse tase peab olema lapse normaalseks arenguks ja kasvamiseks, siiski on teada seost spordiga ja mõju organismile.
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool Farmaatsia õppetool F1 Oliver Vaarmets TSÜANOKOBALAMIIN EHK B-12 VITAMIIN Referaat Teadustööde alustes Juhendaja: R. Orumaa Tallinn 2016 SISUKORD 1.Vitamiin B12 mõiste, allikad ja defitsiit..................................................................................3 1.1B12 vitamiini allikad ja imendumine.................................................................................3 1.2Vitamiin B12 defitsiit.........................................................................................................4 1.3B12 Vitamiini allikad.........................................................................................................4 2Taimetoitlased ja B12 vitamiin..............................................................................................
5 Mida kahtlustad ja kuidas tegutsed, kui 20 a neiu läheb näost punaseks, silmad lähevad punni, haarab kätega kaela piirkonnast ja tõuseb püsti laua tagant, kus koos sõite? Kui allergia ja tal on kaasas on ravi siis aitan seda teha aga kui midagi jäi kurku siis löön abaluude vahele, tema kallutatud ettepoole 6 Mida kahtlustad ja kuidas tegutsed, kui 58 a naisterahvas kaebab nõrkust vasakus käes, tasakaaluhäireid kõndimisel ja raskust rääkimisel, mis pidevalt süveneb? Kahtlustan insulti, panen poolistuvasse asendisse ja kutsun kiirabi. 7 Kuidas abistad 14 a. noormeest , kes mängides rannas võrkpalli sai palliga vastu nina ja tekkis ninaverejooks? Üritan peatada verejooksu ja kui 15 minuti pärast ei lõppe kutsun kiirabi 8 Kirjelda enda tegutsemist situatsioonis, kus herilase nõelamise järgselt tekivad teie
sõite? Lämbumisoht, võõrkeha on sulgenud hingamisteed. Koputan tugevalt labakäega abaluude vahele. Kui ei aita tuleb teha Heimlichi võtet, selga tagant asetad käed rinnakorvi all asuvasse komnurka üks käsi rusikas ning teine selle ümber. Tõmban järsu ning tugeva liigutusega käsi enda poole ja üles, vajadusel kordan liigutust. 6 Mida kahtlustad ja kuidas tegutsed, kui 58 a naisterahvas kaebab nõrkust vasakus käes, tasakaaluhäireid kõndimisel ja raskust rääkimisel, mis pidevalt süveneb? Kahtlustan insulti- kutsun kiirabi, asetan naise mugavasse asendisse, katan tekiga ning valvan kuni kiirabi saabub. 7 Kuidas abistad 14 a. noormeest , kes mängides rannas võrkpalli sai palliga vastu nina ja tekkis ninaverejooks? Kõigepeal liigutan noormehe varju alla, asetan nina juurele külma, lasen olla kummargil asendis. 8 Kirjelda enda tegutsemist situatsioonis, kus herilase nõelamise järgselt tekivad teie
km. Karupojad oskavad hästi ronida, aga täiskasvanud karud ei saa ronida oma massi pärast. Tema kehamass võib ulatuda 250 kg. Jäsemed on pikad ja jõulised. Ees- ja tagajäsemed on umbes ühepikkused. Pruunkarul on tundlik nina ja arenenud haistmismeel ja ka hea kuulmine ja üsna halb nägemine. Pruunkaru karvkatte värvus on helepruunist tumepruunini. Nagu teistelgi karulastel, on pruunkarul lühike juppsaba. Saba on tal lühike ja karvade sisse peitunud. Karule on iseloomulik see, et kõndimisel toetub ta kogu tallaga nagu kõik karulased, ta on tallalkõndija. Selle poolest sarnaneb ta ka inimesega. Tema käpad on suured, laiad ja jõulised. Esi- ja tagakäppadel on kummalgi viis varvast, mis lõpevad kuni 8 cm pikkuste mittesissetõmmatavate küünistega. Jämedaid küüniseid kasutab karu toidu haaramiseks, kaevamiseks, ronimiseks ja poegade kaitsmiseks. Nagu kõigil karulastel, on pruunkarul raske, massiivne pea esileulatuva koonuga. Kõrvad on eemalseisvad ja ümarad, silmad väga
kassikakk, mets-lehelind, ööbik, rästad ja paljud teised. Pruunkaru on loomaliik karulaste sugukonna karu perekonnast. Pruunkarude koguarv maailmas on hinnanguliselt 185 000 kuni 200 000. Jäsemed on pikad ja jõulised. Ees- ja tagajäsemed on umbes ühepikkused. Jalalabad on suured ja neil on alumisel poolel rasked karvased päkad. Esi- ja tagakäppadel on kummalgi viis varvast, mis lõpevad kuni 8 cm pikkuste mittesissetõmmatavate küünistega. Kõndimisel toetub pruunkaru kogu tallaga nagu kõik karulased: ta on tallalkõndija. Karvastik muutub vastavalt aastaajale. Hambad on nagu kiskjalgi. Pruunkaru kehapikkus (pea ja kere pikkus) on 100280 cm, õlakõrgus umbes 90 150 cm. Sabapikkus on ainult 621 cm. Kaal on leviala eri piirkondades väga erinev. Kõigis asurkondades on isased emastest tunduvalt raskemad. Roherähn on linnuliik rähniliste seltsist rähnlaste sugukonnast rähni perekonnast. Roherähn
250 kg. Jäsemed on pikad ja jõulised. Ees- ja tagajäsemed on umbes ühepikkused. Nii küünarvarre luud, kui ka sääre luud on lahus, mis tingib suure pööratavuse. Pruunkarul on tundlik nina ja arenenud haistmismeel ja ka hea kuulmine ja üsna halb nägemine. Pruunkaru karvkatte värvus on helepruunist tumepruunini. Nagu teistelgi karulastel, on pruunkarul peeniseluu ja lühike juppsaba. Saba on tal lühike ja karvade sisse peitunud. Karule on iseloomulik see, et kõndimisel toetub ta kogu tallaga nagu kõik karulased, ta on tallalkõndija.Selle poolest sarnaneb ta ka inimesega. Jalalabad on suured ja neil on alumisel poolel rasked karvased päkad. Esi- ja tagakäppadel on kummalgi viis varvast, mis lõpevad kuni 8 cm pikkuste mittesissetõmmatavate küünistega. Pruunkarule eriomane tunnus on lihaskühm õlgade kohal, mis annab esijalgadele lisajõudu. Nagu kõigil karulastel, on pruunkarul raske, massiivne pea esileulatuva koonuga
kergesti üle minna kurbuseks, ägeduseks või vihahooks. Vaheldumisi esineb tormakaid sõpruseavaldusi ning vihapurskeid. Kaalutlemine ja kriitika on sedavõrd alanenud, et tehakse tegusid, mida kaines olekus tegemast takistavad taktitunne, viisakusreeglid ja eetilised normid. Artikulatsioon muutub ebaselgeks, sellest on tingitud joobnu lällav, paiguti raskesti mõistetav kõne. Liigutused on kohmakad ning ebatäpsed. Tasakaal on häiritud: seismisel inimene kõigub, kõndimisel taarub ja tuigub. Raske joove Esiplaanil on teadvuse edenev hägunemine. Võime ümbrusest muljeid vastu võtta ja neile reageerida alaneb järk-järgult kuni lõpuks ulatub koomaseisundini. Raskes joobes inimesega on kontakt tugevasti raskendatud, hiljem lakkab täiesti. Mõttekäik ja kõne on kaootiliselt katkendlikud, jutt artikulatsioonihäirete tõttu ebaselge. Inimene seisab suurivaevu jalul, tihti kukub, tõuseb ja jälle kukub. Raskes joobes inimene võib
Käepideme ja rihma puhul tuleks arvestada eelkõige enda mugavusega. Kes soovib raha kokku hoida, võib lagedale tuua vanad suusakepid ja need parajaks teha. Keppide valimisel on oluline arvestada nende tugevust. Pehmed kepid vajuvad läbi ja kehale nendest kasu ei ole, mistõttu on soovitatavad pigem plastikfiibrist kepid, mis sisaldavad vähemalt poole osas süsinikku. Kepp peab olema kerge ja ei tohi käimisel teha mingeid erilisi hääli -- näiteks alumiiniumkeppidega kõndimisel teevad need suhteliselt palju lärmi. Paremad on täispikkuses kepid võrreldes stiftidega pikkust muutvate keppidega. Ideaalne käimiskepp on: · kerge · käija suhtes õige pikkusega · pinnasele kohase otsikuga 8 · mugava käepideme ja rihmaga Kepikõnni kasulikkus · EMG mõõtmisel - parandab lihaste vormi.
koordinatsiooni ja tasakaalunõudvate ül täitmisel *lõikab voldib lihtsaid kujundeid voolib kujukesi *põrgatab püüab pali* kas tõõvahendeid pintsel pliiats haamer käärid *läheb iseseisv trepist alla *paneb ja võtab lahti keeratavaid esemeid. 7A- on keh akt *valitseb liigutusi ja liikumist erinevates mängudes ja tegevustes nii ruumis maastikul kui ka tänaval *säilitab tasakaalu staatilises asendis ja liikumisel , kontr oma kehaasendit rühti kõndimisel seismisel ja istumisel *hoiab rütmi laulmisel , liikumisel, kooskõlastab oma liikumisi-liigutusi kaaslaste omadega *oskab käsitseda mängu- ja sporidvahendeid palli vistata püüda lüüa .. *sõidab rattaga suustab lükab tõukekat *kas lihtsaid tantsusamme, tantsides paaris üksi ja rühmas *käsitseb õigesti kirjutus ja tõõvahendeid *liigub ja liikleb ohutusnõudeid arvestades. LIIKUMISMÄNGUD *põhiliikumiste arendamine *keh võimete arendamine *tähelepanu
Mõnikord istub koer kuuvalgel ööl, koon püsti, ning ulub nukralt kuu poole. Ka käib ta mööda hoovi, suur kont suus, piilub kahele poole ja matab kondi siis maasse - peidab selle tagavaraks. Nagu hunt nii on ka koer kiire ja väsimatu jooksja: tal on tugevad kopsud ja lihasterikkad jalad. Ta on ka hea ujuja. Koer on varvulkõndija loom. Tema varvaste all on pehmed nahksed padjakesed - päkad, mille vahel asuvad küünised. Koera kõndimisel mööda põrandat on kuulda krõbinat, kuna tema küünised pole sissetõmmatavad, nagu nad on kassil. Koeral on hästi arenenud haistmine, ta eraldab väga peenelt erinevaid lõhnu. Suurepärane on tal ka kuulmine, seda soodustavad liikuvad kõrvalestad. Nägemine on keskpärane. Koera pikal koonul ja kulmudel asuvad karvad on kompimiskarvad. Koera karvkate on tihe. Allpool on pehme villkarv, sellest ulatub välja läikiv okaskarv
uhke ja heroiline monument ,,Kodanikuõiguste memoriaal" 1989 See tellitud töö oli esimene, millega mälestati kodanikuõiguste liikumise ohvreid Seinale on raiutud sageli tsiteeritud Martin Luther Kingi sõnad: "... kui õigus saabub tulvavee ja õiglus võimsa jõena" Vesi jookseb kaskaadina üle musta graniidi Skul pt uur maai l mas 1980- 1990 Richard Long - kunst põhineb ühelainsal tegevusel: kõndimisel. Ta võtab ette üksildasi jalgsirännakuid, mis kestavad sageli sadu kilomeetreid. Jalutuskäigud ise on struktureeritud kindlate pidepunktide ümber, mis on harilikult paika pandud teose pealkirjas. Kasutades oma teostes algmaterjaideks peamiselt kive või maasse jälje süvendamisega ,,Genfi teine ring" 1987 Lisaks kohapeal loodud ajutistele töödele loob Long ka skulptuurseid teoseod ja seinamaale galeriidesse Ta kasutab universaalseid vorme
Naistel on kõige sagedasemad infektsiooni kohad emakakael ja selle kanal. Umbes 75%-l on ka kusitipõletikku. Kõige sagedasemad kaebused on mädane voolus tupest ja põletustunne urineerimisel. Emaka limaskesta haigestumise korral võib olla veritsust tupest, veritsus võib tekkida ka peale vahekorda või selle ajal. Üle 50% nakatunud naistest haigusilminguid ei teki ja seega väga ohtlikud oma partneritele. Kui tekib tupeesiku näärmete mädanik, esineb valulikkus istumisel ja kõndimisel, lisaks võib olla punetus ja turse häbememokkadel. Gonokokid võivad üleneda emakakaelast emaka limaskestale, munajuhadesse, munasarjadesse ja siis kõhukelmele. Sel juhul räägitakse vaagnaelundite põletikulisest haigusest. Gonokokkide levikut soodustavad menstruatsioon, hiljutine sünnitus või abort. Võivad esineda verine voolus või vererohkem menstruatsioon, aga ka iiveldus, oksendamine, kõhuvalu ja palavik. Protsess võib levida lisaks kõhuõõnes, tekitades maksa ümber
Parkinsoni tõbi on ajuhaigus, millel on biokeemiline põhjus. Organismis on puudus ühest närviülekandeainest ehk neurotransmitterist, mida nimetatakse dopamiiniks. Sellest tulenebki kogu haiguse olemus, sest kui jääb puudu neurotransmitterist, muutuvad liigutused kohmakaks ja aeglaseks, lihased jäigaks ja liikumiskiirus on häiritud. Esialgu tekib käte, jalgade, hiljem juba kogu keha värin. Selles väljendubki haiguse olemus. Sellele liikumispuuet tekitavale haigusele on omane hilisem süvenemine. Süvenemise tempo võib olla väga erinev: on haigeid, kes on suutelised aastaid iseseisvalt töötama, kõrvalise abita endaga toime tulema, kuid on ka patsiente, kes vajavad abi lihtsaimagi ülesande täitmisel. Virgatsaine dopamiini hulk väheneb ajus, mis on tingitud ühe kindla struktuuri - musttuuma e. substantia nigra - kahjustusest. Haigus ilmneb alles siis, kui üle poole musttuuma on hävinud ja virgatsaine sisaldus ajustruktuurides on vaid viiendik...
Säärel on kaks luud paksem sääreluu ning peenem pindluu. Sääreluu kannab käimisel pea kogu raskust, pindluu murd ei pruugi aga käimistki takistada Kanna luid on 7, suurimad on kaks proksimaalsemat kontsuluu ja kandluu Pöia luid on 5, nad on pulgakujulised, mõlemast otsas paksenenud, nende distaalne ots funktsioneerib seisval inimesel ühe toetava alana Varvaste luud sarnanevad sõrmeluudega, ent liiguvad vähem. Suurvarbal on kaks, ülejäänutel kolm lüli. Kõndimisel on oluline suurvarvas, teistel puudub praktiline tähtsus OSTEOPORO Click icon to add picture OS ... ehk luuhõrenemine Luud muutuvad hapramaks ja suureneb luumurdude risk, eriti just puusa, lülisamba ja randme piirkonnas Luukoe vähenemist põhjustavad tavaliselt hormonaalsed muutused või kaltsiumi ja/või vitamiin D defitsiit SKOLIOO Click icon to add picture
ei suuda järjekorda oodata, katkestab teisi sageli, on kannatamatu, kärsitu, tegutseb enne kui mõtleb. Unehäired eriti iseloomulik on nendele lastele varane ärkamine, motoorne rahutus ka unes. Halb frustratsioonitaluvus emotsionaalselt labiilne, ärrituv, reageerib vihapursetega. Kohmakus avaldub riietumisel, kõndimisel, jooksmisel, samas võivad mõned lapsed olla väga osavad, vahel esineb ka hüperkineese ehk tahtmatuid lisaliigutusi. Kõnehäired vähene sõnavara, sõnaleidmise raskused, arusaamatu kõne Sotsiaalne kohanematus raskused sõprussuhete kujunemisel, teistega mängimisel, reziimiga kohanemisel.(5) Kindlasti ei pruugi avalduda eelnimetatud jooned kõigil lastel! Soovitused õpetajatele
Kui kannatanu istub või seisab: o kalluta keha ja pea ettepoole-alla (üks käsi asetage rinnakule kaenlaalt läbi) ning o koputa lahtise käega (labakäe pähikuga) 5 korda tugevasti abaluude vahele Helista 112 Teadvuse kaotamise ja hingamise ning südameseiskuse korral alustage elustamisega. 6 Mida kahtlustad ja kuidas tegutsed, kui 58 a naisterahvas kaebab nõrkust vasakus käes, tasakaaluhäireid kõndimisel ja raskust rääkimisel, mis pidevalt süveneb? INSULT Anna inimesele poolistuv või istuli asend, mitte lasta kõndida. Keerata pea halvatud küljele Vabastada hingamisteed ja eemalda pigistavad esemed 112- olen kannatanuga kuni abi saabub (uurin mis rohte võtab ja üritan teadvusel hoida) Vabasta hingamisteed, voodipeats tõsta 30° vajadusel aseta kannatanu stabiilsesse külili asendisse, halvatud küljele
Täieliku rebendi puhul on põlv ebastabiilne - põlve liikumine külgsuunas on normaalsest palju ulatuslikum. Ravi: täielikult konkreetset juhtumit arvestades ja individuaalne - ortoosist operatiivse ravini. Värsked ehk ägedad põlveliigese sisesed vigastused 1. Võruketaste ehk meniskide vigastused Meniskide vigastused tekivad kõige sagedamini keha raskust kandva jala sääre keerdumisel ja samaaegsel painutusel (ka sirutusel). Valu jääb püsima kõige sagedamini trepist kõndimisel. Katsudes on liigespilu vigastatud võruketta poolel teravalt valulik põlve sirutamisel, teatud juhtudel võib katsudes ja põlve sirutades tunda "plõksumist". Ravi: valu vastu suukaudsed vahendid, külm, valu põhjustavatest liigutustest hoidumine kuni arsti poole pöördumiseni (võimalikult ruttu). Lõplik ravi on reeglina operatiivne. 2. Ristatisidemete vigastused Ristatisidemete rebendite puhul on liiges ebastabiilne, mis väljendub ebakindluses toetumisel
minna kurbuseks, ägeduseks või vihahooks. Vaheldumisi esineb tormakaid sõpruseavaldusi ning vihapurskeid. Kaalutlemine ja kriitika on sedavõrd alanenud, et tehakse tegusid, mida kaines olekus tegemast takistavad taktitunne, viisakusreeglid ja eetilised normid. Artikulatsioon muutub ebaselgeks, sellest on tingitud joobnu lällav, paiguti raskesti mõistetav kõne. Liigutused on kohmakad ning ebatäpsed. Tasakaal on häiritud: seismisel inimene kõigub, kõndimisel taarub ja tuigub. Raske joove Esiplaanil on teadvuse edenev hägunemine. Võime ümbrusest muljeid vastu võtta ja neile reageerida alaneb järk-järgult kuni lõpuks ulatub koomaseisundini. Raskes joobes inimesega on kontakt tugevasti raskendatud, hiljem lakkab täiesti. Mõttekäik ja kõne on kaootiliselt katkendlikud, jutt artikulatsioonihäirete tõttu ebaselge. Inimene seisab suurivaevu jalul, tihti kukub, tõuseb ja jälle kukub
Vaheldumisi esineb tormakaid sõpruseavaldusi ning vihapurskeid. Kaalutlemine ja kriitika on sedavõrd alanenud, et tehakse tegusid, mida kaines olekus tegemast takistavad taktitunne, viisakusreeglid ja eetilised normid. Artikulatsioon muutub ebaselgeks, sellest on tingitud joobnu lällav, paiguti raskesti mõistetav kõne. Liigutused on kohmakad ning ebatäpsed. Tasakaal on häiritud: seismisel inimene kõigub, kõndimisel taarub ja tuigub. Viimane on raske joove.Esiplaanil on teadvuse edenev hägunemine. Võime ümbrusest muljeid vastu võtta ja neile reageerida alaneb järk-järgult kuni lõpuks ulatub koomaseisundini. Raskes joobes inimesega on kontakt tugevasti raskendatud, hiljem lakkab täiesti. Mõttekäik ja kõne on kaootiliselt katkendlikud, jutt artikulatsioonihäirete tõttu ebaselge. Inimene seisab suurivaevu jalul, tihti kukub, tõuseb ja jälle kukub. Raskes joobes
sõite? Toit läks kurku, lämbumisoht. Eemaldan pigistavad riideesemed, julgustan teda köhima, kui kannatanu istub või seisab siis kallutan ta keha ja pea ettepoole ning veidi ajja ja koputan pihuga 5 korda tugevasti abaluude vahele(pausidega). Helistan 112, kui need võtted ei aita siis kasutan Haemlichi võtet. 6. Mida kahtlustad ja kuidas tegutsed, kui 58 a naisterahvas kaebab nõrkust vasakus käes, tasakaaluhäireid kõndimisel ja raskust rääkimisel, mis pidevalt süveneb? Insulti. Panen ta poolistuvasse või istuli asendisse, ei luba kõndida. Keeran pea halvatud küljele, vabastan hingamisteed ja eemaldan pigistavad esemed. Helistan 112, vajadusel asetan kannatanu stabiilsesse külili asendisse, halvatud küljele. Kontrollin elulisi näitajad ning rahustan teda ja olen temaga kuni kiirabi saabumiseni. 7. Kuidas abistad 14 a. noormeest , kes mängides rannas võrkpalli sai palliga vastu nina
Lisaks võib juua söögikordade vahel. Igapäevane toit peab sisaldama küllaldaselt kiudaineid ( must teraleib, riis, mais). Päevane toiduratsioon peaks sisaldama teravilja- ja piimatoodete kõrval ka puu- ja juurvilju ning lihatooteid. Puu- ja juurviljades sisalduvad kiudained on vajalikud seedeelundite tööks ja aitavad vältida kõhukinnisust, mis on Parkinsoni tõve puhul sagedaseks probleemiks. Abista kõndimisel, võimlemisharjutuse sooritamisel või soovita patsiendile tegeleda mõõdukalt füüsilise tööga 3. Väsimus tingituna unehäiretest, mis põhjustab omakorda liikumisraskusi, psüühilised probleemid, ravimite kõrvaltoimena, põiehäired. Põiehäirete raviks: vedelikutarbimise režiim ja põietreening Soovita patsiendile: Vältige enne und kohvi, teed ja alkoholi;
paraneb südame-vereringe ja hingamiselundite talitlus kepikõndi võiba harrastada kõikja-asfaltil, liivarannal, metsas jne kepikõnni liigutused on täiesti loomulikud, kuna põhinevad organismi normaalsel liikumisel sobib kõigile- algajatele, tervisesportlastele, tippsportlastele, noortele ja vanadele kepikõnni vahendit keppi saab kasutada kepivõimlemisel, mis teeb sind graatsilisemaks ja tugevamaks Soovitused kõndimisel püüa olla kepikõnnil veidi ettepoole kaldu lase jalatallal rulluda kannalt päkale katsu kepitõuget teha nii, et see ületaks puusajoone ära pigista tugevasti kepi käepidet kepitõuke lõpul ava veidi pihku ja lõpeta tõuge, toetudes kepi rihmale too kepp selja tagant ette käepide ees, mitte kepiots ees Olulised on õige tehnika ja varustus Kepikõnni kepid peavad olema kindlasti lühemad kui murdmaasuusatamises. Keppide kõrgus peaks
Asetan käe rinnakule kaenlaalt läbi, ning koputan lahtise käega 5 korda tugevasti abaluude vahele. Kui antud võte ei tööta siis kasutan Haemlichi võtet. Kordan senikaua kuni võõrkeha on neiu hingamisteedest väljunud või siis kuni kiirabi saabumiseni. Kui kannatanu kaotab teadvuse, alustan elustamisega. 6 Mida kahtlustad ja kuidas tegutsed, kui 58 a naisterahvas kaebab nõrkust vasakus käes, tasakaaluhäireid kõndimisel ja raskust rääkimisel, mis pidevalt süveneb? Kahtlustan insulti. Tegutsen järgmiselt: Panen kannatanu poolistuvasse või istuvasse asendisse. Kutsun kiirabi ning rahustan kannatanut. Keeran pea halvatud poolele ( vasak pool) Avan hingamisteed ning eemaldan pigistavad esemed Vajadusel asetan kannatanu stabiilsesse külili asendisse Kontrollin elutähtsaid funktisioone. Kui isik kaotab teadvuse, alustan elustamisega.
minna kurbuseks, ägeduseks või vihahooks. Vaheldumisi esineb tormakaid sõpruseavaldusi ning vihapurskeid. Kaalutlemine ja kriitika on sedavõrd alanenud, et tehakse tegusid, mida kaines olekus tegemast takistavad taktitunne, viisakusreeglid ja eetilised normid. Artikulatsioon muutub ebaselgeks, sellest on tingitud joobnu lällav, paiguti raskesti mõistetav kõne. Liigutused on kohmakad ning ebatäpsed. Tasakaal on häiritud: seismisel inimene kõigub, kõndimisel taarub ja tuigub. Raske joove Esiplaanil on teadvuse edenev hägunemine. Võime ümbrusest muljeid vastu võtta ja neile reageerida alaneb järkjärgult kuni lõpuks ulatub koomaseisundini. Raskes joobes inimesega on kontakt tugevasti raskendatud, hiljem lakkab täiesti. Mõttekäik ja kõne on kaootiliselt katkendlikud, jutt ebaselge. Inimene seisab suurivaevu jalul, tihti kukub, tõuseb ja jälle kukub
Noorukitel ja puberteedieas lastel mõõduka skolioosi korral on soovitav spetsiaalse korseti kandmine, mis aitab ära hoida edasise kõverdumise. Siingi on oluline ravivõimlemine ja ujumine. Kaugele arenenud juhtudel (kui võimlemisest ei piisa), kui on tekkinud juba rindkere organite haiguslikud muutused, tehakse operatsioon. Skolioosi ennetamiseks tuleb väga tähelepanelikult jälgida rühti, sest rüht e. kehahoid on inimese harjumuslik kehaasend seismisel, istumisel ja kõndimisel. Rüht pole muutumatu, vaid kujundatav ja arendatav ning sõltub palju sellest, milline on inimese üldine kehaline aktiivsus. Hea rühi hoidmine eeldab tegelemist iseendaga ja aitab ennetada paljusid erinevaid vaevusi. Halba rühti iseloomustab lõtv kehahoid, sageli on lihased nõrgemini arenenud, pea langetatud, lülisammas kokku vajunud, kõht lõtv, abaluud tiivataolised ja teineteisest eemaldunud, õlavööde ebasümmeetriline.
antigeeni suhtes.Immuunsus kujuneb välja 3-7 26. Kuidas kujundada laste õiget kehahoidu- koostöövalmidus päeva jooksul. Tehakse siis, kui on piisavalt Vaagnavööde- Õppida säilitama vaagnavöötme 40. Laste hooletussejätmine – iseloomustage - aega oodata antikehade tekkimist organismis. õiget keskasendit nii kõndimisel kui istumisel. on lapse väärkohtlemise liik, mille puhul 11. Iseloomustage allergiat Allergia all Pöid – funktsionaalselt täiuslik pöid on hea rühi asetatakse laps psüühilise või füüsilise mõeldakse kalduvust ebatavalisele allergilisele aluseks. Lülisammas ebamugavuse seisundisse, kuna tema esmased reaktsioonile mingi põhjusliku aine, allergeeni 27
robootika süsteeme. Igaüks teab, et on sõduri töö on ohtlik, kuid mõned ülesanded, mis sõdurile on määratud, on ohtlikumad kui teised. Parem oleks ju saata selliseid tööülesandeid täitma robot, mitte inimene. Pigem kaotakse raha, mis on pandud selle roboti ehitamiseks, mitte inimelu. [6] 5.2. Sõjarobotite kasulikkus Robotid on abiks raskete koormate kandmisel üle konarliku maastiku (joonis 2), läbi miiniväljade kõndimisel ja lõhkemata pommide kahjutuks tegemisel. Väiksemad maa mobiilplatvormid saavad paigaldada, otsida ja välja lülitada lõhkeaineid. Mikro-ja nanotehnoloogia suurusega robotid suudavad läbi viia salajasi luure toiminguid. See kõik aitab päästa nii mõnegi inimelu. [6] (joonis 2) BigDog Eestis kasutusel olevad militaarrobotid on näiteks pommi demineerimis robotid ja infrapuna robotid helikopteritel inimeste otsimiseks. [7] 5.3. Militaarrobotite negatiivsed küljed
kontakti kannatanu rindkerega. Kui olen teinud ära südamemassaži 30 korda, teen neiule suust-suhu hingamise abivahendiga 2 korda – selleks painutan pea kuklasse, asetades käe neiu laubale ja teise käe 2 – 3 sõrme lõua alla, tõstes lõuga. Jätkan elustamist seni kuni kiirabi on kohale jõudnud 6. Mida kahtlustad ja kuidas tegutsed, kui 58 a naisterahvas kaebab nõrkust vasakus käes, tasakaaluhäireid kõndimisel ja raskust rääkimisel, mis pidevalt süveneb? Kahtlustan ajuinfarkti e. insulti, kuna sellele viitavad kõik sümptomid. Aitan naist poolistuvasse või istuli asendisse ja ei lase tal kõndida. Keeran pea halvatud küljele - vasakule. Vabastan tal hingamisteed ja eemaldan pigistavad esemed ja helistan 112. Vajadusel asetan naise stabiilsesse külili asendisse, halvatud küljele. Kontrollin naise elulisi näitajaid. Rahustan inimest ning ei lahku enne kiirabi saabumist. 7. Kuidas abistad 14 a
Väliskujult on kõik kaslased ühetaolised, kuid erinevad üksteisest suuruse poolest. Sellesse sugukonda kuulub nii kodukass kui ka sellised suured loomad nagu tiiger ja lõvi. Kaslastel on ümmargune pea suurte silmadega, millega nad närvad hästi nii päeval kui öösel. Kuulmine on neil väga terav, haitmine aga nõrgalt arenenud. Oma saaki ootavad kaslased tavaliselt varitsuspaigas või hiilivad ettevaatlikult selle juurde. Küünised on neil sissetõmmatavad, seetõttu ei tee need kõndimisel häält ega kulu. Kõik kaslased on puhtusearmastajad, pesevad end tihtu, seetõttu ei reeda end varitsemise ajal lõhnaga. Kodukass põlvneb metsikust kassist, keda praegugi leidub Aafrikas. Metsakassid, ilves, leopard, tiiger. Selts Loivalised Loivalised veedavad suurema osa enda elust vees. Seal hangivad nad toitu, puhkavad ja isegi magavad. Kaldale väljuvad nad ainult sigimisperioodil ja karvavahetuseks. Grööni hüljes on arkitliste merede asukas. Suurema osa aastast
Kleite hakati vööjoonelt läbi lõikama, tekkis uus varrukalõige. 14. saj. tekkis ihupesu, Inglismaal korsett. Rõiva siluett muutus 15. saj. Vööjoon tõusis rinna alla, seda toonitas lai vöö. Pihaosal oli sügav kolmnurkne dekoltee, mis ulatus vööni, kleidil oli sallkrae. Rind oli kaetud tikitud salliga. Seelik oli lai ja drapeeritud, eest lühem, taga slepp. Slepi pikkus muutus nii suureks, et naine ei jõudnud seda ise kanda, tekkisid slepikandjad - paazid. Eest paistis kõndimisel kleidi alt aluskleit. Sellise kleidiga omandas naise figuur S - kujulise painde - sind ja kõht ees. Paine saavutamiseks kanti korsetti või lamedaid patju kõhul. Pihaosa ja seeliku pikkuste suhe oli 1:5. Ülerõivana kandsid ka naised houppelandi. See oli valmistatu paksudest tihedatest kangastest - kalevist, sametist, paksust siidist. Naiste houppelande oli vööjoonelt läbi lõigatud. Pihaosa oli lühike ja liibuv, seelikuosa alt laienev ja slepiga, varrukad pikad ja hästi laiad
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
