Tartu Ülikool Eripedagoogika Osakond KLASSIKALISE JA OPERANTSE TINGITUSE OLEMUS JA RAKENDUSED ÕPPEKASVATUSTÖÖS. OPERANTNE TINGITUS INIMÕPPIMISEL Referaat Koostaja: Ann Aosaar Tartu 2009 2 SISUKORD SISUKORD...............................................................................................................................3 LISA 5 Jadaprogramm..............................................................................................
Ta jätkas teadustööd Harvardis ning 1936. aastal võttis ta vastu õppejõu ametiposti Minnesota ülikoolis. Ta jätkas oma tööd mõlemas ülikoolis kunin pensionini ning arendas välja oma neobiheivoristliku õpetuse. Talle anti USA presidendi medal ja APA kuldmedal. Skinner suri aastal 1990. [7] B. F. Skinner tegeles eelkõige operantse õppimise uurimisega. Operantne tingitus on stiimul- reaktsioon õppimine. Operantse tingituse või operantse õppimise põhiideeks on asjaolu, et kõik elusorganismid kalduvad kordama käitumist, mis tekitab neile rahuldust, ja vältima käitumist, mis toob kaasa ebameeldivusi. Nõnda saab eksperimentaator, kui ta rakendab sobivatel momentidel stiimuleid, mis tekitavad subjektidel rahuloluilminguid, operantse tingituse vahendusel manipuleerida või ,,vormida" subjektide käitumist. Iga reageeringut, mis
õpitut. Uued teadmised loovad varem omandatutega liitudes peenemaid kognitiivseid struktuure, arendades ja rikastades samas ka õppija isikut. Igapäevase õppimise korral jääb kogemuste ja teamiste, oskuste ja vilumuste omandamine enamasti selgelt teadvustamata. Sihipärasel õppimisel toimuvad info hankimine ja süstematiseerimine ning uute käitumisviiside harjutamine ja omandamine eesmärgistatud tegevusena. Õppimine klassikalise tingituse toimel Vene füsiloog Ivan Pavlov märkas koerkatsetuste seerias, et loomadel algab süljeeritus juba enne toidunõu etteandmist. Piisas sellest, kui katseruumi astus talitaja toiduga. Avastatud seaduspärasust hakati nimetama klassikaliseks tingituseks. Seda peetakse tänapäeval üheks õppimise põhiprotsessiks. Klassikalisele tingitusele toetuval õppimisel hakkab mingi neutraalne ärritaja (nt kellahelin) toimima refleksi vallandava signaalina.
igasuguste psüühiliste nähtuste uurimisest ning ainult käitumisega piirdumist. Käitumine on objektiivselt mõõdetav ja kirjeldatav, ükskõik kas ta esineb parasjagu sõltumatu (uuritavat nähtust mõjutava) või sõltuva (uuritava nähtuse mõjutatavust ilmutava) muutujana. Esmane käitumispsühholoogide huvi oli suunatud vene füsioloogi Ivan Pavlovi avastatud tingitud reflekside ehk klassikalise tingituse uurimisele. Sellest loodeti alust objektiivsele tulevasele teaduslikule psühholoogiale. Lähem tutvumine klassikalise tingituse põhimõtetega tõi kaasa teatud pettumuse selgus, et see nähtus on oma olemuselt küllalt piiratud ega suuda piisavalt hästi kajastada inimeste ja loomade psüühilise funktsioneerimise keerukust, kuigi oli igatpidi objektiivselt vaadeldav ja mõõdetav. Õppimine (learning) on kogemusega saavutatud suhteliselt püsiv (a) käitumise muutumine ja/ või
Klassiõpetaja eriala Marju Konrad TÖÖ PROBLEEMSELT KÄITUVATE ÕPILASTEGA RAKENDADES BIHEIVIORISTLIKKE ÕPPIMISE SEADUSPÄRASUSI Referaat Tartu 2014 Sisukord Sissejuhatus Kõik tasustamisel rajanevad õpilaste distsiplineerimise metoodikad toetuvad biheivioristlikele õppimise seaduspärasustele, eelkõige operantse tingituse põhitõele, mis tähendab vajadust reageerida keskkonnale kindlal viisil. Selle ajendiks on organismi alateadlik vajadus vältida negatiivseid ja eelistada positiivseid emotsioone tekitavaid olusid. Tasustamisvõtete kasutamine on vajalik täiendusena tavapärasele töökorrale kui õpilase või klassi normaalset käitumist ei õnnestunud kindlustada. (Krull, 2000) Referaat annab ülevaate probleemsete õpilaste distsiplineerimise võimalustest
need väiksema tõenäosusega. Mida suurem on rahuldus või diskomfort, seda suurem on sideme tugevnemine või nõrgenemine." (Thorndike 1911) Teiste sõnadega, kinnitatud reaktsioonid kalduvad juurduma ning karistatud reaktsioonid kaduma. Rangemalt väljendudes võib öelda, et kass õppis reageerima kindlatele keskkonnaoludele ehk märguandele uuel viisil, mis kindlustas tasustuse, vaadeldaval juhul ihaldatud toidu kättesaamise. Psühholoogid nimetavad operantse tingituse puhul tasustamist ka käitumise kinnitamiseks ehk sarrustamiseks. Thorndike'i tööde mõju õppimise uurimisele. Biheivioristliku koolkonna, eriti Thorndike'i fundamentaaluurimused õppimise seaduspärasustest andsid tõuke väga erinevate õppimisega seostuvate probleemide sügavamaks uurimiseks. Osa järgnenud uurimustest lähtus rangelt biheivioristlikust stiimul- reaktsioon-mudelist, teised aga ei pidanud biheivioristlikku ortodokssust esmatähtsaks ning
Mil viisil õpieesmärke saavutada? Koolis on määrav roll õpetajal ja õppeainetel, õppijate ülesandeks jääb olla õppeprotsessi objekt. Biheivioristlikule koolile on omane õppeaine osadeks jaotamine ja õppimine täpselt määratletud üksikosade kaupa. Klassikaline tingitus Biheivioristide arvates on kogu inimkäitumine seletatav õige reageerimisega keskkonna märguannetele. Pavlovi katsed koertega näitasid, et õppimise mehhanism on alati üks ja seesama. Õppimine klassikalise tingituse skeemi kohaselt seisneb uue märguande omadamises. Klassikalise tingituse kõige entusiastlikumaks õppeotstarbeliste rakendusvõimaluste uurijaks oli John. B. Watson (1878 1958) hirmureaktsioon, tegi katsed oma pojaga. Kahe stiimuli koosesinemine õppimiseks vajalik. Operantne tingitus Operantne tingitus nimetetakse stiimul-reaktsioon- õppimiseks. Õppimisel ei vallanda käitumist tingitud ega tingimatu ärritaja, vaid hoopiski vajadus reageerida keskkonnale kindlal viisil.
1) Klassikaline tingimine ja selle rakendused koolis. Seostub tavaliselt vene füsioloogi Ivan Pavlovi avastusega. Pavlovi avastatud klassikaline tingitus oli üks esimesi teaduslikult dokumenteeritud õppimise ilminguid. Klassikaline tingitus seisneb organismi võimes õppida reageerima orienteerumisreaktsiooni esilekutsuvale ärritajale samal viisil kui tingimatule ärritajale. Kooli oludes on palju võimalusi õppimiseks (pos.ja neg. mõttes) klassikalise tingituse vahendusel. Nii võivad hirmu tekitavaks osutuda mitmesugused kontrollisituatsioonid, õpetaja isik, koolikell jne. Märguande ja tingimatu ärritaja vahel kord tekkinud seose kõrvaldamine võib osutuda küllaltki raskeks kasvatusülesandeks. 2) Assotsiatiivne tingimine ja selle rakendused koolis. Juba Aristoteles täheldas, et mõnede asjade ja ideede meeldetuletamisele aitab kaasa nendega seostuvate esemete, sündmuste või ideede meenutamine
Tänapäeval defineeritakse õppimist kui suhteliselt püsivat muutust potensiaalses käitumises, mis tekib praktilise kogemuse vahendusel. Põhilised õppimise ajendid: 1. Sotsiaalne suhtlemine 2. Tunnetuslik 3. Hedonistlik 3. Biheivioristlikud õppimisteooriad 1. Klassikaline tingimitus ja selle rakendused. Klassikaline tingitus seisneb organismi võimes õppida reageerima orienteerumisreaktsiooni esilekutsuvale ärritajale samal viisil nagu tingimatule ärritajale. Klassikaline tingituse kohaselt seisneb õppimine uue märguande omandamises. Rakendused- klassikalise tingitust kasutatakse laialdaselt reklaamis(positiivne reklaam-positiivne kaup). Kooli oludes on palju võimalusi õppimiseks klassikalise tingituse vahendusel(naeratav õpetaja-kool meeldib, kuri õpetaja-kool ei meeldi). 2. Assotsiatiivne tingimine ja selle rakendused. Assotsiatiivne seos ei kujune ainult tingimatu ja tingitud ärritaja vahel, vaid ka kahe
suhtosa tunnuse üldises populatsioonisiseses (individuaalses) muutlikkuses antud keskkondlikes tingimustes. Üldjuhul defineeritakse geneetilise dispersiooni suhtena tunnuse kogudispersiooni: h2 = Vg/Vp. Päritavuse sisu õigeks mõistmiseks on vaja arvestada, et päritavuskoefitsient hindab tunnuse geneetilise muutlikkuse osa antud geneetilise struktuuriga populatsioonis konkreetsetes keskkonnatingimustes; see ei näita tunnuse päriliku tingituse määra ega mehhanismi üksikindiviidide arengus. Päritavuskoefitsiendi arvutamise meetodid 1. Kaksikute analüüs. 2. Selektsioonieksperiment e. valikukatse. 3. Vanemate ja järglaste fenotüübilise sarnasuse määramine. 4. Poolõvede ja täisõvede rühmade dispersioonanalüüs e. Aretusväärtus- loomade valik kvantitatiivsete tunnuste järgi toimub fenotüüpi arvestades, siis on
teisejärguline. Kognitiivsed õppimisteooriad lähtuvad Piaget tunnetusprotsesside mudelist. Kolmanda õppimisteooriate grupi moodutavad käsitlused, mis toetuvad nii biheivoristlikule kui kognitiivsetele ideedele õppimisest. b)Õppimise biheivoristlikud käsitlused 1. Klassikaline tingimitus ja selle rakendused. Klassikaline tingitus seisneb organismi võimes õppida reageerima orienteerumisreaktsiooni esilekutsuvale ärritajale samal viisil nagu tingimatule ärritajale. Klassikaline tingituse kohaselt seisneb õppimine uue märguande omandamises. Rakendused- klassikalise tingitust kasutatakse laialdaselt reklaamis(positiivne reklaam-positiivne kaup). Kooli oludes on palju võimalusi õppimiseks klassikalise tingituse vahendusel(naeratav õpetaja-kool meeldib, kuri õpetaja-kool ei meeldi). 2. Assotsiatiivne tingimine ja selle rakendused. Assotsiatiivne seos ei kujune ainult tingimatu ja tingitud ärritaja vahel, vaid ka kahe lähestikku paikneva
õppimisest. 8. Õppimise biheivioristlikud käsitused Klassikaline tingitus ja selle rakendused. Assotsiatiivne tingitus ja selle rakendused. Klassikaline tingitus seisneb organismi võimes õppida reageerima orienteerumisreaktsiooni esilekutsuvale ärritajale samal viisil nagu tingimatule ärritajale. (N:söögi andmisel süüdata lamp, siis varsti pole enam sööki vaja, reaktsioon vallandub juba lambi süttimisele). Vene teadlane Ivan Pavlov oli esimene, kes seda uuris. Klassikalise tingituse skeemi kohaselt seisneb õppimine uue märguande omandamises. Klassikalise tingituse õppeotstarbelisi rakendusi uuris WATSON. Rakendused - klassikalise tingituse põhimõtet kasutatakse laialdaselt reklaamis (reklaamitav kaup+positiivne emotsioon). Kooli oludes on palju võimalusi õppimiseks klassikalise tingituse vahendusel (N: naeratav õpetaja – kool meeldib; kuri õpetaja – kool on vastik). Ta hakkab kooli varem minema, unistab saada õpetajaks naeratava õpetaja puhul.
• Reklaamitava kaubaga (algselt neutraalne ärritaja) ühel ajal demonstreeritakse positiivseid emotsioone esilekutsuvaid sündmuseid või objekte. Nii püütaksegi saavutada potentsiaalsel ostjal seisund, kus algselt neutraalne kaubaartikkel hakkab ise samalaadseid emotsioone esile kutsuma. • Kõik eelnev põhineb biheivioristliku koolkonna klassikalise tingituse esindajate poolt väljatoodud põhimõtetele. http://www.math-salamanders.com/images/mixed-tables-facts-to-5x5-answers-tb.gif (Sarnane ülesanne on Eggeni ja Kauchaki õpikus lk 295.) SEOS VÕIB KUJUNEDA KAHE NEUTRAALSE ÄRRITAJA VAHEL!
inimese surmaga. Füüsiline areng Sotsiaalne areng Kognitiivne areng Kõlbeline areng Mõisted Aktseleratsioon; Egotsentrism; Objekti jäävuse seadus; Prosotsiaalne käitumine; Retardatsioon; Seotussuhe; Tähelepanu; Altuism ja egoism; Primaarsed- ja Tingituse mobiil; Taju; Moraal; sekundaarsed Vanemluse tüübid- Mälu; Eetika. sootunnused; autoritaarne, autoriteetne, Mõtlemine. Kefalokaudaalne- peast sallivus. jalgadeni; Proksimodistaalne- tüvest välja; Diferentseerimine; Intregeerimine; Lapse arengufaasid.
korda ja stabiilsust kaitset ja tuge staatus, prestiizh, eneseväljendus, enesekindlus võim, õigus, kontroll Grupis tegutsemine annab organisatsioonile: parema ülesannete täitmise, mis üksikisikule pole jõukohased ühiste huvide realiseerimise organisatsiooni suurenemisega tekkivate neg. tagajärgede vähenemise võimaluse mõjutada liikmete distsipliini ja tegevust teha üksikisikust paremaid otsuseid edendada loomingulisus Üldised teoreetilised lähtekohad - miks ollakse grupis Tingituse teooria - laps õpib sõltuvust teistest Sotsiaalse võrdluse teooria (Festinger 1954) surve käituda vastavalt ümbruskonna nõuetele vajadus võrrelda oma arvamusi ja tegevust teistega hoidumaks väärast (kahjulikust) tegevusest Sotsiaalse identiteedi teooria (Tajfel & Turner 1986)inimese minapilt sõltub tugevalt grupist, millega inimene end identifitseerib. Mina teised. Sotsiaalsete väärtuste vahetuse teooria grupis olek annab kasu, kuid tekitab ka kulusid.
kutsunud esile süljeeritust ent mõni aeg pärast seda, kui vahetult toidujagamise eel iga kord kella helistati, hakkas koeral sülge nõristuma juba ainuüksi kellahelina peale, enne kui talle toitu oli toodud. Koera ajus oli tekkinud seos kellahelina ja toidupala saamise vahel ehk teisisõnu tingitud refleks. Õppimise üheks ilminguks ongi see, kui mingist esialgu neutraalsest stiimulist (nt kella helin) saab tingitud stiimul. 3. Klassikalise tingituse kolm lähtealust- eristamine, üldistamine ja kustumine. Stiimuli üldistamine reageeritakse tingitud stiimuliga sarnasele ärritajale (helile, värvile). Üldistamise tekke tõenäosus on seda suurem, mida sarnasemad on stiimulid. Halb on see, et sarnased stiimulid võivad segi minna. Stiimulite eristamine leiab aset siis, kui kaks stiimulit hinnatakse sedavõrd erinevateks, et ühele reageeritakse ja teisele mitte
aeg pärast seda, kui vahetult toidujagamise eel iga kord kella helistati, hakkas koeral sülge nõristuma juba ainuüksi kellahelina peale, enne kui talle toitu oli toodud. Koera ajus oli tekkinud seos kellahelina ja toidupala saamise vahel ehk teisisõnu tingitud refleks. Õppimise üheks ilminguks ongi see, kui mingist esialgu neutraalsest stiimulist (nt kella helin) saab tingitud stiimul. 3. Klassikalise tingituse kolm lähtealust- eristamine, üldistamine ja kustumine. Stiimuli üldistamine- reageeritakse tingitud stiimuliga sarnasele ärritajale (helile, värvile). Üldistamise tekke tõenäosus on seda suurem, mida sarnasemad on stiimulid. Halb on see, et sarnased stiimulid võivad segi minna. Stiimulite eristamine- leiab aset siis, kui kaks stiimulit hinnatakse sedavõrd erinevateks, et ühele reageeritakse ja teisele mitte. Õpitud üldistus säilib seda kauem, mida suurem ja
Geneetika I ja II KT 1. Mis on komplimentaarsus? Molekulide või nende osade struktuuri ruumiline vastavus, millel põhinevad molekulide vastastikune äratundmine ja eriomane seondumine (lämmastikualused: A-T(U) ja G-C on komplimentaarsed. A saab paarduda vaid teiste lämmastikalustega, millega moodustuvad 2 vesiniksidet (T ja U-ga). C saab moodustada 3 vesiniksidet vaid G-ga. 2. Millest koosneb DNA? DNA on polümeer, mille elementaarlülideks on nukleotiidid. Nukleotiidid on polümeerid, mis koosnevad omakorda keemiliselt desoksüriboosist, lämmastikalustest ja fosforhappe jääkidest. Harilikult koosneb DNA adeniinist (A), guaniinist (G), tsütosiinist (C) ja tümiinist (T). 3. Kaksikahelalise DNA ehitus DNA esineb tavaliselt kaheahelalise struktuurina, mille mõlemad otsad on kokku keeratud, et moodustada iseloomulikku kaksikheeliksit. Iga DNA ahel on kokku pandud nelja tüüpi nukleotiididest (A, G, C, T). Nende nukleotiidide vah...
käitumisviisi edaspidise tekke tõenäosust, negatiivne kinnistamine aga kahandab seda. Instrumentaalne õppimine Instrumentaalse õppimise põhimõisted on kinnistamine, tasu ja karistus. Õppimise käigus sooritatud reaktsioonila järgnevat tulemit nimetatakse kinnistamiseks, kuna see fikseerib kindla käitumisviisi eelistuse. Vastavalt sellele tehakse vahet tasu taotleva või karistust vältiva käitumise vahel. Väljakujunenud reaktsioonide kõrvaldamist nimetatakse nagu ka klaasikalise tingituse juures kustutamiseks. Operantse õppimise 6 põhiseadust: 1. Õppimine toimub algul seda kiiremini, mida sagedamini kinnistavat stiimulit rakendatakse. 2. Õppimine toimub seda kindlamini, mida vahetumalt kinnistavat stiimuli rakendatakse. 3. Õpitu kinnistub seda paremini, mida harvemini ja vahendatumalt stiimulite rakendamist vajatakse harvemini stimuleeritud käitumisviis säilib stiimulite kõrvaldamisel suhteliselt kauem. 4
teost tingitud muudatus või ootuspärase muutuse ära jäämine. Tagajärg ei ilmne kunagi teos endas, peavad olema ajaliselt ja ruumiliselt lahutatud. 3.5. Seos teo ja tagajärje vahel 3.5.1. Õiguslik omistamine ja selle liigid 3.5.2. Omistamine põhjuslikkuse aluse (conditio sine qua non) 1) Põhivormel ja korrektiivid (rakendusreeglid) 2) Seaduspärase tingituse teooria 3.5.3. Normatiivne (objektiivne) omistamine 4. Subjektiivne süüteokoosseis (§ 12 III) 3.1. Tahtlus kui põhidelikti subjektiivne külg 3.2. Tahtluse objekt, mõiste ja liigid. Kaudse tahtluse ja kergemeelsuse piiritlemine 3.3. Eksimus süüteokoosseisu asjaoludes (§ 17). Eksimuse liigid: eksimus objektis (aberratio ictus ja error in persona); eksimus põhjuslikus seoses (dolus generalis) 3.4. Eesmärk ja motiiv 5
harjutamisse lülitada mängulisi, võistlus võtteid. Operantne tingitus. Stiimul reaktsioon (R-S) Suutlikkus meelde jätta saadud kogemust. (E. L.Thorndike) kinnitamine- tasustamine (kass sai toidu kätte nupule vajutades). Harjutamise seadus kordamine tugevdab stiimuli ja reaktsiooni seost. Efekti seadus- käitumine mis toob kaasa meeldivaid elamusi hakkab korduma. Vajalik on tagasiside. suur osa õpingutest toimub operantsuse tingituse vahendusel. tasustuse ja kinnitusena toimib see,mis on õpilasele meeldiv ja ihaldatav. Üleõppimine ja jaotatud praktika. Üleõppimine (kordamine) aitab materjali paremini meeles pidada. Pikem kordamine ei õigusta nähtud vaeva. kokkusurutud ajas õppimine õppimine toimub vahetpidamata pikema aja jooksul (huvi korral annab häid tulemusi) jaotatud ajas õppimine lühikeste sessioonidena (mehhaanilise meeldejätmise korral) tagasiside- edukuse kindlustab
reflektiivsetele vastustele. Me kasutame klassikalist tingimist, et seletada kuidas inimesed õpivad kasutama tahtmatuid emotsionaalseid ja füsioloogilisi reaktsioone klassisiseste tegevuste jm tagajärjel (Eggen, Kauchak, 2007). Assotsiatiivne õppimine on stiimulite või reaktsioonide seostamine (uute käitumisviiside omandamine, vanade käitumisviiside modifitseerimine ja asendamine uutega, uued seosed käitumise ja keskkonna vahel) (Hannuste, s.a). Operantse tingituse korral vallandab käitumise vajadus reageerida keskkonnale kindlal viisil (Krull, 2001). Kõik organismid kalduvad kordama käitumist, mis pakub neile rahuldust, ja vältima käitumist, mis tekitab ebameeldivusi (Hannuste, s.a). 1.2 Kognitiivsed õppimisteooriad Kognitiivsed õppimisteooriad aitavad meil mõista mõtlemise protsesse kui inimese vastust keskkonnast tulenevale stiimulile, mõtestada see stiimul ja säilitada see mälus (Eggen, Kauchak, 2007).
Lähedussuhe eelistatud inimesega, võõraste kartus 5. Seotussuhte vähenemine, kujuneb abstraktsem suhte sisemine töömudel 2. Eelistusega kontakt –laps signaliseerib ja orienteerub eelistatud inimsese poole 1. Üldine sotsiaalne kontakt – laps orienteerub ja signaliseerib valikuta 4. Suhe vastastikuse vajaduste arvestamisega, ka laps arvestab hooldajaga 3. Nutt ja naer on kaasasündinud sotsiaalse kontakti loomise võtted. Ei 4. Tingituse mobiil on: seade, mille abil uuritakse lapse poolt tekitatud reaktsioonide nautimist 5. Vastsündinu nägemistaju puhul kehtib (vali kõik õiged): liikuvate stiimulite eelistamine, fikseeritud fookuspunkt. Sotsiaalse arengu eeldused: taju Eeldused sotsiaalseks arenguks vastsündinul: • Nägemine • Fantz (1961) vastsündinud eelistavad näosarnast mustrit • Meltzoff ja Moore (1977) imiteerimine vastsündinud imikutel • Kuulmine • De Casper ja Fifer (1980) emad lugesid
emotsionaalset või psüühilist reageerimist ja mis on sarnased instinktiivsetele või refleksiivsetele reageerimistele. Ehk kui me kogeme midagi negatiivset võtame näiteks, et me kukume eksamil läbi siis me võime hakata kogema enne igat järgnevat eksamit ärevust ja seda mitte ainult selle kindla aine eksamil vaid ka teistes ainetes. Õppimine seisneb uue märguande omandamises. 1 Assotsiatiivne tingitus Klassikalise tingituse kujunemiseks on vajalik orienteerumisrefleksi esilekutsuva ehk neutraalse ärritaja kas eelnev või üheaegne toime tingimatu ärritajaga. Selle tulemusena tekib assotsiatiivne seos kahe ärritaja vahel ja algul neutraalsest ärritajast saab tingitud ärritaja, mis hakkab vallandama samasugust reaktsiooni nagu tingimatu ärritajagi. Tekkinud on kahe eri liiki ärritaja assotsiatiivne seos.
Anarhism kui kriitiline mõtteviis ja selle olulisus tänapäeval Sissejuhatus Viimasel ajal on "anarhia"-mõiste saavutanud taas teatava aktuaalsuse. Kuna antud töö autorit hakkasid selle nimetuse taha peituvad ideed huvitama - olen uurinud sürrealismi ja nende poliitilisi ideesid (täpsemalt Ilmar Laabanit) ning sürrealistid asusid anarhistidega väga sarnastel positsioonidel , siis meeldivat ja vajalikku ühitades tekkis otsus teha referaat anarhismi-teemadel. Selgus, et anarhismi-mõiste on liialt lai taolise mahuga töö puhuks ning selle kitsendamine osutus päris raskeks. Lõplik valik oli tingitud minu huvist kaasaegse prantsuse filosoofia vastu, mida sain antud teemavaliku puhul kasutada. Anarhia tähendab otsetõlkes (kreeka keelest) "ülemvõimu puudumist". Barbara Goodwini väitel tekkisid anarhistlikud ideed pärast ilmaliku ja teadusliku maailmavaate võitu valgustusajal. Tema arvates on kaasaegne anarhism kristluse eitamise poliitiline t...
Biheiviorism. Klassikalise tingrefleksi (klassikaline tingitus) korral esitatakse neutraalset stiimulit (N.Kellahelinat) paaris tingimatu stiimuliga (õhujoa surve), mis kutsub esile reaktsiooni (silmapilgutuse). Peale korduvaid koosesitusi muutub reaktsioon tingituks uuele stiimulile (kellahelinale). Operantse tingrefleksi (operantse tingituse)- korral peab enne toimuma käitumine ja alles peale seda selle tugevdamine kinnituse kaudu o Skinner laiendas operantse tingituse põhimõtteid ja rakendas neid hariduse omandamisele. Sotsiaalse õppimise teooria. Laiendab õppimise põhimõtteid sotsiaalsele käitumisele. o Inimesed jälgivad enese käitumist ja teiste oma ning tuletavad vaadeldud käitumise tagajärgedest reeglid, millele allutada oma edasine tegevus o Hinnang õppimisteooriatele- palju praktilisi rakendusi, kuid ei seleta selliseid keerukaid käitumisi, nagu keele õppimine, millised põhinevad kaasasündinud
ja väldib meeleolu kõikumisi. Dopamiin- tähtsaim ainevahetuse kiirendaja. Tähtis aktiivseks ja normaalseks ainevahetuseks. Noradrenaliin- teeb rõõmsaks, hoiab vaimu erksana. Kui seda jätkub piisavalt olete rahulik ja õnnelik. 53. Õppimine ja mälu Õppimine on suunatud tegevus, mille tulemusel leiavad õppija käitumises või käitumis- võim elisuses aset suhteliselt püsivad muutused. Õppimine klassikalise tingituse toimel- klassikalisele tingitusele toetuval õppimisel hakkab mingi neutraalne ärritaja toimima refleksi vallandava signaalina. Selle kolmeks lähtealuseks on eristamine, üldistamine ja kustutamine. Üldistamise kasutamise e õppimine võtab aega, et see võib kaasa tuua vigu olukorras, kus sarnased stiimulid võivad segi minna. Õpitud üldisus säilib seda kauem, mida suurem ja selgem on eri käitumisviise tingivate stiimulite erinevus.
Katkendlik põhjuslikkus- A paneb B-le tassi sisse mürki. C tuleb ja tapab A püssiga maha ning B sureb. Järelikult A põhjuslik seos on katkenud, kuna C tappis ta ennem ära kui A jõudis kohvi juua. A vastutab katse eest ja C tapmise eest. Alternatiivne põhjuslikkus - pommid auto all Kumulatiivne põhjuslikkus – mürgi panek kohvi tassi, kus ekspertiis tuvastab, et eraldi poleks mürgi panek inimest tapnud, aga koos tappis. Seaduspärasus tingituse Riigikohtulahend nr 3-1-1-80-02. Vt ka Priit Pikamäe artikkel. Adekvaatsuse teooria - Vaata Riigikohtu lahendit nr 3-1-1-68-12. Iga kõrvaldamata kahtlus tuleb tunnistada süüdistatava kasuks. Subjektiivne – Ettevaatamatust saab hinnata ainult läbi subjektiivsuse. 1. Kavatsetus – kõige rangeb tahtluse viis, mis määratakse läbi tahtelise elemendi. Voluntatiivne element ei mängi praktiliselt mingit rolli. On alati seotud põhitagajärjega.
18. Millisele pedagoogilisele uuendusele panid aluse Skinneri uurimised, sealhulgas keeruliste käitumisviiside kujundamisest operantse tingimise vahendusel? B. F. Skinner uuris õppimise biheivioristlike seaduspärasuste rakendamist õpetamisel. Ta näitas, et õpitu jääb kõige paremini meelde siis, kui õigete vastuste eest tasustatakse ebaregulaarse graafiku alusel. Skinner defineeris kinnituse mõiste ja demonstreeris, et operantse tingituse vahendusel on võimalik suurendada mitte ainult sooritatava tegevuse korrektsust, vaid ka võimet eristada seda vallandavaid märguandeid. Keeruliste käitumisviiside kujundamiseks töötas Skinner välja vormimise metoodika. Käitumise vormimist alustatakse toimingu kinnitamisest, mis on kõige lähemal soovitud lõppkäitumisele. Seda tasustades saavutatakse stabiilne reageerimine märguandele. Seejärel
Konkrodantsuskoefitsient e. päritavuskoefitsient h2 väljendab geneetilise muutlikkuse suhteosa Vg tunnuse üldisest populatsioonisisesest muutlikkusest Vt antud keskkonna tingimustes. h2 = Vg / Vt Päritavuskoefitsient varieerub nullist üheni. Väärtuse 0 korral ei ole fenotüübiline muutlikkus tingitud genotüübilistest erinevustest, väärtuse 1 korral on aga kogu fenotüübiline varieeruvus põhjustatud geneetilistest faktoritest. See ei näita tunnuse päriliku tingituse määra ega mehhanismi üksikindiviidide arengus. 36. Kuidas on sugu määratud inimesel? Inimesel ja teistel imetajatel maarab soo Y kromosoomi olemasolu. Y kromosoomis paiknev geen SRY kodeerib faktorit TDF (testis-determining factor). Reguleerib testosterooni vabanemist, mille mjul kujunevad välja meessoo tunnused. Kui Y pole, on naine. 37. Kuidas on sugu määratud äädikakärbsel ja mis on interseksid?
tegevust, mis viis hea tulemuseni. Skinner nimetas nähtuse sarrustusprintsiibiks.(Wikepedia). • Radikaalne biheiviorism, käitumised = operandid, erineb radikaalselt varasemast • Klassikaline tingimine- põhines I.Pavlovi töödel (kes sai kuulsaks tingitud reflekside ehk Pavlovi reflekside avastajana.) • Operantne tingimine- Edward L. Thorndike Üheks väljapaistvamaks teadlaseks, kes uuris õppimist läbi operantse tingituse oli Ameerika psühholoog Edward Lee Thorndike (1874 - 1949). Operantse tingimise puhul tuleneb inimese või looma käitumine vajadusest reageerida teatud kindlal viisil, kus oluliseks on saavutada positiivset ja vältida negatiivset. See on võimalik vaid tänu organismi suutlikkusele talletada ehk meelde jätta saadud kogemust, st õppida oma tegevuse tagajärgedest. Thorndike tundis eelkõige huvi, kuidas õpivad loomad uusi käitumisviise, mis aitavad
· Tähelepanu korral tehakse mõnikord vahet selle retseptiivse (allikale suunatud), valikulise (isiklikest eelistustest lähtuva) & pertseptiivse (organiseeriva, tähendust andva, mõistva) suunitluse vahel · Kuna tähelepanu pole alati meie kontrolli all, eristatakse tahtlikku & tahtmatut (passiivset) õppimist · Lihtsate asjade õppimine võib toimuda lihtsalt assotsiatiivse õppimise (sihipäraselt või juhuslikult kokku sattunud asjaolude) kujul, ehkki seda ei peeta tänapäeval enam tingituse tekke piisavaks tingimuseks. Veel on vaja kas tähelepanu või infotöötlust või mõlemat · Üheks assotsiatiivse õppimise näiteks võib lugeda ka klassikalist (Pavlovi) tingitust, kus tingimatu (kaasasündinud) stiimuliga seostatakse tingitud (uurija valitud) stiimul · Operantse ehk instrumentaalse õppimise puhul õpib elusolend ära asjaolu, et hüvituste & karistuste saamine sõltub tema enese käitumisest
tappa. 2 valmistavad kõik tapmiseks (eraldi panevad pommi). Kui ükski ära siit võtta, siin teine nii kui nii plahvatab. Mõlemal on § 114. Põhjuslikkus on kumulatiivne. See tähendab, et mitu tegu üheaegselt toimuvas viidavad tagajärjele. Kui 1 neist ära langeb, siis tagajärje ei toimu. Nad kooskõlas toovad tagajärje. Kui tegu on kuriteoga, siis tuleb välja selgitada, mis on ahel, mis viis tagajärjele (missugune põhjuslikus oli? kes ja mida tegi?). Seaduspärase tingituse teooria: tuleb võtta tagajärk ja liita sellele võimaliku tegu (mis võiks seda põhjusta). Ja kontrollida nende vahel põhjuslikku seost. Kas see tagajärg on siin paigutatav? See on subsumeerimine ehk valiku tegemine. Selle juures viidatakse normaalsele inimesele valikule oma käitumise juhtimisel teo toimepanemisel. See on õigusliku hinnangu kaudu teostatav. Adekvaatsus teooria: peab oluliseks, et tegu oleks tagajärjega täiesti adekvaatne ehk vastav või võrdne
Reaalsuses võiks sellele tinglikult vastata üksikinimese otsustushetk. Kohtumiskronotoop: samal ajal samas kohas. Kui ei kohtuta, on üks kahest miinusmärgiga. Tihedalt seotud teekonnakronotoobiga: eri kohtumised teel. Koht lülitub romaani vaid kui pelk ruumiline ulatuvus. Laevahukuks vaja merd. Mere geogr. ja globaalne olemus ebaoluline. Ruumi mõõdetakse kauguse ja lähedusega. Tegelaste jaoks maailm, kuhu nad satuvad, tundmatu. Igasugune sotspoliitiline määratletus tooks sisse tingituse, mis piiraks juhuse absoluutset võimu. Kreeka romaani võõra maailm on kunstiline ruum täis kurioosset ja rariteetset, millel puuduvad omavahelised seosed. Kõik asjad hetkelised, neil puudub seos tervikuga. Iseväärtused niisama juhuslikud ja ootamatud kui seiklusedki. Nad on seiklusajaga ühest materjalist, ühe ja sama juhuse sünnitatud. Inimene romaanis maksimaalselt passiivne ja muutumatu, juhus valitseb. Inimene sunnitud ruumilises liikumises.
Saab õpetada ka täiesti uusi käitumismustreid, oskusi, mis tal pole käitumisrepertuaaris. Milline mudel töötab Mudeli karakteristikud: vanuselt, soolt, staatuselt, prestiiz, lihtne vs keeruline käitumine. Vaatleja: madal enesehinnang, madal eneseusk, kinnitus mudeldamise eest. Eksperiment selle nuku peksmisega. Teine video: kohase käitumise õppimine. 11. Karistamine Operantne tingituse viis Kohatule käitumisele järgneb negatiivne sündmus. TÕHUSAM: kohatu käitumise tõenäosus tulevikus väheneb selle tõttu, et mingi privileeg on ära võetud. Karistus! Tõhus, kui see on vahetu, järjepidev, kui karistab see indiviid, kes lapsega lähisuhetes. Kui karistust kasutada, siis aspekt, et karistajana ollakse alati võimupositsioonil, siis lähisuhe võib muutuda kaugemaks. Karistamist peab alati põhjendama!!!!! Põhjused, miks pole mõtet:
h^2 = Vg / Vt Päritavuskoefitsient varieerub nullist üheni. Väärtuse 0 korral ei ole fenotüübiline muutlikkus tingitud genotüübilistest erinevustest, väärtuse 1,0 korral on aga kogu fenotüübiline varieeruvus põhjustatud geneetilistest faktoritest. Päritavuskoefitsient näitab tunnuse geneetilise muutlikkuse osa antud geneetilise struktuuriga populatsioonis konkreetsetes keskkonnatingimustes. See ei näita tunnuse päriliku tingituse määra ega mehhanismi üksikindiviidide arengus. 8.11. Kunstlik valik. Inbriiding ja heteroos Teades kvantitatiivsete tunnuste päritavuskoefitsienti, on võimalik ennustada kunstliku valiku teel saadud järglaskonna kvantitatiivseid tunnuste omadusi. Kunstlik valik (artficial selection) on eksperimentaatori või aretaja poolt teostatud valik bioloogilistele objektidele eesmärgiga saada teatud vajadustele või soovidele ja rakendatud tingimustele vastavaid
Õigussotsioloogia eesmärk, ülesanne on selgitada õiguse ,,olemist", uurida sotsiaalset tegelikkust ja selle seotust õigusega. Charles Louis de Montesquieu (1689-1755)- teos ,,Seaduste vaim" 1748.a, seal analüüsib õiguse olemust ja rõhutab viimase seost sotsiaaleluga. Leiab, et seadusandja peab looma seadused, mis oleksid kooskõlas konkreetse ühiskonnatüübiga. Sellest teosest tingituna hakkasid mitmesugused koolkonnad ja nimekad sotsiaalteadlased võtma seisukohti õiguse sotsiaalse tingituse kohta. Ajalooline koolkond. XIX sajand. Nimekaim esindaja Friedrich Carl von Savigny o Kogu positiivne õigus on algul rahvuslik õigus. See on ,,kõikides indiviidides ühiselt (kollektiivselt) elav ja tegutsev rahvavaim", mis edasi areneb. Ta tekib ja muutub algselt nähtamatult ja ebateadlikult nagu keel ja tavad. Alles ühiskonna hilisematel etappidel muutub riikliku seadusandluse protsess
Päritavuskoefitsient varieerub nullist üheni. Väärtuse 0 korral ei ole fenotüübiline muutlikkus tingitud genotüübilistest erinevustest, väärtuse 1,0 korral on aga kogu fenotüübiline varieeruvus põhjustatud geneetilistest faktoritest. Päritavuskoefitsient näitab tunnuse geneetilise muutlikkuse osa antud geneetilise struktuuriga populatsioonis konkreetsetes keskkonnatingimustes. See ei näita tunnuse päriliku tingituse määra ega mehhanismi üksikindiviidide arengus. Kunstlik valik. Teades kvantitatiivsete tunnuste päritavuskoefitsienti, on võimalik ennustada kunstliku valiku teel saadud järglaskonna kvantitatiivseid tunnuste omadusi. Kunstlik valik (artficial selection) on eksperimentaatori või aretaja poolt teostatud valik bioloogilistele objektidele eesmärgiga saada teatud vajadustele või soovidele ja rakendatud tingimustele vastavaid vorme (liine, tüvesid, sorte, tõuge). Suguliselt sigivate
Päritavuskoefitsient varieerub nullist üheni. Väärtuse 0 korral ei ole fenotüübiline muutlikkus tingitud genotüübilistest erinevustest, väärtuse 1,0 korral on aga kogu fenotüübiline varieeruvus põhjustatud geneetilistest faktoritest. Päritavuskoefitsient näitab tunnuse geneetilise muutlikkuse osa antud geneetilise struktuuriga populatsioonis konkreetsetes keskkonnatingimustes. See ei näita tunnuse päriliku tingituse määra ega mehhanismi üksikindiviidide arengus. Kunstlik valik. Teades kvantitatiivsete tunnuste päritavuskoefitsienti, on võimalik ennustada kunstliku valiku teel saadud järglaskonna kvantitatiivseid tunnuste omadusi. Kunstlik valik (artficial selection) on eksperimentaatori või aretaja poolt teostatud valik bioloogilistele objektidele eesmärgiga saada teatud vajadustele või soovidele ja rakendatud tingimustele vastavaid vorme (liine, tüvesid, sorte, tõuge). Suguliselt sigivate
selle kordamisest. Vahelduv tugevdamine või mittetugevdamine on võimalik, see loob enam vastupidavat käitumist võimalikele juhtumitele. See tõstab kõrgemale inimese individuaalsuse ja vahelduva tugevusega käitumistes selgub lõpuks, millised käitumisjooned säilivad. Tingituse katse on võimas jõud, et seda tarvitada edukalt programmõppes ja teistes treeningutes või selleks, et muuta täiskasvanute või laste käitumist. Soovitavad juhtumid on Näiteks väikese poisi, kes keeldub julgestuseks ja rääkimast, vanem ei anna talle enam kommi,
See tähendab, et eesmärkide kogumit tuleb liigendada nii, et eesmärkide järkjärgulise detailiseerimise abil jõutaks puu ülemistel tasemetel paiknevatest üldistest ja abstraktsetest eesmärkidest konkreetsete, ajas ja ruumis piiritletud eesmärkideni puu alumistel tasemetel. Ahel, mis kulgeb peaeesmärgist kuni kõige madalamate alleesmärkideni, peab olema pidev. Kõrgema taseme eesmärgi ja tema alleesmärkide suhet selgitab alternatiivsuse ja tingituse printsiip. Madalama taseme eesmärgid võivad esineda kõrgema taseme eesmärgi saavutamise alternatiivsete võimalustena või vajalike tingimustena. Eesmärkide kaalumisel on ühel tasemel olevate eesmärkide omavaheline suhe siis hästi mõtestatav ja hinnatav, kui sinna on paigutatud kas ainult alternatiivid või ainult vajalikud tingimused. Puu loogilisel konstrueerimisel tuleb seda silmas pidada.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
