Teismeline neiu – tugev, kuid kergesti purunev ,,Kirjaklambritest vöö’’ Mare Sabolotny Kirjastus Tänapäev Ilmumisaasta 2007 ,,Kirjaklambritest vöö’’ on saavutanud Eesti Lastekirjanduse Keskuse ja kirjastuse Tänapäev 2006. aasta noorsooromaanivõistlusel teise koha. Aastal 2010 tegi VAT Teater sellest ka samanimelise lavastuse. Pealkirja valikut põhjendab autor järgmiselt: ,,Tegin ükskord kirjaklambritest keti ning näppisin seda, kuni kett katki läks. Siis seostasin selle peategelase Kati isiksusega, mis on samamoodi tükikestest kokku vormitud. Tundub tugev, aga samas võib nii kergesti laguneda.’’ Sabolotny kirjutas oma debüütteose ,,Kirjaklambritest vöö’’ lõpuni kõigest 15- aastaselt. Seetõttu tundub romaan mulle kohati kohmakas, võiks isegi öelda, et rutakalt kirjutatud. Lugu on iseenesest lihtne ning selle võiks liigitada tavapäraste noorteromaanide hulka. Seni tavalist teismeliseelu elanud 16-aastane Kati avastab ühtäkki, et kõik ei...
Mis huvitab tänapäeva noort? Mis huvitab tänapäeva noort? Seda ei tea kunagi kindlalt, sest noored, eriti teismelised, on väga isepäised ja iga päev erinevate tujudega. Huvid, hobid, arvamused ja tuleviku plaanid muutuvad tihtipeale sageli. Võime ainult arvata ja oletada, mis noortele meeldib. Enamasti meeldib neile ekstreemsus. Arvatavasti sobib tänapäeva teismelise iseloomustamiseks kõige paremini sõna hulljulgus. Isegi rumalus sobiks, sest uudiseid vaadates näeme, kuidas noored kihutavad mootorsõidukitega ilma juhilubadeta ning alaealised tarbivad alkoholi. Noored on enamasti peamised kurjategijad. On ka tasaseid ja korralikke noorukeid, kes pühendavad oma nooruse enda harimiseks. Tavaliselt sellised noored väärtustavad oma perekonda ning nendega koos ajaveetmist. Taolistel teismelistel on hobid ja kindlad huvid juba välja kujunenud, nad teavad varakult, mida nad elult taha...
Should teenagers nowadays earn their pocket money. Many children earn their pocket money by doing some jobs at home, but lots of them do not need to work for it. I think that it depends on the specific children whether his/her parents should pay him/her. My parents do not give me money for bringing firewood or mowing the lawn. They have never paid me for such jobs and I think I would feel rather bad if they did. I have understood that I need these domestic jobs done as much as everybody else in my family. My mother doesn't get paid for feeding me, so why should I be better than her. I know a family where one of the children gets paid for simple domestic jobs and the other does not. It seems unfair to me. On the other hand, I find that getting paid for chores could be rather good motivator for younger kids. In the world full of computers and TVs we are getting lazier day by day. Children nowadays may need this motivating. If ...
Noor olla pole sugugi kerge ''Noorus on hukas'' see on ilmselt üks tuntumaid lauseid, mis iseloomustaks tänapäeva noorust. Nii räägivad vanemad inimesed ja need lapsevanemad, kelle laps on millegagi hakkama saanud. Aga mina nii ei arva. Noorus ei ole veel hukas. Noorusaeg lihtsalt muutub. Minu ema ütles, et tema ajal olid kõik korralikud ja tublid. Hukatuseks on vaja rohkem kui ühte põlvkonda. Noortel võib olla igasuguseid muresi riiete valikst kuni varakult rasedaks jäämiseni. Üks suuremaid probleeme on ilmselt üldises mõistes suhted. Noorukieas ei pruugita vanematega üldsegi hästi läbi saada. Aga vahel saad tulevikus aru, et vanematel võib mõnes asjas ka õigus olla. Tihtipeale tundub, et vanemad teevad ülekohut ja keeravad asja just nii nagu neile kasulik on. Ühel hetklel oled liiga noor, et minna sõprade juurde ööseks ja siis oled juba piisavalt vana, et nooremat õde/venda hoida. Va...
Tapjainstinkt S. E. Green Raamatus ,,Tapjainstinkt" tunneb vaikne ja tark 17-aastane tüdruk Lane kuidas tal on suur kirg kriminalistika vastu. Ta hoiab pidevalt silma peal erinevatel mõrvajuhtumitel ning tema ema töötab FBIs ja see võimaldab Lane'l kuritegevust lähemalt uurida. Tüdruk ei suuda mööda vaadata väärtegudest ja hakkab tegutsema omal käel, et maksta kätte neile, kes teistele haiget on teinud. Lõpuks ta teebki seda tema esimene ohver on sarivägistaja (teda kutsutakse nimega Nirk), kelle head advokaadid on teda veel vabaduses hoidnud. Lane jälitab teda ja kohub infot ning loomulikult valmistub rünnakuks. Ta tabab Nirgi otse teolt, piinab teda ja seejärel ulatab Nirgi äärepealt järgmisele ohvrile telefoni, et helistada politseisse. Iga aasta septembrikuus jahmatab kohalikke sarnase käekirjaga mõrv, mida uurivad Lane'i ema ja ka kasuisa. Mõrvar valib oma ohvriteks alati blondide juu...
Tänapäeva noorte probleemid Tänapäeva noortel on palju probleeme, näiteks alkoholi tarbimine, suitsetamine, narkootikumide pruukimine, koolivägivald, stress, kodused tülid ja palju muud. Mõn- dasid asju saavad noored ise eirata ja mitte tarbida, kuid teiste asjade suhtes ei ole neil erilist valiku võimalust. Alkoholi tarbimine on praeguseks suhteliselt levinud tegevus noorte seas. Jõlgutak- se kampadega ringi, kus paar seitsmeteist või kaheksateist aastast tüüpi muretsevad noorematele liikmetele alkoholi ning siis minnakse pidutsema ja juuakse ennast täis, millega kaasneb kas siis oksendamine või hommikul ärgates peavalu ja enam ei mäletata, mida eelmine päev tehtud sai. Paljud noored on juba nii suures sõltuvuses, et ilma on juba raske ning tarbitakse neli viis korda nädalas. Klassi- ekskursioonile minnes mõtlevad paljud, et nüüd ollakse kodust eemal ja saab teistega koos juua, kuid nad ei mõtle sellele, ...
Tekib häälemurre. Häälemurre tekib nii poistel kui tüdrukutel. Poistel on häälemurre rohkem väljendunud. Häälemurre tekib häälepaelte arenemisest. Kõri kiire areng algab juba viiendast eluaastast. Poistel suureneb murdeeas kõri poolteist korda. Tüdrukutel aga vaid üks kord. Seepärast ongi poistel häälemurre rohkem väljendunud. Murdeealsite psüühika on labiilne. Erutus- ja pidurdusprotsessid ei ole tasakaalus. See on tingitud hormonaalse süsteemi muutustest. Teismeline ei saa isegi õieti aru, mis temaga toimub. Ta ei tea, kuidas olla, kuidas käituda. Ühelt poolt ta justkui oleks juba täiskasvanud, kuid pole ka. Paljud teismelised sel ajal mahvivad pidevalt suitsu, tarvitavad alkoholi selleks, et nende arvates teeb see neid täiskasvanumaks, aitab üle saada probleemidest. Siit võivad tuleneda ka mitmesugused käitumishäired, vastuolud sisemises maailmas. Sugenevad kasvatusraskused. Kergelt võivad tekkida konfliktid koolis ja kodus.
Mis teha, Ann? Kokkuvõte TEGELASED: Ann, Anni ema Kärt, Anni kasuisa, Kätlin, Gregor, Marten, Reena, Silva jpt. Ann on teismeline ja nagu ikka sel perioodil- poisid, peod ja melu. Ann läheb tülli oma sõbranna Reenaga, kuna Reenale meeldib Gregor, aga tundub, et poiss on silma peale pannud hoopiski Annile. Ann ja Gregor hakkavad suhtlema ja Gregor kingib Annile hirmkalli kaelakee ning kuigi see tundub kahtlane, et ühel koolipoisil nii palju raha on, ei pööra teismeline sellele eriti tähelepanu. Anni sõber Kätlin on kolinud emaga Pärnusse, kuna viimase ema leidnud sealt uue mehe. Kätlinile ei meeldi seal sugugi ja ta korraldab erinevaid jamasid, et sealt minema saada. Nad suhtlevad Anniga meiliteel, rääkides, et teda ei sallita ka sealses koolis ning ta tahaks hoopis tädi juurde elama minna. Viimase jamana laseb ta lahti minna ema uue mehe koeral, mille tõttu kaotab mees oma kannatuse ja Kätlin jookseb kodust Anni juurde.
ja autoriteetne juhendaja. Kuid sagedamini toimub eneseleidmine tänaval, kampades, klassis, see on aga väga ohtlik, sest pole teada, kes lapsele autoriteediks saab. Teismeiga on keeruline eelkõige lapsele endale, kuid suured muutused toimuvad ka suhetes vanemate ja sõpradega. Muutub suhtumine oma kehasse. Suhted eakaaslastega saavad hoopis tähtsamaks kui suhted vanematega. Selleks et teismeline saaks täiskasvanuks, peabki ta läbi tegema kriitilise perioodi, kus ta ütleb endale: ma tean, mis ma tahan. Ja et iseteadvust jagub, annab ta sellest teada ka teistele. Iseenesest pole teismeiga mingi eriline aeg, pigem üks paljudest arenguetappidest. Julgustuseks emadele ei tasu muretseda, et teie omavaheline kontakt pole just kõige parem ja soojem. Need on tavalised lapse mõtted. Julgus vastanduda ja analüüsida ema käitumist näitab ühtaegu tugevat seotust temaga
Mõnuainete tarvitamine noorte hulgas Küsitlesime Kohtla Järve noori, teemal alkohol, suitsetamine ja narkootikumid . Vabatahtlikult vastasid meie küsimustele 5 noort: Karl, Kert, Sven, Jaanika, Kristina, (nimed muudetud) kes olid 15-16 aastat vanad. 1.Kui vanalt te alkoholi tarbima hakkasite? Jaanika: Ma alustasin 13 aastaselt. Karl: Olin 12 kui esimese pitsi tõstsin. See oli kohutav minu jaoks ja ei joonud aasta. Sain 13 oma sünnipäeval proovisin uuesti ja läks paremini. Kert: Ma olin 15 Kristina: 10-11 olin esimest korda täis, siis 11-12 teist korda ja peale seda juba koguaeg Hetkel 16. Sven: Ma olin esimest korda täis 15 aastaselt 2.Kas vahele olete ka jäänud? Karl: Hiljuti jäin jah emale vahele. Minu juures oli pidu ja nad tulid varem koju samal ajal kui mina oma tüdrukuga diivani peal aega veetsin, ega just eriti rahulik ka olukord ei olnud. Pärast sain korraliku peapesu. Krist...
KEILA GÜMNAASIUM 10A klass Nimi 15 16 AASTASTE ÕPILASTE TOITUMISHARJUMUSED JA TERVISLIK ELUVIIS Uurimustöö Juhendaja: Nimi Keila 2009 SISUKORD Sissejuhatus......................................................................3 1. Tervislikud eluviisid.............................................4 2. Toitumisharjumused.............................................5 3. Rämpstoit ja selle kahjulikkus..............................6 4. Vitamiinide kasulikkus.........................................7 5. Uuritav objekt.......................................................8 6. Analüüs.................................................................9 Kokkuvõte.................
Mida soovitaksid teismelisele rasedale - kas abort või sünnitus? Paar aastat tagasi oli väga populaarne saada laps väga noorelt. Polnud ebatavaline nähtus, et 16 aastane nooruk sai lapse, jättes kooli pooleni ja hakanud täisväärtuslikuks emaks. Isegi tehti filme ja seriaale noortest tüdrukutest, kes said 16 aastaselt lapse(,,16 & pregnant'') Tundus isegi, et sai uueks trendiks. Oli populaarne saada nii noorelt laps. Mina olen täielikult selle vastu. 16 aastane teismeline pole üldjuhul valmis last saama. Sellises vanuses teismelised käivad veel koolis ja elavad koos vanematega. Mis elu nad saavad oma lapsele pakkuda? Enamus teismelisi jätab kooli pooleni ja lõpetab lihtöölisena ja elab vaesuses. Mina ei suudaks kunagi elada teadmisega, et ma lasen oma lapsel elada vireluses, kuna sain nii noorelt lapse. Lisaks teismeline on ise veel laps ning ta pole üldjuhul vaimselt valmis saama last endale. Mina olen sellisel juhul kindlasti aborti poolt
Eaperioodid: Imikuiga Esimene eaperiood on imikuiga. See algab sünniga ning lõpeb siis kui imik saab aastaseks. Sellel ajal toimub lapse intensiivne areng ja kasvamine. Oluline on füüsiline ja motoorne areng, mis loovad aluse edasiseks tunnetuslikuks ja sotsiaalseks arenguks. Esimene kokkupuude välismaailmaga ning oluline on, et see oleks positiivne. (J. Uljas, T. Rhumberg ,,Psühholoogia", 2002). Kiire kasvamise pärast on ainevahetus ja seedeelundite koormus suur. Imik on vastuvõtlik haigustele ja põeb neid raskelt. (,,ENE", 1988) Maimikuiga Teine eaperiood on maimikuiga. See kestab esimesest eluaastast kuni kolmandani. Maimikueas õpitakse iseseisvust ja seda, kuidas oma tahet läbi suruda-laps tahab olla sõltumatu. Areneb intensiivselt silma ja käe koostöö. Omandatakse liikumisoskus. (J. Uljas, T. Rhumberg Psühholoogia, 2002). Ka maimikueas on lapse kasv ja vaimne areng kiire, aga aeglasem kui imikueas. Paraneb liigutuste koordi...
Väga palju õpilasi jätab põhikooli pooleli kuna lähevad tööle või isegi mõnel teisel põhjusel. Kindlasti on põhikooli pooleli jätmine suur viga, mida hiljem kahetseda võid. Paljud lapsevanemad süüdistavad selles kooli kuid vahel nad ei märkagi, et nad ise on hoopis midagi teinud või siis tegemata jätnud, et laps on otsustanud põhikooli pooleli jätta. Kindlasti on üheks suureks põhjuseks see kui teismeline on lapse ootele jäänud ning ei taha just selle pärast kooli tagasi minna või siis otsustab aasta vahele jätta. Vahele jätmisega on aga see häda, et leitakse endale sobiv töökoht ning unustatakse kool sootuks ära. Teiseks suureks põhjuseks ongi just töökoha leidmina. Kui teismeline on leidnud töö arvab ta kohe, et teenib piisavalt, et ise ära elada. Võibolla saabki hakkama mõne kuu paremal juhul isegi aasta
oma elust. Kool mõjutab oluliselt ka lapse arengut. Paljud kooliprobleemid on seotud suhete kolmnurgaga:lapsevanem, õpetaja, lapsed. Igal rühmal on oma vajadused ja soovid ning mõnikord võivad need huvid üksteisega vastuollu minna. Lapsevanem soovib, et tema laps õpiks kooli lugemise ja arvutamise kõrval ka sotsiaalseid oskusi, et ta tunneks õppimisest rõõmu ja jõuaks hästi edasi. Õpetaja peab oma ülesandeks peamiselt faktide edasiandmist. Teismeline aga võib tahta tõestada oma sõltumatust. Kooliprobleemide hulgas kerkivad mõned mured ikka ja jälle ebameeldival kombel esile. Noor puudub sageli koolist. Peamiselt toovad nad ise põhjuseks selle, et sellel mis koolis toimub ei ole midagi ühist sellega, mida nad hakkavad tulevikus tegema. Koolist puudumine võib olla seotud ka sellega, et kool ei suuda rahuldada laste kõiki põhivajadusi. Edukas õppimine eeldab positiivset
7. klassi INIMESEÕPETUSE REFERAADI TEEMAD. 23.Teismelise terviseriskid. 24. Stressi maandamise destruktiivsed teed. (S.t. ei leevenda stressi) 25. Stressi maandamise konstruktiivsed teed. (S.t. aitavad stressi leevendada) 26.HIV.AIDS. 27.Uimastite kahjulikud mõjud. 28.Teismeline ja suits. 29.Teismeline ja alkohol. 30. Stressitegurid. (S.t. tekitavad stressi) 31.Enesehinnang ja käitumine. 32.Suguhaigused ja nende vältimine. 33.Murdeea tähtsus inimese arengus. 34.Enesekasvatuse osa inimese kujunemises. 35.Teismelise mured. 36.Tervislik eluviis. 37.Sõltuvus. 38.Konfliktide lahendamise rahumeelsed võimalused. 39.Tervislik toit. 40.Ennastkehtestava käitumise eelised. 41.Õnn. 42.Õppimise viisid. 43.Sport sõber või vaenlane? 44. Poisist meheks. (teema poistele) 45. Tüdrukust naiseks. (teema tüdrukutele)
MURDEIGA ja selle probleemid Paukuvad uksed, lõpmatud vaidlused ja äkkviha on igapäevased nähtused kodus, kus kasvab mõni teismeline. Näiteks 16 aastasel Martinil on komme koolist tulles endaga kamp kärarikkaid sõpru koju kaasa võtta. Noored hõivavad tihti ka elutoa, lösutades tundide kaupa teleka ees. Mingil hetkel teevad nad röövretke külmkapi juurde ja hävitavad suurema osa selle sisust. Lõpuks saab emal mõõt täis. Ta ütleb, et poisid võivad tulla külla vaid kord nädalas, süüa vaid seda, mida neile pakutakse ja kogu kamp peab mahtuma ainult poja tuppa. "Kuule muti, sa ole üldse vait
ta õpetajate, sõprade, naabrite ja televisiooni meelevallas. Kuid siiski on kodu see, mille mõju ületab kaugelt kõik teised tegurid. Just kodu määrab, kui õnnelik, usaldav ja tasakaalukas teismeline on; kuidas ta suhtleb täiskasvanute, sõprade või lastega; kui kindel on ta endas; kuidas tegutseb ta uutes või ootamatutes olukordades. 2 Laste noorukiikka jõudes on väga oluline, et nad tunneksid end ikka osana perekonnast. 3 Kuigi teismeline võib olla suurem, tugevam või mõnel muul moel üle oma vanematest, siis emotsionaalselt on ta tegelikult ikka veel laps. Ta vajab armastust ja tunnustust ennekõike oma vanematelt. Ilma selle hindamatu kindlustundeta, mis tekib, kui teismeline tajub oma vanemate toetust, ei püüa ta anda endast parimat. Seega peavadki vanemad hoolima ja armastama oma last sellisena, nagu ta on. Suurim viga, mida teismeliste vanemad teevad ongi
Peapööritus, 60 14 minestustunne,tasakaaluhäired Raskus või nõrkustunne kehas 57 23 Krooniline valu kehas, lihasvalu 53 27 Kõhuvalud 51 20 Valud rindkeres 46 14 Äkilised meeleolu ja käitumise muutused: Varem sõnakuulelik teismeline on äkki muutunud vaenulikuks. Mässuline käitumine ja isegi kodunt ära jooksmine on depressioonis teismeliste puhul tavaline. Teistest eraldumine: Depressioonis noor eemaldub sõpradest või eemalduvad hoopis sõbrad sellisest noorest, märgates tema hoiakus ja käitumises ebameeldivaid muutusi. Huvi kadumine peaaegu kõigi tegevuste vastu: Depressioonis teismeline on ebatavaliselt passiivne. Hobid, mis alles hiljuti talle huvi pakkusid, tunduvad nüüd tüütavad.
Lapsed, kelle vanemad on ära Evelin Tamm, EPL, 17. veebruar 2011 Eestis on lähiaastate jooksul suurenenud välismaale tööle minevate inimeste arv. On teada juhtumeid, kus vanemad jätavad lahkudes oma lapsed Eestisse maha. Lapsed elavad üksinda kusagil korteris ja käivad koolis või viibivad sageli vanavanemate juures. Lapsed on sellegipoolest omapäi, puudub vanemlik valvsus ja hoolitsus. Kõige enam juhtub hülgamisi just peredes, kus on teismeline laps. Noorukiiga on väga tähtis aeg, kus toimub lapsest noorukiks kujunemine. Ilma vanema innustuse ja vaimse toeta võib see lapse jaoks väga keeruline olla. Teismeline on hinges veel laps, kes vajab piiride seadmist. Jättes näiteks 14-aastase üksinda koju ei ole tulemus sageli teada: Nooruk viibib kaua üleval, ei jõua kooli või korraldab pidusid. Kuna vanemlikku järelvalvet ei ole, teeb laps seda, mida hing ihkab. Ometi on see vale
noorem vend Allie, kes suri juba väga noorena valgeveresusse. Tema tugevateks külgedeks on inglise keel ja kirjandus. Samuti meeldib talle lugeda. Tema pahadeks külgedeks võib lugeda tema alkoholi lembust ja seda, et ta suitsetas. Ta käib poiste erakoolis, kust teda ootab väljaviskamine. Holdenit on ka varem koolidest väljavisatud halva õppeedukuse tõttu. Tal on väga raske kohaneda uute asjade ja uue keskkonnaga. Iseloomult paistab ta rahulik, kuid tegelikult nii ei ole. Holden on teismeline poiss, kes kõigub kusagil lapsepõlve ja täiskasvanu maailma vahel. Ta kardab saada täiskasvanuks, kuid nii mõneski olukorras teeskleb ta, et on täiskasvanu. Talle meeldib end pidevalt vanemaks valetada, kui tegelikult on. Holden oli üleüldse üks suur luiskaja. Ta vihkab täiskasvanute maailmat, mis on täis omakasu, valesid, uhkust, üksindust ja raha. Tema jaoks on see kõik võlts. Holden on suures segaduses, ta ei saa aru mida ta tegema peab, kes ta on või kuhu ta kuulub. Ta
''Tõmba Uttu'' Raamatu tõmba uttu on välja antud aastal 2001. Raamatu on kujundanud Reet Rea, toimetanud Helle Tiisväli, korrektor Katrin Abram ja raamtu autor on Helga Nõu (Kuni 1957 Helga Raukas), kes on sündinud 1934. Raamatu peategelane on Joonas Karu ja tähtsamad kõrvaltegelased on Marko, Evelin, Liana ja õpetaja Helene Piilman. Raamatu tegevus toimub Eestis, väikses külas ja ka Rootsis. Joonas on üks lihtne eesti teismeline kellel on suured unistused. Talle tuleb suur võimalus minna Rootsi ja ta loodab seal sattuda mingi rikka panga direktori juurde ja saada palju tüdrukuid. Enne minekut saab ta teada, et tema asemel läheb Rootsi hoopis Hele Piilmani poeg, mille peale ta algul läheb väga endast välja. Ta tahab teha neile tagasi. Ta annab isegi oma surnud vanaisa kingitud maki ära, et lihtsalt teha tagasi. Maki ära andes ta saab aru, et on teinud suure vea. Nüüd võisid olla elud ohus. Marko
Tänapäeva noortele korraldatakse keeltepraktikaid, kas siis laagrite piires või vahetusõpilasena mujale riiki ajutiselt elama asudes. Just sellised programmid rikastavad meie seni õpitud keeli veelgi rohkem. Teiseks, aitab võõrkeelte oskus luua suhteid selle keele kõnelejaskonnaga ning viia kurssi tema kultuuriga. Noored inimesed on need, kes kõige paremini aina uusi ja uusi suhteid arendavad. Mida parema pildi saab kasvav teismeline erinevat tüüpi inimestest, seda enam oskab ta kujundada iseennast ja teab, kes ta meie ühiskonnas olla tahab. Kolmandaks, on keelteõppimine meie võimalus, mitte kohustus. Kui Eesti riik veel nõukogude võimu all oli, polnud meie vanavanematel ega vanematel võimalus omandada nii paljusid erinevaid keeli, sest riigi piirid olid kinni. Seetõttu on keelte õppimine meie endi võimalus, et tulevikus paremini hakkama saada.
Arvutimängu sõltuvuse sümptome on näha praegu umbes 15% noorukitest. Arvutimäng see on eriline, virtuaalne maailm, kus kergelt rahuldatakse teismelise põhilised vajadused. Siin võib tunda end kangelasena, kes suudab kõike, või peaaegu kõike, mida talle keelatakse reaalses maailmas. Siin võib iseseisvalt teha otsuseid ja ei ole vaja karta vastutust. Tihti lähevad kooliõpilased arvutimaailma otsima vabadust ja eneseusku. Selles on oht: teismeline realiseerib oma jõu ja võimed virtuaalses maailmas, aga isiksuse kasv reaalses maailmas jääb samas tagaplaanile. Põgenemine virtuaalmaailma muudab tõsiselt isiksust, noorel inimesel kaob reaalsusetunne. Näiteks vastuseks vanemate nõudmisele lühendada arvutimängu aega üks teismeline hüüdis: ,,Arvuti see on minu elu! Te tahate minult ära võtta elu?!" Arvuti täidab tõepoolest laia ülesannete ringi: muusika ja raadiosaadete edasiandmine,
Nad teavad, et kogu selle emotsionaalse tohuvabohu keskel vajavad lapsed abi, õppimaks, kus on piir õige ja vale vahel. Mõnikord peavad vanemad seda piiri üsna jõuliselt näitama (James B. Stenson, valmistudes teismeeaks, lk17). Oma teismelise suunamisel ja kontrollimisel peate silmas pidama kahte asja. Esiteks- õigused peavad tulenema usaldusväärsusel. Teiseks- tuleb selgeks teha, kas noor saab antud olukorras hakkama, enne muidugi kui te loa annate(R. Campell, Meie teismeline, 1996, lk 77). Lapsevanemad peavad rõhutama lapse kasvatuse- õieti kasvatamise olulisust, suhe mis on lapse ja vanema vahel üles ehitatud, peab olema tugev ning usaldusväärne, mida suurem on täiskasvanu tugi noorukieas olevale lapsele, seda kindlamalt ta end oma kriisiolukordades tunneb. Tuleb nautida noortega koosolemise aega ja anda neile piisavas koguses vabadust, kuid seda tuleb alati jälgida, et vabadust ei saaks ka liiga palju. Mõista, räägi, kuula.
(Palts, Kaili 2001) Nendest paljudest ei hakka siin kõiki lahkama vaid vaatluse alla tuleb noorte jaoks üks aktuaalsemaid teemasid- nimelt õppetükkidega seonduvad tülid vanematega, mis tekivad pealtnäha eimillestki. Koduseid töid peetakse üheks suurimaks lahkarvamustepiirkonnaks. Lapsevanemate meenutused, kui hoolsasti nad ikka õppisid või kahetsemised, et ei näinud õppetööga piisavalt vaeva, ei avalda meile, noortele vähematki mõju. Nõudes, et teismeline teeks koduseid ülesandeid ilma segava kärata või täielikus vaikuses oma toas, samal ajal, kui ülejäänud pere teises toas telerist lemmiksaadet vaatab, võite põhjustada vimma. Mõned vähesed lapsed suudavad töötada kärarikkas keskkonnas- kuna büroohoonetes kasutatakse praegu avatud planeeringuga kontoreid, võib see võime tulevikus kindlasti kasuks tulla. Teismeline võib arvata, et kui tal on peas nagu nabanööriga muusikakeskuse külge kinnitatud kõrvaklapid, siis edeneb töö
Kehaliste tunnuste poolest võime teda lugeda nüüd justkui täiskasvanuks, aga emotsionaalselt ja vaimselt ei ole ta veel samaväärne täiskasvanutega. See on aeg, kus ta alles katsetab ja otsib, kes ta on ja mis roll on temal selles ühiskonnas. See on aeg, kus noor on väga tundlik, vahest ka endasse tõmbunud ja kahtlev. Oluline roll on noore kujunemises vanematel, kuigi noored ise seda ei tunnista. Vanemad peavad siis olema need kes kõrvalt juhendavad aga samas justkui otseselt ei sekku, teismeline tahab tunda, et tema on see kes otsustab. 1. MUUTUSED TEISMEEAS Kes on teismeline? Teismelisteks loetakse last, kelle vanus jääb 10. ja 20. eluaasta vahele. Hilise lapseea üleminek teismeliseeaks ei ole selgelt määratletav. Selles perioodis algab enamikul lastest murdeiga. Sõna ,,murdeiga" viitab täiskasvanuks saamisele bioloogilises mõttes. Peale seda on tüdruk või poiss võimeline järglasi saama. Murdeea (e puberteedi) saabumise vanus on väga individuaalne
Enesehinnang tähendab seda, kui kõrgelt inimene hindab oma väärtust ja tähtsust. Teismeline, kellel on terve enesehinnag, tunnustab oma iseloomu ja omadusi ning on uhke oma võimete, oskuste ja saavutuste üle. Võrreldes seda, milline me tahaksime olla ja mida tahaksime saavutada, sellega, millisena me end tegelikult näeme, saamegi enesehinnangu. Igaühel tuleb elus ette probleeme enesehinnanguga eriti teismelistel, kes pole veel selgeks saanud, kes nad õieti on ja kus on nende koht maailmas. Suhtumine endasse on seotud mitmete teguritega,
veidi varasemat aega. 1968. aastal tekkisid New Yorgis noortejõugud, kes omavahel rivaalitsema hakkasid. Jõugud aga lagunesid varsti, kuna mängu tulid narkootikumid, paljud neist aeti laiali, mõned grupeeringud kasvasid liiga suureks ning väljusid kontrolli alt. Üks pärandus hiphopile jäi grafiti. Pole täpselt teada, millal grafiti alguse sai. Me ei tea, kes grafiti lõi, kuid me teame, kes selle kuulsaks tegi. See oli TAK 183, Kreeka päritolu teismeline Demetrius. Ta oli varem näinud kirja Julio 204 (Julio oli teismeline, kes elas New Yorgis 204ndal tänaval). Demetrius hakkas TAK 183 kirjutama kõikjale, tänu sellele levis see üle New Yorgi. Enamik ,,kunstnikke" käis De Witt Clintoni keskkoolis ja peamiseks joonistuspaigaks oli Bronxi läbiva metroo sein. Oluline oli kirjutada oma nimesid võimalikult palju ja kõikjale, kuid tähtis oli ka stiil tuli leiutada uusi kirjastiile. Paljud grafiti-artistid esitasid ka räppi. GRUNGE
6. Autor tahtis selle raamatuga näidata inimestele missugune näeb nooruki elu noore vaatevinklist. Et noored unistavad vabast ja lihtsast elust, tahavad eemal olla tsivilisatsioonist ja eelkõige "neetud" täiskasvanute ja nende võltsist maailmast, kus kõneldakse ainult rahast , aust ja võimust. 7. Minu arust oli see väga hea raamat. Mulle meedis selle raamatu juures see, kuidas ta suhtus väiksematesse lastesse ja oma õesse. Järeldused võibolla, et on raske olla teismeline poiss, samamoodi ka teismeline tüdruk. Elu tundub sinu jaoks nii keeruline, ei oska midagi oodata enda elult. Tahad korraga nii palju asju teha, ei oska oma tulevikuga midagi ette võtta ja kahetsed paljusid asju, mida oled teinud. Kindlasti soovitaksin teistele.
"HALDJATANTS" Katrin Reimus KOKKUVÕTE Raamatu peategelane teismeline Kristiina jutustab minavormis sellest, kuidas ta jõudis välja varastamiseni mänguasjapoes. Tema elu ei ole sugugi kerge, sest ta peab hoolitsema oma väikese õe Jannu eest, kodu korras hoidma ning pealegi veel koolis tubli olema. Samal ajal on nende ema tihti purjus ning kannatab mitmepäevaste pohmellide all ja isa on kodust lahkunud teise naise pärast. Kristiinal on olemas aga tema arvates maailma parim sõbranna Triin, kes suudab alati
ning muutes esimese vaatuse täielikuks armukolmnurgaks. Kuid ikka on huvitav... Hiljem sekkub veel mõttetud tööd otsiv, mitme magistrikraadiga noormees (Alo Kõrve), kes oskab mitmeid keeli, käinud välismaal ülikoolides, kuid tahab oma ellu vaheldust ehk mõttetus kohas töötada. Ta on kui näts, kes kleepus kiirtoidukohta ning nüüd ei tule kuidagi lahti, ega ei lahku (ta eksisteerib seal lavastuse lõpuni. Edasi tuleb teismeline tütarlaps (Sandra Uusberg), kes hoiab mitu rauda korraga tules ehk tänapäeva keeles on multitasker ning neljandad külastajad on beibed (jänesed). Eriti naljakas oli stseen: 1. Mul suri isa ära 2. Oi kui kahju, aga ära nuta, pole midagi, küll kõik hästi läheb.. Tõuseb laua tagant üles ja murrab esimese sammuga kingal kontsa ära. Ja siis algab tõeline hüsteeria. Ise ei luba teisel isa surma
2 grammi hämaruseni Diana Leesalu Raamat räägib sellest , väikelinna teismeline tüdrukust oma elu, peresuhtest ja maailmast. Raamat algab sellest kui ta on u 12 a. Käib koolis ja tal on mitu venda ja õde , kuid täitsa päriselt on tal üks vend ja üks õde. Teised poolvennad ja õed. Tüdruk armub enda kooli kõige popimasse poissi. Kuid ühelpäeval ema teatab talle , et kavatseb uuesti abielluda ( isa surnud) . Uus mees ja selle mehel oli laps eelmisest suhtes koliseid nede juurte elama. Uue mehe laps on Alex , ta oligi kooli poppoiss , keda oli peategelane armastand
probleeme. Tema teostest peegeldub Kureishi enda noorepõlvekogemusi. Autori raamatud on täis vaimukust ja irooniat, situatsioonikoomikat ja mahlakaid kirjeldusi. Ta ise peab enda maailmavaateks huumorit. Ta on pälvinud näidendi ja kirjanuduse auhindu, nimetatud veel lootustandvaimaks näitekirjanikuks. Tema teosest Äärelinna buddha on pälvinud veel parima debüütromaani raamatuauhinna ja sellest on tehtud teleseriaal. Raamatu peategelane on segarassist 17-aastane teismeline Karim, kes elab Lõuna-Londonis,tegevus ise toimub 70nadel. Peategelane igatseb minna elama ja töötama oma äärelinnast välja. Tema karjäär liikus näitlemise suunas, ei käinud koolis vaid keskenud näitemisele. Peategelase isa , otsustab bürokraatist hakata guruks, nähes, et gurusi on ühiskonda vaja. Peategelase probeemid olid bisekusaalsus, hädad pakistanlaseks olemisega, oli palju rassismi, armunälg. Teoses enda probleemid olid kultuurilised ja isiklikud probleemid,
huvitava raamatuga. Teose kvaliteeti näitab ka fakt, et vähemasti minul on peale filmi nägemist raske vait olla ning minu arvates oli kogu klassi hulgas märgata sama tendentsi. Kõige parem sõna kirjeldamaks teose sisu on ,,hämmastav" ja seda pigem negatiivses mõttes. Õudusttekitav on mõelda, et Humberti ja Quiltysugused inimesed tõeliselt eksisteerivad. Lolita oli tüdruk, kelle elust puudus mehe roll. Tal ei olnud lähedast venda, ega onu, rääkimata isast. Ta oli teismeline. Rõhutamaks tema meelevaldset käitumist sobiks isegi pigem sõnapaar ,,sügav puberteet". Lolital oli oskus inimesi ümber sõrme keerata suurepärane võime inimestega manipuleerida (nagu paljudel ära hellitatud tüdrukutel) ning vahel ka neile pähe istuda, kuid see ei vabanda välja täiskasvanud meeste väärastunud mõttemaailmu ning nendega kaasnevaid tegusid. Isegi kui neil esines taolisi haiglasi fantaasiaid, siis oleksid pidanud nad mõistma tegelikkuse ja mõttemaailma piire
· Reena ja Kätlin (Anni klassikaaslane ,kes parimad sõbrannad) läks Anniga Võsule.) · Timo, Siim ja Artur · Anti (Rita vend,kes oli (Võsult pärit sammuti Võsul) noormehed) · Kristel, Kerli, Juss, · Villem (Poiss,kes Evelyn ja Oleg (Anti hoolitses Anni eest sõbrad, kes temaga Võsul.) kaasas olid) Sisukokkuvõte · See raamat räägib sellest, kuidas teismeline tüdruk Ann leiab oma ema päevikud ning ta saab aru, et ema on talle kogu elu valetanud. Ta vihastub ja solvub ning põgeneb paariks nädalaks sõbranna maamajja, kus teda ootavad ees rasked katsumused ja huvitavad seiklused. Lõpp · Kui Ann sai aru, et Võsul ei ole tema ümber tõelised sõbrad hakkas ta tundma igatsust oma pere vastu aga ta kartis,et ta ema ei taha teda enam. Lõpuks palus ta Villemil ennast koju sõidutada. Kui aga
aprill 1956) on inglise kirjanik ja stsenarist. Ta on kirjutanud mitmeid laste romaane, sealhulgas Power of Five , Alex Rider a Diamond Brothers seeria ja on kirjutanud üle viiekümne raamatu. Ta on kirjutanud ka laialdaselt telesarje, millega kohandatakse mitmeid Agatha Christie's Hercule Poirot romaane jaoks ITV seeria . Ta on looja ja kirjanik ITV seeria Foyle's War , Midsomeri mõrvad ja põrge. Lühikokkuvõte. See raamat neljateistkümneaastase Alex Rideri seiklustest. Kui teismeline Alex Rideri pangajuhatajast onu on hukkub autoõnnetuses.Tundub see polsime kahtlane ja peale natukest uurimist saab selgeks, et ta onu oli salaja superspioon nagu James Bond. Ja need mis oid Alexi arust tema onu hobid olid tegelikult viisid pääseda salaülesannetele. Nüüd oli vaja M16 uut spiooni ja selleks saab Alex. Tema ülessandeks saab jätka ta onu tööd, paljastada multimiljonäri salaplaan. Kuid ta teeb missioonil vigu ja satub ohtu. Õnneks õnnestub tal põgeneda
Suitsutamine mõju lapse ja nooriku närvisüsteemi talitlusele. Diana Sjomina IFIOM-1. Viimasel ajal suitsetavaid noori inimesi ja neiusid on üha rohkem. Seejuures suitsetaja vanus on noorem. Hakatakse suitsetama keskmiselt alla 15. aastaselt. Siin tekib küsimus : kuidas mõjub suitsutamine teismelistele? Kus teismeline alles proovib suitsetada, siis organism seisab vastu( tuleb oksendamine, kurgus sügelemine, peapööritus ja köha). Kui sel hetkel nooruk ei peatu, mis edasi ilmub sõltuvus. Tal hakkab kannatama närvisüsteem ja südameveresoonkand. Näo värv muutuvb roheliseks, ilmub aneemia. Üldareng aeglustub: kasv peatub ja nägemine halveneb. Suitsetamine kõigepaelt mõjutab närvisüsteemi.Närvisüsteem on elundkond, elektrokeemilisi signaale juhtiv võrgustik. Närvisüsteemi ülesanne on võtta
liblikad lendavad kõhus. Paljud sellised armastused jäävad algklassi ja kahjuks on ühepoolsed. Tihtipeale tahavad poisid tüdrukutelele eriti meeldida ja hakkavad neid kiusama. Nad sikutavad tüdrukuid patsist, togivad, norivad ja tahavad olla alati nende seltsis. Kindlasti ei jäta see poistest head muljet. Mina arvan, et algklassi õpilaste vanus on liiga noor, et suhet luua. Kõige keerulisem aeg on murdeiga, kus noortel muutuvad tujud väga kiirelt. Iga teismeline tahab tunda armastust ja sellega kaasnevaid häid asju. Kahjuks heaga käib kaasas ka kurbus. Alguses on kõik imetore ja ilus, kuid mõne hetke pärast oled kurb, pahane, vihane, pettunud. Tihti peale süüdistatakse partnerit tülis, mis on vale. Inimene peaks ennast oskama panna teise inimese olukorda. Niimoodi oleks lihtsam tülisid lahendada ja võib-olla ei tekikski neid. Noored peaksid hoidma üksteist nii hästi kui suudavad, sest võib-olla sellist tunnet enam sa ei tunnegi elus.
1. Mis on toiduained ja toitained, allikas, milleks vaja? Toiduainete(taimsed,loomsed) koostisosad on toitained. Toitained-Mikro(vitamiinid, mineraalained) Makro (süsivesikud,rasvad,valgud,vesi) Toidust saame kasvamiseks ja kudede uuendamiseks vajalikud ained ning ka energia. 2. Mis on ensüümid? Mis tähtsus on inimese organismis ensüümidel? ensüümid on eriliste omadustega valgud, mis kindlustavad keemiliste reaktsioonida toimumise, jäädes ise samal ajal muutumatuks. ensüümid reguleerivad kogu organismi elutalitlust, nende abil organismide kasv, arenemine, liikumine ja toimuvad eluprotsessid. Seedimine. 3. Vitamiinid: rasvalahustuvad ja vesilahustuvad, allikad, milleks vaja? R: VitamiinA(kalad,rasvased piimatooted,maks)-nägemiseks, naha,luude,limaskestade normaalseks arenguks.D(kalarasv, pärm,maks)-Ainevahetuseks.E(Taimsed toiduõlid, pähklid, õlirikkad seemned) – kaitsesüsteemide tugevdamine, sugurakkude norm...
Mikk Narusk 9.c Olen 15-aastane Olen 15-aastane. Poole aasta pärast saan ma 16-aastaseks. 15 on iga, kus toimuvad inimesega muutused nii füüsiliselt kui ka vaimselt. On aeg hakata muutma oma väärtushinnanguid. Muutub suhtumine paljudesse asjadesse, sealhulgas vanematesse ja sõpradesse. Tuleb hakata mõtlema tulevikule, alustades lähemast tulevikust. 15-aastasel teismelisel peaks hakkama tekkima täiskasvanulikum maailmavaade. Otsused mõeldakse rohkem läbi ja küsitakse nõu. Kuna selles eas tehtavad otsused on tähtsad ja võivad mõjutada tulevast elukulgu, tuleks kaaluda erinevaid võimalusi. Sellel ajal tahetakse teha paljud otsused ise ning oma tahtmise ja heaksarvamise järgi, kuid kasulikum on küsida abi vanemalt inimeselt. Kuigi ta ise ei pruugi seda uskuda, vajab ka 15-aastane vanemate ja ka sõprade toetust selle el...
Ma nagin üht TÜDRUKUT Liis Kams Selle raamatu on kirjutanud 13. Aastane tüdruk, kes sündis 1995. aastal. Ta oli neid luuletusi kirjutades alles teismeline eesti koolitüdruk. Liisa loomingu on kahel järjestikusel aastal päritud Kalju Lepiku luulevõistlusele laureaadi tiitliga. Ta pani oma mõtteid ja tundeid nendesse luuletustesse.Tema luuletused käsitlevad inimsuhteid, ühiskonda, unistusi, igatsust ja tulevikku, kuhu me suunduda võime, andes aimu uue kasvava põlvkonna väärtustest,maailma mõistmisest ja vaadetest elule. Näiteks: Aeg ei mahu piiratud seltskonda Aeg ei ole ajaline mõiste Aega ei sa hääletult öelda
tavalisi ja lihtsaid inimesi, kes on millegi imetlusväärsega hakkama saanud. Minu arvates on need inimesed tõesti väga palju väärt. Näiteks üle-eelmine aasta oli seal lugu 6-aastasest poisist, kellel oli lastekodulapsest sõber. Poiss tundis end halvasti, et ta ei saanud sõbraga pulgakommi ostma minna kuna tal ei olnud raha. Seega ta korraldas korjanduse tolle lastekodu jaoks. Eelmine aasta võitis tiitli üks teismeline tütarlaps, kes päästis oma sõbranna kallaletungist ning sai ise haavata. Eestis võiks olla rohkem neid inimesi, kes panevad teised uhkust tundma. Samas alati tuleb rahul olla sellega, mis olemas on. Nagu ütleb ka vanasõna, et suur tükk ajab suu lõhki.
Rosetti Vanna Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Suuremad teosed Rossetti esimene suurem maal oli õli maal. See oli Raphaelite liikumise realistlike omadustega. Tema ,,The Girlhood of Mary Virgin" (1849) kui ka ,,Ecce Ancilla Domini" (1850) kujutavad Neitsi Maarjat teismeline tüdrukuna Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Dante ja keskaeg
Põhiline Sünninimi: Destiny Hope Cyrus Sündinud: (23.november 1992,17-aastane) Nashville,Tennessee, USA Stiilid: Pop rock, Teen pop Amet(id): Laulja, näitlejanna, laulukirjutaja Pillid: vokaal, elektrikitarr, akustiline kitarr, klaver Aktiivne:2003--tänaseni Hannah Montana "Hannah Montana" on Emmy auhinnale kandideerinud USA telesari. See esietendus 2006. aastal Desney Channelil ja käib siiani. Sari räägib tüdrukust, kes elab topeltelu. Teismeline tüdruk nimega Miley Stewart (Miley Cyrus) on kuulus popstaar esinejanimega Hannah Montana, aga ta varjab oma identiteeti. Lisaks kõrgele reitingule televisioonis on ka Hannah Montana kontserdid populaarsed Laulukarjäär Albumid : 2006: Hannah Montana 1 2007: Hannah Montana 2/Meet Miley Cyrus 2008: Breakout 2009: Hannah Montana: The Movie 2009: The Time Of Our Lives Näitlejakarjäär Televisioon : 2003 - Doc 2006 - The Suite Life of Zack and Cody
Tartu Kutsehariduskeskus Filmianalüüs Koostaja: Maarja Loikonen Grupp: K109 Juhendaja: Maret Männik 2011 ,,Kuhu põgenevad hinged" Seda filmi analüüsida on minu jaoks suhteliselt raske. Aga siiski ma proovin ning kirjutan oma arvamuse põhjal analüüsi tüdrukutest. Ann Ann on heatahtlik, sõbralik kuid tagasihoidlik tüdruk. Tema mässulised tunded oma sündimata väikese venna vastu tekkisid ema põlgusest, armukadetusest, hormoonidest ning tülidest Anni kasuisa Antsuga. Kui ema lükkas tagasi Anni heatahtlikuse ja venna vastu huvitundmise tagasi tekkisid Annil vastakad tunded venna vastu. Seda süvendas intsident ujulas, kus ema kadestas Anni saledat keha ning hiljem ema armukadedus (arvamus, et Antsule meeldib Ann mitte ema) ning sellest tulnud tüli kasuisaga. Ann soovis, et kõik oleks nii nagu enne, enne kui pidi tulema nende p...
Nii et kiidan sind et ei unustanud sa meid. Ausalt öeldes ei oska ma praegu elu teisiti ette kujutada. Eriti seda et elaksid meie juures. Mul on siin kodu ja ema ning vennad, isegi oma tuba . Samuti on sul oma kodu ja ka töö, mis sind eemal hoiab. Ma ei oska isegi öelda kui palju oleksin ma isa vajanud et suureks saada . Mul on ema ja ka vanem vend, kes nüüd juba oma eluga kodust eemal alustab. Tavaliselt räägitakse alati kui palju teismeline vajab isa figuuri aga ma siiski arvan, et see käib rohkem poiste kui tüdrukute kohta. Kuid on siiski hea teada et sa olemas oled isegi kui sind harva näen, ei pea ma kunagi olema kurb sellepärast et mul ei ole isa. Sest sa ju oled olemas, lihtsal eemal, naaber maal. Elan hästi vähemalt praegu veel ja isegi kui kõik ei ole korras, ma saan hakkama olen ju siiani saanud. Olen terve ja proovin ka koolis hakkama saada. Kuid tõsiselt Paps ma elan hästi! Sinu Eestimaa laps.
inimestel kõige lähedasemad on ju ema ja isa. Eelkõige peaksid just vanemad oma lastega kvaliteetset aega veetma ja samas ka ohtudest hoiatama, et noorukitel ei tekiks huvi ega tahet neid negatiivselt mõjutavate asjade vastu. Ideaalsed emad-isad on sellised, kes mõistavad oma laste probleeme ja aitavad neid sellest üle saada. Ka on teismelise inspireerimine vanemate üks kohustustest. Muidugi ei sõltu kõik täielikult noore perekonnast, vaid ka tema enda iseloomust. Kui teismeline on julge ja enesekindel, ei tohiks ta sattuda manipuleerivate inimeste ohvriks. Kui inimesed soovivad muuta maailma paremaks paigaks, peaksid nad alustama noorte turvalisusest. Teismeealised on tihti rumalad ja seega on vanemate inimeste või perekonna ülesanne, et noored ei rikuks oma elu valede valikutega või muul võimalikul viisil.
Kuid kui noor on ükskõikne pea kõige suhtes, tuleks teda just elu üle mõtlema panema, mitte loobuma aitamast kedagi, kes tulevikus võib saada tugevaks, enesekindlaks ning mis peamine, ennast armastavaks inimeseks. Vältides kõiki muresid ning neid mitte lahendades satubki noor halvale teele. Kuid igas inimeses leidub midagi salapärast ning head, mida tuleks rakendada just tegudele, mis on vajalikud ning meeldivad. Iga teismeline on väärt armastust, hoolt ning seda kõige väärtuslikumat, aega. Pühendades kõik oma hoole ning armastuse just elus kõige tähtsamale, uut elu alustavale ning siin ilmas vaid nii vähest aega olla saanud igati imelisele ning iga inimese ellu toovale õnnele, lastele, kes kunagi mõtlevad ning taipavad, et elus ei olegi peamine edukus vaid see, mis teeb kõige õnnelikumaks. Enese armastamine ja endast lugu pidamine on tähtis, sest kui ei ole eneseväärikust, ei ole ka õnne
Eesti noor on interneti kasutamise osas väga aktiivne, kuid kas noor mõistus saab enesele teadvustada ja läbi näha pealtnäha süütu võrgustiku pahed? Noored on arenevad ja vanuses 10-19 on nende jaoks üheks olulisemaks aspektiks nende avalik minapilt. See tagab neile kuuluvuse seltskonda, sõbrad ja tunde olla tahetud ja vajatud. Interneti vahendusel saab noor teiste eakaaslastega vabalt ja mugavalt suhelda, kuid sellega kaasnevad omad riskid. Teismeline on naiivne ning võib langeda küberkiusamise küüsi. Veebikeskkonnas suheldes kaovad barjäärid, mis päriselus suhtlemisel tekivad. Igapäevaelus suhtleme enesele tunnistamata inimestega erinevalt. Suhtlemisel sõltub, kellega suhtled, mis olukorras ja kõige tähtsam on emotsioon. Tihtipeale on suhtlemisel kõige suuremaks hirmuks kogeda soovimatut emotsiooni. Läbi ekraani ei kajastu emotsioon ja seetõttu saab ütelda mida iganes, teadmata, mida teine inimene tegelikult tunneb
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
