...5 2.2.2 Passiivne painduvus..............................................................................................6 2.2.3. Anatoomiline maksimaalne liikuvuse ulatus........................................................7 3. PAINDUVUSE ARENDAMINE.......................................................................................8 4. OSAVUS............................................................................................................................9 4.1 Osavuse mõiste ja näitajad.........................................................................................10 4.2 Osavuse komponendid................................................................................................11 5. OSAVUSE ARENDAMINE............................................................................................12 6. AKROBAATIKAKAVA...................................................................................................13 KASUTATUD ALLIKAD..........
Osavus ja selle arendamine KNT-1 Mis on osavus? Põhiosavus? Erialane osavus? Osavust võib iseloomustada 8 tunnuse abil... reageerimine kohanemine Juhtimine orienteerumine tasakaalutunne kombinatsioonivõime liikuvus peenmotoorne koordinatsioonivõime Osavuse näitajad: ülesande koordinatsiooniline keerukus, ülesande täitmise täpsus, ülesande täitmise aeg. Osavuse komponendid: Reaktsioonivõime, Tasakaal, Rütmitunne, Ruumis orienteerumise oskus, Eristamis (ehk diferentseerimis) oskused. Kombineerimisoskus, Varieerumisoskus, Kohanemis ehk adaptsioonioskus, Koordinatsioonioskus. Noore koorinatsioonivõime peegeldub oskuses sooritada pea, käte ja jalgade liigutusi kiirelt, täpselt ja kooskõlastatult; kontrollides ja juhtides oma lihaste pingutamist ja lõdvestamist. Kuidas arendada osavust? Osavusharjutusi on soovitav
1930.aastatel kasutusele mõiste kehalised võimed. • Kehalisteks võimeteks peeti kiirust, jõudu, vastupidavust, osavust ja painduvust. Nende kirjeldamisel ja arendamise metoodikas käsitleti peamiselt väliseid tunnuseid, süvenemata füsioloogilistesse mehhanismidesse, mille olemus oli vähetuntud. • Arvati, et igale spordialale on iseloomulik mitte üks võime, vaid antud tegevusele spetsiifiline jõu, kiiruse, vastupidavuse, painduvuse ja osavuse seos. Kehaliste võimete arendamine • Kehaliste võimete arendamise ühtsust nähti selles, et iga võime oma arengus, tuginedes teistele, lülitab neid ühel või teisel määral endasse. Käsitlused olid väga ühekülgsed. • Noorte kehaline ettevalmistus seisneb tema liigutustegevuseks vajalike külgede: jõu- ja kiirusomadused, vastupidavus, painduvus, koordinatsioon, arendamises. Kiirus ja selle arendamine
vaheldumine,värsirida,sarnased lõpud 3. Muistend, muinasjutt,naljand,pajatus,anekdoot,paroodia 4. Põhineb tegelaste vastandamisel,kolmarvul,kordusel,ühel peategelasel,õnnelikul lõpptulemusel,traditsioonilisel algusel ja lõpul, 5. Muistendid: *tekke- ja seletusmuistend *vägilasmuistend *ajalooline muistend *usundilie muistend Muinasjutu: *loomamuinasjutud *imemuinasjutud *jutud kus kangelane ei võida vastast üleloomulike vahenditega vaid osavuse ja nutikusega. 6. Naljand anekdoot *lühike koomilise sisuga lugu. *kokkusurutud sõnastus *sisuks on mitmesugused sündmused, *teravmeelne teemaarendus elukutsed ja inimlikud nõrkused. *püändiga ning vabastava naeruga lõpp *üllatuslik lõpp *lõdvema kompositsiooniga 7. Miks on vaja koguda rahvaluulet ja kes on tuntuim koguja ?
Jõud on üheks limiteerivaks põhifaktoriks liikumise ja liigutuste kvalitatiivsete kiirus, sagedus, amplituud ja kvantitatiivsete parameetrite kestvus, võimsus avaldumisel. Teisiti öeldes lihasjõud võib omada erineva kvalitatiivse iseloomu sõltuvalt liikumise (liigutuste) kiirusest, välise vastupanu suurusest ja pingutuse kestvusest. Kuidas arendada osavust ? Osavuse arendamise etapilisus: esialgne oskus, oskus, vilumus, varieeritud vilumus. Painduvuse ja osavuse testimine. Selle arendamiseks kasutatud harjutused ja treeningumeetodid. Kehaliste võimete arendamise ealised aspektid. Kehaliste võimete arengu hindamineigapäevases treeninguprotsessis testid ja kontrollharjutused Kasutatud kirjandus : https://kule.kul.ee/avalik/esitlused/liikumisharrastus/ettekanne_j%C3%A4rvelaid_lisa.doc http://www.kipka.ee/foorum/read.php?13,123,124,quote=1 http://www.powerman.ee/index.php?go=anews_detail&anews_id=51&cat=Toidulisandid http://209.85.129
Sporditreeningu koormuse komponendid – maht, intensiivsus, tihedus, sagedus. 1.4. Sporditreeningu planeerimise tasemed (2 tundi) - kehaline harjutus, harjutuste seeria, treeningutund, treeningupäev, mikrotsükkel, mesotsükkel, makrotsükkel, mitmeaastane treening. Noorsportlaste treeningu planeerimise iseärasused. Treeningupäevik, treeningu arveldus ja analüüs. 1.5. Põhiliste kehaliste võimete – jõu, kiiruse, vastupidavuse, osavuse, painduvuse liigid ja nende arendamiseks kasutatud harjutused ja treeningumeetodid (2 tundi) Kehaliste võimete arendamise ealised aspektid. Kehaliste võimete arengu hindamine igapäevases treeninguprotsessis – testid ja kontrollharjutused. 2. Treeneritöö psühholoogilised alused (6 tundi) 2.1. Grupitöö alused (2 tundi) Grupi loomine ja areng. Üheskoos tegutsemise mõju tulemusele: ühistegevuse soodustav ja pärssiv mõju. Grupi sidusus: kokkukuuluvustunne, selle mõju sportlikule
avamaastikud, mis vahelduvad metsatukkadega. Lisaks sellele võib teda leida ka soodes ja rabades, kuid mitte kunagi suurtest metsamassiividest. Rebane on põhiliselt üksikeluviisiga ja küllaltki paikne. Jahti peab rebane peamiselt videvikus, kuid võib seda teha ka päise päeva ajal. Jälitamise korral on ta erakordselt ettevaatlik ja näitab üles üllatavaid oskusi ajajate eest põgenemisel ning jälgede segamisel. Sellega on ta teenitult kavaluse ja osavuse sümbol rahvajuttudes. Meeltest on rebasel enam arenenud haistmine ja kuulmine. Jooksuajal ja erutusseisundis laseb rebane kuuldavale katkendliku haukumise, mis kõlab nagu klähvimine. Rebane toitub enamasti väiksematest selgroogsetest: konnadest, roomajatest, hiirtest, jänestest, lindudest, ning linnumunadest. Vähesel määral sööb putukaid, raibet ja taimi. Kodulinde näppab rebane üldiselt harvem kui arvatakse.
Mängijad peavad lõhkuma kaaslase õhupalli ära, aga samas enda õhupalli kaitsma. Mäng lõpeb, kui kõikidel on õhupallid katki. Mängu saab teha kergemaks, kui piisab ainult õhupallile markeriga märke tegemisest. Mängu saab teha raskemaks, kui õhupallides on vähem õhku, siis peab saama parema võimaluse, et purustada palli, kuna palli on raskem katki teha. b) Liikumismäng ühe kehalise võime arendamiseks Eesmärk: Õpilase osavuse arendamine korvpallis Vanus: 5-6 klass Koht: Spordisaal Vahendid: Korvpall, torbikud Tunni osa: Põhiosa Mängu kirjeldus: Õpilased on jaotatud kahte gruppi, üks grupp ühelpool saali, teine teisel pool. Õpilane jookseb slaalomis torbikute vahelt põrgatades korvpalli korvini. Siis viskab 5 korda korvi. Jookseb tagasi. Võtab järgmise inimese enda paariliseks, kes on teises grupis ja tuli slaalomist tagasi. Lähevad omavahel pidevalt söötes korvini ja viskavad mõlemad ühe korvi
4.Kunstmuinasjutud Mille järgi need ära tunned? (Tunnused) 1.Loomamuinasjuttudes on tegelasteks loomad või linnud, kellele on antud kindlad tunnusjooned-rebane on kaval, hunt ahne ja rumal, karu tugev ja lihtsameelne. 2.Imemuinasjuttudes on sündmustik üles ehitatud mõnele üldloomulikule, imepärasele sündmusele, asjale või olevusele. 3.Novellilaadsetes muinasjuttudes areneb sündmustik enam-vähem reaalses miljöös.Üleloomulikus puudub, kangelased saavutavad edu nutikuse või osavuse abil. 4.Esineb ka tehis- ehk kunstmuinasjutte.Sel juhul on nad kirjaniku poolt välja mõeldud ja me teame autorit. Nimeta vähemalt 5 tunnust, millest saad aru, et tegemist on muinasjutuga. 1.Tegelased on alati vastandatud headeks ja halbadeks. 2.Kannatava tegelase asetamine sotsiaalselt üle oleva ning valitseva tegelase vastu, või siis jõult ja vaimult nõrga, kuid kavala vastandamine tugeva ja rumalaga. 3.Muinasjuttudes korratakse pidevalt, nt lemmikarvuks on 3 (asju juhtub kolm korda) jne
Ka selle loo puhul oli meeleolu vahelduv, kuid üldmulje oli siiski kurb. Dramaatilisust oli küll vähem ja ka lootusrikkamaid momente oli rohkem. Üllatusena esitati ka Ukraina Tants nr 6, mis dirigent Anu Tali sõnul pidi oma lõbusa meeleolu tõttu külastajatele enne kojuminekut hea tuju tekitamiseks sobima. Kuigi teos pidi olema lõbus, oli ka seal minu meelest süngeid kohti, kuid siiski oli pala rütmikas ja ning sobis tõesti kontserdi lõpetuseks. Peale pianist Mihkel Polli osavuse hakkas silma ka see, kuidas keelpillide mängimisel saab poogent erineva nurga all hoides tekitada mitmeid erineva kõla ja valjudesega helisid ja veel isemoodi heli saab tekitada ka pilli sõrmedega mängides. Üldiselt jäin kontsertiga rahule. Esitatud lugudest meeldis kõige rohkem teine, sest see oli natuke lootusrikkam ja rütmikam, kuid siiski ei saa mainimata jätta ka esimese loo klaverisoolosid, mis oma dramaatilisusega lisasid loole põnevust juurde. Ja kuigi
Kriminaalkirjandus Kriminaalkirjandus on kindlasti üks huvitavamaid kirjanduseliike. See pärineb 19. sajandist ja üheks selle loojaks peetakse inglast Arthur Conan Doyle’i. Edasiarendajatena on paistnud silma tema kaasmaalane Agatha Christie ja prantslane Georges Simenon. Ühel kriminaalromaanil on suhteliselt lihtne ülesehitus. Peamised komponendid on detektiiv, mõrv, mõrvar, kuritegu ja lahenduskäik. Traditsioonilisteks osadeks on kuritegu, kuritöö uurimine ja lahendus. Kõige tavapärasemateks tegelaskujudeks on ohver, kuriteo uurija ning kurjategija. Kriminaalromaane on kolme liiki – detektiivromaan, thriller ja kohtudraama. Detektiivromaanis on peategelaseks salapolitseinik ja loo sisu seisneb kuritöö avastamises ning selle lahendamises. Detektiivromaan on minu arvates ilmselt üks põnevamaid ja kaasahaaravamaid. Thriller keskendub pinge ja põnevuse loomisele ning selle üleval hoidmisele. Thrill...
· See on täielikult tasuta · Saab harrastada absoluutselt igal pool väljas ja siseruumides · Varustus võib selleks täielikult puududa · Sellega kaasneb tervislik eluviis (Wikipedia.org) 4 2. JÕUTREENING ,,Jõu ja selle arendamise kohta on viimastel kümnenditel arusaamad muutunud. Aastakümneid tagasi arvati, et jõuharjutused pidurdavad teiste kiiruse ja osavuse arengut ning nad võivad olla tervisele koguni ohtlikud, nüüd arvatakse, et reglementeeritud jõuharjutused avaldavad positiivset mõju tervisele ja kehalisele arengule. Jõuharjutuste mõju osas organismile on kaks vastandlikku seisukohta. Varasematel aastatel väideti, et jõuharjutused (lihasjõud) pidurdavad kiiruse ja osavuse arenemist, lihase pikkus lüheneb ja need harjutused on ohtlikud tervisele. Võimalikku
allikas, mis pani hetkeks unustama igapäevase elu raskused. Mängude tekkimist pole õige ainult ühele tegurile taandada. Ühelt poolt valitseb mängu ja tööprotsesside vahel kindel seos ja paljud mängud ongi tööprotsesside imitatsioonid, teiselt poolt ühendab mäng paljusid inimesi ühisele tegevusele, kusjuures igal osavõtjal võimaldab oma võimeid ja oskusi näidata. Eraldi saab kõneleda meeste ja naiste või segamängudest. Paljud puht-meeste mängud baseeruvad jõu ja osavuse näitamisel. Eraldi on vaja kõneleda laste mängudest laulude ja mänguasjadega, mida saab veel eale, eri paikkondaldele ja osavõtjate hulgale vastavalt liigutada. Mäng sisaldab varasemal arenemistasemel maagilisi taotlusi. Harilikult pärineb mängude aine igapäevasest elust, perekondlikust ringist, kodusest tööst ja tegevustest, ühiskondlikest suhetest (''Kapsamäng'', ''Kull püüab kanu'', ''Naerivaras''). Sündmus areneb dialoogis koos tegevuse ja lauluga.
tunnus-jooned rebane on kaval, hunt ahne ja rumal, karu tugev ja lihtsameelne. Imemuinasjuttudes on sündmustik üles ehitatud mõnele üleloomulikule, imepärasele sündmusele, asjale või olevusele (isejahvatav käsikivi, võlukepike, lohed) Novellilaadsetes muinasjuttudes areneb sündmustik enam-vähem reaalses miljöös (keskkonnas).Üleloomulikkus puudub, kangelased saavutavad edu nupukuse või osavuse abil. Vastasteks pole fantastilised koletised (vanapaganad, nõiad, kääbused), vaid reaalsed tegelased (mõisnik, pastor, kuningas). Esineb ka tehis- ehk kunstmuinasjutte.Sel juhul on nad kirjaniku poolt välja mõeldud ja me teame autorit.Näiteks Kreutzwald ,,Kullaketrajad". Tegelased on alati vastandatud headeks või halbadeks (peretütar ja vaeslaps, talupoeg ja mõisnik, rehepapp ja vanapagan, karjus ja kuningas).
said karistada. Lapsi õpetati rääkima lühidalt ja konkreetselt. Sparta poisslastele õpetati relvadega võitlust, maadlust, ujumist, tantsimist, laulmist, lugemist ja kirjutamist. Sparta tüdrukutele õpetati keha karastamist, koduseid töid ning oda viskamist. Poisslaste kasvatuse eesmärkideks olid tugeva ja vastupidava sõjamehe koolitamine, võitlushimu ja auahnuse kasvatamine, vaikides valu talumine, vanematele kuuletumine, kasinus ning osavuse ja leidlikkuse arendamine. SPARTA KOGUKONDLIK ELUOLU Spartalastel säilis kaua aega kogukondlik omand. Maa oli spartalastel jaotatud võrdseiks osadeks. Maad kokku osta või suuri rikkusi kokku kuhjata oli keelatud. Muistendi järgi Lykurgos, soovides spartalasi teha võrdseiks ning mitte lubada neil arendada toredust ega rikkust, oli võtnud tarvitusele kuld- ja hõberaha asemel raudraha. Palju raudraha korjata oli tülikas, sest see oli liiga mahukas ja raske.
elus harva ette tuleb. Peategelane on positiivne kangelane, kes liigub ühest sündmusest teise. Holmes toetub oma teravale mõistusele, kuid tal lisandub ka füüsiline jõud ja osavus. Ohtlik ja kaval, kelle isik jääb varju, tahab sooritada kuritööd, mis tuleb aga avalikuks. Abipalvega pöördutaks detektiivi poole, kes asub tööle. Detektiiv ja kurjategija kohtuvad mitmesugustes olukordades. Detektiiv võidab kurjategija oma vaimse üleoleku, osavuse ja jõuga ning jääb ootama uut ülesannet. Lugejale näidatakse teda tagasihoidliku ja omakasupüüdmatuna.
Tema märgatavaks omaduseks on pahema jala lonkamine. Matilde - Kuulsusejanuline ning võimukas naine. Ta on Ludvig Sanderi abikaasa. Veidi äkilise kõnelaadiga. Ihkab võimu ja avalikku tähelepanu. Tema jaoks on oluline seltskonnaelu ja kuulsus, mida ta oma mehe abil saavutada üritab. Naine on rahulolev vaid siis, kui tema soovide järgi talitatakse. Raamatus pannakse naeru alla kiirelt rikastunud tõusikud ja kodanlik seltskond. ,,Pisuhänd" on lugu sellest, kuidas osavuse ja kavalusega võidetakse tõrksa pruudiisa vastuseis ning noored armastajad kõigi tõkete ületamise järel õnnelikku abiellu astuvad. Väikearvulises tegelaskonnas vastanduvad kaks paari: äpardunud insener Ludvig Sander ja tema auahne naine Matilde ühelt poolt ning boheemik kirjamees Tiit Piibeleht ja Matilde õde Laura teiselt poot; nende vahel seisab tõusikust ärimees Vestmann, Laura ja Matilde isa.
Rebane Eestis Rebane on kõigile tuntud metsaelanik. Kuigi tema karva värvus on väga varieeruv, on see enamasti seljapoolt punakaspruun ja kõhupoolt valge või hall. Jahti peab rebane peamiselt videvikus, kuid võib seda teha ka päise päeva ajal. Jälitamise korral on ta erakordselt ettevaatlik ja näitab üles üllatavaid oskusi ajajate eest põgenemisel ning jälgede segamisel. Sellega on ta teenitult kavaluse ja osavuse sümbol rahvajuttudes. Meeltest on rebasel enam arenenud haistmine ja kuulmine. Jooksuajal ja erutusseisundis laseb rebane kuuldavale katkendliku haukumise, mis kõlab nagu klähvimine. Looduses on rebane küllalt tähtis pisinäriliste ja kahjurputukate arvukuse reguleerija. Ohtlik on ta mitmesuguste haiguste, nagu marutaudi ja kärntõve, levitajana. Eestis ei kuulu rebane kaitstavate liikide hulka ning talle peetakse sageli jahti.
tunnetust. SLAID 4 Teine koostisosa on sotsiaalne osavus on lihtsalt tajumine, kuidas teine end tunneb, või teadmine, mida nad mõtlevad või kavatsevad, ei taga veel viljakat interaktsiooni. Sotsiaalse osvuse skaalasse kuuluvad: Sünkroonsus e. ladus suhtlemine mitteverbaalsel tasandil. Sünkroonsus lubab meil mitteverbaalses tantsus teise inimesega graatsiliselt liuelda. See loob baasi, millel põhinevad sotsiaalse osavuse teised aspektid. Puudulik sünkroonsus saboteerib sotsiaalset kompetentsust, nurjates suhtlemise. Kui üks inimene sünkroonsus rikub tunne end teine ebamugavalt. Sünkrooni saavutamine loomulikul moel tekitab suure emotsionaalse resonantsi. Eneseesitlus e. enese efektiivne esitlemine.Üks eneseesitluse osaks on karisma. Võimsa avaliku kõneleja või suuurepärase õpetaja või juhi karisma koosned tema võimetest sütitada
Weitzenbergi, Freundlichi, Kuhlbarsi, meremees Jürisoni ja söjaväearst Hirschi. 1861. aastat hakkas isale ajalehetöös appi tütar Lydia. Alates esimesest numbrist pöördus Postimees eestirahva mitte enam maa- vöi talurahva poole (,,Terre, armas Eesti rahwas!") Jannsen toonitas programmiliselt rahva elujöudu ning teiste rahvastega vördset arenemist. Ja haridusvöimelisust, usub eesti kultuuri ja kirjanduse tulevikku, nöitab, et töökuse ja osavuse poolest vöivad eeslasd sakslasi ületadagi. Ühtlasi manitseb ta haritud eestlasi mitte salgama oma rahvust, röhutades, et höbeneda ei tule oma pöritolu, vaid oma harimatust. Seega aitas Jannseni ajaleht kaasa rahvustunde äratamisele. 1863. asus Jannsen Tartusse, kus ta pani jörgmise aasta algusest köima uue ajalehe ,,Eesti Postimees", ollen ise nii toimetaja kui väljaandja. Jaanipäeval 1865 asutati Jannseni algatusel ja peamiselt Tartu kösitööliste toetusel
Esimest korda peeti antiikolümpiamängud a. 776 e. m. a. ja sellest ajast alates toimusid nad korrapäraselt. Olümpiamängud olid VanaKreekas ülemaalised pidustused, mida korraldati iga 4 aasta (1417 päeva) järel peajumal Zeusi auks. 4aastane ajavahemik moodustas olümpiaadi. Mängude pidamiseks katkestati kuuks ajaks sõjategevus, olümpiamängud olid rahupeod. Ent ajaloolased väidavad, et võistlustel osutatud tugevuse, osavuse ja kiiruse järgi otsustati ühtlasi Kreeka riikide sõjalise tugevuse üle. Olümpiamängudest tohtisid osa võtta ainult vabad kreeklased, orje võistlema ei lubatud. Võistlustes osaleda soovijaile, kes olid 10--12 kuud järjekindlalt harjutanud, korraldati katsed. Need, kelle ettevalmistust ei peetud küllaldaseks, kõrvaldati. Ülejäänuid treenisid mängude kohtunikud ise veel kuu aega. Naised ei tohtinud olümpiamängudest osa võtta, neil oli
Selleks nähtamatuks käeks on vaba turumajandus, mille vundamendiks on hinnad. Tõepoolest, turg ja konkurents sunnivad inimesi tegema seda, mida ei vaja mitte nemad ise, vaid hoopis teised. Turg kehtestab ka hinna, millega võib ettevõtja toota ja mille eest on tarbija nõus ostma. Selgub, et turg kui nähtamatu käsi reguleerib ka tööjaotust, millel on Smithi arvates kolm positiivset väljundit: · Sama töö tegemine annab inimesele suurema vilumuse ja osavuse teha oma tööd. · Otsides selleks täiendusi ja uuendusi, leiutab inimene järjest uusi masinaid ja seadmeid ning rakendab uusi tehnoloogiaid. · Inimesel pole vaja töökohta vahetada ning ta hoiab sel viisil kokku aega Tööjaotus ja spetsialiseerumine võimaldavad ka inimeste andeid paremini kasutada.Tööjaotust ülistades ei tohi siiski selle negatiivseid tagajärgi nagu töö rutiinsus, inimese ühekülgne areng jms
Lisaks sellele on välja antud palju spordialast kirjandust. Nende hulka kuuluvad tippsportlaste elulooraamatud, olümpiamänge kajastavad raamatud. Laiemale lugejaskonnale mõeldud spordialased käsiraamatud. Kuidas inimesed ka sporti suhtuks, on sport kõikvõimas. Milles siis peitub tema võlu? Kas võimaluses leida tasakaal elu vaimse ja kehalise poole vahel nii neil, kes juba mõndagi saavutanud, kui ka neil, kes alles oma esimeseks hüppeks hoogu võtavad? Või erutab hoopis oma jõu ja osavuse tunnetamine? Võib-olla aga rõõm loodusega suhtlemisest? Või hoopis midagi muud... Sport on Eesti kultuuri lahutamatu osa, rahva kehalise, vaimse ja moraalse kasvatuse terviksüsteem, mis tugevdab elujõudu ja tervist, võimaldab eneseteostust ja vaba avatud suhtlemist, kujundab sportlik-aatelist ellusuhtumist teenides rahva heaolu ja elukvaliteedi tõusu. Vaimsus ja kultuursus, humanism ja isamaa-armastus, karskus, edupüüdlikkus, ausus,
Seega alustatakse järgmist treeningut nagu uuesti algusest peale Kui treeningud toimuvad liiga tihti, ei jõua organism täieliku taastumiseni ja väsimus hakkab järk-järgult suurenema. Nii tekib üleväsimus, halvemal juhul aga ületreening või koguni tervisekahjustus. Seega peab treeningute, samuti üksikute harjutuste vaheline puhkus olema õige pkkusega. Suurema koormuse korral on puhkus pikem, väiksema puhul lühem. Määrav tegur on samuti treeningu iseloom kas on tegemist osavuse, kiiruse, jõu või vastupidavuse arendamisega. Et määrata treeningu ja puhkuse vahekorda, on avaja õppida õigesti hindama oma organismi seisundit. Peab oskama aru saada, kas töövõime treeninguga tõuseb, langeb või püsib hoopis paigal. Seega on treeningutevahelisel puhkusel niisama suur tähtsus nagu kehalisel tegevusel. 4
Lisaks sellele on välja antud palju spordialast kirjandust. Nende hulka kuuluvad tippsportlaste elulooraamatud, olümpiamänge kajastavad raamatud. Laiemale lugejaskonnale mõeldud spordialased käsiraamatud. Kuidas inimesed ka sporti suhtuks, on sport kõikvõimas. Milles siis peitub tema võlu? Kas võimaluses leida tasakaal elu vaimse ja kehalise poole vahel nii neil, kes juba mõndagi saavutanud, kui ka neil, kes alles oma esimeseks hüppeks hoogu võtavad? Või erutab hoopis oma jõu ja osavuse tunnetamine? Võib-olla aga rõõm loodusega suhtlemisest? Või hoopis midagi muud... Sport on Eesti kultuuri lahutamatu osa, rahva kehalise, vaimse ja moraalse kasvatuse terviksüsteem, mis tugevdab elujõudu ja tervist, võimaldab eneseteostust ja vaba avatud suhtlemist, kujundab sportlik-aatelist ellusuhtumist teenides rahva heaolu ja elukvaliteedi tõusu
käed kõrvalt üles. Pall vasakusse kätte, käed umbes minut aega. kõrvalt alla." Näitab ette. Lülisambasirutus harjutus. Kiidab lapsi. Ütleb: ,,Pall on kõrval paremal peopesal, visata Teevad harjutust. Osad on rahutud, ütlevad et Koordinatsiooni ja osavuse pall ülalt kaarega vasakule ja püüda kükkides harjutus on raske. arendamine. vasakule peopesale." Näitab ette. ,,Nüüd paneme palli maha ja kükitame, käed Panevad palli maha ja kükitavad. paneme puusa." ,,Teeme kükkkõndi ümber palli, kui oled kaks Kõnnivad kükitades ümber palli ja sirutavad. Jõuharjutus jalgadele. ringi ära teinud siis siruta"
Selleks nähtamatuks käeks on vaba turumajandus, mille vundamendiks on hinnad. Tõepoolest, turg ja konkurents sunnivad inimesi tegema seda, mida ei vaja mitte nemad ise, vaid hoopis teised. Turg kehtestab ka hinna, millega võib ettevõtja toota ja mille eest on tarbija nõus ostma. Selgub, et turg kui nähtamatu käsi reguleerib ka tööjaotust, millel on Smithi arvates kolm positiivset väljundit: Sama töö tegemine annab inimesele suurema vilumuse ja osavuse teha oma tööd. Otsides selleks täiendusi ja uuendusi, leiutab inimene järjest uusi masinaid ja seadmeid ning rakendab uusi tehnoloogiaid. Inimesel pole vaja töökohta vahetada ning ta hoiab sel viisil kokku aega. David Ricardo (18. aprill 1772 -- 11. september 1823), tuntud Inglise majandusteadlane. Tuntud kui klassikalise majandusteaduse rajaja. Kui Adam Smithi absoluutse eelise seadus, andis hea ettekujutuse spetsialiseerumise eelistest, siis David Ricardo suhtelise eelise seadus
Meeldivaim viis nende arendamiseks on olnud sidumine. mängude, tantsude ja võistlemisega. Ideesid selleks saadi looduselt neid kasutati nii maagilistel, praktilistel kui ka sotsiaalsetel eesmärkidel. Rahvatants on otseselt sellest välja kasvanud olles algselt väga seotud kõigi eluliselt oluliste tegemistega. Hiljem muutus rahvatants pigem esteetiliseks rahvuslust kandvaks tegevuseks ja vaatemänguks kuid salamahti on meisse kõigisse talletunud iidsete inimeste tung osavuse ja võimekuse järele. 6 KASUTATUD ALLIKAD Elektrooniline materjal: 1. Allikas 3 - Rahvakunstiselts ,,Leigarid" kodulehekülg. Leigarite esinemiskavadest ja eesti rahva tantsust. http://www.leigarid.ee/yld/rahvatants.html 2. Veebilehekülg ,,kultuurilaegas". Mis on tants? http://www.folk.ee/kultuurilaegas/et/aa_index/rt_rahvatants_ja_tantsupidu/rt_mis_on# Imiteerivad tantsud. http://www.folk
pöördusid titaan Prometheuse (kes liitus Zeusiga sõjas titaanide vastu) ja tema venna Epimetheuse poole. Prometheus, kelle nimi tähendab "ettemõtlemist", oli väga tark, isegi jumalatest targem, kuid Epimetheus, kelle nimi tähendab "tagantjärele mõtlemist", oli tuulepea, kes alati oma esimesele impulsile järgnes ja siis meelt muutis. Nii oli seegi kord. Enne inimese loomist oli Epimetheus loomadele ära jaganud kõik paremad omadused - jõu, nobeduse, julguse, osavuse, kavaluse karusnaha, suled, tiivad, karbid jne., nii et inimese jaoks polnud enam midagi järele jäänud, ei kaitsvat kehakatet ega omadust, millega loomade vastu väärikalt võidelda. Liiga hilja, nagu alati, taipas Epimetheus kahetsema hakata ja läks venna käest abi paluma. Siis võttis Prometheus loomise ülesande enese peale ja mõtles välja abinõu, kuidas inimsugu kõigist ülevamaks teha. Tema andis inimesele uhkema kuju kui
kunagi suurtest metsamassiividest. Uru kraabib ise või võtab teistelt (näiteks mägralt või ümisejalt). Rebane on põhiliselt üksikeluviisiga ja küllaltki paikne. Uruga on seotud vaid pesakonnaperioodil. Jahti peab rebane videvikus, kuid võib seda teha ka päise päeva ajal. Jälitamise korral on ta erakordselt ettevaatlik ja näitab üles üllatavaid oskusi ajajate eest põgenemisel ning jälgede segamisel. Sellega on ta teenitult kavaluse ja osavuse sümbol rahvajuttudes. TOITUMINE Rebane toitub enamasti väikese ja keskmise suurusega selgroogsetest: konnadest, roomajatest, hiirtest, jänestest, ondatratest, metskitsetalledest, lindudest, nende munadest (põhiliselt partide ja kanaliste) ning marjadest, puuviljadest. Üldse on rebase toidusedelis umbes kolmsada nimetust loomi. Vähesel määral sööb putukaid, raibet ja taimi. Kodulinde näppab rebane üldiselt harvemini kui arvatakse. Tõeliseks nuhtluseks on rebased
TEE NAGU MINA! Musitseerimises omandatakse kõigepealt kuulamisoskus, järgneb äratundmine ja lõpuks kordamine. Kui laps juba teab, kuidas kuulata, on ta valmis mängima oma esimese pilliga oma kehaga. Ta saab kasutada palju erinevad rütme ja järele teha palju erinevaid liikumisi. MEELESPEA Toas või õues Laste arv piiramatu Aeg: 10 min ja kauem Abi vajalik Ei määri Mida laps õpib? See mäng õpetab lastele tegevuse jäljendamist: laps õpib kõige kergemini midagi ise tehes ning kõige lihtsam viis midagi teha on seda jäljendada. Mida teha Näidake talle, kuidas oma keha rütmiliselt liigutada. Ta võib käsi plaksutada, jalgu trampida, näppudega peopesale koputada, kingaservi kokku taguda, punni puhutud põski plaksuga tühjaks lüüa, lahtise või kinnise suuga keelega laksutada. Et laps saaks oma kehaga rütmi jäljendada, võib alustada ükskõik millise heliga neist. Alguses kasutada lühikeste pausidega lihtsat rütmi, hiljem võib tasapisi üle minna vah...
............................................................................................................................7 KASUTATUD KIRJANDUS JA MATERJALID...........................................................................8 LISAD.............................................................................................................................................9 Sissejuhatus Iluuiusutamine on olümpiamängude vanim taliala, kus peale osavuse, jõu ja kiiruse on oluline kunstiline väljenduslikkus. Võistlustel esitatakse muusika saatel naiste ja meeste üksiksõidus, paarissõidus ning jäätantsus kohustuslik ja vabakava. 1 Ajalugu Uisutamise enda ajalugu on 1700-aastane, kuid selle ilusam pool on sündinud 18. –19. sajandil. Spordiala rajajaks peetakse Jackson Hainesi, kes tuli uisutamise mõttele muusika saatel ja kes
muinasjutte jutustavates maalides ligitõmbavat. Oli see realistlik kujutusviis, mis aastakümnete jooksul unustusse jäänud? Või vaatajate soov lihtsate vahekordade järele- 2 Ajakiri „kunst.ee”, 1/2000 Linnar Priimägi, artikkel „Vera Muhhina „Tööline ka kolhoositar” (1936). Nõukogude kunsti esindusteos”, lk 86- 90 3 http://www.hot.ee/iffcool/kunst.htm 4 Larousse’ i lühientsüklopeedia, ”Maalikunst renessansist tänapäevani”, lk 145 pilt, manuaalse osavuse võlu, suur formaat, selge sõnum, võõras ”eksootiline maailm. 5 Sotsialistlik realism oli kasvatusliku suunitlusega kunstivorm, mis ülistas töölisklassi. Tema heroiseerimine väljendus peamiselt kujutatava monumentaalsuses 6 ja revolutsioonilistes poosides: ülestõstetud käsi (ülestõstetud käsi= kuula, mina olen see, kes räägib, keda tuleb järgida, käi minu käe suunas, see on suunatud õnne sihis),
Iluuisutamine 2009 Ajalugu Iluuiusutamine on olümpiamängude vanim taliala. On uisuspordiala, kus peale osavuse, jõu ja kiiruse on oluline kunstiline väljenduslikkus. Uisutamise enda ajalugu on 1700-aastane, kuid selle ilusam pool on sündinud 18. 19. sajandil. Spordiala rajajaks peetakse Jackson Hainesi, kes tuli uisutamise mõttele muusika saatel ja kes korraldas ühtlasi esimesed iluuisutamisvõistlused Esimesed võistlused toimusid 1770. aastal Londonis. 1924 aastast siirdus iluuisutamine taliolümpiamängude kavva, kui toimus Chamonix' talinädal..29
saavutusvõime kui tervise aspektist. Kasutatud kirjandus Võimlemisharjutuste stenografeerimine E. Isop Jooksuga tippvormi - Ari Paunonen, Seppo Anttila http://www.tps.edu.ee/uus/index.php?option=com_content&view=article&id=1325&Itemid= 691 http://www.trimm.ee/article/vigastuste-ennetamine http://www.tps.edu.ee/materjalid/voimed/index.html EOK treenerite koolituse õppekavade ja õppematerjalide register PÕHILISTE KEHALISTE VÕIMETE JÕU, KIIRUSE, VASTUPIDAVUSE, PAINDUVUSE, OSAVUSE LIIGID JA NENDE ARENDAMISEKS KASUTATAVAD HARJUTUSED JA TREENINGUMEETODID Ants Nurmekivi PAINDUVUS JA OSAVUS NING NENDE ARENDAMISE METOODIKA Jaan Loko
hukati nõrgad ja puudega vastsündinud poisslapsed. 7eluaastani olid poisid ema hooleall. Seejärel kuni 18.eluaastani riiklikus kasvatusasutuses-gümnaasiumis. Gümnaasiumi lõpetuseks korraldati nn salajane pühasõda heloodide hulka.(tagaajamine, tapmine, muud julmused) Seejärel veetsid noored poisid oma päevad sõjaväelaagrites ja käisid kodus ainult magamas. 50-60aastaselt läksid üle geruusiasse. Toit oli kasin, voodi tegid kõrkjatest, voodipesu polnud, kõik toimus alasti, osavuse harjutamiseks oli lubatud varastada, aga ei tohtinud vahele jääda, siis sai peksa. Tüdrukuid kasvatati kaa karmilt, luksuseta, treeniti. Sparta tüdrukud olid Kreeka kaunimad naised. Eesmärk oli kasvatada tugevaid ja terveid emasid. Ateena ühiskonnakorraldus Sparta ühiskonnakorraldus Kõik tähtsamad otsused langetati Aristokraatlik riigikord; täieõiguslikud kodanikud olid
Seega alustatakse järgmist treeningut nagu uuesti algusest peale Kui treeningud toimuvad liiga tihti, ei jõua organism täieliku taastumiseni ja väsimus hakkab järk-järgult suurenema. Nii tekib üleväsimus, halvemal juhul aga ületreening või koguni tervisekahjustus. Seega peab treeningute, samuti üksikute harjutuste vaheline puhkus olema õige pkkusega. Suurema koormuse korral on puhkus pikem, väiksema puhul lühem. Määrav tegur on samuti treeningu iseloom kas on tegemist osavuse, kiiruse, jõu või vastupidavuse arendamisega. Et määrata treeningu ja puhkuse vahekorda, on avaja õppida õigesti hindama oma organismi seisundit. Peab oskama aru saada, kas töövõime treeninguga tõuseb, langeb või püsib hoopis paigal. Seega on treeningutevahelisel puhkusel niisama suur tähtsus nagu kehalisel tegevusel. 7 Pulss
Nagu on selgunud siis 20 saj. keskpaiga ülevoolaval disainil jätkub eluiga ja mõjuvõimu rohkem kui arvata osati. Selle asemel, et kaduda, defineerib ja märgib 20. saj keskpaiga disain meie aja modernismi. Postmodernismi veidruste ja 1980 brutaalse dekonstruktismi valguses paistab 50ndate mööbel lausa rafineeritud ja peenekombeline. Viiskümmend aastat mugavat tagantjärgi tarkust näitab, et möödunud sajandi keskpaiga mööblidisain mõjub eriliselt oma kustnikutöö osavuse ja terviklikkusega. 1950ndate disaini juhtivad tähed jõudsid nii lähedale millelegi, järgides inimeste mööbli kasutamise vajadusi kaasaarvatud visuaalne nauding mille kohta saab öelda ürgjõuline ja puhas. Need vajadused, nii praktilised kui ka esteetilised, muutuvad ajas vähe. Nagu vana hea selleaegne rock 'n' roll, on 50ndate mööbel tulnud, et jääda. Uued materjalid Orgaanilise kujuga mööbel(eelkõige istemööbel) ning sõjaaegne uurimistöö tõi
OKASMETSAD Vööndi üldiseloomustus Okasmetsad on levinud parasvöötme jahedamas osas. Okasmetsade kliima on tundravööndi omast soojem ja niiskem, kuid siiski veel küllalt karm. Niiskust ja soojust on aga juba küllaldaselt selleks, et siin võiksid kasvada suuremad puud. Kui võtta arvesse okasmetsavööndi suurt ulatust, on selge, et siingi esineb vööndi piirides küllalt suuri kliimaerinevusi. Eristuvad parasvöötme kaks peamist kliimatüüpi: 1) parasvöötme mereline 2) paras...
EESTI LENNUAKADEEMIA Rein Kikerpill Inimesed ja Robotid Referaat Õppeaines Insenerieetika Tartu 2013 SISSEJUHATUS Kaasaegse inimesena puutun ma pidevalt kokku tehnikaga. Erinevad uued ja vanad tehnoloogiad on tänapäeva elust läbi põimitud ning mida suurem on selles vallas areng, seda vähem peavad tegema inimesed. Lisaks muudele elu lihtsustavatele aspektidele on just robotid need, mis üha rohkem mängivad rolli inimese töö vähendamises. Mida enam robotid arenevad, seda enam tuleb esile ka kogu selle teema eetiline pool, sest, vähemalt esialgu, on robotid justkui meie orjad. Antud teemavalik saigi tehtud tulevikku vaadates, sest vaidlused robotite kasutamise osas on vähemalt minu meelest pikemas perspektiivis vältimatud. 1. Mis on Robot? Robot on ümberprogrammeeritav isetoimiv masin, mida kasutatakse inimese liikumist, tajumist ja mõtlemist asendavais töödes. Eristatakse tööstus-, sõja...
7eluaastani olid poisid ema hooleall. Seejärel kuni 18.eluaastani riiklikus kasvatusasutuses- gümnaasiumis. Gümnaasiumi lõpetuseks korraldati nn salajane pühasõda heloodide hulka.(tagaajamine, tapmine, muud julmused) Seejärel veetsid noored poisid oma päevad sõjaväelaagrites ja käisid kodus ainult magamas. 50-60aastaselt läksid üle geruusiasse. Toit oli kasin, voodi tegid kõrkjatest, voodipesu polnud, kõik toimus alasti, osavuse harjutamiseks oli lubatud varastada, aga ei tohtinud vahele jääda, siis sai peksa. Tüdrukuid kasvatati kaa karmilt, luksuseta, treeniti. Sparta tüdrukud olid Kreeka kaunimad naised. Eesmärk oli kasvatada tugevaid ja terveid emasid. Tuntuks saanud väljendid Spartast: 1. Lakooniline,lakoonika-lühike täpne sõnakasutus. Tuleneb see Sparta lakoonika maakonnast Lakoonika, kus asusid sõjaväelaagrid ja kus anti
Raad pidi suhtlema maaisandaga, kelle maal linn oli. Keskajal sai rüütliks vaid aadliku seisusest mees. Rüütlieetika üks põhimõtetest oli vaprus. Rüütlikasvatus algas 7a paažina, 15a saab õpilane kannupoisiks, kes rüütli ründerelvu kannab. (seda arenemist võib lugeda ka treeninguks) 20a löödi kannupoiss rüütliks. Rüütel kaitserelvadeks olid keha katvad turvised. Rüütlid pidasid jahti ja elasid linnused Meeste osavuse testimiseks korraldati turniire 12. sajandil rajati esimene ülikool, sest tekkis vajadus haritud spetsialistide järele. Ülikooli juhiks on tänaseni rektor ja teaduskonna juhiks dekaan, mõlemad valisid õpetajad ja professorid. Ülikoolides õpetati 7 vaba kunsti, millest kaks olid retoorika ja grammatika. Kui 7 vaba kunsti olid selged, sai õppida teoloogiat. Õppetöö käis läbi loengute ja dispuutide. Seitse vaba kunsti. – aritmeetika, geomeetria, astronoomina,
KEHALISE SUULINE EKSAM: 1. Liikumismäng tunni põhiosas – osavuse arendamiseks ja lõimitud teema ..... kinnistamiseks. !! - METSA SEENI KORJAMA. Panen ruumi keskele kasti ja rõngad, samuti ka pallid laiali. “Klass, joonele kogu!” “Klass, tervist!” 1. Kõigepealt sõidame autoga metsa äärde (läbisegi jooks). 2. Kivine tee (hüpped kahel jalal). 3. Tunnel (kükkis kõnd või roomamine) 4. Autosõit (jooks) 5
Jalgpalli mitmevõistlus Jalgpalli mitmevõistlus on Eestis veel küllaltki tundmatu ala - esmakordselt korraldasid sellise ürituse 2009.a. suvel Järva-Jaani jalgpallurid, kes korraldasid koguni jalgpalli 10-võistluse. Tartu Sügispäevade raames korraldatakse tudengitele ja kõigile tartlastele mitmevõistlus 6 erineval alal, mis panevad proovile kõige olulisemad oskused, mida läheb vaja jalgpallimängus - osavuse, kiiruse ja tugevuse. Võisteldakse järgmistel aladel: palliga zonglöörimine, jalgpalli kauguslöök, jalgpalli kõrguslöök, triblamine, täpsuslöögid ja värava põiklati tabamine. Võistlus toimub nii meestele kui naistele. Parimatele on auhinnad ning lisaks loositakse välja auhindu kõikide osalejate vahel. Kasutatud kirjandus: www.Kultuuriaken.tartu.ee www.Google.com www.vikipeedia.ee www.sport.delfi.ee
Kõige sobivamaks elupaigaks on talle avamaastikud, mis vahelduvad metsatukkadega. Lisaks sellele võib teda leida ka soodes ja rabades, kuid mitte kunagi suurtest metsamassiividest. Rebane on põhiliselt üksikeluviisiga ja küllaltki paikne. Jahti peab rebane peamiselt videvikus, kuid võib seda teha ka päise päeva ajal. Jälitamise korral on ta erakordselt ettevaatlik ja näitab üles üllatavaid oskusi ajajate eest põgenemisel ning jälgede segamisel. Sellega on ta teenitult kavaluse ja osavuse sümbol rahvajuttudes. Meeltest on rebasel enam arenenud haistmine ja kuulmine. Jooksuajal ja erutusseisundis laseb rebane kuuldavale katkendliku haukumise, mis kõlab nagu klähvimine. Rebane toitub enamasti väiksematest selgroogsetest: konnadest, roomajatest, hiirtest, jänestest, lindudest, ning linnumunadest. Vähesel määral sööb putukaid, raibet ja taimi. Kodulinde näppab rebane üldiselt harvem kui arvatakse. Jooksuaeg on rebasel veebruaris
Läbi aegade on suures osas säilinud ka jaanipäeva kombestik. Ikka tehakse jaaniõhtul tuld ja selle umber pidutsetakse. Tänapäeva inimene ei usu ehk enam niipalju muistset väge ja puudub usk, et oma tegudega on võimalik tulevikku muuta. Vaatamata sellele püsib inimese hinges mingi püha tunne elusa tule vastu ja lootusrikas usk tema puhastavasse toimesse. Nii hüpatakse tänapäevalgi läbi tule, seda küll rohkem julguse ja osavuse näitamiseks, aga ega üks ajend teist välista. Uueks kombeks on jalgrattaga läbi tule sõita. Esimesed uuendused jaanipidude pidamisse saabusid koos Eesti Vabariigiga. Hakati korraldama rahvarohkeid jaaniõhtuid, kus kokkutulnuile peeti isamaalisi kõnesid, järgnes kontsert ja tantsuks mängis pritsimeeste puhkpilliorkester. Selle otseseks põhjuseks oli noore vabariigi võidupüha tähistamine 23.juunil ehk jaanilaupäeval. Mida teised teevad
Tollal toimusid esimesel päeval suured ohverdamispidustused ning kõik, kes mängudega seotud osavõtjad ja kohtunikud andsid vande. Esinesid oraatorid ja poeedid, kes mänge luuletustes ja kõnedes kiitsid ning ülistasid. Tõsi, tänapäeval enam ei ohverdata ega ka anta personaalset vannet, kuid kõnedes ülistatakse mänge jätkuvalt ning poeete asendavad lauljad, tantsijad, näitlejad, heli- ja valgustehnikud. Kui vanas Kreekas võis osalejate tugevuse, kiiruse ja osavuse põhjal saada aimu vastava riigi sõjalisest võimsusest, siis praegu näitab ava- ja lõputseremoonia efektsus korraldajamaa kunstiinimeste ja tehnika arengutaset. Ning vande asemel annab korraldajamaa sportlane olümpiatõotuse, tehes seda kõigi osavõtjate nimel. Omamoodi vandeks võib pidada ka olümpiatuld, mis mängude kestel tuletab kõigile meelde, et tegemist on rahuajaga, kõik on sõbrad, sõdida ei tohi.
Jõud on võime lihaste kokkutõmbe abil ületada välist vastupanu. Jõuvõimete tasemest sõltuvad saavutused praktiliselt kõikidel spordialadel. Jõudu on vaja igapäevaste toimetusteks, kasvõi vähesel määral. Lihasjõu abil hoiame oma käsi paigal või tõstame asju. Näiteks koolikotti maast lauale ja nii edasi. Jõu arendamine Jõuharjutuste mõju osas organismile on kaks vastandlikku seisukohta. Varasematel aastatel väideti, et jõuharjutused pidurdavad kiiruse ja osavuse arenemist. Arvati, et lihasepikkus lüheneb ja need harjutused on ohtlikud tervisele, sest kerelihaste pingutamisel tekib hingamispeetus. Pingutuse tulemusena tõuseb rindkere- ja kõhusisene rõhk, mis halvendab verevoolu südamesse ja väheneb aju verega varustatus. Tekkiv aju hapnikuvaegus, mis võib liigsete pingutuste korral esile kutsuda isegi teadvuse kaotamise. Arvati isegi, et kestev ja ühesuunaline jõuharjutuste kasutamine lapseeas võib negatiivselt mõjutada keha kasvu.
metsatukkadega. Näiteks mets, tundra, taiga, stepp ja kultuurmaastik. Uru kraabib ise või võtab teistelt (näiteks mägralt või ümisejalt). Rebane on põhiliselt üksikeluviisiga ja küllaltki paikne. Uruga on seotud vaid pesakonnaperioodil. Jahti peab rebane videvikus, kuid võib seda teha ka päise päeva ajal. Jälitamise korral on ta erakordselt ettevaatlik ja näitab üles üllatavaid oskusi ajajate eest põgenemisel ning jälgede segamisel. Sellega on ta teenitult kavaluse ja osavuse sümbol rahvajuttudes.[3] Toitumine Rebane toitub enamasti väikese ja keskmise suurusega selgroogsetest: konnadest, roomajatest, hiirtest, jänestest, ondatratest, metskitsetalledest, lindudest, nende munadest (põhiliselt partide ja kanaliste) ning marjadest, puuviljadest. Üldse on rebase toidusedelis umbes kolmsada nimetust loomi. Vähesel määral sööb putukaid, raibet ja taimi. Kodulinde näppab rebane üldiselt harvemini kui arvatakse. Tõeliseks nuhtluseks on rebased
Sageli tehti seda mõne tähtpäeva puhul või suuremal usupühal. Sellest hetkest oli nooruk rüütlile lähemal, tohtis vestlusest osa võtta, pidi aga kõikide lossis viibivate daamide ja rüütlile suhtes 3 üles näitama austust, lugupidamist ja teenistusvalmidust. Nüüd hinnati relvakandjat lossitubades viisakuse, graatsilise ja kiire liikumise, osavuse, teravmeelsuse, armastusväärsuse, tantsu- ja lauluoskuse järgi. Väljaspool lossi aga ratsutamise, relvakäsitsemise, mehisuse, tugevuse ja vastupidavuse järgi. Relvakandjad pidid olema head hobustetundjad. Nad igaüks vastutasid rea peremehe hobuste eest, ravisid neid, õpetasid neile lahingrivi, harjutasid võitlusvõtetega ning samal ajal õpetasid ka nooremaid relvakandjaid ja paaže hobuste eest hoolt kandma. See töölõik
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
