viiulit, saksofoni kitarri ja palju teisi pille. Koolis tegutsevad ka mitmed huvialaringid kus noored saavad osa võtta näiteks keemiaring, lilleseade ja koor. Noorte seas on veel populaarsemad vabaaja veetmis võimalustena raamatute lugemine ja tansimine. On ka alasid millega saab tegeleda kindlatel aastaaegadel näiteks talvel saab uisutada ja suusata. Suvel saab ujuda ja sõita rattaga Paljud noored veedevad vaba aega koos sõpradega linnapeal ringi käies ja juttu ajades. Kindlasti on ka noori kes veedavad oma vaba aja arvutis olles ja mängides arvutimänge, surfates internetis või vaadates telekat. Minu arvates need noored kes terve päeva linnas ringi käivad või arvutis istuvad võiksid leida endale ala või pilli mis neile meeldib. Ka trennis või muusikakoolis käies saab sõpradega koos olla. Linnas ringi käia ja sõpradega koos olla on ka võimalik peale trenni, trenn kestab
Sõites kiirabisse, sulle süsti tehakse. Kiirabis karjud: ,,ai,ai,ai, tehke parem mulle pai!" Kui sa sõidad rolleriga, ei taha kohtuda pollariga. Sest et, kui sul lube pole, maksad trahvi nii et kole. Siis kui sõidad autoga, ära kiirust ületa. Kokku põrgata võid puuga, vastu rooli lendad suuga. Arstiabi vajad siis, sinikaid sul kakskümmend viis. Õnneks pole häda muus, koju jõuad, proteesid suus. Käies, sõites vaata ette, et ei satuks ohu kätte. Muidu haiglas lõpetad, süsti saades karjatad. Laura Raid 8. klass Kehtna Põhikool
Kool annab, kool võtab Koolis käimine ei sõltu meie soovidest, sest kool on koht, kus tuleb käia meil kõigil. Kool on kui eluetapp, mis tuleb läbida. Käies koolis, avastavad noored, mille poole püüelda ja kelleks nad saada tahavad. Koolist saab haridust, mida on vaja rakendada edasises elus. See on kui tulevikku valmistumine. Kool arendab meie mõtlemisvõimet ning õpetab meid oma peaga mõtlema. Koolis õpetatakse erinevaid võõrkeeli. Paraku on õpilasi, kes võtavad selle aine omaks ja on neid, kes ei võta. Igaühele võõrkeeled ei sobi. Kui võõrkeeles suhtlustasandini jõuda, võtab see mõnel kaua aega ja suuri pingutusi.Lapse aju
See on asi, mida koolisüsteem meilt võtab-parimad valikud keeleõppeks. Käies igapäevaselt koolis, tunnetame me tihti, et miski nagu pärsiks meid ning see miski on vabadus. Vale on öelda, et kool raiskab meie vaba aega, pigem võtab võimaluse valmistuda puhkuseks ehk siis võimaluse mitte midagi teha. Prantsuse filosoof Simone Weil on lausunud:"Vabadus selle sõna otseses mõttes tähendab valikuvõimalust." Koolisuhtes meil valikuvõimalust ei ole ning seetõttu me ei saagi koolis käies tunda täielikku vabadust. Seda ei saa aga öelda kõigi inimeste kohta kuna iga inimene tõlgendab endale vabadust erinevalt. Enamik lapsi oskab juba noores eas kõhklematult vastata küsimusele: "Kelleks sa suurena saada tahad." Levinuimad vastused on siis kas politseinik või tuletõrjuja. Lapseeas tekkinud elukutsesoovid reeglina aga paika ei pea kuna lapsed pole veel teadustanud iseendale, kes nad on ja mida nad elult ootavad. Nendele küsimustele on
aastane. Ma olen sündinud ja kasvanud Saaremaal. Ma olen väga tegus inimene, sest mulle ei meeldi vabadel päevadel niisama kodus istuda vaid selleks lähen välja ja otsin endale tegevust. Suurteks hobideks on mul sport, kalandus, offroad(maasturite mudaralli) ja kuna käin nii vabadel päevadel kui ka vaheaegadel põllumajandusfirmas tööl, siis on veel üheks hobiks põllumajandus. Praegu elan Leisis koos oma kaksik venna ja vanematega . Hetkel tegelen õppimisega käies Leisist Kuressaare Ametikoolis (upal mis asub 37 km kaugusel leisist) Autotehniku eriala 2. kursusel. Varasematel aastatel käisin Leisi Keskkoolis, kus käisin ära 10 klassi. Peale 10. klassi lõpetamist mõistsin, et ametikoolis saab peaaegu sama kaua õppides peale keskhariduse veel eriala, siis tuli tahtmine õppida peale keskhariduse veel kõrvale eriala. Niisiis läksin järgmine sügis Kuressaare Ametikooli ja kuna ma olin üsna varajasest east puutunud kokku
kombed, oskused, teadmised jm. väga palju segunenud. See on põhjustatud reisimisvõimaluste suurenemisest, inimeste uudishimust, ka Internet on eri kultuuride laialdasemat levimist palju mõjutanud. Kultuur on tegevus, mis käib meie ümber. Kui ema keedab mulle hommikul mannaputru, on see osa meie pere kultuurist, mitte eriti mainimisväärt asi, kuid siiski. Koolis käimine ja hariduse omandamine on tähtis kultuuri osa. Suvistel muusikafestivalidel käies osalen suurel kultuurisündmusel. Välismaal käies tunnen, näen ja kuulen täiesti uuest kultuurist. Tundmatusse kultuurikeskkonda sattumine ilma väikese ettevalmistuseta võib olla sama jahmatav, kui selg ees jääkülma vette kukkumine. Reisides nt. Prantsusmaale võiks olla valmis massilisteks põsemusideks ja kummaliseks toiduks, sest mitte teades võõra kultuuri eripärasid, võib võõras riigis viibides paljugi ebameeldivat ja piinlikku juhtuda.
Haridus annab valikuvõimalused Käies igapäevaselt koolis, tunnetame me tihti, et miski nagu pärsiks meid ning see miski on vabadus. Vale on öelda, et kool raiskab meie vaba aega, pigem võtab võimaluse valmistuda puhkuseks ehk siis võimaluse mitte midagi teha. Prantsuse filosoof Simone Weil on öelnud: „Vabadus selle sõna otseses mõttes tähendab valikuvõimalust.“ Kooli suhtes meil valikuvõimalust ei ole ning seetõttu me ei saagi koolis käies tunda täielikku vabadust. Küll, aga tekivad meil valikuvõimalused ja vabaduse tunne pärast kooli lõpetamist. Kool annab mitmeid võimalusi ning ka võtab neid. Koolil on laste eludes väga suur roll. Nad viibivad praktiliselt terve päeva koolis õppides, omandades uusi teadmisi ja tarkusi. Kool on väikese lapse haridustee algus, mille lõpus on temast saanud nooruk ning ta peab iseseisvalt hakkama saama. Arvatakse, et peamiselt need inimesed, kes on saanud hea
kõige lähemal asuvasse jäätmejaama, milleks on Väätsa prügila. Järeldused : Vee kasutus kuna elan maal oma majas ja vee eest ei maksa siis olen harjunud vett suhteliselt vabalt kasutama, arvan, et peaksin sellegipoolest olema säästlikum. Kokku saaksin hoida näiteks tee jaoks vett keetes. Lasen tavaliselt veekeedukannu täis, kuigi ära kulub alla poole ning järgmine kord kallan sinna seisma jäänud vee kraanikausist alla. Nõusid pestes ning dussi all käies ei tohi lasta veel koguaeg joosta. Elekter kõige mõttetumalt kasutan elektrit arvuti puhul, ei pane seda seisma ega unereziimile enne õhtut, kuigi vahepeal arvutit ei kasutagi. Leian, et jäätmeid tekkis ühe inimese kohta suhteliselt palju. Vähem prügi saaksin tekitada, kui ei ostaks valmistoitu ( nt antud päeval hamburger ja salat), millega saab alati kaasa pakendid ning ei ostaks igakord poes käies kilekotti, vaid kasutaksin riidest ostukotti
sellist adrenaliini laksu tavaliselt ei saa. Pidevalt näeme telekast filme. Filmid pakkuvad meile sammuti elamust. Võimalust elada sisse filmi ja järjekordselt samastuda filmi pea tegelasega, elada läbi tema tunded. Tänu nendele filmidele on meie kõigi igapäevane elu huvitavam. Kuid firmad kes neid loovad, saavad tänu vaatajaskonnale hiiglaslikult kasumit. Pidevalt mõeldakse välja uued, märuli filmid, mis oleksid huvitavad ja mis kutsuksid inimesi kinno vaatama. Käies kinos, ostes dvd- sid saavad suur firmad raha millega toota uusi filme ning lõbustada inimesi ja enda sisse tulekut kasvatada. See raha mis nad koguvad kuhjub ja kuhjub. Filmi äri tundub olevat kõige lihtsam viis rikastuda. Kuna raha on seal pidevalt. Iga filmi valmides, kinodes tuleb palju raha. Paari kuuga on juba sadu miljoneid saadud. Selliste summadega pumatakse staaride rahakottid lihtsalt täis. Nad teenivad väga palju. Me kes me vaatame filme näeme neid staare
Kool võtab ära ka kohutavalt palju vaba aega, mida saaksid kasutada oma hobide jaoks. Vaheajad on väga lähikesed ning paljudel tekib koolist suur väsimus. Keegi ei taha ega suuda enam koolis käia. Eriti veel, kui on kevad või sügis ning õues paistab päike. Mina usun, et tegelikult suudavad kõik õppida korralikult, kui nad seda väga tahavad. Noorus pole ka raisatud kui oled soojadel kevadpäevadel klassis ja õpid matemaatikat või eesti keelt. Koolis käies saad sa ka väga palju uusi ja häid sõpru ning tuttavaid. Võid leida endale südamesõbra või koguni elukaaslase, kellega veeta oma ülejäänud elu ja luua perekond. Kui sa oled palju õppinud ja hea hariduse saanud ning sul on hea töökoht, saad sa oma perekonda hästi üleval pidada. Samas kõigil nii hästi ei lähe. Nad ei leia koolist sõpru ning võidad sattuda kiusamise ohvriks. Vahel ei aita ka kooli vahetamine ning sellest võib saada igavene arm inimese hinge. Peale
prügikast on, siis ma saaksin selle ära visata. Tänapäeval on tänavatel ja metsades väga palju prügi. Väga palju saastavad õhku autode ja muude masinate heitgaasid. Ma sõidan peaaegu iga nädalavahetus maale. Ka see saastab palju õhku. Suvel, kui on soojad ilmad, käin ma võimalikult palju jala või sõidan jalgrattaga, sest see ei saasta nii palju õhku. Kuid talvel ei saa nii palju rattaga sõita ja jala käies võib külm hakata ning sellepärast tuleb rohkem sõta autodega. Kui ma suureks saan ja autot hakkan ostma, ostan ma võimalikult säästliku auto. Autot valides vaatan, et see kas võtaks väga vähe kütust või töötaks päikesepatareidel, et see ei saastaks nii palju õhku. Linnakorteris elades ei märkagi m,e kui palju puhast vett niisama raisku läheb. Nõusid pestes ei lase ma veel mitte niisama voolata, vaid lasen vee kraanikaussi
Seostades inemese iseloomu pealkirjaga, võib väita, et inimene valib ise kuidas käitub ja milline ta paistab teistele. Tavaliselt, kui noored nad käivad väljas sõpruskondadega, käituvad ühtemoodi,kodus oma perega hoopis teistmoodi. See oleks justkui sõprade käitumismaneeride jäljendamine ja siit tuleb välja suur tahe teistega sarnaneda. Näiteks noored üksi olles ei nori oma eakaaslasi, paljud isegi ei suitseta siis, aga samas sõprusgrupina väljas käies nad teevad seda kõike. Nad teevad kõike koos ja nad kas ei taha või nad ei julge olla nemad ise. Eestis ringi käies võib märgata ka sarnasust riietumis stiilis. Eesti on nii nimetatud must massi maa, kus enamus inimesi riietub vastavalt aastaajale olevasse stiili. Näiteks praegu sügisel on moes lillad riided. Riidepoodide akentele on riputatud lillad riided : pluusid, püksid, seelikud, sukad, jalanõud
Grave-raskelt Largo-laialt Lento-pikkamisi Andante-rahulikult käies Sostenuto-väljapeetult Moderato-mõõdukalt Allegro-rõõmsalt Vivace-elavalt Presto-väga kiirelt Molto-palju Poco a poco-vähehaaval Sempre-koguaeg Subito-järsku Accelerando-pikkamisi kiirenedes Piu mosso-liikuvamalt Ritenuto-viivitades Rallentando-aeglustades Meno mosso-aeglasemalt A tempo-eelnenud tempos Alla marcia-marsi rütmis Animato-hingestatult Cantabile-laulvalt Con moto-liikuvalt Dolce-õrnalt Espressivo-ilmekalt Giusto-parajalt Leggerio-kergelt Maestoso-majesteetlikult
Tühjus Ei näe ma tulevikus tuld, ei minevikus rahu. Ei tunne tulist tunnet veel, See minusse ei mahu. Aeg liigub ruumis ajatult, Ma karjun karjet kajatut. Ma mõtlen mõtet mõttetut, Ma karjun üsna hääletult. Ei tule tegevusest tegu, Ei näe ma tehtul mingit nägu. On keegi rebind näo mul eest, Ma justkui külmalt põleks seest. Ei jää must käies maha rada, Ei näe ma sihti enda ees. Ei ole jälgi minu taga Ei ole tahet minu sees.
erakordse keeltehuviga, mis hiljem veelgi süvenes. Väidetavalt oskas mees nii saksa, rootsi, prantsuse, inglise, vene, kreeka, ladina, heebrea, kaldea kui ka läti keelt. Siiski pidas ta kõige tähtsamaks emakeelt, mis oli tema arvates vajalik esmalt korralikult ära õppida. Oma päevaraamatus, mille kirjutamist alustas juba keskkooli päevil, jäi ta aga truuks eesti keelele. Päevik sisaldab dialooge, sententse, filosoofilisi mõtteteri ja seletab tema vaateid. Gümnaasiumis käies kirjutas ta ka oma esimese käsikirjalise värsivihiku ,,Kristiani Jago Petersoni laulud. Rialinnas, 1818". Kristjan Jaak Petersoni isakodus valitses oma aja kohta küllaltki ärgas vaim, nimelt hinnati seal sügavalt raamatuid. Tema isal oli hea lauluhääl ning mees oskas lugeda ja kirjutada. Suheldes kohaliku rahvaga, õppiski Kristjan Jaak mitmeid keeli, kuid sealjuures ei kaotanud ta oma eestimeelsust. Kristjan Jaak Petersonil on olnud väga mitmeid hästi haritud õpetajaid. Nende hulgas
Õnnetus hüüab tulles! Ragnar Rebane Kehakultuur 1 Alkohol ja autojuhtimine ei käi käsikäes Mänguväljakutel hoida lastel koguaeg silm peal ning julgetada neid Vältida vettehüppeid alkoholijoobes ja tundmatus kohas Kuumadel pindadel süüa tehes hoida lastel silm peal Saunas käies pea piiri alkoholiga, sest kuum keris ja kukkumisoht suur Liikuv kaas ning kukkumisoht suur eriti pimedas Ohtlik ja kõrge trepp, kui purjus ja enesetunne kehva pigem jääda alla korrusele Põrand märg, libastumisoht suur Ravimid ja tabletid hoida kättesaamatus kohas Ilma julgestuseta rõdu, suure tuule korral kukkumisoht suur Alkoholijoobes ja kehva enesetunde korral mitte ronida
eluviisid. On enam kui kindel, et ta ei suitseta ja ei ole alkoholilembene, narkootikumidest rääkimata. Samas ei ole ta ka kindlasti täiskasklane. Tervislike eluviiside hulka kuulub ka tervislik toitumine. Tihtipeale einestab ta oma kiire elutempo tõttu väljas, kuid püüab vältida rämpstoitu. Moodne eestlane peab tähtsaks liikumist ja tegeleb vabal ajal tervisespordiga, tehes prestiizses spordiklubis aeroobikat või käies jõusaalis.Ta hoolitseb oma välimuse eest, püüab hoida end vormis ja olla igati terve. Moodne eestlane pole ei karjääri nimel lähisuhetest loobunud töönarkomaan ega ka trobikonda lapsi kasvatav pereema/pereisa. Tal on kindel partner, kellega ta on pikemalt aega koos olnud. Nad ei ole abielus, vaid vabaabielus. Tõenäoline on, et neil pole lapsi. Selle põhjuseks pole mitte võimetus neid saada, vaid pigem vaimne küpsemine ja
Mooste mõisa suveniirid Sirli Jõerand Mis on suveniir? Suveniiri väärtus oli selle omistajale alati sentimentaalne, eelkõige just mälestuste eest mida ta endaga kaasa tõi. Komme reisilt midagi kaasa tuua, ulatub tagasi inimkonna algaegadesse. Suveniiridest Igalmaakonnal ja riigil on erinevad suveniirid, mida reisilt käies kaasa osta. Suveniirid on nt koha nimega võtmehoidja, pastakas, tass, puulusikas jt. Naabrite suveniiridest.. Venemaal on nt tuntum matrjoška. Soomes on tuntum suveniir mida kaasa osta on magnet. Lätis on erinevad magnetid ja taldrikud. Mooste mõisa suveniirid Viinavabriku suveniirid: tassid, taldrikud, t-särk. Linakojas saab kaasa osta endale linajahu ja erinevaid toiduaineid mis on linast tehtud. Eesti suveniirid Kasutatud materjaal https://www.google
graatsilisemaid loomi. Ta on sihvaka ja saleda kehaga ning peente jalgadega. Metskitse saba ümbritseb valge ala, mida nimetatakse sabapeegliks. Isasloomadel on sarved ja nad võivad kaaluda kuni 35 kg, emased on väiksemad.Soojadel aastaaegadel on metskitse karvastik punakaspruun, talvel hallikas. Karvastiku vahetus on talvel ja suvel hea kaitseviis. Mai lõpus sünnivad kitsel 1 kuni 3 hästiarenenud talle. Vastsündinud talled jäävad oma sünnipaika nädalaks ajaks lamama. Kui neile metsas käies peale sattuda ei püüagi nad põgeneda, sest põgenemisinstinkt pole veel arenenud. Nädala aja pärast hakkavad talled juba koos emaga ringi liikuma. Metskits toitub taimedest, puude ja põõsaste okstest, kuid ei põlga ka samblaid ja samblikke. Metskitse peamised vaenlased on hundid, ilvesed ja hulkuvad koerad, aga ka heinakoristustööde ajal vikatid. Eestis on metskits arvukas jahiloom.
Neilt sai ta oskused õmblemises. Edasi läks ta õppima kunstikooli, vanemad olid küll vastu ja ütlesid, et sellega ta tulevikus elatist ei teeni. Ta oli nii innustatud, et ei kuulanud vanemaid ning jätkas oma rada. Hiljem sai ta tööd suures firmas, kust sai alguse soov ise teha ja müüa enda tehtud tooteid. Oma elukaaslasega, kellega ta tutvus kunstikoolis, lõid nad 2000. aastal oma disaini firma. Oma mustrite ja värvide loomiseks sai ta inspiratsiooni Aasias reisil käies. Teda inspireerisid sealsed mustrid, heledad ja küllastatud värvid, retro stiil ja moderne mõju. Sellest sündis tema disain, mille on teinud uue põlvkonna inspireeritud ja entusiastlikud õmblejad. Tema toodete valik on lai ja palju eri tooteid. Tooted: 1. Tapeedid 2. Vaibad 3. Kangad 4. Padjad 5. Riided 6. Kotid 7. Kudumid 8. Seinapildid 9. Ehted Näited Tapeedid Kangad
Kuid kui jääd ainult põhikooli haridusega on sul elus väga raske hakkama saada, kuna tänapäeval ei maksa ainult oskused, vaid suur rõhk on pandud haridusele. On kurb tõdeda et Eesti Vabariigis on küllaltki palju ainult põhikooli haridusega inimesi ja paljud neist on töötud. Mitte et ainult põhikooli haridusega inimesed töötud oleks, kindlasti on ka teisi, kuna ei ole tööd. Ehk see tähendab siis mõistet tööhõive. Koolis käies saavad inimesed omale väga palju sõpru ja lähisuhteid. Kuid jah, haridus mängib tänapäeval meie elus suurt rolli. Kohe kindlasti on kerge vahet teha ülikooli haridusega inimesel ja põhikooliharidusega inimesel, kuna kõrgharidusega inimesed on palju tolerantsemad. Kuid ei õpita ainult koolis, on olemas ka selline mõiste nagu elukestev õpe, mis tähendab, et inimene õpib kogu elu!
inimesi kes mõtlesid Eesti tulevikule ja tahtsid saada palju lapsi. Enamus küsitletuid tahaksid tulevikus teenida vähemalt 1000-2000 eurot, kuid oli ka õpilasi kes nõustuksid väiksema palgaga (alla 1000-nde euro). Suur osa küsitletuid (24%) soovisid ka kõrgemat palka kui 3000 eurot. 1.3. Mida plaanivad teha küsitletud, kes ei tahtnud edasi õppima minna. Paljud küsitletud planeerivad reisida maailmas ringi või tahavad oma elu nautida nii kaua kui võimalik, käies klubides ning sõpradega aega veetes, sest ei ole soov õpinguid kohe jätkata. Mõned vastasid ka nii, et tahavad oma lapsi kasvatada või arvutis istuda, kuid kindlasti on plaan mõne aasta pärast valida eriala ja minna seda õppima. Oli ka nalja tegija, kes vastas, et hakkab võileiba sööma. Ei taheta kohe noores eas oma tulevikku kindlustada, kuigi seda aega ei pruugi tulla, sest tööturg järjest väheneb. 1.4 Kokkuvõte Uurimistöö koostasime, et teada saada, mis plaanivad TDL'i 10
Referaadi eesmärgiks on saada uut infot antud looma kohta ja kinnitada oma oskusi erinevate tekstide vormistamisel arvutis. 3 1. KAAMELI VÄLIMUS Kaamel on kuni 3 m pikkune ja 800 kg raskune loom. Kaamelitel pole sõrgu ega kapju, nende kahevarbalistel jalgadel on kõverad nürid küünised. Mõhnad taldade all kaitsevad jalgu kõrvetava liiva ja liiva vajumise eest. Kaameleid hüütakse vahest ,,kõrbelaevadeks", sest kaamel tõstab käies ja joostes korraga mõlema kehapoole jalgu. Sellist kõndimis viisi nimetatakse külijooksuks..Küüru rasvkoes võib leiduda kuni 100 kg varurasva. Joonis 1. Kaamel 1.1 Eluviis Harjumuspäraselt nad elavad 30 liikmelitses karjades. Kaameli eluiga ulatub 30-40aastani. Kaameleid kasutatakse kõrbes liikumiseks ja veoloomana. Kaamel võib olla ilma veeta kogu talve, kuna uriini ja roojaga eritub vaid veidi vedelikku. Samuti ei kutsu tema
Eduard Wiiraldil oli palju erineva kuntsdi perioode, nagu näiteks: Mon Paris 1926-1938 Aktid 1932-1934 Maroko 1938-1939, mille ta maalis Marokos viibimise perioodil, joonistas väga tõetruult silmi, nendest võis välja lugeda emotsioone ja hetke tundeid. Põrgu 1930-1932 Arkeia 1938-1942 Joonistused 1931-1937 Lapi maastik 1946 Animalistika 1937-1938 1949-1950 1947-1953 Rahutus 1950-1952 Ateljees 1950-1952 Kumus käies märkasin ma palju, et Wiiralt otsis oma töödest täiuslikust ja keskendus neile pikaajaliselt. Nagu näiteks: Virve, mida ta mails umbes 8 aastat, esimese proovi tõmmise tegi ta 1943 kuivõelaga. Veel kasutas Wiiralt maalimiseks selliseid asju nagu: silureid, matnaare,rouletteja sünteet tehnikat. Lisaks joonistas ta, puu klotsidele, vaskgravüüridele. Selle näituse kuraator oli Mai Levin. Wiiralt suri 1954. aastal Pariisis.
ja see, et neil põhimõtteliselt ei olnudki mingisuguseid lugusid, vaid nad mängisid 1,5h nagu ühte lugu, atmosfäär oli väga mõnus, valgustus segunes pimedusega hästi ja heli oli kokkupakitava telgi kohta väga mõnus, isegi bass jõudis põrandaplaatide kaudu ilusti mu jalgadeni. Seda muusikat kuulates tekkisid vahepeal siuksed faasid või asjad, kus jäin mõtetesse, see muusika reaalselt suutis algusest lõpuni mind endaga paeluda ja kohal käies on ikka täiesti teine feeling kui kõrvaklappidest kuulates. Koosseis oli päris hea, kahjuks kedagi sealt varem ei tundnud, kuid nüüd olen isegi neid natuke internetist kuulama hakanud. Koosseis oli järgmine: Duncan Bellamy trummid, elektroonika Jack Wyllie saksofonid, elektroonika Milo Fitzpatrick bass, elektroonika Keir Vine hang-trumm, klahvpillid Soovitaksin seda kõikidele enda klassikaaslastele, isegi neile, kes ei kuula jazzi
Õnneks on ka mul enamus õpetajatega head suhted, väga suurt vihavaenu vist ei ole, vähemalt ma loodan et ei ole.Tunnid on huvitavad ja sisurikkad. Kaasõpilased on toredad ja nendega on hea tundidest üle jäävat vabaaega sisustada.Tänu neile lähevad koolipäevad ruttu.Koolipäevad on pikad,hommikul 7.15 on äratus ja tunnid algavad 8.00. Poole kolmeni kestavad ja seejärel on vaba aeg. Vaba aega sisustame väljas käies, saalis palli mängides või filme vaadates . 18.00 on õhtusöök millejärel on jälle vaba aeg ja viimane aeg õppimiseks, ning 22.30 algab öörahu, mil kõik peavad olema oma tubades.Päevad on pikad ja väsitavad.Sellest koolist olen palju uusi sõpru leidnud. Ühes toas olen ma oma vana sõbraga,kellega olen ennegi klassivend olnud. Mulle meeldib see kool ja olen väga rahul õpetajate ja teiste õpilastega.
Essee Külastuskäik Okupatsioonimuuseumis Külastasin 5. novembril okupatsioonimuuseumi. Seal olevad asjad olid aastatest 1940-1991 ehk siis aeg kui Eestis oli veneaeg. Väljapanekute vahel ringi käies saime tutvuda erinevate sõjaaegsete relvade, autode ja mundritega. Sinna kogutakse ja näidatakse erinevaid sõjaaegseid asju. Seal oli auto nimega GAZ 3012 "Volga" aastast 1982. Volga oli NSV Liidus jõukuse ja prestiizi sümbol. Auto mida oli väga raske hankid, sest Volga soetamiseks ei piisanud ainult raha olemasolust. enne pidi riik eraldama ostuloa, kuid neid jaotati range limiidi alusel ja Volgasid jätkus vähestele väljavalitutele.
raske hakkama saada, kuna paraku tänapäeval ei maksa ainult oskused, vaid suur rõhk on ka haridusel. On kurb tõdeda, et Eesti Vabariigis on küllaltki palju ainult põhikooli haridusega inimesi ja paljud neist on töötud. Mitte et ainult põhikooli haridusega inimesed töötud oleks, kindlasti on ka teisi, kuna ei ole tööd. Kui aga inimesel ei ole üldse haridust ehk ainult algooli haridus, siis paraku ei ole elul talle midagi suurt pakkuda kui lihttööd. Aga samas Koolis käies saavad inimesed omale väga palju sõpru ja lähisuhteid. Kohe kindlasti on kerge vahet teha ülikooli haridusega inimesel ja põhikooliharidusega inimesel, kuna kõrgharidusega inimesed on palju tolerantsemad. Kuid ei õpita ainult koolis, on olemas ka selline mõiste nagu elukestev õpe, mis tähendab, et inimene õpib kogu elu!
TEADLIK TARBIMINE Teadlik tarbija ostab seda, mida vajab.Ta oskab kriitiliselt hinnata reklaami ja tutvub toote omadusega: uurib märgistusi ja loeb kasutusjuhist. Märgistus Toodetel on mitmesuguseid märgistusi: toidu koostis toote päritolu säilivusaeg säilitamiseks vajalikud tingimused Eesti toiduainete märgised Tunnustatud Eesti maitse - märk antakse kõrge kvaliteediga toodetele, mis on toodetud Eestis ning mille põhitooraine on 100 %-liselt eestimaist päritolu; Eesti parim toiduaine - märk antakse uuele Eesti tootele, mis on läbinud oma tootegrupi aastakonkursi; Eesti lipumärk - see on valmistatud Eesti toiduainetööstuse ettevõtetes eestimaalaste poolt eestimaalaste maitse- eelistusi ja traditsioone silmas pidades Märk n...
Eduard Tubin 1905 Torila 1982 Stockholm Helen Kapp, MHG 12.b Lapsepõlv Sündis Peipsi-äärses Torila külas kaluri pojana. Naelvere kool, Torila ministeeriumkool Karjas käies õppis mängima pikoloflööti I MS algusaastal astus 10aastane Eduard Tubin kooli orkestrisse Tartu Õpetajate Seminaris 15.aastaselt astus Tubin Tartu Õpetajate Seminari, kus õppis 1920-1926 Mängis orkestris tsellot, juhatas kooli laulukoori 1924.a astus Tartu Kõrgemasse Muusikakooli, kus õppis ühe aasta orelit, seejärel läks üle Heino Elleri kompositsiooniklassi Nõos õpetajana 1926-1930 Nõo algkoolis matemaatika ja füüsika õpetaja
loobunud paganlikest rituaalidest. Sama moodi on kirjeldatud ka mõisnikke ja nende endi kombeid, tihti manitsuse vormis. Mõisas maksis teine kõlblus, kui külas. Herraste juures maksis põhjusmõte, et sugulik ühendus orjadega ei häbista. Nad sundisid tüdrukuid ja noorukuid võimuga oma himusid orjama. Teised said sedasamma kätte ähvarduse ja kullaga. J. Chr. Petri kirjutab: “Üks teine mõisnik tarvitas ikka saunas käies oma talutüdrukuid, üht teise järele pesijaks, kus ta nende puhtuse oma lihahimule ohverdas. Üks nendest, kelle kätte järg tuli ja kes härra kurja nõu ette aimas, võttis omale terava noa ligi, millega ta härrale, kui see ta pääle tungis, nii sügavalt kehasse torkas, et see saadud haavadesse suri”, aga ka “Suvel ja talvel käivad nad häbita üheskoos saunas vihtlemas ja jões suplemas – ja ei mõtlegi teineteisele oma alastust varjata
varasematel aastatel. Sain teada, mida uut ja huvitavat nad tulevikuks plaanivad. Selle ettevõtte külaskäik ületas mu ootusi. See oli tõeliselt põnev külastus. Selliseid ettevõtte ekskurseerimisi võiks turunduse aines rohkem olla, kuna ettevõtte enda töötaja oskab kõige paremini rääkida oma teenusest/tootest. Lisaks räägitakse tihti firmadest nii pealiskaudselt, et täpselt ei teagi, millega see ettevõte tegeleb. Seega on ise kohapeal käies hea võimalus ja samuti väga huvitav tutvuda ettevõttega süvitsi. Huvi oleks külastada veel ettevõtet, mille tegevusvaldkonnaks on põllumajandus, toitlustus, riigikaitse või elektrienergia.
Selle tõttu võib majandus seiskuda või majanduskriisi langeda, mis langetab rahva moraali. Mida kauem sõda kestab, seda vähem usuvad inimesed oma valitsusse ja sõja eesmärki. Pealegi peavad minema sajad tuhanded noored mehed sõtta. Paljud neist surevad või kaotavad jäseme ja kui nad isegi elusa ja tervena tagasi tulevad, on nende mõistus igaveseks muutunud. Samal ajal, kui mehed rindel on, peavad naised riigi majandust ja peret ülal pidama tööl käies. Naistel on raske sõja ajal pere eest hoolt kanda, samal ajal muret- sedes oma mehe pärast, kas ta on elus või surnud, haavatud või mitte. Kui sõda on lõppenud, kestavad selle mõjud aastaid . Peale sõda tuleb kõik hävitatud majad, hooned taasehitada, maad taastada, selle tegemine on riigi jaoks vä- ga kallis. Pealegi on peale sõda palju hariduseta noori, kes sõja ajal kooli pooleli jätsid, et sõtta minna oma riigi eest või tööle, et peret aidata ülal pidada.
bussist välja lapsevankri. Mida paljud noored ja just noormehed ei suvatse teha. Ma ei tea mis nende peas toimub. Üldiselt pean meie kalassi üsana sünpaatseks. Teisest küljest laua tavad ja kombed. Vanasti kui lauast tõusti, öeldi aitähh, väga hea toit oli või kui lauda hiljem jõutakse head isu. Sellist käitumist näeb tänapäeval väga harva, kuid siiski. Viisakust ei ole just eriti tihti näha. Sellega puutub kokku ka poes käies kui näiteks müüja ei tervita. Kõige suuremaks üllatuseks eelmine aasta meie klassi puhul oli see, et klassi lasti ennem sisse tüdrukud ja siis tulid alles poisid. See avaldas muljet, kuna meie endise klassi puhul midagi sellist ei olnud. Kas viisakus on siis out? Hmmm...Kui ma enda tutvusringkonda vaatan siis ma lükkaks selle küsimuse kahe käega ümber, kuid vaadates laiemalt paneb see kahtlema. Viimane aeg oleks ennast
***** Mu armsa silmad pole päiksest loodud, (11) korallgi punasem, kui värv huultes. (10) Rinnad on tal pruunikaks saadud, (9) ning mustad traadid hõljuvad tuultes. (10) Roose on nii punaseid kui valgeid, (10) kuid ühtki ei suuda põselt näha. (10) Ümbritsevad lõhnad on nii malbed, (10) ent hommikuti poeks peitu armsa taha. (12) Naudin ta hääle kõla, ehkki tean, (10) muusika helis kaunim on sära. (10) Pole jumalannat minemas näinud eal, (12) mu arm käies, teeb vaid kära. (8) Siiski arvan, mu armastus on üpris harv (12) ning tema vastu olin liiga karm. (10)
Hiljem, aga küsid endalt, miks, miks ma ei läinud. Ja siis vaatad vanematele otsa ja küsid raha. Vastad kõik korras jne. Kuigi endal eksamid tegematta. Veel on teema mis juhtus mu sõbraga. Läks Tallinna elama, kuna sai nn. hea töökoha. Vanematele rääkis küll, et hea tasuv töö, siis saaks raha, et osta auto. Sõber oli ise autofriik. Tükk aega rääkis, et kogun raha ja ostan auto. Aga selle asemel, et koguda raha, laristas raha, ostes õlut ning käies väljas õhtust söömas. Kui aga vanemad sellest teada said, ei andnud enam talle raha ning sellest tuli suur pahandus. Plaan autot osta, mis sellest välja tuli? Tegelikkuses oli see ainult üks suur vale. Plaanid on toredad, kui neid osata täita. Martin Pajussaar 7a
umbrohtude ja kahjurite vastu. Seened osalevad ka mullatekkes, aitavad taimedel omastada toitaineid, ning põhjustavad organismidel haigusi. Seened võivad inimestele olla nii kasulikud, kuid ka hästi kahjulikud. Näiteks võivad seened hävitada paari aastaga terve maja, süües läbi keldris tähtsad puust talad, mille tagajärjel maja võib kokku variseda. Samuti võivad erinevad hallitused inimesele tekitada erinevaid hingamisteede jms haiguseid. Metsas seenel käies tuleb olla äärmiselt ettevaatlik, ning korjata vaid neid seeni, milles sa 100% kindel oled, vastasel juhul võid saada raske organismi mürgitusse, ning väga väikese ajaga surra. Seentel on äärmisel suur tähtsus, ilma nendeta ei oleks võimalik toiduainetööstuses pärmi, veinide, õlle jms valmistamine. Seened on ja jäävad ühteteks kõige tähtsamateks organismideks sellel plaaneedil. Ilma nendeta, oleks elu sel planeedil äärmiselt ebamugav ja raske.
Kodutöö: essee Druusid Maailmas on rohkem kui 3 millionit Druuse. Enamus neist elab Süürias, Livaanis ja Iisraelis. Keskajal Druusid eraldusid araablastest ja ei tunnista oma seost nendega. Iseennast Druusid nimetavad „Muvahhidun“ millel on kaks tähendust: üksjumal ja ühinenud. Druusid usuvad nii Uut Testamenti, Vana Testamenti kui ka Koraani. Druusid usuvad Aadam, Noi, Avraam, Mooses, Jeesust, Magomet ja Muhhamed. Druusid austavad ja jargivad selle riigi poliitikat, seadusi ja tavad kus nad elavad. Nad on lojaalsed selle riigile ja toetavad seda. Kõik Druusid käivad sõjaväes. Tihti, kui neil on sellele huvi siis nad ka jäävad sõjaväkke ja teevad seal karjääri. Enamus aga naaseb oma koju tagasi. Druusidel väga suurt rolli mängivad sugulased. See on tähtsaim osa nende identiteedist. Tihti võib kohtuda sug...
õhutemperatuur on madalad liiguvad puugid maapinna lähedal kuni välistemperatuuri langus talvel sunnib nad pea liikumatuks. Puukide arvukus sõltub ka ilmastikutingimustest. Oma elutegevuseks vajab puuk niiskust. Seega pikeneb puugihooaeg ja suurendab puukide arvukust ka niiske ja vihmane suvi. Selle põhjal oletan, et puuke võime ka praegu metsades kohata. Kuna temperatuur on nende tegutsemise jaoks sobiv ning nende rohkust võis suurendada ka hiljutine vihmane suvi. Metsas käies nägime puuki. Selle avastasime just palumetsast tulles. Järeldan, et metsas leidus puuke, kuna sügise alguses on nad aktiivsed.
Korilus maailmamajanduses ei osale. Neid on küll proovitud panna oma kasuks tööle ning on sunnitud oma tooteid müüma, kuid seal on korilus ültse välja surnud (Põhja Ameerika, Siberi). Agraarühiskond: Inimsed elavad valdavalt maal.Rikkuse aluseks olid suured maavaldused.Tähtsaid otsuseid langetasid rikkamad ehk aadlikud.Valdav riigivõim oli manarhia ja valimisi polnud vereliini pidi kandus valitsemisõigus edasi.Enamus inimestest olid põlluharijad ja rikkaid oli vähe. Kuna jahil käies alati ei tapetud loomi, vaid toodi koju ja hoiti neid elusana, siis avastati nende kasulik toime(piim, sõnnik, lihtsam looma tappa).See tõi kaasa esmase põllumajanduse.Tekkisid esimesed koduloomad.Hakati tegelema maaharimisega ning saaduste kasutamisega.Alepõllumajanduse levik (varaagraarühiksonnas peamiselt aga ka hiljem). Peamisteks tegevusaladeks oligi loomkasvatus ning põldude harimine (põllumajandus).Tekkisid ka esimesed keskonna kahjustused. Hakati tegelema
Duff, C. (2005). Party drugs and party people: examining the `normalization' of recreational drug use in Melbourne, Australia. International Journal of Drug Policy, 16, 161-170. Antud artikkel käsitleb Melbourne'is, Austraalia linnas, läbiviidud uurimust narkootikumide ja alkoholi tarbimise kohta noorte inimese seas. Küsitleti 379 inimest, kellega saadi kontakti külastades Melbourne'i baare ja ööklubisid. Keskseks uurimisteemaks oli joovet tekitavate ainete kasutamise sagedus käies sõpradega väljas ning kui normaalne selline nähtus on. Duffi uurimus tugineb sarnastele Howard Parkeri ning tema kolleegide uurimustele Põhja-Inglismaal. Duffi põhilisteks hüpoteesideks on Parkeri jt. uurimiste tulemused näiteks, et enamik küstletavaid on narkootikume proovinud enne 18. eluaastat ning 21. eluaastaks on potentsiaalsed tarbijad narkootikumide sagedased kasutajad. Parker samuti nendib, et lisaks deviantsetele ja narkomaaniaga seotud tarbijate
Muinasaeg Õpik lk 14 3) Kunda kultuur Oskused-valmistasid tööriistu kivist, luust , sarvedest , puust Elamud-püstkodades Keel-soome-ugri Tööriistad-odad , vibud Leviala-veekogu läheduses Päritolu-tulid lõunast,idast Kammkeraamika kultuur Oskused-valmistasid savinõusid , tekkis ka põllumajandus Elamud-majas , viilkatus, palkidest Keel- soome-urgi Tööriistad-kammitaoline ese Leviala-veekogude ligidal Päritolu-Karjalast , Valga ülemjooksult Venekirveskultuur Oskused-dekoreertiti nööri jälgedega , venekirves Elamud-majas , tolid lauad voodi Keel- soome-urgi Tööriistad-kivikirves , nöör Leviala- sisemaal Päritolu- Indo-Euroopa Pronksi ja raua kasutuselevõtt Õpik lk 25 1)Milline naaberrahvas mõjutas teie arvates eestlaste elu kõige enam?Põhjenda Skandinaavlased , sest nemad sõdisid Eestiga kõige rohkem ja nende kaubatee läks Eesti lähedalt. Kuid ka venelased , sest Tartus levis õigeusk. 2)Millised leiud viitavad ühiskonnas toimuvale kihis...
Kirjand sotsiaalsetest ja enesekohastest oskustest Sotsiaalsed ja enesekohased oskused on inimeste elus väga vajalikud. Me õpime neid juba varakult ning säiltame need kogu eluks. Selles kirjandis üritan leida nende oskuste vajalikust ning püüan ka leida arendamisviise. Sotsiaalsed oskused on väga olulised, et elus hakkama saada. Tänu nendele oskame me elus hakkama saada ja teiste inimestega hõlpsamalt suhelda. Tunneme seda igapäevaselt käies poes, arsti juures, pangas või koolis. Sotsiaalseid oskusi saab arendada: arutades tunnis, rääkides sõpradega ning ka neid õppides. Selliseid oskusi õpetatakse lastele juba lasteaiast saati, et neil oleks elus hõlpsam hakkama saada. Mina kasutasin oma sotsiaalseid oskusi päris palju suvel, oma maakodus. Mu vanaema läks paaripäevasele reisile Lätti ning jättis minu koeri ja kodu valvama. Pidin üksi poes käima, raamatukogust raamatuid laenutama ning naabritega suhtlema. E...
Kas headus või lihtsalt viisakus? Millistes inimestes on tegelikult headus ja viisakus ? Ning millistes inimestes seda tegelikult polegi ? Tihti käies Tallinnas erinevates kauplustes, näeme enda ümber viisakaid inimesi. Eriti hakkab silma see kauplustes, kus müüa soovib sulle midagi väga maha müüa, siis kauplusesse sisenedes teretatakse kliente viisakalt ja naeratatakse neile, nagu oleksid maailma parim ja kaua oodatuim inimene. Tihti tundub see väga imelik, kuid vahest tunduvad teenindajad nii head, et oled kindel et sina oledki see ainus inimene keda siia kauplusesse oodati. Kuid kas see naeratus ja
ma olen olnud kogu möödunud ea nüüd käsi jälle minu pääle pane, mu sulge õnnista ning silmas pea. On paber valge, aga must on valu, mis üles hingab kogumaine muld. Mind hoia sellest, mida aeg ei talu ja mille kohal pole märgutuld. Kuid käies keset purustavat rahet, kus mehiselt peab rinda jääma nuuks, ma jälgin sinu hoiatavat tahet, ja jäädes oma südamele truuks nüüd, mil ju koltumas mu südasuvi, ma lasen lendu armu kirjatuvi. Autor on kasutanud luuletuse rütmi saavutamiseks sarnaste keeleosakeste eeskätt
Arvustus Saime kolmapäeval,3.novemberil,uue kogemuse osaliseks käies kooli raames külastamas KUMUs olevat John Constable näitust"John Constable.Victoria ja Alberti muuseumi kogudest" mis andis meile suurepärase võimaluse tutvuda väljapaistva inglise maastikumaalija,John Constable,loomingut. KUMUsse jõudes võttis meid vastu giid,kes tegi kohe meile väikse tutvustava ? John Constable- st ning tema kuulsamatest teostest,et me saaks ikkagi mingi ettekujutuse mehest kelle maale hinnatakse maailmas nii kõrgelt
Selles pole kahtlustki, et kultuur kuulub kõrgemate väärtuste hulka, ilma kultuurita poleks mitte ükski riik enam riik ning ka maailm poleks seesama maailm milles me oleme sündinud ja kasvanud(vähem alt minu silmis mitte). Minu jaoks on oluline,et mina saaksin endale oma kallis koduriigis heal tasemel hariduse.Juba maast madalast puutuvad ka meie võsukesed kultuuriga kokku, süües Eesti rahvustoite, õppides lasteaias ning kodus oma riigi kohta olulisemaid asju tundma, käies teartris jne . Eestlasest teeb eestlase keel ja kultuur. Rass siinjuures on teisejärguline, kuna see, mida me Eestis praegu näeme on aastasadade assimilatsiooni, rahvasterände ning vöörvõimu tulem. Laine Jänes ütles oma kirjutises: Alguses ei olnud midagi. Inimene tuli alles hiljem ja siis tuli kultuur. Inimene on kultuuri aluseks. Esmatähtsad eestlaste tuleviku loomisel olid keele arendamine ja esimese ajalehe välja andmine, uuendades järk- järgult kultuuri. Kuhu suubub edasi?
ta oli seal nuudlikaupmees , sai selle ametiga rikkaks, teose lõpuks on ta uuesti vaene , kuna andis kogu oma raha oma tütardele Delphine de Nuchingen Hakkas Eugeniga paremini läbisaama teose algul, leidis tänu Eugeniga väljas käies selle mis tal oli puudu enda suhtest ehk siis omase läheduse ja intiimsuse Anastasie de Restaud Oli isa Gorioti tütar, kes tutvus Eugeniga, kuid kuuldes ,et ta tema isaga samas pansionaadis elab, jäid tema maja uksed
Kahjustavad toitu ja ruume, tervisele ohtlikud 3. Pärmseened: 1) Mida pärmseened kasvuks vajavad? Suhkrut 2) Kuidas pärmseened paljunevad? Eoste ja pungumisega 3) Mis on käärimine? Millistes tingimustes toimub? Keemiline protsess, suhkrud lagunevad hapnikuvabas keskkonnas ja tekivad süsihappegaas ja alkohol. 4) Pärmseente kasutamine. Alkohol, taina kergitamine. 4. Kübarseened: 1) Viljakehade tähtsus. Viljakeha osad. 2) Mida tuleb jälgida seenel käies? Korjata ainult teadaolevaid seeni, mitte korjata linnast ja maanteede lähedusest (200m) 3) Mükoriisa. Millist kasu saab seen, millist taim? Seen saab fotosünteesi saadusi ja taim saab vett ja selles lahustunud mineraalaineid. 5. Parasiitseened. Põhjustavad haigusi taimedel, loomadel ja inimestel, vähendavad saaki, rikuvad taime välimust. 6. Mõisted: hüüf - seeneniit mütseel - seeneniidistik käärimine - keemiline protsess, suhkrud lagunevad hapnikuvabas keskkonnas ja tekivad
Ka mina olin aastaid tagasi seda teekonda alustamas. Ma ei tundnud kedagi, kuid tegin kohe tutvust enda kõrval seisva tüdrukuga. Sealt edasi juba järgmiste kaasõpilastega. Täna astute oma esimesed sammud pikal kooliteel. Kui teil tekib hirm, või ei tea mida teha, küsige julgelt õpetajate või teiste õpilaste käest. Ka vanematest klassidest. Kool ei ole ainult koht, kus õpitakse. Kool on üks suur pere, kus kõik aitavad üksteist ja on teineteisele sellel pikal teel toeks. Koolis käies muutute Te rohkem iseseisvaks. Kasvab ka teie vastutus. Kuid sellel raskel teekonnal leiate omale eluaegsed sõbrad, kes on teiega koos igal sammul. Kellele saate ise toeks ja abiks olla. Koolist saate lisaks üldistele teadmistele ka palju elutarkust. Saate ennast proovile panna rühmatöödes, erinevates võistlustes. Vanemates klassides saate ka klassiõhtut korraldada ja loomulikut jõulupidu. Võtke aktiivselt osa koolielust ja sellega kaasnevatest üritustest
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
