õpilasele meeldiv ja ihaldatav. Näiteks tundi pidevalt segav õpilane võib kannatada suhtlusvaeguse või tähelepanupuudumise all ning on valmis taluma õpetaja pahandamist, et saavutada vaid olukord, kus keegi temaga tegeleks. Sama kehtib ka õpetajate puhul. Õpetajad räägivad pikemalt ja entusiastlikumalt nendest asjadest, mis õpilastele huvi pakub ja nad kuulama panevad ning vähem nendest probleemidest, mis jätavad klassi ükskõikseks. Operantne tingitus annab teadlikule õppejõule õpilaste üle suured manipuleerimisvõimalused käitumise kujundamises/reguleerimises. Siiski ei tohiks sellega liiale minna, kuna liigne reguleeritus automaatse käitumiseni, võib saada eneseregulatsioonivõime kujunemise takistuseks. Õpitud teadmiste kinnitumine toimub kõige paremini, kui pärast õige käitumisviisi kujunemist tasustatakse õpilast teatud keskmise sagedusega, kuid juhuslikult muutuva intervalliga. Sellist
Tartu Ülikool Eripedagoogika Osakond KLASSIKALISE JA OPERANTSE TINGITUSE OLEMUS JA RAKENDUSED ÕPPEKASVATUSTÖÖS. OPERANTNE TINGITUS INIMÕPPIMISEL Referaat Koostaja: Ann Aosaar Tartu 2009 2 SISUKORD SISUKORD...............................................................................................................................3 LISA 5 Jadaprogramm.........................................................................................................3 SISUKORD 3.....................................
See väldib samuti ka tööstressi teket. X. Ülekoormustraumad Mugava ja tõhusa töötamiskoha saavutamine eeldab reguleeritava mööbli olemasolu ning teatavat vilumust tooli või töötasapinna reguleerimisel. Töötaja peaks olema tuttav oma töötamiskoha tehnilise lahenduse ja funktsioneerimisega ning oskama reguleerimismehhanisme õigesti kasutada, et vältida valest asendist tingitus lihaste ülekoormusi ning traumasid. Kasutatud materjalid: 1) http://www.syg.edu.ee/dokumendid/ohutusjuhendid/syg_ohutusjuhend_opetaja_kontor itootaja.pdf 2) Töötervishoiu ja tööohutuse seadus 3) Kuvariga töötamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded 4) www.ti.ee
Impulsi jäävus mehaanika põhiülesande lahendamisel •Impulsi jäävus kehtib kõikides suletud süsteemides. •Mehaanika põhiülesanne on leida keha asukoht mis tahes ajahetkel. •Impulsi jäävust väljendab valem: Δ(m1*v1+m2*v2)=0 Põrked •Põrge – on liikuvate kehade kokkupuutel toimuv lühiajaline vastastikmõju Ideaalse gaasi rõhk •Ideaalne gaas – koosneb elastselt põrkuvatest mõõtmeteta molekulidest •Gaasi rõhk on tingitus impulsi muutusest molekulide põrgetel 2. Impulsi jäävus looduses ja tehnikas Reaktiivliikumine •Reaktiivliikumine – liikumine, mille tekitab kehast eemale paiskuv keha osa •Impulsi jäävuse seaduse oluline rakendus Pöörlemishulga jäävus •Pöördliikumist iseloomustab pöördimpulss ehk impulsimoment •Impulsimoment sõltub massist, raadiusest ning nurkkiirusest •Impulsimoment: L = bmr2ѡ 3. Mehaaniline energia Töö ja energia
nende aluseks on värskelt moodustunud seosed ajus. Ajaline kokkulangevus või eelnemine tingimatule ärritajale Korduv kokkulangemine 22. Tingitud reflekside tekke eeldused Ajaline kokkulangevus või eelnemine tingimatule ärritajale Korduv kokkulangemine 23. Tingitud refleksi kustumine Tingitud refleksi kustumine- kui tingitud stiimulit korratakse pidevalt ilma tingimatu stiimulita 24. Tingitud refleksi taastumine 25. Stiimuli üldistamine 26. Instrumentaalne e. operantne tingitus Instrumentaalne e. operantne tingitus- vahetult õpitavale reaktsioonile järgnev tasustav või karistav stiimul, mis põhjustab reaktsiooni positiivse või negatiivse võimenduse Loom osaleb õppeprotsessis aktiivselt 27. Thorndike efekti seadus Thorndike efekti seadus- vastuste moodustamine stiimulile tugevneb kui sellele järgneb mingi preemia ja nõrgeneb, kui seda ei järgne. 28. Karistav tingitus Põhjustab negatiivse võimenduse 30. Bioloogilised piirangud õppimisele Vanus
pärast on need inimesed jõudnud juba vanasse ikka ja kui noort rahvast (0-14 aastaseid) juurde ei sünni võib juhtuda, et vanemaid inimesi on palju ja noori väga vähe. Sel juhul võib ennustada, et siis on olukord kus rahvastik on vananev. Peruus on mehi ja naisi peaaegu sama palju, mõnes eluaastajärgus on ainult väikesed muudatuse. Kuigi poisse sünnib natukene naistest rohkem tasakaalustub see aastatega. See võib olla tingitus sellest, et meestega juhtub tihedamini õnnetusi kui naistega ja tavaliselt elavad naised meestest mõned aastad kauem. 2009 aasta rahvastikupüramiid iseloomustab arengumaad. 6. AIDS Peruus HIV-i/AIDS-i levik täiskasvanute hulgas on 0,²% mis määrab Peruu maailmas 70. kohale. Inimeste arv, kes elavad HIV-i või AIDS-iga on umbes 75 000 mis määrab Peruu maailmas 48. kohale. Surmad seoses sellega on umbes 5000 mis määrab Peruu maailmas 38. kohale. 7
Valimist on välja arvatud need andmed, kus müük või materjali-ning tööjõukulu oli null. Keskmiselt oli valimi suurus aastas 334 firmat. Töö tulemusena saadi vaatluses olnud ettevõtete keskmiseks müügiks 11,1 miljonit eurot ning keskmised materjali- ja tööjõukulud olid 9,6 miljonit eurot. Mõlemad muutujad olid pidevas kasvamises kuni aastani 2008, mil need näitajad jõudsid haripunkti ning pärast seda hakkasid vähenema. See langus oli tingitus finants- ja majanduskriisist, mis puudutas mitmeid sektoreid sealhulgas Horvaatia toiduainete- ja joogitööstust. Analüüsimisel jõuti tulemuseni, et müügi 1% suurenemisel tõusid materjali- ja tööjõukulud 0,85% ja müügi langemisel 1% vähenesid samad kulud vaid 0,68%. Helina Märtmann
Eysenck (bioloogiline tunnusjoonte teooria- ekstravertsus,introvertsus, neurootilisus, hiljem lisandud psühhootilisus) EPQ- Eysenck`s Personality Questionnaire McRae ja Costa NEO PI-R, Big Five- neurootilisus, ekstravertsus, avatus, sotsiaalsus, meelekindlus Rorschachi tindipleki test (projektiivtest) Pinel- ´haigetel on hing, kuigi defektne´ 12.10 00-09- orgaanilised psüühikahäired(dementsus, deliirium, hallutsionatsioonid) 10-19-psühhoaktiivsete ainete tarvitamisest tingitus psüühika ja käitumishäired (sõltuvus, võõrutus, intoksikatsioon) 20-29- skisofreenia, skisotüüpsed ja luululised häired 30-39 meeleoluhäired 40-49- neurootilised, stressiga seotud ja somatoformsed häired (foobiad, paanikahäired, äevus) 50-59- füsioloogiliste funktsioonide ja füüsiliste teguritega seotud häired (anoreksia, buliimia) 60-69- täiskasvanute isikus- ja käitumishäred (sooidentsus, seksuaalsuunitlus-pedofiilia jne) 70-79- vaimne alaareng
loodud teadmised Kokkulepetest kinnipidamine, rühma õppimine, ühine eesmärk, kõik peavad saama välja öelda oma arvamust BIHEIVIORISTLIK ÕPITEOORIA · 20saj. alguses hakati katsetama empiirilisi uurimismeetoteid- süstemaatiline vaatlus kontrollitud tingimustes. · Premeerimine õige (ootatud) käitumise korral Klassikaline tingitus · Õppides seostatakse kogemused, mõtlemine ja käitumine- premeerimine · Assotsiatsioonide avastamine õppimises= kahe stiimuli seostamine, mille tulemusena suudame tulevat aimata · Kuulsaim katsete uurija vene psühholoog Ivan Pavlov- koerte katsed Operatiivne tingitus · Mõjukaimaid biheiviorist B.F. Skinner- katsed rottidega (rotid õppisid raskusi ületama,et tasu e. toiduni jõuda). Sellest järeldas Skinner, et operatiivse tingitusena
AB0 vererühmad avastati kõige esimesena. Just seda vererühmasüsteemi uurides selgus, et inimese immuunsüsteem on mitmekujuline ehk teaduskeeles öeldes polümorfne. Selle vererühmasüsteemi avastas seroloogilise uurimisega Austria arst K. Landsteiner 1900. aastal, 1930 sai ta selle eest Nobeli preemia. Sarnase avastuse tegi ka Tsehhi teadlane Jan Jansky, kuid teda laiemalt ei tunnustatud. Jansky klassifikatsiooni on kasutatud Venemaal ja endistes Nõukogude Liidu vabariikides. Geneetiline tingitus ja struktuur avastati 1910-20ndatel aastatel. Inimesed jagunevad selle alusel neljaks: vererühmadesse A, B, AB ja 0. Jagunemine avastati saja aasta eest, uurides, miks iga inimese verd ei saa igale inimesele üle kanda Meditsiinilises käsitluses eristatakse 4 AB0- rühma (nn. veregruppi): 0, A, B ja AB. Need on määratud ühe geeni 3 alleeliga 0. Võetakse aluseks erütrotsüütide pinnal leiduvad aglutinogeenid A, B ja nende puudumine. A-veregrupi esindajatel on
VERERÜHMADE SÜSTEEMID (AB0 ja Rh.) AB0 süsteem Inimese vererühmade AB0-süsteem, esimene tunnustesüsteem. Selle vererühmasüsteemi avastas seroloogilise uurimisega Austria arst K. Landsteiner 1900. a. Geneetiline tingitus ja struktuur avastati 1910-20ndatel aastatel. Meditsiinilises käsitluses eristatakse 4 AB0-rühma (nn. veregruppi): 0, A, B ja AB. Vereülekande seisukohalt kõige tähtsam on AB0-süsteem. AB0-süsteemi antigeene on kaks A ja B. Veregrupp AB0-süsteemis sõltub sellest, milline antigeen on punalibledel. On neli võimalust: · punalibledel on antigeen A, siis on veregrupp A · punalibledel on antigeen B, siis on veregrupp B
Klassikaline tingrefleks: Uurijad leidsid, et samaaegselt mingi stiimuli või ärritajaga, mille puhul ilmneb kindel reaktsioon, võib samaaegselt või enne rakendada veel teisi ärritajat. Lõpuks saab sama kindla reageeringu ka ainuüksi teise stiimuli kasutamisel. Nt. kui ere valgus paistab teile silma, aheneb teie silma pupill. Kui iga kord, mil teie silma pimestab valgus, helistada veel ka kella, kutsub mõne aja pärast ainuüksi kellahelin esile teie silma pupilli vähenemise. on operante tingitus õppimise meetod, mille korral õpime käituma läbi premeerimise ja karistamise. Luuakse seos käitumise ja tagajärje vahel- kui meid premeeritakse, siis tahame sama käitumist korrata, kui karistatakse, siis väldime sama olukorda. Näiteid võib tuua ka koolist- lapsed saavad hinde 5, kui on töö hästi sooritanud klassikaline vs operantne: Teatud tegevuse sooritamine on nagu vahendiks, mille abil saab kätte soovitud tulemuse
Sellesse gruppi kuuluvad õppimisteooriad (nimetada ja kirjeldada lühidalt põhiolemust) Biheivioristid näevad õppimise põhilise lättena inimese ja teiste kõrgemate organismide kaasasündinud võimet vältida kogemuslikul baasil sündmusi, mis toovad kaasa ebameeldivusi või kannatusi. Biheivioristide arvates on kogu inimkäitumine seletatav õige reageerimisega keskkonnamärguannetele. Klassikaline tingitus on biheivioristliku õppeteooria üks osa mis selgitab kuidas me õpime tahmatult emotsionaalset või psüühilist reageerimist ja mis on sarnased instinktiivsetele või refleksiivsetele reageerimistele. Ehk kui me kogeme midagi negatiivset võtame näiteks, et me kukume eksamil läbi siis me võime hakata kogema enne igat järgnevat eksamit ärevust ja seda mitte ainult selle kindla aine eksamil vaid ka teistes ainetes
käitumisele kauaks ning mingil määral prognoosida käirumist tulevikus. Sellepärast inemese parema arusaamiseks on vaja teada rohkem meie mälust. Prantsuse uurijad alustasid uurida mälu nagu toimingut. Nad alustasid kälitlema nagu toimungu süsteemi, mis on orienteeritud infiormatsiooni meeldejäätmisele, töötlusele ja hoidmisele. Prantsuse kooligaga psühholoogias oli tõendatud kõikide mälu protsesside sotsiaalne tingitus, tema sõltuvus praktilise inimeste tegevustest. Venemaal see kontsepsioon sai oma edaspidi kõrgemate psühhiliste inimeste funktsioonide arengut kultuurilise-ajaloolise teoorias, mis oli viimistletud L.S. Võlgotsij ja tema lähedaste õpilaste A.N.Ljentjev ja A.R.Lurija’ga. Oma tuntuva panust mälu uuritamisel andis samuti P.I.Zinchenko ja A.A.Smirnov. Nad põhjalikult uurisid sundimatult ja ebajuhuslikult meeldejäätmise sõltuvust. Mälu liigid
primaarsed/pärilikud: orgaanilised (vesi, toit, õhk, liigisäilitamistung jne); funktsionaalsed (sensoorne nälg, orienteerumisrefleks, vabadusrefleks). õpitud, omandatud või kultuurilised/sotsiaalsed; ekspressiivsed (sotsiaalsed, ego, esteetilised jne); utilitaarsed (funktsionaalsed vajadused, näiteks omada piisavalt raha, et maksta). 7. Tarbijate tegevuse kujunemismehhanismide kirjeldus (klassikaline, instrumentaalne tingitus jne). · klassikaline tingitusele (tingimatud ja tingitud refleksid); · operantsele /instrumentaalsele tingitusele. Tarbija püüab käituda nii, et tulemus oleks positiivne vältides negatiivseid asjaolusid; See on tarbijate mõjutamine positiivsete kinnituste abil turundajate poolt. Positiivset kinnitamist kasutatakse laialdaselt reklaamides, teeninduses, müügikampaaniates jne Positiivseks kinnituseks võib olla naeratus, tähelepanu, kehaline kontakt,
ja foolhape) · Mineraalainetest määramine ja normväärtused faktorid. keha massist ja lümf Hematokrit näitab vere rakkude vajalik raud, mille abil ehitatakse (B., E., S., H.). Muutuste ulatus Fibrinolüüs · Plasminogeen · 2/3 veest paikneb rakkudes, ja (pm punaliblede) protsentuaalset hemoglobiini molekul, vask ja tingitus. plasmiin · t-PA plasminogeeni seda nim intratsellulaarseks, mahtu pärast täielikku (osaleb hemoglobiini sünteesil Leukotsüüdid e. valged verelibled aktivaator (vabaneb endoteelist) Rakuvedelik ~40% keha massist tsentrifuugimist
lõpuni ja hakkavad kuhjuma turbana. gleistumine on iseloomulik tundratele, kus liigniiskes ja hapnikuvaeses mullas rauaühendid redutseeruvad ja moodustavad hallikassinise tihenenud mineraalhorisondi mulla alaossa. sooldumine on iseloomulik kuiva kliimaga aladel, kus aurumine on suurem kui sademete hulk ja soolad püsivad mullas. Vesi aurustub ning vees lahustunud soolad jäävad mulda, muutes mullad soolaseks ja viljatuks. Sekundaarne sooldumine on tingitus muldade niisutamisest. erosioon tuule ja vooluvete põhjustatud mulla ja setete ärakanne. kõrbestumine protsess, mille käigus viljakas alad muutuvad kõrbeteks. Toimub muldade hävimine. ATMOSFÄÄR atmosfäär maad ümbritsev õhukiht troposfäär atmosfääri alumine kuni 15 km paksune kiht, milles on valdavalt osa atmosfääri massist ning kus esinevad kõik peamised ilmastikunähtused
aromaatset tuuma sisaldavate aminohapete sisalduse alusel. Aromaatset tuuma sisaldavad aminohapped türosiin, trüptofaan ja fenüülalaniin omavad neeldumismaksimume UV-piirkonnas lainepikkustel 270-280 nm ja tänu sellele on nad spektrofotomeetriliselt hõlpsasti detekteeritavad. Reaktsioonisegust võetud proovides mõõtsin kindla lainepikkusega valguskiirguse neelduvust ( = absorptsiooni = optilist tihedust, tähis A või D) uuritavas lahuses. Ehkki mõõdetav absorbtsioon on tingitus kõikidest lahuses olevatest, aromaatset tuuma sisaldavatest aminohapetest, väljendatakse kaseiini hüdrolüüsi produktide sisaldus türosiini kontsentratsioonia mg/ml või µmol/ml. Kasutasin olemasolevat kaliibrimissirget A versus CTyr leidsin absorbtsiooni väärtuse järgi türosiini kontsentratsiooni kindlatel aegadel reaktsioonisegust võetud proovides. 2. Töö käik 1.3 Ensüümipreparaadist töölahuse valmistamine
Ta jätkas teadustööd Harvardis ning 1936. aastal võttis ta vastu õppejõu ametiposti Minnesota ülikoolis. Ta jätkas oma tööd mõlemas ülikoolis kunin pensionini ning arendas välja oma neobiheivoristliku õpetuse. Talle anti USA presidendi medal ja APA kuldmedal. Skinner suri aastal 1990. [7] B. F. Skinner tegeles eelkõige operantse õppimise uurimisega. Operantne tingitus on stiimul- reaktsioon õppimine. Operantse tingituse või operantse õppimise põhiideeks on asjaolu, et kõik elusorganismid kalduvad kordama käitumist, mis tekitab neile rahuldust, ja vältima käitumist, mis toob kaasa ebameeldivusi. Nõnda saab eksperimentaator, kui ta rakendab sobivatel momentidel stiimuleid, mis tekitavad subjektidel rahuloluilminguid, operantse tingituse vahendusel manipuleerida või ,,vormida" subjektide käitumist. Iga reageeringut, mis
Kuidas ennustada õpikäitumist seda, kuidas õppija tegutsema hakkab? Kuidas seada õppimisel võimalikult selged ja täpsed eesmärgid? Mil viisil õpieesmärke saavutada? Koolis on määrav roll õpetajal ja õppeainetel, õppijate ülesandeks jääb olla õppeprotsessi objekt. Biheivioristlikule koolile on omane õppeaine osadeks jaotamine ja õppimine täpselt määratletud üksikosade kaupa. Klassikaline tingitus Biheivioristide arvates on kogu inimkäitumine seletatav õige reageerimisega keskkonna märguannetele. Pavlovi katsed koertega näitasid, et õppimise mehhanism on alati üks ja seesama. Õppimine klassikalise tingituse skeemi kohaselt seisneb uue märguande omadamises. Klassikalise tingituse kõige entusiastlikumaks õppeotstarbeliste rakendusvõimaluste uurijaks oli John. B. Watson (1878 1958) hirmureaktsioon, tegi katsed oma pojaga. Kahe stiimuli koosesinemine õppimiseks vajalik.
pidev informatsiooni tõlgendamine. Kognitiivse õpiteooria järgi on õppimises keskne koht info sisemisel ümbertöötamisel, mille tulemusena omandab inimene info vastuvõtuks, lahtimõtestamiseks ja probleemide lahendamiseks tarvilikke sisemisi mudeleid (malle). Ühe esimesena asetas õppimisvõtted kindlasse süsteemi 1970. aastail ameerika psühholoog R. Gagne. Ta lähtus oletusest, et õpioperatsioone saab vaadelda hierarhias. Madalaimal astmel on klassikaline tingitus ehk signaalide eristama õppimine. Aste kõrgemal paikneb instrumentaalne õppimine, sellest edasi tuleb reaktsioonijadade õping, seepeale sõnaliste assotsiatsioonide tasand, mõistete eristamise ja moodustamise omandamine ning lõpuks probleemilahendamise oskus. Tänapäeval käsitatakse õpioperatsioone paralleelsena. Õppimise kognitiivset protsessi võib vaadelda ka vaimse tegevuse operatsioonide jadana:
............ 8 3.1.3. Dieet...................................................................................................... 8 KOKKUVÕTE............................................................................................................ 9 KASUTATUD ALLIKAD............................................................................................ 10 2 1.1.MIS ON HÜPERAKTIIVSUS? Hüperaktiivsus on häire, mis on tingitus närvisüsteemi nõrkusest. Need konkreetsed lapsed vajavad teistsugust kohtlemist ning avalduvad järgmiste sümptomite näol: - tähelepanematus ja hajameelsus: need lapsed ei suuda oma tähelepanu suunata konkreetsele asjale. Samuti esineb neid tähelepanematus ja oskamatus eristada peamist. - impulsiivsus: lapsed ei mõtle oma tegevust enne läbi, samuti ei näe nad oma saavutusi ja töö tulemust ning nad ei oska asju ette planeerida. Küll aga teavad, kuidas tuleb käituda. Samuti
ka Oidipuse-müüdi taustal. Tema enda sõnul oli romaan esimene katse „uurida, mida tunneb ja elab läbi mees, kes ei taha peremeheks saada ega talu pidada“. Peategelane nooruke peremees Hind ei suuda ega taha talle pealepandud koormat kanda, eriti kui koormaks on mõisa sundus, suguvõsa needus ja maajumalate viha. Siin on paralleelid ka Tammsaare „Kõrboja peremehega“. Teos küll on kõrgemal lihtsalt eesti taluminevikust, kujunditeks on elu ja surma vastastikune tingitus, ettemääratus ja vabadus. „Puud olid, puud olid hellad velled“ oli proloog mitmeköitelisele ajaloolisele romaanile „Minge üles mägedele“, mida võib pidada ka tema elutööks. Traat on selle teose kirjutamisel toetunud arhiividokumentidele, perekondlikule pärimusele ja mälestustele. Ajastu kattub „Tõe ja õigusega“, mistõttu võib „Minge üles mägedele“ vaadelda kui lõunaeestilise paralleelina.
Kognitiivsed ja konstruktivistlikud - kognitiivsed protsessid käitumise ja õppimise uurimise lähtealusena; Sotsiaalkonstruktivistlikud - sotsiaalne interaktsioon õppimise lähtealusena; II Õppimise biheivioristlikud käsitused (Biheivioristid=käitumusliku psühholoogia koolkonna esindajad) 1) Klassikaline tingimine ja selle rakendused koolis. Seostub tavaliselt vene füsioloogi Ivan Pavlovi avastusega. Pavlovi avastatud klassikaline tingitus oli üks esimesi teaduslikult dokumenteeritud õppimise ilminguid. Klassikaline tingitus seisneb organismi võimes õppida reageerima orienteerumisreaktsiooni esilekutsuvale ärritajale samal viisil kui tingimatule ärritajale. Kooli oludes on palju võimalusi õppimiseks (pos.ja neg. mõttes) klassikalise tingituse vahendusel. Nii võivad hirmu tekitavaks osutuda mitmesugused kontrollisituatsioonid, õpetaja isik, koolikell jne
Kognitivistlik Meetodid 3. Psühhoanalüütiline Sekkumisstrateegiad 4. Ökosüsteemne Kokkuvõte Biheivioristlik lähenemine: ,,Parim aeg probleemidega tegelemiseks on nüüd ja otsekohe ning selles ümbruses, kus need ilmnevad ehk siin ja praegu". Biheivioristile omane ütlus. Kui probleem ilmneb, siis koheselt sellega tegelema hakata. Teoreetiline alus - õppimisteooria; klassikaline ja operantne tingitus (klassikalisel ja operantsel tingimusel põhinevad kõik sekkumisstrateegiad, millest juttu tuleb). Klassikaline (assotsiatiivne) tingitus: (1) tingimatu stiimul; (2) tingitud stiimul. Põhiline on, et kaks stiimulit esinevad ajas koos. Operantne tingitus: oluline on see, mis järgneb vahetult käitumisele, kui sellele järgneb kinnitus, siis käitumisviiside esinemise tõenäosus suureneb. See, mis järgneb kas suurendab või vähendab tõenäosust
Eesmärgiks pole rituaal. Seda tehakse üksinda,. 17 Tunnusjooned: indiviidid, kes nendega seotud on, on depresseeritud, tõrjutud olnud vanemate poolt ja nii poistel kui tüdrukutel, seksuaalne ja füüsiline väärkohtlemine. Lõigutakse, põletakse, pootakse kaelast ja keskkohast, kitkutakse juukseid jms 6.loeng SEKKUMISSTRATEEGIAD I - BIHEIVIORISTLIK Teoreetiline alus Õppimisteooria -Klassikaline ja operantne tingitus 1. Klassikaline tingitus (assotsiatiivne) Kaks stiimulit koosesinedes tekitavad reaktsioonid 2. Operantne tingitus käitumise määrab ära sellele järgnev kinnitus Eelnev sündmuskäitumine - Suureneks käitumine kinnitus positiivne või negatiivne - Käitumisviisi säilitamine katkendlik kinnitamine - Käitumisviisi esinemise vähenemine mittekinnitamine, karistus Enamus sekkumisstrateegiad põhinevad just operantsel tingitusel!!!!!
konversiooniga, kus võetakse ka tegelikult omaks esitatav positsioon või vaatekoht. See võib hõlmata väga radikaalseid ja olulisi muutusi inimese vaadetes. Aschi katsete puhul on suure tõenäosusega tegemist vaid nõustumisega (compliance) kus väliselt nõustutakse küll mingi seisukohaga, kuid see ei too kaasa sisemist hoiakute muutumist. 13. Mida tähendab sots soodustamine - teiste juuresolekul tegevus efektiivsem Sotsiaalne soodustamine ( Triplett; Allport) teiste kohalolekust tingitus positiivne mõju ehk inimesed kalduvad teiste juuresolekul ülesandega paremini hakkama saama. 14. Kinnistunud seoste kogum, mis väljendub isiku hoiakutes, harjumustes ja käitumises stereotüüp 15. Milline väidetest ei aitaks vähendada sots looderdamist - üldine hindamine Ülesande lahendamisel grupis kalduvad inimesed vähem pingutama. Sotsiaalne soodustamine või pärssimine esinevad, kui hinnatakse üksikisikut, ent looderdamine juhul, kui hinnangu aluseks on grupi ühistöö.
Teine sarnasus: Perspektiivi võtmine: taju (teise vaatevinkel) Sotsiaalne (kavatsused) Afektiivne (teise tunded) Moraalse otsustamise arengu võtmeküsimuseks on empaatia Empaatia areng Empaatia(võime) arenemine/õppimine 1. Automaatne immiteerimine 2. Sotsiaalne võrdlemine ja meenutamine (vahetu) Õpilase sotsiaalsete oskuste arendamine 3. Klassikaline tingitus 4. Keeleliselt vahendatud seosed 5. Rollivõtmine/rollikujutis Empaatia mõõtmine: liigitus Predispositsiooniline empaatia (situatsiooni spetsiifililne) Dispositsiooniline empaatia (võime, üldine valmisolek, isiksuse joon) Predispositsiooniline empaatia Küsimustikud (täiskasvanud) Emapaatiat mõõdavad kuus omadussõna: sümpaatiat tundev, kaastundlik, õrn, soe, heasüdammlik Distressi on mõõdetud järgmiste omadussõnadega: häiritud, kurvastav, häirunud, muretsev,
4. Kaudne tasu( karistuse ärajätmine) soovitav tegu põhjustab negatiivse stiimuli kõrvaldamise. 12 mõjutamine positiivse stiimuliga tunnustamine, kiitus jne. 34 mõjutamine negatiivse stiimuliga laitus, rangus jne. 5. B. Skinneri järgi ja operantse õppimise seadused. B. Skinner tõestas klassikalise ja instrumentaalse tingituse olulise erinevuse. Esimene õppimisviis kinnitab valmisreaktsioone(nt. sülje eritamine), teises õpitakse uusi käitumisviise. Klassikaline tingitus põhineb kaasasündinud refleksidel, instrumentaalse õppimisega luuakse uusi reaktsioone või reorganiseeritakse vanu käitumisviise. Operantse õppimise kuus põhisedust: · Õppimine toimub algul seda kiiremini, mida sagedamini kinnitavat stiimulit rakendatakse. · Õppimine toimub seda kindlamini, mida vahetumalt kinnitavat stiimulit rakendatakse. · Õpitu kinnistub seda paremini, mida harvemini ja vahendatumalt stiimulite rakendamist vajatakse.
4. Kaudne tasu( karistuse ärajätmine)- soovitav tegu põhjustab negatiivse stiimuli kõrvaldamise. 1-2 mõjutamine positiivse stiimuliga- tunnustamine, kiitus jne. 3-4 mõjutamine negatiivse stiimuliga- laitus, rangus jne. 5. B. Skinneri järgi ja operantse õppimise seadused. B. Skinner tõestas klassikalise ja instrumentaalse tingituse olulise erinevuse. Esimene õppimisviis kinnitab valmisreaktsioone(nt. sülje eritamine), teises õpitakse uusi käitumisviise. Klassikaline tingitus põhineb kaasasündinud refleksidel, instrumentaalse õppimisega luuakse uusi reaktsioone või reorganiseeritakse vanu käitumisviise. Operantse õppimise kuus põhisedust: Õppimine toimub algul seda kiiremini, mida sagedamini kinnitavat stiimulit rakendatakse. Õppimine toimub seda kindlamini, mida vahetumalt kinnitavat stiimulit rakendatakse. Õpitu kinnistub seda paremini, mida harvemini ja vahendatumalt stiimulite rakendamist vajatakse.
manipuleerida Organism opereerib keskkonnaga, käitumine on operant, vahend kinnituste saamiseks. Mõjutamiseks töötada välja tasude-karistuse süsteem. Kasutada igale inimesele sobivaimaid tasusid (Skinner, B.F). Reklaamid loovad assotsiatsioone brändi/toote ja kindlate tähenduste või üldise afektiivse seisundi vahele. Hoiakut parandab ka pelk kokkupuude. Tingiv reklaam on tõhus võrdsete brändide, selgete kvaliteedivahedeta ja madala süvenemisega turgudel. Tingitus reklaamis võib olla ka nn vikaarne tingitus. Toimub ülekanne reklaamis kujutatud tegelastelt reklaami vaatajale: kui on näha, et reklaamteates kujutatud inimestel kutsub mingi toode esile meeldiva elamuse, siis kandub see elamus üle ka vaatajale, kes samastab ennast alateadlikult reklaamteate tegelastega. Klassikalise ja operantse tingimise erinevused Klassikaline tingimine: õpitakse seost eri stiimulite vahel; tingimatu reaktsioon sõltumatu reageerija tahtest;
mõista). Harjumine (habituation) on reaktsioonide muutumine korduvalt ilmnevatele stiimulitele, millel ei oma otseselt elulist mõju indiviidile, ent mis tema elus aset leiavad. Näiteks võib mürarikka tänava äärses korteris elav imik harjuda mööduvate autode müraga, mis teda esialgu (reflektoorselt) võpatama ja nutma pani. Mõne elukuu jooksul võib ta kaotada algselt selgesti ilmnenud ehmumisreaktsioonid iga üksiku mööduva masina müra kuuldes. 2. Klassikaline tingitus Klassikalise tingituse olemus on järgmine. Klassikaline tingitus (classical conditioning), mõnikord ka eesti keeles klassikaliseks tingimiseks ja tingrefleksiks (conditioned reflex) nimetatud nähtus on õppimise liik, mille korral indiviid õpib reageerima neutraalseile stiimuleile, mis tavaliselt selliseid reaktsioone esile ei kutsu. Klassikalise tingituse avastaja oli Ivan Pavlov (1849 1936). Oma katsed
Mõtlemise osa on neil teisejärguline. Kognitiivsed õppimisteooriad lähtuvad Piaget’ tunnetusprotsesside mudelist (sensomotoorne aste; operatsioonide-eelne; konkreetsete operatsioonide aste; formaalsete operatsioonide aste ning peavad õppimist inimese sisemise aktiivsuse produktiks. Kolmanda õppimisteooriate grupi moodustavad käsitlused, mis toetuvad nii biheivioristlikele kui ka kognitiivsetele ideedele õppimisest. 8. Õppimise biheivioristlikud käsitused Klassikaline tingitus ja selle rakendused. Assotsiatiivne tingitus ja selle rakendused. Klassikaline tingitus seisneb organismi võimes õppida reageerima orienteerumisreaktsiooni esilekutsuvale ärritajale samal viisil nagu tingimatule ärritajale. (N:söögi andmisel süüdata lamp, siis varsti pole enam sööki vaja, reaktsioon vallandub juba lambi süttimisele). Vene teadlane Ivan Pavlov oli esimene, kes seda uuris. Klassikalise tingituse skeemi kohaselt seisneb õppimine uue märguande omandamises
kohustust anda oma töötulemustest aru. ). 22. Mis on klassikaline tingimine ning kuidas selle valguses seletatakse sooritusraskuste tekkimist ja ületamist õpilastel? (2.1) Klassikaline tingitus- Seostatakse harilikult Pavloviga, kes uuris õppimist laboratoorselt, kui fenomeni (koeraga) B. Watson (lapsega ja rotiga). Õpetaja võib muutuda õpilase jaoks baasemotsiooni vallandavaks sümboliks. Emotsioonid võivad olla ka vastupidised. Tingitus võib välja kujuneda ka üheainsa üleelamise tulemusena. Kõrvaldamine nõuab pikaajalist tööd. 23. Mis on programmõpe ja õpetavad masinad (kuidas on nende kasutuselevõtt seotud operantse tingimise seaduspärasuste, eriti Skinneri vormimise põhimõtte rakendamisega)? (2.2) Programmõpe - (Skinner) Õppematerjal väikestes annustes koos vastustega. (programmeeritud õpikud ja õpetatavad masinad) Jadaprogramm, õppetekstid võimaldavad õppida individuaalses tempos.
Transpersonaalne psühholoogia Tekkiv transpersonaalne psühholoogia tegeleb esmajoones empiiriliste teadusuuringutega, kasutades uuringute tulemusi, millel on seosed individuaalsete ja üldiste metavajaduste, põhiväärtuste, ühendatud taju, tippelamuste, olmeväärtuste, ekstaasi ...samuti kõigi nendega kaasnevate kontseptsioonide, üleelamiste ja tegevustega. Uurib järgmisi teemasid: - Teadvus(eneseteadvus kui inimeksistentsi olemus. - Käitumise tingitus. Tingitud refleksid on meie elus palu tähtsamal kohal, kui arvatakse. Neeist on võimalik vabaneda intensiivsete üleelamiste kaasabil. - Isiksus on vähem tähtsustatud kui teistes psühholoogia suundades. - Erilise tähelepanu all on inimese sisemised psüühilised ilmingud ja protsessid. Instrumentaalsest ja assotsiatiivsest õppimisest Instrumentaalne õppimise teooria põhineb peaaegu täielikult defitsitaarsel motivatsioonil, kui mei
õppimine toob inimeses esile kaasasündinud ideed. Õppimine on võime, mis on evolutsiooni käigus loomadel ja inimestel kujunenud kohanemiskes keskkonnaga. Tänapäeval defineeritakse õppimist kui suhteliselt püsivat muutust potensiaalses käitumises, mis tekib praktilise kogemuse vahendusel. Põhilised õppimise ajendid: 1. Sotsiaalne suhtlemine 2. Tunnetuslik 3. Hedonistlik 3. Biheivioristlikud õppimisteooriad 1. Klassikaline tingimitus ja selle rakendused. Klassikaline tingitus seisneb organismi võimes õppida reageerima orienteerumisreaktsiooni esilekutsuvale ärritajale samal viisil nagu tingimatule ärritajale. Klassikaline tingituse kohaselt seisneb õppimine uue märguande omandamises. Rakendused- klassikalise tingitust kasutatakse laialdaselt reklaamis(positiivne reklaam-positiivne kaup). Kooli oludes on palju võimalusi õppimiseks klassikalise tingituse vahendusel(naeratav õpetaja-kool meeldib, kuri õpetaja-kool ei meeldi). 2
Ajendid, allikad. Teooria liigid. Tahtlik õppur püüab teadlikult omandada uut inform. Tahtmatu teadvustamata protsess (valdav osa teadmisi omandatakse nii). Allikad inim. sisemine aktiivsus ( huvi ümbr. maailma vastu). Õppimine aitab kohaneda elukeskkonnaga. Õppimisteooria liigid biheivioristlik ja kognitiivne. Biheiv.- väliskeskkonna märguannetele reageeringu kujunemine. Kognit. õppimine on inimese sisemise aktiivsuse produkt. (Biheiv.) Klassikaline tingitus ja rakendused. Esimesena uuris Pavlov. (koeraga) B. Watson (lapsega ja rotiga). Õpetaja võib muutuda õpilase jaoks baasemotsiooni vallandavaks sümboliks. Emotsioonid võivad olla ka vastupidised. Tingitus võib välja kujuneda ka üheainsa üleelamise tulemusena. Kõrvaldam. nõuab pikaajalist tööd. Assotsiatiivne tingitus. Assots. seose kujunemiseks on vaja kahe seostatava stiimuli korduv koosesinemist (korrutustabel vastustega) meh. harjutamisse lülitada mängulisi, võistlus võtteid
Biheivoristlikud õppimiteooriad käsitlevad õppimist kui märguannetele reageeringute kujunemist. Mõtlemise osa on neil teisejärguline. Kognitiivsed õppimisteooriad lähtuvad Piaget tunnetusprotsesside mudelist. Kolmanda õppimisteooriate grupi moodutavad käsitlused, mis toetuvad nii biheivoristlikule kui kognitiivsetele ideedele õppimisest. b)Õppimise biheivoristlikud käsitlused 1. Klassikaline tingimitus ja selle rakendused. Klassikaline tingitus seisneb organismi võimes õppida reageerima orienteerumisreaktsiooni esilekutsuvale ärritajale samal viisil nagu tingimatule ärritajale. Klassikaline tingituse kohaselt seisneb õppimine uue märguande omandamises. Rakendused- klassikalise tingitust kasutatakse laialdaselt reklaamis(positiivne reklaam-positiivne kaup). Kooli oludes on palju võimalusi õppimiseks klassikalise tingituse vahendusel(naeratav õpetaja-kool meeldib, kuri õpetaja-kool ei meeldi). 2
n Teadustöö ja õpe on alarahastatud, vahendid ennekõike tasulisest õppest ja Euroopa Liidu uurimisprogrammidest n Üliõpilased on suutnud koostöö paremini käivitada MTÜ Riigiteadlaste Ümarlaud ja haldusjuhtide suvepäevade kaudu II Loeng Poliitiline inimene Inimene ühiskondliku olendina n Aristoteles: zoon politikon n Isend, isik ja isiksus n Sotsiaalselt konstrueeritud tegelikkus: tähen-duste, kõne ja oskuste sotsiaalne tingitus n Lapse ja teovõimetu füüsiline abitus ja sõltuvus n Eraldatuses kasvanud lapsed n Lindpriius sugukonnas n Vs Robinson Crusoe üksikul saarel n Kultuur ja geenid: ühemunakaksikud Sotsialiseerumine n Sotsialiseerumiseks nimetatakse protsessi, mille käigus isik võtab omaks ühiskonna kultuuri ja struktuuri ning kujuneb tema isiksus n Lihtsamalt öeldes määratleb inimene end ühiskonna suhtes n Sotsialiseerumisjärgud: n Esmane e
Majanduslik tõrjutus mitteosalus väärtuste loomises (tööturutõrjutus) ja tarbimises (individuaalne ja kollektiivne) Kultuuriline tõrjutus hariduse puudumine, tahtlik mitteosalus, sallimatus Tõrjutus sotsiaalsetes suhetes mitteosalemine kooskonnasuhetes, sotsiaalsete tugisüsteemide puudumine Poliitiline tõrjutus osaluse, informeerituse, tõlgendusoskuse puudumine, võõrandumine Ruumiline/geograafiline tõrjutus elupiirkonnast tingitus eraldatus Sooline tõrjutus traditsioonilised rollijaotused kodus/koduste tööde mitteväärtustamine, spetsiifilised meeste-naiste hõivevaldkonnad töö tasustamine TURG JA RAHA Traditsiooniline turg Tänapäeva turg avalik sündmus - spektakulaarsus (on teada, millal ja kus ta toimub, vaatemänguline) Struktureeritus, mis on parajasti müügil, kes on ostjad/müüjad jne Võimaldab erinevat vahetustegevust ja interaktsioone
Biheiviorism sai alguse Vene füsioloogi ja psühholoogi Ivan Pavlovi (1849-1936) töödega. Keerukam käitumine on komplitseeritud tingitusprotsesside ahel, kus inimese reaktsioonid on üha keerukama tingimuse tulemus. Biheivoristliku traditsiooni teise revulutsiooni teostas Ameerika psühholoog B.F. Skinner (1904- 1990). Skinner koges vaatlusel, et indiviididel on kalduvus korrata käitumist, mille tulemus on olnud positiivne (tasutstatud või kinnitatud). Sellest tingitud vorm - operatiivne tingitus - on hoopis teistsugune vorm, kui Pavlovi variant ning see kujuneb, kinnitades reaktsiooni, mida elusolend aktiivselt ilmutab. Ka Skinneri biherviorism lõi hariduskontekstis läbi õppimise mudelina. Teadmised on indiviidist väljapool ja need on jagatud sobivateks, lihtsalt piiritlevateks üksusteks. Indiviid ehitab need üles väiksemast üksusest suuremani, liidab ühe teadmise teisega ning vastutab selle eest, et liita erinevad teadmiste tükid oma käitumisega ja vaadata, et need
Kõneleja annab edasi oma suhtumist proportsiooni: kas see on usutav, reaalne, obligatoorne vms; samuti annab kõneleja modaalsete väljendusvahenditega edasi oma eesmärke ja kavatsusi, seda, miks ta üldse lausungi moodustas. ( näiteks annab edasi käsku või soovi). Modaalsus on vahend sündmust kirjeldava propositsiooni staatuse edasiandmiseks. Modaalsus ei iseloomusta sündmust, vaid propositsiooni staatust. 50. Ühildumine ehk kongruents on sõna teatud vormi tunnuste tingitus teise elemendi ( sõna või mõnikord moodustaja) vastavatest vormitunnustest või semantilistest omadustest. Näiteks belle fille pr keeles. 51. Käändemärgistus: absolutiiv-ergatiivsed ja nominatiiv-akusatiivsed keeled Maailma keeltes on laiemalt levinud kaks põhitüüpi, kuidas käänete abil anda edasi sihitisliku lause kaht osalist agenti ja patsienti ning mittesihitisliku lause ainsat osalist.
tegevus ja tekst kontsentreeritum ja selgem; siseelu esitatakse väliste vahenditega ning tegevus kehalisem Kas draama on ka keerulisem kui proosa? Kirjandus, ühiskond, kultuur - kirjaniku päritolu, tõekspidamised jne - tekstis avalduvad sotsiaalsed teemad, tõekspidamised jne - lugeja ja teiste kirjanduskultuuris osalejate päritolu, tõekspidamised, sotsiaalsed suhted 1.sotsioloogiaga (Pierre Bourdieu) 2.kirjandusega 3.eneseküllasus / väline tingitus * ideed ja ideologiseeritus - ideede ajalugu - marksism, rahvuslus, feminism jne (Michel Foucault) Kultuur - mistahes inimtegevus - mingile piirkonnale, ajastule, rahvale või grupile iseloomulike tegevuste ja hoiakute kogum - vaimne tegevus - kunstiline tegevus etc Kultuurisituatsiooni komponendid - osalejad (saatja, vastuvõtja jne) - olukord (aeg, ruum jne) - tekst - keel - tegevus - kanal ja meedium - valdkond (teema) - eesmärgid
pluss(+)klaasidega, lühinägevust ehk müoopiat korrigeeritakse miinus(-)klaasidega. Kaugenägevuse korral silma tulevad paralleelsed valguskiired koonduvad pärast murdumist võrkkestast tahapoole. Selline kiirte murdumine on tingitus silma lühikesest anatoomilisest teljest või silma optilise süsteemi nõrgast murdumisjõust. Kaugenägevuse korrigeerimiseks kasutatakse valguskiiri koondavaid kumer- ehk pluss-klaase. Mittekorrigeeritud
57. Aeg Aeg on grammatiline kategooria, mis viitab verbiga edastatud sündmuse või seisundi ajale, ning seostab seda mingi teise ajahetkega. Tavaliselt markeeritakse see verbidel. 58. Modaalsus, modaalverbid Modaalsus on kategooria, mis väljendab kõneleja suhet väljendatavaga ja väljendatava suhet tegelikkusega. Kõneleja annab edasi oma suhtumist proportsiooni: kas see on usutav, reaalne, obligatoorne vms. 59. Ühildumine Ühildumine ehk kongruents on sõna teatud vormi tingitus teise elemendi vormitunnustest või semantilistest omadustest. 60. Klusiiv Klusiiv On keeli, milles eristatakse INKLUSIIVSEID ja EKSLUSIIVSEID esimese isiku pronoomeneid ja verbiafikseid. 6. Inklusiivne `meie' = `mina ja sina'. 7. Eksklusiivne `meie' = `mina ja tema'. Nt põhja-mandariini keeles: INKLUSIIVNE `meie'; EKSLUSIIVNE `meie' Määra klusiivsus: tok pisini k personaalpronoomen (murdeti): mi mitupela mitripela mipela yumitupela yumitripela yumi 61.Süntaks, morfosüntaks
57. Aeg Aeg on grammatiline kategooria, mis viitab verbiga edastatud sündmuse või seisundi ajale, ning seostab seda mingi teise ajahetkega. Tavaliselt markeeritakse see verbidel. 58. Modaalsus, modaalverbid Modaalsus on kategooria, mis väljendab kõneleja suhet väljendatavaga ja väljendatava suhet tegelikkusega. Kõneleja annab edasi oma suhtumist proportsiooni: kas see on usutav, reaalne, obligatoorne vms. 59. Ühildumine Ühildumine ehk kongruents on sõna teatud vormi tingitus teise elemendi vormitunnustest või semantilistest omadustest. 60. Klusiiv Klusiiv On keeli, milles eristatakse INKLUSIIVSEID ja EKSLUSIIVSEID esimese isiku pronoomeneid ja verbiafikseid. 6. Inklusiivne `meie' = `mina ja sina'. 7. Eksklusiivne `meie' = `mina ja tema'. Nt põhja-mandariini keeles: INKLUSIIVNE `meie'; EKSLUSIIVNE `meie' Määra klusiivsus: tok pisini k personaalpronoomen (murdeti): mi mitupela mitripela mipela yumitupela yumitripela yumi 61.Süntaks, morfosüntaks
57. Aeg Aeg on grammatiline kategooria, mis viitab verbiga edastatud sündmuse või seisundi ajale, ning seostab seda mingi teise ajahetkega. Tavaliselt markeeritakse see verbidel. 58. Modaalsus, modaalverbid Modaalsus on kategooria, mis väljendab kõneleja suhet väljendatavaga ja väljendatava suhet tegelikkusega. Kõneleja annab edasi oma suhtumist proportsiooni: kas see on usutav, reaalne, obligatoorne vms. 59. Ühildumine Ühildumine ehk kongruents on sõna teatud vormi tingitus teise elemendi vormitunnustest või semantilistest omadustest. 60. Klusiiv Klusiiv On keeli, milles eristatakse INKLUSIIVSEID ja EKSLUSIIVSEID esimese isiku pronoomeneid ja verbiafikseid. 6. Inklusiivne `meie' = `mina ja sina'. 7. Eksklusiivne `meie' = `mina ja tema'. Nt põhja-mandariini keeles: INKLUSIIVNE `meie'; EKSLUSIIVNE `meie' Määra klusiivsus: tok pisini k personaalpronoomen (murdeti): mi mitupela mitripela mipela yumitupela yumitripela yumi 61.Süntaks, morfosüntaks
34. Sõltuvus ja valents. Sõltuvusgrammatika - kirjeldatakse sõnadevahelisi süntaktilisi sõltuvussuhteid, eelkõige mis on endotsentrilise struktuuri põhisõna ja selle laiendid. Komplement on kohustuslik lauseliige. Põhisõna ei saa esineda kontekstivabas lauses ilma komplemendita. Valents - selle kohtade või argumentide e kohustuslike laiendite hulk Valent on eelkõige verbidel. Verbide valents võib olla 0-3 35. Ühildumine. Ühildumine e kongurents - sõna teatud vormitunnuste tingitus teise elemendi vastavatest vormitunnustest või semantilistest omadustest. Ühildumine on väga levinud nähtus keeltes. Nt eesti keeles peavad adjektiivatribuudid olema samas käändes kui nende põhisõnaks olev substantiiv. Sooühildumine Isikuühildumine esubjektikonjugatsioon Ühildumine suurendab teate liiasust ja aitab seega kaasa paremale arusaamisele ka halvemates suhtlussituatsioonides. Ühildumine näitab lauseliikmete suhteid 36. Rektsioon.
Fonoloogilises distributsioonis on allomorfid, mille valiku määrab fonoloogiline kontekst. Morfoloogilises distributsioonis on allomorfid, mille valiku määrab morfoloogiline kontekst, s.t see, missugune morfeem allomorfile eelneb või järgneb. Tüpoloogilises distributsioonis on allomorfid, mille valik sõltub algvormi tüübist, s.t sõna kuuluvusest kindlasse sõnaloendisse. Morfoloogiline + tüpoloogiline distributsioon ehk tingitus - Sõna tüvevariant sõltub sõnast endast, tema muuttüübist ja konkreetsest muutevormist, mitte aga otseselt sõna häälikkoostisest. 2) vabalt varieeruvad - ei välista üksteist, vaid võivad esineda täpselt ühesuguses kontekstis, andes sama sõnaga seostudes nn paralleelvorme. Formatiiv – on kõigi ühes sõnavormis kajastuvate grammatiliste tähenduste ühisväljendus. Formatiiv võib olla ka kumulatiivne, liigendamata tervik ja väljendada mitut tähendust korraga,
Perekonna ökoloogia ja eetika loeng 1 29.sept 2017 Eksami asemel: kokkuvõte kõigist teemadest, 4 koduülesannet Indiviid peretsüklis: teoreetiline perspektiiv – organismi, mehaaniline ja kontekstuaalne metamudel Organismi metamudel- (Kohlbergi- moraalse pakkudes teed otsustused, Piaget, Erikson)- Mehaanilise dmudelid- radikaalne biheiviorism, mõõdukas biheiviorism, sotsiaalne õppimine Kontekstuaalne mudel- elukaare perspektiiv, Organismi metamudel- persoon esindab kõige paremini organismi, muutuse Indiviidi arengu järgi fiktseeritud astmete jada, astmed on kvantitatiivselt erinevad, kontekst on eraldi persoonist, kontekst on staatiline, kontekstil on passiivne mõju indiviidile, kontekst pakub vahendeid, rakendatav kultuuri ja ajaloolisse perioodi universaalselt. Perekonna astme teooriad lähisuhete astme teooriad, pere ontekst on eraldi indiviidist, kontekst seotud indiviidiga limiteeritult tavakeskkonna D. Le...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
