Oma laste sotsialiseerimine on vanematele ülimalt tähtis, et lapsed omandaksid nende heakskiitu ning pahameelt tajudes eluks vajalikud väärtused. Vanemad õpetavad lastele, mis on eetiliselt sobiv ja sobimatu juba alates esimesest eluaastast. Ema ja isa tahavad, et ka lapsed tunnetaksid teadmiste ja oskuste vahendamist. Nad vahendavad oma lastele kultuurieluväärtusi interneti, fotoaparaadi, teatri vms kaudu - selline on selle pere hariv funktsioon. Kiindumussuhe ema ja lapse vahel tagab hea kasvatuse ja arengu. Ema ja isa on lastele eeskujuks kogu elu, sest just nemad oma headuse ja tarkusega äratavad lapses usalduse ja armastuse. Samuti pakuvad vanemad lastele eeskuju sellega, et hoolitsevad vastastikku teineteise eest. Väikelaps sõltub täielikult tema eest hoolitsevatest täiskasvanutest, õpib ja harjub ka ise märkama, millal tema saab hoolitseja rolli täita. Vajadusel aitavad tulevikus ka täiskasvanud lapsed oma vananevaid vanemaid.
bioloogilised vanemad, kes täidavad lapsevanema rolli vastavalt ühiskonna ootustele. Kui näiteks kasuisa on lapse lapsendanud, saab tema puhul rääkida ka juriidilisest vanemusest. Lapsekasvutingimused on kõige paremad, kui tema bioloogilised vanemad end ametlikult tema vanemateks peavad ning võtavad enda kanda kõik seadustest tulenevad õigused ja kohustused. Psühholoogiliseks vanemaks saab lapsele inimene, kellega teda ühendab kiindumussuhe ja kes teda kasvuperioodil kõige enam mõjutab. Psühholoogiline vanemlus ongi olemuselt kõige keerulisem. Argivanemlus on see, et vanemad jagaad lapsega kõike, mis perekonna argielus ette tuleb. Koos tehakse koduseid töid, koos puhatakse, koos arutatakse ka, mis ja milleks teha tuleb. Tähtis on, et perekonnal oleksid oma traditsioonid. Emotsiooniline vanemlus on see kui kodu on ainuke koht, kus inimene tunneb, et teda
aine matemaatika ja soovis saada muusikuks. Edasi läks Väike-Maarja kihelkonnakooli, kuhu läks abiõpetajaks oma vennale Jakob Liivile. Väike-Maarjas. Juhan Liiv veetis seal poolteist aastat. Kuna vend Jakob ja ta sõbrad olid kirjanduslike ja rahvuspoliitiliste huvidega, siis mõjus nendega läbikäimine Juhanile arendavalt. Senise muusikahuvi (Liiv oli harjutanud viiuli- ja klaverimängu) asemele tuli luule. Sel ajal kujunes välja ka pikaajaline vastastikune kiindumussuhe Pandivere mõisa kutsari tütre Liis Goldinguga. Liisale on suunatud ka mitmed Liivi armastusluuletused ja säilinud on üle saja Liivi kirja oma esimesele ja viimasele armastusele. 1886. aastal püüdis Liiv oma haridust täiendada Tartus H. Treffneri eragümnaasiumis, kuid ei suutnud seal kohaneda. Elas seejärel omaste juures ja tegi kaastööd ajakirjandusele, pani kokku luulekogu, mida ei õnnestunud avaldada. Töötas pikemat aega ajalehtede toimetustes
J.Bowlby – Kiindumusteooria. Kiindumus on positiivne emotsionaalne side, mis areneb lapse ja teatud isiku vahel. Kiindumuse kujunemine on sotsiaalse ja emotsionaalse arengu vorm. Lapsed arendavad ootused oma hooldajate kättesaadavusest. NÄIDE I: Olen väärtuslik ja teised on armastavad olevused. NÄIDE II: Olen väärtusetu ja teised on hoolimatud, äratõukavad. 1. Lapsel on kaasasündinud vajadus kiinduda ühte kindlasse objekti. Lapsel peab olema üks kiindumussuhe, mis on teistest tähtsam (tavaliselt emaga). Ta nimetas seda monotroopsuseks. Selline suhe on kvalitatiivselt erinev kõigist teistest suhetest ja selle mittetekkimine viib tõsiste negatiivsete tagajärgedeni, kaasaarvatud psühhopaatiani. Monotroopsuse teooriast arenes emaliku deprivatsiooni hüpotees, mis tähendab, et laps käitub viisil, mis kindlustab kontakti ja läheduse hooldajaga. Kui laps tunneb ohtu, siis annab ta
Õppejõud: Mõdriku 2022 Kalle juhtum 1. Kuidas mõjutavad lapsepõlves kogetud traumad edasist elu, hakkamasaamist elus - töötamist, motivatsiooni, püsivust, suhteid oma lastega ? Ema kaotusest tingitud trauma mõjud vaadelduna läbi Bowlby teooria. Lapsel on kaasasündinud vajadus kiinduda ühte kindlasse kiindumusobjekti. Bowlby arvas, et lapsel peab olema üks kiindumussuhe, mis on teistest tähtsam (tavaliselt emaga). Ta nimetas seda monotroopsuseks. Selline suhe on kvalitatiivselt erinev kõigist teistest suhetest ja selle mittetekkimine viib tõsiste negatiivsete tagajärgedeni, kaasaarvatud psühhopaatiani. Monotroopsuse teooriast arenes emaliku deprivatsiooni hüpotees, mis tähendab, et laps käitub viisil, mis kindlustab kontakti ja läheduse hooldajaga. Kui laps tunneb ohtu, siis annab ta hooldajale signaali – selleks võib olla nutmine, naeratamine,
ebapraktiline, kunstialane tuuletallamine, püüd isamaad teenida. Samuti on tundehell ja igatsuslik on ka Liivi armastusluuletus ,,Sa tulid", milles võib leida võrdlust ning stroofide kordust. Selles luuletuses võrdleb autor neidu päikesega, mida meie loeme kui elu asendamatuks osaks. Samuti võrreldakse veel hommikuga, mis kujutab endas millegi värske, selge, õrna ning kauni saabumist. Kristiina loeb oma luuletuse. Juhan Liivil kujunes vastastikune kiindumussuhe Pandivere mõisa kutsari tütre Liisa Goldinguga, kellele on suunatud ka mitmed tema armastusluuletused. Säilinud on ka üle saja Liivi kirja Liisa Goldingule. Peatume hetkeks tähendusrikkal luuletusel ,,Mu viimne laul", mis on pühendatud just Liisa Goldingule. Kokkuvõtlikult öeldes on Liivi armastusluuletused enamasti lühikesed ja tabavate pildistustega. Tema luules esineb armastuse sisuline kronoloogia: esiteks joobumus armastusest, siis armastuse katastroof, pettumus ja kannatus
perekond ! 1)Bioloogiline, sotsiaalne,juriidiline, pshholoogiline vanemlus? Bioloogiline- hise lapse ilmaletoomine. Sotsiaalne- on seotud vanemateks peetavate isikute ja lapse kooseluga , lapse eest hoolitsemise ja tema tarvete rahuldamisega.juriidiline- kui mees ja naine on abielus , siis on nad seaduslikud vanemad-pshholoogiline-inimene kellega teda hendab kiindumussuhe ja kes teda kasvuperioodil kige enam mjutab. 2)Isa ja ema rollid lapse kasvatamisel? v: Ema on traditsiooniliselt hoolitseja ja toitja, isa piiride seadja ja "ukse" avaja maailma. Isa kaasamine kasvatusprotsessi on vga oluline, sest isa eemalejmine laste kasvatamisest muudab kasvatuse heklgseks. Isa roll laste kasvatamisel omab olulist thtsust, kui thelepanu prata laste soolistele erinevustele ja vajadusele erinevate soorollide kujunemisel aluseks olevate rolli eeskujude jrele
4 1882. aastal kutsus haigestunud vend Jakob Liiv Juhani enda asendajaks Triigi-Avispea kooliõpetaja kohale Väike-Maarjas. Juhan Liiv veetis seal poolteist aastat. Kuna vend Jakob ja ta sõbrad olid kirjanduslike ja rahvuspoliitiliste huvidega, siis mõjus nendega läbikäimine Juhanile arendavalt. Senise muusikahuvi (Liiv oli harjutanud viiuli- ja klaverimängu) asemele tuli luule. Sel ajal kujunes välja ka pikaajaline vastastikune kiindumussuhe Pandivere mõisa kutsari tütre Liis Goldinguga. Liisale on suunatud ka mitmed Liivi armastusluuletused ja säilinud on üle saja Liivi kirja L.G-le. (Juhan Liiv (elulugu ja looming), 2008) Nagu teisedki 19. sajandi eesti kirjanikud tuli Liiv kirjandusse ajakirjanduse kaudu. 1885. aastal ilmus ajalehes Virulane Liivi luuletus ,,Maikuu öö". Samal aastal sai ta selle lehe toimetuses Tallinnas esimese töökoha. (Juhan Liiv (elulugu ja looming), 2008) 1.3 Järgnev elu 1886
vanemate otsene järglane , tekitab laps bioloogilise vanemluse. Sotsiaalne vanemlus- Vanemateks peetava(te) isiku(te) ja lapse kooselu, lapse eest hoolitsemine ja tema vajaduste rahuldamine. Sotsiaalseteks vanemateks on enamasti bioloogilised vanemad, kes täidavad lapsevanema rolli vastavalt ühiskonna ootustele. Psühholoogiline vanemlus- Psühholoogiliseks vanemaks saab lapsele inimene, kellega teda ühendab kiindumussuhe ja kes teda kasvuperioodil kõige enam mõjutab (nt. tädi, vanaema jne). Psühholoogiline vanemlus on olemuselt kõige keerulisem ning selles on võimalik eristada nelja osa: argivanemlus, emotsiaalne vanemus, päritoluvanemlus, vastutusvanemus.
esimestel elukuudel ja aastatel põhineb aistingute kogemustel (sensoorsed - nägemine, kuulmine, kompimine) - sünnieelselt on laps juba stimuleeritud keskkonnale Ajukoores toimub aju peamine kasvamine Rakud loovad omavahel ühendusteid Esimesed ühendusteed luuakse nende rakkudega, mis tunnevad emotsioone, tundeid Hävitatakse need ühendusteed, mida ajul vaja pole Kõne ja keele areng lõppeb ära 6.-7.eluuastatel Aju areng ja kiindumussuhe Vastsündinu meeleline tundlikkus: Nägemine - enne sündi juba imikud tajuvad valgust; sündides nähtakse 20-30cm - ligemalt, kaugemalt vaatamine ebameeldiv; lapsed eristavad 2-3nädala vanustena oma vanemate näod teistest nägudest; huvi inimeste nägude vastu on kaasa sündinud - sümmeetria ja korrapära Must-valged toonid meeldivad imikutele; värve hakatakse uurima 3.-4.nädalal
aastani. 1882. aastal kutsus haigestunud vend Jakob Liiv Juhani enda asendajaks Triigi- Avispea kooliõpetaja kohale Väike-Maarjas. Juhan Liiv veetis seal poolteist aastat. Kuna vend Jakob ja ta sõbrad olid kirjanduslike ja rahvuspoliitiliste huvidega, siis mõjus nendega läbikäimine Juhanile arendavalt. Senise muusikahuvi (Liiv oli harjutanud viiuli- ja klaverimängu) asemele tuli luule. Sel ajal kujunes välja ka pikaajaline vastastikune kiindumussuhe Pandivere mõisa kutsari tütre Liis Goldinguga. Liisale on suunatud ka mitmed Liivi armastusluuletused ja säilinud on üle saja Liivi kirja L.G-le. Nagu teisedki 19. sajandi eesti kirjanikud tuli Liiv kirjandusse ajakirjanduse kaudu. 1885. aastal ilmus ajalehes Virulane Liivi luuletus "Maikuu öö". Samal aastal sai ta selle lehe toimetuses Tallinnas esimese töökoha. 1886. aastal püüdis Liiv oma haridust täiendada Tartus H. Treffneri eragümnaasiumis,
Ennetamine. ● oluline on olla teadlik ja varakult ära tunda ennastkahjustava käitumise riskitegureid ● kui inimene käib koguaeg pikkade varrukatega, ka soojade ilmade puhul ● kui ollakse närviline ja sulgub omaette vannituppa või magamistuppa seletamatul põhjusel Abistamine: kõige olulisem on kuulata ja tähelepanu probleemile pöörata. Sekkumisel tasuks pöörduda koos vanema(te)ga pereteraapiasse, et kaasata tugisüsteem inimese paranemisele. Kiindumussuhe. ● lapse esimene sotsiaalne suhe, esimene suhtes olemise kogemus “olulise teisega” ning lapse füsioloogiliste vajaduste rahuldamine ema poolt on vaid üks aspekt kiindumussuhete arengus. ● Kiindumussuhete “muster” ehk lapsele iseloomulik viis reageerida lahusolekule “olulisest teisest” kujuneb 8-9 elukuuks ja seda iseloomustab vastastikusus (tugev vastastikune sõltuvus, intensiivsed vastastikused tunded) ning emotsionaalne seotus.
Lapse eelsoodumused ja suhete varasemad kogemused. Lasteaeda tulles on lapsel olemas võime kontrollida emotsioone ja impulse ning kogemused varasematest suhetest. Selline eelnev pagas võib olla nii soodsate kui ebasoodsate mõjudega. Õpeteajatel on võimalik aidata lapsel saada positiivseid kogemusi ja võimaldada lapsele arendavaid ja harmoonilisi suhteid. Lasteaeda tulles on lapsel olemas üks olulisemaid suhtekogemusi, see on kiindumussuhe vanemaga. See tähendab, et lasteaeda tulles suhtlevad lapsed õpetajaga nii, nagu nende jaoks laps-vanem suhe varem toiminud on-vastavalt oma töömudelile. See mudel aga ei pruugi olla lasteaias kohane. Näiteks võib laps olla harjunud sellega, et vähimagi nõudmise peale tõttavad täiskasvanud tema soove täitma. Keeldumisele ja selgitustele järgneb veel valjuhäälsem nõudmine. Õpeteaja ülesandeks on igal juhul luua õhkkond, kus laps
Juriidilised vanemad kannavad vastutust lapse hooldamise ja kasvatamise eest. Sotsiaalne vanemlus - Vanemateks peetava(te) isiku(te) ja lapse kooselu, lapse eest hoolitsemine ja tema vajaduste rahuldamine. Sotsiaalseteks vanemateks on enamasti bioloogilised vanemad, kes täidavad lapsevanema rolli vastavalt ühiskonna ootustele. Psühholoogiline vanemlus - Psühholoogiliseks vanemaks saab lapsele inimene, kellega teda ühendab kiindumussuhe ja kes teda kasvuperioodil kõige enam mõjutab (nt. tädi, vanaema jne). Psühholoogiline vanemlus on olemuselt kõige keerulisem ning selles on võimalik eristada nelja osa: · Argivanemlus- Lastega jagatakse kõike, mis perekonna argielus ette tuleb. Nt. Koos tehakse koduseid töid, puhatakse, peetakse tähtpäevi/pühasid (jõulud, jaanipäev jne
kujundada. Muusika õppimine ja harrastamine teevad võimalikuks helimaailma valitsemise ja võimaldavad sellega loovalt mängida. Loov hoiak annab seesmise autonoomia tunde ja teeb elu elamisväärseks. Turvaliseks kasvamiseks on vaja piisavalt head vastasikust suhtlust. See tähendab lapse eest hoolitseja kohanumist lapse vanusele vastavate vajadustega ehk arengust tingitud aktuaalsete nõudmiste järgimist. Oluline on ka rutiin ja turvatunne. Turvaline kiindumussuhe kujuneb välja, kui laps elab ettearvatavas maailmas ja võib vastastikuses suhtluses välja elada kõiki oma tundeid, sealhulgas viha-, pettumus- ja sõltuvustundeid. Turvalises kiindumussuhtes laps võib loota, et täiskasvanu aitab tal tundemölluga toime tulla, hülgamata teda või saamata nii vihaseks, et see lapse ängistust veelgi suurendaks. Emast, isast ja lapsest moodustuv kolmnurk on oluline ka siis, kui laps elab üksikvanemaga. Hea paarisuhte korral saavad lapsed jälgida
poissi. Ise on ta meenutanud oma elu õnnelikumaid aegu, kui ta oli suviti karjapoiss. Talviti õppis Naelavere külakoolis1884. aastani. 1882. aastal kutsus ta vend ennast asendama Triigi-Avispea koolis õpetajana Väike-Maarjas. Tänu Jakobi ja ta sõprade kirjanduslikkele huvidele üppis Juhan neilt päris palju. Kui ta varem oli harjutanud viiuli- ja klaveri mängu, siis nüüd hakkas teda huvitama luule. Paljud Juhan Liivi luuletused on suunatud Liis Goldingule, kellega oli tal pikaajaline kiindumussuhe. Kirjandusse sai Liiv ajakirjanduse kaudu. 1885. aastal ilmus ajalehes Virulane Juhan Liivi luule ,,Maikuu öö" ja samal aastal oli ta ka saanud sama lehe toimetusse tööle. 1886. aastal püüdis Liiv oma teadmisi täiendada H.Trefneri eragümnaasiumis, kuid ei saanud seal hakkama. Vahepeal töötas Viljandi Sakala ajalehe juures ja 1890. aastal sai tööd Tartu ajalehes Olevik. 1882. aastal otsustas Liiv tegeleda vaid oma loominguga ja hakata vabakutseliseks luuletajaks
Vähemalt 10-aastase lapse nõusolekul Kelle vanemad on andnud nõusoleku, vanemaõigused ära voetud v surnud o Eeskoste Alaealisele tema kasvatamiseks, teama isiklike ja varaliste õiguste ja huvide kaitseks Vaneamd surnud, kadunud, õigused ära voetud v tervis ei luba o Psühholoogiline vanem Inimene, kellega lapsel on kiindumussuhe ja kes teda kasvuperioodil kõige enam mõjutab(nt vanaema, tädi jne.) o Sotsiaalne vanem ..vanemateks peetavate isikute ja lapse kooselu, lapse eest hoolitsemine ja tema tarvete rahuldamine Isaduse vaidlustamine: ühe aasta jooksul lapse sünnist arvates või päevast, mil isaduse vaidlustamise asjaolud selgusid Taotluse võib esitada ükskõik milline osapool
Kelle vanemad on andnud nõusoleku, vanemaõigused ära voetud v surnud o Eeskoste Alaealisele tema kasvatamiseks, teama isiklike ja varaliste õiguste ja huvide kaitseks Vaneamd surnud, kadunud, õigused ära voetud v tervis ei luba o Psühholoogiline vanem Inimene, kellega lapsel on kiindumussuhe ja kes teda kasvuperioodil kõige enam mõjutab(nt vanaema, tädi jne.) o Sotsiaalne vanem ..vanemateks peetavate isikute ja lapse kooselu, lapse eest hoolitsemine ja tema tarvete rahuldamine Isaduse vaidlustamine: ühe aasta jooksul lapse sünnist arvates või päevast, mil isaduse vaidlustamise asjaolud selgusid
tütardega. Uuemad uuringud ei toeta neid uurimusi ja seega vajab see ala täiendavat uurimist. Teised uurimused tegelevad isa mõjuga lapse kognitiivsele arengule. Katsed näitavad, et isata kasvanud poistel on madalamad kognitiivsed võimed ja motivatsioon. Lähedane ja usaldusväärne suhe isaga mõjutab ka imiku suhtlemist teiste täiskasvanutega- nad on sõbralikumad ja usaldavamad. On kindlaid tõendusmaterjale, et imikutel tekib ema ja isa suhtes kiindumussuhe umbes samal ajal esimese eluaasta jooksul. Teada on ka, et enamik imikuid eelistab ema isale. See eelistus tekib arvatavasti sellepärast, et emad on põhilised hooldajad, ja need eelistused võivad kaduda, kui isad võtavad hoolitsemise enda peale (mida vähesed on teinud). Me teame, et nii emad kui isad on võimelised hellaks ja hoolitsevaks suhteks imikuga. Kui piimaga toitmine välja arvata, siis ei ole mingit tõestust, et emad on bioloogiliselt määratud olema paremad vanemad kui isad.
aastani. 1882. aastal kutsus haigestunud vend Jakob Liiv Juhani enda asendajaks Triigi-Avispea kooliõpetaja kohale Väike-Maarjas. Juhan Liiv veetis seal poolteist aastat. Kuna vend Jakob ja ta sõbrad olid kirjanduslike ja rahvuspoliitiliste huvidega, siis mõjus nendega läbikäimine Juhanile arendavalt. Senise muusikahuvi (Liiv oli harjutanud viiuli- ja klaverimängu) asemele tuli luule. Sel ajal kujunes välja ka pikaajaline vastastikune kiindumussuhe Pandivere mõisa kutsari tütre Liis Goldinguga. Liisale on suunatud ka mitmed Liivi armastusluuletused ja säilinud on üle saja Liivi kirja L.G-le. tuli Liiv kirjandusse ajakirjanduse kaudu. 1885. aastal ilmus ajalehes Virulane Liivi luuletus "Maikuu öö". Samal aastal sai ta selle lehe toimetuses Tallinnas esimese töökoha. paar aastat Viljandis ajalehe Sakala juures ja 1890 leidis koha Tartus ajalehe Olevik juures. Oleviku toimetaja oli A
Kogemuste lisandudes tekivad küpsemad suhted sõprade ja pereliikmetega. Kujuneb välja isiklik väärtushinnangute süsteem. Emotsionaalne areng Tekib soov privaatsuseks ja eraldatuseks, piiride testimiseks perekonnas. Muututakse iseendast teadlikumaks ja enesekesksemaks. Võivad tekkida vastuolulised tunded ja ärevus murdeea muutuste ja seksuaalsete mõtete suhtes. Enesehinnang võib kõikuma lüüa. Kui varane kiindumussuhe imikueas annab läheduse ja turvatunde kogemuse, siis tekivad positiivne kehapilt ja eneseväärikus need on abiks suhtlemisel ja otsuste langetamisel. Suhted (eakaaslastega, sõpradega, partneritega) muutuvad järjest tähtsamaks neil on emotsionaalse läheduse kogemisel oluline roll. Sõprussuhete kaudu näeb noor iseennast ja tänu neile tugevdab oma mina-tunnet. Igatsus läheduse järele toob teismelise ellu armastuse
juriidiline vanemlus. See võib tuleneda ka lapse lapsendamisest, sest on juriidiliseslt kirja pandud laste vanemad. Vanemad siis kannavad vastutust lapse hooldamise ja kasvatamise eest. Sotsiaalne vanemlus: on seotud vanemateks peetavate isikute ja lapse kooseluga, lapse eest hoolitsemise ja tema tarvete rahuldamisega. On bioloogilised vanemad, kes täidavad lapsevanema rolli vastavalt ühsikonna ootustele. Psühholoogiline vanemlus - lapse vanem on inimene, kellega teda ühendab kiindumussuhe ja kes teda kasvuperioodil kõige enam mõjutab. See jaotub neljaks osaks: argivanemlus (kooselu, ühine argielu), emotsionaalne vanemlus (armastus, kiindumus, tundesoojus), päritoluvanemlus(vanemate ja laste ühine ajalugu, ühised mälestused) ja vastutusvanemlus(hooldus, hoolitsus, vastutus). Vanemlik vastutus Euroopa Liidus Ema või isana olete teie vastutavad oma laste kasvatamise, hariduse andmise ja vara (kui neil seda on) eest. Teil on samuti õigus neid juriidiliselt esindada.
ümbritsevate inimeste ja keskkonna vastu. Seda tekivad kiindumussuhted ka teiste lähedaste väljendab ta läbi erinevate tegevuste (nt inimeste ( isa, vanaema, - isa ja õed-vennad) ja ka sotsiaalne naer) võõrastega (nt. mängukaaslased). Ehkki võõristamine väheneb, jääb tugevaimaks ikkagi kiindumussuhe emaga. 2 19.10.2017 Kiindumusteooria Kiindumustüübi kujunemist võivad mõjutada: • Autorid: J. Bowlby, M. S
2 hoolimatust, füüsilist ja eriti hingelist vägivalda laste suhtes. Selles referaadis toon välja põhilisema, mis annab suure tõuke kodukahjustuse kujunemiseks. Milliste meetmetega saab kodukahjustust leevendada, sest ravida seda ei saa, kuid saab õpetada sellega elama. Kui oluline on ühe väikese lapse jaoks vanemate hoolitsus ja armastus, et tal oleks turvaline keskkond ja kiindumussuhe. 1. TÕDE JA OLETUSED Jumal lõi inimese. Lähedasi suhteid eriti perekonnasuhteid käsitledes kasutame sõna armastus. Armastus kas on-või on see nii peidus, et seda pole näha-või pole seda üldse. Eriti oluline on perekonnasuhetes just täiskasvanu ja lapse suhe, see erineb 3 teistest suhetest just selle poolest, et üks on tugev ja teine nõrk, üks on suur ja teine väike
Seedeeritus- seedesüsteem peab hakkama tööle (küpseb alles kolmandaks elukuuks) Temperatuuri regulatsioon vajalik rasvkiht Erinevused stimulatsioonis- valgus, õhk, puudutused aitavad välja töötada, mis on vajalik hakkamasaamiseks Neuroloogiline areng: Vastsündinu aju on ~300g Esimese eluaasta lõpuks on aju ~900g toimuvad närviteede ühendused ja tekivad uued närvijätked Täiskasvanu aju kaalub ~1300g Aju areng ja kiindumussuhe - ülesandeks emotsioonide regulatsioon ja see toetab ellujäämist Vastsündinu meeleline tundlikkus: Nägemine- näeb 20-30 cm kaugusele kõibe paremjnj, meeldib silmitseda inimese nägu ja huvi näo vastu on kaasasündinud. o Kontrastsed värvid meeldivad, kergem eristada (kõige pilkupüüdvam must-valge), umbes neljandal elukuul oskab laps tajuda vahemaad, mis jääb silmade ja eseme vahele (ruumiline taju)
Ka võimalik, et lastel ei ole ühtegi lähedussuhet - selle näiteks olid Rumeenia lastekodulapsed Seotuse tüübi olulisus: On näidatud, et need lapsed, kes olid aastaselt turvaliselt seotud, olid kolme-poole-aastaselt lasteaaias teiste seas populaarsed ja hästi kohanenud (Waters, Wippman ja Sroufe, 1979) Samas võib oluline olla mitte seotuse tüüp iseeneses, vaid asjaolu, et laps ise on rõõmsameelse ja rahuliku loomuga (Kagan, 1984) Ikka veel vaidlustemaatika. Kui kiindumussuhe puudub võivad muuhulgas ilmneda mänguliste oskuste puudus, autoagressiivsus (isolatsioonis). Seda saab ka parandada. Arenguhindamismeetodid · vaatlus vanim, käepäraseim + paindlik, loomulikus keskkonnas, testist täpsem - madal reliaablus ja valiidsus, vaatleja kallutatus · juhtumianalüüs (case study) uuritakse indiviidi, mitte gruppi, levinud kliinilises praktikas + paindlik aja/koha/viisi/olukorra osas - üldistatavus
Intiimsus + pühendumus + kirg = täielik armastus. Meeldivus = lähedus Kirglik armastus = kirg Tühi armastus = kohustus Romantiline armastus = lähedus + kirg Liitlaslik armastus = kohustus + lähedus Sisutu armastus = kirg + kohustus Mis võimaldab püsivat armastust? Kiindumus. Kiindumine – tugev ja püsiv emotsionaalne side lapse ja tema hooldaja vahel; on aluseks suhetele inimese hilisemas eas. Lapsel on kaasasündinud vajadus kiinduda! John Bowlby kiindumusteooria. Kui kiindumussuhe katkeb või saab häiritud esimese kahe aasta jooksul, siis võib laps kannatada pikaajaliste tagajärgede all. Kiindumussuhe annab lapsele sotsiaalse keskkonna sisemise töömudeli – uskumused ja ootused selle kohta, kuidas inimesed sotsiaalsetes suhetes käituvad. Kiindumisstiilid. Turvaline – inimene väärtustab ennast ja eeldab,et teised vastavad tema armastusele. Positiivne nägemus enesest ning üleüldine hea suhtumine teistesse.
remont, transport, arsti juures käimine jne. Tööjaotus peres, kus igaüks teeb talle jõukohaseid töid, samas laseb ka enda eest hoolitseda SOTSIALISEERUMINE Normide, reeglite, oskuste ja tegevusmallide õpetamine lastele. Perekond pakub kõigile liikmetele võimaluse õppida lojaalsust ja meeskonnatööd, sõnapidamist ja võimet kokku leppeid sõlmida ning täita. Sotsiaalse arengu aluseks on ema ja lapse vaheline kiindumussuhe, mida on peetud kõige omakasupüüdmatumaks inimsuhteks. Samamoodi kiindub laps ka regulaarselt temaga tegelevasse isasse. Kiindumus on kahe inimese vaheline emotsionaalne side. Ema ja lapse kiindumussuhe Sensitiivseks perioodiks peetakse lapse vanust 5.6. elukuust 3. eluaastani. Kui sel perioodil ei kiindu laps ühte inimesse, siis tema edaspidised suhted on häiritud. Hiljem on selle tulemuseks valimatud sõprussuhted, puuduv
kodu korrashoid ja remont, transport, arsti juures käimine jne. Tööjaotus peres, kus igaüks teeb talle jõukohaseid töid, samas laseb ka enda eest hoolitseda SOTSIALISEERUMINE Normide, reeglite, oskuste ja tegevusmallide õpetamine lastele. Perekond pakub kõigile liikmetele võimaluse õppida lojaalsust ja meeskonnatööd, sõnapidamist ja võimet kokku leppeid sõlmida ning täita. Sotsiaalse arengu aluseks on ema ja lapse vaheline kiindumussuhe, mida on peetud kõige omakasupüüdmatumaks inimsuhteks. Samamoodi kiindub laps ka regulaarselt temaga tegelevasse isasse. Kiindumus on kahe inimese vaheline emotsionaalne side. Ema ja lapse kiindumussuhe Sensitiivseks perioodiks peetakse lapse vanust 5.-6. elukuust 3. eluaastani. Kui sel perioodil ei kiindu laps ühte inimesse, siis tema edaspidised suhted on häiritud. Hiljem on selle tulemuseks valimatud
Kodu peab olema lapse jaoks kasvamise koht, talle turvalist, rahu, hellust ja armastust pakkuv koht. Laps ootab oma vanematelt ausat ning osavõtlikku kohtlemist. Iga vanem tahab, et tema lapsest kasvaks tubli inimene. Lapsepõlvekogemustest kujuneb esmane pilt iseendast, oma suutlikkusest maailma mõista ning toime tulla (Tuuling 2008: 6-7). 3 Kodune kasvukeskkond on lapse arengu seisukohalt väga oluline (vanema ja lapse vaheline kiindumussuhe, vanema aeg lapse jaoks, mänguasjad ja vahendid).Lapsevanem peaks kodus võimalikult palju oma lapsega tegelema (Nugin 2005: 117).' Peeter Põld on öelnud, et kasvatajana arendajana seisab esikohal perekond. Siin algab lapse oma elu, sellega on ta pärilikkuse kaudu kindlalt ühendatud see annab tema mõtte-, tahte- ja tundeilmale esialgse kuju. Perekonna peamõju seisneb selles, et ta istutab ja kasvatab lapsi olemasolevasse kultuuri. Perekonnas omandavad lapsed valdava osa oma
Usu ja moraali teemad) •Klassis igapäevaselt koostöö ja austuse harjutamine •Lahkarvamuste lahendamine •Emotsionaalse kirjaoskuse õpetamine (EQ) – nt emotsioonide juhtimine; erimeelsuste lahendamine; elamine koostöös •Eeskujuks olemine + õpetaja enda väärtushinnangud ja kuidas me neid väljendame, edastame (sõnade ja tegevuste lahknevus?) Prosotsiaalne areng: Vanemate ja kodu mõju •Armastus, hoolitsus, turvalisus, lähedased suhted •Turvaline kiindumussuhe •Suhete kvaliteet peres (hoolimine, lahkus, teistega arvestamine) •Vanemate endi empaatia laste suhtes •Eeskuju •Õed-vennad •Premeerimine (nt kiitus, tänu, kallistus vms) •Arutelud peres tunnete üle •Distsiplineerimine läbi seletuse, veenmise, arutlemise Prosotsiaalne käitumine peres: Kuidas õpetada? •Armastav ja soe pere õhkkond •Lapse empaatiavõime kasutamine •Lasta lastel teha abistavaid tegevusi •Kujundada hoolivat ja heldet käitumist – olles ise mudeliks!
purustada ka ebaõnnestumistel ja raskustes (Põldkivi 1997). Lapsepõlves peaks antud täiskasvanuks lastel olema vanemad või üks vanematest. Soonetsi (1997) sõnul vägivaldses õhkkonnas kasvanud laps õpib looma samasugust õhkkonda enda ümber ning suure tõenäosusega kohtleb tulevikus ka oma lapsi sarnast käitumusmustrit järgides. Seega on ülioluline, et last ümbritseks varases eas perekond, kes pakub talle turvalist keskkonda. Esimene kiindumussuhe oma vanemasse on aluseks hilisematele suhetele teiste inimestega, andes lapsele mudeli, kuidas suhteid luua, hoida ja tõlgendada. Peale hooletussejätmise takistavad kiindumusvõime arengut ka pidevad eraldumised vanematest. Lapse ja vanemate vahelise kiindumuse olemasolu on nurgakiviks lapse isiksuse arengule, andes lapsele kinnituse, et ta on soovitud ja väärt saama armastust ning ta saab loota oma vanematele kui hoolivatele ja tema vajadusi arvestatavatele inimestele. Usaldamatus on üks
1. etapp sünd-2-4 kuu: normaalne autism e. enesesse sulgumise järk: laps hoidja suhtes ükskõikne, endassetõmbunud / kogemine toimib meelte abil. Autism kaitseb välise maailma liigse kogetavuse eest. Et ta saaks luua tähendusi. Ta tajub hästi, on palju valmidusi, kuid puudub tähendus. TÄHTIS ! Sümbioos- 2-5 elukuu: ,,mina ,, ei ole ja imikule tundub, et ta on hoidjaga üks. Selles arengufaasis hakkab toimuma kiindumus naeratus. Oluline: kiindumussuhe paneb aluse edasistele suhetele. Kõikvõimsuse tunne. Mingisuguses vormis kestab kuni 2. a.ni. Meelde jääb hoidja ja see , mis hoidja tegi ( hooldus ) -> lapse psüühilise arengu baas. Näit. olukordade lahendamine. eraldumine ja individuatsioon. -eristumine e difenseerumine : 4-5 kuud, esimesed katsed sümbiootiliselt end eristada. Hakkab aru saama, et ta ei olegi emaga üks. Võõristamine. Ei saa kõike, mida tahab. 2
Kiindumussuhete tähelepanu pöörata kõigele (kognitiivsele, tekkimine; taju sotsiaalsele, emotsionaalsele, füüsilisele arengule). areng; kiire areng Lapsevanem peaks lapsega suhtlema, sest imik peab õppima seoseid looma, samuti hakkab ta ema/isa järgi sõnu õppima (alguses küll ainult lälisema vms). Oluline on, et lapsel oleks kellegagi kiindumussuhe. MAIMIK Oluline on lapse keele areng ja samuti kõndima Sõnavara kiire õppimine. Selles eas toimub ka kiire areng, kus areng; reeglite lapsevanem peab lapsele selgeks tegema kindlad olulisus; piiride reeglid, sest selles eas hakkavad nad ise katsetama katsetamine asju. Lapsevanem peaks kindlasti toetama lapse iseseisvust (lasebki lapsel ise süüa, kõndida jms).
eelistavad kõrgemat hääle helisagedust(Snow) · Naeratamine -reaktsioonina sisemisele stiimulile, vallandub kergemeni tuttavale inimesele; sotsiaalne u 3kuuselt, vastastikusus · Imprinting/Vermimine - Õppimine, mis toimub väga varases eas ja on aluseks lapse kiindumusele emasse. Konrad Lorenz+hanupojad. Kiindumus- lohutus, lähedusvajadus, jääb ema pikaks ajaks kodu põhiliseks sümboliks. Varane kiindumussuhe häirimine- emotsionaalselt ebakindel (Bowlby). Kui see puudub puuduvad mängulised oskused, oskus vastata agressioonile, · Jagatud tähelepanu- juba 6k jälgib ema pilku, näpuga näitamine teiste tähelepanu suunamiseks · John Bowlby "söögilaua armastuse" teooria vastu, emotsionaalse seotuse aluseks on turvalisusvajadus nt ahv puuris koos kahe asendusemaga .
nad puutuvad kokku teise inimese stressiga. Temperamendil on oluline roll sellises emotsionaalses reageerimises teiste stressi suhtes, kuid tähtsad on ka perekonna sotsialiseerumisprotsessid. Gruseci jt (2002) arvates on vanema ja lapse suhtes kolm aspekti, mis edendavad prosotsiaalse käitumise internaliseerumist: 1. Vanemad on südamlikud ja hoolitsevad ning kiidavad tingimusteta heaks oma laste tegevused. 2. Lapsel on turvaline kiindumussuhe ja kogeb hooldajaid empaatiliste ja tundlikena. 3. Vanemad on vastutulelikud oma laste mõistlikele soovidele. Noorukiiga Noorukiiga on üleminekuperiood lapsepõlve ja täiskasvanuelu vahel, hõlmates põhimõtteliselt teismelise-aastaid. Bioloogiliselt tähistab seda puberteedi algus. Esimese menstruatsiooni kogemus jääb sageli mällu selge ja ereda sündmusena ja enamasti pigem negatiivsena.
aastani. 1882. aastal kutsus haigestunud vend Jakob Liiv Juhani enda asendajaks Triigi-Avispea kooliõpetaja kohale Väike-Maarjas. Juhan Liiv veetis seal poolteist aastat. Kuna vend Jakob ja ta sõbrad olid kirjanduslike ja rahvuspoliitiliste huvidega, siis mõjus nendega läbikäimine Juhanile arendavalt. Senise muusikahuvi (Liiv oli harjutanud viiuli- ja klaverimängu) asemele tuli luule. Sel ajal kujunes välja ka pikaajaline vastastikune kiindumussuhe Pandivere mõisa kutsari tütre Liis Goldinguga. Liisale on suunatud ka mitmed Liivi armastusluuletused ja säilinud on üle saja Liivi kirja L.G-le. Nagu teisedki 19. sajandi eesti kirjanikud tuli Liiv kirjandusse ajakirjanduse kaudu. 1885. aastal ilmus ajalehes Virulane Liivi luuletus "Maikuu öö". Samal aastal sai ta selle lehe toimetuses Tallinnas esimese töökoha. 1886. aastal püüdis Liiv oma haridust täiendada Tartus H. Treffneri eragümnaasiumis, kuid ei suutnud seal kohaneda
Leidub palju vanemaid, kes annavad oma lastele laksu, isad tavaliselt kasutavad karmimat füüsilist karistust kui emad. Nüüdsel ajal peetakse lapsele laksu andmist ahistavaks tegevuseks. Raske on teada, palju leidub lapsi, kes on vanemate poolt ahistatud, kuna paljud ei julge ega oska abi otsida. Laste küsitlemisel tuleb olla äärmiselt ettevaatlik. On leitud, et ahistavatel vanematel on tavaliselt enda järglasega ebaturvaline kiindumussuhe. Mõjud võivad olla laiaulatuslikud ning pikaajalised. Seoseid on leitud kriminaalse käitumisviisiga, perekonnavägivallaga. (lk122-125) 17 4.6. Emotsioonid Imikud hakkavad väljendama oma emotsioone hetkest, mil nad sünnivad. Sellises väikses eas saab ära tunda negatiivseid ja positiivseid tundeid, kas beebi naerab või nutavad. Peale
- Romantilised suhted – seksuaalne reproduktsioon ja koostöö järglaste eest hoolitsemisel - Sugulus-suhted – geeni replikatsioon - Sõprus – ellujäämine - Võimu-hierarhiad –pidevate võimuvõitluste vähendamine stabiilses grupis Näited: Meeste ja naiste erinevus seksuaalses käitumises = meestel rohkem partnereid ja vähem hoolivamad partneri valikus III Suhete areng: kiindumus ja vanemlikkus Missugused on 3 kõige olulisemat omadust partneri puhul? hooliv, huumor, mõistev Kiindumussuhe pole kindlasti vaid kaasaegse inimese omadus. See on inimese käitumist iseloomustav muster. Kõige olulisem II MS mis tõukas seda valdkonda uurima Bowlby. Freud- kiindumussuhe sellega, kes annab süüa. Onu pildil Harry Harlow- reesusahvikatsed, sidet tekitab ka miski muu... soojus ja pehmus! Ohuolukorras lähevad ahvid pehme ema juurde! 70ndad- seotussuhte uus käsitlus- kõigil jumala poolt loodud olenditel nahk. Nahakontakt on kõige
See võib tuleneda ka lapse lapsendamisest, sest on juriidiliseslt kirja pandud laste vanemad. Kannavad vastutust lapse hooldamise ja kasvatamise eest. Sotsiaalne vanemlus: on seotud vanemateks peetavate isikute ja lapse kooseluga, lapse eest hoolitsemise ja tema tarvete rahuldamisega. On bioloogilised vanemad, kes täidavad lapsevanema rolli vastavalt ühsikonna ootustele. Psühholoogiline vanemlus: lapse vanem on inimene, kellega teda ühendab kiindumussuhe ja kes teda kasvuperioodil kõige enam mõjutab. See jaotub neljaks osaks: argivanemlus (kooselu, ühine argielu), emotsionaalne vanemlus (armastus, kiindumus, tundesoojus), päritoluvanemlus(vanemate ja laste ühine ajalugu, ühised mälestused) ja vastutusvanemlus(hooldus, hoolitsus, vastutus). 16. lapse arenguperioodid (nimetused, vanus, mis seal toimub) lk 138 Imikuiga: 0-1 aastat. Õpib ära, et kisa peale tuleb kegei kohale, kisa=suhtlemine.
oma emotsioone reguleerida (eriti hirmu). Vältiv/tõrjuv lapsed ei näita distressi, ei ole häiritud, kui ema tagasi tuleb, siis väldivad. Hirmu seisundis füüsiline aktiivsus väheneb. Vätlimine/tõrjumine on seotud mitteturvalisusega. Ei soovi oma abitust välja näidata. Ärev/ambivalentne näitavad üles ärevust juba enne, kui ema ja laps lahutatakse. Töötavad koos hirm ja ootus. Pidev valvamine. Võivad demonstreerida vastuolulisi emotsioone. See laps, kellel on turvaline kiindumussuhe, läheb vähem pinget, energiat suhete muretsemisele ja on võimekam. Kiindumussuhet mõjutavad kui tundlikud on vanemad laste vajaduste suhtes. Tänapäeval on seisukoht, et laste vajadustele tuleb kiiresti reageerida. Mäng Mängu on raske defineerida, kuid kõik teavad, mis see on. Kindel on see, et mängu ei seo reaalsus, aeg, koht ega isik. Mäng peab kinni heameele põhimõttest, siis on mäng see, mis võimaldab regressiooni. Inimesed ei mängi seetõttu, et nad on vanad
Selle tulemusena on fundamentalistlikud seisukohad suhteliselt püsivad ja ei allu muutmisele või ümberkujundamisele. 23. Psühholoogilised protsessid pöördumisel. Loovprotsess (Arvo Pärt), hoiakute muutmine ja tunded, mis pöördumisega kasvavad. Hoiakute muutmine (kuidas need mõjutavad meie käitumist), atributsioon (kuidas ma seletan endale elunähtusi), alateadvus (alateadlik pingete lahendamine), kiindumussuhe (usaldusväärne suhe kellegagi) 24. Apostaasia ehk dekonversioon. Apostaasia motiivid ja liigid. Apostaasia võib tähendada: 1) Lahtiütlemine taandub, lahkub ja salgab. 2) Vormist loobumine ei osale usulistel asjadel ja pole organisatsiooni liige, aga usu põhiseisukohti jaatab. 3) Traditsiooni loobumine vahetab usku. Miks inimesed taanduvad: 1) kogemus lakkab, 2) intellektuaalne kahtlemine, 3) moraaliga
7.Kiindumus- emotsi suhe ema ja lapse vahel ja seotus võimendub. Kujuneb välja väga varjases eas. romantiline armastus Varajase kiindumuse rekonstrueerimine noorukieal kiindumusele lisandub hoolitsus ja seksuaalkäitumine. Kui vaadata kiindumust armastuse liigina, siis on noorukiea romantiline armastus , ja selle olemuse juurde me tuleme hiljem. Kiindumus viimaste aegade empiirilised uurimused näitavad seda, mis on põhiline selle puhul et lapseea kiindumussuhe, põhiline kuidas moodi kiindumus rekontsrueeritakse noorukiea ümber nii et prevaliseeriks jääb töömudel. Lapseiga Noorukiiga Kiindumussuhte ümberdefineerimine vastavalt suurenevale autonoomiale Kiindumussuhe lapseeas Kognitiivne ja emotsi areng Lapse-vanema kommunikatsioon: Kiindum nor: töömudelid töömudelid emotsi seisunid ja nendega seotud mõisted
Neid käsitlusviise rakendatakse tavaliselt suunamissüsteemi kaudu varsti pärast seda, kui abipalve on kätte saadud ning kasutada võidakse ka telefoni abiliine, individuaalseid või grupikohtumisi. Gruseci arvates on vanema ja lapse suhtes kolm aspekti, mis edendavad prosotsiaalse käitumise internaliseerumist: 1. Vanemad on südamlikud ja hoolitsevad ning kiidavad tingimusteta heaks oma laste tegevused. 2. Lapsel on turvaline kiindumussuhe ja kogeb hooldajaid empaatiliste ja tundlikena. 3. Vanemad on vastutulelikud oma laste mõistlikele soovidele. Interaktsioonid eakaaslaste ja õdede-vendadega annavad palju võimalusi teisi aidata ja lohutada ning loovad seega mõju suure allika prosotsiaalsele käitumisele. Me peame arvestama rolli, mis on eakaaslaste grupil kui sotsiaalsel raamistikul, mille abil lapsed ja noorukid õpivad, kuidas toime tulla suhete probleemidega, väljendada oma emotsioone avalikult, ja
kohanenud (Waters, Wippman ja Sroufe, 1979) · Samas võib oluline olla mitte seotuse tüüp iseeneses, vaid asjaolu, et laps ise on rõõmsameelse ja rahuliku loomuga (Kagan, 1984) Varane lahutamine esmasest hooldajast · John Bowlby ema ja lapse varase kiindumussuhte häirimine toob tagajärjena kaasa selle, et inimene on oma hilisemas elus emotsionaalselt ebakindel · Lasteaiad · Lastekodud · Sotsiaalsus, järjekindlus, saavutused Kui kiindumussuhe puudub · Harlow ja reesusahvid Isolatsioon, mis kestis kauem kui 3 kuud Puuduvad mängulised oskused Puudub oskus vastata agressioonile Stereotüüpiad ja autoagressiivsus Sellise käitumismustri püsivus teismelise ja täiskasvanueas (võimetus järglasi soetada) · Inimestel lisandub kognitiivne mahajäämus Kas varase sotsiaalse deprivatsiooni mõju saab muuta? · Mineviku muutmine reesusahvide näitel Mängukaaslased Teine laps
väärkohtlemine) vormist koosnevana. Kõik need võivad olla omavahel seotud aga võib olla ka nii, et perekonna funktsioneerimise probleemid võivad olla ka laialdasemad (vanemate konfliktid, nende kiindumussuhted lastega, kasvatusstiil mõjutavad teineteist vastakuti).Kui laps kogeb varajases eas väärkohtlemist, siis on ilmselt lapse-vanema kiindumissuhtes häireid ning lapsel võib olla ka hilisemas eas ebaturvaline kiindumussuhe. Lapse väärkohtlemine on üks agressiivsuse vorm. Agressioon- ühe inimese poolne kahjustav või destruktiivne käitumine teise suhtes, kusjuures inimene, kes on sellise käitumise objektiks, ei taha niimoodi koheldakse. Lapse väärkohtlemine- füüsiline või vaimne kahju, seksuaalne ahistamine või hooletussejättev alla 18-a lapse kohtlemine inimese poolt, kes vastutab lapse heaolu eest tingimustes, kus lapse tervis või heaolu on ohtu seatud. (võtmemõisted:
kandnud. Sotsiaalne rahulolu kui tasu iseeneses. Harlow tegi katse ahvidega, et tõestada kumb on õige, kas Freudi või Bowlby väide. Katse seisnes selles, et ahv oli puuris koos kahe asendusemaga. Ta leidis, et Freud eksis ja Bowlbyl oli õigus. Lapse kiindumus hooldajasse. Kiindumus tuleneb lähedusvajadusest. Lohutus (uuest, hirmasast olukorrast) võib tulla nägemisest, kuulmisest ja puudutustest. Nt väike laps ei lähe emast väga kaugele. Kiindumussuhe jääb inimese jaoks pikaks ajaks oluliseks. Kuigi liikumisraadiums suureneb pidevalt, jääb ema pikaks ajaks turvalise kodu põhiliseks sümboliks. Bowlby seotusteooria. Kaasasündinud kalduvus otsida täiskasvanuga otsest kontakti. Laps naudib nähtavalt seotust oma emaga koos olemisest ja temaga suhtlemisest. Ema hääle ja lõhna eelistamine. Naeratamine rahulolu märk, sotsiaalse kontakti märk. Leiab, et inimesele 27
e. Isiklikud reeglid, millele vastavalt kujundatakse oma käitumine – Personaalsed reeglid f. Kehtivad hoolimata autoriteedi arvamusest – Moraalireeglid ja prudentsiaalsed reeglid g. Kui autoriteet algatab muutmise, võetakse kasutusse uus reegel – Konventsioonid 5. Võgotski seletas sümbolilist mängu kui – Rekvisiidi identiteedi ajutist asendamist sümboliseeritava objekti identiteedi aspektidega 6. Bowlby väitis, et kiindumussuhe annab lapsele sotsiaalse keskkonna sisemise töömudeli. See töömudel hõlmab – Uskumusi ja ootusi, kuidas inimesed sotsiaalsetes suhetes käituvad; Juhiseid teiste tegude tõlgendamiseks; Harjumuspäraseid reaktsioone suhtlusolukordades 7. Imikute puhul on näidatud, et nad kalduvad – Tegema kõike siin loetletut ( Rahunema, kui kuulevad täiskasvanut lähenemas; Näoilmetele reageerima; Jäljendama näoilmeid; Vaatlema inimeste nägusid) 8
superego - kõik mis puudutab ühiskonnas olevaid norme. Emotsionaalne deprivatsioon ja kiindmus õpisituatsioonides - emotsioonidega eluliste asjaolude mitterahuldamine. Need lapsed, kes emotsionaalse deprivatsiooni all kannatanud, neil esinevad teatud probleemid hilisemas eas. Väljendub erinevates sotsiaalsetes probleemides, näiteks lähisuhteid on raskem luua, raha planeerimist ei osata. Indiviidididel puudub empaatia. Kui kiindumussuhe on piisavalt lähedal, tähelepanelik, senistiivselt reageeriv, vastutusvõimeline, tunnustav? Jah - turvalisuse tunne, armastus. Eneseusaldus mängutujuline, naeratav, sotsiaalne, uurimisele orienteeritud TURVALINE (B) Ei - pidevalt mittevastutusvõimeline, mittesensitiivne, tõrjuv kaitse kontakti vältimine TÕRJUV (A) Ei - ebajärjekindlalt vastutusvõimeline ja sensitiivne hirm, ängistus taastada kontakt/vältida kontakt AMBIVALENTNE (C) Hinnangumeetodid 1
EEG häired mitmete psüühikahäirete korral (epilepsia) Kronobioloogia Meie tegevused on rütmilised (ühel ajal ärkame, ühel ajal lähme magama) - Unehäired - Unestruktuuri muutumine Elusündmused ja psüühikahäired - PTSD - Pidevad valikud ja ebakindlus - depressioon Psühholoogilised teooriad Kognitiivne areng – Piaget - Ühel hetkel on teistel õigus mitte ainult endal Kiindumusteeoria – Bowlby - Kiindumus on arengus oluline, ebakindel kiindumussuhe ei aita kaasa enda kiindumusvõima arenemisele Õppimisteooria – Pavlov - Psühhoanalüüs – Freud - Hakkas psüühikahäireid seostama üleelamistega Positiivne psühholoogia Kognitiiv-käitumisteraapia – Beck - Becki triaad – arvamused iseendast, tulevikust ja teistest Pereteraapia - Pere mõjutab meid iga päev Kognitiivne mudel Igaühel on omad kogemused, reeglid, uskumused - Stiimul – keegi reageerib - Hinnang – hindan teise stiimulit
annaabi.ee 
