Empiirilised ehk indiviidi praktilisse kogemusse kuuluvad argumendid lähtuvad loogika reeglitest ja seadustest. Aksinoom on lähtekohaks võetav valem, mida antud teooria raames ei tõestata ja millest (koos teooria teiste aksinoomidega) tuletatakse varem kokkulepitud järeldamisreeglite järgi kõik teooria ülejäänud valemid. Aprioorseid argumente kasutatakse selleks, et suruda teistele peale oma arvamusi, sõltumata nende tõesusest või väärusest. Intuitsioon ehk vaistlik enesetunnetus on seotud vahetu emotsiooniga. Empiiriliste argumentidega põhjendatakse, aprioorsete argumentidega püütakse veenda psühholoogiliselt. Loogiliste järelduste tegemisel on abivahendiks mõistus. Aprioorsed argumendid ei tõesta teesi. Alati ei saa empiiriliste ja aprioorsete argumentide vahele tõmmata ranget piiri kõik sõltub kontekstist.
4. Missugused on kasvatuse eesmärgid? 5. Kas jutt indigolastest on bluff? 6. Miks on eneseteadvuseni nii pikk arengutee? 7. Kas laps on täiskasvanule võrdne partner? 8. Kas laps peab sõna kuulama? 9. Miks on harjumused vajalikud? 10. Mis vägi on memme musil? 11. Mis värvi on armastus ? 12. Milles on kiituse imeline jõud? 13. Kas last tohib karistada? 14. Miks tuleb last vabadusele juhtida? 15. Mis on kõlbeline enesetunnetus? 16. Miks on vaja leida kesktee? 17. Miks Peeter Põllu kasvatusõpetus ei vanane? Lõpetuseks Viiteallikad SAATEKS Meie raamaturiiulid on täis perenõustajate, suhtlemistreenerite ja koolitajate raamatuid, kus erinevas sõnastuses korratakse lapsest lähtuva kasvatuse tõdesid: laps on täiskasvanule võrdne partner loobuge sõnakuulelikkuse müüdist, laps ei pea kuuletuma
Kuid tänasel päeval hakatakse alles vanemana kirjanduse mõistet väärtustama õiglaselt. Raamatud on selleks, et edastada oma mõtteid ja tarkusi maailmale. Lugedes teaduslikke ning ajaloolisi juhtumisi saad teada uusi sõnu, mis omakorda laiendab rohkesti silmaringi. Kriminaal- ja põnevusromaanide keerdkäigud panevad sind arutlema erinevate isiksuste valikute tegemises ja otsustes. Armastusromaane lugedes tekitad endale põnevust tegelaste eneseväljenduse kaudu, samuti paraneb enesetunnetus. Ulmekirjandus on levinud eeskätt kirjanduses ja filmikunstis ning arendab meie maailmataju ja paneb mõtlema universumi üle. Suuresti avardub ka kirjaliku teksti jälgimine ja selle tähenduste lahtimõtestamine. Keskendumisvõime suureneb ja see tähendab, et inimene suudab ennast sisemiselt kokku võtta ja suunata kõik jõud ühele eesmärgile ning selle ka saavutada. Segavaid faktoreid ei panda tähele.
Psüühilised protsessid---aistingud,taju,mälu,mõtlemine,kõne,fantaasia,tundmused,tahe Mis iseloomustab ps. protsessi?---kindel algus ja lõpp (kindel järjestus) Psüühilised seisundid---tähelepanelikkus,hajameelsus,elurõõm,ärritus,rahulolu,väsimus Psüühilised omadused---veendumused,teadmised,oskused,vilumused,harjumused,iseloom Iseloomusta teadvust--- *psüühika kõrgeim aste *omane vaid inimesele *eristamine(mina ja mittemina--enesetunnetus) *tagab sihipärase tegevuse *võimaldab avaldada suhtumist teistesse inimestesse ja maailma erinevatesse nähtustesse Iseloomusta alateadvust *talletab nähtused,mis mingil põhjusel jäävad väljapoole teadvust *võimaldab vastu võtta singaali, mis teadvusesse ei jõua *seguneb minevik-olevik-tulevik (unenäod) *väljendub intuitsioonis,afektides,hüpnoosis,harjumustoimingutes Avaldub ka sellistes püüdlustes, tundmustes ja tegudes, mille põhjusi inimene ei teadvusta
ja võimetes mõtteid analüüsida. Sokratese järgi on ka sõnal filosoofia teine tähendus. Sokratese järgi oli filosoofia eesmärk inimeste kasvatamine ja peamine mõte vooruse olemuse mõistmine. Et voorusest aru saada, olid tema arvates tähtsad ka teadmised. Ainult filosoofia suutis seda teha, sest õige toimimine juhtub õigest teadmisest, seega on vooruslikkus õpetatav. Õige teadmise eeldus on enesetunnetus ning teadmine, et inimesed tegelikult suurt midagi ei tea. Ta aitas vestluse teel kaaslastel jõuda järeldusele, et nende tõekspidamised on vasturääkivad ning et nad ise midagi ei tea. Seejärel aitas ta neil taas vestluse kaudu jõuda õige teadmise jälile. Tema õpetuses sisaldub nii humanismi, idealismi kui ka kasvatusse uskuvat optimismi.
Igasugune kättemaks ei ole õigustatud, see on pigem vahend omaenda nõrkuse näitamiseks. Õigele teele satub inimene, kes kannab endas kaasas lapsepõlve siirast puhtust ja headust. Tolstoi püüdis veel näidata seda, et inimesed on unustanud selle põhitõe. Tema arvates ongi elu antud selleks, et saada ,,teiseks" inimeseks. Tolstoi poolehoid kuulub aga lihtrahvale, sest nad on vabad ja nad ei eksi headuse ja tõe teelt. Neid ei huvita enese täiustamine ega enesetunnetus, nad lihtsalt on. kui Tolstoi püüab siiski näidata, et ka nemad püüavad kõlbelise ideaali poole. Ta ühendab tegelased, kellest üks on kindlasti aadlik ja teine lihtrahva esindaja. Sellise vastandamise kaudu püüab ta näidata, kuidas kõrgseltskonna esindaja lihtrahva tõdedele ja headusele toetudes püüab ennast muuta, et jõuda tagasi lapsepõlve juurde, vabanedes see kaudu oma näilikkusest ja valskusest.
· Kollektiivsed kujutelmad-keel,kunst, religioon,teadus,müüdid Kollektiivne teadvus · Moodustub individuaalsete teadvuste baasil · On individuaalsetest teadvustest sõltumatu · Individuaalne teadvus peegeldab kollektiivse teadvuse sisu Religioon · Religioossete ideede allikaks on ühiskond. Kõrgem jõud, mida inimesed tunnetavad on tegelikult ühiskond. · Religioon on ühiskonna enesetunnetus · Jumala religioon asendub inimese-religiooniga Enesetapud · Enesetappude arv on riigis pika aja jooksul stabiilne · Ei sõltu majanduslike tingimjuste kõikumisest ega rahva tervisest · Kõige rohkem sõltub enesetappude arv ühiskonna moraalsest kliimast · Viimane tuleneb religioonist- protestantidel on rohkem suitsiide kui katoliiklastel MAX WEBER · Verstehen(mõistmine) sotsioloogia
Voldemar Kolga: ,,Kellel on adekvaatne Küllap see on nii ka tänapäeval, enesetunnetus, see enamasti ei lase sest me ju igatseme nii vabadust kui ka ennast sõpradest, iidolitest, autoriteetidest, armastust. Aga ilmselt oli vabaduse reklaamist, poliitikast mõjutada." algne ja konkreetne tähendus selline: ta laskis mind vabaks, sest ta armastab ,,Haridus teeb vabaks" see sentents mind. Kui õpetaja armastab õpilasi, on
SUHTLEMISPSÜHHOLOOGIA KORDAMISKÜSIMUSED Osa A (teooria) Suhtlemises toimuvad põhiprotsessid · Teabevahetus e. kommunikatsioon · Koostöö ja mõjutamine e. interaktsioon · Vastastikune tajumine e. pertseptsioon informatsioonivahetus, regulatiivne funktsioon, emotsionaalne funktsioon. Enesetunnetus, tunnetuse areng üldiselt, ühistegevuse korraldamine. Suhtlemisvajadused Suhtlemise aluseks on kompleks vajadusi, nt: · Inklusioon püüd seltsi järele · Vastastikuste sidemete loomine · Ärevuse kõrvaldamine · Kontrollitarve · Eneseaustuse saavutamine Suhtlemise tähtsus isiksuse kujunemisel Suhtlemise käigus toimub inimeste vahel vastastikune tajumine ja mõjutamine ning sotsiaalsete suhete aktualiseerimine. Areneb enesetunnetus ja tunnetus üldiselt
"...inimese uuestisündi puhtamas iseendas ja maailmas..." (Karl Muru). Luulest kostub kaduvuse ja surma tunnetamine ("Eleegiliselt", "Milleks mulle tiivad", "Magaja", "Öö"), samas on see aga nii eht-talvikulikult irooniline ("Pihtimuskilde", "Haige", "Lauliku hommik", "Jumalate hämaras"). Rahutu aeg ja maailm kajavad ka Talviku luules. Tsükkel "Dies irae" on tema "...vahetumalt ajakriitiline luulesari..." (K. Muru), kus kirjanikule iseloomulik lüüriline enesetunnetus valdavaks saab. Kogu lõpetab luuletus "Hommik", mille kaks viimast stroofi sisendavad lootust, et aega saab muuta, kui ise piisavalt tugev olla: Pärast "Kohtupäeva" avaldas Talvik ainult neli luuletust; käsikirjas on säilinud seitse luuletust ja luulekildu, nende hulgas 1939. aastal kirjutatud "Loojak" lausa prohvetlik nägemus eelseisvast: Sõja-aastail elas Talvik koos Betti Alveriga tagasihoidlikku elu Tartus ja Pühastes. 1945. aasta mais arreteeriti luuletaja alusetult
1974. aastal abiellus eesti kirjaniku ja diplomaadi Jaak Jõerüüdaga. LOOMING Esimestes luulekogudes on Luik valdavalt looduslüürik, eneseväljenduses nooruslikult elamusvärske ja siiras. Maailm, nagu see avanes noore lüüriku habraste, värvikate ja liikuvate värsside kaudu, oli valdavalt kooskõlaline, kuigi dialoogis loodusega võis ajuti tabada meeleolulist heitlikkust. Kogusid "Lauludemüüja" , "Hääl" ja "Ole kus oled" iseloomustab muutuv enesetunnetus ja teisenev vahekord keskkonnaga. Taanduvate looduspiltide asemele tuleb linnamiljöö ja enesetunnetuslikke hingemaastikke. Kodunemisraskused tehiskeskkonnas toovad luulesse tusameelsust ja ahistavat suletust, millest püütakse üle saada pilku enesesse pöörates, oma piire ja eetilisi kohustusi määrata katsudes, loomulikkust, headust ja armastust ükskõiksele või vaenulikule välismaailmale vastandades.
................................................6 2.2 ,,Veronika otsustab surra" saamislugu....................................................................7 3. Romaanide ,,Üksteist minutit" ja ,,Veronika otsustab surra" naispeategelased.......8 3.1 ,,Üksteist minutit" sisututvustus..............................................................................8 3.2 ,,Veronika otsustab surra" sisututvustus..................................................................8 3.3 Maria enesetunnetus ja selle muutused teose jooksul..............................................9 3.4 Veronika enesetunnetus ja selle muutus teose jooksul............................................11 3.5 Maria ja Veronika enesetunnetuste muutused graafiliselt.......................................13 4. Armastus Maria ja Veronika elus..............................................................................14 4.1 Maria suhtumine armastusse ja selle muutused teose jooksul...............................
otsimine mure korral; Saab aru, et inimestel mõtteid. osad lapsed veel tunnetega hirmuga toimetulek; teiste võivad olla temast einevad Väljendab oma toime. tunnetest arusaamine; tunded ja emotsioonid. emotsioone ja räägib positiivsete tunnete On osaliselt kujunenud nendest. väljendamine. enesetunnetus ja On tundlik teiste eneseteadvus. hinnangute suhtes, need Väljendab tugevaid mõjutavad tema emotsioone, oma mina. enesehinnangut. Alternatiivid agressiivsele Kiusamisega on rühmas
Erinevused inimliku ja loomse maailma vahel. Referaat lõpeb kokkuvõttega, mis sisaldab käsitluse tulemusi, ning kasutatud kirjanduse loeteluga. Kuna esimese kursuse üliõpilasele tekitab Cassireri lugemine mõningaid raskusi, oli heaks abimeheks Oxfordi filosoofialeksikon, mis aitas lahti mõtestada erinevaid termineid. Mis on inimene 4 1. Enesetunnetuse kriis. Ajast aega on olnud enesetunnetus filosoofilise uurimistegevuse kõrgeim eesmärk. On olnud erinevaid teooriaid ja suuri lahknevusi, kuid ka kõige skeptilisemad mõtlejad ei ole eitanud enesetunnetuse võimalikkust ja tarvilikkust. Skeptikute arvates on enesetunnetus eneseteostuse tähtsaim eeltingimus. "Et tunda rõõmu tõelisest vabadusest, peame purustama ahelad, mis seovad meid välise maailma külge," arvab Montaigne. Tänapäeva psühholoogid ei tunnusta vaid introspektiivset meetodit
Lapsed, kes saavutavad neis parimaid tulemusi, omavad häid juhiomadusi (Vikat, Rukonen, Noormaa 2002). Laste loovuse uurijad nimetavad tõusu – ja langusperioode laste loovuse arengus 4 - 16 eluaastani: Esimene tõus on täheldatav 5 - 6 eluaastal, mil nad hakkavad vahet tegema kogetu subjektiivsete ja objektiivsete omaduste vahel. 7 – aastaselt algab uuesti langus ja uus loovuse tõus on täheldatav 10 – 11 aastaselt. Teismelisele on iseloomulik segadus, madal enesetunnetus ja sõltuvus eakaaslastest, mis tingib loovuse uue languse 12 – 13 aastaselt. Uus tõus loovuses tuleb 16 - aastaselt kui saavutatakse sisemine ja välimine tasakaal (Sepp 2010). Kui varasemad käsitlused pidasid silmas eelkõige loovuse kognitiivseid aspekte, siis praegusel ajal osutatakse tähelepanu ka isiksusega seonduvale, kõneldakse loovast või andekast käitumisest, mille tunnuseks on inimese loomingulisusele suunatud hoiak. Loovuse
Avardasid kirjanduslikke kontakte (tõlked) Esines liialdusi, kuid viisid eesti kirjanduse uuele tasemele. Gustav Suits 30. nov. 188323.mai 1956 Luulekogud: ,,Elu tuli" 1905, Helsinkis Teema: *Laulud noorusest, näeb noortes jõudu ja elu uuendajaid *võitlusmeel ja isamaa *vabadusideed * armastus ,,Tuulemaa" 1913 Teema: *küpse meister, tusane enesetunnetus *Kodumaa ja aeg *konkreetne armastus luule *omapärased loodusmotiivid *tema tippkogu.euroopaliku kunsti tase. ,,Kõik on kokku unenägu" 1922 Teema:*poeetiline isiku ja aja kogu *armastus, maailmasõja teema, inimsuse kaitse, loodus, inimlik lähedus, vabariigi vaimustus ja mitte vaimustus. ,,Tuli ja tuul" 1950, Rootsis
4) kokkuvõtete tegemine- pikema vestluse või selle osa lõpul (Suhtlemispsühholoogia üldkursus 2011) 1.1.3 Empaatiline kuulamine Empaatiline ehk sisseelav kuulamine on kõneleja teate emotsionaalse tähenduse ja tähtsuse kõneleja jaoks tabamine. Positiivne hoiak on valmisolek ära kuulata teiste inimeste arvamusi ja seisukohti ning püüd arvestada kuuldut oma tegevuses. Eneseaustus on heasoovlik suhtumine iseendasse. Selle aluseks on tõepärane enesetunnetus, ellarvamusteta suhtumine iseendasse. Empaatia on võime asetada iseennast teise inimese olukorda, et objektiivselt mõista tema tundeid ja käitumist (Suhtlemispsühholoogia üldkursus 2011). Empaatilise kuulamise eesmärk on tabada teate emotsionaalset tähendust ja teate tähtsust kõneleja jaoks. Kõneleja väärtussüsteemi süvenedes mõista, mida kuuldud teade just tema jaoks tähendab (Suhtlemispsühholoogia üldkursus 2011). 5
individuaalsetest teadvustest sõltumatu. Individuaalne teadvus peegeldab kollektiivse teadvuse sisu. · Mehaaniline solidaarsus inimesed on sarnased ja tänu sellele solidaarsed, üksikisik allub kollektiivsele teadvusele. Orgaaniline solidaardsus inimesed on erinevad ning üksikisik on suhteliselt sõltumatu. · Religioon ideede allikaks on ühiskond, kõrgem jõud mida inimesed tunnetavad on tegelikult ühiskond. Religioon on ühiskonna enesetunnetus. · Enesetappude põhjuseks on Durkheimi arvates ühiskonna moraalne kliima a.k.a religioon. · Max Weber · Ideaaltüübid teadus peab uurimisobjekti lihtsustama, idealiseerima keskenduma ainult uurimisobjekti olulistele omadustele, teised omadused jäetakse kõrvale. Ideaaltüüp e puhas tüüp objekti lihtustatud mudel. · Sotsiaalse tegevuse ideaaltüübid: a) Sihiratsionaalne tegevus saavutada võimalikult väikese vaevaga soovitud eesmärk
Kuigi inimene on võimeline oma üksikuid eelarvamusi teadvustama ja isegi muutma, ei saavuta ta kunagi kõigi oma ajaloolis-kultuuriliste eelarvamuste teadvustamist. Nende kompleks on liialt sügav, mistõttu alati jääb teatud iseenesestmõistetavusi, mida ei tule pähegi küsimuse alla seada. Kui aga on tõsi see, et inimene ongi kompleks kultuurilisi eelarvamusi, siis on oma eelarvamuste enesele teadvustamine ühtlasi ka enesetunnetus. Gadamer rõhutabki seda, et igasugune piisavalt sügav mõistmine, selline, mis teadvustab meile meie eelarvamusi, on ühtlasi ka enesemõistmine. Kui selle mõistmise käigus inimese eelarvamused muutuvad, siis võib ütelda, et mõistmine muudab inimest ennast. See oleneb muidugi sellest, kui sügavad eelarvamused on mõistmisprotsessi haaratud. Pindsemaid eelarvamusi on inimene ilmselt valmis kergemini muutma, sügavamaid, mis kannavad isiksuse identiteeti, muutuvad väga harva.
muutused on kõige rohkem märgatavad lapseeas, kuid need ei lõppe täiskasvanuks saamisega. Arengul on oma suund, kuid erinevatel inimestel võib areng kulgeda eri suundades, mille tulemuseks on ühe või teise külje tugevam väljaarenemine. Iga inimene areneb kindla struktuuri järgi: areng toimub madalamatelt astmetelt kõrgematele. Madalamatel astmetel on inimese tunnetusmeeled (nägemine, kuulmine, haistmine, kompimine, maitsmine). Kõrgematel astmetel, milleks on mõistus ja enesetunnetus, võivad erinevused indiviiditi olla suured. Hoolimata erisugusest arengust läbib igaüks siiski kindlas järgnevuses oma vastavad arenguperioodid. Erinevus võib olla lihtsalt arengu kiiruses ehk arenguperioodi kestvuses. Enesekasvatus (self-education)- inimese teadlik eesmärgipärane tegevus, mis on suunatud enesearengule, eneseharidusele täiustamaks positiivseid ja kõrvaldamaks negatiivseid isiksuse omadusi.
(2006) • Viivi Luige osalusel on valminud raamatud „EppMaria“ (2007), „Ma olen raamat“ (2010) Esimestes luulekogudes on Luik valdavalt looduslüürik, eneseväljenduses nooruslikult elamusvärske ja siiras. Maailm, nagu see avanes noore lüüriku habraste, värvikate ja liikuvate värsside kaudu, oli valdavalt kooskõlaline, kuigi dialoogis loodusega võis ajuti tabada meeleolulist heitlikkust. Kogusid "Lauludemüüja" , "Hääl" ja "Ole kus oled" iseloomustab muutuv enesetunnetus ja teisenev vahekord keskkonnaga. Taanduvate looduspiltide asemele tuleb linnamiljöö ja enesetunnetuslikke hingemaastikke. Kodunemisraskused tehiskeskkonnas toovad luulesse tusameelsust ja ahistavat suletust, millest püütakse üle saada pilku enesesse pöörates, oma piire ja eetilisi kohustusi määrata katsudes, loomulikkust, headust ja armastust ükskõiksele või vaenulikule välismaailmale vastandades.
(Antsov, 2005) 1.3 Empaatiline kuulamine Empaatiline ehk sisseelav kuulamine on kõneleja teate emotsionaalse tähenduse ja tähtsuse kõneleja jaoks tabamine. Empaatiline kuulamine = peegeldav kuulamine + positiivne hoiak + eneseaustus. Positiivne hoiak on valmisolek ära kuulata teiste inimeste arvamusi ja seisukohti ning püüd arvestada kuuldut oma tegevuses. Eneseaustus on heasoovlik suhtumine iseendasse. Selle alus on tõepärane enesetunnetus, eelarvamusteta suhtumine. Empaatia on võime asetada iseennast teise inimese olukorda, et objektiivselt mõista tema tundeid ja käitumist. Empaatilise kuulamise eesmärk on tabada teate emotsionaalset tähendust ja teate tähtsust kõneleja jaoks. Kõneleja väärtussüsteemi süvenedes mõista, mida kuuldud teade just tema jaoks tähendab. (Antsov, 2005) 2. KUULAMISTEHNIKAD Suhtlemispsühholoogia valdkonnas nimetatakse erinevaid kuulamistehnikaid, mille
oma talu välja osta ja pidid lahkuma oma esivanemate kodust ja loovutama võõrastele põllud. Talude väljaostuga käis kaasa talude kruntimine, st maad koondati terviklikesse kruntidesse, ribapõllud ja küla ühiskarjamaad kaotati. 3.Rahvusliku liikumise algus mõiste, rahvusliku liikumise põhjused, algus. K. J. Peterson. Tartu Ülikool. Estofiilid. Talurahvakoolid. -Rahvusliku liikumise käigus tekkis rahval eneseteadvus ja enesetunnetus. See oli organiseeritud tegevus rahvuse eneseteadvuse ja enesemääramise äratamiseks. Põhjuseid oli mitu: romantismi levik filosoofias ja kirjanduses ja kunstis, valgustusideed. Prantsuse revolutsiooni ja Napoleoni sõjad tõid kaasa rahva eneseteadvuse tõusu paljudes maades. Rahvusliku eneseteadvuse kujunemisel oli tähtis roll talupoja maailma avardumisel ( pärast pärisorjuse kaotamist). Hakkasid arenema teedevõrk ja postijaamade süsteem. *K.J
· Vastastikune tajumine ehk pertseptsioon 2. Suhtlemisvajadused · Inklusioon ehk püüd seltsi järele · Vastastikuste sidemete loomine · Ärevuse kõrvaldamine · Kontrollitarve · Eneseaustus 3. Suhtlemise tähtsus isiksuse kujunemisel Suhtlemise käigus toimub inimeste vahel vastastikune tajumine ja mõjutamine ning sotsiaalsete suhete aktualiseerimine. Areneb enesetunnetus ja tunnetus üldiselt. Arenevad väärtushinnangud ja suundus. 4. H. Lasswelli kommunikatsiooni mudel Kes? Mida ütleb? Kuidas? Kellele? Milline on tulemus? Allikas-teabe Sõnum Kanal Teabe Mõju ja edastaja edastaja tulemus
(Laps hakkab riidlema, keeldub mänguasjadest ja teistest esemetest, mida ta on varem kasutanud); Despotism või armukadedus. (Laps otsib tuhat viisi, kuidas ilmutada oma võimu ümbritsevate üle: suhetes täiskasvanuga, suhetes noorema või vanema õe vennaga). Kolmanda eluaasta lõpuks on laps omandanud järgmised sotsiaalsed oskused: saab aru, et inimestel võivad olla tema omadest erinevad tunded ja emotsioonid; tal on osaliselt kujunenud enesetunnetus ja eneseteadvus; väljendab tugevaid emotsioone, oma mina; võib karta tundmatuid ja uusi asju; tahab igapäevastes olukordades valikute üle ise otsustada ning üritab neid ka täide viia; tema enesekindlus on kõikuv; enesekindluse saavutamiseks vajab ta turvalisust, tunnustust, rutiini ja reegleid; osaleb täiskasvanuga ühistegevustes; teisi lapsi pigem jälgib, tegutseb nendega kõrvuti;
2. Hinnanguline tasand - mina-ideaali olemasolu, oma väärtuse ja väärikuse tunnetamine. 3. Regulatiivne tasand - võime jälgida iseenda käitumist, analüüsida, hinnata ja teha õigeid valikuid, edu taotlus. 4. Energeetiline tasand - eneseteostus, enda realiseerimine tegevuses. Eneseteostus - osata arendada kõiki võimeid sel moel, et mina säilib ja rikastub. Enesetunnetus - oma sisemaailma (mina) tunnetamine ja tegude hindamine, eeldades võimet oma mina ümbritsevast maailmast eristada ning enda tegevust analüüsida. Oma mina tunnetades inimene teadvustab iseennast. Tunnetuse kujunemine toimub refleksiooniprotsessis ühes teadvuse arenemisega. I Identiteedikriis - ei osata endale aru anda, mille nimel aktiivsed ollakse; inimestest on saanud vahendid, kes ei kuulu iseenese juurde.
Samuti suudab ta valitseda oma emotsioone, nii et see ei häiriks kaasinimesi. 4. Küps isik näeb asju säärasena, nagu need on; talle on omane realistlik eluvaade. Ta ei moonuta tõelisust ega projitseeri sinna olematuid omadusi. Ta on võimeline oma tarbeid valitsema ja impulsse ohjeldama, ilma et laseks neil end juhtida. Ta ammutab elus toimetuleku jõudu lihtsast põhimõttest: pühenduda jäägitult oma elulistele ettevõtmistele. 5. Küpsele isikule on omased sügav enesetunnetus ja arenenud huumorimeel. Tal on hea ülevaade nii oma tugevatest kui ka nõrkadest külgedest. Tal ei kao elu koomiliste ja jaburate olukordade märkamisel naljataju. Ta on võimeline välja naerma ka seda, mida paljud hindavad kõige kõrgemalt - oma ego. 6. Küpsel inimesel on terviklik elufilosoofia. Ta teeb vahet olulise ja vähem tähtsa vahel ning mõistab asju ja nähtusi süsteemselt, suhtetoimes üksteisega. Tema elus orienteerumise teljeks on
Talvik usub "...inimese uuestisündi puhtamas iseendas ja maailmas..." (Karl Muru). Luulest kostub kaduvuse ja surma tunnetamine ("Eleegiliselt", "Milleks mulle tiivad", "Magaja", "Öö"), samas on see aga nii eht-talvikulikult irooniline ("Pihtimuskilde", "Haige", "Lauliku hommik", "Jumalate hämaras"). Rahutu aeg ja maailm kajavad ka Talviku luules. Tsükkel "Dies irae" on tema "...vahetumalt ajakriitiline luulesari..." (K. Muru), kus kirjanikule iseloomulik lüüriline enesetunnetus valdavaks saab. Kogu lõpetab luuletus "Hommik", mille kaks viimast stroofi sisendavad lootust, et aega saab muuta, kui ise piisavalt tugev olla: Ei, meid enam püüa Käsk, mis kivis hangub. Nüüd meil antud lüüa, nii et maailm vangub. Aeg nüüd kaljuvööle kannustada täkku, heita et säält ööle raudne kinnas näkku. Aega ennast aga ei jätkunud. 1939 algas Maailmasõda, 1940 aga "pöördus maakera itta". Sarnaselt pealkirjastatud värssmontaazi autor Juhan Sütiste avaldas 1940.
See on seisund, kus igaüks on õigusega umbusklik iga teise suhtes, ja just umbusk, mitte lihtsalt egoism või sadism, viib sõjani, kus inimesed ründavad kasu, julgeoleku ja maine pärast. See sõda toidab ennast ise, sest mõistlik kahtlus vägivaldse käitumise võimalikkuses viib üha kasvavale vägivallaspiraalile. 3. Milline on Hobbesi arusaam inimloomuse ja mis mis seos on sellel poliitikafilosoofiaga? Hobbesi järgi saab inimloomuse mõistmiseks kaks võtit: enesetunnetus (aus sisevaatlus millised on inimesed ehk milline on nende mõtete, lootuste ja hirmude iseloom) ja füüsika printsiipide tundmine, kui ,,keha" ehk mateeriat, millest me koosneme. Seos poliitikafilosoofiaga seisneb selles, et selleks, et mõista viimases olevat kodanikku peame mõistma neid inimloomuse kaht printsiipi. 4. Miks võrdleb Hobbes loodusseisundit sõjaseisundiga? Sest meil puudub valitsus, mis reguleeriks ühiskonda puuduvad reeglid, normid ning käib
Tähtsat osa Smuuli kirjandusliku tee kujunemisel etendasid ajaloolise arengu sattumised. Suure Isamaasõja ja sõjajärgsetel aastatel oli eesti kirjandus oma arengujärgu poolest noor, mitmes olulises aspektis alles tekkiv, kujunev, alustav kirjandus. Smuulil oli sellesse kujunemisse palju anda - rikas ja jõuline anne, mis kohe tähelepanu äratas. Anne oli esialgu aga selle vajaliku aluse ja kindluseta silmaringi ja maitse kujundamise ning selle kaudu tekkiv enesetunnetus, kriitiline käsitus oma loomingust ja missioonist. Smuul sai kirjanikuna kiiresti tuntuks. Oma esimesed silmapaistva tähendusega teosed kirjutas ta enne, kui oli isikulises arengus ja enesearendamises jõudnud avarama ning sügavama kirjandusekäsituseni. Seda asjaolu tuleb meeles pidada, eriti siis, kui vaatluse ja hindamise all on tema sõjajärgsete aastate looming, selle ebaühtlus ning kaldumine lihtsustava kirjandusemõistmise sõiduvette. Kirjandusliku hariduse puudumist ja
Sokrates veetis suurema osa oma ajast tänavatel kus ta rääkis ja arutas inimestega. Pidevalt kivistades oma keha pikkade jalutuskäikude ja harjutustega. Sofistide ilukõnele vastandas Sokrates tõelise ilukõne, mis on seotud tõe tunnetamisega ja seetõttu kättesaadav vaid filosoofile. Filosoofia eesmärki nägi Sokrates inimese täiustumises. Õige toimimine tuleneb õigest teadmisest. Järelikult on üldine voorus tunnetatav. Õige teadmise eeldus on aga enesetunnetus. Eriti tähtis on teada oma teadmatuse taset. (Prits 2002: 8) Sokratese dialoogi skeem kui õppimise õpetamise viis on kasutusel ka tänapäeval mitmetes vormides. (Krips 2010: 164) 3. Platon Platon (427-347 eKr) on suurim Kreeka filosoof, filosoofia idealistliku suuna asutaja. Tema õpetajaks oli Sokrates. Platoni filosoofia, andis suure panuse retoorika arengusse. See mees oli suurepärane mõtleja, ning õpetaja, kes suutis oma õpilastel luua teadmisi.
kasutamine, mürgisegamine, kapitulatsiooni murdmine, reetmisele ajendamine võideldava riigiga. Voorusõpetus - Inimese kohustused iseenda vastu: - Sa ei tohi olla vastuolus iseendaga. - Kohustus enese alalhoiuks. Enesetapp on kuritegu, samuti enese vaimne, hingeline või füüsiline hävitamine. - Kohustus olla tõepärane ja pidada endast lugu. Vastandid on ihnus ja valetamine. - Moraalne enesetunnetus, mis nõuab tungimist südame sügavustesse on igasuguse inimliku tarkuse algus. Tunne iseennast! - Siia kuulub ka religioonikohustus. See tähendab meie kohustuste tunnetamist jumalike seadustena. - Kuna Jumala idee lähtub meist enestest, siis on see meie kohustus iseenda suhtes. - Kohustused teiste inimeste suhtes: - Need on esmalt armastuse kohustused: Heategevus, tänulikkus, osavõtlikkus. Vastandid: kadedus, tänamatus ja kahjurõõm.
Kognitiivne struktuur kujutab endast arusaamist maailmast, teadmisi ja oskusi sellega suhtlemiseks. (6) Ta pakkus välja, et laste mõtlemine ei arene mitte sujuvalt: on hoopis teatud punktid, kus laps liigub edasi täiesti uute võimete tasemele. Tema arvates toimuvad need üleminekud 18-kuuselt, 7-aastaselt, 11- või 12-aastaselt. (7) 5.1.1. Sensomotoorne staadium (2 esimest eluaastat) Õpitakse ennast eristama ümbritsevast keskkonnast, tekib enesetunnetus. Kujuneb arusaam asjade püsivusest. See tähendab, et asjad eksisteerivad ka siis, kui nad ei ole vaateväljas. Selles staadiumis lapsed hakkavad maailmast aru saama tänu sensoorsete kogemuste koordineerimisele (nagu nägemine ja kuulmine) füüsiliste ja motoorsete tegevuste kaudu. Imikud saavad maailmast informatsiooni tänu füüsilistele tegevustele, mida nad teostavad. Lapse võimed arenevad reflektiivselt, instinktiivselt
samu emotsioone erinevate sõnade abil. Evans toob välja kuus baasemotsiooni: rõõm, 10 mure, viha, hirm, üllatus ja vastikus. Emotsionaalsed ja sotsiaalsed võimed on õpitavad. Õppimise aeg on eelkooliiga (laiemas mõttes kogu lapsepõlv), mil kujundatakse emotsionaalsed ja sotsiaalsed harjumused. Emotsionaalsed ja sotsiaalsed võimed on (Allmann, 2003) · tähelepanelikkus ja enesetunnetus · enesevalitsemine ja emotsionaalne enesekontroll · empaatia · suhtlemine · probleemide lahendamine · optimism ja pessimism · motivatsioon · koostöövalmidus. Poiste ja tüdrukute emotsionaalne kasvatus on soost ja traditsioonidest lähtuvalt mõnevõrra erinev. Lapsevanemad arutlevad tunnete üle rohkem tütarde kui poegadega. Omakorda kasutatakse tütardega suheldes rohkem tundeid illustreerivaid ja kirjeldavaid sõnu. Poiste puhul on emotsionaalne kasvatus kodus ratsionaalsem
· Täiskasvanute kõne hiljem olulisemaks · Laste mälu areneb laps-täiskasvanu suhtlemises, kui koos konstrueeritakse nii käesoleva hetke kui minevikusündmusi. · Räägitakse korduvalt! · Küsimuste esitamine ja jutustuse täiendamine täiskasvanute poolt · Siit areneb edasine episoodiline ja semantiline mälu Pikaajaline mälu: episoodiline mälu · Isiklikud kogemused · Areng koolieelses eas oluline · Sündmused; episoodid · ---- autobiograafiline mälu, enesetunnetus, semantiline mälu Semantiline mälu · Skeemid, stsenaariumid, mõisted, nendevahelised seosed (võrgustiku mudel) · Nii mälu kui mõtlemise ühikud · Teadmisi kogutakse · Teadmisi struktureeritakse ümber · Mida rohkem seoseid teadmiste vahel, seda lihtsam meelde tuletada · Verbaalsed ja kujundilised esitused Meeldejätmise strateegiad (mäluvõtted) · Mehaaniline kordamine · Hajutatud kordamine · Mõtestatud kordamine
uurimisobjektideks sünteetilise otsustused a priori (lk. 27) ning selle uurimuse sihiks on tuua esile sedalaadi otsustuste “võimalikkuse tingimused”. Selline järelemõtlemine eeldab muidugi ka seda, et reflekteeritakse teoreetilise mõtlemise allika üle. Metafüüsilise mõtlemise allikaks on aga puhas mõistus. Järelikult astub Kanti metafüüsika süsteemis sellele kohale, mis traditsioonilises metafüüsikas oli kuulunud ontoloogiale, mõistuse enesetunnetus ehk puhta mõistuse kriitika, mis pidi looma eeldused selleks, et oleks võimalik leida vastus transtsendentaalsele põhiküsimusele. “Transtsendentaalse pöörde” käigus, mille Kant filosoofiasse toob, kujuneb klassikaline metafüüsika kui teadus oleva olemise üldiseimatest määratlustest ümber mõistuse metafüüsikaks, mille eesmärgiks on tuua puhtast mõistusest esile inimese vaimse tegevuse nende avalduste eeldused, mis saavad õigustatult pretendeerida üldkehtivusele. Vt
"mõtlemine", "mina olen" ei tähenda, et mul on keha, vaid tähendab seda, et mõtlemisel on iseendast oma alus. Mõtlemine on midagi iseseisvat, mis millestki muust ei sõltu seega igasugune tunnetus ja teadmine on võimalik vaid eneseteadvuse tõttu ja tingimusel. SUBJEKT ------------- OBJEKT Teadvus = suhe, suunatus, intentsionaalsus ENESE-TEADVUS kui teadvuse suunatus teadvusele endale: subjektil tekib eneseteadvus. Igasuguse tunnetus eelduseks on ENESETUNNETUS / ENESETEADVUS. ERISTUMINE: res cogitans ja res extensa DESCARTES'I ratsionalism tähtsad TEADMISED Kahtlus kõik on kaheldav, lähtuma peab eeltingimustevabast mõtlemisest. Mõistuse ja jõu piire ei tunnistatud . Vaja leida vaid loogiline üldvõti. Ainus viis mõistust kõigist eksimustest vabastada = täielik kahtlus. Tahtis olla täiesti kahtlusetu, kindla teadmisega. Tõsikindel teadmine = Descates'i eesmärk. Kahtluste puudumine, Tunnetust tuleb mõõta
Nad suunavad naist tegema seda, mida soovivad ümberkaudsed ja naine arvabki, et tal pole muud väljapääsu, kui juhtunu täielikult unustada. Seeläbi pääsevad lähedased oma ebameeldivatest emotsioonidest, mida juhtunust kuulmine neis tekitas · Nõustamise lõpetamine nõustamise võiks lõpetada, kui naine orienteerub iseseisvalt ümbritsevas ja on valmis pöörama oma elus uue lehekülje. Enamasti naise enesetunnetus taastub siis, kui ta saab aru, et ta tegutses vägistamise ajal enesekaitsest lähtudes. Ta ei küsi enam endalt, miks teda vägistati. Nõustamise lõpus küsitakse naiselt tavaliselt, kuidas ta tulevikus kujutab ette oma suhteid meestega ja kas ta tunneb, et ta otsustab edaspidi oma seksuaalsuse üle ise. Nõustamine kestab tavaliselt viis nõustamisseanssi. Pikale veninud nõustamine näitab, et me ei usu tema võimesse iseendaga hakkama saada.
professionaalide ja kolleegide ühendus. Otsused sünnivad universaalsete kriteeriumide ja mitteformaalsete reeglite abil isikutevahelise suhtlemise käigus Poliitiline võib olla ka poliitiline, lähtudes jõudude vahekorrast organisatsioonis. 15. Otsustamisalused Otsuste alusteks on faktid ehk tõsiasjad, kogemus, ameti seisund, sisekaebus. 16. Otsustamiskäik 1) Otsustus probleemi formuleerimine Eesmärgi piiritlemine enesetunnetus Valikuvõimaluste piiritlemine kujutlusvõime Piirangute piiritlemine praktilised teadmised Otsustamis reegli tuletamine analüüsi võime 2) Andmete genereerimine Andmete kogumine otsustamisoskus Andmete hindamine ettenägelikkus 3) Otsuse vormistamine Rakendamine andmetele arvutamisoskus Teostamis protsessi algatamine suhtlemis oskus 17. Otsustamisstiilid
7) elutaju värskus 8) tippelamuste teke 9) sotsiaalne soojus 10) sügavad inimsuhted 11) demokraatlik meelelaad 12) oskus teha vahet hea ja halva vahel 13) filosoofiline huumor 14) loovus 15) vastuseis iseenda "ülekultuuristamisele" Arengut kindlustav käitumine · Keskendumine · Teadlik valik areneda ja kasvada · Enesetunnetus · Ausus · Järelekaalumine · Enesearendamine · Tippelamused · Ebaküpsete ego kaitsemehhanismide kõrvalejätmine Olemuslik armastus: · Pole omandustundega seotud · Ei saa kunagi küllastatud · Esteetiline kogemus · Pikaajaline terapeutiline efekt · Kõike haarav kogemus · Minimaalne ärevuse tase 6 · Armukadeduse puudumine · Võimaldab tõest partneri taju
· kokkuvõtete tegemine- pikema vestluse või selle osa lõpul Empaatiline ehk sisseelav kuulamine on kõneleja teate emotsionaalse tähenduse ja tähtsuse kõneleja jaoks tabamine. Empaatiline kuulamine = peegeldav kuulamine + positiivne hoiak + eneseaustus Positiivne hoiak on valmisolek ära kuulata teiste inimeste arvamusi ja seisukohti ning püüd arvestada kuuldut oma tegevuses. Eneseaustus on heasoovlik suhtumine iseendasse. Selle aluseks on tõepärane enesetunnetus, ellarvamusteta suhtumine iseendasse. Empaatia on võime asetada iseennast teise inimese olukorda, et objektiivselt mõista tema tundeid ja käitumist. Empaatilise kuulamise eesmärk on tabada teate emotsionaalset tähendust ja teate tähtsust kõneleja jaoks. Kõneleja väärtussüsteemi süvenedes mõista, mida kuuldud teade just tema jaoks tähendab. KUULAMISTEHNIKAD 1. Ignoreerimine, barjääri loomine- seisneb sisuliselt mittekuulamises, hinnangu andmises
Mida enam on erinevaid seoseid ja tegureid, mida inimene peab arvestama oma töös ja elutegevuses, seda suuremad ja .mitmesugusemad on tema teabevajadused :Struktuur tegevuse subjekt .1 tegevuse toimumise viis .2 .materiaal-tehnilised, looduslikud objektid, vahendid .3 suhted, sotsiaalne ümbrus .4 .sotsiaal-kultuuriline keskkond .5 :Põhilised teabevajadused Vajadus tunnetada oma tegevuse objekti, vahendeid, keskkonda .1 Enesetunnetus .2 Vajadus tegevusjuhiste järele .3 Vajadus reguleerida oma suhteid teiste inimestega .4 Seda kujundab ka inimese kujutlusevõime, loov suhtumine ümbritsevasse maailma. Vajadus uue teabe .loomise järele elamuste väljendamine .Teabevajaduse rahuldamise allikad Geneetiline informatsioon .1 Tegevusest tulenev vahetu kogemus .2 Vahendatud ühiskondlik kogemus õppimine, suhtlemine .3
kokkuvõtete tegemine- pikema vestluse või selle osa lõpul Empaatiline ehk sisseelav kuulamine on kõneleja teate emotsionaalse tähenduse ja tähtsuse kõneleja jaoks tabamine. Empaatiline kuulamine = peegeldav kuulamine + positiivne hoiak + eneseaustus Positiivne hoiak on valmisolek ära kuulata teiste inimeste arvamusi ja seisukohti ning püüd arvestada kuuldut oma tegevuses. Eneseaustus on heasoovlik suhtumine iseendasse. Selle aluseks on tõepärane enesetunnetus, ellarvamusteta suhtumine iseendasse. Empaatia on võime asetada iseennast teise inimese olukorda, et objektiivselt mõista tema tundeid ja käitumist. Empaatilise kuulamise eesmärk on tabada teate emotsionaalset tähendust ja teate tähtsust kõneleja jaoks. Kõneleja väärtussüsteemi süvenedes mõista, mida kuuldud teade just tema jaoks tähendab. KUULAMISTEHNIKAD 1. Ignoreerimine, barjääri loomine- seisneb sisuliselt mittekuulamises, hinnangu
„tugevdada lapse füüsilist ja vaimset tervist, ergutada psühhomotoorset (tegevuslikku), sotsiaalset (k.a kõlbeline ja emotsionaalne) ja tunnetuslikku arengut” (§ 85); „rikastada laste tundeelu muusikaelamuste kaudu /-/” (§ 77).) Õppimise aeg on eelkooliiga (laiemas mõttes kogu lapsepõlv), mil kujundatakse emotsionaalsed ja sotsiaalsed harjumused. Emotsionaalsed ja sotsiaalsed võimed on (Allmann, 2003: 7-8): • tähelepanelikkus ja enesetunnetus • enesevalitsemine ja emotsionaalne enesekontroll • empaatia • suhtlemine • probleemide lahendamine • optimism ja pessimism • motivatsioon • koostöövalmidus. Poiste ja tüdrukute emotsionaalne kasvatus on soost ja traditsioonidest lähtuvalt mõnevõrra erinev. Lapsevanemad arutlevad tunnete üle rohkem tütarde kui poegadega. Omakorda kasutatakse tütardega suheldes rohkem tundeid illustreerivaid ja kirjeldavaid sõnu
Atomid erinevad üksteisest(kuju,suurus,asend,temp).At. liiguvad-siis on elu.Determinism igal asjal on põhjus."Parem on olla vaene, dem. ühiskonnas, kui rikas ebadem. üh-s."See, kes tahab valitseda teisi, peab valitsema kõigepealt iseennast".Naine oli pahelisuse kehastus.Naise ilu peitub tema napisõnalisuses.Atomism oli plural. tipp. KLASS. KREEK FIL(4. saj eKr). Sokrates-tõeline fil. algab temast. Antiikaja fil-f (469-399).Teadmiste aluseks on mõiste selgeks tegemine. Oluline enesetunnetus. ,,Tunne iseennast".Keskendu tähtsamale.Elu eesmärk-hinge tõkestamine.Hing ei sure.Myops-parm.Ateena on kui laisk hobune ja tema on tüütu parm, kes hobust kiusab. Kriitiline Ateena demokr. suhtes.P.o. esindusdemokr.Meetodiks on argumentatsioon-pidev,järk järguline küsitlus. Küünikute koolkond. (Kynon-Kaer) tugines tema vaadetele. Elasid nagu koerad, eitasid mat. heaolu.Antisthenes-liider.Pimeda naise ja kurdi mehe abielu on ideaalne. Kõige kuulsam küünik Diogenes-elas tünnis
töötaja olema motiveeritud andmaks parima tulemuse ettevõtte ja enese hüvanguks. Teenindajale olulised isikuomadused Empaatiavõime (teiste inimeste emotsioonide tajumine, samastumine, kaasaelamise tagasipeegeldamine) Asjalikkus, diplomaatilisus Sotsiaalsus, kohusetundlikkus Ekstravertsus vaba ja soe (rõõm kontakti saavutamise üle) Positiivsus Emotsionaalne stabiilsus Positiivne Negatiivne Selge enesetunnetus Ebaselge enesetunnetus Tead mida tahad ja teed mida vaja. Stabiilne ja rahuldav enesehinnang Ebastabiilne ja madal enesehinnang Komplimentide nautimise võime, Ülemäärane vajadus komplimentide ja kiituse järele enesemotivatsiooni oskus Kriitika taluvus oskus mitte kaotada Kergesti haavatav õppetundi Empaatiavõimeline Empaatiavõime puudumine
- Mõne autori loomingus modernistlik kirjutamisviis - Sageli nostalgiline ning täitis eneseteraapilist rolli (raviti kodumaast ilmajäetuse tunnet) - Kirjandus rahvusliku identiteedi kandjana: - Eestlaseks olemise küsimus oli veelgi tähtsam kui varem - Eestlus oli seotud minevikunostalgiaga - Pagulaskultuuri kõrgpunkt 1950. ja 1960. aastatel Küsimused 1) Luules avaldus pagulase enesetunnetus kolmel viisil: esimene võimalus on lihtsalt kirjeldada oma seisundit, teine võimalus on ennast lohutada ja kolmas võimalus on kuulutada vastuhakku. 2) Pagulaskirjanikud väljendasid oma kaotusvalu pehmete ja trööstivate igatsusluuletustega, elujõu kinnitustega, romantiliste mälestuspiltidega, mis segunesid unelmate ja unenägude kirjeldustega. Kodumaast kirjutati idüllilisi värsse ja hümne samas leidus ka sõjalaule ja needmissalme.
otsusekindlus käsil oleva tegevusega hakkama saada. Käte-silmade koordinatsiooni ergutamine 22.-24. elukuuni Teise eluaasta lõpul hakkab laps tundma suurt huvi omaealiste seltskonna vastu. Ta jälgib eakaaslaste toimetamist tähelepanelikult ja püüab nende stiili või mõnda mängu matkida. See ergutab teda ka nende mänguasjadega tegelema, millest ta enne eriti huvitatud polnud. Käte-silmade koordinatsiooni ergutamine 25.-30. elukuuni Lapsel hakkab välja kujunema peenem enesetunnetus: tal on selgem arusaam oma võimetest, suutmistest ja mittesuutmistest ning ta valib oma annete rakendamiseks endale sobivad väljendusvormid. Täiustunud käte-silmade koordinatsioon võimaldab talle suuremat sõltumatust, sest suudab esemeid kätte võtta ja uurida ilma sinult abi palumata. Laps naudib seda vabaduse kasvu täiel rinnal. Kutsu laps endale appi pakendeid avama. See võib olla toiduaineid sisaldav paberkott, tsellofaanpakk või keeratava kaanega purk
mõistmist. 37. Mis on empaatiline kuulamine? Empaatiline ehk sisseelav kuulamine on teate teema emotsionaalsest tähendusest kõneleja jaoks tabamine. Empaatiline kuulamine = peegeldav kuulamine + positiivne hoiak + eneseaustus Positiivne hoiak on valmisolek ära kuulata teiste inimeste arvamusi ja seisukohti ning püüd arvestada kuuldut oma tegevuses. Eneseaustus on heasoovlik suhtumine iseendasse. Selle aluseks on tõepärane enesetunnetus, ellarvamusteta suhtumine iseendasse. Empaatia on võime asetada iseennast teise inimese olukorda, et objektiivselt mõista tema tundeid ja käitumist. 38. Kuidas kuulata efektiivselt? Pilkkontakt, nõjatu ettepoole, tekita kindlustunnet noogutades või ümber sõnastades, esita selgitavaid küsimusi, astuge segajaist eemale, püüa mõista kuuldut, isegi vihasena, püüa vältida mürategureid. 39. Mis on lähisuhete aluseks?
Ehk saksa klassikaline idealism (Hegel Kanti järeltulija). Lähtuvad filosoofiast kui teaduste süsteemist, asuvad maailma metafüüsiliselt kirjeldama. Dialektilised meetodid vastandite ühendamine. GEORG WILHELM FRIEDRICH HEGEL (1770-1831) Saksa filosoof. Süsteemilooja. Ajaloofilosoof (termini kasutusele Voltaire). Tema objektiivse idealismi taotlus haarata kogu olevat. Filosoofia teadus absoluutsest vaimust. Ajalugu alguse saanud vaimu võõrandumisest, on vaimu areng. VAIMU ENESETUNNETUS ABS.IDEALISM. Hegel tegeles: 1) ajaloo mõte ja suunitlus 2) ajaloo terviklikkus, seosed ajastute vahel 3) juhus ja paratamatus ajaloos (ajaloolane seda teha ei saa) 4) suurkuju roll ajaloos (N: kui Stalinit poleks olnud) Ajalugu on mõistuspärane kindel suund ja seaduspärasus. Ajalooline progress: tähtis vaimusfäär, inimesed mõistavad üha enam vabadust. Algul vabadus omavoli, nüüdseks vabadus sisemine paratamatus (käitumine seesmise
annaabi.ee 
