Psühhopatoloogia ja psühhoteraapia Psühhopatoloogia Psühhopatoloogia on psüühikahäireid käsitlev õpetus, mis kuulub peamiselt psühhiaatria ja kliinilise psühholoogia valdkonda. Kliiniline psühholoogia ehk ebanormaalsuse psühholoogia käsitleb käitumist, mis ei sobi kultuurilisse või sotsiaalsesse konteksti, põhjustab ebameeldivust ning kannatusi nii endale kui ka teistele ning esineb statistiliselt harva. Psüühikahäired Depressioon ehk masendus, kurvameelsus esineb ligi 15-20% täiskasvanutest.
Hariduslike erivajadustega (HEV) laste õpetamine ja abistamine Eve Kikas Psühhopatoloogia, arenguline psühhopatoloogia ja kes on probleemne (haige) laps · Normareng ja patoloogiline areng · Inimeste (laste) klassifitseerimine: haiged ja terved · RHK 10 klassifikatsioonid · Probleemne laps on haige laps, õpetajad jt ei vastuta tema probleemide eest. Psühhopatoloogia, arenguline psühhopatoloogia ja kes on probleemne laps · Inimesed erinevad võimete ja isiksuse omaduste poolest, mida mõjutavad ka keskkonna tegurid (kasvatus, õpetus või selle puudumine) · Iga omaduse osas igas vanuses: keskmine ja sellest kõrvalekalded · Probleemi määratlemist mõjutavad: · Kui palju lapse käitumine erineb keskkonna normidest · Normid eri keskkondades erinevad, traditsiooniline- alternatiivne haridus, mida loetakse normiks
Kunstiteraapia abil saab suurendada kliendi kaasatust muutuste protsessi. Kunstipõhiste meetodite kasutamine diagnostikas annab hea võimaluse kliendi arengu ning erinevatel funktsioneerimistasanditel toimetuleku hindamiseks. See aitab püstitada arengulise eesmärgi. Cathy A. Malchiodi (2005) järgi, et leidsid Saksa psühhiaatrid E.Kraepelin ja K.Jaspers juba aastal 1912, et patsientide joonistuste kasutamine võib olla abivahendiks psühhopatoloogia mõistmisel. Kirjeldatakse ka Freudi ja Jungi teooriaid, mis on arusaamisel, et kunstiline väljendus ja kujutised omavad olulist kohta psühhiaatrilises hindamises ja ravis. Psüühikahäirega inimeste paranemisprotsessi toetamises annab edukalt ära kasutatada, ja seda ka järjest rohke teadlikult ka Eestis tehakse, erinevaid kunstiteraapia vorme (nii kunsti-, muusika-, draama-, tantsu- kui ka liikumisteraapia).
Peamised omadused: - Objektiivsus - Standardiseeritud - Väljavõte käitumisest Olulisimad eeldused mis on testide usaldusväärsuse kasutamise aluseks - Sõnastuse ühine arusaamine - Adekvaatne enesehinnang - Aus vastus - Suhteline püsivus aja lõikes - Testi adekvaatsus mõõdetavatele omadustele Mida testidega uuritakse? Erinevaid psühholoogilisi omadusi: kognitiivsed võimed, huvid/hoiakud/värtused, isiksus, psühhopatoloogia. Testimise eesmärk on klassifitseerimine/diferentseerimine, tulemuslikkus ehindamine, teadusuuringud ja enesest arusaamine. Testitüübid - Tegevustestid - Kiirustest vs tulemustest - Käitumis evaatlemine - Enesearande küsimustikud - Tegevusvaldkondade/vanuse/skaala omaduste/ülesande struktuuri/testiskooride interpreteerimise aluse järgi Peamised mõõteskaalad - Nominaalskaala – objektid mis erinevad omaduse poolest nt mehed ja naised
4. Aja läbimõeldum kasutamine( tehes nimekirju ) Psühhoanalüütiline koolkond rõhutab alateadvust ja lapsepõlve kogemusi Kognitiivne koolkond usub et isiksus on õppimise tulemus Humanistlik koolkond e. Humanistis arvavad, et inimene on pidevalt arenev olend, kes pürgib eneseteostuse poole, on oma olemuselt hea jne. Tunnusjoonte teooria pooldajad arvavad et isiksuse olemus on pärilik ja püsiv, keskkond mõjutab seda vähe. Psühhopatoloogia on teadus psüühikahäiretest Sellega tegeleb psühholoogia ja psühhiaatria. Ebanormaalne käitumine: · Harva esinev · Konteksti mittekuuluv · Teistele kannatusi põhjustav · Endale kannatusi põhjustav Freud: ,,Normaalne inimene suudab armastada ja töötada" Isiksus Isiksus on ainulaadse mõtlemise, tunnete ja käitumisviisidega indiviid Isiksuse teooriad Eysenck'i järgi: Introvertne · Tagasihoidlik · Kinnine · Sisemaailma pöördunud
vahendajaid, hinnates psühhopaatia erinevaid külgi ja mudeleid rakendades selle tegemiseks arvukaid meetodeid. Kahe muutujaga analüüsides oli antisotisiaalse isiksusehäire seos nõrk, kuid samaaegsete suitsiidimõtetega ning suitsidaalse käitumise järgselt oli seos märkimisväärne. Siiski seletati neid seoseid täielikult negatiivse emotsionaalsusega ja tunnete allasurutusega. Teades, et Psühhopaatia Kontrollnimekirja käitumisindeksid suhestuvad tugevalt psühhopatoloogia eksternaliseeriva skaalaga, mis on iseenesest seotud suitsiidikalduvusega. Kokkuvõttes pakuvad need tulemused tõestust hiljuti väljatöötatud strukturaalsete mudelite, sealjuures eriti kolme teguri mudeli, täiustatud konstrukti valiidsusest (vähemalt käitumis indeksitest lähtuvalt), mis viimistlevad selle kahte peamist külge edasi. Katsetades enimkasutatavaid antisotsiaalse ja psühhopaatilise isiksuse hindamisviise, vaadeldi, et
· loomapsühholoogia - loomade käitumine ja psüühika · üldpsühholoogia - psüühika ja käitumise üldised seaduspärasused · arengupsühholoogia - inimese areng viljastamisest surmani · sotsiaalpsühholoogia - inimene suhetes teistega · kognitiivne psühholoogia - inimese tunnetuslikud protsessid (taju, mälu, mõtlemine) · isiksusepsühholoogia - inimeste psüühilised erinevused (vaimsed võimed, isiksuseomadused, huvid, soolised erinevused) · psühhopatoloogia (patopsühholoogia) - psüühilised häired, nende põhjused, kujunemine, vormid · pedagoogiline psühholoogia õppimine 6) Vaatlus: kõige vanem uurimismeetod. (Vanal ajal hinnati õpilasi selle järgi kuidas ta kõnnib ) . Struktureeritud vaatlus: paberil punktidena. Struktureeerimata vaatlus: kirja pandakse kõik mida nähtakse. Eksperiment: Loomulik: tuleb klassi uus õpilane, teised käituvad endist viisi, kuid uus õpilane saab juba taipu klassikaaslaste olemustest
SIGMUND FREUD (6. mai 1856-23.sept 1939) Austria psühholoogil ja ,,psühhoanalüüsi" leiutajal Sigmund Freudil oli tohutu mõju Lääne vaimuloole ja filosoofiale. Tema parimad tööd on koondatud raamatute ,,Unenägude tõlgendamine", ,,Argielu psühhopatoloogia", ,,Kolm uurimust seksuaalsusest" ja ,,Illusiooni tulevik" kaante vahele. Kuigi ta sai hariduse pigem arstiteaduses kui filosoofias, on Freud öelnud: ,,Kui ma noor olin, igatsesin ma vaid filosoofiliste teadmiste järele ning nüüd, kus ma olen liikumas meditsiinilt psühholoogiale, olen ma teel oma eesmärgi saavutamise poole." Elulugu Sigmund Freud sündis 1856 a Freibergi linnas, mis asub tänapäeva Tsehhis.
üldpsühholoogia - psüühika ja käitumise üldised seaduspärasused arengupsühholoogia - inimese areng viljastamisest surmani sotsiaalpsühholoogia - inimene suhetes teistega kognitiivne psühholoogia - inimese tunnetuslikud protsessid (taju, mälu, mõtlemine) isiksusepsühholoogia - inimeste psüühilised erinevused (vaimsed võimed, isiksuseomadused, huvid, soolised erinevused) psühhopatoloogia (patopsühholoogia) - psüühilised häired, nende põhjused, kujunemine, vormid pedagoogiline psühholoogia – õppimine jm Rakenduslik psühholoogia – rakenduslikud harud kasutavad teoreetilisi teadmisi konkreetses praktilises valdkonnas kliiniline psühholoogia - psüühilised häired, psühhoteraapia nõustamispsühholoogia - inimeste toetamine probleemide lahendamisel
Kliiniline psühholoogia Kliinilise psühholoogia sisu Psühhopatoloogia süstemaatika missuguseid erinevaid ebanormaalsusi on olemas Psühhopatoloogia teooriad missuguseid erinevaid seletusi neile häiretele on Psühhoteraapia missuguseid aitamise meetodeid on psühholoogiat tundval isikul võimalik pakkuda Kliiniline norm Lähtub spetsialistide hinnangutest: ebanormaalsuse tunnused (sümptomid) ja nende häirivuse astme on spetsialistid kokku leppinud. Ebanormaalsuse kriteeriumid 1. Harvaesinev- statistiline kriteerium 2. Äärmuslik 3
Tingimine P Sotsiaalsus Sensitiivsus Kriminaalsus Aju- Mälu DNA protsessid E Loovus Taju Psühhopatoloogia N Seksuaalkäitumine ... Geneetilised Bioloogilised Psühhomeetrilised Eksperimentaalsed Sotsiaalne determinandid "vahemehed" omaduste uurimused käitumine konstellatsioonid H.Eysenck, R. Catell Emotsionaalne stabiilsus melanhoolik
25-aastaselt lõpetas Adler Viini ülikooli ja kaks aastat hiljem abiellus. Veel aasta hiljem sündis Adleri tütar, ta alustas erapraksisega ja avaldas esimese monograafia. Ta töötas algul arstina, seejärel siirdus psühhiaatria alale. Tema tegevus äratas Sigmund Freudi tähelepanu Noore teoreetiku ja praktiku vastu hakkas huvi tundma ka Freud ning pakkus noorele mehele koostööd - 1902 kutsus ta oma diskussioonirühma, kus arutleti psühhopatoloogia uute suundade üle.. Vaid viis aastat hiljem oli õpetaja ja õpilase erinevus lõplikult selge: Adler ei tunnistanud kunagi, et vaimuhäirete põhjus on ainuüksi seksuaalprobleemides, vaid interpreteeris unenägusid - millele Freudki toetus - laiemalt, kogu alateadvust haaravatena. Veel
· varajane kogemus isiksusejooned - lapsepõlvekogemusest affilia - isa rõõmsameelne, ema rahulik, laste käitumise regulatsioon - mittekaristamine · pärilikkus ja keskkond Multiple Abstaract Variance Analysis (MAVA) ühe- ja kahemunakaksikud, adopteeritud lapsed geneetilise sarnasuse määr - testi tulemuste sarnasuse määr pärilikkuse mõju suurem - näit. võimed, ego tugevus, keskkonna mõju suurem - näit. superego tugevus IV Psühhopatoloogia · psühhopatoloogia põhjused: 1) tasakaalustamata struktuur (suur, väike faktori osakaal) 2) patoloogilised isiksuse jooned (Skisofreenia faktor , Paranoia faktor jne.) · psühhoteraapia diagnostika - ravi P - tehnika eklektiline psühhoteraapia V Grupp ja isiksus isiksuse grupikuuluvus determineerib käitumist isiksus (personality) = isiksuse joonte struktuur grupp (syntality) = grupi joonte struktuur
· varajane kogemus isiksusejooned - lapsepõlvekogemusest affilia - isa rõõmsameelne, ema rahulik, laste käitumise regulatsioon - mittekaristamine · pärilikkus ja keskkond Multiple Abstaract Variance Analysis (MAVA) ühe- ja kahemunakaksikud, adopteeritud lapsed geneetilise sarnasuse määr - testi tulemuste sarnasuse määr pärilikkuse mõju suurem - näit. võimed, ego tugevus, keskkonna mõju suurem - näit. superego tugevus IV Psühhopatoloogia · psühhopatoloogia põhjused: 1) tasakaalustamata struktuur (suur, väike faktori osakaal) 2) patoloogilised isiksuse jooned (Skisofreenia faktor , Paranoia faktor jne.) · psühhoteraapia diagnostika - ravi P - tehnika eklektiline psühhoteraapia V Grupp ja isiksus isiksuse grupikuuluvus determineerib käitumist isiksus (personality) = isiksuse joonte struktuur grupp (syntality) = grupi joonte struktuur
Kuni 19. sajandini oli psühholoogia filosoofia alavaldkondi; iseseisvaks empiiriliseks teadusharuks sai ta 19. sajandi teisel poolel. Psühhiaatria on humaanmeditsiini eriala, mis tegeleb psüühikahäirete ennetamise, diagnostika, raviga. Psühhiaatriline tegevus on igas riigis reguleeritud vastavalt seadusandlusele, et vältida inimõiguste rikkumisi. Eestis on psühhiaatriline abi reguleeritud Eesti psühhiaatrilise abi seadusega. Psühhopatoloogia on psühhiaatria alldistsipliin, mille ülesandeks on kirjeldada ja süstematiseerida häirunud psüühilise tegevuse erinevaid avalduskujusid ehk sümptomeid. Psüühikahäire Üheselt mõistetavat tähendust sõnal "psüühikahäire" ei ole. Maailma Terviseorganisatsiooni arusaama kohaselt sõltub mõiste "psüühikahäire" sisu konkreetse ühiskonna sotsiaalsetest, kultuurilistest, majanduslikest ja õiguslikest iseärasustest. Üldiselt mõistetakse psüühikahäire
Psühholoogi kutseoskusnõuded on kinnitatud kutsestandardis:Psühholoog III, IV, V Kutsekvalifikatsiooni omistamise aluseks on taotleja erialane haridus, erialane töökogemus, täienduskoolitus ning tegelikud oskused ja teadmised. Kutsekvalifikatsiooni taotlemisel peavad psühholoogil olema teadmised: · Psühholoogi põhivaldkondadest(üld-, kognitiivne-, diferentsiaal-, arengu- sotsiaal,-isiksuse-, töö ja organisatsiooni-, kliiniline-, tervise-, koolipsühholoogia, psühhopatoloogia) · Psüühika bioloogilistest alustest · Psühholoogia ajaloost · Psühholoogia meetoditest ja tehnikatest · Tervishoiu-, haridus- ja sotsiaaltöö korraldusest · Psühholoogiliste uuringute ja hindamiste läbiviimisest · Suhtlemisest · Koostööst oma ja teiste erialade spetsialistidega Põhioskuste kõrval on olulised sotsiaalsed ja individuaalsed oskused ning eeldused: · Viisakus ja tähelepanelikkus · Empaatilisus · Tolerantsus · Usaldusväärsus
avaldub häire eluajal 1,1-4%-l naistest. Osa buliimiahaigetsest on põdenud varem anoreksiat. (Laukkanen E. jt, 2006: 106) 4.2.1 F50.2 bulimia nervosa Bulimia nervosa on sündroom, millele on iseloomulikud korduvad liigsöömissööstud ja ülemäärane kehakaalu kontroll, mille tulemusena patsient võtab kasutusele äärmuslikke meetmeid toidu paksuks tegeva mõju vähendamiseks. Seda mõistet tuleks kasutada häire nende vormide puhul, mis on seotud anorexia nervosa'ga ühise psühhopatoloogia alusel. Isikute ealine ja sooline jagunemine on sarnane anorexia nervosa puhusega, kuid algus on mõnevõrra hilisem. Häiret võib vaadelda kui kestva anorexia nervosa tagajärge (võimalik on ka vastupidine järjekord). Eelnevalt anorektiline patsient võib näiliselt paraneda, kuna kehakaal suureneb ja on võimalik menstruatsioonide taastumine, kuid varsti tulevad ilmsiks ülesöömine ja oksendamine. Korduv oksendamine võib
Kui uurida maailmakaarti, siis terve maa keskne osa alates põhja ameerikast (Marokko) kuni Fillipinideni- on kaine maailm. Sealhulgas Hiina ja India. Tänapäeval Hiinas kuulub 50 g 100% puhast alkoholi tarbimist inimese kohta aastas. Eestis on aga see 15-20 liitrit. (https://vk.com/page- 22192392_33797410) Üleüldse Eestis on kommeks erinavatel üritustel tarvitada alkoholi, ja vaene sina kui saa ei joo! Kuid aga intellekti ja mälukaotus, hajameelsus, sküsofreenia, igasugune psühhopatoloogia on omane nii joovate inimeste hulgas kui ka nende laste hulgas. Ja kas see on normaalne siis? Aga uurime siis lähemalt, mis on alkoholijoove? Alkoholijoove (ka joove, ka joobeseisund, ka alkoholimürgistus) on alkoholi (etanooli) tarvitamise tagajärjel (valdavalt suukaudselt) tekkida võiv muutunud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. (http://et.wikipedia
Psühhopatoloogia PSÜÜHIKAHÄIRETE PEAMISED TEKKEPÕHJUSED, LEVIK JA RAVIKORRALDUS; PSÜÜHIKAHÄIRETE KVALIFIKATSIOONI PÕHIMÕTTED Psühhiaatria – arstiteaduste haru, mille ülesandeks on vaimse tervise häirete uurimine ja ravi Psühhopatoloogia (üldpsühhiaatria) – uurib psüühiliste häirete üldisi seaduspärasusi: kujunemist, tekkepõhjuseid, avaldumisvorme Kliiniline psühhiaatria e eripsühhiaatria – üksikute haiguste tekke, kulu, sümptomatoloogia ja ravi seaduspärasused Sotsiaalpsühhiaatria – miks suitsiide tehakse? Millised seosed on psüühikahäirete ja ühiskondlike muutuste vahel Psüühikahäire Häire viitab kliiniliselt äratuntavate sümptomite kogumile või käitumisele, millega kaasneb
Kohanemine-Piaget' teoorias areneva lapse skeemide muutmise protsess, mis põhineb tema ja keskkonna vastastikusel toimel Akommodatsioon vana meetodi muutmine uue olukorraga kohanemisel Täiskasvanuea sotsioemotsionaalne areng: Intiimsus vs isolatsioon Loovus vs stagnatsioon Terviklikkus vs meeleheide 15.Isiksus suur viisik-ekstravertsus, neurootilisus, sotsiaalsus, meelekindlus, avatus kogemustele pidurdunud temperament-hirm uudsuse ees, seostatakse introvertsuse ja neurootilisusea 16.Psühhopatoloogia üldparees-füüsiliste ja psühholoogiliste funktsioonide halvenemine, kaasnevad kõrvalehäired isiksuses, tekivad luulud somatogeenne hüpotees-psüühikahäired on tingitud orgaanilistest e kehalistest põhjustest. Psühhogeenne hüpotees-psüühikahäired on tingitud psüühilistest põhjustest Diateesi-stressi mudel tegurid e diatees loos eelsoodumuse häirte tekkeks ja stress toimib päästikuna. Nt depressiooni vallandavad pärast lahutust bioloogiline eelsoodumus.
4.4 Emotsionaalsed seisundid 4.5 Emotsioonide väljendumine 5. Stress ja toimetulek 5.1 Stress 5.2 Stressi põhjused 5.3 Stressikogemuse koostisosad 5.4 Millest stressikogemus sõltub? 5.5 Isiksus ja stress 5.6 Stressi tagajärjed 5.7 Stressiga toimetulek 6. Isiksus ja testid 6.1 Isiksus 6.2 Psühhoanalüütilised teooriad 6.3 Tunnusjoonte teooriad 6.4 Kognitiiv- käitumuslikud teooriad 6.5 Humanistlikud teooriad 6.6 Isiksusetestid 7. Psühhopatoloogia ja psühhoteraapia 7.1 Psühhopatoloogia 7.2 Psühhoteraapia 8. Inimese mina ja lähisuhted 8.1 Minakontseptsioon ja enesehinnang 8.2 Hoiakud 8.3 Armastus Kokkuvõte Infoallikad Sissejuhatus Järgnevas referaadis räägin ma paljudel gümnaasiumi õppekavasse kuuluvatel psühholoogia teemadel. Alustan ma mõtlemise ja keelega, kirjeldan mõtlemist kui protsessi, loovust, keelt ja loomade keelt
Psühhopatoloogia kordamisküsimused 2016 1. Psüühikahäirete uurimismeetodid intervjuu, psühhodiagnostika ja skaalad 2. Orgaanilise psüühikahäire mõiste, näited Tegemist on tuntud patoloogilise protsessiga, st kahjustuse tüüp/iseloom on määratav. Näiteks dementsus. 3. Dementsuse diagnoosimise kriteeriumid RHK järgi (a) Dementsus, nagu on kirjeldatud sissejuhatuses. (b) Progresseeruva kuluga hiiliv algus. Algust on sageli ajaliselt raske täpsustada, kuid lähedaste poolt defekti märkamine võib toimuda järsku. (c) Kliiniliste nähtude või eriuuringute tulemuste puudumine, mis näitaksid, et psüühiline seisund on tingitud teistest dementsust põhjustavatest süsteemsetest või peaajuhaigustest (nt. hüpotüroidism, hüperkaltseemia, vitamiin B12 puudulikkus, niatsiinivaegus, neurosüüfilis, hüdrotseefalus liikvori normaalse rõhuga või subduraalne hematoom). (d) Puudub äge apoplektiline algus ning haiguse algjärgus ei ilmne fokaalse kahjustuse neurol...
Isiksuse psühhopatoloogia 1. Isiksushäirete olemus ja diagnostilised kriteeriumid Isiksusehäire on iseloomu ja käitumise raske häire, mis hõlmab tavaliselt isiksuse mitut aspekti ja on seotud oluliste isiklike ja sotsiaalsete raskustega. Ebanormaalsed on nii hoiakud kui käitumine, mis võivad ilmneda näiteks emotsioonides, erutuvuses, mõtlemis-ja tajumisviisis, suhtlemisstiilis. Isiksushäirete diagnostilised kriteeriumid. Need jagunevad üldisteks ja igale isiksusetüübile spetsiifiliseks tunnusteks. Diagnostilised kriteeriumid sätestavad disharmoonilised hoiakud ja käitumise. 1. Hõlmavad mitu valdkonda 2. On püsivad 3. On jäigad 4. Häirivad 5. Tekitavad efektiivsuse languse töös ja sotsiaalses tegevuses. Isiksushäired on igaüks eri suunas äärmuslikud ja üksteisest väga erinevad. RHK-10 järgi on kaheksa isiksusehäiret, neid ühel kaks alatüüpi, kokku siis üheksa tüüpi. DSM-IV järgi on häiretüüpe kümme. Isiksushäirete kognitiivne seletus ...
Tunnetuspsühholoogia ja käitumise regulatsioon Käitumise bioloogilised alused ja õppimine KORDAMISKÜSIMUSED 2012 I Käitumise bioloogilised alused 1. NEURONID. Millistest osadest koosneb närvirakk ja mis on nende osade ülesanded? Mis on närviraku sees? Milliseid funktsionaalselt ja/või morfoloogiliselt eri tüüpi neuroneid oskad nimetada? Mille poolest nad erinevad? Kas neuroneid saab tekkida organismis elu jooksul juurde? Koosneb: aksonid-juhib signaale eemale raku kehast erinevate märklaudade suunas Dendriidid-võtavad vastu signaale teiste närvirakkude aksonitelt Rakukeha(tuum jms) Neuron lõpeb sünapsiga Eri tüüpi neuronid: Motoorne(seonudvad lihastega-saab liigutada), sonsoorne, interneuronid(kerged) Morfoloogiliselt erinevad neuronud: erinevad selle poolest, kuidas on seotud Neuronei...
ISIKSUS käitumise, mõtlemise ja tunnete aspektid, mille poolest inimesed üksteisest erinevad, mis iseloomustavad eri inimesi erineval määral (Allik jt. 2006) - kaasasündinud eeldused (bioloogiline lähenemine) - sotsiaalne keskkond ja kasvatus (keskkondlik lähenemine) - isiksuseomadused *vaimsed võimed *temperament *väärtused *iseloom - Montesquieu (1689-1755) (kliima on oluline inimese isiksuse kujunemisel) - Charles Darwin (1809-1882) – EVOLUTSIOONITEOORIA - ANTROPOLOOGILINE LÄHENEMINE (pole oluline mitte kliima, vaid kultuuriline keskkond) *Margatet Mead (1901-1978) *Ruth Benedict (1887-1948) - BIHEIVIORISM *J. B. Watson (1878-1959) PSÜHHODÜNAAMILINE TEOORIA (Sigmund Freud) *alateadvus, tungid *id/ego/superego (ego peab hoidma teisi ohjes) *kaitsemehhanismid TUNNUSJOONTE TEOORIAD 1) -Hippokrates: 4 temperamenditüüpi -Galenos *koleerik – kollane sapp (kergesti ärrituv, ülereageeriv) *melanhoolik – must sapp (kurvameelne, murelik)...
Teatud käitumistega tahetakse näidata enda staatust ning sobivust gruppi. ● hüperaktiivsus käitumishäirega ja agressiivsus - suurema tõenäolsusega satutakse sõltuvuse küüsi. ● sõltuvusainete kuritarvitamise raskus korreleerus hea kehalise aktiivsusega koos käitumise regulatsioonivõime puudulikkusega ● sõltuvusaineid kuritarvitavail delinkventsel noorukil avaldub ajju saabuva informatsiooni puudulikum analüüsi võime ● varasem psühhopatoloogia: vaenulikkus või usaldamatus teiste inimeste vastu, sundsündroom Sõltuvuse kujunemist mõjutavad psühhosotsiaalsed tegurid. ● Uudishimu - 8-10.a. lastest 40% on juba proovinud selleksajaks alkoholi, kui enamasti vanemad isegi ei aima seda ● vanemate eeskuju - 2-5.a. lastel kujuneb arusaam alkoholi osast ja üldisest toimest ● vanemate luba tarvitada sõltuvusaineid kodus - 84% lastest said esimese kogemuse
tunneb. See on raske ülesanne. Veelgi raskem juhul, kui inimese käitumine normaalsetest raamidest väljub. Üteldakse: “Ta on arust ära!” Või: “Ta on maniakk.” “Ta on hüsteerik.” “See on päris paranoiline.” Viimased laused on spetsialistide seletused seletamatule käitumisele. Ja pole oma olemuselt paremad esimesest, lihtinimlikust lausest. KLIINILISE PSÜHHOLOOGIA SISUKS ongi teadmised sellest, missuguseid erinevaid ebanormaalsusi on olemas (psühhopatoloogia süstemaatika), missuguseid erinevaid seletusi nendele on olemas (psühhopatoloogia teooriad) ja missuguseid aitamise (sekkumise, ravimise, psühhoteraapia) meetodeid on psühholoogiat tundval isikul võimalik pakkuda. Et ebanormaalsuse psühholoogiaga tutvuda, vajame suurt sallivust ebaselguse vastu, suutlikkust vastu võtta väga ebakindlaid ja tihtipeale vastukäivaid info tükke. Kiireid ja kindlaid vastuseid on vähe. Kliinilise psühholoogia aines on olulisem see, milliseid küsimusi
Ekstravertide maailm koosneb välistest objektidest. Objektiivsed faktid ja juhtumid. Kohanemine keskkonna ja inimestega on väga hea. Vajavad suhtlemist ja loovad kiiresti sõprussuhteid. Jungi puhul räägitakse enantiodromiast. Varem või hiljem muutub kõik iseenda vastandiks. Tuleneb Herakleitoselt. Kompensatsioon mingisugune puudujääk kompenseeritakse mingil teisel alal või teises suhtes. Nt lühikest kasvu kompenseeritakse eduga äris või intellektuaalsel tasandil. Psühhopatoloogia tuleneb suures osas probleemidest ja konfliktidest, mis ilmnevad ema-lapse vahelistes suhetes, kuid see võimendub teiste stressorite kaudu. Analüütiline psühhoteraapia: neljas faasis. 1. ülestunnistamine töötatakse läbi minevik, terapeut on empaatilise kuulaja rollis. Kui saada inimene üles tunnistama, siis ta tunneb ennast vähem süüdi, alandatuna ja rohkem vabana. Toimub süütunde vähendamine. 2
Bootzin, R. R. & Acocella, J. R. (1988). Abnormal Psychology: Current Perspectives. McGraw- Hill, Inc. Faw, T. & Belkin, G. S. (1989). Child Psychology. New York: McGraw-Hill Publishing Company Papalia, D. E. & Olds, S. W. (1990). A Child's World: Infancy Through Adolescence. McGraw- Hill, Inc. Campell, R. (1991). Tingimusteta armastus. Eesti Kristlik Kirjastus. Eberlein, G. (1987). Tervete laste hirmud. Tallinn, "Valgus". Mehilane, L., Liivamägi, J. (1988). Lapse psühhopatoloogia. Tartu Ülikool. Psüühika- ja käitumishäirete klassifikatsioon RHK-10. Tartu Ülikool, 1995.
häire (ADHD), tõrges-trotslik käitumine(ODD), käitumishäire (CD), geneetilised ja füsioloogilised karakteristikud. Perekondikud riskitegurid on sageli seotud lapse vahetu keskkonnaga ja võivad ilmneda nii otseselt kui kaugemalt. Sellisteks riskiteguriteks on perekonna struktuur, pereliikmete arv, vaesus/ madal sotsiaalmajanduslik staatus, perekonnaliikmete kriminaalsus, ema tööhõive, vanemlus teismeeas, lahutus, perevägivald, vanemlik psühhopatoloogia, vanemlik kasvatuspraktika, lapse füüsiline väärkohtlemine. Eakaaslaste mõjutused delinkventse käitumise kujunemisel osutuvad tagasihoidlikumaks, kui individuaalsed, perekondlikud ja kogukondlikud riskitegurid, mistõttu käsitletakse tõrjutust eakaaslaste seas ja deviantsust pigem vahendavate teguritena kui delinkventse käitumise esmapõhjustena. Eakaaslaste mõju saab olulisemaks lapse hilisemas eas. Eakaaslastega seotud
Atüüpiline autism Atüüpiline autism (Atypical autism ingl. k.) on pervasiivne arenguhäire, mis erineb autismist kas haiguse alguse ea või kõigile kolmele põhilisele diagnostilisele kriteeriumile täieliku mittevastavuse poolest. Näiteks võib anomaalne seisund ja/või kahjustatud areng manifesteeruda pärast 3. eluaastat ja/või hälbed avalduvad ainult ühes või kahes autismi diagnoosimiseks vajalikust kolmest psühhopatoloogia valdkonnast (nimelt retsiprookse sotsiaalse suhtlemise ja kommunikatsiooni häire ning korduv ühetaoline stereotüüpne käitumine), kuigi teistes psüühikasfäärides võib ilmneda tüüpilisi anomaalsusi. Selliseid atüüpilisi seisundeid täheldatakse kõige sagedamini raske vaimse alaarenguga indiviididel, kelle funktsioneerimise madal tase ei võimalda küllaldaselt avaldada autismile iseloomulikke 3 käitumise iseärasusi
Tunnetuspsühholoogia. Küsimused ja vastused. I Käitumise bioloogilised alused 1. NEURONID. Millistest osadest koosneb närvirakk ja mis on nende osade ülesanded? Dendiitideks kutsutavad lühikesed järked rakukeha otsas kannavad elektrilisi signaale rakukehasuunas edasi. Neuriit ehk akson pikk jätke juhib signaale neuronist välja. Ravieri' kitsend aitab signaalidel kiiremini kesknärvisüsteemist lihasteni jõuda. Neuriidi lõpu ülesanded jagunevad kaheks pikendamine ja harunemine. Schwannirakud toodavad perifeerses närvisüsteemis neuronitele müeliini. Müeliintupe peamiseks ülesandeks on suurendada impulss...
Dix - 40-aastast kampaaniat, parandamaks vaimuhaigete olukorda, reisides osariigist osariiki ning osutades vaimuhaigete ebainimlikule kohtlemisele. Kraepelin - vaimsete häirete klassifitseerimine, nimekiri. Witmer - uuris individ. erinevusi reaktsiooniajas. 1 psych kliinik. Mesmer - Liba-magnetmees. Haigel magnetiline jõuväli kehas ebavõrdselt jagunenud. Puysegur - kunstlik somnabulism - Unesarnane transs - posthüpnootiline amneesia. sugestioon - käsklus. Charot - hüpnotiseeritavus on psühhopatoloogia märk, teine, et see on täiesti normaalne nähtus, hüsteeria on tegelik tervisehäire, mis tekitab patsiendile tõsist düskomforti Biheivoristid - käitumine keskkond objektiivsed refleksid. Sechenov - vene füs. isa. KNS väline stimulatsioon. - > käitumine. Psühholoogiliste nähtuste uurimiseks tuleb kasutada füsioloogias rakendatavaid meetodeid. Mõtted ei põhjusta käitumist, vaid väline stimulatsioon. Pavlov - reflektsid -> käitumine. assotsiatsiooni printsiibid
ohtralt meditsiinilisi teste ja ravi, mille käigus tekib lapsele kahju, olematu, väljamõeldud või liialdatud seisundite tõttu. MSBP on üks lapse väärkohtlemise vorm, mida esimesena kirjeldas Inglise lastearst Roy Meadow aastal 1977. Sellise nime sai see häire selle sarnasuse tõttu Münchauseni sündroomile, mis on häire, kus inimene tahtlikult tekitab või mõtleb endale välja haigussümptomeid. Rangelt öelduna tähendab MSBP, et inimesel on Münchauseni sündroom ja see psühhopatoloogia avaldub lapse läbi. Munchaussen syndrome by proxy Munchausen syndrome by proxy (MSP) is an uncommon disorder first described by Roy Meadow in 1977. It was so named because of its similarity to Mun- chausen syndrome, a factitious disorder in which a person intentionally produces or fabricates physical symptoms in him- or herself.' In MSP the symptoms are intentionally produced o r fabricated in a child by a parent, usually the mother
Haige on veendunud oma mälestuste õigsuses ja tõelisuses. Tahtlikkuse komponendi esinemisel kulub ,,mälestuste" ekslikkus fantastika ja valetamise valdkonda. Vahetegemine valetamise ja mälupette vahel nõuab mõnikord kogu kliinilise pildi sügavat analüüsi. (3, lk 132). 9 5 Kasutaud kirjandus 1. Aaro Toomela (1999) Ülevaade psühholoogiast I. 2. Endel Tulving (2002). Mälu. 3. Jüri Saarma (1977). Psühhopatoloogia. 10
Mida paljud psühholoogid veel hiljuti kasutasid. Witmer - Kliinilise psühholoogia rajaja. uuris individ. erinevusi reaktsiooniajas. 1 psych kliinik. Mesmer - Liba-magnetmees. Haigel magnetiline jõuväli kehas ebavõrdselt jagunenud.(animal magnetism) Puysegur - kunstlik somnabulism - Unesarnane transs - posthüpnootiline amneesia. sugestioon - käsklus. Basic hypnotic phenomena. Charcot - hüpnotiseeritavus on psühhopatoloogia märk, teine, et see on täiesti normaalne nähtus hüsteeria on tegelik tervisehäire, mis tekitab patsiendile tõsist düskomforti (paralüüsi võib tekitada) Psühhoanalüüs - Freud - teadvuses represseeritud traumaatiline sündmus. seksuaalsus. vabade assotsiatsioonide meetod. Instinkt. libiido. alatadvus. lapsepõlv Id primaarne psühholoogiline reaalsus; juhtiv jõud, instinktid, libido (instinktide
Lapse- ja täiskasvanuea häired - Oluliselt erinevad, prognoos ja põhjused erinevad - Täiskasvanuea häirete hindamisel ei oma vanus olulist rolli - Arengut iseloomustavad järsud muutused ja enamiel lastel ilmeb mõningaid sühholoogilisi probleeme - Lapsed ei otsi ise abi sõltuvad täiskasvanutest - Täiskasvanud võivad oma käitumisega hoida laste probleeme alles Riskifaktorid - Tingimused ja olukorad mis tõstavad psühhopatoloogia tekkimist - Bioloogilised, psühholoogilised, käitumuslikud Lapse arengu riskifaktorid - Pärilikkus - Sünnielsed ja -järgsed kahjustused - Haigused sündroomid, kromosoomi muutused - Temperament - Võimed ja enesehinnang - Atributsioonid Downi sündroom - Vanemate vanus riskieguiks - Levikus 1:800 - Aeglasem areng: kognitiivne, keel, sotsiaalne areng - Mahajäämus motoorikas
Rorschachi tindiplekitest, TAT (temaatiline apertseptsioonitest, H. Murray). Eeldatakse, et isik projitseerib isiksuse enda antud tõlgendustesse, c) objektiive vaatlus, d) dokumentide analüüs, e)käitumuslikud testid ja ülesanded Emotsioonaalsed-tahtelised protsessid. Vajadused ja motiivid. Vastavalt aineprogrammile tuleb iseseisvalt läbi töötada järgmised teemad: emotsioonid ja motivatsioon (Bachmann, T., Maruste, R. (2003). Psühholoogia alused) Psühhoteraapiad ja psühhopatoloogia Ideid selle kohta, mis on nö "normaalne" ja mis mitte: · Psüühiliste, emotsionaalsete ja käitumuslike funktsioonide nõrgenemine · Käitumine pole konkreetses kultuurikontekstis aktsepteeritud · Normidele mittevastav · Statistiline aspekt DSM IV (Diagnostic and Statistical Manual of Mental Disorders) - patsienti määratletakse korraga viiel erineval teljel, mis annavad erinevat informatsiooni (kliinilised sündroomid, isiksusehäired ja arenguhäired, somaatilised haigused,
sama keele piires erinevat moodi. Samas märk ja signaal on seotud viidatava asjaga kindlalt ja üheselt. Näiteks Pavlovil kellahelin, mis kutsus koeri toidu juurde asuma. Mis on inimene 9 Ja veel üks tähtis aspekt- reflektiivne mõtlemine sõltub sümboolsest mõtlemisest. Esimest korda väitis seda Herder, hiljem on see leidnud kinnitust keele psühhopatoloogia valdkonnas tehtud uuringute tulemusena. Täheldati, et ajukahjustustest tingituna kõnevõime kaotanud patsientide isiksuses toimuvad samuti muutused. Mingi raskema probleemi lahendamisel ei suuda nad rakendada teoreetilist analüüsi või reflektiivset tegevust. Nad ei suuda mõista abstraktset situatsiooni, vaid seovad oma käitumise konkreetse situatsiooniga ning haaravad vahetute faktide järele. Cassirer väidab, et ilma sümboolsuseta oleks inimene otsekui vang Platoni kuulsas
Rorschachi tindiplekitest, TAT (temaatiline apertseptsioonitest, H. Murray). Eeldatakse, et isik projitseerib isiksuse enda antud tõlgendustesse, c) objektiive vaatlus, d) dokumentide analüüs, e)käitumuslikud testid ja ülesanded Emotsioonaalsed-tahtelised protsessid. Vajadused ja motiivid. Vastavalt aineprogrammile tuleb iseseisvalt läbi töötada järgmised teemad: emotsioonid ja motivatsioon (Bachmann, T., Maruste, R. (2003). Psühholoogia alused) Psühhoteraapiad ja psühhopatoloogia Ideid selle kohta, mis on nö “normaalne” ja mis mitte: Psüühiliste, emotsionaalsete ja käitumuslike funktsioonide nõrgenemine Käitumine pole konkreetses kultuurikontekstis aktsepteeritud Normidele mittevastav Statistiline aspekt DSM –IV (Diagnostic and Statistical Manual of Mental Disorders) - patsienti määratletakse korraga viiel erineval teljel, mis annavad erinevat informatsiooni
käitumine on peamine psühhopaatiale iseloomulik omadus. Kuigi edukat psühhopaatiat on mõneti ikkagi uuritud, kasutades alternatiivseid meetodeid, väljendavad paljud uuringud oletust, et edukad psühhopaadid on edukad üksnes sellepärast, et nad on suutnud vältida vahelejäämist ja karistust (paratamatu) kriminaalse käitumise eest. Mõned nendest uuringutest ei tähelda mingisugust erinevust edukate ja mitteedukate psühhopaatide SES-i, intelligentsuse, psühhopatoloogia ja muude tähtsate näitajate vahel. Teoretiseeritud ühiskonnas hästi hakkama saavate näidete (libeda keelega empaatiavõimeta ärimees, egoistist manipuleeriv poliitik) ja uurimustes esinevate antisotsiaalsete gruppide vahel olev erinevus viitab vajadusele kasutada alternatiivseid uuringuid eduka psühhopaatia uurimiseks. PPI-R on hästi kinnitatud alternatiiv psühhopaatia uurimiseks, mis ei lähtu otseselt kriminaalsest käitumisest
03.2012) Terviseportaal Inimene 2001. Anoreksia 5) . http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/anoreksia.htm (14.03.2012) Lempu, Helen 2002. Anoreksia 6) http://www.treenitargalt.ee/toitumishaired-buliimia/ (1.03.2012) Piiber, Raivo 2011. Toitumishäired buliimia 7) http://www.tervislik.net/toitumishaire-anoreksia-nervosa (14.03.2012) Kirjandus: "Psüühika- ja käitumishäirete klassifikatsioon RHK-10 "Psühhopatoloogia" Jüri Saarma 8) http://www.ekspress.ee/news/paevauudised/tehnoloogia/uus-hullus-ortoreksia-ehk- liiga-tervislik-toitumine.d?id=27691415 (15.04.2012) Jõgeda, Tiina 2009 Uus hullus: ortoreksia ehk liiga tervislik toitumine Eesti Ekspress, 12.09 9) http://www.horisont.ee/arhiiv_1996_1999/1998/01/pika.html (15.04.2012) Kokassaar, Urmas Mis on pika? Horisont, 01.01 Raamat: 10) Dr. Persaud, Raj 2007. The Mind: A User's Guide, Bantam Press (20.04
Psühhooside raviks kasut. lisaks anksiolüütikumidele ka tugeva antipsühhootilise toimega neuroleptikume.(ja see oligi kõik- kardan,et seda on väga vähe ) Kujutan ette, et mittepsühhootilised häired on lihtsalt üks väga tugev endast väljaminemise seisund, aga ikkagi kuidas seda kirja panna..... 5.ISIKSUS JA TEMA "SISEMINE HAIGUSPILT" Nimetatud termini pakkus välja A. Luria, milles ta vaatleb 2 tasandit: sensitiivne intellektuaalne Psühhopatoloogia korral esineb tavaliselt 2 tasandit: hüpohondriline (liialdus, kartus) eufooriline (eitades haigust) B. Karvasarski toob esile järgmised suhtumised oma haigusesse: adekvaatne- harmooniliselt küpsel isikul ratsionaalne- haiguse tajumine, kuid puudub aktiivsus ravi suhtes hüpohondriline- teravdatud haiguse tunnetus, liialdatud mõtlemine, haiguse põhjustest arusaam. Infantiivsel, lapsikul inimesel. paaniline-kõrge ärevus, teravdatud haiguse tunnetus. Ravisse suhtumine kaootiline, vahel
ebaadekvaatselt. Mõistes neid põhjuseid lakkab käitumine ebasobival viisil. Kasutamisala näited · Obsessiiv-kompulsiivne häire · Foobiad · Seksuaalprobleemid A.Adler Individuaalpsühholoogia 1912 ,,Society of Individual Psychology" Inimest ei saa uurida isolatsioonis, vaid üksnes tema sotsiaalses kontekstis. ,, inimene annab elule ise tähenduse" Individuaalpsühholoogia aspekte · Vaatleb persooni terviklikuna. · Psühhopatoloogia seisukohalt vaadeldakse inimest kui indiviidi, kes on kaotanud julguse. · Terapeutiline ülesanne on julgustada inimest näitama üles sotsiaalset huvi ja arendada uut elustiili läbi suhete, analüüsi ja tegevuse · Motivatsiooni modifitseerimine. · Kuigi Adler on huvitatud käitumise muutmisest, siiski põhiliseks eesmörgiks pole käitumise modifitseerimise vaid motivatsiooni modifitseeimine.
PSÜHHOPATOLOOGIA Psüühikahäirete avaldumise tasemed: 1) sümptom väljendab haigusliku iseloomuga üksikhälvet psüühilises funktsioonis (nt. meeleolu alanemine, hallutsinatsioon) 2) sündroom enamus psüühilisi haigusi ei avaldu üksiku sümptomi, vaid teatud sageli koosesinevate sümptomite kogumina; nt. depressioonisündroom (meeleolu alanemine, energia vähenemine, rõõmutunde kadumine, lootusetus, süütunne jne), 3) maaniasündroom (meeleolu ja aktiivsuse kõrgenemine, energia lisandumise tunne jne), 4) hallutsinoosisündroom (elavad verbaalsed kuulmishallutsinatsioonid, ärevus-hirmutunne jne). Sümptomeid võib liigitada: 1) PSÜÜHILISTE FUNKTSIOONIDE ALUSEL: a) teadvus, b) tajumine, c) mõtlemine, d) emotsioonid, e) mälu, f) intellekt, muud sümptomid; 2) POSITIIVSED JA NEGATIIVSED SÜMPTOMID; 3) PSÜHHOOTILISED JA MITTEPSÜHHOTILISED. Teadvuse seisund Mõistega "teadvuse seisund" tähistatakse meditsiinis psüühilise aktiivsuse üldist taset, millega...
psühholoogiaga 3. Teaduslik psühholoogia - sai alguse 1879 aastal mil Wilhelm Wundt Saksamaal Leipzigis avas laboratooriumi psühholoogiliste fenomenide uurimiseks Psühholoogia ja psühhiaatria - Mõlemad teadusharud uurivad psüühikat. - Psühholoogia kuulub ühiskonnateaduste hulka. - Psühhiaatria on arstiteadus. - Psühholoog ja psühhiaater omavad erinevat ettevalmistust, samas vajavad palju kattuvat informatsiooni ja tehakse koostööd. - Psühhopatoloogia ja kliiniline psühholoogia on nö piirteadused nende kahe vahel. Psühholoogi ja psühhiaatri erinevus - Psühhiaater on arst, kes tegeleb psüühika- ja käitumishäirete diagnoosimise ja raviga. - Psühhoterapeudid on kliinilised psühholoogid, kelle tegevusalaks on psüühika ja käitumishäirete ravimine. - Psühhoterapeut või psühholoog hindab vestluse käigus ja erialaseid teste/küsimustikke
TUNNETUSPSÜHHOLOOGIA JA KÄITUMISE REGULATSIOON KÄITUMISE BIOLOOGILISED ALUSED JA ÕPPIMINE I Käitumise bioloogilised alused 1. NEURONID. · Millistest osadest koosneb närvirakk ja mis on nende osade ülesanded? Neuron koosneb : a)dendriitidest, mis hargnevad välja rakukehast kannavad närvierutust rakukeha poole b)rakukehast (tuum ja muud organellid) võtta vastu ja edasi anda närvierutust c)aksonist ehk närvilõpmest (aksoni kungastik, mueliinikiht, kollateraalharud, presunaptiline aksonilõpe) kannab närvierutust teiste rakkudeni · Mis on närviraku sees? Tuum ja muud organellid. · Milliseid funktsionaalselt ja/või morfoloogiliselt eri tüüpi neuroneid oskad nimetada? o Motoorne liikumine, lihased, liigesed PNS o Sensoorne vaimne...
pinge inimeses, mis võib tekitada füüsilisi või vaimseid hädasid) ehk teadvustamatus. Freud loobus hüpnoosist peagi sest see oli füüsiliselt kurnav. Vabade assotsiatsioonide tehnika ravib ka alateadvust, kuna kõik, mis pähe tuleb, tuleb analüütikule rääkida. Samamoodi toimub ka unenägudega. Sigmund Freud: 1. ,,Leonardo da Vinci lapsepõlv" - 70lk 2. ,,Ahistus kultuuris" + ,,Sealpool mõnuprintsiipi" 3. ,,Inimhinge anatoomiast" 4. ,,Argielu psühhopatoloogia" 5. ,,Unenägude tõlgendamine"* = 2 teost 6. ,,Nali ja selle seos teadvustamatusega" Unenäod on seoses alateadvusega. Unenägusid uurides saab aimu alateadvusest. Unenägude uurimine on üks psühhoanalüüsi meetoditest. Unenägu on varjatud soovide täideminek. On 4 kategooriat põhjusi, mis tekitavad unenägusid: · Füüsilised Kui tuba on külm ja tekk läheb magades peast ära, näeme unes lumetormi. · Kehasisesed ärritusseisundid
testija paneb testitava puhul tähele testi tegemise ajal. Täiendavad mõõtmisvahendid on mõnes olukorras väga olulised. Testimise psühhomeetriline aspekt - seostub testi objektiivse küljega (numbrid, kategooriad, skoorimine) ning testi normidega. 2. Mida testidega uuritakse? Milliseid teste on olemas ja mille poolest nad erinevad? testidega uuritakse: -kognitiivseid võimeid -huvisid, hoiakuid, väärtuseid -isiksust -psühhopatoloogia valdkonda Testimise eesmärk: -klassifitseerimine/diferentseerimine -treeningu vms tulemuslikkuse hindamine -teadusuuringud -enesest arusaamine Psühholoogiliste testide põhjal saab teha järeldusi selle kohta, kuidas inimesed üksteisest erinevad. Kõige levinumad testid eristavad inimesi intelligentsuse ja isiksuseomaduste alusel. Esiteks võimaldab test hinnata uuritavaid omadusi korrastatult ja alati ühtemoodi.
, (2005). Laps ja lasteaed. Tartu: AS Atlex Kõrgesaar, J. (2002). Sissejuhatus hariduslike erivajaduste käsitlusse. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus Kõrgesaar, J. (2002). Sissejuhatus hariduslike erivajaduste käsitlusse. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus Lovaas, J. (1998). Arenguhälbega laste õpetamine. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus Neare, V. (2009). Eripedagoogika. Hooldusõpe, 4-8. Tartu: Tartumaa trükikoda Psühhiaatria. (2006). Tallinn: Kirjastus Medicina Saarma, J. (2000). Psühhopatoloogia. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus Sats, M., (2004) Tolerantsus Eestis [Magistritöö] Tallinn: Tallinna Ülikool
annaabi.ee 
