Põhikooli lõpul ei pruugi inimene olla veel nii küps, et teha otsus, mis puudutab kogu elu. Kutsekooli minnes peab kindel olema, mis erialal tahetakse suurena tööd teha. Gümnaasiumi minnes ei pea olema oma tuleviku suhtes veel väga kindel, mistõttu oleks see inimesele, kes ei suuda veel tuleviku üle otsustada võimetekohasem . Pärast põhikooli peaks inimene olema piisavalt küps, et valida endale huvide ja võimete kohane õpitee. Põhikooli on lõpetaja ees väga palju võimalusi ja on vaja teha tähtis otsus, kus edasi õppida. Valiku tegemise teeb raskeks tõsiasi, et sellest sõltub suur osa tuleviku elust
Kusagil kasvatab keegi praegu üles tulevast presidenti, õpetajat, kassapidajat või bussijuhti. Minu arvan, et laste kasvatamine võib olla väga raske. Igaüks peab leidma õige viisi, kuidas kasvatada enda lapsest kõlbeliste põhimõtetega ja teistest hooliv inimene. Ei tohiks olla liiga karm ega ka liiga leebe. Minu arvates ei ole kindlasti õige meetod vabakasvatus ehk lapsel ei tohiks lasta teha kõike, mida ta tahab. Kui inimene harjub lapsepõlves saama kõike, mida ta tahab, võib ta suurena elus läbi kukkuda. Täiskasvanu elu ei ole nii lihtne. Suurena ei saa enam vanemad meie eest seista öeldes, et ta on ju kõigest laps. Peab hakkama vastutama oma enda tegude eest. Inimene peab oskama langetada ratsionaalseid otsuseid ning suutma leppida ka vähemaga kui täiuslikkus. Lisaks vabakasvatusele ei ole minu arvates õige kohelda last väikesest saati liiga karmilt. Laps vajab armastust ja lõbusat lapsepõlve. Kui vanemad neid lapsele ei paku, ei
Vaarao oli oma rahva karjane ja tunnusmärgina kandis karjasekeppi kui võimu sümbolit. Inimesed teenisid truult vaaraod, ehitasid talle massiivseid ehitisi ning olid talle truud ainuüksi uskumuse tõttu,et vaarao on jumala ja inimeste vahetalitaja. Vaaraodel oli vajadus olla parem kui eelmine vaarao ja veel parem kui järgmine. Nad lasid endast teha väga ekstravagantseid ning kalleid maale, kujusid ja palju muud. Ning kõike seda ainult selleks, et end suurena tunda. Egiptlased olid suured surmajärgse elu uskujad.Vaaraodele ehitati hauakamberid, mis ei olnud sugugi lihtsad ning ilmetud. Vastupidi, Egiptuse hauakambrid olid väga silmatorkavad ning kaunid. Lisaks meeletult kaunitele hauakambritel, balsameeriti surnukehad selleks, et nad säiliks kauem. Egiptlastel oli minu arvates üks kõige huvitavamaid asju surmajärgse elu juure see, et siseorganid tuli eemaldada selleks, et inimene ei tunneks enam nälga ega janu
Essee MINA Mu nimi on Eveliis. Ma olen 13.a. Ma sündisin 28.08.2000. Ma elan Puiga külas Järve tänaval. Ma olen sõbralik, vahel ülbe ja naljakas. Mul on rohekad- pruunid silmad ja pruunid õlgadeni juuksed. Mulle meeldib tantsida. Mu toredasse perekonda kuuluvad ema Maigi, isa Elek, vend Elek, 2 õde Marleen ja Kätriin. Ma õpin Puiga Põhikoolis 7.klassis. Suurena tahan ma saada kokaks.
Maailmas on palju inimesi kes ei armasta enda vastas sugu ehk kui sa oled naine siis sa ei armasta meest vaid hoopis naist selle näitega tõin ma esile lesbid. Siukeseid seksuaal vähemusi on erinevaid näiteks mina tean ,et on olemas geid, lesbid, biseksuaalid, transseksuaalid, zoofiilid ja pedofiilid. Seksuaalne suundumus ehk orientatsioon on seksuaalne ja emotsionaalne külgetõmme endaga samast soost, erinevast soost või mõlemast soost isikute suhtes. Näiteks geidel on seksuaalne ja emotsionaalne külgetõmme meeste suhtes kuigi nad on ise mehed. Kahjuks mõned inimesed ei salli erineva seksuaalsusega inimesi ning kiusavad ja mõnitavad neid. Et kaitsta inimesi kellel on erinev seksuaalne suundumus on kehtestatud seaduseid aga minu meelest võiks juba väiksest saadik lastele rääkida seksuaalvähemustest ,et nad oleks sellega harjunud ja n...
Etenduse analüüsi praktikum I vahetöö Tartu, 2016 näeb ennast suure ja uhkena, suuremana kui ta tegelikult on. Kuna Isabella ja Flavio on sel ajal vastamisi, siis Isabella näeb Flaviot just sellisena nagu ta tegelikul on. Joonis 1. Flavio vari suurena. Kui Isabella ronib raamaturiiulile, siis tekib seinale ka temast suur vari. Kuna ta on näoga Flavio poole, siis ta ei näe enda suurt varju. Tegelikult Isabella ei näe üldse enda varju. Kui ta nüüd vaatab raamaturiiulilt alla Flavio poole, siis langeb Flaviole ka nüüd valgus peale nii, et selles positsioonis näeb Isabella Flavio varju, viimane on aga elusuuruses. Niisiis ei näe Isabella Flaviot suuremana või uhkemana kui ta tegelikult on.
· Oli oma ajast väga palju ees · Temalt pärineb ka esimene jalgratta joonis samuti oli ta esimesi, kes söandas inimese keha tundmaõppimiseks ette võtta lahkamist · Töötas peamiselt Milaano hertsogi juures inseneri, arhitekti ja kunstnikuna Kuulsamad tööd : "Püha õhtusöömaaeg" "Mona Lisa" Michelangelo · Kõige jõulisem isiksus renessansikunstnikest · Oma võimsa mõttelennu ajel kavandas ta enamiku oma töödest nii tohutult suurena, et ei jõudnud neid hiljem valmis teha. · Ainuke lõpetatud suurtöö on tal Roomas - Vatikani lossis asuva Sixtuse kabeli laemaal · Ise pidaski ta end eelkõige skulptoriks · Michelangelo on jätnud jälje ka arhitektuuri valda. Tema kavandatud hiigelkuppel katab Rooma Puha Peetruse kiriku nelitist Sixtuse kabeli laemaal
Just Tantsukooli õpilased, Vanemuise Tantsu- ja Balletikooli õpilased Vanemuise Sümfooniaorkester ja bänd. Lotte-Gerli Padar Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Sisu. Lotte seiklused jätkuvad! Sedakorda püüab koeratüdruk Lotte välja mõelda, kelleks ta suurena saada võiks ning algav päev annab talle suurepärase idee, sest ootamatult läheb kaotsi isa Oskari leiutatud suhkrumasin. Lotte ja ta sõber Bruno ei jää käed rüpes istuma, vaid otsustavad hakata detektiivideks ning suhkrumasina üles otsida. Etendus Esietendus 28. novembril 2008 Vanemuise suures majas T.11.03.2014 12:00 Teater Vanemuine, suur maja, Tartu Detektiiv Lotte Eesti N.20.03.2014 18:00 Teater Vanemuine, suur maja, Tartu
kuningaks. Aastal 754 tuli Pippin sõjaväega Itaaliasse, alistas langobardid ja andis kogu Rooma ümbruskonna valitseda paavstile. Tekkis Kirikuriik - paavsti võimu all olevad valdused Itaalias, mille rajajaks oli 754. aastal Frangi valitseja Pippin Lühike. Järgmiseks frangi kuningaks oli tema poeg Karl (768- 814), keda tuntakse Karl Suurena. Karl Suur veetus suurema osa oma valitsusajast sõjaretkedel. Ta vallutas langobardide riigi ja sai ka Itaalia kuningaks. Ta alistas ka saksid. Lisaks Galliale allusid Karl Suurele ka suur osa Itaalia ja
10. Saav kääne: kelleks? milleks? -ks pesaks, suureks, pesa/deks, suur/teks, maaks maa/deks ni-na-ta-ga- KÄÄNDED 11. Rajav: kelleni? milleni? -ni pesani, suureni, pesa/deni, suur/teni, maani maa/deni 12. Olev: kellena? millena? -na pesana, suurena, pesa/dena, suur/tena, maana maa/dena -ta pesata, suureta, pesa/deta, suur/teta, 13. Ilmaütlev: kelleta? milleta? maata maa/deta -ga pesaga, suurega, pesa/dega, 14. Kaasaütlev: kellega? millega
Michelangelo Buonarroti Michelangelo Buonarroti oli Itaalia skulptor, maalikunstnik, arhitekt, luuletaja ja üks barokkstiili teerajajaid. Ta sündis 6.märtsil 1475 aastal Capreses, Arezzo lähedal. Piazza del Campidoglio Roomas. 1538 - 1650-ndad. 1488. aastast õppis Michelangelo Firenzes maalikunstniku D.Ghirlandaio juures, skulptuurialase väljaõppe sai ta aastatel 1489- 1490 Bertoldo di Giovannilt. Michelangelo maali- ja skulptuurilooming sõltus paavstidelt saadud tellimustest. Tellimused vaheldusid koos paavstide vahetumisega. Michelangelo oli seotud paavstide Julius II, Leo X, Clemens VII, Paulus II, Paulus III, Paulus IV- ga. Kunstniku märkmetest võib lugeda: "Ma pole kunagi olnud maalikunstnik või kujur selles mõttes, et mul oleks olnud töökoda... ja kuigi ma olen teeninud paavste, olen ma seda teinud sunnitult." ...
kasutada, siis muutub teras hapramaks, süsinik põleb välja ning saadava terase kõvadus väheneb. Peale karastamist on terase struktuuris martensiit ning tsementiit ning kõvadus HRC-s on 65+ . 6. Noolutustemperatuurid 200-250 C ning seda noolutust nimetataks madalnoolutuseks. Noolutatud terase struktuuriosadest tekib juurde tsementiit ja kõvadus on 67 HRC. 7. Antud noolutatud terase kõvadus ja tugevus on suur ning säilub enam vähem sana suurena kuid antud teras muutub noolutamise käigus sitkemaks. Malmid 8. Fe-Fe3C faasidiagramm malmide osa. 9. Variant 7, C- sisaldus 5.0% - Jahtumiskõver 1.L L+T 2. L+T A+T 3. A+T Le+T (F+T) . 10. Tegemist on üleeutektmalmiga. Grafiitmalmi tekkimis eeldusteks on , et peavad eksisteerima vabas olekus süsinik. Selle teket soodustab eelkõige erilisandite
Poseidoni ja Aithra poeg. erinevalt Heraklesest, röövlid, tappis Nooruses elas Troizenis. Ta isa vähem verejanuline, Minotauruse, osales jättis enne ta sündi koopasse nõrkade kaitsja. Tema argonautide retkel, mööga ja jalatsid, ise läks juhitud Ateenas valitses võitles kentauridega, Ateenasse. Suurena läks demokraatia. võttis osa Kalydoni Theseus varustusega talle jahiretkest. Käis allilmas järele. Persephone järel ning 5 röövis Helena. 6
Alaealiste põhilised rikkumised on alkoholi tarbimine, suitsetamine, käitumisprobleemid, koolikohustuste mittetäitmine, kehavigastuste tekitamine ning vargused. Kõik saab alguse lapsepõlvest, vanemate poolse turvatunde jagamisest ja kasvatusmeetodide valikust. Mina arvan, et seadust peab võtma tõsiselt, sest kui su toimikusse kirjutatakse midagi, kui sa oled alaealine, jääb see märk sulle eluksajaks külge. Kui sind on rahaliselt või mingil muul viisil karistatud, ei pruugita sind suurena paljudesse kohtadesse tööle võtta. Käitumine on oluline, sest kui sa tahad jätkata õpinguid gümnaasiumis, vaadatakse sinu põhikooli käitumishindeid. Tuleb käituda korralikult, seadusele vastavalt, sest nii ei satu sa kohtusse ega vangi. Kõike, mida teeme, teeme endale. Lõpetan oma mõtteavalduse eesti rahvatarkusega: ,,Ennem mõtle, siis tee või ütle!" Laagri Kool
,,Karupoeg Puhh" A.A.Milne Karupoeg Puhh oli mängukaru, mis kingiti Christopher Robin'ile sünnipäevaks. Teda kutsutakse ka kui Väikse Aruga karuks. Raamat räägib Robini väljamõeldud mängudest Puhhi ja teiste mänguloomadega. Puhhil on hea sõber Notsu, kes on imetilluke loomake. Ka Jänes on tore sõber, ta tahab alati üle võtta juhtimist, kui kuskil midagi toimub. Jänes oskab nii lugeda kui kirjutada. Tegelikult oskavad ka teised lugeda, kuid vaid siis kui Jänes või Öökull on selle neile ette lugenud. Öökull aga on suur tark, kes oskab kirjutada Teisipäev kõigest paari veaga. Ta lendab hästi, jutustab palju igasugu jutte ja kasutab pikki ning lohisevaid sõnu. Iiah seevastu on sünge ja kurb. Alati püüab tähelepanu oma nukrate lugudega, et keegi temast ei hooli. Kord kaotas ta oma saba ära, aga Puhh leidis selle Öökulli maja kellanöörina. Ruu on Kängu väike poeg. ...
Nendeks mudeliteks on füüsikalised suurused. Igapäeva elust käivad läbi paljud füüsikalised mudelid. Keha on aineline objekt, mida on võimalik oma silmaga näha. Kehadeks on näiteks inimene, loom või pall, millega mängitakse. Keha omadus on see et seda on võimalik igat pidi uurida, sest see on nähtav. Keha saab iseloomustada paljude füüsikaliste suurustega: pikkus, kaal jne. näiteks kui ma sündisin , siis mind kaaluti ja mõõdeti, isegi nüüd suurena arsti juures käies teevad nad seda, et näha milline on mu areng. Väli on mitteaineline objekt, mis mõjutab kehasid ning omab energiat. Väli on lõputu ning seda ei ole näha. Kõige tuntumaks on gravitatsiooniväli, mis näitab et kõigile kehadele mõjub raskusjõud. Tänu sellele kukub puu otsast näiteks õun maha mitte ei lenda õhku. Nähtused on aine ja välja objektide muutused. Nähtusi on võimalik näha ja kirjeldada.
Alfred-Reinhard Vuks 5 klass Kivimäe Põhikool Laps ja töö Laps ja töö - see kõlab kuidagi rangelt ja sundivalt, kuid kuidas on see meie elus? Kui laps on väike, siis ta mängib väga palju ja see ongi tema töö. Ta kõristab kõrinaid ja vahetevahel jonnib. Mida vanemaks laps saab, seda rohkem hakkavad tema tegemised tööd meenutama. Ta ehitab klotsitest põrandale maju, sõidab autodega mööda vaipa ja ravib nukudel raskeid haigusi. Kui mängud lõpetatud, korjab laps oma mänguasjad kokku ja see ongi juba üks tõsisemaid kodutöid. Kasvades teeb ta hommikuti juba oma voodit ja koristab tuba tolmuimeja ja tolmulapiga. Aga kui laps hakkab koolis käima, on õppimine tema peamine töö. Oleme ju tihti kuulnud täiskasvanuid rääkimas, et kes koolis ei õpi hästi, see targaks ei saa ja suurena head töökohta ei leia. Iga päev peab ta oma kooliasjade üle vaatama, et need oleks...
Iguaane saab kasvatada ka kodus. Selleks peab olema ka vastavates tingimustes terrarium ,valgus , soojus ja toit. Terrariumisse tuleks panna kivisi mille vahele peitu pugeda ja oksi mille peal ronida. Kuid tuleks teha ka väike veekogu, kus ujuda. Terrariumi põhi võib olla saepurust. Kokuvõte Dekoratiivne ja veidi müstiline roheleeguan on kui killuke minevikust dino-, bronto-, ja muude sauruste ajastust. Sain teada et iguaan muudab värvi ainult suurena ja kõige paremini teevad seda puude peal elavad loomad. Roheleeguan on nii uhke ning sõjaka välimusega, et esmapilgul ei oskakski teda taimetoitlaseks nimetada. Kui olukord läheb ohtlikuks, pageb ta kõrgele peenikeste puuokste peale või hüppab puu otsast jõkke. Kasutatud materjal: http://www.lemmik.ee/ http://www.lemmikajakiri.ee/ ,,Loomade elu 5" Kirjastus Valgus, 1985.-
Jätkusuutlik areng on arengutee, mis rahuldab praeguse põlvkonna vajadused ja püüdlused, seadmata ohtu tulevaste põlvkondade samasuguseid hüve. Jätkusuutlikus riigis toimub kooskõlaline liikumine nelja eesmärgi suunas (kultuuri elujõulisus, ühiskonna sidusus, ökoloogiline tasakaalustatus, heaolu kasv). Ühtegi probleemi ei tohi lahendada teise arvelt. Valitsemine peab olema tulemuslik, võimulolijad peavad hindama samu väärtusi mis rahvas. Rahvaarvu peab hoidma suurena. Jätkusuutlikkuse probleemideks on meil suur suremus ning sellest tingitud madal iive, suur väljaränne ning linnastumine. Sotsiaalne kihistumine jagab ühiskonna kõrgklassiks (kõrge positsioon, rikkus, maaomand), keskklassiks (tavakodanikud) ning alamklassiks (madala haridustasemega tõrjutud, kes teevad lihtsat tööd, saavad vähe palka, madal haridustase). Inimgruppe eristatakse varanduslikel, rahvuslikel, usulistel ning regionaalsetel alustel
puhkuseks ehk siis võimaluse mitte midagi teha. Noortele võib tunduda, et kool piirab meie vabadust, aga kui õpilased koolis ei käi, ei omanda nad ka haridust ja tulevikus on neil raskem, sest tööd on raskem leida. Kooli suhtes meil valikuvõimalust ei ole ning me ei saagi koolis käies tunda vabadust. Vabadust võib tunda siis, kui kool on läbitud ja noorel on valikuvõimalus, mida ta tulevikus teha tahab. Paljud lapsed oskavad vastata küsimusele, et kelleks nad suurena saada tahavad. Kõige levinuimad vastused on siis kas politseinik või tuletõrjuja. Tavaliselt lapse soovid paika ei lähe, kuna nad ise veel ei tea, kes nad on. Sellele küsimusele on leidnud vastuse noored, kes lõpetavad kooli, sest koolis käies, uusi tutvusi luues ja uusi teadmisi omandades tekivad uued sihid. See on asi, mida kool meile annab. Kool õpetab meile oskust mõelda. Halvemal juhul kool surub alla noorte andeid, õpetades neile, mis on õige
Kui see tal ei õnnestu, ei lase ta lahti enne, kui ohver on lämbunud. Gepard ei varitse saaki, vaid ootab kuni see tuleb lähemale, et ta saaks kohe kallale karata. Ta peab jahti päevasel ajal. 5. Sigimine Gepard saavutab suguküpsuse umbes kolmeaastaselt. Umbes kolm kuud kestva kandeaja järel sünnitab emasloom tihedas võsas tavaliselt kolm kutsikat. 6. Poegade areng Gepardi poegadel on peast sabani jooksev pikk lakk, mis suurena ära kukub. Gepardi poeg poeb ema kaissu. Ema on nendega hoolitsev ja õrn, ning õpetab poegadele küttimiskunsti. Gepardid jäävad emaga kokku 1,5 aastaks. Nad lahkuvad ema juurest siis, kui on ise võimelised hakkama saama omapead ning savannis ringi seiklema. 7. Kokkuvõte Oli põnev teha uurimistöö gepardist, sest sain palju uut teada. Näiteks seda, et gepard on kõige kiirem loom maailmas ja suudab 2 sekundi jooksul saab saavutada kiirust 70 km tunnis
lihtsalt teised inimesed ei võiks sellega leppida kui sa erined. Samuti ma arvan,et seda on kõikjal maailmas nii kohutavalt palju ja keegi ei tee sellest seadusest välja ja vähesed saavad karistada sellise teguviisi eest. See seadus ei huvita kedagi,kõik niikuinii teevad ja ütlevad seda mis nad ise heaks arvavad. Kõik ikkagi algab kodusest kasvatusest ja meie vanemad peaksid olema need kes meile seda õpetavad,sest kui suurena sa pole sellest ikka aru saanud siis ei hoia sind ükski seadus kinni midagi ütlemast või tegemast. See seadus on suht kasutu. Ma arvan, et inimesed peaksid mõtlema kus ja mida ja kelle kohta nad ütlevad ja kontrollima oma suuvärki,maailm oleks palju parem nii. Katarina Kilter 9B
avastati tükk aega hiljem, alles 1984. aastal. Levik maailmas ja Eestis Eestis hakati borrelioosi diagnoosima alates 1992. aastast ja sellest ajast alates on haigestumine pidevalt tõusnud. 1999. aastal registreeriti 321 haigusjuhtu. Põhja-Ameerikas, Euroopas, Austraalias ja mõnes Aasia riigis leidub mitmeid borreliabakterit levitavaid puugiliike. Rootsis tehtud uuringud on näidanud, et borreliabakterit kannab kuni 30 % puukidest. Hoolimata sellest suurena näivast protsendist on risk pärast puugihammustust haigestuda ainult üks sajast. Levik Eestis Haigustunnused Kõige tavalisem borrelianakkuse haigusjuht on nahalööve, rändav nahapunetus, mis tekib puugi hammustuskohal 1-4 nädala pärast. Tüüpiline on algul paarisentimeetrise läbimõõduga punetav laik, mis pidevalt laieneb. Varem või hiljem punetus kaob. Harvemini tekivad haigusnähud närvisüsteemis, liigestes või mõnel juhul ka südames
pehmemas valguses või süüdistades selles partnerit. Olgu selleks siis kas näägutamine või lihtsalt mingi väga tühine põhjus. Sama ka püütakse jätta muljet just kui partner oleks vigastanud ennast ise või on tegemist õnnetusega. Naised põhjendasid oma vägivaldset käitumist sageli enesekaitsega. Mehed rõhutavad oma vägivallaakte põhjendades sageli seda, et naine neid provotseeris. On ka olukordasi kus vägivaldses perekonnas üleskasvanud laps on suurena ise väga vägivaldne ja tema põhjenduseks võib olla ka see, et tuleb talle meelde kuidas tema isa käitus tema emaga ja mingil määral on kõik vanemad oma lastele autoriteedid. 12 Kokkuvõtte Oma referaadis tõin välja olulise sellest, mis on perevägivalla põhjusteks ja kuidas saada abi kui ollakse sattunud vägivalla ohvriks. Perevägivalla põhjusteks on mitmed
Väiksena oli energiat poole rohkem kui praegu, tänu sellele me liikusime väga palju ja suutsime kulutada oma toitu. Liikuv eluviis on tervislik ja kasulik iseendale. Väga palju loeb ka vanemate kasvatus. Väiksena ei saa me aru sellest, et me omandame endale need harjumused, mida me kanname edasi kogu elu. Me teeme tihti nii nagu vanemad. Näiteks kui vanemad suitsetavad, mõtleme, et see on täiesti normaalne tegevusviis. Väiksena on see külge jäänud ja suurena hakkad ka ise suitsetama. Vanemate eeskuju on väga tähtis eluviisi kujunemisel. Olles juba koolilaps, on näha muud elu, mis oli ennem. Väga palju sõltub ka ühiskonnast. Tihti valivad noored endale vale seltskonna või koolis on midagi halvasti, muutub ka iseloom. Hakatakse suitsetama, jooma, tarbima narkootikume jne. Tihti armastatakse süüa kiirtoite ja rämpstoitu. Tänu sellel langeb tervis käest ja eluviis on lühem. See kõik kujuneb välja väga ruttu. Tihti on raske
Siis nägin teost, kus oli kujutatud türklaste jõudmist Konstantinoopoli juurde. Too teos oli joonistatud pliaatsiga paberpärgamendile ning erines ka stiililiselt eelnevatest joonistustest. Seejärel jõudsin keiser Rudolf II portreeni. Minu jaoks oli see portree üsna koomiline, kuna näo proportsioonid olid täiesti välja venitatud ning tundus, nagu oleks keiser endale hiigelsuure lõuaimplantaadi paigaldada lasknud. Küllap oli kunstnik regendi lõua meelega suurena maalinud, et rõhutada tema tugevat tahtejõudu. Keisri portreele olid võrdluseks veel 3 portreed, mis nägid võrreldes valitseja omaga lihtsakoelised välja. Lõpetuseks oli näitusel väljas ka kunstniku autoportree, tasuks mainida, et ennast maalides jättis kunstnik oma näo proportsioonid samaks ning jättis endast üsna hariliku mulje. Mulle meeldis see näitus väga, sest mitte just iga päev ei avane võimalus näha maailmaklassi
Teovõime piirid on ajale jalgu jäänud Eestis on täielik teovõime inimesel, kes on vähemalt 18-aastane. Alla selle vanuse kannab inimene lapse staatus ja sealjuures on lapse teovõimel seadusega määratud piirid. Sellest piiratusest on aga eri vanuses inimestel erinevad arvamused. Enamus lastest tahavad saada kiiresti suureks, soovivad, et neid koheldaks, kui suuri inimesi ja tunnevad, et on ebaõiglane, kui neile keelatakse teatud tegevusi, mis täiskasvanutele on lubatud. Vajadus olla iseseisev tekib juba üsna varajases nooruses, kohati isegi lastel, kes on alles teovõimetud. Kõige tavalisemaks näiteks võib tuua raha omamise. Seaduse järgi ei tohiks teovõimetu ehk laps vanuses 0-7 aastat omada üldse mingit summat raha. Ometigi on vahel näha sellesse vanuse vahemikku jäävaid lapsi poodides raha kulutamas. Ma arvan, et sellises vanuses laps ei peakski raha omama, kuna laps ei tunneta siis veel raha väär...
Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium 6. klass Elas kord üks poiss, kellel polnud vanemaid. Ta elas koos oma vanaemaga äärelinnas. Poisi suurimaks huviks oli muusika. Iga päev peale kooli istus ta kodus ja kuulas erinevat muusikat ning unistas suurena oma bändi loomisest. Koolis ei läinud tal eriti hästi ja tunnistusel olid tal tavaliselt kolmed. Ühel päeval vanalinnas jalutades kostis poisile kõrvu ebatavalist muusikat, mida ta polnud varem kuulnud. See muusika pakkus talle huvi ning ta asus muusika tekitajat otsima. Järsku nägi ta pisikest kitarri mängivat vanameest. Mehel oli pikk must mantel ja suured saapad. Poiss käis iga päev peale kooli vanameest kuulamas ning talle hakkas meeldima mehe mängitav rokkmuusika
koduks paljudele markidele nagu Samsung, Hyndai- Kia, LG ja SK. 2009. aasta teisel poolel kasvas Lõuna-Korea majandus 2,6 protsenti võrreldes eelmise kolme kuuga ning majandus on saavutanud kõrgeimad majanduskasvunäitajad OECD riikide seas ning valitsuse ja keskpanga toerus kandus vilja. Lõuna- Korea on põllumajanduslik maa. 1948- 51 teostati osaline maareform, alustati koperatiivide asutamist ja katseid majandust planeerida, kuid sellest hoolimata on töötute arv ja maapuudus püsinud suurena. Kavatatakse riisi, orta, nisu, maisi, sojauba, puuvilla, tubakat, kanepit, ramjeed. Tegeldakse siisiussikasvatuse ja kalandusega, peetakse veiseid ja sigu. Kaevandatakse kivisütt, volframi- ja rauamaaki, graniiti, kulda. Peamised tööstusharud on tekstiili- ja toiduainetetööstus, väiksem tähtsus on masinatööstusel ja naftapuhastusel. Suuremad tööstuskeskused on Söul, Intshon, Pusan, Tegu. Raudteed on Lõuna- Koreas umbes 3000 km. Väljaveos
paraku üha kaugemale, sest kui majanduskasv on meil Euroopa kontekstis muljetavaldavalt kiire, siis muljetavaldavalt vilets on meil tervishoiu rahastamine. Meenutame, et oleme Euroopas ka kõige suurema HIV/AIDSi levikuga riik, oleme riik, kus inimese oodatav eluiga on Euroopa üks lühemaid ning kus 60 protsenti surmadest põhjustavad südame- ja veresoonkonnahaigused. Kuigi haigekassa tänavune peaaegu kuue miljardi krooni suurune aastaeelarve paistab hoomamatult suurena, moodustavad Eesti kulutused tervishoiule siiski kõigest 4,8 protsenti sisemajanduse koguproduktist, samas kui Soomes on vastav näitaja seitse protsenti. Statistika kohaselt sündis Eestis möödunud aastal vähem lapsi, kui osteti uusi autosid. Suurim vaesuses või vaesusriskis virelev sotsiaalne rühm on lastega pered. Mida rohkem on peres lapsi, seda suurem on oht sattuda vaesusse. Kas see on normaalne?
mis on õnn, tahame ometi õnnelikud olla. Seda soovib meist enamik ja peaaegu iga päev. Kuid milles peitub õnn? See küsimus on käinud läbi kindlasti paljude inimeste mõtetest. Arvamused on loomulikult erinevad ja niisamuti ka eesmärgid ja soovide mahukus, mille poole püüeldakse. "Kui mina suureks saan, siis ma tahan olla väga rikas ärimees, kellel on hästi suur maja ja mitu autot!", hüüdis mulle mu 6aastane väikevend küsimuse peale, et kelleks ta suurena saada tahab. Selle unistuse põhjal võib järeldada, et tema õnn peitub ainult rahas. Muidugi enamasti see tänapäeva ühiskonnas ka nii on. Majanduslangusega kaasnevad aina tõusvad hinnad ja langevad palgad teevad paratamatult peaaegu igaühel meele mõruks. Ajalehe Eesti Ekspress andmetel on rahamured põhjustanud umbes neljandikul ameeriklastel pideva depressiooni ja õnnelik inimene on läänemaailmas muutunud harulduseks. Seetõttu võib järeldada, et
tulemuse nimel väga palju pingutada ning tihti võime kurvastada kehva hinde üle. Laps, kes palju ei taha saavutada, ei masendu nii tihti, kuna teab, et pole pingutanud, kuis vaja. Alati on ka lootus, et kui kuidagi ei saa, siis kuidagi ikka töötegemisega saab. Tark ei torma ning teeb seda, mis oluline. Õppimata võib jätta siis, kui mõni askeldus, näiteks õunamahla valmistamine vajab hirmsasti tegemist, aga päris õige tegu see pole, sest kunagi ei või teada mida meil suurena vaja läheb või kellena töötama hakkame. Õppimises on kindlasti nii oma võlu kui ka valu, kuid on targem pingutada natuke rohkem arukuse nimel lapsepõlves kui hiljem. Hiljem juurde õppida on ehk liiga hilja, kuna aeg lendab kiiresti ning me ei pruugi leida endale seda aega, et ülikoolile pühenduda. Õppimisega ei kaota me midagi
aastani kui ta suri. Looming Michelangelo loomingus oli antiigi vormid ja ideed, mis moodustavad itaalia renessansskunsti tipu. Ruumi ja keha dünaamilise käsitlusega rajas ta tee barokki. Oma võimsa mõttelennu ajel kavandas ta enamiku oma töödest nii suurena, et ei jõudnud neid hiljem valmis teha. Ainuke lõpetatud suurtöö on Sixtuse kabeli laemaal, mida peetakse tänapäeval tema loomingu parimateks teosteks koos maali ,,Viimne kohtupäev" kabeli altariseinal, mis kujutab viimset kohtupäeva, kus Kristus mõistab kohut elavate ja surnute üle
hästi. Inimese elu saab jagada päris paljudeks staadiumiteks ehk siis mingiteks kindlateks perioodideks, alates sünnist kuni surmani. Näiteks minek lasteaeda, kooli, ülikooli ning hiljem abiellumine, pere loomine jne. See tähendab, et mingil kindlal eluperioodil, ma arvan, et vanuses umber 13-15 aastat, peaks nooruk juba teadma, mida ta elult tahab ja kuidas see enda jaoks ilusaks elada. Muidugi juba tegelikult lasteaia laps mõtleb, kelleks ta suurena saada tahab, aga põhikooli õpilane peaks sellist asja juba kindlasti teadma, et kuhu ja milleni pürgida, mis ametit jne, sellest sõltub ju väga ka gümnaasiumi eksamite valik jms Tuleb tõdeda, et lause "kõik mis teed, teed endale" on õige, sest isegi kui teed head, öeldakse, et ükski heategu ei jää karistuseta. Kui inimene sooritab kuriteo, jääb eluks ajaks pitser külge. Samamoodi võib öelda, et inimesed unustavad kiiresti kõik heateod, kuid halba mitte kunagi.
sattus ülimalt andekate laste perre, kus kõigil oli oma talent milleski. Ta püüdles kindlameelselt muusika maailmas aina kõrgemale juba väiksest peale ja keda ei suutnud keegi peatada. Ta tundus natukene veider, sest need skandaalid, mis temaga seoses toimusid, tundusid ebanormaalsed. Kõik faktid, mida tema kohta on esitatud, on lausa haiglased. Peale selle raamatu lugemist, ei arva ma enam temast, kui ühest täiskasvanust, kes proovis suurena end välja elada ja kes oli pidevalt ajakirjanduse küüsis, vaid nüüd tudub, et ta oli üks haiglaste mõtete ja tegudega inimene. Ta elu oli küll väiksena raske, eelkõige tema isa pärast, kuid ülejäänud elu oli tal ainult üks skandaal või tähtis tegevus üksteise järel. Ta elas oma unelmat, raha oli kõvasti, kuid ka võlgu oli palju. 3. Too välja 5 huvitavat fakti tema elust. 1) Ta osales juba väga noorelt perepändis
Koostaja:Marko Heinmets Michelangelo Buonarroti Itaalia skulptor, maalikunstnik, arhitekt, luuletaja ja üks barokkstiili teerajajaid Michelangelo Buonarroti sündis 6.märtsil 1475 aastal Capreses, Arezzo lähedal. Michelangelo võimas looming, milles elustuvad antiigi vormid ja ideed, moodustavad itaalia renessansskunsti tipu. Ruumi ja keha dünaamilise käsitlusega rajas ta tee barokki. Oma võimsa mõttelennu ajel kavandas ta enamiku oma töödest nii suurena, et ei jõudnud neid hiljem valmis teha. Ainuke lõpetatud suurtöö on Sixtuse kabeli laemaal. 1488. aastast õppis Michelangelo Firenzes maalikunstniku D.Ghirlandaio juures, skulptuurialase väljaõppe sai ta aastatel 1489- 1490 Bertoldo di Giovannilt. Ta tutvus Medicite juures nn. Platoni akadeemias humanismiideedega ja see kujundas oluliselt tema antiigihuvi. Ta töötas vaheldumisi Firenzes ja Roomas, 1494-1495 aastail Bolognas ja aastast 1534 lõplikult Roomas, kus ta ka suri 18
......................................................... 4 Ees- ja perekonnanimi Kool 2 Referaadi koostamine 9.01.2014 Tiitellehe koostamine Oma referaati koostades on esimene leht tiitelleht. Tiitellehe kõik osad on võrdsed, seega ei pea mõnda fakti eraldi suurena või alla kriipsutatuna välja tooma. Tiitellehel märgitakse: 1. Õppeasutus 2. Õpilase ees- ja perekonna nimi 3. Klass 4. Töö pealkiri (suurte tähtedega) Tuleks meeles pidada, et referaadi peakiri iseloomustaks väga hästi su referaati ning oleks põhimõtteliselt su kogu töö paari sõnaga kokkuvõte 5. Töö liik 6. Juhendaja amet ja ees- ning perekonnanimi 7. Konsultant 8. Töö valmimiskoht ja aeg (koma vahele ei panda)
Kool annab, kool võtab Koolis käimine ei sõltu meie soovidest ega hetkeemotsioonidest, sest kool on koht, kus tuleb käia kõigil. Kool on kui eluetapp, mis tuleb läbida. Käsikäes kooliga avastatakse enda jaoks sihid tulevikuperspektiivid, mille nimel püüelda. Kindlasti saab koolist haridust, mida on vaja rakendada edasises elus. Koolis käimine on kui tulevikuks valmistumine. Just kool arendab meie mõtlemisvõimet ning õpetab meid oma peaga mõtlema kuid samas võib kool õpetada pahaaimamatult ka vastupidist. Kogu protsess, mis toimub koolis, meie haridussüsteemis, võib väga kergelt piirata ning maha matta meie andeid. Nimelt algklasside kunstitundides lapsi õpetatakse õigesti joonistama ning tulemus on see, et kõikide laste joonistatud pildid on ühesugused ja vägagi stereotüüpsed. Mis aga on joonistamises õige, mis on väär? Kas omaloomingulisust saab pidada vääraks?-Need on küsimused, mida ei tohikski tekk...
tegevus. See võtab aega ainult 2 minutit! Kui koostad blogi , siis ära karda kommentaare, kuid kui sa kuhugi lisad mõne kmmentaari, siis ära kasuta mittmingil juhul sõimusõnu, see tuleb hiljem kasuks. Kasulik on see sellepärast kuna sa ei tea kunagi kellega sa teiselpool arvutiekraani suhtled. Interneti kasutamis oskus tuleb kasuks kindlasti millegi organiseerimisel või ka näiteks omale blogi valmistamisel. Kui sa juba noorelt interneti kasutamise ära õpid , siis seda parem on suurena seda kasutada! Edu interneti kasutamisel. 7 Kasutatud allikad Roonemaa,H.Kuidas olla hea kodanik nii siin- kui sealpool arvutiekraani?//Hea Kodanik, 2010. Nr.6, lk. 40-41.
Prantsuse modernistlik kirjanik ja filosoof Jean-Paul Sartre nimetab kõigi eksistentsialistide ühiseks jooneks olevat veendumust, et inimene on tegelikult vaid see, kelleks ta ennast ise teeb. Kui inimesel pole sündides elus omaette eesmärki, siis järelikult ei oodata uuelt inimeselt elus esialgu mitte midagi peale lihtsalt vanemate jaoks ,,nunnu olemise". Kultuuriti on lapse saamise tähendus ehk see, mida lapselt suurena oodatakse, samuti erinev. Funktsioon on inimesel vaid selle mõiste kõige väiksemas tähenduses oma lähedaste jaoks. Sama on vastutusega. Noor inimene ei olegi võimeline vastutama teda aitavad selles ülesandes tema vanemad. Täiskasvanu aga peab vastutama ainult oma tegude ees. Maailm ei oota inimeselt midagi, ega ei määra ka tema elusaatust. See on inimese enese kujundada. Inimene sünnib oma olemuselt vabana. Ainsad kohustused on tema enese ees
emotsionaalsust, skulptuur minetas oma staatilise ilme. See väljendub selles skulptuuris väga tõeliselt. Nägudesse on pandud palju emotsioone ja kehad on lihaselised ja liikumises. Ebaloomulikuna mõjuvad aga meeste käed, mis on liiga graatsiliselt seatud, on aimatav, et käed on skulptuurile hiljem juurde pandud ja originaalis nad arvatavasti nii ei olnud. Samuti on ebaloomulikud ka proportsioonid. Preester Laokooni kujutatakse vägeva ja suurena, tema poegi temast aga poole väikematena. Laokooni pojad tunduvad ebaloomulikult lühikesed, kuid see teenib kindlasti eesmärki, et loo mõttes on peategelane siiski preester. Meremaod liidavad kolm figuuri voolavalt üheks. Nad asetsevad väga harmooniliselt, pikk ja autoriteetne isa keskel ja temast mõlemal pool üks poeg. Preestri näost peegeldub täielik agoonia: tema laup on kortsus, silmad vidukil ning suu paokil, kogu tema olemus kriiskab piinast. Sama
„Perset kah! Kis mind näeb!“ 4. Mida isa linnast tõi? Isa tõi linnast kringli ja raadio. 5. Mida tegi peategelane koos Liisuga? Mängisid sõitmismängu, kuni toolid toa ühest otsast teise jõudsid. 6. Miks ei tahtnud peategelane enam Liisu juurde minna? Sest ta nägi sängis võõra mehe silmi, panthabet, paljast pealage ning püssirauda ning see hirmutas teda. 7. Mis oli selle raamatu pealkiri, mida peategelane suurena kirjutada tahtis? „Suure seinakella käsiraamat“ 8. Missugused kaks tegevust/sündmust olid seotud mesitaruga? Esimesel korral leidis peategelane mesitarust noa, mis oli paberisse mässitud. Teisel korral lükkas peategelane mesitarul katuse natuke lahti, et külm mesilased ära võtaks ja suhkur alles jääks. 9. Missugust mängu mängis peategelane emaga metsas puude toomise ajal?
Eemaldab teksti algusest,keskelt ja lõpust üleliigsed tühikud Eraldab tekstist n parempoolset märki, vaikimisi 1 Eraldab tekstist n vasakpoolset märki, vaikimisi 1 Eraldab tekstist n märki alates märgist numbriga m Leiab teksti pikkuse (märkide arvu tekstis) Võrdleb omavahel kaks teksti (TRUE-langevad kokku, FALSE - ei lange) Kirjutab teksti üleni väikeste tähtedega Kirjutab teksti üleni suurte tähtedega Kirjutab sõnade esimese tähe suurena, ülejäänud väiksetena Asendab tekstis oleva teksti ta1 tekstiga ta2 Leiab positsiooni numbri, millest alatest tekst1 sisaldub tekst2-s. Otsimimist alustatakse positsioonist m (eristab suur- ja väiketähti) Asendab tekstis alates positsioonist m n märki tekstiga ta Otsib tekstis teksti ta, suur- ja väiketähti eristamata Kordab etteantud teksti n korda
sõbrad, uued inimesed mu ümber. Õde oli mulle rääkinud küll kui paha ja raske koolis on, koguaeg peab õppima ja vara ülesse tõusma. Mulle tundus kõik aga teisiti. Pidime kell 11 koolis olema, ema tuli minuga klassi kaasa, kus kohtasin enda uusi klassikaaslasi. Sugulased ja pereliikmed läksid aulasse, kus aktus toimuma pidi. Kui kell sai 12, tulid suured õpilased ja võtsid meid endaga kaasa. Mind viis aulasse üks poiss, keda ma näinud olin. Ma tundsin end nii suurena, ülikond seljas ja juuksed korras. Mõtlesin koguaeg, et ma ei ole enam väike, ma käin juba koolis ja uhkustasin sellega sugulaste ees. Nad aga aina naersid mu üle. Koju tagasi minnes, ootas mind ees suur peolaud. Ema oli tordi teinud, õde valmistas salati. Tuba oli kaunistatud õhupallidega ja tervitussõnumitega: ,,Ilusat kooli algust." Veetsime sugulastega toreda pärastlõuna. Õhtu saabudes, küsisin emalt, kas ka homme tuleb selline päev, kuid ema raputas pead
Hannahi sellele teole olid lükanud, ometigi kasvab peale iga salvestist kuulates poisis hirm, et tema on järgmine ning ehk on tema tegu veel hullemgi kui teiste omad. Kui järg jõuab Clayni, saab ta kergemalt hingata. Hannah tahtis, et Clay kuuleks, miks ta seda tegi, kuidas tal kõik üle pea kasvas ja miks ta näol enam naeratust polnud. Clay oli ainus, kes temast hoolis ja keda ta ka ise armastas. Enamus tegevusest toimub tänapäeva koolis ja koolipidudel. Koolihoone tundub suurena, õpilasi on kindlasti üle poole tuhande. Klassid on suured, õpilasi väga palju. Väike linnake on muhe ja mõnus koht, väiksed poed ja tänavad, park, kool. See kõik muudab teose lugemise veelgi põnevamaks, küidas säärases väikelinnas sellised asjad juhtuda saavad. Mulle see raamat meeldis. Mulle meeldis Clay teekond tõeni. Hannahi surm oli talle raske löök, ta ihkas tõde teada ja selle ta ka sai, tõe. Ta sai koguni 13 tõde, 13 põhjust miks Bakerid
Kas ma annan praegu piisavalt, et jõuda sinna, kuhu tegelikult tahan? Kas ma olen nõus andma endast kõik? Teiste vastused ega elu ei loe siin midagi. Iga inimene peaks elama enda elu nii, nagu ta seda soovib ning mitte kellelgi ei ole põhjust seda vääraks pidada. Ei tohiks karta seda, mida teised inimesed arvavad sinu otsustest. Hirmutunne ei tohi ära võtta tahtmist oma unistusi teoks teha. Suuremal osal tänapäeva noortest on mõte, et suurena saan edukaks ning teen seda, mida olen alati soovinud. Kuid milline on üldse edu saavutamiseks vaja minev võti? Tänapäeval elab maailmas palju väga edukaid inimesi, kes ei pea enda tuleviku pärast muretsema, sest on enda tööga teeninud nii suure varanduse, et selleks pole lihtsalt põhjust. Suuremal osal neist inimestest ei ole rikkus tulnud lihtsalt. See ei kuku lihtsalt sülle, kui sa seda ootad. Paljude elu pole alguspäevil
Tabelis vastasid read sünnijaotusele ja veerud jaotusele ühe aasta vanuses. Tabelis kulgneva diagonaali moodustasid need poisid, kes jäid peale ühe aasta möödumist samasse klassi. Tabeli ja andmete analüüsi tagajärjel selgus, et 37% poistest, kes sündimisel olid väikesed või suured, jäid ka väikeseks või siis suureks aasta möödudes. Tõenäosus, et väiksena sündinud poiss võiks kasvada esimese eluaasta lõpuks suureks, on 6% ja vastupidisel juhul, et suurena sündinud poiss on aasta möödudes väiksed, on 7%. Kasutades hii-ruut testi leiti, et mõlemal eelpoolmainitud juhul on tegemist statistiliselt olulise seosega. ,,Ülejäänud klassidesse kuuluvus sünnihetkel määrab poisi kehaehitust väga vähe (mõju olulisuse tõenäosus p üle 0,5)." %)." (Kirss ja Õun, 2001: 89). Artiklis on ära mainitud ka see, et keskmisesse klassi sünnimomendil kuuluvad lapsed jagunevad peaaegu võrdselt kõigisse kehaehitusklassidesse
Mida noorem ollakse, seda julgemini võetakse mingi tegevus ette. Ka mul on nii olnud. Väiksena turnisin igal pool midagi kartmata. Ka kehalise tunnis võtsin julgelt igast asjast osa. Näiteks juba kitsest hüppamine. Seitsmendas või kaheksandas klassis hüppasin julgelt üle neljanda kõrguse, üheksandas aga ei julgenud algul kolmandast kõrgusest ülegi hüpata. See näitab, et tuleb alustada juba noorelt. Kui juba väiksena tehakse sporti ja see meeldib, siis on kindel, et ka suurena jätkatakse. Need kes ei tee sporti, ning isuvad päev otsa arvuti taga või vedelevad diivanil ja vaatavad telekat on palju tihedamini haiged kui need kes teevad sporti. Sporti armastavatel inimestel on elugi palju rõõmsam kui sporti vihkavatel inimestel. Sest kes tegeleb spordiga on õnnelikum oma tervise ja elu üle. Selleks ongi koolis vajalik kehaline kasvatus, siis on laste tervis parem.
väljuda stereotüüpsest arvamusest ja panna maailma vaatama noore pilgu läbi. Toon paar näidet olukordadest, mis on Sakus silma hakanud. Esimesel juhul jalutavad kolm noorhärrat tänaval, suitsud suus ja õlu kaheliitrise plastikpudeliga näpu otsas. Sellel pildil ei oleks midagi valesti, kui ühel neist ei oleks käeotsas ka, silma järgi öeldes, kolmeaastane tüdrukutirts. Millise signaali selline lapsevanem oma lapsele annab, miks me eeldame, et see laps käitub suurena teistmoodi? Teine näide: parklas istuvad autos nooremapoolsed inimesed, nii üle kahekümne. Tagaistmel istub kaks tütarlast, aknad praokil, ja mõlemad tõmbavad isuga suitsu. Jällegi ei oleks pildil midagi valesti ega väga taunitavat, kui nende vahel tagaistmel ei istuks 34-aastane tütarlaps. Auto on suitsust hall. Oleks lausa huvitav teada, kas need tütarlapsed või noormehed ütlevad paarikümne aasta möödumisel, et noored on hukas.
ühiskonnas? Me ei saa siinkohal rääkida koolivägivallast, kui ühest vägivalla liigist. Kool ei sünnita vägivalda, seda teevad õpilased. Inimese isiksuse kujundamine algab tema sünnist. Kodu on koht, kus õpetatakse lapsele moraale ja tavasi, etiketti ja reegleid. Näib aga, et vanemad kalduvad arvama, et lapsed on kas liiga rumalad või veel liiga väikesed, et neile eluasjadest rääkida. Öeldakse, et selleni on veel aega või et küll suurena mõistab ise- ega ikka ei mõista küll. Kui vanemad reegleid ette ei loe, siis teeb seda keegi teine. Tavaliselt on selleks siis sõbrad või levinumalt meedia. Igal sõprusringkonnal on oma 'moraalne koodeks', omad käitumisnormid ja üheskoos kujuneb välja arusaam valest ja heast. Kui kokku on sattunud puuduliku lastetoaga (st puuduliku koduliku kasvatusega) lapsed, siis tekivadki neist pätikambad, kes ei löö risti ette füüsilise vägivalla kasutamise ees
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
