erinevaid ja lulisi antikehi ja vasrase immunoloogilise kaitse. · ENNEEGSED JA VÄIKESE SÜNNIKAALUGA IMIKUD 38-42 nädalat pärast viljastumist sündinud last nimetatakse ajaliseks. Sellest oliliseslt varem sündinud imikut nim enneaegseks. Enne 32 rasedusnädalat nim väga enneagseks imikuks. Norm sünnikaal 3000-4000g. Vähem kui 2500 g väiksesünnikaaluga imik. Alla 1500 g nim väga väikse sünnikaaluga. Ning alla 1000g kaaluvaid imikuid äärmiselt väikse sünnikaaluga imikuteks. Varane sotsiaalne käitumine ja sotsiaalsed suhted. · Imik on pärast sündimist suhteliselt abitu. Toidu soojuse ja peavarju ja kaitse osa sõltub ta vanematest või hooldajast. Ainuüksi nendel põhjustel on imikutel nagu ka teistele noortele imetajatele oluline.
või hiljem. Veelgi suuremad erinevused esinevad aga erinevate tegevusviiside, psüühiliste 4 protsesside ja omaduste kujunemisel, iseloomuomadustes, võimetes ja huvides. Ja otse loomulikult erinevad lapsed oma looduslikelt eeldustelt (Tiko 2006:7). Arengul on kolm aspekti: 1. intellektuaalne e vaimne e kognitiivne areng, 2. sotsiaalne ja emotsionaalne areng, 3. füüsiline e kehaline e psühhomotoorne areng. Tuntud psühholoog J. Piaget´ järgi on lapse arengus neli etappi: 0-2 eluaastat sensomotoorse intellekti periood; 2-7 eluaastat operatsioonieelse mõtlemise periood; 7-11 eluaastat konkreetse mõtlemise periood; 12- ... eluaastat abstraktse e formaalloogilise mõtlemise periood (Laps ja lasteaed:11). Euroopas hästi tuntud lastekasvatusguru Emmi Pikler (Nagel 2007) on seisukohal, et parim kasvatus lapsele on see, kui tema arengut ei kiirustata. Pikleri kasvatusteooria põhimoto kõlab
tähtis. Normaalne sünnikaal on 3000-4000 grammi. Imikud orienteeruvad pigem rütmisliste helide kui monotoonsete järgi ning eriti rütmiliste helide järgi, mis jäävad inimkõne sagedusalasse. Imiteerimine on imiku õppimise oluline aspekt. Emal tekib lapsega side väga kiiresti esimeste tundide või päevade jooksul pärast sündi. Vanemad ja perekonnad Üheksa kuud hiljem eristab imik tuttavaid ja võõraid inimesi ning on loonud arvatatavasti ühe või mitu kiindumussuhet. Lapse ja hooldaja vahel tekib eesmärgikorrigeeritud usaldussuhe. Seotussuhe loodakse isikutega, kes suhtlevad ja mängivad imikuga palju Ainsworth avastas mitu erinevat kiindumussuhte tüüpi - 1. A-tüüp – isloomulikuks taaskohtumise episoodis vältida lähedust emaga või temaga suhtlemist. Lahkumise ajal ei satu imik stressi või
tundi peale sünnitust (AS, Kliinik Elite). 3.3. Enneaegus Laps on õigeaegne, kui ta on sündinud aja jooksul, mil ema on teda kandnud 38-42 nädalat pärast viljastumist. Lapsed, kes on sündinud enne 38. Nädalat, nimetatakse enneaegseteks. Mida varem laps sündinud on, seda väiksem on tema ellujäämisvõimalus. Tänapäeva tehnoloogia on arenenud nii kaugele, et isegi 23. Nädalal sündinud lapsed suudavad siia ilma elama jääda. Imik, kes on sündinud enne 32. Nädalat, nimetatakse väga enneaegseks. See on lapse jaoks riskantne, kuna neil on sünnitusel suurem oht saada füüsilisi vigastusi, neuroloogilisi kahjustusi ning see võib olla mõjutajaks psühholoogilisel arengul. Väikse sünnikaaluga imik on alla 2500 grammi kaaluv. Väga väikse sünnikaaluga lapsi nimetatakse 1000 grammi ja alla selle kaaluvaid. Kui on oht enneaegsusele, siis hakatakse talle pakkuma
1113 aasta vanuses. Lapsepõlve jooksul toimub inimese väga kiire füüsiline ja psüühiline areng. Kriitiliselt oluline arenguetapp on varane lapsepõlv. Selle katkestamine, nt ühiskonnast isoleerimine, võib põhjustada raskeid psüühilisi häireid. Lapsepõlv kestab inimelust umbes kümnendiku ja lapse iseloomu põhjal saab oletada, milline saab olema täiskasvanud inimese iseloom. Lapseiga jaotatakse perioodideks: Sünnieelne periood Vastsündinu (1 kuu), imik (0-1 a) Varane lapseiga e eelkooliiga (2-7ea) Keskmine lapseiga e noorem kooliiga (7-12 ea) Murdeiga e vanem kooliiga (12-18 ea) Varajases lapsepõlves toimub inimese kõige suurem areng ja see on ka suurima haavatavuse periood. Teame, et õppimine kestab kogu elu ning et lapsed on väga vastupidavad, kuid samas on ka üsna selge, et varajases lapsepõlves käest lastud võimalusi eriti tervise, keele arengu ning sotsiaalsete suhete vallas on hilisematel
põhjalikult muutunud (Gray 1993: 11). 8 Igal lapsel on kaks vanemat ja tegelikult pole üks tähtsam kui teine vaid nii isa kui ema täiendavad teineteist (Helme, www.syndikaat.ee). On väga tähtis, et täiskasvanud teeksid perekonnas omavahel koostööd ja näitaksid välja vastastikust austust ja armastust (Hansson jt. 2006: 37). 1.3 Vanemate ja laste vaheline armastus Juba sünnihetkel tunneks imik surmahirmu, kui suuremeelne saatus ei kaitseks teda selle teadmise eest, et emast tuleb eralduda, et emakasisene eksistents lõpeb. Isegi pärast sündi pole imiku elu oluliselt erinev, võrreldes eelnenuga: ta ei suuda ära tunda asju ja inimesi, ta ei ole veel teadlik enesest ega teda imbritsevast maailmast. Ainus, mida ta tunneb, on soojuse ja toidu positiivne turgutav mõju, ning ta ei erista veel soojust toitu selle allikast - emast. Ema on soojus,
ta jälgib enese ümbruses toimuvat algusest peale elavalt. Ta kuuleb, näeb ja tunneb ning on võimeline sooritama varem arvatust palju keerukamaid toiminguid, kuid ta ei saa aru, mida kuuldu või nähtu tähendab. 2. Üksiolemise ehk sümbiootiline järk Lapse järgmist kasvujärku, mis kestab alates teisest kuni viienda elukuuni nimetatakse sümbiootiliseks järguks. Sel ajal ilmutab imik kiindumust hoidjasse, aga ühtlasi tundub talle, et on hoidjaga üks. See üksiolemise tunne on lapse mina-tunde puudumise tagajärg. Sümbiootilises järgus kujuneb lapse esmane kiindumus teise inimesesse. Naeratusega näitab ta, et tunneb ära oma hoidja. See esimeme kiindumusside on lapse ühiskonnaliikmeks kasvamise ja hilisemate inimsuhete lähtekoht. Hoidjaga üksiolemisest jääb lapsele meelde peale tema enda ka hoidja ning kogu hooldus, mis temale on osaks saanud.
TURVALISUS Imiku areng on intensiivne ning aktiivsuse suurenemisega suureneb ka õnnetusjuhtumite oht. Seepärast vajab imik pidevalt hoolt ja järelvalvet. On vähe, kui lapsevanem püüab ohutusmeetmete rakendamisel olla lapse arengust ühe sammu võrra ees. Mitmed turvalisuseelemendid nagu käitumistavad ja turvavahendite harjumuslik kasutamine peavad olema lastega perede igapäevaelu normaalseks koostisosaks. Imikute õnnetustel on oma kindlad põhjused, neid peab teadma ja nendest saab hoiduda. Tänapäevaks on tõestatud, et enamik õnnetusi on välditavad.
Arengupsühholoogia 1.Sissejuhatus Arengupsühholoogia sai iseseisva distsipliinina (ehk teadusena) alguse 19. sajandil, 1882. aastal. Üldine algus on seotud Darwini evolutsiooniteooriaga, kuid see ei pannud veel teaduslikku alust. Täpsemalt kujunes lääne ühiskonnas teaduslik arengupsühholoogia pärast tööstusrevolutsiooni, sest tekkis vajadus uurida lapseiga. Euroopas oli arengupsühholoogia rajajaks William Stern (1871-1938) Saksa psühholoog, kes viis läbi uurimusi laste kõnest, tuntuim teos ,,Psychologie der früher Kindheit" (1914); USA-s oli tuntuim arengupsühholoogia rajaja G. Stanley Hall (1846-1934) tegi laboris katseid laste taju, mälu ja õppimise kohta. Miks on vajadus uurida arengut? Vajaduse arengu uurimise järele tingivad sageli sotsiaalsed ja majanduslikud muutused. Tööstusrevolutsiooni tulemusena tekkis vajadus uurida lapseiga. Teismeea uurimise vajadus
kanduda läbi geenide. Füüsilistest omadustest on ka käepigistuse tugevus päritav vanematelt. Võetakse interaktsionistlik seisukoht – inimese arengus on oluline nii keskkond kui pärilikkus. Arengu järjepidevus/perioodilisus. Kvantitatiivne (pikkus) ja kvalitatiivne (inimese loomuses olevad muutused) areng. Kas varasem ja hilisem areng on üksteisega seotud? On seotud. Inimese sünnipärane olemus – imiku loomus on neutraalne sündides, ei saa olla hea ega halb imik. Aktiivsus/passiivsus – oleneb motivatsioonist, tahtejõust Arenguliste muutuste universaalsus – valim ja meetod tuleb valida selle järgi, mis on hüpotees Arengupsühholoogia ülesanne: kirjeldada (kas ja kui suur on uuritavate nähtuste probleemide tase ja milline on struktuur) seletada (nähtuse või probleemi olemust seletada, tagajärgede analüüs). Seosed, vastasmõjud (korrelatsioonid)
Kuna lapsed vajavad kindlustundeks piire on see iga vanema kohus need luua. Ning tuleb jälgida, et kõiki piire järgitaks järjekindlalt. Kõige parem viis lastele näidata piiride seadmist on see, kui vanemad peavad ise ka nendest piiridest kinni. Kasvatus toimib läbi eeskujude, lapsed õpivad rohkem tegudest kui sõnadest.. Impulsiivset käitumist peaks vältima. Lapse kasvatamisega kaasnevad nõudmised ja ülesanded on igal arengustaadiumil erinevad. Imik vajab otsest kontakti rohkem kui väikelaps; väikelapse puhul läheb vaja ettevaatlikkust ja tal tuleb pidevalt silma peal hoida. Koolilaps, samuti nagu ka teismeline, avardab oma raame ja nõuab rohkem tegevusruumi. Tormide tekkimine on loomulik, kuid viis, kuidas need vaibuvad, sõltub sellest vundamendist, mis te lapsevanemana olete ladunud.. Vastsündinu Selles vanuses sõltub laps täielikult vanemast. Tähtis on juba varakult piirid paika panna
käitumise tagajärgedest reeglid, millele allutada oma edasine tegevus o Hinnang õppimisteooriatele- palju praktilisi rakendusi, kuid ei seleta selliseid keerukaid käitumisi, nagu keele õppimine, millised põhinevad kaasasündinud vaimsetel mehhanismidel. Tunnetuslikud teooriad. Käsitlevad mõistust aktiivse ja erksana, mis on varustatud kaasasündinud struktuuridega info töötlemiseks ja organiseerimiseks. o Jean Piaget(1896-1980). Prantsuse-shveitsi psühholoog. o Tema kognitiivse (tunnetusliku ) arengu teooria põhineb bioloogilisel mudelil ja kirjeldab kvalitatiivseid erinevusi väikelaste, laste ja täiskasvanute mõtlemises. o Arvas, et areng on tasakaalustamisprotsessi tulemus, kus mõistus püüab sobitada oma struktuure ümbritsevale keskkonnale. Jaotas lapse arengu 4-le järjestikule astmele: 1.Sensomotoorne arenguaste- 0-2 aastani
ISBN 5-89920-315-3 Riskitegur: massimeedia mõju 42 © 2001, Urania-Ravensburger Dornier-Medienholding GmbH, Berlin MIDA TÄHENDAB TEGELIKULT KASVATUS? 46 © Tõlge eesti keelde. Kirjastus "Kunst", 2003 Ühiselu põhireeglid 48 Trükikoda OÜ "Greif" SISUKORD ESIMENE ELUAASTA 52 SISSEJUHATUS Mida tunneb laps? 52 Suhted ja kasvatus esimesel eluaastal 54 TEINE JA KOLMAS ELUAASTA 59 Mida tunneb laps? 59 Suhtlemine ning kasvatus teisel ja kolmandal eluaastal 63 Näiteid laste ja noorte vägivallast Vägivald perekonnaringis: 14-aastane noormees helis- NELJAS KUNI KUUES ELUAASTA 73
Ta ei saa aru, mida kuuldu või nähtu tähendab. · Normaalne sümbioos (2-5 elukuu)- sümbiooliline järk. Kiindumust ilmutab kuid samal tundub talle, et ta on hoidjaga üks. See on seotud lapse minatunde puudumisega. Kujuneb lapse esmane kiindumus teisesse inimesesse ja see on ühiskonna liikmeks kasvamise ja hilisemate inimsuhete lähtekoht. Ta ütleb, et lapsele jääb meelde sellest ajast tema ise, hoidja kui hooldaja ja ka hooldus. Ta räägib ka, et hooldamist tuleb ajastada õieti. Lapse eest hoolitseda siis, kui ta annab märku selle vajadusest. Pettumused, mis selles vanuses tekivad, põhjustavad psüühilisi häireid. Hälbeid läbi selle, et alguses on tal vaja kiinduda ja kui ta selle sümbioosi on saavutanud, suudab ta eralduda. Ta ütleb, et vajaduste rahuldamise liiga pikk ooteaeg põhjustab juba poole aastasel lapsel agressiivset käitumist.
▪ sagedus ja varieeruvus pidevalt tõusnud ▪ Aspergeri sündroom, autism, Kanneri sündroom ▪ kaasnevad teised häired, nt 85%l ka vaimne mahajäämus ▪ algul tavapärane kõne areng, hiljem peatub või taandareneb ◦ käitumis-emotsionaalsed häired ▪ hüperaktiivsus, ärevushäire ▪ tihti probleeme ainult kindlas keskkonnas, siis viga ümbritsevates inimestes ▪ tüdrukutel tekkinud juurde käitumishäireid psühholoog arvab, psühhiaater diagnoosib tik – kontrollimatu motoorne liigutus, häälitsus, viitavad emotsionaalsetele probleemidele varastamine kuni 4-eluaastani tuleneb südametunnistuse puudumisest, arusaamast, et kõik kuulub talle tüdrukutel tavaliselt esineb foobiaid rohkem kui poistel, foobiad olenevad vanusest ja tihti kaovad 20.10 Astra Schults - Sotsialiseerimine õppimine –
Nad eristavad hästi eredust ja värve ning suudavad silmadega jälgida liikuvaid esemeid Vastukaaluks vastsündinu suhteliselt arenennud sensoorsetele võimetele on imikutel algul vähene kontrollvõime kehaliste liigutuste üle. Nad siputavad kohmakalt ega suuda pead püsti hoida. Kuid neil on hulk tähtsaid reflekse, sealhulgas ka haaramise refleks – Kui ese puudutab imiku käelaba, paneb ta sürmed selle ümber kõvasti kokku. Kui eset tõsta, ripub imik selle küljes ja laseb end koos esemega üles tõsta ning jõuab paar minutit kanda kogu oma keha. On olemas ka teised tähtsad refleksid: Otsimisrefleksiks on see, et kui lapse põske kergelt puudutada, pöördub lapse pea ärrituse allika poole, tema suu avaneb ja pea pöördub kuni ärritaja on ta suus. Inmemisrefleks: võtab tegevuse selat üle ja paneb lapse automaatselt imema seda, mis iganes ta suhu on sattunud. Esimeseks sünnipevaks on lapsel juba kontroll oma tegevuse üle ja oskuste
probleeme Lapsed reeglina ei otsi abi sõltuvad täiskasvanutest Lapseea häirete etiloogia Lapseea häirete põhjused Pole ühtset põhjust · Orgaanilised · Füüsilised haigused/kahjustused · Temperament · Keskkond Häirete epidemioloogia ·Käitumishäired > emotsionaalsed probleemid ·Psühholoogilised probleemid P > T ·Emotsionaalsed probleemid T > P ·T käitumishäirete ja depressiooni esinemise sagedus vanusega ·Phäirete levik 10. Ja 20. Eluaasta vahel järk ärgult vaibub (v.a depressioon) Cohen jt (1993), Laste ja noorukite...(2006) Vanus ja arenguhäired Tõusud: 6-7-a (kooliminek), 9-10-a, 14-15-a ·Vastsündinu ja imikuiga raske eristada somaatilistest ·Väikelapsed seotud kommunikatsiooniga ·Eelkooliiga emotsioonid, arenguhäired ·Koolilapsed käitumine ja õpivilumus, emotsioonid ·Noorukid emotsioonid, isiksus, käitumishäired, ainete tarvitamine jne. Soolised erinevused
LAPSE ARENG KOOLIEELSES EAS ( 3-7 a) SOTSIAALNE JA EMOTSIONAALNE ARENG Lapse isiksuse areng koolieelses eas sisaldab kaks olulist aspekti: 1) laps hakkab üha enam mõistma ümbritsevat maailma ja teadvustab oma koha selles - viimane põhjustab uute käitumismotiivide tekke; 2) tundmuste ja tahte areng, mis kindlustavad käitumise püsivuse. See on iga, mil täiskasvanu esitab lapsele juba palju suuremaid nõudmisi kui varem. Lapselt oodatakse nüüd kõigile kohustuslike käitumisnormide järgimist. Kui nooremas eelkoolieas on lapse käitumine veel impulsiivne, ta käitub hetkel tekkinud soovide ja tundmuste ajel, ta ei anna endale aru, mis sundis teda nii või teisiti käituma, siis eelkooliea lõpuks on lapse käitumine enamasti teadvustatud - ta võib üldjuhul oma käitumist arukalt selgitada. Muutused käitumismotiivides toimuvad nende sisus ja ka selles, et nüüd kujuneb motiivide hierarhia. Kui eelkooliea algul puudub lapse käitumises pealiin ning erinevad motiivid vahel
Ühes võluvedelik, mida ei ole võimalik saada kusagilt. Teises vesi. Kui läheb võluvedelikuga pudel katki on õnnetum, kui siis kui läheb pudel katki. Aga kui ei tea mis on kummaski pudelis, siis ei ole kahju, kui miski katki läheb. Ise anname asjadele tähendusi Inimese elus on kogu aeg kriisid, mida ta peab ületama ja stabiliseeruma Kriisietapid inimese arengus- sünd kuni teine elukuu- sünni kriis. Teine elukuu kuni esimene aasta- stabiliseerumine. Esimene eluaasta kriis seoses käima hakkamisega. Esimene kuni kolmas eluaasta stabiliseerumine. Kolmas eluaasta- eneseteadvuse ,,mina" läbimurre. Kolm kuni kuus stabiliseerumine. Kuues eluaasta kriis seoses kooli astumisega. Seitse kuni 12- stabiilne. 9 kuni 13 on murdeea kriis. 13 kuni 17 eluaastat- stabiliseerumine. 17 eluaastat- noorukiea kriis. Teooria MIINUSED Lähima arengu tsoon on ähmane, liigavähe seletatakse lapse edasiarenemist(peaks täpsemalt seletama)
· Motoorne areng motoorsete oskuste progresseeruv omandamine Nt kirjaoskus (peenmotoorika) · Kognitiivne areng taju, keel ja kõne, mälu Nt lühimälu intellektuaalsete funktsioonide kasv · Sotsiaalne areng muutus viisides, kuidas suheldakse teistega, tuleb arvestada kõike eelnevat I II 1) Imik (kuni 1 e.a) 1) Viljastumine 2) Väikelaps (1-3) 2) Sünd (1/1,5 (kõnd)) 3) Mudilane (3-5) 3) Väikelaps (1-3) 4) Koolieelik (6) 4) Koolieelik (3-6) 5) Noorem kooliiga (7-11/12) 5) Noorem kooliiga (6-12) 6) Murdeiga (11/12 - 13/14) 6) Murdeiga (12-20)
Ise Tuleks õpetada, vaja Ei ole mõtet õpetada juhendajat Kriisietapid inimese arengus: 0-2 elukuud- sünnikriis 2kuud- 1 aasta- stabiliseerumine 1 eluaasta- kriis (seoses kõndima õppimisega) 1-3 eluaasta- varajane lapsepõlv (stabiilsus) 3 eluaasta- eneseteadvuse ehk ,,mina" läbimurre 3-6 eluaasta- stabiliseerumine 6-7 eluaasta kooliea alguse kriis 7-12 eluaasta- noorem kooliiga (stabiilne) 9-13 eluaasta murdeeakriis 13-17 eluaasta- stabiilne 17- nooruki kriis- tegelikkuse ja ideaalide kokkupõrge. Kriis vaheldub stabiliseerumisega - põhiline Võgotski seisukoht. Hinnang: Lähima arengutsooni (LAT) mõistet peavad kriitikud liiga ähmaseks. Nad ütlevad, et keegi täpselt ei tea mis motiveerib last edasi arenema. Samuti
Mängu kujunemine lapseeas · Psühhomotoorne mäng varajases eas Bühler- funktsioonimängud Pieget- harjutusmängud Einsiedler- psühhomotoorne mäng Väikelapse esimesteks leludeks on tema käed- jalad, suu ja hääl. Vanuse kasvades muutub mäng üha tähtsamaks vahendiks lapse ja vanema interaktsioonis. Kukumängud Pallimängud (väikeste erinevast materjalist pallikeste haaramine) Esimese eluaasta lõpus on laps võimeline ümbritsevas maailmas orienteeruma ja mitmeid esemeid käsitsema. Laps hakkab imiteerima mitmesuguseid tegevusi. Esimesed kujutlused ilmuvad lapse mängu kas zestide ( 11-13 kuud) või kõne näol. Teist eluaastat isel. Sotsiaalsete kontaktide laienemine käima hakkamine pluss kõne areng- oluline mõju mängu arengule. Mäng muutub üha mängulisemaks, st mäng ja esemeline tegevus lahknevad. · Väikelapse sümbolmäng
SISUKORD SISSEJUHATUS....................................................................................................................2 1. KODU JA PEREKOND KASVUKESKKONNANA....................................................... 3 1.1. Kodu kolm mõõdet......................................................................................................5 1.2. Mitu põlvkonda koos...................................................................................................6 1.3. Kodu mängunurgana................................................................................................... 7 1.4. Mänguasjad ja mängunurk.......................................................................................... 8 1.5. Kodu keelekeskkonnana..............................................................................................8 1.6. Avatud suhted perekonnas...........................................................................................9 2.
eelkõige ajal, mil laps kasvab abitust imikust umbes kooliealiseks. See kõik mõjutab aga lapse edasist arengut täiskasvanuikka. Laps vajab hoolistust juba esimesest sünni päevast kui ta on täiskasvanust täiesti sõltuv. Ilma vajaliku hoolitsuseta, näiteks hüljatuna sureks ta juba mõne päeva jooksul, külma ja nälja kätte. Lisaks soojale ja 6 toidule vajab iga väike imik veel ka silitusi, kiigutamist, hellitavat kõnelemist ja teadmist nende kohalolekust. Kui aga ema naiselikkus on häiritud ei ole lapsel võimalik saada seda hellust, mis oleks talle kõige vajalikum. Juba ema kõhus oldud ajal areneb imiku aju suhteliselt palju. Vastavalt geneetilisele programmile arenevad enne sünnitust need närvisüsteemiosad, mille vahetuks ülesandeks on kindlustada lapse eluks ja hinges püsimiseks vältimatud toimingud, need mida läheb vaja vahetult sündimise järel
* füüsiline areng - kirjeldab erinevate kehastruktuuride küpsemist (kasv, pikkus, hambad, jne) * motoorne areng - motoorsete oskuste progresseeruv omandamine (roomamine, kõndimine, kirjutamine) * kognitiivne areng - intellektuaalsete funktsioonide kasv (kõne, mõtlemine, jne) * sotsiaalne areng - muutused viisides kuidas suheldakse teistega (näiteks terve päev teistega suhtlemine nelja-aastasena) Järgmine teema Arengu periodiseerimine. Lai jaotus. I käsitlus: 1) imik (vastsündinu - 1a), 2) väikelaps (1-3a), 3) mudilane (3-5a), 4) koolieelik (6-7a) 5) noorem kooliiga (7-11/12a), 6) murdeiga (11/12 - 13/14a), 7) nooruk (14/15 - 18a), 8) noorus (18-25a), 9) I küpsusiga (25-36a), 10) II küpsusiga (36-55), 11) 55-... vanadus II käsitlus: 1) loote areng - sünd (ema kehast välja), 2) sünd - 1-2aastane (kõndimaõppimine), 3) 1-3a väikelaps, 4) noorem kooliiga (3-6a), 5) 6-12a kooliiga, 6) 12-20a (murdeiga), 7) 20-40a noorus, 8) 40-65a keskiga, 9) vanadus
ja kaheksa korda suurema tõenäosusega, kui nad olid 23 kuud vanad. Teadlased järeldasid, et see näitab varast teadlikkust oma positsioonist ja aktiivset katset üksindusest üle saada, samuti tähelepanu teiste suunas ja võib-olla mõningat teadlikkust nende vaimsest seisundist. Paralleelne tegevus toimub, kui lapsed mängivad üksteise lähedal, samade asjadega, kuid ei suhtle eriti- näiteks eraldi samas liivakastis mängides. Ühendatud tegevus leiab aset, kui lapsed suhtlevad üksteisega tegevuse käigus, tehes sarnaseid asju, võib-olla samasse torni klotse lisades. Koostöö tegevus toimub, kui lapsed toimivad koos seotud viisidel, näiteks üks laps võtab kastist klotse ja ulatab neid teisele lapsele, kes ehitab torni. Poisid mängivad sagedamini suuremates gruppides, mis koosnevad erinevas vanuses lastest, samas kui tüdrukud on
4. Tänapäevane interaktsiooniline mudel (Bronferbrenner)- põhineb kontekstuaalsel teoorial , tuleb arvestada nii lapse, täiskasvanu kui ka keskkondlikke tingimusi, keskne on selles keskkond. Tänapäevased uurimused näitavad, et vanemate psühhopatoloogia ei esine nendes peredes, kus toimub laste väärkohtlemine, üldpopulatsiooniga võrreldes sagedamini. Lapse väärkohtlemise def keskmeks jääb mitte ahistaja süü selle teo puhul, vaid lapse hooldaja aktiivne või passiivne käitumine lapse suhtes, mis teeb lapsele haiget või kahju interaktsioonilises suhete võrgustikus. Minevikust pärit müüdid võivad mõjutada inimeste suhtumist laste väärkohtlemisse. Ka see kuidas inimest kasvatati mõjutab seda kuidas tema oma lapsi kasvatab või elukaaslasega käitub (kui lapsena füüsiliselt karistatud laps saab suureks on tõenäosus et ka kasutab füüsilist vägivalda oma elukaaslase või laste peal).
inimloomusest, on selle esinemissageudst võimalik vähendada, näidates igale lapsele, et ka tema on eriline. 2 1. SUHTED ÕDEDE-VENDADE VAHEL Õed-vennad on sünnitatud samast kehast ning nad on üles kasvanud samas perekonnas, seega nende suhe on väga eriline. See mõjutab paljuski meie arengut. Arvamust iseendast mõjutab võrdlus teistega. Identiteeti aga ei saa tekkida, kui ei suhtle teiste inimestega ning õdede- vendade suhe on üks kauakestvamaid suhteid meie elus. Laste ja vanemate suhteid rõhutatakse palju, kuid nüüd on hakatud tähelepanu pöörama ka õdede-vendade vahelistele suhetele. Uuritud on palju vanemate mõju lapse kasvamisele ja arenemisele. Kas on sarnasusi emaga? Isaga? Tähtis on ka arvestada õdede-vendadega, sest ka nemad on samade vanemate lapsed. Õdede-vendadega jagame paljutki- lapsepõlve, vanemaid, mänguasju, tuba ja palju muudki.
19.10.2017 Arengupsühholoogia • Psühholoogia haru, mis tegeleb inimese psüühika muutustega kogu tema elu jooksul, sisuliselt ARENGUPSÜHHOLOOGIA viljastamisest kuni surmani. o17 • Arengupsühholoogia harud: lapsepsühholoogia, kooliealise psühholoogia, noortepsühholoogia, Kaidi Kübar täiskasvanu psühholoogia, vanurite psühholoogia, perepsühholoogia jne. Sügis 2017
G. STANLEY HALL (1846-1924) arengupsühholoogia rajaja USAs. käsitleb vanusega seotud erinevusi käitumises, tunnetusprotsessides ja inimsuhetes Läbiv küsimus: Pärilikkuse ja kultuuri roll arengus - Kultuure, kus rohkem tähelepanu füüsilisele arengule kui mänguasjadega mängimisele; Mänguasjade arv, raamatute arv Perioodid: imikuiga: sünnieelne periood, vastsündinu, imik, väikelaps (0-2. eluaasta) - varane lapseiga ehk eelkooliiga (2.-7. eluaasta) keskmine lapseiga ehk kooliiga (7.-12. eluaasta) murdeiga (12.-19. eluaasta) varane täisiga (20.-30.ndad eluaastad) keskmine täisiga (40.- 50.ndad eluaastad) hiline täisiga (pärast 60. eluaastat) vanuriiga (70+) VASTSÜNDINU - Ajaline 37.-42. rasedusnädalal Enneaegne vastsündinu: enne 37
Lasteaia sotsiaalne, eetiline, emotsionaalne ja füüsiline keskkond LASTEAIA KESKKOND Inimene ei saa kasvada isolatsioonis ta vajab kasvukeskkonda ja kasvatust, et eluga toime tulla. Lisaks ümbritsevale keskkonnale avaldavad lapse arengule kahtlemata mõju ka kaasasündinud omadused. Varajane kasvukeskkond paneb aluse lapse edasisele arengule. See võib nii arendada kui pärssida laste arengu erinevaid tahkusid. Esmatähtis on lapse kodune kasvukeskkond, kuid oluline mõju on ka lasteasutuse keskkonnal. Keskkonna mõju inimesele võib olla kolmesugune: ülekoormav, alakoormav ja optimaalne (Kolga, 1998). Ülekoormavas keskkonnas ei tule laps toime info töötlemisega (lapsest läheb temale oluline informatsioon mööda). Alakoormavas keskkonnas on aga olukord vastupidine: siin on laps infopuuduses. Lihtne keskkond on lapsele pigem väsitav (igav) kui stimuleeriv ja arendav. Nende vahepealne variant on optimaalne keskkond. Iga koolieelse lasteasutuse õppe- ja kasvatuskorralduse aluse
Tartu Forseliuse Gümnaasium ISA ROLL LAPSE ARENGUS Koostanud: Maria Sahharnaja 11.kl Tartu, 2008 SISUKORD Sissejuhatus ................................................................ Motivatsioon, oskused, toetus.......................................2 ISA JA IMIK..................................................................3 Isa mõju imiku arengule................................................3 ISA JA KOOLIEELIK....................................................3 Isa-lapse kõne...............................................................4 Isa seos koolieeliku sotsiaalse ja kognitiivse arenguga.......................................................................4 ISA JA KOOLILAPS.....................................................5
Lapse kohanemine lasteaiaga Ave Orgulas Lapsele lastekollektiivis koha leidmine võib mõnikord päris keeruline olla. Lapsevanemana võite rõõmustada, kui see on teil õnnestunud. Ees ootab uus ülesanne - kohanemine uue elukorraldusega. Üks laps kohaneb uue elukorraldusega kiiremini, teine aeglasemini. Lastekollektiiviga harjutamisel saavutate kiirema ja parema koostöö kui lähtute seda tehes lapse vajadustest. Ameerika psühholoog A.Maslow poolt väljatöötatud vajaduste hierarhia põhjal on inimese esimeseks põhivajaduseks füüsiline rahulolu, mis on seotud ellujäämisega. Laps tunneb end hästi kui · tema kõht on piisavalt täis, · tema unevajadus on rahuldatud, · kui ta ei higista ega külmeta, · tema riided ei takista vaba liikumist, · talle on tagatud privaatne ruum (selle puudumise tõttu tunnemegi end ülerahvastatud kohtades ebamugavalt ).
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
