Koolieelikuiga Koolieelikuiga kestab aastatel 3-7 Selle aja jooksul lapse maailm laieneb, ta hakkab koguma teadmisi ja hakkab suhtlema rohkemate inimestega, kui oma perekond. Areng Isiklik, sotsiaalne ja emotsionaalne Laps õpib olema enesekindel, huvitundma erinevate nähtuste vastu, tundma omaenda vajadusi, õige ja vale vahel vahet tegema, ise riietuma ja riidest lahti võtma. Suhtlemine, keel ja kirjandus Laps õpib kõnelema kindlalt ja selgelt, talle hakkavad meeldima lood, laulud ja luuletused. Ta õpib vahet tegema erinevatel häälikutel ja neid seostama tähestikuga. Ta õpib lugema ja kirjutama üksikuid igapäevaseid sõnu ning kasutama kirjutusvahendeid. Matemaatiliste võimete areng Laps õpib matemaatikat tundma kõigepealt juttude, laulude ja mängude kaudu. Ta hakkab aru saama numbritest ja oskab võrrelda, mis on raskem või mis on suurem .Ta pöörab tähelepanu ruumisuhetele ning esemete kujule. Teadmised maailmast Laps õpib maailma ...
Mängukeskkond- miks? kellele? kuidas? Mäng, mäng, mäng on väikese inimese töö, Mäng on väikese inimese töö. Väga-väga tõsine töö. Laulusõnades on sügav mõte mäng on väikesele inimesele ülimalt oluline, sama oluline eksistentsi mõttes kui täiskasvanule tema igapäevane töö. Väikese inimese tööd ei tasustata kohe, see juhtub sageli kümmekond aastat hiljem, siis, kui hinnatakse tema oskust sotsiaalseks toimetulekuks, keskendumist vajalikule ülesandele, püsivust ja kohanemisvõimet. Suurem osa neist oskustest omandatakse mängu käigus. Lisaks on mäng loomulikult ka hea viis käeliste ja muude füüsiliste oskuste arendamiseks. Täiskasvanud on võib- olla unustanud mängu olulisuse ja see on ka loomulik, päriselu asendab mängu. Samas ei tohi kunagi unustada või alahinnata mängu olulisust lapsepõlves. Soodsa mängukeskkonna loomine on lapse jaoks sama oluline kui soojus, turvalisus ja täiskõhutunne. Mängukeskkond ei pruugi tunduda ...
Eaperioodid: Imikuiga Esimene eaperiood on imikuiga. See algab sünniga ning lõpeb siis kui imik saab aastaseks. Sellel ajal toimub lapse intensiivne areng ja kasvamine. Oluline on füüsiline ja motoorne areng, mis loovad aluse edasiseks tunnetuslikuks ja sotsiaalseks arenguks. Esimene kokkupuude välismaailmaga ning oluline on, et see oleks positiivne. (J. Uljas, T. Rhumberg ,,Psühholoogia", 2002). Kiire kasvamise pärast on ainevahetus ja seedeelundite koormus suur. Imik on vastuvõtlik haigustele ja põeb neid raskelt. (,,ENE", 1988) Maimikuiga Teine eaperiood on maimikuiga. See kestab esimesest eluaastast kuni kolmandani. Maimikueas õpitakse iseseisvust ja seda, kuidas oma tahet läbi suruda-laps tahab olla sõltumatu. Areneb intensiivselt silma ja käe koostöö. Omandatakse liikumisoskus. (J. Uljas, T. Rhumberg Psühholoogia, 2002). Ka maimikueas on lapse kasv ja vaimne areng kiire, aga aeglasem kui imikueas. Paraneb liigutuste koordi...
Oluline on ka see, et ema mängiks suurema lapsega ka siis, kui beebi on ärkvel. Siis ei hakka vanem laps arvama, et tema saab tähelepanu vaid siis, kui beebit pole nähtaval. Suurem laps ei võta tavaliselt beebit omaks nii suure õrnusega, kui vanemad. Suureks abiks oleks ka kaasamine last tegevustesse imikuga. Näiteks siis, kui ema vahetab beebi mähet, saab suurema lapse appi võtta, paludel tal tuua uus mähe, hoida beebiõli pudelit või hoopid lõbustada beebit. Koolieelik võib muutuda kadedaks ka siis, kui ema kallistab isa, siis lihtsalt oleks sobilik võtta ette suurem kallistus, kuhu mahub ka laps, siis tunneb ta ennast jälle olulisena. Laps, kes on leppinud sellega, et ema tähelepanu on suunatud ka mujale, vajab kiitmist selle eest. Selleks, et ka vanem laps ennast erilisena tunneks, tuleks lubada vanemal õel või vennal aidata beebi kingitusi avada ja neid talle näidata. Sõpru ja sugulasi tuleks
• iseloomulik diferentseerumise (eristumise) ja integreerumise (terviku moodustamise) muster • iseloomulik järgnevus ( inimlasele) ARENGU PERIOODID 1. PRENATAALNE • kujunevad keha põhilised struktuurid ja organid • kiireim füüsiline kasv elu jooksul • suur vastuvõtlikkus keskkonna mõjudele 2. IMIKU-JA MAIMIKU IGA • kiire füüsiline kasv ja motoorsete oskuste areng • küpsemise mõju 3. KOOLIEELIK • motoorsed oskused, eriti peenmotoorika • jõud ja tugevus 4. KAINIK • füüsiline kasv aeglustub • sportlikud oskused ja jõud 5. MURDEIGA • kiire areng 6. NOOR TÄISKASVANU – 20-40 • füüsiline tervis on tipus 7. KESKIGA – 40-65 FÜÜSILINE ARENG 1. imik • kaal: -6k = sünnikaal 2x • 1a = sünnikaal 3x • pikkus : 0-6k = +15cm 6-12k = +10 cm
hooletud autojuhid? Põhjuseid, miks just lastega juhtuvad tihedamini liiklusõnnetused, on mitmeid. Olen isegi autoteede äärsel tänaval kõndides märganud, et lapsed ei pane üldse tähelegi, mis nende kõrval toimub kui parasjagu on käimas põnev pallimäng. See ilmselt ongi üks suurimatest põhjustest, mis rasked avariid lastega juhtuvad. Isegi ettevaatlik ning pika sõidustaaziga autojuht ei oska ette aimata, et just selle veoki või maja tagant hüppab ootamatult välja koolieelik. Kuid kindlasti leidub ka alaealisi või äsja juhiload kätte saanud kaake, kes ületavad kiirust ning neid ei huvitagi muu kui adrenaliin ja suured kiirused, kuid sealhulgas jääb neil märkamata see, mis toimub nende ümber ning tee äärtes. Täielikult selliseid õnnetusi polegi võimalik ära hoida, kuid kindlasti on neid võimalik vähendada. Lapsevanemad peaksid rohkem hoidma silmi lahti, kui lasevad oma võsukesed tänavale mängima
Sissejuhatus Minu referaadi eesmärgiks on anda väike ülevaade 3-7 aastastest lastest (koolieelikud). Mul on välja toodud kuidas laps selle ajaga areneb. Mida ta õppib tegema nt. joonistama, mängima. Kuidas ta hakkab suhtlema oma teiste lastega. Tõin välja ka 2 teooriat lapse arengust. Oma referaadis kasutasin ka koolieelikute seksuaalset arengut. Tänu sellele lapsel kujuneb täielik pilt soorollidest. Selgemalt teadvustab laps endale, mis on sobiv ning mis ebasobiv. Koolieelik Koolieelikuiga kestab 3-7 aastaselt. Selle aja jooksul lapse maailm laieneb, ta hakkab koguma teadmisi ja hakkab suhtlema rohkemate inimestega, kui oma perekond. Koolieelik hakkab mõistma, mis on lubatud, mis mitte. Lapsel arenevad tahtejõud, fantaasia ja iseloom. Kui lapsel on võimalus ise jõudu proovida ja tegutseda, leiab ta, et maailm on tore paik. 1 1 http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/inimese_elukaar.htm
koogamisele MAIMIK Nähtava immiteerimine ja läbi selle tegevuse omandamine (1-3a) Vanem võib käia paljudest kohtades ja nii laps näeb palju erinevaid Nähtu immiteerimine asju ja olukordi, kus näeb inimeste käitumist ja õpib neid olukordi ise läbi tegema ka KOOLIEELIK Kooliks valmistumine (3-6a) Pere ja lasteaia koostööl eneseteenindamisoskuse omandamine Valmistumine eelseisvaks haridusteeks KAINIK Lugemis-, kirjutamis- ja arvutamisoskus(vanemalt õppimine) (7-12a) Lugeda palju ette ja lasta lugeda, kirjutada, joonistada, arvutada Kodu ja kooli koostöö matemaatilisi tehteid, kui ka elulisi harjutusi
välist sarnasust. 7. platsenta kaudu- ema veri kannab hapnikku ja toitaineid ning viib ära ainevahetuse jääkained. 8.lapse väärareng suitsetamine, liigne alkoholi tarbimine, halvad toitumisharjumused, sünnitamine küpses eas 9.rasedusest saab hoiduda rasestumisvastaste vahenditega-kondoom, spiraal või hormoonitabletid 10.HIV/AIDS, süüfilis, gonorröa, klamüdioos, trihhomonoos, herpes kondoom/spiraal/tabletid 11.imikuiga (vastsündinu), lapseiga (koolieelik), murdeiga, noorukiga, täiskasvanuiga (küpsusiga, elatanuiga, vanuriiga ja raugaiga) 12. kliiniline surm seisund. kus inimene on kaotanud teadvuse, seiskuvad hingamine ja südame töö, nahk on sinikahvatu, lihased lõtvunud ja silmapupillid laienenud; bioloogiline surm kliinilise seisundi järgne seisund, kui 5-6 minuti järel pole suudetud elustada. hävivad ajurakud, keha jahtub, veri paikneb ümber madalam asuvatesse kehaosadesse ja lihased kangestuvad. 13
SVT Neurootilisus-kalduvus muretseda, ebastabiilsus, ks. Ekstraverdsus- kalduvus jutukusele, väljapoole suunatus, pos meelestatud. Avatus kogemustele- uudishimu, soov juurde õppida, kujutlusvõime, arukus, kujutlusvõime, kohanemisvõime. Sotsiaalsus- abivalmidus, koostöö valmidus, kaastundlikus. Meelekindlus- kohusetunne, järjekindlus, põhjalikkus. Eriksoni sotsiaalse arengu teooria- 0-1 imik-usaldus, 1-3 väikelaps- iseseisvumine, kahtlemine, häbi, 3-6 koolieelik- algatusvõime, süüdiolek, 7-11 noorem kooliiga- püüdlikkus, alaväärsus, kohusetunne, 12-16 murdeiga- identiteet, oma-mina selgus, 17-24 nooruk- lähetustunne, partner, 25-60 küpsiga- loovus, töö rõõm, 60-vanur mina-terviklikkus, lootusetus, meeleheide. Maslowi vajaduste hierarhia- füsiol v- nälg, janu, turvalisusv, armastus- ja ühtekuuluvusv, sotsiaalse tunnuse v, intellektuaalsed v- uurida, teada ja aru saada, esteetilised v-
esimene asi mille ema diivanile maha istudes kätte võtab on just nimelt nutitelefon. Tema küll ajab kõik töö ja muu tähtsa kaela, kuid kas õhtul kell 8, diivanile maha istudes tööpäev mitte läbi ei peaks olema? Tegemist on nutisõltuvusega, lihtsalt Facebooki asendab Gmail. Samuti kas pole mitte paljud vanemad oma suures ajapuuduses, mitte ise oma lastest nutisõltlasi teinud? Kas pole mitte nii, et töölt koju tulles, istutakse diivanile maha, et sarja vaadata ning kui see pisike koolieelik taaskord nagu ka eelmisel õhtul sind kuidagigi segama tuleb siis annad talle kätte nutiseadme ning saad taas vaikselt oma õhtupoolikut nautida ja probleem lapse näol on kadunud? Kas poleks mitte toredam, teha koos midagi, mille tegemiseks pole vaja nutiseadmete olemasolu. Kas on vaja üldse hankida koju nutiseadmeid? Ning kui siis ehk peaksid ka täiskasvanud end rohkem disiplineerima ja võimalikult vähe koduses keskonna oma nutiseadmeid käitlema. Ehk oleks nii
magada." (Unevajadus on pärilik) National Sleep Foundationi uuringu abil saame määrata täpsed uneajad, mida erinevad vanusegrupid vajavad. Vanus ja olukord Keskmine unevajadus ööpäevas Vastsündinu (0-3 kuud) 14-17 tundi Väikelaps (4-11 kuud) 12-15 tundi Laps (1-2 aastat) 11-14 tundi Koolieelik (3-5 aastat) 10-13 tundi Kooliealised lapsed (6-13 aastat) 9-11 tundi Teismelised (14-17 aastat) 8-10 tundi Noored täiskasvanud (18-25 aastat) 7-9 tundi Täiskasvanu (26-64) 7-9 tundi Pensionärid (65+ aastat) 7-8 tundi 1.2 UNEHÄIRED
Enn Tormet oli uuesti kokku ja Aasa Leet ka, kui näeb seda. Aasa näeb vaimusilmas, et tagasihoidlik, talle meeldis paadis olevaid inimesi jälgida. Teda hoidsid elus sünnitab mitu aastat, naised lähevad sõtta ja ta mees on Enn Tormet, kes usk ja lootus, rääkis juttu Roodusega. Martin Vaidel oli poeg Mika, kes on nõus koos temaga surma minema, kuid siiski käsib tal ärgata. Ta oskas trükitähti kirjutada ja lugeda, oli koolieelik, ta ei mõistnud, miks ema ärkabki ja tunneb endas uut jõudu. Inge imetleb teda. Martin Vaide näeb piibli koju jättis, mida talle tihti ette loeti. Neist jäi maha talu loomade ja eemal paati ja kõik elujõulised inimesed hakkavad valgete riideesemetega Muriga. Martini naine ja poeg jäävad haigeks, Mika sureb. Inge aitab lehvitama. Sipria toibub ja avastatakse, et tema portfellis on konservid, mis hädalisi laeval
arengu staadiumi, millesse isik on fikseerunud, ja kaitsemehhanismid, mida ta eelistatult kasutab. Karakterihäirete korral on need mõlemad väga jäigalt ja üheselt paigas, mille eelis on see, et karakterihäiret välja kujundades õnnestub minal end jäävalt ärevusest vabastada , puudus aga see , et selline filseerunud karakteri korraldus jätab minule väga vähe manööverdusruumi. Seetõttu käitub hüsteeriline karakter nagu koolieelik, kes iial täiskasvanuks ei saa. Samuti iseloomustab neid üldsõnaline ja hinnanguline mõttesisu, nende jutt ei suuda anda edasi fakte, koosneb muljetest. Isiksuse profiil NEO-PI- mudeli järgi Histrioonilise isiksuse dimensioon SNAP is on dramaatiline ekshibitsionism, mis korreleerub NEO-PI ekstravertsusega, aga ka impulsiisvus, millele on oluline korrelatsioo NEO-PI meelekindlusega. Kõik, mis käis sõltuva isiksushäire
Enn Tormet oli uuesti kokku ja Aasa Leet ka, kui näeb seda. Aasa näeb vaimusilmas, et tagasihoidlik, talle meeldis paadis olevaid inimesi jälgida. Teda hoidsid elus sünnitab mitu aastat, naised lähevad sõtta ja ta mees on Enn Tormet, kes usk ja lootus, rääkis juttu Roodusega. Martin Vaidel oli poeg Mika, kes on nõus koos temaga surma minema, kuid siiski käsib tal ärgata. Ta oskas trükitähti kirjutada ja lugeda, oli koolieelik, ta ei mõistnud, miks ema ärkabki ja tunneb endas uut jõudu. Inge imetleb teda. Martin Vaide näeb piibli koju jättis, mida talle tihti ette loeti. Neist jäi maha talu loomade ja eemal paati ja kõik elujõulised inimesed hakkavad valgete riideesemetega Muriga. Martini naine ja poeg jäävad haigeks, Mika sureb. Inge aitab lehvitama. Sipria toibub ja avastatakse, et tema portfellis on konservid, mis hädalisi laeval
Koostanud: Maria Sahharnaja 11.kl Tartu, 2008 SISUKORD Sissejuhatus ................................................................ Motivatsioon, oskused, toetus.......................................2 ISA JA IMIK..................................................................3 Isa mõju imiku arengule................................................3 ISA JA KOOLIEELIK....................................................3 Isa-lapse kõne...............................................................4 Isa seos koolieeliku sotsiaalse ja kognitiivse arenguga.......................................................................4 ISA JA KOOLILAPS.....................................................5 Kognitiivne areng...........................................................5 Isa puudumine...............................................................5
diferentseerumise (eristumise) ja integreerumise (terviku moodustamise) muster • Iseloomulik järgnevus (inimlastele) Arenguperioodid • 1. PRENATAALNE – Kujunevad keha põhilised struktuurid ja organid – Kiireim füüsiline kasv elu jooksul – Suur vastuvõtlikkus keskkonna mõjudele • 2. IMIKU- JA MAIMIKUIGA – Kiire füüsiline kasv ja motoorsete oskuste areng – Küpsemise mõju 3. KOOLIEELIK – Motoorsed oskused, eriti peenmotoorika – Jõud ja tugevus 4. KAINIK –Füüsiline kasv aeglustub – Sportlikud oskused ja jõud 5. MURDEIGA – Kiired ja põhjalikud füüsilised muutused – Suguküpsus Imik – kaal, pikkus, rinnaümbermõõt, aju füüsiline kasv. Maimik – kaal, pikkus, hambad, kõndimisoskus, teadlikkus oma kehast, vanemate suhtumise olulisus. Koolieelik – lihastiku ja luustiku areng (tugevus ja jõud), tasakaal ja koordinatsioon, peenmotoorika, hammaste
kõik, mida ta tahab või siis surutakse tahe ala, hakkab see mõjutama edaspidist elu. Kõike saanud lapsest saab pirtsakas laps ja lapsest, kes ei saanud oma tahet, saab inimene, kes ei suuda elus saavutada seda, mida tahab. 3. Koolieelikuiga : Kolmas iga on koolieelikuiga. See kestab aastatel 37. Selle aja jooksul lapse maailm laieneb, ta hakkab koguma teadmisi ja hakkab suhtlema rohkemate inimestega, kui oma perekond. Koolieelik hakkab mõistma, mis on lubatud, mis mitte. Lapsel arenevad tahtejõud, fantaasia ja iseloom. Kui lapsel on võimalus ise jõudu proovida ja tegutseda, leiab ta, et maailm on tore paik. 4. Kainikuiga : Neljas iga on kainikuiga. See on aastatel 6/711/12. Laps asustab selles eas kooliteed. Sellega kaasnevad kohustused ja õppimine. Kainik õpib lugema, kirjutama, arvutama. Just selles vanuses
kohta pärimise teinud. Õpetajana saan kasutada kindlasti hariduse ja teaduse kohta. Sealt on võimalik kohe saada lingile, millised õigusaktid hariduse ja teaduse kohta olemas on. Kui tekib küsimusi, saab need portaali esitada ning nendele vastatakse pädevalt, mitte ei kirjuta mulle vastu mingi isehakanud. Hästi on minu meelest välja toodud kõiksugused lastega seonduvad teemad. N: erivajadustega lastese, koolieelikutest, laste õigustest ja kohustustest jms. Kui otsingusse panna ,,koolieelik", siis saab kogu portaalis oleva info koolieeliku kohta. Portaal on väga ulatuslik ja sealt on tõesti võimalik kõike leida. 4. Valimiste koduleheküljelt www.valimised.ee leia ja nimeta millised valimised ja millal toimusid eelmisel aastal ning, millised valimised toimuvad järgmisel aastal? 2009. AASTAL TOIMUNUD VALIMISED 2011. AASTAL TOIMUVAD VAILMISED 26.03.2009 Riigikogu juhatuse 06.03.2011 Riigikogu valimised
2. Klassi loodusõpetuse koduülesanne (Pere ja Kodu 4/2008) Loe tekst ja valmistu selle järgi tunnikontrolliks! Teema: talutoidud ja teraviljad Tekstis nt lause: Rukis niideti, viljakõrred seoti vihkudeks ning kuivatati algul põllul, kus viljavihud olid toetatud üksteise vastu, ja hiljem rehetoas partel. Kõneloome suhtlemisel Orienteerumine situatsioonis Motiiv Eesmärk (strateegia) Sisu (sõnastamine) Hinnang tulemusele Näide kõneloomest - koolieelik Enne paneb ta šampooni. Siis edasi ta nagu teeb… peseb teda. Ja järgmisena paneb vett, kuivatab ja siis kammib kammiga. (7,5-aastane) Elas kord Anu. Ta hakkas Mukiga mängima, aga Muki oli väga must. Anu mõtles, et peseb Muki ära. Anu tõi vanni, pani Muki sinna sisse, lasi vett, kallas šampooni. Siis hakkas pesema. Muki sai puhtaks. Anu kuivatas ära ja tegi ilusa soengu. (7,5-aastane)
haaranud tunde vangis. Emotsioonide väline avaldumine on tormilisem ja vahetum kui täiskasvanul. Tundmused süttivad kiirelt ja eredalt ning sama ruttu ka kustuvad. Lapse elamuste peamiseks allikaks on tema suhted teiste inimestega. Kui ümbritsevad suhtuvad lapsesse hellalt on tema suhtes tähelepanelikud, siis lapsel on kindlus- ja kaitstustunne, - ja ta on emotsionaalse heaolu seisundis, mis soodustab isiksuse normaalset arengut. Koolieelik tunneb armastust ja õrnust lähedaste vastu, ilmutab nende suhtes hoolitsust ja kaastunnet ning hämmingut ja viha nende vastu, kes lapsele lähedasi solvavad. Koolieelikule on üsna iseloomulik armukadedus, kui ta tunneb, et teine laps saab suurema tähelepanu osaliseks. Kaastunnet tunneb laps nii lähedaste inimeste kui ilukirjanduse kangelaste vastu. Tundmused, mida laps läbi elab juttu kuulates või etendust jälgides, muudavad ta sündmuste aktiivseks kaasosaliseks
väljaselgitamiseks, positiivse enesehinnangu ja arengu toetamiseks. Õpetajana on mulle on meeldinud alati vaadelda laste joonistusi, kuna sealt paistab sealt saab aimu lapse 3 sisemaailmast. Minu kogemused erivajadusega lapse joonistuste osas kinnitavad, et autistlik laps võib joonistada objekte peensusteni järgi, kuid tal puudub sümbolistlik käsitlusvõime: autistlik laps koolieelik võib matkida teiste joonistusi, kuid ei suuda näiteks tuntud esemeid kirjelduste järgi visualiseerida. Piaget’i järgi näitab sümbolilisuse imiteerimise võime uude arengustaadiumisse jõudmist (Butterworth,& Harris 2002). Laste tööd kõnelevad tema arengu tasemest ning abiks lapse IQ määramisel soovitatakse eripedagoogi abi. Lapse arengu hindamismeetodina mainitud vaatlus on võimaldab saada vahetut teavet käitumise ja tegevuse kohta
d. neil ei olegi eeliseid teiste meetodite ees e. need on väga sõltuvad konkreetse hindaja teadmistest. 7) Kui aktiivsus-ja tähelepanuhäire kahtlusega laps teeb rühmakaaslasele haiget, siis see on kõige tõenäolisemalt tingitud a. sellest, et ta ei tee vahet õigel ja valel käitumisel tema soovist inimestega manipuleerida b. tema pahatahtlikkusest c. madalast kõne arengu tasemest d. tema raskustest oma käitumise juhtimisel e. tema tähelepanuvajadusest 8) Kui koolieelik ei tunne huvi tähtede vastu, võib see olla tingitud diagnoosimata a. nägemispuudest b. kõigist nimetatutest c. pervasiivsest arenghäirest d. vaimsest alaarengust e. düsleksiast 9) Keskkonna analüüsimisel tuleks ennekõike keskenduda a. lapse vanemate haridustasemele b. mitte ühelegi nimetatutest c. lapse pere sotsiaalmajanduslikule staatusele d. lapse suhetele eakaaslastega e. lapse pereliikmete omavahelisele läbisaamisele
kui 300 sõna. Kasutab juba 3-4 sõnalisi lauseid. Selles vanuses lastele on iseloomulikud miks, kus, mis küsimuste kasutamine, kuigi neile on tihti raske vastata. 4-5 aastane lapse sõnavaras on juba üle 1800 sõna ja igapäevaselt lisandub sinna juurde. Laps oskab juba rääkida 4-5 sõnaliste lausetega, teeb väiksemaid keelevigu. Tihti jutustavad nad oma mänguasjadega ja imiteerivad ka raamatu lugemist. 6-7 aastane koolieelik räägib enamasti meelsasti ja soravalt. Tema kõne on ladus, väljendusrikas ja teistele arusaadav. Kasutab sõnu ja häält vastavalt vestluspartnerile ja suhtlusolukorrale – näiteks räägib kodus perega vabalt, kuid võõrastega valib viisakamaid sõnu, teatris sosistab. Oskab rääkida juba pikemate lausetega (6-8 sõna). Piltide kirjeldamisel on järjest täpsem ja mõistab mitmetähenduslikke sõnu. Hääldab valesti ühte või mitut häälikut. Kõneprobleemid
ja pildi põhjal. Laused on nüüd juba paremini seotud, jutustamisel kasutatakse rohkem liitlauseid. Laps armastab ka ise jutte luua. Jutustamist mõjutab oluliselt see, mida laps peab oluliseks (selle toob ta juttudes välja). 7-aastane laps suhtleb aktiivselt nii eakaaslaste kui täiskasvanutega. Ta püüab arvestada suhtlemisel kaassuhtlejat ja suhtlemispaika. Laps kasutab õigesti enamlevinud traditsioonilisi viisakusväljendeid (Hallap&Padrik 2008). Koolieelik koostab jutu tegevus- ja olupildi järgi, annab edasi nii põhisisu kui ka mõningaid detaile; mõistab mõttelünga tekste (kui stsenaarium/ sündmus on tuttav) ja tuletab ise puuduva info (või küsib täiskasvanult abi). Ilmnevad planeeritava kõne elemendid: laps räägib oma tulevasest/kavandatavast tegevusest, mille kohta tal on kogemusi. Eeldatavad oskused kooliküpsel lapsel (Tolga, M. veebimaterjalid) · Hääldab kõiki häälikuid õigesti, räägib selgelt ja arusaadavalt.
Kasuta pigem positiivset premeerimist kui negatiivset karistamist. [4] Erivajadusega lapse toetamine lasteasutuses on meeskonnatöö. Laste erivajaduste väljaselgitamisel osalevad kõik lapsega töötavad pedagoogid, lapsevanemad, logopeed ja direktor. Mida varem nad sekkuvad, lapse arengut igal võimalikul moel stimuleerides ehk ergutades, seda parem on perspektiiv saavutada kompleksne: vaimne, füüsiline, sotsiaalne koolivalmidus, sest koolieelik on väga paindlik, täiskasvanute positiivse eeskuju toel salliv ja koostegevuses jõudsalt arenev isiksus. Kui eakohaselt arenevad lapsed on koos erivajadustega lastega, mõjutavad nad üksteist positiivses suunas. Iga erivajadusega lapse puhul tuleb selgeks teha tema eripära ning selle kujunemise faktorid. Faktorid võivad olla sünnipärased, kodust või muust kasvukeskkonnast tingitud. Sellest lähtuvalt
Vannitamiseks, riiete vahetamiseks ja õhtujutu lugemiseks peaks piisama oma poolest või kolmveerand tunnist. Kui leiate, et sellest on vähe, tuleb aega rohkem planeerida. Igajuhul ei tohi magamaminek toimuda kiirustades. See peaks olema pingevaba. Kui laps hakkab lasteaias või koolis käima, võib uinaku asemel juurutada vaikset hetke. Muutke see harjumuseks ja võtke ka ise tempo maha. Kasutage seda kas lugemiseks või lõõgastumiseks, võtke lihtsalt aeg maha. Koolieelik Kolme- kuni viieaastane laps hakkab ennast avastama ja isiksuseks muutuma. Tema intellektuaalsete ja füüsiliste võimete ning sotsiaalse arengu kiiruses on midagi müstilist. Kujutlusmängud võimaldavad hea ja halva teemalisi dialooge, koos lapsega saate kiita head ja karistada halba. Agressiivse käitumise saate omistada sõduritele või metsikutele koletistele. Kui koos mängite, võivad need karakterid olla sobimatute tegude vahendiks ja väljundiks
Meeste üleolek on kogu keha liigutuste kiiruses võib-olla lihasjõu, kehakasvu ja kehalise proportsiooni tulemus. Nad kasvavad kiiremini, eriti puberteedi alguses, neil esineb rohkem tähelepanuhäireid ja hüperaktiivsust. (vt tabel 1) Tabel 1. Hüperaktiivse lapse tunnused IGA LAPSE KIRJELDUS Väikelaps Raskusi maharahunemisel. Ärritub kergesti. Naeratab harva. Häiritud uni. Koolieelik Halb tuju. Nõudlik. Kerge unega. Lühike tähelepanu kestus. Keskmine lapseiga Aktiivne. Raskusi ühe koha peal istumisega. Jätab tegevusi pooleli. Halvad õpitulemused. Tihti emotsionaalne. Nooruk Halvad õpitulemused. Sotsiaalsete oskuste puudulikkus. Agressiivsus. Teiste poolt tõrjutud. Vaene mina-pilt ja endassetõmbunud.
rühma mõnda taime, vaid viia lapsed loodusesse. 3 Timostsuk rõhutab, et laps, kes on taimede eest ise hoolitsenud, teab vee mõjust taimedele rohkem kui see laps, kes on kuulanud vaid õpetaja seletusi. Kogemuse kaudu õppimine aitab lapsel mõista ka seda, et looduses on omad seaduspärasused ning reeglid ja need ei ole enamasti samad kui inimestevahelistes suhetes. Koolieelik tunneb huvi kõige vastu, mis teda ümbritseb. Laps märkab enda ümber palju enda ümber asju, kui me oleme teda õpetanud/suunanud vaatlema ja märkama meid ümbritsevat. Ka lapsevanemad peaksid võimaldama oma lapsele looduskeskkonnas viibimist rohkem. Lastes tuleks kujundada huvi looduse vastu ja rääkida säästlikust suhtumisest keskkonda. Väga tähtsal kohal loodusõpetuses on katsed ja vaatlemine. Loodusõpetuses
1. Esimene eluaasta ehk imikuiga oluline on füsioloogiliste vajaduste rahuldamine, 8 lapsel on emotsionaalselt otsene kontakt oma emaga, laps hakkab harjutama kõnelemist. 2. Üks kuni kolm eluaastat ehk maimikuiga esjadega manipuleerimine, nende omaduste tundmaõppimine, kõne kiire areng, mina tekkimine, eneseteadvuse areng. 3. Kolm kuni seitse eluaastat (mudilasiga, koolieelik) rollimäng, erinevate sotsiaalsete rollide õppimine ja sotsiaalse staatuse kujunemine, sotsiaalne kooperatsioon, mõistetest arusaamine ja janunemine teadmiste järele. D. Elkonin leidis, et rollimäng areneb esemelisest rollimängust sotsiaalse rollimänguni. Esemelise rollimängu sisuks on toimingud esemetega, mis kuuluvad selle rolli juurde. Toimingud viiakse läbi korduvalt ja teatud ühekülgsusega, stereotüüpselt (Saar 1997: 141).
perioodi iseloomustab mingi põhiline tegevus (Veisson, 2009, 8). 1. Esimene eluaasta ehk imikuiga – oluline on füsioloogiliste vajaduste rahuldamine, lapsel on emotsionaalselt otsene kontakt oma emaga, laps hakkab harjutama kõnelemist. 2. Üks kuni kolm eluaastat ehk maimikuiga – asjadega manipuleerimine, nende omaduste tundmaõppimine, kõne kiire areng, mina tekkimine, eneseteadvuse areng. 3. Kolm kuni seitse eluaastat (mudilasiga, koolieelik) – rollimäng, erinevate sotsiaalsete rollide õppimine ja sotsiaalse staatuse kujunemine, sotsiaalne kooperatsioon, mõistetest arusaamine ja janunemine teadmiste järele. D. Elkonin leidis, et rollimäng areneb esemelisest rollimängust sotsiaalse rollimänguni. Esemelise rollimängu sisuks on toimingud esemetega, mis kuuluvad selle rolli juurde. Toimingud viiakse läbi korduvalt ja teatud ühekülgsusega, stereotüüpselt (Saar, 1997, 141).
MAIMIK Oluline on lapse keele areng ja samuti kõndima Sõnavara kiire õppimine. Selles eas toimub ka kiire areng, kus areng; reeglite lapsevanem peab lapsele selgeks tegema kindlad olulisus; piiride reeglid, sest selles eas hakkavad nad ise katsetama katsetamine asju. Lapsevanem peaks kindlasti toetama lapse iseseisvust (lasebki lapsel ise süüa, kõndida jms). KOOLIEELIK Koolieelik on teadmiste himuline, mis tähendab, et Teadmised; mängu lapsevanem peaks üritama vastata kõigile tema olulisus; küsimustele. Lapsel areneb tahtejõud ja fantaasia uudishimulikkus ning mänguhimulisus. Lapsevanem võiks julgustada last mängima ja oma fantaasiat kasutama. KAINIK Kainikueas areneb vastutustunne, õpitakse lugema, Töökuse, kirjutama, arvutama ning oluliseks muutuvad kohusetunde, sõbrad
kasv · Sotsiaalne areng muutus viisides, kuidas suheldakse teistega, tuleb arvestada kõike eelnevat I II 1) Imik (kuni 1 e.a) 1) Viljastumine 2) Väikelaps (1-3) 2) Sünd (1/1,5 (kõnd)) 3) Mudilane (3-5) 3) Väikelaps (1-3) 4) Koolieelik (6) 4) Koolieelik (3-6) 5) Noorem kooliiga (7-11/12) 5) Noorem kooliiga (6-12) 6) Murdeiga (11/12 - 13/14) 6) Murdeiga (12-20) 7) Nooruk (15-18) 7) Noorus (20-40) 8) Noorus (18-25) 8) Keskiga (40-65) 9) I küpsusiga (25-36) 9) Vanadus (65....) 10) II küpsusiga (36-55)
orienteerumistoimingute interioriseerimise üldise seaduse alusel. Mõtlemistoimingud omandatakse kas kujunditega (mälupildid, kujutlused) või märkidega (sõnad, arvud) 10 toimimise vormis, teisisõnu on siin tegu tegelikkuse pildiliste või märgiliste representatsioonidega. Toimingute sooritamine märkidega nõuab eemaldumist reaalsest esemelisest situatsioonist. Koolieelik on võimeline õppima lugema ja kirjutama, kuid tüüpiline on tegutsemine kujunditega. pse teadvuse märgilise funktsiooni areng toimub tema tegevuses mängus, joonistamisel, konstrueerimisel siin hakkab ta valdama erilist tüüpi märkide kaemuslike, ruumiliste mudelite loomist, milles peegelduvad reaalselt eksisteerivate esemete seosed ja suhted. Kujundiline mõtlemine vastab maksimaalselt koolieeliku elu ja tegevuse tingimustele, neile ülesannetele, mis
......................................................15 Huvitavad küsimused ja vastused.............................................................................................16 Kasutatud kirjandus...................................................................................................................17 Sissejuhatus Koolieelikuiga kestab aastatel 3-7. Selle aja jooksul lapse maailm laieneb, ta hakkab koguma teadmisi ja hakkab suhtlema rohkemate inimestega, kui oma perekond. Koolieelik hakkab mõistma, mis on lubatud, mis mitte. Lapsel arenevad tahtejõud, fantaasia ja iseloom. Kui lapsel on võimalus ise jõudu proovida ja tegutseda, leiab ta, et maailm on tore paik. Üldiselt jaguneb 3-5-aastaste laste õppimine kuude valdkonda: 1. Isiklik, sotsiaalne ja emotsionaalne areng. Laps õpib olema enesekindel, huvi tundma erinevate nähtuste vastu, tundma omaenda vajadusi, õige ja vale vahel vahet tegema, ise riietuma ja riidest lahti võtma. 2
pealt kuulanud laps jne) Küpsemine ja õppimine on omavahel tihedalt seotud, sest õppimine tugineb küpsemise käigus tekkinud tegevusvalmidustele. 6. Arengu olulisemad seaduspärasused, sh sensitiivsse perioodi mõiste Vanuseastmete järjestus on kõigil sama, st kõik läbivad sama arengutee. 1-10 (14) päeva vastsündinu 1. Eluaasta imik 1-3 a. maimik (sõimeiga) 4-7 a. koolieelik 8-11 (t) ja 8-12 (p) kainik (eelpuberteet) 12-15 (t) ja 13-16 (p) mürsik 16-20 (t) ja 17-21 (p) nooruk Areng on ebaühtlane: teatud perioodidel on areng väga kiire (imikuiga, puberteet), mõni aga jääb teatud astmele kauemaks jne. Arengu käigus ilmnevad eriti tundlikud nn sensitiivsed perioodid. Nende perioodide vältel on lapsed eriti vastuvõtlikud teatud liiki õppimisele, teatud kogemuse omandamisele. Hilisemad mõjutused ei ole nii efektiivsed.
mõõdud jms) motoorne areng ehk motoorsete oskuste omandamine (kõndimaõppimine) kognitiive areng ehk intellektuaalsete funktsioonide kasv (kõne, abstraktne mõtlemine) sotsiaalne areng ehk muutused viisides, kuidas suheldakse teistega (~3 aastaselt mõistab laps, et teine laps on ka inimene) Arengu periodiseerimiseks on 2 klassikalist lähenemist. 1) 1. Algab imikueast 2. Maimikuiga, 1-3 3. Mudilane, 3-5 4. Koolieelik, 5-7 5. Noorem kooliiga, 7-11/12 6. Murdeiga, 11/12-13/14 7. Noorukiaeg 15-18 8. Noorus, 18-25 9. Küpsusiga I, 25-36 10. Küpsuaiga II, 33-55 11. Vanadus, 55-... 2) 1. Algab viljastumisest 2. Sünd kõndimahakkamine 3. Koolieelik, 3-6 4. Noorem kooliiga, 6-12 5. Murdeiga, 12-20 6. Noorus, 20-40 7. Keskiga, 40-65 8. Vanadus, 65-... Arengut jaotatakse kaheks protsessiks:
Tunni planeerimine ei ole nii probleemne, kui korralduste läbi mõtlemine. Panen küll konspekti, aga ei oska väljendada. Näiteks, töökäsk `paranda vead'võiks jagaada 4. alakäsuks. 1) Loe lause vaikselt. 2) Loe lause nii, nagu on kirjutatud. 3) Mõtle ja ütle õige lause. 4) Jooni valesti kirjutatud sõnad alla. LAPSE KÕNE ARENG Lapse vanuse perioodid: Vastsündinu 1-28 elupäevad Imik 28 kuni aasta Maimik 1-3 Koolieelik 3-7 (harvem 6) Kainik 7-10/11 (algkooliõpilane) Murdealine umbes 11-16 Kõne areng võimaldab lapsel suunatateiste käitumist vastavalt oma vajadustele ja soovidele. 1. Vastsündinu ja imikuiga. Prelingvistilisel kõnel puudub semantiline tähendus. Lapse põhilised suhtlemisvahendid imikueas · Pilkkontakt. Selle abil väljendab laps söömise või stimulatsiooni vajadust.
Rohkesti tuleb süüa aedvilju, milles on valku - näiteks herned ja oad. Kui rääkida tervislikust toidust, siis kindlasti peab toit sisaldama ka rasvu. Rasvu leidub rasvases lihas, võis, hapukoores ja ka pähklites. Samuti tuleks tarbida süsivesikuid sisaldavaid jahutooteid, kartuleid, marju ja puuvilju. Süsivesikuid on veel näiteks maiustustes, mida tuleb süüa küllaltki mõõdukalt. Lapse kasvades suureneb tema päevane kalorivajadus, kuid rasva osatähtsus järk-järgult väheneb. Koolieelik võib juua 2,5% piima. Päevane piimakogus jääb 500-600ml kanti. Osa joogipiima võib asendada juustu või kohupiimaga. Mitmekesisest ja rikkalikust toidust saame kõik eluks vajalikud toitained ning tänu sellele tunneme end ka palju paremini. Tervislik toitumine tagab lapse kauni väljanägemise, korraliku figuuri ja hea enesetunde. 1.1 Lapse toitumisharjumuste kujundamine Eriti tähtis lapse tervisliku toitumise juures on vanemate kasvatus. Lapse vanemad peaksid
Eelkooliea vältel omandab laps pikkamööda oskuse allutada oma toimingud motiivile, mis on kaugel toimingu eesmärgist. Keeruka ülesande puhul on laps võimeline eesmärgil püsima vaid täiskasvanu juuresolekul, kes püstitas ülesande, (näit. keerukas mitmeetapiline konstrueerimisülesanne). Erilisi nõudeid lapse tahtele esitavad olukorrad, milles põrkuvad kaks motiivi: lapsel on vaja teha valik ja nii tekib motiivide võitlus. Koolieelik võib juba kaaluda oma motiive, eelistada üht teisele, kuid seda ainult kõige lihtsamates situatsioonides. Aruka valiku võimalused kasvavad oluliselt eelkooliea lõpul. Tahte areng on seotud ka kõne reguleeriva rolli kasvuga. Nimelt sõnade abil formuleerib laps endale, mida kavatseb teha. Eelkooliea algul ei suuda laps sooritada keerukat toimingut sõnalise instruktsiooni alusel, kuigi ta mõistab kõnet. Küll võivad täiskasvanu sõnalised
ja aastarütmides ning kogeda mõtestatud tegevusi, seda tublim on ta edaspidi koolis teadmisi omandades. [Gustavson, 2004]. Waldorfpedagoogika õppimise protsessi kulgemine Esimesel seitsmel eluaastal on kasvatuses tähtsal kohal ka lapse kehalis-füüsiline areng ning selles eas on kõik arengusse puutuv seotud kehaga (Gustavson, 2004). Kogu õppimise protsess toimub keha kaudu ehk siis koolieelik õpib meelte vahendusel ja väljendab-kordab õpitud ning kogetut matkimise ja jäljendamise teel. Täiskasvanute ülesanne on seega kujundada arengut soodustav ümbrus, mis pakub impulsse vajalike kogemuste jaoks, soodustab sotsiaalset suhtlemist ja loob samas kaitseruumi, milles laps saab segamatult areneda. Ning et talle seda pakkuda, peab kogu õpikeskkond olema lapsekeskne, tema vajadusi arvestav: · Rahulik ja turvaline keskkond, kus on kindel päevaplaan ning on aega tegevuste
Tüdrukutel on ka üheks põhiliseks mänguks kodu mängimine, millega kinnistavad lapsed teadmisi ümbritsevast elust ja rakendavad neid tegelikkuses. Käitumine ja kõne 90% lastest oskab enda tasemel lugeda ja kirjutada ning kõne on juba selge ja arusaadav., kuid esines ka erandeid. Üks kuue aastane laps on oma arengus teistest maha jäänud, seda on näha tema õppetööst ja joonistustest, mis näevad ka välja nagu umbes kahe-kolme aastase lapse joonistused. Üks laps(koolieelik) ei ütle välja selgelt kaashäälikuid .(N:k,p,t pehmelt), vahepeal kaoksid nagu osad tähed suust ära, mis teeb tema kõne halvasti arusaadavaks. Kirjutamisega tal aga probleeme ei ole. On näha,et talle meeldib ka joonistada. Joonistas rühmas nii mind kui ka õpetajaid. Ka õppetööga tuleb ilusti toime. Rühmas on lapsi, kes kasutavad vahest vägivalda, teevad koledaid nägusid,sõimavad ja mõnitavad ning norivad teisi lapsi mõne asja puhul.On
VISSI-VISSI-VISSI KULU-KULU-KULU POSSA-POSSA UTE-UTE-UTT – NÄE TULEBKI!! 20000913 RIHO RAIELE RIHO RAIE LEIDIS PAKU SUURE NIGU TANKIAKU PAKK OLI PUUST, NO MILLEST MUUST? 4 5 ÕUES SEISNUD MÄRTSIKUUST RAIUDA SAAB PAKU PEAL TABAS RIHO ÄRA SEAL PAKK ON AUS, TA KAASA VIIN MUIDU VEDELEB VEEL SIIN NÜÜD ON RIHOL OMA PAKK MÕNUS, KINDEL RAIE PAKK ÜLEMEELIK ÜLEMEELIK KOOLIEELIK KOJU SIBAS, SELJAS SEELIK ÜLEMEELIKULT TA KILKAS ÜLE SÕIDUTEE TA SILKAS ÜLEMEELIK AUTOMEES SAMAS SUUNAS, SAMAL TEEL ÜLEMEELIKULT TA KILKAS GAASI VAJUTAS KAH VILKALT KAKS VAHVAT ÜLEMEELIKUT SAID TEE PEAL KOKKU NII, ET ÜKS EI PEATAND VEERMIKUT VIIS TEISE KIIRABI… 20000913 VIINA-MARI VIINA-MARI VISKAS VIINA VISKAS VEINI, LIKSI KA VISKAS VISKIT, BRÄNDIT, KONNI VERMUTIT JA SAMAGONNI ÕLUT VISKAS, VISKAS DZINNI VISKAS NII, ET HING JÄI KINNI
Mõtlemistoimingute omandamine koolieelses eas toimub väliste orienteerumistoimingute interioriseerimise üldise seaduse alusel. Mõtlemistoimingud omandatakse kas kujunditega (mälupildid, kujutlused) või märkidega (sõnad, arvud) toimimise vormis, teisisõnu on siin tegu tegelikkuse pildiliste või märgiliste representatsioonidega. Toimingute sooritamine märkidega nõuab eemaldumist reaalsest esemelisest situatsioonist. Koolieelik on võimeline õppima lugema ja kirjutama, kuid tüüpiline on tegutsemine kujunditega (Tiko 1996: 29). Lapse teadvuse märgilise funktsiooni areng toimub tema tegevuses mängus, joonistamisel, konstrueerimisel siin hakkab ta valdama erilist tüüpi märkide kaemuslike, ruumiliste mudelite loomist, milles peegelduvad reaalselt eksisteerivate esemete seosed ja suhted. Kujundiline mõtlemine vastab maksimaalselt koolieeliku elu ja tegevuse tingimustele, neile
* motoorne areng - motoorsete oskuste progresseeruv omandamine (roomamine, kõndimine, kirjutamine) * kognitiivne areng - intellektuaalsete funktsioonide kasv (kõne, mõtlemine, jne) * sotsiaalne areng - muutused viisides kuidas suheldakse teistega (näiteks terve päev teistega suhtlemine nelja-aastasena) Järgmine teema Arengu periodiseerimine. Lai jaotus. I käsitlus: 1) imik (vastsündinu - 1a), 2) väikelaps (1-3a), 3) mudilane (3-5a), 4) koolieelik (6-7a) 5) noorem kooliiga (7-11/12a), 6) murdeiga (11/12 - 13/14a), 7) nooruk (14/15 - 18a), 8) noorus (18-25a), 9) I küpsusiga (25-36a), 10) II küpsusiga (36-55), 11) 55-... vanadus II käsitlus: 1) loote areng - sünd (ema kehast välja), 2) sünd - 1-2aastane (kõndimaõppimine), 3) 1-3a väikelaps, 4) noorem kooliiga (3-6a), 5) 6-12a kooliiga, 6) 12-20a (murdeiga), 7) 20-40a noorus, 8) 40-65a keskiga, 9) vanadus I küsitluse näited: II käsitluse näited: Jung
Autismiühingu esinaine rõhutas, et kasvatama peab autisti nagu tavalist lastki – nõudmised tuleb paika panna. Vanem peab siiski aru saama, et reeglina ei anna häirega lapse puhul ühekordne õpetamine tulemust. Sõnakuulmatus võib naise sõnul tuleneda autismiga mõnikord kaasnevast vaimupuudest – kergest või sügavast –, kuid vahel laps lihtsalt ei mõista. Teinekord aitab, kui vanem korraldusi ja käsklusi lapsele mõistetavalt ümber sõnastab. Kui autistlik koolieelik saab tavalasteaeda jääda, on perel kõige raskem teiste mudilaste vanematega. Lasteaed on aga olulise tähtsusega, et teha autistile selgeks elementaarsed oskused – kas või potil käimine, isiklik hügieen ja söögilauas käitumine. Tartus saavad autistid ühes koolis tavaprogrammi järgi õppida, kuid Tallinnas on vanemad püstihädas, sest lapsed suunatakse koduõppele. Kuid autism ei vali elukohta ning tuleb ette, et perel tuleb kodu vahetada
tööstusühiskondades: 1. sensomotoorne – imikueas, tekib ettekujutus tegelikest objektidest, oskus tegutseda ◦ algselt ei saa laps aru sellest, mida tajub ja pole võimeline objekte ajas ja ruumis säilitama, kui midagi ei ole, siis see kadus ◦ 6 alastaadiumi käigus õpib laps objekte tunnetama ja kasutama (vt tabelit slaidilt) 2. operatsioonide-eelne – koolieelik, ettekujutus ka sümbolitest ja omadustest ◦ laps suudab tegevusest mõtelda ja neid ette planeerida, kuid mõtlemine pole veel täielikult loogiline, nt laps teab, et tal on vanem vend, kuid ei oska öelda, et ta vennal on noorem õde ◦ ülesannete lahendamisel keskendutakse ainult probleemi kõige silmatorkavamale omadusele, oluline, kuidas asjad näivad ◦ ei taju koguse muutust
* motoorne areng - motoorsete oskuste progresseeruv omandamine (roomamine, kõndimine, kirjutamine) * kognitiivne areng - intellektuaalsete funktsioonide kasv (kõne, mõtlemine, jne) * sotsiaalne areng - muutused viisides kuidas suheldakse teistega (näiteks terve päev teistega suhtlemine nelja-aastasena) 7) Mille poolest erinevad 3-aastase ja eelkooliealise mäng? 3-aastane mängib järjest enam teistega, aga eellistab ikka pigem üksi mängida.Kes mängib on tema ise. Matkib. Koolieelik valib mängimiseks juba rolle ja tahab hakata mõistma rolle sügavuti -> suurendab tahte tugevnemist. Tahteliste mängude puhul on mängud väga loomingulised. 3-aastasel ei ole veel välja kujunenud teadmist enda ja teiste mõtete erinevusest. 8) Mis on arengupsühholoogia metodoloogiline põhiprobleem? Järelduste tegemine, subjektiivsus, konteksti olulisus, sekkumine. 9) Mis 17-18 saj koolkond väitis, et rakus on juba olend valmis ning toimub vaid kvantitatiivne areng
MÄLU E.Tulving- elusorganismi võime omandada ja säilitada kasulikke oskusi, teadmisi ja harjumusi. Lühiajaline mälu- tajutud materjal püsib lühikest aega, mõnest sekundist poole minutini. Pikaajalina mälu- peale ajalise kestvuse iseloomustab ka suur maht. Miller 1920- mälu maagiline arv. 9-10 ühikut ehk 7+-2 - Imikuiga- tahtmatu mälu, taastumise (meeldetuletamise) periood 8-9kuusel laspsel 2-3 nädalat - Väikelaps- tahtmatu mälu - Koolieelik- hakkab arenema sõnalis-loogiline mälu. Kkujundimälu võib väga hea olla. - Kooliiga (8-9)- tahteline omandamine peaks juhtivaks vormiks muutuma. Oht mehhaanilise mälu ületähtsustamine (päheõppimine algklassides). - Murdeiga (11,12- 15,16)-tahab aru saada ja tahab vähem mehaanilist mälu kasutada. Samas on see hiilgeaeg päheõppimiseks.
sise-ja välismaailma aktsepteerimine sise-ja välismaailma mõtestamine Moers. 1.faas lapsepõlv ja noorus kuni 14. ja 21. aastani 2.faas esimene täiskasvanuiga ja kahekümnendad aastad 3.faas 28-42 4.faas 42-56 5.faas vanadus 6.faas- vanadus R.Steiner. 3 korda 7 aastat kehalis-hingelise arengu jaoks 3 korda 7 aastat tegeliku hingelise arengu jaoks 3 korda 7 aastat vaimu arenguks Enamlevinud periodiseerimine: imik väikelaps koolieelik 7-11(12) noorem kooliiga 11(12)-15(16) keskmine kooliiga 15(16)-22 vanem kooliiga 20(22)-35 varajane küpsusiga 35-55(60) hiline küpsusiga 55(60)-70 elatunud 70-90 vana >90 pikaealine. 6. Ülevaade arenguperioodidest. Sünnieelne areng. Viljastumine. Inimese areng algab munaraku viljastamisega spermatosoidi poolt. Munajuhas ühineb munarakk spermatosoidirakuga. Mõlema raku eluvõime max 3 ööpäeva.
annaabi.ee 
