Koolieelikuiga Koolieelikuiga kestab aastatel 3-7 Selle aja jooksul lapse maailm laieneb, ta hakkab koguma teadmisi ja hakkab suhtlema rohkemate inimestega, kui oma perekond. Areng Isiklik, sotsiaalne ja emotsionaalne Laps õpib olema enesekindel, huvitundma erinevate nähtuste vastu, tundma omaenda vajadusi, õige ja vale vahel vahet tegema, ise riietuma ja riidest lahti võtma. Suhtlemine, keel ja kirjandus Laps õpib kõnelema kindlalt ja selgelt, talle hakkavad meeldima lood, laulud ja luuletused. Ta õpib vahet tegema erinevatel häälikutel ja neid seostama tähestikuga. Ta õpib lugema ja kirjutama üksikuid igapäevaseid sõnu ning kasutama kirjutusvahendeid. Matemaatiliste võimete areng Laps õpib matemaatikat tundma kõigepealt juttude, laulude ja mängude kaudu. Ta hakkab aru saama numbritest ja oskab võrrelda, mis on raskem või mis on suurem .Ta pöörab tähelepanu ruumisuhetele ning esemete kujule. Teadmised maailmast Laps õpib maailma ...
Mängukeskkond- miks? kellele? kuidas? Mäng, mäng, mäng on väikese inimese töö, Mäng on väikese inimese töö. Väga-väga tõsine töö. Laulusõnades on sügav mõte mäng on väikesele inimesele ülimalt oluline, sama oluline eksistentsi mõttes kui täiskasvanule tema igapäevane töö. Väikese inimese tööd ei tasustata kohe, see juhtub sageli kümmekond aastat hiljem, siis, kui hinnatakse tema oskust sotsiaalseks toimetulekuks, keskendumist vajalikule ülesandele, püsivust ja kohanemisvõimet. Suurem osa neist oskustest omandatakse mängu käigus. Lisaks on mäng loomulikult ka hea viis käeliste ja muude füüsiliste oskuste arendamiseks. Täiskasvanud on võib- olla unustanud mängu olulisuse ja see on ka loomulik, päriselu asendab mängu. Samas ei tohi kunagi unustada või alahinnata mängu olulisust lapsepõlves. Soodsa mängukeskkonna loomine on lapse jaoks sama oluline kui soojus, turvalisus ja täiskõhutunne. Mängukeskkond ei pruugi tunduda ...
Eaperioodid: Imikuiga Esimene eaperiood on imikuiga. See algab sünniga ning lõpeb siis kui imik saab aastaseks. Sellel ajal toimub lapse intensiivne areng ja kasvamine. Oluline on füüsiline ja motoorne areng, mis loovad aluse edasiseks tunnetuslikuks ja sotsiaalseks arenguks. Esimene kokkupuude välismaailmaga ning oluline on, et see oleks positiivne. (J. Uljas, T. Rhumberg ,,Psühholoogia", 2002). Kiire kasvamise pärast on ainevahetus ja seedeelundite koormus suur. Imik on vastuvõtlik haigustele ja põeb neid raskelt. (,,ENE", 1988) Maimikuiga Teine eaperiood on maimikuiga. See kestab esimesest eluaastast kuni kolmandani. Maimikueas õpitakse iseseisvust ja seda, kuidas oma tahet läbi suruda-laps tahab olla sõltumatu. Areneb intensiivselt silma ja käe koostöö. Omandatakse liikumisoskus. (J. Uljas, T. Rhumberg Psühholoogia, 2002). Ka maimikueas on lapse kasv ja vaimne areng kiire, aga aeglasem kui imikueas. Paraneb liigutuste koordi...
Oluline on ka see, et ema mängiks suurema lapsega ka siis, kui beebi on ärkvel. Siis ei hakka vanem laps arvama, et tema saab tähelepanu vaid siis, kui beebit pole nähtaval. Suurem laps ei võta tavaliselt beebit omaks nii suure õrnusega, kui vanemad. Suureks abiks oleks ka kaasamine last tegevustesse imikuga. Näiteks siis, kui ema vahetab beebi mähet, saab suurema lapse appi võtta, paludel tal tuua uus mähe, hoida beebiõli pudelit või hoopid lõbustada beebit. Koolieelik võib muutuda kadedaks ka siis, kui ema kallistab isa, siis lihtsalt oleks sobilik võtta ette suurem kallistus, kuhu mahub ka laps, siis tunneb ta ennast jälle olulisena. Laps, kes on leppinud sellega, et ema tähelepanu on suunatud ka mujale, vajab kiitmist selle eest. Selleks, et ka vanem laps ennast erilisena tunneks, tuleks lubada vanemal õel või vennal aidata beebi kingitusi avada ja neid talle näidata. Sõpru ja sugulasi tuleks
• iseloomulik diferentseerumise (eristumise) ja integreerumise (terviku moodustamise) muster • iseloomulik järgnevus ( inimlasele) ARENGU PERIOODID 1. PRENATAALNE • kujunevad keha põhilised struktuurid ja organid • kiireim füüsiline kasv elu jooksul • suur vastuvõtlikkus keskkonna mõjudele 2. IMIKU-JA MAIMIKU IGA • kiire füüsiline kasv ja motoorsete oskuste areng • küpsemise mõju 3. KOOLIEELIK • motoorsed oskused, eriti peenmotoorika • jõud ja tugevus 4. KAINIK • füüsiline kasv aeglustub • sportlikud oskused ja jõud 5. MURDEIGA • kiire areng 6. NOOR TÄISKASVANU – 20-40 • füüsiline tervis on tipus 7. KESKIGA – 40-65 FÜÜSILINE ARENG 1. imik • kaal: -6k = sünnikaal 2x • 1a = sünnikaal 3x • pikkus : 0-6k = +15cm 6-12k = +10 cm
Järjest enam kajastab meedia lastega juhtunud liiklusõnnetustest. Iga lapsevanema õudusunenägu on see, kui talle helistatakse, et tema võsukesega on juhtunud raske avarii. Kuidas selliseid õnnetusi vältida? Kas süüdi on pisikesed mänguhoos lapsed või hoopis hooletud autojuhid? Põhjuseid, miks just lastega juhtuvad tihedamini liiklusõnnetused, on mitmeid. Olen isegi autoteede äärsel tänaval kõndides märganud, et lapsed ei pane üldse tähelegi, mis nende kõrval toimub kui parasjagu on käimas põnev pallimäng. See ilmselt ongi üks suurimatest põhjustest, mis rasked avariid lastega juhtuvad. Isegi ettevaatlik ning pika sõidustaaziga autojuht ei oska ette aimata, et just selle veoki või maja tagant hüppab ootamatult välja koolieelik. Kuid kindlasti leidub ka alaealisi või äsja juhiload kätte saanud kaake, kes ületavad kiirust ning neid ei huvitagi muu kui adrenaliin ja suured kiirused, kuid sealhulgas jääb neil märkamata see, mis toimub nende...
joonistama, mängima. Kuidas ta hakkab suhtlema oma teiste lastega. Tõin välja ka 2 teooriat lapse arengust. Oma referaadis kasutasin ka koolieelikute seksuaalset arengut. Tänu sellele lapsel kujuneb täielik pilt soorollidest. Selgemalt teadvustab laps endale, mis on sobiv ning mis ebasobiv. Koolieelik Koolieelikuiga kestab 3-7 aastaselt. Selle aja jooksul lapse maailm laieneb, ta hakkab koguma teadmisi ja hakkab suhtlema rohkemate inimestega, kui oma perekond. Koolieelik hakkab mõistma, mis on lubatud, mis mitte. Lapsel arenevad tahtejõud, fantaasia ja iseloom. Kui lapsel on võimalus ise jõudu proovida ja tegutseda, leiab ta, et maailm on tore paik. 1 1 http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/inimese_elukaar.htm Koolieeliku eas laste motoorne areng täiustub, paraneb liigutuste kordinatsioon. Saab sooritada keerukaid tegevusi nt. nagu pommil kõndimine, ühel jalal seismine, paeltse sidumine ja joonistamine
ARENGUPERIOODI ISELOOMUSTAVAD MÄRKSÕNAD 1) OLULISEM ARENGUÜLESANNE 2) KUIDAS LAPSEVANEM SAAB SEDA TOETADA IMIK Tunneb ära ema hääle (0-1a) Koogab ja laliseb Tajumine, ära tundmine Vanem Vanem võiks lapsega suhelda ja vastata lalisemisele ja koogamisele MAIMIK Nähtava immiteerimine ja läbi selle tegevuse omandamine (1-3a) Vanem võib käia paljudest kohtades ja nii laps näeb palju erinevaid Nähtu immiteerimine asju ja olukordi, kus näeb inimeste käitumist ja õpib neid olukordi ise läbi tegema ka KOOLIEELIK Kooliks valmistumine (3-6a) Pere ja lasteaia koostööl enesetee...
1.naise suguelundid - munasarjad, munajuhad, emakas ja tupp. 2.mehe suguelundid - munandid, (munandimanused, seemnejuhad, seemnepõiekesed ja eesnääre), munandikott ja suguti. 3. sekundaarsed sugutunnused -tüdrukutel rindade, kaenlaaluse- ja häbemekarvastiku kasv ja muutused nahatalituses. Poistel on kaenlaaluse- ja häbemekarvastiku kasv, häälemurre ja karvakatte ilmumine näole. Lisaks veel kasvu kiirenemine ja keha proportsioonide muutused. Tütarlaste õlad muutuvad kitsaks ja puusad laiemaks ning ümaramaks. Poiste õlad muutuvad laiemaks ja puusad kitsamaks. 4.munarakk viljastub munajuha laienenud osas. 5. ovulatsioon munaraku vabanemine munasarjast; menstruatsioon viljastamata munaraku irdumine emakaseinast; menopaus - menstruatsioonide lõpp (kui viimasest menstruatsioonist on möödunud 12 kuud). 6.idulase periood kestab u kaks kuud, niikaua kuni tal pole inimesega välist sarnasust. 7. platsenta kaudu- ema veri kannab hapnikku ja toi...
Temperament- närvisüsteemi om, mis näitab närbiprotsesside liikuvust, tugevust ja tasakaalustatust. Flegmaatik- rahulik, süvenenud, põhjalik, usaldusväärne. Melanhoolik- tundlik, ennast süüdistav, ei julge võtta riske, kõrge loovusega. Koleerik- püsimatu, tasakaalutu, agressiivselt reag, teisi süüdistav, tõeotsija,pealiskaudne, ustav, truu, ei mõtle, mida ütleb. Sangviinik- väljapoole suunatud, jutukas, kiire, taiplik, heasüdamlik, head juhid, paipoisid, mugavad, lubavad palju. Psühholoogia- hingeteadus inimese sisemaailmas toimuvatest protsessidest, käitumisest ja suhtlemisest. Sünnipärased eeldused- soo tunnused, kehaehitus, närvisüsteemi tüüp, org immuunsussüsteem, erivõimed. Elujooksul omandatud- karakter, motivatsioon, väärtussüsteem, hoiakud, roll. Karakter on isikuse om, mis näitab inimese suhtumist töösse,iseendasse, teistesse ja väljendab tahteomadusi. SVT Neurootilisus-kalduvus muretseda, ebastabiilsus, ks. Ekstraverdsus- kald...
esimene asi mille ema diivanile maha istudes kätte võtab on just nimelt nutitelefon. Tema küll ajab kõik töö ja muu tähtsa kaela, kuid kas õhtul kell 8, diivanile maha istudes tööpäev mitte läbi ei peaks olema? Tegemist on nutisõltuvusega, lihtsalt Facebooki asendab Gmail. Samuti kas pole mitte paljud vanemad oma suures ajapuuduses, mitte ise oma lastest nutisõltlasi teinud? Kas pole mitte nii, et töölt koju tulles, istutakse diivanile maha, et sarja vaadata ning kui see pisike koolieelik taaskord nagu ka eelmisel õhtul sind kuidagigi segama tuleb siis annad talle kätte nutiseadme ning saad taas vaikselt oma õhtupoolikut nautida ja probleem lapse näol on kadunud? Kas poleks mitte toredam, teha koos midagi, mille tegemiseks pole vaja nutiseadmete olemasolu. Kas on vaja üldse hankida koju nutiseadmeid? Ning kui siis ehk peaksid ka täiskasvanud end rohkem disiplineerima ja võimalikult vähe koduses keskonna oma nutiseadmeid käitlema. Ehk oleks nii
magada." (Unevajadus on pärilik) National Sleep Foundationi uuringu abil saame määrata täpsed uneajad, mida erinevad vanusegrupid vajavad. Vanus ja olukord Keskmine unevajadus ööpäevas Vastsündinu (0-3 kuud) 14-17 tundi Väikelaps (4-11 kuud) 12-15 tundi Laps (1-2 aastat) 11-14 tundi Koolieelik (3-5 aastat) 10-13 tundi Kooliealised lapsed (6-13 aastat) 9-11 tundi Teismelised (14-17 aastat) 8-10 tundi Noored täiskasvanud (18-25 aastat) 7-9 tundi Täiskasvanu (26-64) 7-9 tundi Pensionärid (65+ aastat) 7-8 tundi 1.2 UNEHÄIRED
Enn Tormet oli uuesti kokku ja Aasa Leet ka, kui näeb seda. Aasa näeb vaimusilmas, et tagasihoidlik, talle meeldis paadis olevaid inimesi jälgida. Teda hoidsid elus sünnitab mitu aastat, naised lähevad sõtta ja ta mees on Enn Tormet, kes usk ja lootus, rääkis juttu Roodusega. Martin Vaidel oli poeg Mika, kes on nõus koos temaga surma minema, kuid siiski käsib tal ärgata. Ta oskas trükitähti kirjutada ja lugeda, oli koolieelik, ta ei mõistnud, miks ema ärkabki ja tunneb endas uut jõudu. Inge imetleb teda. Martin Vaide näeb piibli koju jättis, mida talle tihti ette loeti. Neist jäi maha talu loomade ja eemal paati ja kõik elujõulised inimesed hakkavad valgete riideesemetega Muriga. Martini naine ja poeg jäävad haigeks, Mika sureb. Inge aitab lehvitama. Sipria toibub ja avastatakse, et tema portfellis on konservid, mis hädalisi laeval
arengu staadiumi, millesse isik on fikseerunud, ja kaitsemehhanismid, mida ta eelistatult kasutab. Karakterihäirete korral on need mõlemad väga jäigalt ja üheselt paigas, mille eelis on see, et karakterihäiret välja kujundades õnnestub minal end jäävalt ärevusest vabastada , puudus aga see , et selline filseerunud karakteri korraldus jätab minule väga vähe manööverdusruumi. Seetõttu käitub hüsteeriline karakter nagu koolieelik, kes iial täiskasvanuks ei saa. Samuti iseloomustab neid üldsõnaline ja hinnanguline mõttesisu, nende jutt ei suuda anda edasi fakte, koosneb muljetest. Isiksuse profiil NEO-PI- mudeli järgi Histrioonilise isiksuse dimensioon SNAP is on dramaatiline ekshibitsionism, mis korreleerub NEO-PI ekstravertsusega, aga ka impulsiisvus, millele on oluline korrelatsioo NEO-PI meelekindlusega. Kõik, mis käis sõltuva isiksushäire
Enn Tormet oli uuesti kokku ja Aasa Leet ka, kui näeb seda. Aasa näeb vaimusilmas, et tagasihoidlik, talle meeldis paadis olevaid inimesi jälgida. Teda hoidsid elus sünnitab mitu aastat, naised lähevad sõtta ja ta mees on Enn Tormet, kes usk ja lootus, rääkis juttu Roodusega. Martin Vaidel oli poeg Mika, kes on nõus koos temaga surma minema, kuid siiski käsib tal ärgata. Ta oskas trükitähti kirjutada ja lugeda, oli koolieelik, ta ei mõistnud, miks ema ärkabki ja tunneb endas uut jõudu. Inge imetleb teda. Martin Vaide näeb piibli koju jättis, mida talle tihti ette loeti. Neist jäi maha talu loomade ja eemal paati ja kõik elujõulised inimesed hakkavad valgete riideesemetega Muriga. Martini naine ja poeg jäävad haigeks, Mika sureb. Inge aitab lehvitama. Sipria toibub ja avastatakse, et tema portfellis on konservid, mis hädalisi laeval
Koostanud: Maria Sahharnaja 11.kl Tartu, 2008 SISUKORD Sissejuhatus ................................................................ Motivatsioon, oskused, toetus.......................................2 ISA JA IMIK..................................................................3 Isa mõju imiku arengule................................................3 ISA JA KOOLIEELIK....................................................3 Isa-lapse kõne...............................................................4 Isa seos koolieeliku sotsiaalse ja kognitiivse arenguga.......................................................................4 ISA JA KOOLILAPS.....................................................5 Kognitiivne areng...........................................................5 Isa puudumine...............................................................5
proksimodistaalne (proximodistal) printsiip • lihtsamalt keerulisemale printsiip • Iseloomulik diferentseerumise (eristumise) ja integreerumise (terviku moodustamise) muster • Iseloomulik järgnevus (inimlastele) Arenguperioodid • 1. PRENATAALNE – Kujunevad keha põhilised struktuurid ja organid – Kiireim füüsiline kasv elu jooksul – Suur vastuvõtlikkus keskkonna mõjudele • 2. IMIKU- JA MAIMIKUIGA – Kiire füüsiline kasv ja motoorsete oskuste areng – Küpsemise mõju 3. KOOLIEELIK – Motoorsed oskused, eriti peenmotoorika – Jõud ja tugevus 4. KAINIK –Füüsiline kasv aeglustub – Sportlikud oskused ja jõud 5. MURDEIGA – Kiired ja põhjalikud füüsilised muutused – Suguküpsus Imik – kaal, pikkus, rinnaümbermõõt, aju füüsiline kasv. Maimik – kaal, pikkus, hambad, kõndimisoskus, teadlikkus oma kehast, vanemate suhtumise olulisus. Koolieelik – lihastiku ja luustiku areng (tugevus ja jõud), tasakaal ja koordinatsioon, peenmotoorika, hammaste
kõik, mida ta tahab või siis surutakse tahe ala, hakkab see mõjutama edaspidist elu. Kõike saanud lapsest saab pirtsakas laps ja lapsest, kes ei saanud oma tahet, saab inimene, kes ei suuda elus saavutada seda, mida tahab. 3. Koolieelikuiga : Kolmas iga on koolieelikuiga. See kestab aastatel 37. Selle aja jooksul lapse maailm laieneb, ta hakkab koguma teadmisi ja hakkab suhtlema rohkemate inimestega, kui oma perekond. Koolieelik hakkab mõistma, mis on lubatud, mis mitte. Lapsel arenevad tahtejõud, fantaasia ja iseloom. Kui lapsel on võimalus ise jõudu proovida ja tegutseda, leiab ta, et maailm on tore paik. 4. Kainikuiga : Neljas iga on kainikuiga. See on aastatel 6/711/12. Laps asustab selles eas kooliteed. Sellega kaasnevad kohustused ja õppimine. Kainik õpib lugema, kirjutama, arvutama. Just selles vanuses
ÜLESANNE 1 - vajalik edaspidises õpetajatöös! Vastan järgmistele küsimustele: 1. www.stat.ee - statistikaameti koduleheküljelt vali kolmest valdkonnast igast üks huvipakkuv, vajamined teema või üllatav fakt, mida võiks teil lasteaiaõpetajana vaja minna tööks lastevanematega; Hetkel mulle silma jäänud faktid, ei ole ehk sellised, mida mul võiks vaja minna tööks lastevanematega. Kuid edasise ja põhjalikuma uurimuse käigus kindlasti leidub ka selliseid teemasid. Üleüldse on statistikaameti lehekülg uusi ja põnevaid fakte täis. Valdkond: Sotsiaalelu Haridus Statistika andmebaas Alusharidus HT03: Lapsed koolieelsetes lasteasutustes vanuse järgi. Väga huvitav jälgida, kui palju lapi mingis vanuses mingil aasteal koolieelses lasteasutuses käis. Näiteka 1995. aastal käis 3a lapse lasteaias 9 829 ja 2008. aastal samas vanuses lapsi 12 496. Võimalus vaadata ka soo järgi. Valdkond: Rahvastik Rahvastikus...
2. Klassi loodusõpetuse koduülesanne (Pere ja Kodu 4/2008) Loe tekst ja valmistu selle järgi tunnikontrolliks! Teema: talutoidud ja teraviljad Tekstis nt lause: Rukis niideti, viljakõrred seoti vihkudeks ning kuivatati algul põllul, kus viljavihud olid toetatud üksteise vastu, ja hiljem rehetoas partel. Kõneloome suhtlemisel Orienteerumine situatsioonis Motiiv Eesmärk (strateegia) Sisu (sõnastamine) Hinnang tulemusele Näide kõneloomest - koolieelik Enne paneb ta šampooni. Siis edasi ta nagu teeb… peseb teda. Ja järgmisena paneb vett, kuivatab ja siis kammib kammiga. (7,5-aastane) Elas kord Anu. Ta hakkas Mukiga mängima, aga Muki oli väga must. Anu mõtles, et peseb Muki ära. Anu tõi vanni, pani Muki sinna sisse, lasi vett, kallas šampooni. Siis hakkas pesema. Muki sai puhtaks. Anu kuivatas ära ja tegi ilusa soengu. (7,5-aastane)
haaranud tunde vangis. Emotsioonide väline avaldumine on tormilisem ja vahetum kui täiskasvanul. Tundmused süttivad kiirelt ja eredalt ning sama ruttu ka kustuvad. Lapse elamuste peamiseks allikaks on tema suhted teiste inimestega. Kui ümbritsevad suhtuvad lapsesse hellalt on tema suhtes tähelepanelikud, siis lapsel on kindlus- ja kaitstustunne, - ja ta on emotsionaalse heaolu seisundis, mis soodustab isiksuse normaalset arengut. Koolieelik tunneb armastust ja õrnust lähedaste vastu, ilmutab nende suhtes hoolitsust ja kaastunnet ning hämmingut ja viha nende vastu, kes lapsele lähedasi solvavad. Koolieelikule on üsna iseloomulik armukadedus, kui ta tunneb, et teine laps saab suurema tähelepanu osaliseks. Kaastunnet tunneb laps nii lähedaste inimeste kui ilukirjanduse kangelaste vastu. Tundmused, mida laps läbi elab juttu kuulates või etendust jälgides, muudavad ta sündmuste aktiivseks kaasosaliseks
väljaselgitamiseks, positiivse enesehinnangu ja arengu toetamiseks. Õpetajana on mulle on meeldinud alati vaadelda laste joonistusi, kuna sealt paistab sealt saab aimu lapse 3 sisemaailmast. Minu kogemused erivajadusega lapse joonistuste osas kinnitavad, et autistlik laps võib joonistada objekte peensusteni järgi, kuid tal puudub sümbolistlik käsitlusvõime: autistlik laps koolieelik võib matkida teiste joonistusi, kuid ei suuda näiteks tuntud esemeid kirjelduste järgi visualiseerida. Piaget’i järgi näitab sümbolilisuse imiteerimise võime uude arengustaadiumisse jõudmist (Butterworth,& Harris 2002). Laste tööd kõnelevad tema arengu tasemest ning abiks lapse IQ määramisel soovitatakse eripedagoogi abi. Lapse arengu hindamismeetodina mainitud vaatlus on võimaldab saada vahetut teavet käitumise ja tegevuse kohta. On räägitud süstemaatilisest vaatlusest ja
d. neil ei olegi eeliseid teiste meetodite ees e. need on väga sõltuvad konkreetse hindaja teadmistest. 7) Kui aktiivsus-ja tähelepanuhäire kahtlusega laps teeb rühmakaaslasele haiget, siis see on kõige tõenäolisemalt tingitud a. sellest, et ta ei tee vahet õigel ja valel käitumisel tema soovist inimestega manipuleerida b. tema pahatahtlikkusest c. madalast kõne arengu tasemest d. tema raskustest oma käitumise juhtimisel e. tema tähelepanuvajadusest 8) Kui koolieelik ei tunne huvi tähtede vastu, võib see olla tingitud diagnoosimata a. nägemispuudest b. kõigist nimetatutest c. pervasiivsest arenghäirest d. vaimsest alaarengust e. düsleksiast 9) Keskkonna analüüsimisel tuleks ennekõike keskenduda a. lapse vanemate haridustasemele b. mitte ühelegi nimetatutest c. lapse pere sotsiaalmajanduslikule staatusele d. lapse suhetele eakaaslastega e. lapse pereliikmete omavahelisele läbisaamisele
kui 300 sõna. Kasutab juba 3-4 sõnalisi lauseid. Selles vanuses lastele on iseloomulikud miks, kus, mis küsimuste kasutamine, kuigi neile on tihti raske vastata. 4-5 aastane lapse sõnavaras on juba üle 1800 sõna ja igapäevaselt lisandub sinna juurde. Laps oskab juba rääkida 4-5 sõnaliste lausetega, teeb väiksemaid keelevigu. Tihti jutustavad nad oma mänguasjadega ja imiteerivad ka raamatu lugemist. 6-7 aastane koolieelik räägib enamasti meelsasti ja soravalt. Tema kõne on ladus, väljendusrikas ja teistele arusaadav. Kasutab sõnu ja häält vastavalt vestluspartnerile ja suhtlusolukorrale – näiteks räägib kodus perega vabalt, kuid võõrastega valib viisakamaid sõnu, teatris sosistab. Oskab rääkida juba pikemate lausetega (6-8 sõna). Piltide kirjeldamisel on järjest täpsem ja mõistab mitmetähenduslikke sõnu. Hääldab valesti ühte või mitut häälikut. Kõneprobleemid
ja pildi põhjal. Laused on nüüd juba paremini seotud, jutustamisel kasutatakse rohkem liitlauseid. Laps armastab ka ise jutte luua. Jutustamist mõjutab oluliselt see, mida laps peab oluliseks (selle toob ta juttudes välja). 7-aastane laps suhtleb aktiivselt nii eakaaslaste kui täiskasvanutega. Ta püüab arvestada suhtlemisel kaassuhtlejat ja suhtlemispaika. Laps kasutab õigesti enamlevinud traditsioonilisi viisakusväljendeid (Hallap&Padrik 2008). Koolieelik koostab jutu tegevus- ja olupildi järgi, annab edasi nii põhisisu kui ka mõningaid detaile; mõistab mõttelünga tekste (kui stsenaarium/ sündmus on tuttav) ja tuletab ise puuduva info (või küsib täiskasvanult abi). Ilmnevad planeeritava kõne elemendid: laps räägib oma tulevasest/kavandatavast tegevusest, mille kohta tal on kogemusi. Eeldatavad oskused kooliküpsel lapsel (Tolga, M. veebimaterjalid) · Hääldab kõiki häälikuid õigesti, räägib selgelt ja arusaadavalt.
Kasuta pigem positiivset premeerimist kui negatiivset karistamist. [4] Erivajadusega lapse toetamine lasteasutuses on meeskonnatöö. Laste erivajaduste väljaselgitamisel osalevad kõik lapsega töötavad pedagoogid, lapsevanemad, logopeed ja direktor. Mida varem nad sekkuvad, lapse arengut igal võimalikul moel stimuleerides ehk ergutades, seda parem on perspektiiv saavutada kompleksne: vaimne, füüsiline, sotsiaalne koolivalmidus, sest koolieelik on väga paindlik, täiskasvanute positiivse eeskuju toel salliv ja koostegevuses jõudsalt arenev isiksus. Kui eakohaselt arenevad lapsed on koos erivajadustega lastega, mõjutavad nad üksteist positiivses suunas. Iga erivajadusega lapse puhul tuleb selgeks teha tema eripära ning selle kujunemise faktorid. Faktorid võivad olla sünnipärased, kodust või muust kasvukeskkonnast tingitud. Sellest lähtuvalt
vahendiks ja väljundiks. Selgitage lapsele, mis vahe on mängul ja elul, mida võib mängudes teha ja mis tegelikus elus lubatud on. See peaks aitama tal ka oma energiat sobivasse suunda juhtida. Tehke talle selgeks, et tegelikus elus pole lubatud lüüa, vanduda, varastada, petta ega valetada. Midagi ei tohiks teha kiirustades. Järgige lapse tempot, ärge sundige teda endaga sammu pidama. 13 Koolieelik hakkab esitama küsimusi ,,Miks?", ,,Millal?", ja ,,Kas ma tohin..?" Küsimuste jada ei taha lõppeda. Esitades pidevalt uusi väljakutseid ja küsimusi, on ta midagi Sokratese ja prokuröri vahepealset. Tal on palju õppida. See on tema töö. Meie kohus on aga kõigile neile küsimustele sobivad vastused leida, neid küsimusi toetada ja põhjendatult seletada. Lapse teadmisjanu tuleb austada. Võib viivitada vastuse andmisega, isegi tunnistada, et te vastust ei tea.
TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR Noorsootöö, kõrvaleriala rahvusvaheline Elen Anger SOOLISED ERINEVUSED KASVATUSES Referaat Juhendaja: Lii Lillejoja Tallinn 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS.................................................................................3 1. TÜDRUKUD...................................................................................4 2. POISID...........................................................................................6 KOKKUVÕTE....................................................................................8 KASUTATUD ALLIKAD.....................................................................9 2 SISSEJUHATUS Poisslastele reageeritakse teisiti kui t...
TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR Alushariduse ja täiendõppe osakond Mari Tamm KLÕ 2P LOODUSÕPETUS Referaat Õppejõud: Mari-Epp Tähe Tallinn 2011 SISSEJUHATUS Keskkonna mõistet on määratletud mitmel erineval viisil. Antud referaadis käsitletakse kolme erineva autori vaatenurki. Kuna laste õpitegevuse sisuks on lapsi ümbritsev elu ja keskkond, siis pööratakse tähelepanu elusa ja eluta looduse temaatika käsitlemise iseärasustele. Keskonna kasvatusel on koolieelses eas väga suur roll. Läbi loodusõpetuse saavad nii lapsevanemad kui ka õpetajad kujundada lapse väärtushinnanguid ja suhtumist keskkonda kui loodusesse. Loodusõpetuse kaudu õpib laps tundma looduses toimuvaid protsesse ning mõistma erinevaid seoseid looduses. Tänu loodusõpetusele hakkab laps aru saama looduse mõjust iseendale ja õpib elama loodusele kahju tegemata. Looduse vahe...
Tallinna Ülikool Rakvere kolledz Õpetajakoolituse osakond AP II KÕ Helen84 VÕGOTSKI, PIAGET, ELKONINI MÄNGU ARENGU TEOORIAD Referaat mäng ja lapse arengust Rakvere 2009 SISUKORD SISSEJUHATUS 2 Erinevate valdkondade teadlased on püüdnud kindlaks teha mängu olemust ning paigutada mängu oma kohale siin maailmas, selle tähtsuses ja mängu hädavajaliku ning kasuliku ülesande täitmises kahtlemata. Ometi lähevad arvukad katsed mängu defineerida üksteisest lahku. Mängu lähteks on peetud vabanemist liigsest energiast. Teiste arvates allub mängiv olend, olgu ta siis loom või inimene, jäljendustungile. Mänguga lõõgastutakse ja häälestutakse tõsisemale tegevusele, mida elu meilt nõuab. Mäng võib olla enesevalitsemisharjutuseks. Mõned a...
TALLINNA ÜLIKOOL Rakvere Kolledž Õpetajakoolituse osakond AP2 KÕ PIAGET´, VÕGOTSKI, JA ELKONINI SEISUKOHAD MÄNGU ROLLIST LASTE ARENGUS Referaat Juhendaja: Katrin Saluvee mag. Rakvere 2013 SISUKORD SISSEJUHATUS.........................................................................................................................3 1. J. PIAGET´ SEISUKOHAD MÄNGU ROLLIST LAPSE ARENGUS.................................4 2. L. VÕGOTSKI SEISUKOHAD MÄNGU ROLLIST LAPSE ARENGUS...........................7 3. D. ELKONINI SEISUKOHAD MÄNGU ROLLIST LAPSE ARENGUS............................9 ALLIKAD......................................................................................................................
MAIMIK Oluline on lapse keele areng ja samuti kõndima Sõnavara kiire õppimine. Selles eas toimub ka kiire areng, kus areng; reeglite lapsevanem peab lapsele selgeks tegema kindlad olulisus; piiride reeglid, sest selles eas hakkavad nad ise katsetama katsetamine asju. Lapsevanem peaks kindlasti toetama lapse iseseisvust (lasebki lapsel ise süüa, kõndida jms). KOOLIEELIK Koolieelik on teadmiste himuline, mis tähendab, et Teadmised; mängu lapsevanem peaks üritama vastata kõigile tema olulisus; küsimustele. Lapsel areneb tahtejõud ja fantaasia uudishimulikkus ning mänguhimulisus. Lapsevanem võiks julgustada last mängima ja oma fantaasiat kasutama. KAINIK Kainikueas areneb vastutustunne, õpitakse lugema, Töökuse, kirjutama, arvutama ning oluliseks muutuvad kohusetunde, sõbrad
kasv · Sotsiaalne areng muutus viisides, kuidas suheldakse teistega, tuleb arvestada kõike eelnevat I II 1) Imik (kuni 1 e.a) 1) Viljastumine 2) Väikelaps (1-3) 2) Sünd (1/1,5 (kõnd)) 3) Mudilane (3-5) 3) Väikelaps (1-3) 4) Koolieelik (6) 4) Koolieelik (3-6) 5) Noorem kooliiga (7-11/12) 5) Noorem kooliiga (6-12) 6) Murdeiga (11/12 - 13/14) 6) Murdeiga (12-20) 7) Nooruk (15-18) 7) Noorus (20-40) 8) Noorus (18-25) 8) Keskiga (40-65) 9) I küpsusiga (25-36) 9) Vanadus (65....) 10) II küpsusiga (36-55)
orienteerumistoimingute interioriseerimise üldise seaduse alusel. Mõtlemistoimingud omandatakse kas kujunditega (mälupildid, kujutlused) või märkidega (sõnad, arvud) 10 toimimise vormis, teisisõnu on siin tegu tegelikkuse pildiliste või märgiliste representatsioonidega. Toimingute sooritamine märkidega nõuab eemaldumist reaalsest esemelisest situatsioonist. Koolieelik on võimeline õppima lugema ja kirjutama, kuid tüüpiline on tegutsemine kujunditega. pse teadvuse märgilise funktsiooni areng toimub tema tegevuses mängus, joonistamisel, konstrueerimisel siin hakkab ta valdama erilist tüüpi märkide kaemuslike, ruumiliste mudelite loomist, milles peegelduvad reaalselt eksisteerivate esemete seosed ja suhted. Kujundiline mõtlemine vastab maksimaalselt koolieeliku elu ja tegevuse tingimustele, neile ülesannetele, mis
.......................................................15 Huvitavad küsimused ja vastused.............................................................................................16 Kasutatud kirjandus...................................................................................................................17 Sissejuhatus Koolieelikuiga kestab aastatel 3-7. Selle aja jooksul lapse maailm laieneb, ta hakkab koguma teadmisi ja hakkab suhtlema rohkemate inimestega, kui oma perekond. Koolieelik hakkab mõistma, mis on lubatud, mis mitte. Lapsel arenevad tahtejõud, fantaasia ja iseloom. Kui lapsel on võimalus ise jõudu proovida ja tegutseda, leiab ta, et maailm on tore paik. Üldiselt jaguneb 3-5-aastaste laste õppimine kuude valdkonda: 1. Isiklik, sotsiaalne ja emotsionaalne areng. Laps õpib olema enesekindel, huvi tundma erinevate nähtuste vastu, tundma omaenda vajadusi, õige ja vale vahel vahet tegema, ise riietuma ja riidest lahti võtma. 2
pealt kuulanud laps jne) Küpsemine ja õppimine on omavahel tihedalt seotud, sest õppimine tugineb küpsemise käigus tekkinud tegevusvalmidustele. 6. Arengu olulisemad seaduspärasused, sh sensitiivsse perioodi mõiste Vanuseastmete järjestus on kõigil sama, st kõik läbivad sama arengutee. 1-10 (14) päeva vastsündinu 1. Eluaasta imik 1-3 a. maimik (sõimeiga) 4-7 a. koolieelik 8-11 (t) ja 8-12 (p) kainik (eelpuberteet) 12-15 (t) ja 13-16 (p) mürsik 16-20 (t) ja 17-21 (p) nooruk Areng on ebaühtlane: teatud perioodidel on areng väga kiire (imikuiga, puberteet), mõni aga jääb teatud astmele kauemaks jne. Arengu käigus ilmnevad eriti tundlikud nn sensitiivsed perioodid. Nende perioodide vältel on lapsed eriti vastuvõtlikud teatud liiki õppimisele, teatud kogemuse omandamisele. Hilisemad mõjutused ei ole nii efektiivsed.
mõõdud jms) motoorne areng ehk motoorsete oskuste omandamine (kõndimaõppimine) kognitiive areng ehk intellektuaalsete funktsioonide kasv (kõne, abstraktne mõtlemine) sotsiaalne areng ehk muutused viisides, kuidas suheldakse teistega (~3 aastaselt mõistab laps, et teine laps on ka inimene) Arengu periodiseerimiseks on 2 klassikalist lähenemist. 1) 1. Algab imikueast 2. Maimikuiga, 1-3 3. Mudilane, 3-5 4. Koolieelik, 5-7 5. Noorem kooliiga, 7-11/12 6. Murdeiga, 11/12-13/14 7. Noorukiaeg 15-18 8. Noorus, 18-25 9. Küpsusiga I, 25-36 10. Küpsuaiga II, 33-55 11. Vanadus, 55-... 2) 1. Algab viljastumisest 2. Sünd kõndimahakkamine 3. Koolieelik, 3-6 4. Noorem kooliiga, 6-12 5. Murdeiga, 12-20 6. Noorus, 20-40 7. Keskiga, 40-65 8. Vanadus, 65-... Arengut jaotatakse kaheks protsessiks:
PROBLEEMNE KÄITUMINE Ei tohiks nimetada last probleemseks, vaid tuleb märgistada käitumist. Probleemne käitumine on käitumine, mis häirib õppeprotsessi, takistab õpilase võiklassigruppi normaalset tegevust ja selletagajärjel ei tööta õpilane ega klass efektiivselt. 5%-6% - riskirühma kuuluvad, kellel probleemid suurenevad. Kellel on probleemid laste eas, neist on pooltel probleemid noorukieas ja neist pooltel täiskasvanuaes. Üldiselt probleemse käitumisega õpilaste numbrid ei ütle midagi. Selgitada täpselt välja probleemse käitumisega õpilasi javaadata, kas probleemid arenevad edasi, on raske. * Kõige rohkem poisse, puberteedi eas. Varajased kuritegevust käitumist ennustavad faktorid. · variatiivsus · sagedus · mitmesugune ümbrus · varajane algus (nt maimik) Probleemse käitumise liigitamine sotsiaalse teo raskusaste järgi 1. Antidistsiplinaarne käitumine. (nt tunni segamine, vanematele mitteallumine) 2....
Rohkesti tuleb süüa aedvilju, milles on valku - näiteks herned ja oad. Kui rääkida tervislikust toidust, siis kindlasti peab toit sisaldama ka rasvu. Rasvu leidub rasvases lihas, võis, hapukoores ja ka pähklites. Samuti tuleks tarbida süsivesikuid sisaldavaid jahutooteid, kartuleid, marju ja puuvilju. Süsivesikuid on veel näiteks maiustustes, mida tuleb süüa küllaltki mõõdukalt. Lapse kasvades suureneb tema päevane kalorivajadus, kuid rasva osatähtsus järk-järgult väheneb. Koolieelik võib juua 2,5% piima. Päevane piimakogus jääb 500-600ml kanti. Osa joogipiima võib asendada juustu või kohupiimaga. Mitmekesisest ja rikkalikust toidust saame kõik eluks vajalikud toitained ning tänu sellele tunneme end ka palju paremini. Tervislik toitumine tagab lapse kauni väljanägemise, korraliku figuuri ja hea enesetunde. 1.1 Lapse toitumisharjumuste kujundamine Eriti tähtis lapse tervisliku toitumise juures on vanemate kasvatus. Lapse vanemad peaksid
Eelkooliea vältel omandab laps pikkamööda oskuse allutada oma toimingud motiivile, mis on kaugel toimingu eesmärgist. Keeruka ülesande puhul on laps võimeline eesmärgil püsima vaid täiskasvanu juuresolekul, kes püstitas ülesande, (näit. keerukas mitmeetapiline konstrueerimisülesanne). Erilisi nõudeid lapse tahtele esitavad olukorrad, milles põrkuvad kaks motiivi: lapsel on vaja teha valik ja nii tekib motiivide võitlus. Koolieelik võib juba kaaluda oma motiive, eelistada üht teisele, kuid seda ainult kõige lihtsamates situatsioonides. Aruka valiku võimalused kasvavad oluliselt eelkooliea lõpul. Tahte areng on seotud ka kõne reguleeriva rolli kasvuga. Nimelt sõnade abil formuleerib laps endale, mida kavatseb teha. Eelkooliea algul ei suuda laps sooritada keerukat toimingut sõnalise instruktsiooni alusel, kuigi ta mõistab kõnet. Küll võivad täiskasvanu sõnalised
ja aastarütmides ning kogeda mõtestatud tegevusi, seda tublim on ta edaspidi koolis teadmisi omandades. [Gustavson, 2004]. Waldorfpedagoogika õppimise protsessi kulgemine Esimesel seitsmel eluaastal on kasvatuses tähtsal kohal ka lapse kehalis-füüsiline areng ning selles eas on kõik arengusse puutuv seotud kehaga (Gustavson, 2004). Kogu õppimise protsess toimub keha kaudu ehk siis koolieelik õpib meelte vahendusel ja väljendab-kordab õpitud ning kogetut matkimise ja jäljendamise teel. Täiskasvanute ülesanne on seega kujundada arengut soodustav ümbrus, mis pakub impulsse vajalike kogemuste jaoks, soodustab sotsiaalset suhtlemist ja loob samas kaitseruumi, milles laps saab segamatult areneda. Ning et talle seda pakkuda, peab kogu õpikeskkond olema lapsekeskne, tema vajadusi arvestav: · Rahulik ja turvaline keskkond, kus on kindel päevaplaan ning on aega tegevuste
Sotsiaal-Humanitaarinstituut Psühholoogiateaduskond Thea Kaljur 2-7 aastaste laste arengu jälgimine ja analüüs Praktika 2 Juhendaja: Maie Joaveski Sisukord Praktika sisu............................................................................................................................3 Lasteaia kord........................................................................................................................3-4 2-4 aastased ...
VISSI-VISSI-VISSI KULU-KULU-KULU POSSA-POSSA UTE-UTE-UTT – NÄE TULEBKI!! 20000913 RIHO RAIELE RIHO RAIE LEIDIS PAKU SUURE NIGU TANKIAKU PAKK OLI PUUST, NO MILLEST MUUST? 4 5 ÕUES SEISNUD MÄRTSIKUUST RAIUDA SAAB PAKU PEAL TABAS RIHO ÄRA SEAL PAKK ON AUS, TA KAASA VIIN MUIDU VEDELEB VEEL SIIN NÜÜD ON RIHOL OMA PAKK MÕNUS, KINDEL RAIE PAKK ÜLEMEELIK ÜLEMEELIK KOOLIEELIK KOJU SIBAS, SELJAS SEELIK ÜLEMEELIKULT TA KILKAS ÜLE SÕIDUTEE TA SILKAS ÜLEMEELIK AUTOMEES SAMAS SUUNAS, SAMAL TEEL ÜLEMEELIKULT TA KILKAS GAASI VAJUTAS KAH VILKALT KAKS VAHVAT ÜLEMEELIKUT SAID TEE PEAL KOKKU NII, ET ÜKS EI PEATAND VEERMIKUT VIIS TEISE KIIRABI… 20000913 VIINA-MARI VIINA-MARI VISKAS VIINA VISKAS VEINI, LIKSI KA VISKAS VISKIT, BRÄNDIT, KONNI VERMUTIT JA SAMAGONNI ÕLUT VISKAS, VISKAS DZINNI VISKAS NII, ET HING JÄI KINNI
Liigne kiirustamine loogilise mõtlemise stimuleerimisel pole sihipärane. Ka pärast loogilise mõtlemise omandamist ei kaota kujundiline mõtlemine oma tähtsust ta on vajalik igapäevase loomingulise tegevuse jaoks. Reaalsete ruumiliste mudelite loomine on vaimse võime kaemuslik-ruumilise modelleerimise arengu allikaks. Selle võime arenguga seletub, et lapsed mõistavad kergelt ja kiirelt erinevaid skemaatilisi kujutisi ja kasutavad neid. Nii võib 5 aastane koolieelik ka ühekordse selgituse järel mõista, mis on ruumi plaan, ja kasutades märki plaanil leida ruumi peidetud esemeid. Paljusid teadmiste liike, mida laps ei ole võimeline omandama ei täiskasvanu sõnalise selgituse alusel ega ka esemetega tegutsemise protsessis, omandab ta kergesti toimingutes mudelitega, mis kujutavad omandatava nähtuse olulisi omadusi (nii võib laps näiteks kergesti omandada osa ja terviku suhted). Seega vastavate tingimuste puhul
* motoorne areng - motoorsete oskuste progresseeruv omandamine (roomamine, kõndimine, kirjutamine) * kognitiivne areng - intellektuaalsete funktsioonide kasv (kõne, mõtlemine, jne) * sotsiaalne areng - muutused viisides kuidas suheldakse teistega (näiteks terve päev teistega suhtlemine nelja-aastasena) Järgmine teema Arengu periodiseerimine. Lai jaotus. I käsitlus: 1) imik (vastsündinu - 1a), 2) väikelaps (1-3a), 3) mudilane (3-5a), 4) koolieelik (6-7a) 5) noorem kooliiga (7-11/12a), 6) murdeiga (11/12 - 13/14a), 7) nooruk (14/15 - 18a), 8) noorus (18-25a), 9) I küpsusiga (25-36a), 10) II küpsusiga (36-55), 11) 55-... vanadus II käsitlus: 1) loote areng - sünd (ema kehast välja), 2) sünd - 1-2aastane (kõndimaõppimine), 3) 1-3a väikelaps, 4) noorem kooliiga (3-6a), 5) 6-12a kooliiga, 6) 12-20a (murdeiga), 7) 20-40a noorus, 8) 40-65a keskiga, 9) vanadus I küsitluse näited: II käsitluse näited: Jung
Tallinna Ülikool Haridusteaduste Instituut Õpetajaharidus ja kasvatusteadused ERIVAJADUSEGA LAPS LASTEAIAS Õpipäevik Juhendaja: Tallinn 2016 Sisukord Lugemispäevik............................................................................................................................3 a.Logopeedilised jutukesed.........................................................................................................3 b.Epilepsiahaige lapse toetamisvõimalused igapäevaelus..........................................................3 c.Erivajadusega laps lasteaias.....................................................................................................4 d.Andekas laps lasteaias ja individuaalsed tegevused eriandekatele..........................................4 e.Mis on autismispektri häire?...................................
tööstusühiskondades: 1. sensomotoorne – imikueas, tekib ettekujutus tegelikest objektidest, oskus tegutseda ◦ algselt ei saa laps aru sellest, mida tajub ja pole võimeline objekte ajas ja ruumis säilitama, kui midagi ei ole, siis see kadus ◦ 6 alastaadiumi käigus õpib laps objekte tunnetama ja kasutama (vt tabelit slaidilt) 2. operatsioonide-eelne – koolieelik, ettekujutus ka sümbolitest ja omadustest ◦ laps suudab tegevusest mõtelda ja neid ette planeerida, kuid mõtlemine pole veel täielikult loogiline, nt laps teab, et tal on vanem vend, kuid ei oska öelda, et ta vennal on noorem õde ◦ ülesannete lahendamisel keskendutakse ainult probleemi kõige silmatorkavamale omadusele, oluline, kuidas asjad näivad ◦ ei taju koguse muutust
* motoorne areng - motoorsete oskuste progresseeruv omandamine (roomamine, kõndimine, kirjutamine) * kognitiivne areng - intellektuaalsete funktsioonide kasv (kõne, mõtlemine, jne) * sotsiaalne areng - muutused viisides kuidas suheldakse teistega (näiteks terve päev teistega suhtlemine nelja-aastasena) 7) Mille poolest erinevad 3-aastase ja eelkooliealise mäng? 3-aastane mängib järjest enam teistega, aga eellistab ikka pigem üksi mängida.Kes mängib on tema ise. Matkib. Koolieelik valib mängimiseks juba rolle ja tahab hakata mõistma rolle sügavuti -> suurendab tahte tugevnemist. Tahteliste mängude puhul on mängud väga loomingulised. 3-aastasel ei ole veel välja kujunenud teadmist enda ja teiste mõtete erinevusest. 8) Mis on arengupsühholoogia metodoloogiline põhiprobleem? Järelduste tegemine, subjektiivsus, konteksti olulisus, sekkumine. 9) Mis 17-18 saj koolkond väitis, et rakus on juba olend valmis ning toimub vaid kvantitatiivne areng
J. M. Baldwin- 1861-1934- Piaget mõjutaJa. PeetaKse üheks olulisemaks kaasaegse arengupsühholoogia alusepanijaks. Oli ka I teadusliku psühholoogiaajakirja rajaja. 1903-1908- Andis välja oma kolmeköitelise sarja ,,Geneetiline loogika". See käsitleb lapse mõtlemise arengut. Nende raamatutega pani ta aluse lapse teadmiste progressiivse arengu teooriale. Ta arvas et areng toimub läbi järjestikuse üksteisest eristuvate staadiumite. Alates kaasasündinud motoorsetest refleksidest ning liikudes edasi keele ja loogilise mõtlemise omamiseni. Ta oletas et liikumine läbi erinevate arengustaadiumite sõltub stimuleerivast keskkonnast saadavast tagasisidest. Ta rõhutab, et lapse areng on võrdselt tingitud sotsiaalsetest kogemustest ja bioloogilisest kasvamisest. Pärit on ka arengu mehhanismid. Assimilatsioon- sarnastumine. Siin räägitakse keskkonna mõjust organismile. Akommodatsioon- kohastumine. Räägime paindlikust muutumisest. Arnold Gesell 1880-19...
ARENGUPSÜHHOLOOGIA 1. Arengupsühholoogia kui psühholoogia haru 1.1. Mõisted, aine 1.2. Koht teaduste süsteemis 1.3. Uurimismeetodid 2. Arengutegurid 2.1. Pärilikkus 2.2. Keskkond 3. Arenguteooriad. 4. Kreatsioon vs evolutsioon 5. Arengu periodiseerimine 6. Ülevaade arenguperioodidest 6.1. Sünnieelne areng 6.2. Areng imikueas 6.3. Areng väikelapseeas 6.3. 1.Kõne ja keele areng 6.4. Koolieeliku areng 6.4.1. Mänguteooriad 6.5. Areng nooremas koolieas 6.6. Areng noorukieas 6.6.1. Murdeiga 6.6.2. Käitumishäired, käitumisgeneetika 6.7. Täiskasvanuiga 6.7.1. Areng varases täiskasvanueas 6.7.2. Areng keskmises täiskasvanueas 6.7.3. Areng vanemas täiskasvanueas -eksam (kirjalik test ja suuline vastamine) -referaat, seminariettekanne 1 1. ARENGUPSÜHHOLOOGIA kui psühholoogia haru. Uurib psüühika, käitumise ja inimsuhete muutumise iseärasusi fülogeneesis, ontogeneesis ja kultuurilises arengus. Fülogenees- inimese evolutsiooniline areng. Fülo...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
