vastutustundlik ja põhineb praeguste tulemuste arvestamisel, eelkõige indiviidide, gruppide kogukonna heaolu sekkumise mõju kohta. Uurimustulemuste kasutamine sotsiaaltöös on oluline seetõttu, et aitab hinnata sotsiaalpoliitika mõju indiviididele, perekondadele ja gruppidele, mõjutab arengupoliitikat, pakkudes tõestusi ebaõigluse põhjustest, tõstes esile eri gruppide raskeid olukordi, vajadusi ja kogemusi. Uurimustulemused määravad sotsiaaltöö mõju, sealhulgas ka selle otstarbeid, ülesandeid ja protsesse. Erinevad tõenduspõhised uurimused julgustavad meetodeid valima. Uurimustõendite kasutamisel võib leida ka mõningaid negatiivseid külgi, kui uurimusi kasutatakse valikuliselt sõltuvalt poliitilisest taustast, ja et poliitika üle otsustamisel on olulisem poliitiline õhkkond kui uurimustöö ise. Mõned tõendid näitavad, et teatud liiki uurimustulemused leiavad
Õlle kasulikkus On kõigil teada, et õlu on alkohol, mis kahjustab tervist ja soodustab terviserikete teket. Viimaste uuringute tulemused on näidanud, et igapäevane, aga mõõdukas koguses õlle tarbimine teeb inimese tervisele hoopis head. Mõõdukas kogus õlut on kuni 2 õlut päevas. Mõõdukas koguses õlle joomine aitab vältida mitmeid terviseriske. Seda väidet toetavad nii teadlased kui ka uurimustulemused. Õlles leidub suures koguses kasulikke B-grupi vitamiine ning päevase vajaduse rahuldamiseks piisab juba ühest pudelist õllest. Lisaks võib õlle mõõdukas tarbimine aidata ennetada südamehaigusi, insulti, suhkruhaigust, keskealistel naistel luude hõrenemist ning leevendab põletikke. Tume õlu on heledast kasulikum. Nii mõõduka, suure kui ka väga suure koguse õlle tarvitajatel meestel on tunduvalt väiksem tõenäosus südamehaigeks jääda kui mittejoojatel. Riski vähenemine:
Sissejuhatus Töö eesmärk ja hüpotees Meie uurimistöö eesmärk on uurida mida teevad kaheksanda klassi õpilased arvutis olles. Me proovime tõestada et enamus kaheksanda klassi õpilastest istuvad oma vabal ajal arvuti taga, ilmselt suhtluseesmärkidel. Uurimistöö etapid Koostasime uurimistöö kava Kogusime teemakohast materjali Küsitlesime inimesi Sõnastasime uurimustulemused Vormistasime uurimustöö 3 Sisu Enamu kaheksanda klassi õpilastest kasutavad arvutit suhtlemiseks. Nad suhtlevad msn'is, skype's, rate's, orkut'is, e-mail'is jne. Paljud poisid mängivad arvutis olles, enamus neist mängivad sõjamänge. Sõjamängud tekitavad sõltuvust ning sellepärast istuvad nad vahest isegi ööläbi
Kelle puhul fikseeriti rohkem temperamendiprobleeme kui tüdrukutel. Õpetajaid häiris eriti poiste ülemäärane aktiivsus, millest järeldub, et õpetajatele ei meeldi äärmuslikud temperamendijooned. Üliõpilaste ja probleemseks peetud õpilaste temperamente võrreldes ilmnes neli erinevust. Tudengistaatusesse jõudmist soosib: · madal rütmilisus, · kõrge optimism, · kõrge püsivus, · madal intensiivsus. Kirjeldatud uurimustulemused panevad mõtlema ja võiksid jõuda lastega kokkupuutuvate inimesteni. Kelle temperamenditeadlikkuse suurendamise kaudu saab vähendada probleeme tööl, kodus ja puhkehetkel. KOKKUVÕTTE Leian, et uuring on hästi põhjendatud ja vajalik Eesti ühiskonnale, eriti just õpetajatele ja lapsevanematele. Antud uuringust selgub, et temperamendiprobleemidega lapsed ei ole lootusetud. Neid tuleb suunata ning proovida mõista nende probleeme. Uuring on tänases ühiskonnas aktuaalne teema
kõrget vaimse võimekuse taset Inimene, kes jääb alla keskmisele võimele- võivad olla erakordsed oskused(autistid) Naised ja mehed võivad erineda ka üldise vaimse võimekuse poolest Intelligentsustestid- mehed on natuke paremad, kuid vaimsete võimete erisused ei ole suured Ka inimrasside üldised vaimsed võimed on erinevad Intelligentsustestide abil on võimalik ennustada ka õpitulemusi Uurimustulemused- üldine vaimne võimekus ametite puhul on seotud tööedukusega Õppimine Kohanemisnähtus, mille abil organism suudab end kaitsta ja kohaneda ümbritsevaga. Õppimine on uute teadmiste, oskuste ja vilumuste teadlik omandamine. Õppimise edukus sõltub õppija oskusest õppida Areneb võime: juhtida õppimist, seada eesmärke, kavandada õppimist, jälgida oma õppimisprotsessi,
olemasolevate töötajate hulgas need, kes on osalenud äritegevust kahjust tegevustes. Testi läbiviijad on oma hinnangutes mõjutatud polügraafivälistest andmetest. Valetamise avastamine produktsiooni analüüsi kaudu- see meetod keskendub laste ütluste usaldusväärsusele nende seksuaalse ärakasutamise kohta. Tõesuse indikaatoriks võib olla nt paljude detailide meenutamine; ütlused spetsiifiliste tegevuste kohta. Meetodi kritiseerijad ütlevad nt, et puuduvad korralikud uurimustulemused, ei ole üksmeelt oluliste kriteerium suhtes. Hüpnoos- üksikud on väga hüpnotiseeritavad, enamik on hüpnot mõningal määral. Kõige suurem huvi kannatanutele või tunnistajatele hüpnoosi tegemiseks on neil juhtudel, kui isik sai kuriteo läbi psühhotrauma ning tema mälestused on seetõttu kas piiratud või ta üldse eitab toimunut. Selline amnesia võib olla ületatav hüpnoosi kasutamisega. Tuleb hinnata konkreetsele isikule tehtud konkreetse hüpnoosiseansi mõju konkreetsetele
inimese puhul ettearvamatu. «See on samasugune väide, et suitsetamine on kahjulik ning targem oleks see pahe maha jätta. Aga mõni suitsetab kogu elu ja midagi ei juhtu. Seega oleneb kõik konkreetsest inimesest, tema geneetilisest koodist ja pärilikkusest, eluviisidest ja harjumustest,» ei näe teadlane paanikaks põhjust. Suurim probleem ongi Hinrikuse arvates see, et seni tehtud mobiiltelefoni mõjude uurimustulemused on raskesti korratavad. «Inimesed on erinevad. Kasutatavad telefonid on erinevad. Rääkimisharjumused on erinevad. Ühesuguseid nimetajaid on väga raske leida, mistõttu ka uurimistulemusi on keeruline kontrollida,» möönab emeriitprofessor. Enim saab telefoniomanik kiiritada taskuaparaadiga rääkides. «Kui telefon heliseb, hakkab tööle telefonis olev pisike vastuvõtja, mille sagedus ühineb lähima mobiiltelefonimasti lainetega
käetõstmine, arutelude ajal teistest ülerääkimine või tähelepanu saamiseks korra rikkumine) mõjutavad ka õppimist. Samasooliste õpilastega klassides ei ole sugudevahelist konkurentsi ja paljud psühhosotsiaalsed stressitekitajad eriti need, mis on kultuuriliselt peale sunnitud on välditavad. Samasooliste laste klassides ja rühmades on paremad ka õpitulemused ja hinded. Laste tähelepanu on vähem häiritud. Uurimustulemused näitavad, et ainult tüdrukutele mõeldud koolides ja klassides paranevad tüdrukute õppimistulemused, eriti matemaatikas ja loodusteadustes. Kui poisid õpivad ainult koos poistega, paranevad nende tulemused lugemises, kirjutamises ja korrahoidmises. Täiesti eraldi koolidele ei maksaks võib-olla siiski tagasi minna. Osa aineid võiks aga küll nii õpetada, et noored on jagatud soo järgi töörühmadesse. Nii saab
1. Teema aktuaalsus Põhjuseid, miks autorile teema huvi pakub, on palju. Esmalt on huvitav välja selgitada, kas rehabilitatsiooni teenuse osutamine meeskonnana on õigustatud ning kuidas saaks muuta meeskonnatööd tõhusamaks. Lisaks sellele on oluline välja tuua võrdlusi rehabilitatsiooni teenuse osutamise kohta teistes riikides. Teema on aktuaalne ja ühiskonnale oluline, kuna rehabilitatsiooni teenuse osutajaid on palju ning teenus on Eestis suures arengujärgus. Valitud teema uurimustulemused võivad olulist tähtsust omada autori järgnevates sotsiaaltöö (sh rehabilitatsiooni) valdkonna alastes uuringutes. Seda tänu asjaolule, et tutvumine erinevate autorite ideede ja arvamustega annab autorile võimaluse võrrelda, analüüsida ja järeldusi teha rehabilitatsiooni teenuse toimimise kohta. Tänu asjaolule, et antud valdkond on suuresti edasi arenemas, on võimalik uurimust ka edasi arendada või vaadelda valdkonda läbi muude aspektide. 2
See võib olla selle tulemus, et ülemused näevad konflikti rohkem, kuna töölised tulevad nende juurde konflikte arutama. Konflikti tüübid ei pea olema seotud füüsiliste ressursside puudusega, nagu paljud uurijad on eelnevalt arvanud (Bannister 2001, Peters&Pierre). Kõige tavalisem konflikt on põhjustatud suhtlemisraskustest, lisaks ei nimetatud ressursi ja staatuse konflikte vastanute poolt kõige olulisemaks. Lisaks näitasid uurimustulemused näitasid, et on suur erinevus selle vahel, millised on vastajate enda konflikti lahendamise meetodid ja millisena nähakse kaastöötajate konflikti lahendamise meetodeid. Kokkuvõtteks Me leidsime, et nii nagu org liikmed loovad org kultuuri, loovad nad ka mitte ametlikke konflikti lahendamisi. Töötajad loovad neid mitteformaalseid süsteeme koos käitumisnormidega selleks, et tegeleda konfliktiga. Selle uurimuse eesmärgiks on lüüa häirekella, et konflikti lahendus on
Lõpuks veel ühest ammusest ajast suurt tähelepanu äratanud fenomenist imelapsest. Selle all mõistetakse last, kellel on juba väga varases eas ilmnenud eriti silmapaistvad võimed mingil alal. Need alad võivad olla näiteks muusika, kunst, matemaatika, male. Nagu aru saab, on andekust määratletud vägagi mitmesugusel viisil. Sageli ongi tähele pandud, et üldtunnustatud definitsiooni pole seni suudetud sõnastada. Uurimustulemused aga näitava, et andekuse mõiste määratlemine on põhimõtteliselt avatud, kuna koguaed ilmnevad uued tunnused mida võib andekuse all mõelda. ANDEKAS LAPS Andekad on need lapsed, kes väljapaistvate võimete tõttu suudavad saavutada silmapaistvaid tulemusi. Need lapsed vajavad selleks, et realiseerida oma potentsiaali iseenda ja ühiskonna heaks, diferentseeritud kasvatusprogramme ja/ või kohtlemist, mida ei suuda neile pakkuda traditsioonilised kooliprogrammid.
...............................................................................................................lk 3 2. Uurimusküsimused ....................................................................................................lk 3 3. Materjal ja metoodika.................................................................................................lk 3 4. Uurmusküsimused ja nende selgitused.......................................................................lk 4 5. Uurimustulemused......................................................................................................lk 4 5.1 Kas inimeste haridus ja emakeel mõjutab palganumbrit? ...................................lk 4 5.2 Milline seos on haridusel laste arvuga ja töökohaga?...........................................lk 7 5.3 Kas inimese haridus on mõjutajaks elamispinna suhtes ?....................................lk 9 6. Kokkuvõte........................................................
Saialill õitseb tavaliselt juunist oktoobrini. Saialillel korjatakse põhiliselt õisi. Harilik saialill on kõrvõieliste sugukonda kuuluv õistaim, mida kasvatatakse ka ravim- ja värvitaimena. Saialille õisikud on kollased või oranzid ja paiknevad varrel üksikult. Saialill pole mitte ainult ilutaim vaid ka ravim- ja maitsetaim. Saialill avab oma õied kõikjal, kus paistab päike. Saialill on muutunud ülipopulaarseks rahvameditsiinis. Uurimustulemused näitavad, et saialill sisaldab triterrpeenglüoksiide, lima- ja valkaineid, flavonoide, saponiine, joodi ja vitamiinidest karotinoide. Tänu laiale ainete koosluse tõttu on saialille füsioloogiline ja ravitoime lai. Saialille preparaat on antiseptilise toimega, põletikuvastased, rahustavad, haavu parandavad. Ekstraktid ja teed saialillest aitavad mao- ja kaksteistsõrmiksoole ravil, nahahaiguste ja vistrike ravil, maohaavandite ravil
üldse millegi erilisega silma, õpetajad pidasid neid lausa keskpäraseks. Seesuguse näitena on sageli toodud Albert Einsteini, kelle andeid, rääkimata geniaalsusest, ei avastatud isegi kõrgkoolis. Nagu eelnevalt ilmneb, on andekust määratletud vägagi mitmesugusel viisil. Sageli ongi konstateeritud, et üldtunnustatud definitsiooni pole seni suudetud sõnastada. On võimalik, et see ei saagi olla eesmärgiks omaette, sest uurimustulemused toovad aina lisa, mistõttu andekuse määratlus on põhimõtteliselt avatud. Unt, I. (2005). Andekas laps. Tallinn: Koolibri 4 2. Andeka lapse tunnused Saksa tuntud andekuse uurija Harald Wagner ja tema meeskond on koostanud andeka lapse omaduste jaotamise kolme liiki: 1) õppimise ja mõtlemise alal; 2) töössesuhtumise ja huvide alal; 3) sotsiaalse käitumise alal. Õppimise ja mõtlemise alal
korda ning sõnakuulelikkust saavutama või karistama, karmilt kohtlema, noomima, nuhtlema. Kodudes mõistetaksegi distsiplineerimise all laste kontrolli all hoidmist eelnevalt mainitud tegevuste kaudu. Kuna räägime jõu kasutamisest, mida tavaliselt tehakse ka ütlusega ähvardamise vormis, siis lapsed kaitsevad ennast. Nad protestivad, hakkavad vastu, maksavad kätte või valetavad. Peaasi, et pääseks piirangutest ja kontrollist (Gordon 2003). Uurimustulemused näitavad ka seda, et karistamine tekitab lastes agressiivsust ja vägivaldsust. Kui võrreldakse lapsi, keda kodus vähem karistatakse ja neid, keda tihedamini, siis viimastel esineb tunduvalt sagedamini agressiivsust, hüperaktiivsust ja vägivaldsust teiste laste suhtes. Mõista distsipliini nimi- ja tegusõnavormide vahelist erinevust on oluline veel ühel põhjusel: sellest selgub, et distsipliiniteemaline vaidlus
Kohila Gümnaasium Oliver Saare KOOLINOORTE SUVI Uurimistöö Juhendaja: I. Oksaar Kohila 2007 SISUKORD SISUKORD..........................................................................................2 SISSEJUHATUS....................................................................................3 VABA AJA SISUSTAMINE.......................................................................4 UURIMUSTULEMUSED...........................................................................7 KOKKUVÕTE......................................................................................10 KASUTATUD KIRJANDUS.....................................................................11 LISA 1. Tegevusloaga noortelaagrid 2007..................................................12 LISA 2. Välislaagrid 2007.......................................................................16 LISA 3. Küsitlusleht....................
psüühikale, mitte organismi alkoholipõletamisvõime järgi) Tagajärjena muutus meeleolu vägagi lõbusaks. Hetkeseis: Tarbib alkohoolseid joke paar korda kuus. Kui siis siidrit või viinakokteili. Eksperdi hinnang Oma küsitluste käigus leidsime anonüümseks soovida jääva meesterahva, kes ei olnud nõus avaldama oma vanust, kuid oli vägagi suhtlusaldis ning nõustus meiega jagama oma kogemusi alkoholist ning andma soovitusi alkoholi tarbimiseks. "Uurimustulemused, millest Teile kavatsen rääkida, olen omandanud puhtfüüsiliste inimkatsete teel läbi aastatepikkuse kogemuse. Väidan tugevalt vastu Teie poolt esitatud andmetele, mis on koostatud laboris ringi siblivate keemikute või EMORIsarnaste firmade kontorites sigivate kuivikute poolt: alkohol ei ole ole niivõrd ohtlik, kui seda mulle esitatud 10lk materjali teda väidavad olevad
....................................................... 7 2.3 Vaatlus ......................................................................................................................... 8 2.4 Intervjuu....................................................................................................................... 9 2.5 Tekstianalüüs ............................................................................................................. 10 3 Uurimustulemused ........................................................................................................... 11 3.1 Sekundaarandmete analüüs........................................................................................ 11 3.2 Küsitlus ...................................................................................................................... 13 3.3 Vaatlus ........................................................................................
kõik ei lähe nii nagu vaja. Kahjuks ei ole kodu paljude laste jaoks turvaline pelgupaik. Igal aastal langeb koduvägivalla ohvriks miljoneid lapsi ning kogetu jätab igaveseks jälje nende edasisele elule ja tulevikulootustele. Koduvägivalla tunnistajaks olnud lastel ilmneb sageli õpiraskusi ja vajakajäämisi sotsiaalsetes oskustes, vägivaldset, riskeerivat ja seaduskuulmatut käitumist ning nad kannatavad depressiooni või ärevushäirete all. Eriti haavatavad on nooremad lapsed. Uurimustulemused on tõestanud, et väiksemate lastega peredes esineb sagedamini koduvägivalda kui peredes, kus lapsed on suuremad. Mitmed uurimused on näidanud, et koduvägivalla tunnistajaks olemine lapseeas suurendab tõenäosust puutuda vägivallaga kokku täiskasvanuna seda nii ohvri kui toimepanijana. Lapsepõlves vanematevahelist vägivalda näinud inimesed kannatavad täiskasvanuna teistest tõenäolisemalt alkoholisõltuvuse, depressiooni ja muude vaimse tervise hädade käes.
,,See võib näidata eestivenelaste püüdu end eestlastele vastandada22". USA rahvusliku vananemise instituudi uuringu järgi on eestlaste stereotüübid venelaste kohta pea vastanduvad eestlaste iseloomujoontega: venelane on pealetükkiv, kontrollimatu aga üdiselt sõbralik ja mitte väga töökas23. 21 Allik 2008 22 Pappel 2013 23 Allik 2008 12 6. UURIMUSTULEMUSED, ANALÜÜS Korraldasin küsimustiku Eestis elavatele eesti rahvusest noortele alates vanusest 15aastat (lisa 2). Küsimustiku eesmärgiks oli välja selgitada Eesti noorte hoiakud Eesti venelaste suhtes. Küsimustikule vastas 85 noort, kellest 69,4% olid naissoost ja 30,6% meessoost. 100% vastajatest olid eesti rahvusest. Suurem osa vastajatest olid 18aastased või vanemad (77,7%) (Joonis 1). Joonis 1. Küsimustikule vastanud noorte vanused
otseteena selle kvaliteedi hindamiseks, kuna raskemini omandatavad asjad on tavaliselt väärtuslikumad. Teiseks põhjuseks on see, et kui asjad muutuvad vähem kättesaadavaks, siis kaotame oma vabadusi. Psühholoogilise vastulöögi teooria (Brehmi) järgi reageerime vabaduste kaotamisele nende (ja nendega seotud kaupade/teenuste) ihaldamisega rohkem kui enne. Nappuse printsiip avaldab mõju ka informatsiooni väärtustamisele. Uurimustulemused näitavad, et mingi teabe kättesaadavuse piiramine tekitab inimestel suurema soovi seda saada ja suurema poolehoiu sõnumi suhtes. Selgus ka, et piiratud info on veenvam. Kohusetunne ja järjekindlus nõustumist soodustab pakutava käitumise koosküla minapildiga. Enamik inimesi tunneb vajadust olla ja näida järjekindlad oma sõnades, veendumustes, hoiakutes ja tegudes. Kalduvusel olla järjekindel on kolm allikat: 1
46. tooge välja massimeedia roll ja mõju seoses erinevate sotsiaalsete faktidega? Näited juurde. Tähtsus ja mõju: Vaba aja veetmine enamus inimesi vaatab vabal ajal televiisorit, surfab netis, kuulab raadiot, loeb ajakirju, ajalehti Oluliseks lüliks majanduses: kujundab reklaami abil turul nõudmist. Kuidas mõjutab televisoonis näidatav seks, vägivald jm inimeste igapäevast suhtlemist, hoiakuid ja väärtussüsteeme? Uurimustulemused tegelikkuses ebaselged. Massimeedia mõju pikaajaliselt on raske mõõta, siiski saavad lapsed meedia kaudu esimese pildi soorollidest ja ümbritsevast keskkonnast. Iseasi on see kui õige see pilt on. Teemavalik massimeedia kaudu edastatakse ainult teatud informatsiooni, millega loovad ise uue reaalsuse. Mis on uudis? Otsustavad need, kes teabevahendeid kontrollivad. Uudiste valik ja samas ka vastuvõtmine sõltub sotsiaalsest kontekstist. Raamidesse paigutamine rahvale arusaadavaks
standardite järgi. Moraalsus on relatiivne. Väitis Loode-ranniku Kwakiutlite(Boase uurimus), Pueblo indiaanlaste (tema enda uurimus) ning Uus-Guinea Dobu kultuuride (Meadi ja Reo Fortune uurimus) põhjal, et nende väärtused on väga loogilised nende oma kultuuri süsteemis Margaret Mead (1901-1978) Ameerika kultuurantropoloog, kes rääkis ning kirjutas meedias pidevalt Populariseeris innukalt antropoloogiat ning selle avastusi Ameerikas ning Lääne kultuuris. Tema mõtteavaldused ja uurimustulemused seksuaalelu kohta Vaikse Ookeani lõunaosas ning Kagu-Aasias mängisid suurt rolli 1960ndate seksuaalrevolutsioonis. Sündis Philadelfias, kasvas üles Doylestownis. Isa professor, ema sotsioloog. Perekond kolis tihti, seetõttu haridus nii koduõpetajatelt kui tavalisest koolist. BA 1923.Banard Kolledzis, MA 1924 Columbia Ülikoolis, kus õppis Boase ja Benedicti käe all. 1925. välitöö Polüneesias, 1926. sai Ameerika Ajaloo Muuseumi kuraatori abiks. BhD Columbia ülikoolist 1929
esindajad jäävad ellu ja paljunevad; 2) agressiivsus tagab ka seda, et antud liigi esindajad jaotuvad laiali kogu vimalikule territooriumile, nii et igal liikmel oleks vimalik saada küllaldaselt ressursse oma käsutusse. 3) agressiooniga tagatakse ka teatav domineerimise redel, mis tagab loomagruppides teatavad stabiilsed suhted, aidates seega samuti kaasa selle ligii säilimisele. Kromosoomid ja agressioon: Uurimustulemused näitavad seda, et geneetilised faktorid mängivad vähemalt mingit rolli inimeste agressiivsuses. Üheks selliseks hälbeks on XYY kromosoomi anomaalia meestel. Praegusaja uurimuste tulemused ei ole eriti veenvad selles osas, kas eksisteerib seos geneetika ja agressiooni vahel. Mningate uurimuste puhul on sellist seost leitud. Aju ja vägivald: Aju ja vägivalla seosed on juba pikemat aega tuntud. Frustratsiooni-agressiooni hüpotees: 1939.a. avaldati teoreetilised
territooriumile, nii et igal liikmel oleks vimalik saada küllaldaselt ressursse oma käsutusse (toitu ja vett). Liigi esindajad märgistavad ja kaitsevad oma spetsiifilist territooriumi, tagades seeläbi oma ellujäämist. 3)agressiooniga tagatakse ka teatav domineerimise redel, mis tagab loomagruppides teatavad stabiilsed suhted, aidates seega samuti kaasa selle ligii säilimisele. Kromosoomid ja agressioon: Uurimustulemused näitavad seda, et geneetilised faktorid mängivad vähemalt mingit rolli inimeste agressiivsuses. Üheks selliseks hälbeks on XYY kromosoomi anomaalia meestel. Praegusaja uurimuste tulemused ei ole eriti veenvad selles osas, kas eksisteerib seos geneetika ja agressiooni vahel. Mningate uurimuste puhul on sellist seost leitud. Aju ja vägivald: Aju ja vägivalla seosed on juba pikemat aega tuntud. Frustratsiooni-agressiooni hüpotees: 1939.a
rõõmu väljendamine lapse toitmisel), mis mõjutab seda, kas muretu käitumistüüp säilib või mitte, seda eriti teise eluaasta kestel. Noore ja ebaküpse ema algselt ambivalentne laps muutub muretumaks, sest ema saab kogenumaks ja suhtub asjasse positiivsemalt. Sageli arvatakse, et laps kes on vanema(te)ga väga lähedalt seotud, on ka täiskasvanuna nendest väga sõltuv. Uurimustulemused ei näita seda. Mida tugevamini on laps seotud vanema(te)ga, seda kergem on tal lahkuda kodunt. Lapsel, kel on olemas kindel aluspõhi pole tarvidus viibida vanema läheduses kogu elu. Tema vabadus võimaldab tal proovida uusi asju, läheneda probleemidele uute vaatenurkade alt ja käsitleda tundmatut positiivsemalt. Selline mõju võib püsida 5 aastat pärast sündi.
vs toodete müük ja kasum vs kuidas toetab massikommunikatsioon status quo'd? 17.1.6. Massimeedia tähtsus ja mõju · Vaba aja veetmine enamus inimesi vaatab vabal ajal televiisorit, surfab netis, kuulab raadiot, loeb ajakirju, ajalehti · Oluliseks lüliks majanduses: kujundab reklaami abil turul nõudmist. · Kuidas mõjutab televisoonis näidatav seks, vägivald jm inimeste igapäevast suhtlemist, hoiakuid ja väärtussüsteeme? Uurimustulemused tegelikkuses ebaselged. Massimeedia mõju Massimeedia mõju pikaajaliselt on raske mõõta, siiski saavad lapsed meedia kaudu esimese pildi soorollidest ja ümbritsevast keskkonnast. Iseasi on see kui õige see pilt on. 129 Teemavalik massimeedia kaudu edastatakse ainult teatud informatsiooni, millega loovad ise uue reaalsuse. Mis on uudis? Otsustavad need, kes teabevahendeid kontrollivad. Uudiste valik ja
annaabi.ee 
