vajadused kui vastava vajaduse muljete järele. See on arenguperiood, mil arengu tempod on kiiremad, kui iial kogu järgneva elu vältel. See puudutab nii emotsionaalset, tunnetuslikku kui füüsilist aspekti. Sotsiaalne ja emotsionaalne areng Laps on sünnist peale sotsiaalne olend. Lapse psüühilises arengus on esimesel eluaastal kõige olulisemal kohal kiindumussuhte kujunemine lähedasse täiskasvanusse e. teisisõnu: esimene eluaasta on kiindumussuhte sensitiivne periood. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Psühholoogid omistavad erilise tähtsuse lapse suhteile nendega, kes tema eest hoolitsevad kui emotsionaalse ja kognitiivse arengu allikale. Täiskasvanu lähedus ja tähelepanu lapsepoolsete märguannete suhtes loovad
Läbiviidud uuringus avastuati see, et pärilikkus on tähtis tegur paljudes arenguaspektides (isiksus, intelligentsus, antisotsiaalne käitumine), ja teiseks, et ühiselt jagatud kk ei avalda isikuseomadustele märkimisväärset mõju. See aitab väga vähe individuaalsete erinevuste mõismisele. Kaksikute uurimist on kasutatud ka noorsookuritegevuse pärilikkuse uurimiseks. Millest selgus, et rohkem loeb mitte geneetiline pärimus vaid mittejagatud kk. Ka avastati, et tugeva ema-imiku kiindumussuhte tüübi esinemine oli sarnane samast soost õdede-vendade ja üheminakaksikute puhul. Järeldati, et „GENEETILISEL KOMPONENDIL ON SUHTELISELT VÄIKE ROLL KIINDUMUSSUHTE TURVALISUSE OSAS“ NING SUUREMAT MÕJU AVALDAVAD JAGATUD KK JA MITTEJAGATUD KK.
docstxt/15289090879919.txt
psühhiaater, kliiniline psühholoog ja logopeederipedagoog. Diagnoosimine põhineb lapse ja tema vanemate küsitlemisel ning lapse käitumise jälgimisel erinevates olukordades ja keskondades (kodu, kool, huvialaring). Lapse arengulugu on väga tähtsal kohal, uuritakse raseduse ja sünnitusega seotud riskitegurite esinemist, varem põetud haigusi, ema ja lapse vahelise varase kiindumussuhte kujunemist, kasvatusviisi peres ning peresiseseid suhteid. Soovitav on küsida kokkuvõtet lapse käitumise ja toimetuleku kohta lasteaialt või koolilt. Diagnoosimisel tehakse psühholoogilisi teste kognitiivse võimekuse test ja ATHga kaasnevate õpiraskuste hindamist. Vajadusel viiakse läbi logopeedilised uuringud. SOOVITUSED: Lapsevanematel on väga suur ja oluline osa ATH lapse käitumisprobleemide korrigeerimisel
liiga suur ning tegu on ikkagi töötajatega, kes võivad asutuses vahetuda. Kui laps on kellessegi kiindunud ja see inimene mingil põhjusel töölt lahkub, siis see suhe katkeb ja lapsele on see väga valus, Uuesti kellessegi kiinduda on veelgi raskem. Samuti võib olla probleemiks see, et lastekodus töötavad enamasti naised, seega laste kokkupuude meesterahvastega on liiga väike. Nii et lastekodus kasvavate laste suurimaks probleemiks ongi kiindumussuhte puudumine. Laps vajab kindlaid täiskasvanuid, keda usaldada, mis on eelduseks, et temast kasvaks eluga toime tulev inimene. Oma referaadis tutvustangi erinevaid võimalusi vanemateta laste hoolekandes. Rõhk on just asendusperede süsteemil, mis kahjuks Eestis pole väga heal järjel. Eestis kipub olukord olema nii, et kui laps satub lastekodusse, siis sinna ta ka jääb. Käesolevas referaadis võib segadus tekkida erinevate mõistega, mis aja jooksul on muutunud.
Inimese hääl meeldib rohkem võrreldes teiste helidega. Naise kõrge hääletoon meeldib rohkem, kui mehe madal hääl. Rütmilised helid meeldivad rohkem. Väga tundlik ja õrn liigsele mürale. Seega ei soovita pidevat raadio või muusikat taustal. LÕHNATUNDLIKKUS Tajumisel eelistused. Meeldivad head lõhnad. Emapiima lõhn. Ebameeldivad näit mädamuna lõhn. 6 päeva vanuselt eristavad oma ema rinnapiima lõhna. (Oluline kiindumussuhte tekkeks). Lõhnatundlikkus hakkab langema hilisemas eas. PUUTETUNDLIKKUS Vastsündinu nahk 5 korda õhem kui täiskasvanul. Tundlik, rõhule, puudutusele, temperatuurile. MAITSETUNDLIKKUS Väga tundlikud, saanud alguse looteveest maitse -eelistusi, meeldib magus, kuid hapu, kibe mõru ei meeldi. 28 nädalal. Ema ja laps on väga tundlikud. Meeleline tundlikkus on kiindumuspsühholoogiale oluline alus!
hoolega täiskasvanuid) kui laps kõnet ei kuule, siis ei hakka ta ka rääkima teiseste tegevusmudelite koordinatsiooni staadium (8 12 elukuud) laps arendab põhikategooriaid nagu kogemus, ruum, aeg; laps taipab, et mõned asjad on lähemal, kaugemal, kõrgemal, ja et üks sündmus järgneb teisele laps reageerib elavalt miskile tuttavale: inimestele, esemetele, piltidele, sõnadele Esimene eluaasta on usalduse ja kiindumussuhte tekkimise aeg. Sõbralikud ja armastavad suhted on siin väga olulised. sensomotoorse intellekti periood (0 2 eluaastat) kolmanda astme tsirkulaarreaktsioonide staadium (12 18 elukuud) laps eksperimenteerib erinevate tegevustega, et jälgida erinevaid tulemusi; motiveerib last sel perioodil uudishimu; laps õpib tundma erinevaid esemeid, materjale, nende funktsioone mõtlemise alguse ehk sisemise kujutamise staadium (18 24
Õdede-vendade teema uurimisküsimusena Mitte väga populaarne Keeruline Mõju raske kindlaks teha (tõestada) Väga kultuurispetsiifiline Aeganõudev Hollandis laste soo mustrite uuring, kestis kokku 4a . 2x aastas külastati peret ja siis 2 ndl kon 369 perekonda. Videosalvestused, arvuti testid, küsimustikud Õe-venna suhte etapid- õe või venna sünd Muutused pere sotsiaalses keskkonnas Ebakindlus, kiindumussuhte kõikumine Võimalik tõrjumine/ tõrjutuse probleemid Tervis- ja käitumishäired Õe-venna suhte etapid- õe või venna sünd Toimetulek:: Ema toetus lapsele enne uue õe-venna sündi ja isa toetus pärast sündi Vanema lapse ettevalmistamine uue sünniks (kuigi pole mkindlaid uurimuslikke tõendeid) Perekonnaelu ökoloogia ja eetika Ema ja vastsündinu külastamine haiglas (aga mõju avaldub hiljem) Õe-venna suhte etapid- koos üleskasvamine
seksuaalset väärkohtlemist. Teatavasti ei ole seksuaalsel väärkohtlemisel mingeid kindlaid, ainult kuritarvitamisele iseloomulikke sümptomeid. Sageli seostuvad seksuaalse kuritarvitamisega posttraumaatiline stresshäire, depressioon, enesehävituslik käitumine, ärevushäire, dissotsiatiivne häire ja söömishäired. Sümptomiteks võivad olla sotsiaalne eraldumine, usaldamatus teiste inimest suhtes, halvad suhted eakaaslastega, madal enesehinnang, vääritusetunne, kiindumussuhte häired. Kõiki eelpool mainitud sümptomeid võib seostada ka Sheilaga, mis omakorda põhjendab taaskord, et väikse lapse agressiivse ja normist totaalselt erineva käitumise tagant tuleb otsida põhjuseid keskkonnast, teda ümbritsenud täiskasvanutelt ja nende käitumiselt. Sheila oli Torey õpilane ühe õppeaasta. Selle aastaga muutus palju. Elementaarsed oskused nagu emotsioonide kontroll ning sotsiaalsus paranesid tunduvalt. Tundes lähedust ja usaldust
Mahleri psühholoogilise arengu teooria juures on tähtsaimaks normaalse autismi perioodi väljatoomine. Mitte kõik teadurid pole Mahleriga päri, vastupidi- on seda meelt, et kiindumus hoidjasse hakkab kujunema vahetult peale sündi, ilma autismietapita. Sel põhjusel ei pea nad vajalikuks autismiperioodi eraldi välja tuua. Just seetõttu tuleb järgmises alapeatükis juttu Bowlbyst, kes uuris lähemalt lapse ja ema vahelise kiindumussuhte kujunemist. Bowlby Ema-lapse suhte kvaliteet oli Bowlby jaoks äärmiselt oluline tegur. Tema tähelepanu köitsid sotsiaalsed suhted vanema ja lapse vahel ning nende roll isiksuse ja vaimse heaolu kujundamisel. Bowlby seotusteooria põhiidee seisneb selles, et ema pakub turvalist tagalat, kust arenev laps võib minna maailma uudistama ja kuhu ta võib aeg-ajalt kindlustunde saamiseks tagasi pöörduda
Psühhodünaamiline - Käitumise põhjuseks inimese psüühikas toimuv liikumine. S.Freud – ID – MORAALITU. Sünnib kaasa, ta teenib alateadvuses selleks, et ellu jääda, primitiivsus, teenib mõnu printsiipe NÄIDE: söömine; TAHAB NÜÜD JA KOHE SÜÜA. EGO – ÜRITAB MORAALNE OLLA. Alateadvuse ja teadvuse vahepeale peaks jääma; õpib edasi lükkama mõnu NÄIDE: kõht tühi, aga lükkan edasi toidukorda. NÄIDE: PEAN OOTAMA, LÄHEN KUSKILE PAREMASSE KOHTA. SUPER EGO - ÜLI MORAALNE. Tekib viimasena, allasurutud viha, mis on suunatud täiskasvanute vastu. NÄIDE: POLE VIISAKAS SÜÜA HETKEL, EHK EI. Alateadvuse all. E.H.Erikson – Areng läbib teatud faasid, kõige suurem jõud on keskkonnal, tunnistab ID, EGO ja SUPER EGO, aga põhiliseks on tema arvates EGO. Selleks, et järgmisesse astmesse edasi minna, peab olem üks aste piisavalt lahendatud. Meeldiva ja ebameeldiva astmed. Positiivsed kogemused, ei ole ainult head, vaja halba ka. A.Adler – Esimene, kes hakk...
laps on emaga uuesti kohtudes segaduses võib ,,kangestuda" või teha stereotüüpilisi liigutusi väga väike osa katses osalenud lastest · On näidatud, et need lapsed, kes olid aastaselt turvaliselt seotud, olid kolme- poole- aastaselt lasteaaias teiste seas populaarsed ja hästi kohanenud (Waters, Wippman ja Sroufe, 1979) · Samas võib oluline olla mitte seotuse tüüp iseeneses, vaid asjaolu, et laps ise on rõõmsameelse ja rahuliku loomuga (Kagan, 1984) John Bowlby ema ja lapse varase kiindumussuhte häirimine toob tagajärjena kaasa selle, et inimene on oma hilisemas elus emotsionaalselt ebakindel · Kohlberg (1966): teadlikkus oma soolisest identiteedist - ,,poisilikud või tüdrukud" objektid ja inimesed Kognitiivse soolise identiteedi mõistmine => uskumused stereotüüpsetest soorollidest => täiskasvanute imiteerimine => eriline kiindumus samasoolisse vanemasse Moraalne areng (2) Lawrence Kohlberg 1
o Laps naudib nähtavalt oma emaga koos olemist ja temaga suhtlemist tegelikult ei pea olema ema ega naisterahvas aga laps eelistab harjumust o Ema hääle ja lõhna eelistamine o Naeratamine rahulolu märk, sotsiaalse kontakti märk - Põhjuseks hirm tundmatu ees o Hirm mis tekib ema äraolekul on sarnane üldistunud ärevusele Võõra olukorra meetod - Ema ja 12 kuu vanuse väikelapse kiindumussuhte kvaliteedi mõõtmiseks - Jälgitakse väikelapse reaktsiooni: võõras keskkonnas, võõrale inimesele ema juuresolekul, võõraga üksi olles, emaga uuesti kokku saades Neli kiindumuse kategooriat - Turvaline kiindumus o Aastane laps uudistab ema juuresolekul ümbrust o Reageerib võõra ilmumisele positiivselt o Ema lahkumisel on laps häiritud (ei reageeri ägedalt ehk ei lähe täielikult endast välja)
jagama võrdselt kõiki ülesandeid, nii et isal tekiks lapsega sama tugev side kui emal. Väikelaps muutub emast sõltuvaks, kui temaga tegeleb ainult ema. Seetõttu ongi lapse turvatunde arengu seisukohalt oluline kontakt ka teise inimesega, keda ta usaldada võib. Ei ole hea, kui inimesed, kes lapsega tegelevad väga sageli vahetuvad. Mitmete erinevate hooldajatega laps kasvab ebakindlaks ja ümbritsevat keskkonda umbusaldavaks. Emale lapsehoidmisel sekundeeriv isa toetab lapse kiindumussuhte ja turvatunde tekkimist. Lapse erinevatel eluperioodidel on isa roll tema isiksuseomaduste ja oskuste kujunemisel erinev. Veetes aega imikuga õpib isa mõistma tema signaale ja nendele vastama. Lähedane ja usaldusväärne suhe isaga mõjutab imiku suhtlemist teiste täiskasvanutega suhted on sõbralikumad ja usaldavamad. Sinkkonene väidab, et isa kontaktivõtule vastavad juba mõnenädalased imikud. Isa suhtleb imikuga mängides. Imiku nägu lööb särama, kui isa
kasvatmise vastu. Mis puutub turvatundesse, on lapsel palju turvalisem lapsepõlv, kui teda kasvatavad nii ema kui isa. Kasvatmise all mõtlen seda, et lapse arendamisest ja temaga tegelemisest võtavad osa mõlemad, mitte seda, et ema ja isa elavad vaid koos. Ei ole hea, kui inimesed, kes lapsega tegelevad väga sageli vahetuvad. Mitmete erinevate hooldajatega laps kasvab ebakindlaks ja ümbritsevat keskkonda umbusaldavaks. Emale lapsehoidmisel sekundeeriv isa toetab lapse kiindumussuhte ja turvatunde tekkimist. Lapse erinevatel eluperioodidel on isa roll tema isiksuseomaduste ja oskuste kujunemisel erinev. Veetes aega imikuga õpib isa mõistma tema signaale ja nendele vastama (Tuuling 2007). Mees on füüsiline soomääratlus. Isa on auaste, suure tähega sõna. See nimi omistatakse ja selle saab ka väga kiiresti ära võtta, kui mees pole seda auastet väärt. Meheks sünnitakse – isaks aga kasvatakse. Isa on kellegi jaoks, teiste silmade jaoks
- Alates 2018 PTSD ametlik haigus - Traumahäireid ei loeta enam ärevushäirete alla DSM5: Trauma ja stressiga seotud häired - Traumajärgne stressihäire PTSD o Eelkooliealiste laste traumajärgne stressihäire alles nüüd defineeritud, laste jaoks mugandused toodud o Traumajärgsete stressihäirete dissotsiatiivne alatüüp - Akuutne/äge stressreaktsioon ADS - Kohanemishäire AD - Reaktiivne kiindumussuhte häire RAD - Liiase sotsiaalse soetuse häire DSED - Persistent coplex bereavement disorder RHK11: Spetsiifiliselt stressiga seotud häired - 2018 - Traumajärgne stressihäire PTSD - Kompleks traumajärgne stressihäire CPTSD o Lapsepõlvetrauma järgne, kogu elu trauma põhjal kujunenud - Kohanemishäire AD - Reaktiivne kiindumussuhte häire AD - Liiase sotsiaalse soetuse häire DSED - Pikaleveninud leina häire PGD
on võimelised lõhnade abil alateadlikult teiste emotsioone tajuma Hirmutunne ei ole ainukene, mida teistele edastatakse. Ilmselt suudavad inimesed lõhnade abil jagada kõiki tundmusi. Lõhnade mõjuga saab ilmselt seletada ka rahvamassides toimuvat emotsioonide sünkroniseerumist. Mõju menstruaaltsüklile-Pikka aega koos elanud naiste menstruaaltsüklid nihkusid ja saavutasid kooskõla algasid ja lõppesid enam-vahem ühel ajal. Mõju imiku ja ema kiindumussuhte kujunemisele Vastsündinu ja ema vahel toimub suhtlemine paljuski lõhnade vahendusel. uuringud näitavad, on beebi ja ema häälestatud teineteise lõhnadele. Omasooliste tõrjumine ja vastassugupoole meelitamine Feromoonid mängivad olulist rolli ka territooriumi märgistamisel, enamasti teevad isasloomad seda urineerimise teel. Nii edastatakse teistele loomadele info, et antud territooriumil on juba valdaja olemas. PETMISE TUNNUSED: jutumaneer on tavapärasest erinev
konseptsioonile toetuvatest heaolu dimensioonidest ning nende defitsiidist. Esimene neist dimensioonidest ning defitsiidist. Esimene neist dimensioonidest on omamine omamata selliseid heaolu ressursse, nagu eluase, taskuraha, hea kool ja õppeedukus jm., tunneb inimene võimetust muuta oma saatust. Teiseks dimensiooniks on kuuluvus, millest tuleneb läheduse defitsiit. Kui lapsel puudub võimalus kiindumussuhte väljakujunemiseks, kui ei tunne end kuuluvat talle olulistesse gruppidesse (perekond, sõpruskond, oma klassi, huviringi), siis tekib isolatsioonirisk. Kolmas heaolu dimension on olemine. Selle dimensiooni puudulikkus viib identiteedikriisile, antud ühiskonnas aksepteeritavate normide, hoiakute ja väärtuste puudumisele, poliitisele apaatiale ja jõuetusele. Inimene muutub passiivseks ja otsustusvõimetuks ning võõrdub ühiskonnast.
Risk on suurenenud/saab seostada: Päritolu perekonnas diagnoositud depressioon Anamneesis depr. Või PPD Abielu- kooseluprobleemid raseduse ja lapse sünni ajal. Sotsiaalse toestuse puudumine negatiivsete sündmuste esinemine raseduse või sünnituse ajal. Anamneesis premenstruaalse-seotud ovulatsiooniga- sündroomi esinemine. PPD on ravitav PPD on haiguslik seisund ja sellel ei ole seost sellega,kas naine soovis last või mitte. Miks on vaja PPD-d ravida? Ravimata PPD mõjutab varase kiindumussuhte kujunemist lapse ja ema vahel- baas kujuneb välja 1 aasta jooksul. Mõjutab ema igapäevast toimetulekut On oht,et sünnitaja ema hakkab tarvitama alkoholi või narkootikume On oht ema ennast kahjustavale käitumisele Ravi on nii psühholoogiline kui ka medikamentoosne Psühholoogiline: Tagada emale piisavalt puhkust ja und. Vajadusel unerohud. Individuaalne psühhoteraapia-ajaplaneerimine,suhtlemine-abi,toetuse otsimine,enesehinnangu
o Laps naudib nähtavalt oma emaga koos olemist ja temaga suhtlemist o Ema hääle ja lõhna eelistamine o Naeratamine (rahulolu märk, sotsiaalse kontakti märk) o Põhjuseks hirm tundmatu ees o Hirm, mis tekib ema äraolekul on sarnane üldistunud ärevusele Võõra olukorra meetod Katse, mille viisid esmakordselt läbi Ainsworth ja Bell (1970) Ema ja 12 kuu vanuse väikelapse vahelise kiindumussuhte kvaliteedi mõõtmiseks Jälgitakse väikelapse reaktsiooni o võõras keskkonnas o võõrale inimesele ema juuresolekul o võõraga üksi olles o emaga uuesti kokku saades Neli kiindumuse kategooriat Turvaline kiindumus o aastane laps uudistab ema juuresolekul ümbrust o reageerib võõra ilmumisele positiivselt o ema lahkumisel on laps häiritud (ei reageeri ägedalt)
Emal tekib lapsega side väga kiiresti esimeste tundide või päevade jooksul pärast sündi. Vanemad ja perekonnad Üheksa kuud hiljem eristab imik tuttavaid ja võõraid inimesi ning on loonud arvatatavasti ühe või mitu kiindumussuhet. Lapse ja hooldaja vahel tekib eesmärgikorrigeeritud usaldussuhe. Seotussuhe loodakse isikutega, kes suhtlevad ja mängivad imikuga palju Ainsworth avastas mitu erinevat kiindumussuhte tüüpi - 1. A-tüüp – isloomulikuks taaskohtumise episoodis vältida lähedust emaga või temaga suhtlemist. Lahkumise ajal ei satu imik stressi või tekib stress üksiolemise pärast, mitte ema puudumisest tingituna. 2. B-tüüp – oamane aktiivselt ema ligiduses viibida ning säilitada temaga lähedus, kontakst või interaktsioon. 3. C-tüüp – taaskohtumise episoodis silmatorkav kontaktsist ja
Imiku suhtest emaga kujuneb välja see konstruktsioon, kuidas ta edaspidi oma eakaaslastega suhtleb. Kiindumus on positiivne emotsionaalne side, mida areneb lapse ja teatud isiku vahel. Kiindumus=seotus. Kiindumuse kujunemine on kõige olulisem väikelapseeas toimuv sotsiaalse arengu vorm. Suhe emaga annab lapsele esimesed oskused ja teadmised selle kohta, kuidas maailm temasse suhtub ning kuidas peaks tema maailmaga suhtlema. Ema on maailma. Sealt kujunevad ootused. MILLAL SAAB ALGUSE KIINDUMUSSUHTE KUJUNEMINE? - Ainult ema saab anda lapsele seda mida ta vajab (vastastikune meeleline tundlikkus) - Esimeste eluaastate jooksul kujuneb välja lapse baasturvalisus (ema ja isa tundlikkus, vastuvõtlikkus, vajaduste rahuldamine: kiirus+piisavus). Kiindumussuhte kujunemist mõjutavad tegurid - Soovimatu rasedus ja ema suutmatus kohaneda lapseootusega - Pikaajaline või korduv haiglas viibimine lapse esimese kolme eluaasta jooksul
Objektipüsivus- 9 elukuul. Hakkab tekkima põhjus-tagajärg-seos 4-5 elukuu. Kaheksandal kuul oskab kooskõlastada erinevaid toiminguid, et jõuda eesmärgini. 12 elukuul hakkab tähelepanu keskenduma toimingutelt eesmärgini. Seostusteooria Lorenz, K. (1935) ideed olid vajalikud selleks, et tekikisid edasised mõtted - tõstatas seotussuhte teema. Harlow, H. (1958) kummutas ümber seisukoha, et füsioloogiliste vajaduste rahuldamine põhjustab kiindumussuhte. Lisaks tuli sisse füüsilise kontakti teema ema ja lapse vahel ning lisaks see, et laps vajas õrnust ja armastust. Väitis, et kuigi isa ei taga lapse füsioloogilisi vajadusi (imetamine), tekib ka isa ja lapse vahel kiindumussuhe. Bowlby, J. (1969) viitas samuti oma töödega seiusukohale, et esimene kriitiline periood on kiidnumussuhte loomise periood (maksimum viienda eluaastani). Teda huvitas psühhopatoloogia märkas seaduspära. Leidis, et paljuski on meie
hooliv, huumor, mõistev Kiindumussuhe pole kindlasti vaid kaasaegse inimese omadus. See on inimese käitumist iseloomustav muster. Kõige olulisem II MS mis tõukas seda valdkonda uurima Bowlby. Freud- kiindumussuhe sellega, kes annab süüa. Onu pildil Harry Harlow- reesusahvikatsed, sidet tekitab ka miski muu... soojus ja pehmus! Ohuolukorras lähevad ahvid pehme ema juurde! 70ndad- seotussuhte uus käsitlus- kõigil jumala poolt loodud olenditel nahk. Nahakontakt on kõige olulisem kiindumussuhte kujunemisel (toodetakse vastavaid hormoone, tekib emotsionaalne seotus). Pärast sünnitust oluline, et ema ja laps saaksid olla füüsilises kontaktis emaga. Bowlby- briti arengupsüh. Pärast II MS palju neid lapsi, kes jäid vanemateta, see tõmbas B tähelepanu. Laste käitumismuster, kui nad on eraldatud lapsevanemast. Mis juhtub siis, kui kiindumusobjekti enam pole? Separatsiooniärevus- ebamugavus lahusoleku ajal. Vastsündinutel
meil on kaasasündinud käitumismustrid Evolutsiooniline vaatenurk - need omadused, mis soodustavad ellujäämist, antakse edasi Õppimise eelsoodumus - sensitiivne periood ehk kriitiline periood, kus ollakse bioloogiliselt valmis uue oskuse omandamiseks (ollakse eriti tundlik) Kiindumussuhte loomuline Etoloogiline metodoloogia - kasutatakse loomulikku vaatlust organismi elukeskkonnas; tuuakse sisse laboratoorsed katsed, protsessid; näide: liigiomast käitumist ei saa vaadelda loomaaias, vaid seal, kus on tema õige elukeskkond; laboratoorne uurimus - kuidas välja selekteerida kaasasündinud ja omandatud oskused - depilatsiooni katsed ehk jäetakse midagi ära ja siis
SISUKORD SISSEJUHATUS....................................................................................................................... 2 1 ARENG....................................................................................................................................3 1.1 Arengu seaduspärasused................................................................................................... 3 1.2 Lapse arengu jälgimine .................................................................................................... 6 1.3 Vastsündinu.......................................................................................................................7 1.3.1 Sünnijärgsed oskused.................................................................................................7 Vastsündinul on arenenud:.................................................................................................7...
Bowlby (1951) väitis, et on olemas kriitiline periood emaliku hoolitsuse saamiseks. Enamiku laste puhul on see vähemalt 12 kuud, kuid hoolitsuse pikkus võiks olla 2,5–3 aastat. Kui kiindumussuhe katkeb või saab häiritud esimese kahe aasta jooksul, siis kannatab laps pöördumatute pikaajaliste tagajärgede all. Selline risk võib kesta isegi viieaastaseks saamiseni. Bowlby kasutas terminit emalik deprivatsioon, et viidata ema kaotusele või temast eraldamisele, samuti kiindumussuhte mittetekkimisele. Emaliku deprivatsiooni hüpotees rõhutab, et pidevad häired kiindumussuhtes põhjustavad lapsel pikaaegseid kognitiivseid, sotsiaalseid ja emotsionaalseid raskusi. Kuna Kalle varasest lapsepõlvest on vähe infot. Ta lapsendati, võib oletada, et esimestel eluaastatel oli Kalle elu keeruline ja pole teada, kas tal oli kindel inimene, kellega tekkis esmane kiindumussuhe. Lugedes Bowlby teooriat, siis selleks, et inimene toimiks hästi nii
väga väike osa katses osalenud lastest Seotuse tüübi olulisus · On näidatud, et need lapsed, kes olid aastaselt turvaliselt seotud, olid kolme-poole-aastaselt lasteaaias teiste seas populaarsed ja hästi kohanenud (Waters, Wippman ja Sroufe, 1979) · Samas võib oluline olla mitte seotuse tüüp iseeneses, vaid asjaolu, et laps ise on rõõmsameelse ja rahuliku loomuga (Kagan, 1984) Varane lahutamine esmasest hooldajast · John Bowlby ema ja lapse varase kiindumussuhte häirimine toob tagajärjena kaasa selle, et inimene on oma hilisemas elus emotsionaalselt ebakindel · Lasteaiad · Lastekodud · Sotsiaalsus, järjekindlus, saavutused Kui kiindumussuhe puudub · Harlow ja reesusahvid Isolatsioon, mis kestis kauem kui 3 kuud Puuduvad mängulised oskused Puudub oskus vastata agressioonile Stereotüüpiad ja autoagressiivsus Sellise käitumismustri püsivus teismelise ja täiskasvanueas (võimetus järglasi soetada)
Suhete kvaliteet ja seda mõjutavad tegurid jnejne Mitte väga popp uurimisteema Keeruline teema Mõju raske kindlaks teha Väga kultuurispetsiifiline(sh isegi ühe riigi sees suured erinevused) Aeganõudev- vaja longituuduuringut Suhtemustrid peres: mida rohkem inimesi seda rohkem suhtemustreid Õe/venna suhte etapid- uue õe või venna sünd Muutused pere stsiaalses keskkonnas Ebakindlus, kiindumussuhte kõikumine Võimalikud tõrjumise/tõrjutuse probleemid Tervise ja käitumishäired Lapse mngu kestus ja mängu liik (õeks/vennaks olemisest) ja head suhted eakaasastega ennustava häis suhteid uue õe-vennaga (kuna poisid väga ei mängi selliseid mänge sp poistel raskem 90 % lastest muutub õe-venna sünni järel nõudlikumaks ja ulakamaks Samast soost õ-evenna suhtes tuntakse rohkem kadedust
ikkagi seda, mida tagada polegi nii kerge: ei ole lihtne olla siiras või järgida elus alati endale tähtsaid väärtusi. Bettelheimi suurim mure näib olevat see, et vanemad ei suuda laste ellu sisse elada ning karistavad neid põhjustel, mida nad endale ei teadvusta. Ja kõige hullem on see, kui vanemad seda ei mõista, ning usuvad end kogu aeg tegutsevat lapse heaolu nimel. Mille poolest on vanemad lapsele tähtsad? Ema tähtsus. Lapse jaoks on tähtis püsiva kiindumussuhte teke vanemaga esimeste elukuude jooksul. Loomulikult peeti alguses selliseks vanemaks endastmõistetavalt ema, sest juba varased arengupsühholoogilised uurimused olid näidanud, et ema kaotusel on laste jaoks rasked tagajärjed. Isa tähtsuse ,,unustamises" võime vahest kõige enam süüdistada briti etnoloogi John Bowlbyt (1951; 1969), kelle kiindumusteooriaga on isa tähtsust vähendavaid seisukohavõtte sageli põhjendatud
Alati ei pea mõtlema nii, et kui last kasvatab üksikhooldaja või töötu perekond, siis ei tunne laps ennast turvaliselt. Identiteedi väljakujunemiseks vajab laps "tähtsaid teisi", asendamatuid lähisuhteid pakkuvaid inimesi, kelle heakskiidus peegeldub lapse jaoks ta olemasolu ja tema kui indiviidi väärtus. Lähedus teistega loob sotsiaalse eelduse selleks, et lapsel tekib oma ekistentsi kestvuse tunne. Väikese inimese normaalseks arenguks on vaja kiindumussuhte väljakujunemist ja püsimist kogu ta kasvuaja vältel. "Tähtsad teised" koosnevad kuuest kategooriast: lapse vanemad või hooldajad, õed-vennad; muud sugulased, tädid, onud ja lapsehoidjad; mängukaaslased naabrusest, lasteaiast või koolist; lapsehoidmise eksperdid (õpetajad, psühholoogid, psühhiaatrid) tegelased televisioonist; avaliku elu tegelased (politseinikud, tuletõrjujad jt.) (Kraav 2001:41) Lapsele on kõige olulisemateks vanemad, hooldajad ja lähisugulased. Talle on
Murde- ja noorukiea probleemid *referaat- 9 detsember- arenguvaldkond /probleem *eksam- avatud materjalid, piiratud aeg, suuline [email protected] Assotsioonitest 1)murdeealine- probleemid (-) 2)teismeline- eneseuhkus(-) 3)nooruk- välimus (+) *Sõnade tähendus- näitab meie hoiakut ja suhtumist selle inimese suhtes, kellega me oleme kontakstis. Oluline kui sa murdeealisega koostööd teed, kuidas sa teda nimetad. Teemad(1.loeng) 1Murde- ja noorukiea mõiste ja koht elukaares 2Müüdid 3Definitsioon noorukiea kohta 4Noorukiea kui vanuseperioodi varieerumine 1.1Murde- ja noorukiea mõiste *Murdeiga ehk puberteet(kasutakse meditsiinilises terminoloogias) ehk mürsikuiga(rohkem kasutatakse arengupsühholoogias)- on suguküpseks saamise iga. See on protsess kus inimese produktsiooni organid hakkavad funktsioneerima. (ld.keeles pubertas- meheiga, suguline küpsus, sigimisjõud, mehisus, mehejõud) Tal on pu...
Alati diagnoosilised kriteeriumid ei täitu ja esineb vaid mõni häirele iseloomulik sümptom. Tavaliselt kuritarvitamisega seotud sümptomid on esitatud tabelis 12. Tabel 12. Seksuaalse kuritarvitamisega seotud sümptomid. · Sotsiaalne eraldumine. · Usaldamatus teiste inimeste suhtes. · Halvad suhted eakaaslastega. · Madal enesehinnang, vääritustunne. · Lapse ja vanema vahelise kiindumussuhte häired. · Mitteasjakohane, eale mittevastav seksuaalne käitumine. · Regressiivne käitumine (enurees ja enkoprees). · Õppeedukuse alanemine. · Mittespetsiifilised käitumise muutused. · Mitmesuguste häirete sümptomid, nagu pahurus, depressiivsus, ärevus, hüperaktiivsus, vahel harva psühootilisus. · Erilist tähelepanu tuleb pöörata lapse käitumises toimunud muutusele. 34
millised lapsed vajavad rohkem täiskasvanu poolset tuge, et olukorraga kohanenda. Need, kes on turvaliselt seotud on uues olukorras kohanemine kerge, teistel kellel puudub seotus on väga raske uues olukorras kohanenda. Samas võib olla oluline mitte seotuse tüüp iseeneses, vaid asjaolu, et laps ise on rõõmsameelse ja rahuliku loomuga. Määrav võib olla lapse iseloom. Varane lahutamine esmasest hooldajast. John Bowlby ütleb, et ema ja lapse varase kiindumussuhte härimine toob tagajärjena kaasa selle, et inimene on oma hilisemas elus emotsionaalselt ebakindel. Kui kiindumussuhe puudub. Harlow ja reesusahvid (katse). Isolatsiooni ja kokkupuute puudumine teistega, lühike aega sellises olukorras õpitakse hästi olukorrad ära. Kui ahv on sellises isolatsioonis 3 kuud, on ahvidel palju eriskummalisi käitumismustreid. Nt ei osata mängida (puuduvad mängulised oskused) ja ei osata enam mängimist õppida. Puudub oskus
80 Väikelaps 0-3 aastane Väikelapse arenguülesanded Väikelapse all mõeldakse lapse esimesi eluaastaid. Esimest neist nimetatakse imikueaks (01) ja teist kirjeldab hästi sõna põngerjaiga ehk maimik . See on nn paterdamisiga. Väikelapseeas luuakse alused lapse tulevasele arengule. Esimese eluaasta arenguülesanneteks on põhiturvalisuse ülesehitamine ja kiindumussuhte loomine. Põhiturvalisus on põhjaks lapse tulevastele suhetele iseenda, teiste inimeste ja maailmaga. Selle saavutamine on kiindumussuhte ja suhtlemise arengu aluseks. See on ka lapse enesekindluse allikaks ja iseseisvumise eeldus. Esimesel eluaastal areneb lapsel käsitlus iseendast kui erilisest indiviidist, kasvavast isiksusest. Millisena laps iseennast kogeb,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
