näoilmeid nendeks katseisikuteks oli samuti valitud kõigi kolme rahvuse esindajaid Huvitava omapärana toodi välja, et inglastest ning itaallastes katseisikutel õnnestus võrdselt kas oma või teise rahvuse grupi näoilmeid tabada, ent jaapanlasi hinnata oli neil raskem kui jaapanlastel endal. Aga isegi jaapanlastel oli raskusi oma maa inimeste emotsionaalsete väljendite hindamisega (1 405). Pilkkontakt Pilkkontaktil on neli funktsiooni: informatsiooni kinnitamine suhtluse reguleerimine intiimsuse e. läheduse väljendamine sotsiaalne kontroll Sotsiaalne kontroll tähendab seda, kui vaatame kurjalt lapsele otsa, kui ta tahab rahvarohkes paigas töinama hakata või vastame kellegi uurivale pilgule hukkamõistva pilguga. Meie pilk räägib tähelepanust, mida me kellelegi osutame, ja selle tähelepanu määrast.
uuel inimesel tekkima grupis liikmed, kellele tema avab ennast rohkem ja vastupidi. Esimene äärmus – Eksternaalid , väljendavad vabamalt ning rohkem oma emotsioone. Teine äärmus – Internaalid, kinnisemad. 3) Mitteverbaalsed suhtlemisvahendid – Mitteverbaalne suhtlemine on inimeste jaoks esimene suhtlemisviis ning sellepärast valdame seda hästi. Silmside – Suhtlemis situatsiooni alustamiseks võetakse pilkkontakt. Mida agressiivsem, seda kauem suudab hoida. Pilkkontakt on tuntav kuskil 1-3 m kauguselt. Kui üks on kuulaja, siis rääkija hoiab pilkkontakti lühemat aega, kuna tegeleb 3 asjaga korraga. (Info töötlemine, enda ja teise inimese keha alateadlik kontrollimine, pilkkontakt) Näoväljendused – Inimene on suuteline näolihastega edasi kandma 10 000 erinevat emotsiooni. 6 põhi emotsiooni
Maitsekas riietumine ja oma vahetu ümbruse maitsekas kujundamine Võime kontrollida oma emotsioone, temperamenti ja miimikat Oskus ja harjumus säilitada väärikas käitumine igas olukorras ka tööst vabal ajal ühiskondlikes kohtades tuntakse ära! 7 Välimus ja Riietus Esmast suhtlemisvalmidust näitab lühiajaline pilkkontakt, mida võib saata kerge noogutus ning kindlasti naeratus koos lahke näoilmega. Siia ei sobi nätsutamine, söömine ega grimassid. Toetavateks detailideks on riietus, soeng, jumestus ja hügieen, kusjuures toidukaupluses ja ka kutseeksamil on viimatinimetatud osadel suurem tähtsus. Riietus ei tohi olla liialt napp ja paljastav, kaasa arvatud jalanõud, millest ei tohi välja paista paljad varbad. Reaalses töökeskkonnas on see probleem
ollakse liiga monoloogiline eelarvamused kuulajate suhtes eelarvamus esitatava suhtes 3. Teate vastuvõtjast tingitud suhtlemistõkked. lähtutakse jäigast ootusmudelist psühholoogiline barjäär, eelarvamused teate edastaja, teema suhtes keevaline reaktsioon mingile võtmeärritajale omaenda esinemise ettevalmistamine Mitteverbaalsete suhtlemisvahenditena kasutan ma kineesikat- käte, keha, jalgade, pea liigutused, pilgu suund (ka pilkkontakt), miimika ehk näoväljendused, poosi ning poosivahetused, ruumisuhtedeid- vahemaa partnerini, pöördenurk, personaalne ruum, nahareaktsioonid- punastamine, higistamine jne. Mitteverbaalsete suhtlemisvahendite kauda võin ma anda endast isegi rohkem informatsiooni kui verbaalse informatsiooniga. Minu poosidest, kineesikast, miimikast, ruumisuhtest võib välja lugeda mis tuju mul on, kuidas ma suhtun oma vestluspartnerisse. Kui ma
enesekindlana jne. Kehakeelega saab ilma sõnadeta väga hästi väljendada oma pettumust ja pahameelt. Samuti võib ainult silmade ja miimika abil edasi anda sügavaid tundeid. Auditooriumi ees on samuti väga tähtis valida õige kehakeel oma sõnumi edastamiseks, sest muidu ei suuda auditoorium kuigi kaua teemale keskenduda. Kehakeele osad: 1) kineetiline - käte, keha, jalgade, pea liigutused, pilgu suund (ka pilkkontakt) 2) miimika ehk näoväljendused 3) poos ning poosivahetused 4) ruumisuhted - vahemaa partnerini, pöördenurk, personaalne ruum Kehakeele tähtsamad aspektid Ole loomulik/lõdvestunud: Kui oled teistega suheldes loomulik ja lõdvestunud, peegeldub see sinu liigutustes ja käitumises. Isegi kui oled stressis või närviline, veendu, et su liigutused ei muutuks jäigaks, sest see reedab sinu närvilisuse, sinu kaasvestlejale. Kui sunnid
........................................lk 3 Suhtlemiszestid ja nende päritolu ................................................lk 4 Isiklik ala ...............................................................................lk 5 Peahoiak ...............................................................................lk 5 Näo puudutamine ....................................................................lk 6 Mida tähendab käsi põse ja lõua toeks .........................................lk 6 Pilkkontakt ja signaalid silmadega ...............................................lk 7 Käed ja jalad kui tõkked ............................................................lk 8 Enesekindlus ja ärevus .............................................................lk 9 Kehakeele leke .......................................................................lk 9 Kehakeel teeninduses ...............................................................lk 1011 Kokkuvõte ..............................................
Kasutatakse kõikvõimalikke vahendeid, et oma õigus säiliks. Teema vahetamine. Jutt pööratakse uuele teemale, kui tekib tüdimus. Teine võimalus on juttu mitte süveneda, keerates kõik naljaks. Takkakiitmine. Selle asemel, et öeldusse süüvida, kiidetakse kõigele takka, tahtes teisele meeldida. (Weebley 2010) 3 4 EDUKAS KUULAMINE TÄHELEPANU: hoida püsivana suunata kõnelejale segavad tegurid viia miinimumi SÕNATU SUHTLEMINE: miimika pilkkontakt hääleintonatsioonid poosid ja zestid kaugus ruumis VAIKNE KUULAMINE: tähelepanelik vaikimine vähe küsimusi minimaalselt vastuseid PEEGELDAV KUULAMINE: täpsustamine: avatud (mida, millist, kuidas jne), suletud (kas jne) küsimused ümbersõnastamine tunnete peegeldamine (vahe)kokkuvõtete tegemine EMPAATILINE KUULAMINE: positiivne hoiak tunnete mõistmine teate tähtsuse mõistmine heasoovlikkus
Põhjus- aju erinevate osade kahjustused looteea või sünnijärgsel perioodil Suure allrühma moodustavad lapsed, kes on olnud pedagoogiliselt hooldamata (õpetamata) või kasvanud arengut pärssivates sotsiaalsetes oludes. PEA MEELES: KÕNELE PALJU, KUID ROHKEM LUBA LASTEL KÕNELDA! ANNA LAPSELE AEGA RÄÄKIDA JUTT LÕPUNI, ÄRA KATKESTA TEDA. KUULA LAST! ÄRA ÜTLE LAPSE EEST EGA ARVA, MIDA TA ON ÜTLEMAS! SÄILITA LAPSEGA RÄÄKIMISE AJAL LOOMULIK PILKKONTAKT! KÕNELE MÕÕDUKA TEMPOGA, PARAJA HÄÄLETUGEVUSEGA JA ILMEKA INTONATSIOONIGA! KASUTA MITMEKESIST SÕNAVARA, PÜÜA VABANEDA PARASIITSÕNADEST! HÄÄLDA KÕIKI HÄÄLIKUID, SÕNU, LAUSEID ÕIGESTI! ÄRA EKSI KEELE GRAMMATIKAREEGLITE VASTU! ÄRA OLE PALJUSÕNALINE! KÜSI ÜHTE ASJA KORRAGA! KÕNETOON PEAKS OLEMA SÕBRALIK! Arendustegevus spetsiifilise arenguhäire korral 1
poolele võib jääda hinge pettumus ja süütunne. Mina sooviksin arendada oma kuulamis oskust, sageli ei suuda ma sellele keskenduda. Kuna raamatupidaja töös on ka vajalik suhtlemisoskus ja meeskonnatöö, siis on hea kuulamisoskus tähtis, et kõikidest asjadest õigesti aru saada. Kuulamine on ka väga oluline paljude elukutsete juures, suhete loomises ja väga oluline ka lapsevanemale. . HEA KUULAJA Kuulamise juures on väga tähtis pilkkontakt, inimesele peab silma vaatama, peab keskenduma kuuldu mõistmisele, et inimestest aru saada. Hea kuulaja peab olema kannatlik ja mitte jutule vahele segama. Inimene, kes on hea kuulaja leiab endale kergemini sõpru ja tuttavaid, kuna vähesed inimesed on tõeliselt head kuulajad. Vahel on nii, et kui inimesel on omal probleemid ja ta muidu on hea kuulaja, siis võib juhtuda, et ta ei suuda teise inimese probleemidele keskenduda. Tihtipeale on
· naised eelistavad suhtlemisel kõrvuti asendit · mehed eelistavad suhtlemisel vastastikkust asendit · naised on osavamad näoilmete tõlgendamisel ja kasutamisel · mehed puudutavad kaaslast tihedamini · naisi puududtakse sagedamini ÜLDISED SOOVITUSED NB!SÕNUM ON VEENEV KUI VERBALLNE JA MITTEVERBAALNE VÄLJENDUS ÜHILDUVAD Telefonisuhtlus · Pea kinni firma suhtlemisstandarditest (kui on olemas) · Nõuab head suhtlemisoskust · Puudub pilkkontakt · Ei näe liigutusi ega miimikat · Pidev valmisoleks võimalikuks sissetulevaks kõneks Üldised reeglid · Kui kõne suunatakse mujale, siis selgitatakse kellele ja miks. Jälgitakse, et ühendus toimiks. Vajadusel teavitatakse ette, et tuleb ümbersuunatud kõne ja antakse eelnevalt probleemist lühike ülevaade. · Kõne lõpetatakse alati positiivses võtmes ja soovitakse kena päeva Müügiprotsessis on 70% kuula 30% räägi. Hea kuula
3. Lihtsam on neelata homogeenset poolvedelat toitu 4. Toit peab olema täisväärtuslik ja kõrge kalorsusega, et kompenseerida toidu vähenenud tarbimist 5. Inimene, kes patsienti toidab, peaks olema asendis, kus tema silmad on võimalikult samal kõrgusel patsiendi silmadega ning pilkkontakt võimalik 6. Söömise ajal ei paluta patsiendil rääkida 7. Julgusta patsienti! 8. Keha ühe poole halvatuse korral aseta toit patsiendi suu tervele poolele 9. Varu toitmiseks piisavalt aega 10. Kasuta abivahendeid: nokaga tass, joogikõrs jms. 11
. 8 3.1. Peopesad ............................................................................................................................................ 8 3.2 Kätlemine ............................................................................................................................................ 8 3.3 Käed kui tõkked .................................................................................................................................. 9 3.4 Näoilme, pilkkontakt........................................................................................................................... 9 4.Uurimus ................................................................................................................................................... 11 4.1 Metoodika ......................................................................................................................................... 11 4.2 Tulemused ja analüüs .........................
.. selgub, et pole ,,blond" teine, päris tark kohe) - lahkumisefekt (millise mulje inimene jätab - võõristusefekt (eitus, ta ju ei saanud Piiravad uskumused takistavad saavutamast soovitud tulemust. Sa tunned end siis lootusetu, abitu ja väärtusetuna. Näiteks Ma ei tule mingi asjaga toime. Kasulikud uskumused on sõnastatud mina vormis, positiivselt ja arvestatud reaalsusega. Näiteks ma saan sellega hakkama. Mitteverbaalsed suhtlemisvahendid Näeme miimika, näoilme, pilkkontakt, zestid, poosid, ruumis liikumine, distants, pöördumisnurk, ruumis asetumine. Kuuleme hääle tugevus, tämber, kõrgus, intonatsioon, kõne tempo, rütm, pausid kõnes, pauside pikkus ja sagedus, köhatamine, naer, nutt, ohked, mõminad, üminad jne. Abivahendid riietus, soeng, ehted, jumetus. Suhtlemisoskus koosneb mitmest omavahel seotud oskusest. Need on (5) - kuulamine Suhtlemise etapid (4) - ümberlülitumine partnerile - usaldussuhte, kontakti või raporti loomine
......................... 3 1 KEHAKEEL................................................................................................................ 4 2 ÜHISKONDLIK SEISUND JA ZESTIDE ROHKUS.................................................... 5 3 KEHAKEELE VÕLTSIMINE......................................................................................... 5 4 NÄOILMED.................................................................................................................... 5 5.PILKKONTAKT............................................................................................................... 6 5.1..SIGNAALID SILMADEGA....................................................................................... 6 6 NAERATUS.........................................................................................7 7 PEAHOIAK.........................................................................................7 8 KÄED...........................................................
Hoidke distantsi Vältige hinnangulisust Näoväljendustes Poosis Zestides Hääletoonis Sõnastage öeldu ümber, see säilitab kontrolli olukorra üle Ärge süüdistage partnerit, keskenduge probleemile Võtke konflikti kui mängu ja ärge laske ennast sellest kaasa haarata Kasutage iga võimalust, et minna üle koostööle Soovitusi konfliktses olukorras olijatele: Loo pingevaba atmosfäär Võta pilkkontakt, suhtle igaühega personaalselt Rohkem kuulamist ja vähem rääkimist Näita, et sa tahad kuulata Hoidu kõrvalistest tegevustest Häälestu vestluspartnerile Ära lase end etteheidete või kriitikaga tasakaalust välja viia Öeldut ei tohi võtta isiklikult Eralda probleem inimesest Suurimad konfliktide põhjused 2010. aastal: 1. Kindlaks määramata ülesanded, reeglid, ebaselge töökorraldus 2. Info puudus, teadmatus 3
täpsuses ja riskime olla eelarvamuslik või ebaobjektiivne. Inimese tajus on oluline koht täita ka kindlatel üksikomadustel ja tunnustel nagu näol, zestidel, kõnnakul, kõnel, kehaehitusel, aga ka välistel tunnustel nagu kosmeetika, riietus jne. Püsiomadusteks on intelligentsus, iseloom, füüsiline võimekus jne. · Kulmutõstmine, kõõrdpilk, ninasõõrmete avamine, huultetorutamine, pilkkontakt, lõua etteajamine, simade kissitamine, autokontakt(st muiudgi iseenda, mitte suvalise auto puudutamine) Paul Ekman jt on koostanud näoilmete atlasi. · Paralingvistilised-kõnega kaasnevaid kuid mittesõnalisi-siganaale ja näidanud nende kasutavust varjatud seisundit ja suhtumise avastamiseks. Hulka kuuluvad kõnepausid, intonatisooni- ja tempomuutused kõnes, neelatused, helikõrguse modulatiivne
ka kaupluses olevatest teenindajatest. Kliendid ootavad : · Teenindatakse õigest juba esimesel korral · Teenindatakse määratud ajal · Kohe ja kiiresti · Muudatustest operatiivne informeerimine, täiendav info edastatakse kohe Erinevate suhtlemisvahendite ja tehnikate kasutamine Suhelda saab klientidega telefoni , e maili teel. Visuaalsed mittesõnalised suhtlemisvahendid: 1) kineesika- käte, keha, jalgade, pea liigutused, pilgu suund (ka pilkkontakt) 2) miimika ehk näoväljendused 3) poos ning poosivahetused 4) ruumisuhted- vahemaa partnerini, pöördenurk, personaalne ruum 5) nahareaktsioonid- punastamine, higistamine jne Akustilised mitteverbaalsed suhtlemisvahendid: 1) kõnega seotud- intonatsioon (valjus, tämber, tempo, rütm, kõrgus), kõnepausid ja nende koht tekstis 2) kõnega mitteseotud helid- naer, nutt, köha, ohked jms Taktiilsed (puudutusega seotud) suhtlemisvahendid: 1) füüsiline mõjutamine nt
Peegeldamine hoiab ära möödarääkimise. Arusaamatused tehakse kohapeal selgeks. Peegeldamine aitab öeldut meelde jätta. Avastate, et palju raskem on silte kleepida, võrrelda, vastuseks valmistuda, vastu vaielda jne. Tunnete peegeldamine aitab inimesel oma emotsioonidega toime tulla. 4. TELEFONISUHTLUS Pea kinni firma suhtlemisstandarditest (kui on olemas) Nõuab head suhtlemisoskust Puudub pilkkontakt Ei näe zeste ega miimikat Pidev valmisolek võimalikuks sissetulevaks kõneks Suurem võimalus teha vigu ja vääraid järeldusi Kergem tähelepanu kõrvale viia Räägitu võib kergesti ununeda Helistaja tunneb end julgemalt kui silmast silma suhtlemisel o 4.1 Üldised reeglid Hoia läheduses vajalik info ja kirjutusvahendid Reageeri optimaalselt kolmandale helinale Ütle töökoht, nimi, tervita ja paku abi Kuula hoolega ja püüa mõista
Sarnasus-> Pikaajaline suhe 17 Suhete tekkimised seotud faktorid 1) Inimese füüsiline atraktiivsus luuakse suhteid sama atraktsiooniga indiviidide vahel. Soovitakse küll atraktiivsemaga suhet luua, kuid luuakse ikka samasugusega. Atraktiivne on see, mis rõhutab soolist kuuluvust. Meestele on eriti oluline füüsiline atraktiivsus. Silmside, pupillide suurus, poosid, pilkkontakt ja ka distants. 2) Füüsiline lähedus need, kes füüsiliselt lähemal (ühikates, kortermajades füüsiliselt lähedal elavad) loovad kergemini suhteid. Väike distants mõjutab nii suhte tekkimist kui ka meeldimist. 3) Vastastikkune meeldivus meile meeldivad inimesed, kellele meie meeldime. On olemas tajutud vastastikune meeldimine. Mida intensiivsem on füüsiline lähedus ja meeldimine, seda tõenäolisem on vastastikune meeldimine.
mõtlemisele. 3. kehakeele kasutamine (välised kontaktioskused, too näiteid) a.) Poos ja keha liigutused- olen märganud, et kas tahtlikult või tahtmata ongi nii, et muudan või peegeldan oma keha liigutusi vastavalt kas meeleolule (nt. käed puusas= vihane) või ka selleks, et tähelepanu äratada kuulajas/ vaatajas. Samuti tahtmatult, näiteks kuulates kedagi, jäljendan tema poosi või kui keegi paneb jala üle teise jala, siis teen ise sama, endalegi märkamatult. b.) Pilkkontakt- olen üpris kindel oma pilguga, vähemalt arvan seda, sest tavaliselt on teised need, kes pööravad pilgu ära, samuti on mul vahest komme ,, filmida" inimesi ehk siis jälgida ja seda üpris püsivalt, see on samuti asi, mis on enesele märkamatu, kuid kui märkan võib vahel olla teisel inimesel üpris ebamugav. Kui keegi minu kallal pilguga sedasi ringi käib, tunnen end sama moodi ning see on üsna häiriv. c
ettekäände, et mitte ei öelda. Alistuva kõneviisiga kaasneb vaikne, nõrk, isegi ebalev hääl. Lausetes on palju pause, kõhklust, sõnade otsimist. Sageli ahjendab ümbernurgajuttu, kasutab tihti parasiitväljendeid "see tähendab" ja "tead." Sageli loodab, et teised inimesed mõistavad, mida ta tegelikult tahtis öelda, paraku ei saa sellele lootma jääda. Kehahoiak on lodev, võimalik, et toetub mõnele mööbliesemele. Käed kipuvad olema külmad, higised ja närvilised. Pilkkontakt tuleb vaevaliselt pigem vaatab maha või kõrvale. Kuna ta sageli ei ütle, mida mõtleb, jääb mulje, et ta ei mõtle seda tõsiselt, mida ütleb. Alistuva käitumise plussid: · Aitab vältida konflikte. · Mugav ja turvaline käitumisviis. · Alistuv inimene saab sageli kiita. · Väike vastutuskoorem kui kehtestaval ja agressiivsusel. · Ei süüdistata alistuvat inimest. · Valiku pärast ei saa kritiseerida, sest tema ei vali . · Saavad tuge ja kaitset.
häid mõtteid. Teretus on oluline sõnum, mida antakse edasi inimeselt inimesele. Kuidas seda sõnumit edasi TERE sõna sisu on paljude antakse? Selles, kas sõnumi edastamisel tähendustega/võimalustega: · Mul on hea meel, et Te tulite! vaadatakse otsa (pilkkontakt), kas öeldakse seda · Te olete mulle sümpaatne! sõbralikul toonil, külalislahkelt või kuidagi moka · Te olete minu jaoks isiksus! · Ma olen valmis Teid teenindama! otsast, sõltub, kas tekib teeninduskontakt · Ma soovin Teid aidata! teenindaja ja teenindatava vahel või mitte. · Ma olen siin, et Teid teie probleemides
LAPSE KÕNE ARENG Lapse vanuse perioodid: Vastsündinu 1-28 elupäevad Imik 28 kuni aasta Maimik 1-3 Koolieelik 3-7 (harvem 6) Kainik 7-10/11 (algkooliõpilane) Murdealine umbes 11-16 Kõne areng võimaldab lapsel suunatateiste käitumist vastavalt oma vajadustele ja soovidele. 1. Vastsündinu ja imikuiga. Prelingvistilisel kõnel puudub semantiline tähendus. Lapse põhilised suhtlemisvahendid imikueas · Pilkkontakt. Selle abil väljendab laps söömise või stimulatsiooni vajadust. Kui laps pöörab pilgu ära, siis tähendab see, et laps ei taha enam mängida või süüa (kui söötmise ajal pöörab pilgu ära). 2. Häälitsemine. Beebi püüab kinni häälikuid ja kordab neid. Koogamine - üksikhäälikud Lalisemine või lallamine kordab kuuldud häälikutekombinatsioone. Silbid, silbiread, pseudosõnad (näiteks: lalalala, babababa jne.)
probleemi lahendamise kulgu · Lõpeta kontakt positiivses võtmes 87 Reageerimine kiitusele · Kiitus on kommentaar selle kohta, kuidas teenindati - tuleb reageerida · Naerata ja täna · Selgita välja, mis eriti meeldis · Levita kiitust 88 Telefonisuhtlus · Pea kinni firma suhtlemisstandarditest (kui on olemas) · Nõuab head suhtlemisoskust · Puudub pilkkontakt · Ei näe zeste ega miimikat · Pidev valmisolek võimalikuks sissetulevaks kõneks 89 Telefonisuhtlus · Suurem võimalus teha vigu ja vääraid järeldusi · Kergem tähelepanu kõrvale viia · Räägitu võib kergesti ununeda · Helistaja tunneb end julgemalt kui silmast silma suhtlemisel 90 Üldised reeglid · Hoia läheduses vajalik info ja kirjutusvahendid
· Lõpeta kontakt positiivses võtmes 87 88 Telefonisuhtlus Telefonisuhtlus · Pea kinni firma suhtlemisstandarditest (kui · Suurem võimalus teha vigu ja vääraid on olemas) järeldusi · Nõuab head suhtlemisoskust · Kergem tähelepanu kõrvale viia · Puudub pilkkontakt · Räägitu võib kergesti ununeda · Ei näe zeste ega miimikat · Helistaja tunneb end julgemalt kui silmast · Pidev valmisolek võimalikuks sissetulevaks silma suhtlemisel kõneks 89 90 15
probleemi lahendamise kulgu · Lõpeta kontakt positiivses võtmes 87 Reageerimine kiitusele · Kiitus on kommentaar selle kohta, kuidas teenindati - tuleb reageerida · Naerata ja täna · Selgita välja, mis eriti meeldis · Levita kiitust 88 Telefonisuhtlus · Pea kinni firma suhtlemisstandarditest (kui on olemas) · Nõuab head suhtlemisoskust · Puudub pilkkontakt · Ei näe zeste ega miimikat · Pidev valmisolek võimalikuks sissetulevaks kõneks 89 Telefonisuhtlus · Suurem võimalus teha vigu ja vääraid järeldusi · Kergem tähelepanu kõrvale viia · Räägitu võib kergesti ununeda · Helistaja tunneb end julgemalt kui silmast silma suhtlemisel 90 Üldised reeglid · Hoia läheduses vajalik info ja kirjutusvahendid
inimese üksikomaduste ja tegude tajumisele ja hindamisele. Tavaliselt tekib see efekt informatsiooni defitsiidi olukorras. Emotsioonitaju Miimika- ja zestitaju Näoväljenduste taju äratundmislävi on madalam kui mingil lihtsal kontuursel esemel. Paralingvistilised signaalid kõnega kaasnevad, kuid mitte sõnalised signaalid (kõnepausid, intonatsiooni- ja tempomuutused kõnes, neelatused jne) Silmside (pilkkontakt) seostub: valetamine (väheneb silmside), meeldivus või sümpaatia(suureneb), sotsiaalne domineerimine (madalama positsiooniga isik vaatab partnerit rohkem, ehkki nö tõevaatamisel pöörab alluv pilgu varem ära), vestlusteema intiimsus ( intiimsuse kasvades kahaneb silmside) Pupilli läbimõõt suurem viitab afektile, sümpaatiale, ahenenud aga vastumeelsusele ja rünnakuhimule. Ajataju aluseks on tsüklilisus looduses ( päeva ja öö ning aastaaegade vaheldumine,
Loomuliku keele puhul jälgitakse: · kõne kiirust, · rütmi, · pause ja nende asukohta kõnes. Paralingvistilised vahendid on: · intonatsioon , · mitmesugused häälitsused nagu naer, nutt, köha või ohkimine. Mitteverbaalsete suhtlemisvahendite hulka kuuluvad: I Visuaalsed mittesõnalised suhtlemisvahendid 1) kineesika- käte, keha, jalgade, pea liigutused, pilgu suund (ka pilkkontakt) 2) miimika ehk näoväljendused 3) poos ning poosivahetused 4) ruumisuhted- vahemaa partnerini, pöördenurk, personaalne ruum 5) nahareaktsioonid- punastamine, higistamine jne II Akustilised mitteverbaalsed suhtlemisvahendid 1) kõnega seotud- intonatsioon (valjus, tämber, tempo, rütm, kõrgus), kõnepausid ja nende koht tekstis 2) kõnega mitteseotud helid- naer, nutt, köha, ohked jms. III Taktiilsed (puudutusega seotud) suhtlemisvahendid:
Mitteverbaalsed suhtlemisvahendid on loomupärases kooskõlas nii omavahel kui ka sõnalise tekstiga. Selle kooskõla häired takistavad olulisel määral suhtlemist. Erinevalt kõnest kasutatakse mitteverbaalseid suhtlemisvahendeid suhtlejate poolt valdavas osas alateadlikult. Mitteverbaalsete suhtlemisvahendite hulka kuuluvad: I Visuaalsed mittesõnalised suhtlemisvahendid 1) kineesika- käte, keha, jalgade, pea liigutused, pilgu suund (ka pilkkontakt) 2) miimika ehk näoväljendused 3) poos ning poosivahetused 4) ruumisuhted- vahemaa partnerini, pöördenurk, personaalne ruum 5) nahareaktsioonid- punastamine, higistamine jne II Akustilised mitteverbaalsed suhtlemisvahendid 1) kõnega seotud- intonatsioon (valjus, tämber, tempo, rütm, kõrgus), kõnepausid ja nende koht tekstis 2) kõnega mitteseotud helid- naer, nutt, köha, ohked jms III Taktiilsed (puudutusega seotud) suhtlemisvahendid:
Kuuma ja külma toitu Vedelikke Toitu, mis sulab suus vedelaks( nt. jääkuubikuid, jäätis) Vedelat ja kuiva tükilist toitu Pudenevat toitu( riid, näkileivad) Toitu, mis nõuab liigset närimist(vintske liha) Seemneid sisaldavaid toiduaineid Tihket toitu(banaan, pehme sai) Toitmise tehnika Inimene, kes pt. toidab, peaks olema asendis, kus tema silmad on võimalikult samal kõrgusel pt. silmadega ning pilkkontakt võimalik 16 Söömise ajal ei paluta pt. rääkida Julgusta pt. Anna pt. vaid pool, kuni terve tl täis toitu korraga ning vedelikku rohkem kui 10-15 ml. Keha ühe poole halvatuse korral aseta toit pt. suu tervele poolele Varu toitmiseks piisavalt aeg Julgusta pt. peale neelamist köhima Joogi pakkumine suutäite vahele aitab suu paremini tühjendada
ma mõistan, ma kuulan; pea noogutamine ; ettevaatlik tuleb olla (mitte)nõustamise märkidega ( empaatiline olemine ei tähenda nõustumist kliendiga!) Jätkamiseks lühi-reageeringute kasutamine: Jah?; räägi täpsemalt; kas sa oled valmis jätkama?; oled nõus rääkima rohkem sellest? Mitte-verbaalse käitumise kasutamine : MV käitumise sünkroniseerimine, füüsiline distants, liigutuste kasutamine, näoväljendused, pilkkontakt Hääle kasutamine : selgus ja valjus ; rääkimise kiirus ; hääletoon Vaikuse kasutamine: jälgi kliendi silmi pilgust loed välja, millal klient on lõpetanud mõtlemise Kuulamisoskused ei lisa midagi kliendi poolt öeldud infole, vaid selgitavad ja täpsustavad seda! 6.1. Selgitamine tavaliselt küsimuse vormis, mida kasutatakse peale kliendi ebaselget sõnumit nt Kas see tähendab, et ... Kas te
Mitteverbaalsed suhtlemisvahendid on loomupärases kooskõlas nii omavahel kui ka sõnalise tekstiga. Selle kooskõla häired takistavad olulisel määral suhtlemist. Erinevalt kõnest kasutatakse mitteverbaalseid suhtlemisvahendeid suhtlejate poolt valdavas osas alateadlikult. Mitteverbaalsete suhtlemisvahendite hulka kuuluvad: I Visuaalsed mittesõnalised suhtlemisvahendid 1) kineesika- käte, keha, jalgade, pea liigutused, pilgu suund (ka pilkkontakt) 2) miimika ehk näoväljendused 3) poos ning poosivahetused 4) ruumisuhted- vahemaa partnerini, pöördenurk, personaalne ruum 5) nahareaktsioonid- punastamine, higistamine jne II Akustilised mitteverbaalsed suhtlemisvahendid 1) kõnega seotud- intonatsioon (valjus, tämber, tempo, rütm, kõrgus), kõnepausid ja nende koht tekstis 2) kõnega mitteseotud helid- naer, nutt, köha, ohked jms. III Taktiilsed (puudutusega seotud) suhtlemisvahendid:
Üldine õpiedukus langenud (verbaalsuse osakaal). SPETSIIFILINE ARVUTAMISVILUMUSTE HÄIRE. Sageli kaasnevad häired emotsionaalsel tasandil,käitumises ja suhtlemisel. Levimus 6% kooliõpilastest ÕR seas 8% - 27% koos teistega 13-40% (lugemis-kirjutamisraskused) PERVASIIVSED ARENGUHÄIRED Kanneri sündroom early infantile autism kontakti puudumine, endassetõmbumine rigiidsus, ebaharilik tegevus/liigutused, hea mälu, hea ruumitaju, kõnetus (ebatavaline kõne), pilkkontakt. Aspergeri sündroom sobimatu käitumine, hea sõnavara, monotoonne kõne, piiratud huvid, kehv motoorika, kesine intuitsioon. KÄITUMIS- JA TUNDEELUHÄIRED Hüperkineetilised häired Käitumishäired Lapseeale iseloomulikud tundeeluhäired Motoorsed ja/või vokaalsed tikid Lapse või nooruki muutunud käitumis- ja tundeelu häired VARASTAMINE väikelapsed (2-4a) varastavad, sest: kõik kuulub neile samastumissoov superego, südametunnistus pole väljaarenenud
N: Jutt, mida kõike inimene teeb ja mis tal õnnestub ja lõpus nagu muuhulgas, et vabadel hetkedel on ta rusutud meeleolus ja tunneb üksindust. Hea oleks siinkohal aidata rääkija jutu tõelise sisuni. Tõenäoliselt on oluline info just jutu lõpuosas. 3. Tähenduste peegeldamine Nii saab aidata rääkijal mõista, mis teda tegelikult häirib? KEHAKEEL Mitteverbaalne kommunikatsioon ehk kehakeel hõlmab nii inimese liikumist (hoiak, zestid, naeratus, pilkkontakt ja füüsilise ruumi kasutamine) kui ka mittelingvistilisi keele omadusi (kõne kiirus, valjus, intonatsioon, hääle kõrgus jne). Zeste saab liigitada järgmisel moel: kaasasündinud, geneetilised, omandatud ja kultuuriliselt tingitud. ISIKURUUM JA KEHTESTAV KÄITUMINE o Kehtestav mõtteviis toetub uskumusele, et minu vajadused, soovid, tunded, väärtused on sama tähtsad kui teiste omad; ja et teiste vajadused, soovid, tunded ja väärtused on sama tähtsad kui minu omad.
Kui küsimusi kardetakse, siis ei tohi ületurvata. Tuleb küsida ja talle näidata, et ta sai sellega hakkama. Õigesti küsimine on väga raske oskus. Kuidas küsida õigeid küsimusi, et klient avaneks? Lepime kokku, et räägime sellest hetkel kui sulle sobib. Lähed järjest lähemale teemale Üldistused Läheneda läbi mallide lõhkumise Jne.. Mitteverbaalne taand nõustamises Näoilmed e miimika Poos ja poosivahetused Kehahoiak Pilkkontakt Zestid Ruumissuhted Mida kuulamine ei sisalda? Hinnangute andmine, tähelepanu kadumine, vahelesegamine, oma vastuse ettevalmistamine, teadmatuse tundmine, õhutamine, oma väärtuste peale surumine, väitlemine, teemade vahetamine enda huvist lähtuvalt, tahtmist olla kena inimene (sel juhul fookus ja objektiivsus kaovad), Vähetõhus käitumismaneer Komistuskivid nõustamisel Sõltuvuse tekitamine Teadmatus vastuülekande mõjust kui nõustaja võtab isiklikult
· Suhtlemisel mängib kaasa teatav eetiline aspekt · Suhtlemises on koos tahtelised ja impulsiivsed osad · Suhtlemisakt pole korratav 6 Reeglid: Psühholoogid on püüdnud määratleda mõned üldised reeglid, mis kujundavad sotsiaalset suhtlemist (Kidron 2004: 11). · Tagada suhtluse võimalikkus · Piirata agressiivsust · Markeerida sotsiaalsete kohtumiste algust ja lõppu (lähenemine, naeratus, pilkkontakt, kehaline kontakt, kätlemine, noogutamine, tervitussõnad jne) · Vältida tuleks tarbetu info kokkukuhjamist · Tuleks hoiduda vastastikust mõistmist takistavast keerukast ja segasest väljendusviisist. · Vältima peaks ühel ajal rääkimist · Enda väljendused tuleks kokku sobitada kaaslase omadega · Dialoogilisuse põhimõte · Tuleks koordineerida koostöös tarvilikke tegevusi · Impulsiivsus on eelistatum kui jäik enesekontroll
Empaatiline kuulamine = peegeldav kuulamine + positiivne hoiak + eneseaustus Positiivne hoiak on valmisolek ära kuulata teiste inimeste arvamusi ja seisukohti ning püüd arvestada kuuldut oma tegevuses. Eneseaustus on heasoovlik suhtumine iseendasse. Selle aluseks on tõepärane enesetunnetus, ellarvamusteta suhtumine iseendasse. Empaatia on võime asetada iseennast teise inimese olukorda, et objektiivselt mõista tema tundeid ja käitumist. 38. Kuidas kuulata efektiivselt? Pilkkontakt, nõjatu ettepoole, tekita kindlustunnet noogutades või ümber sõnastades, esita selgitavaid küsimusi, astuge segajaist eemale, püüa mõista kuuldut, isegi vihasena, püüa vältida mürategureid. 39. Mis on lähisuhete aluseks? Lähisuhete aluseks on meeldimine näiteks sarnasuse või hoopis erinevuse pärast. Samuti usaldus. 40. Mis on usaldus? Kuidas see tekib? Usaldus on uskumus või veendumus, et teiselt ei tule midagi halba. Tekib kogemuste, eneseavamise ja
Vastsündinu ja imikuga: kõne-eelne period. 1)Hääletsemine on 1 suhtlemisvahendiks. 2)Kõnetaju, enne 3. elukuud eristab mistahes keele foneetikat. 3)Prelingvistilisel kõnel puudub semantiline kontekst, üldise seisundi väljendus. 4)Beebelik välimus (K.Lorenz), inimene instinktiivselt reageerib sellele ja hakkab selle eest hoolitsema: suured silmad, põsad, kruglõi nos, podborodok vnutri, pea on suur võrreldes kehaga. Suhtlemine: 1)Pilkkontakt on tegevuse reguleerija- kas intenseerib või katkestub. Pilkkontaktist peab arenema koordinatsioon- vaadata sinna, kuhu ema vaatab ja vastupidi. 2) Hääletsemine (koogamine ja lalisemine), õpib, et teised kuulavad, kui mina räägin. 3)Naeratamine ja naermine. Enne 3. elukuud väljendab oma heaolu, füüsilises plaanis, pärast on sotsiaalne naeratus. 4) Nutmine. See ei saa reageerimata jätta enne 1. aastat. Häälekõrgus ja rütmika
Sügav IQ 20- 34 Raske alla 20 Diferentseerimata · Sageli geneetiline komponent (peres veel) · Kaasnevad teised häired · Enne 18 eluaastat Pervasiivsed arenguhäired · Esimesed kirjeldused juba XIX saj. algul · 1943 a. Kanneri sündroom (USA) early infantile autism kontakti puudumine, endassetõmbumine -rigiidsus ebaharilik tegevus/liigutused -mälu, ruumitaju kõnetus (ebatavaline kõne) -pilkkontakt · 1944 a. Asperger (Austria) Aspergeri sündroom sobimatu käitumine -hea sõnavara, monotoonne kõne piiratud huvid -kehv motoorika IQ variatsioonid -kesine intuitsioon · 70ndad emotsioonihäire - lapseea skisofreenia · 1977a kui eraldi haigus (RHK 8) Omane Sotsiaalse retsiprooksuse häire Kommunikatsiooni häire Käitumise ja huvide piiratus Kaasuvad häired · Algus 30-36 elukuul
Sapir-Worf’i hüpotees on keelelise relatiivsuse idee: • Tugev versioon väidab, et keel määrab mõtlemise. • Nõrk versioon pakub välja, et keel mõjutab kognitiivseid protsesse. Kõne taju ja regulatsioon Olulisel kohal kolm mehhanismi: • Kõneliigutuste regulatsioon • Kuulmine • Nägemine Kõne mitteverbaalsed komponendid on: • näoväljendused, • žestid, • kehaasend, • inimeses seisundi autonoomsed seisundid (punastamine, higistamine), • pilkkontakt, • ruumilised vahekaugused, • suhtlejate asetus ruumis jms. Grice’i maksiimid (1989): • kvaliteedi maksiim • kvantiteedi maksiim • relevantsus, asjakohasus • arusaadavus, mõistetavus MÄLU JA ÕPPIMINE Info talletamine - kuidas teabe talletamine ja taaskasutamine (mälu) võimaldab käitumist muuta keskkonnale vastavaks (õppimine). Mälu – psüühika moodulite komplekt, mis võimaldab informatsiooni omandada, säilitada ja taaskasutada (sellest bloki 1.loeng, M
kõneleda. Wernicke piirkond- vasaku poolkera koores, mis on tsentraalvao suhtes tagapool, lähemal kuklasagarale. Tegemist on assotsiatsioonikorteksi piirkonnaga, mis saab impulsse esmastelt nägemis- ja kuulmispiirkondadelt nind mis osaleb nii kuuldava kui ka kirjaliku kõne mõistmises ja mõistetava kõne loomises. Kõne mitteverbaalsed komponendid Näoväljendused, zestid, kehaasend, inimese seisundi anatoomsed signaalid(punastamine, higistamine, kahvatamine), pilkkontakt, ruumilised vahekaugused ja suhtlejate suhteline asetus ruumis jpm Kõne paraverbaalsed tunnused: I. Kõne helilised (foneetilised) individuaalsed tunnused. 1. Tämber on heli võnkumiste suhtelise kõrguse ja intensiivsuse ning kõneorgani ehituse eripära poolt loodav karakteristik. 2. Intonatsioon on situatsiooniline, sõltuv psüühilisest sisundist kõne ajal. 3. Kõne tempo. Lihtsaim mõõt- ühe ajaühiku kohta tulev sõnade arv. 4
grammatikavead kõne produktsioonis. Inimesel on olemas idee sellest, mida ta tahab öelda, kuid väljendus on raskendatud. Wernicke piirkond ajukoore piirkond, mille kahjustus põhjustab kõne mõistmise häireid, asub aju vasaku poolkera koores, kuid võrreldes Broca alaga tsentraalvao suhtes tagapool, lähemal kuklasagarale. Kõne mitteverbaalsed komponendid näoväljendused, zestid, kehaasendid, inimese seisundi autonoomsed signaalid (punastamine, kahvatamine, higistamine), pilkkontakt, ruumilised vahekaugused ja suhtlejate asetus ruumis, jpm. Kõne paraverbaalsed tunnused · Kõne helilised individuaalsed tunnused 1. Tämber 2. Intonatsioon on situatsiooniline, sõltuv psüühilisest seisundist kõne ajal. Selles võivad tahtmatult peegelduda meeleolu, suhtumine ja ärevus. 3. Kõne tempo 4. Pauside iseloom, pikkus ja jaotus. 5. Loogiline korrastus 6
kõne produktsioonis. Inimesel on olemas idee sellest, mida ta tahab öelda, kuid väljendus on raskendatud. Wernicke piirkond ajukoore piirkond, mille kahjustus põhjustab kõne mõistmise häireid, asub aju vasaku poolkera koores, kuid võrreldes Broca alaga tsentraalvao suhtes tagapool, lähemal kuklasagarale. Kõne mitteverbaalsed komponendid näoväljendused, zestid, kehaasendid, inimese seisundi autonoomsed signaalid (punastamine, kahvatamine, higistamine), pilkkontakt, ruumilised vahekaugused ja suhtlejate asetus ruumis, jpm. Kõne paraverbaalsed tunnused Kõne helilised individuaalsed tunnused 1. Tämber 2. Intonatsioon on situatsiooniline, sõltuv psüühilisest seisundist kõne ajal. Selles võivad tahtmatult peegelduda meeleolu, suhtumine ja ärevus. 3. Kõne tempo 4. Pauside iseloom, pikkus ja jaotus. 5. Loogiline korrastus 6
testi", "oot-oot", "ai-ai" jmt) Afaasia on osaline või täielik kõnelemisvõimetus, mis ei tulene kõneelundi puudest. Peamiselt on tegemist kõnekeskus(t)e anatoomilis-füsioloogilis(t)e kahjustus(t)ega. Eristatakse kõneproduktsiooni ja kõne mõistmise häireid. Kõne mitteverbaalsed ja helilised individuaalsed tunnused Kõn mitteverbaalsed komponendid Näoväljendused, zestid, kehaasend, inimese seisundi anatoomsed signaalid(punastamine, higistamine, kahvatamine), pilkkontakt, ruumilised vahekaugused ja suhtlejate suhteline asetus ruumis jpm. Kõne paraverbaalsed tunnused I. Kõne helilised (foneetilised) individuaalsed tunnused. 1. Tämber on heli võnkumiste suhtelise kõrguse ja intensiivsuse ning kõneorgani ehituse eripära poolt loodav karakteristik. 2. Intonatsioon on situatsiooniline, sõltuv psüühilisest sisundist kõne ajal. 3. Kõne tempo. Lihtsaim mõõt- ühe ajaühiku kohta tulev sõnade arv. 4
testi”, “oot-oot”, “ai-ai” jmt) Afaasia on osaline või täielik kõnelemisvõimetus, mis ei tulene kõneelundi puudest. Peamiselt on tegemist kõnekeskus(t)e anatoomilis-füsioloogilis(t)e kahjustus(t)ega. Eristatakse kõneproduktsiooni ja kõne mõistmise häireid. Kõne mitteverbaalsed ja helilised individuaalsed tunnused Kõn mitteverbaalsed komponendid Näoväljendused, žestid, kehaasend, inimese seisundi anatoomsed signaalid(punastamine, higistamine, kahvatamine), pilkkontakt, ruumilised vahekaugused ja suhtlejate suhteline asetus ruumis jpm. Kõne paraverbaalsed tunnused I. Kõne helilised (foneetilised) individuaalsed tunnused. 1. Tämber on heli võnkumiste suhtelise kõrguse ja intensiivsuse ning kõneorgani ehituse eripära poolt loodav karakteristik. 2. Intonatsioon on situatsiooniline, sõltuv psüühilisest sisundist kõne ajal. 3. Kõne tempo. Lihtsaim mõõt- ühe ajaühiku kohta tulev sõnade arv. 4
märkamisega pigem. Vanus: Millises arenguvaldkonnas ja millistes oskustes võiks probleem ilmneda? Milliste oskuste kujunemist selles vanuses võiks oodata? Milles probleem võiks väljenduda? 0.1 a vaimne areng: kas reageerib muutustele, helidele, kuidas tp jagab, puudutustele reageerimine. Kas tajub ära/tunneb ära oma ema, võõra jne. Kõnest arusaamine (tuttavad toimingud), lalisemine, koogamine. Sotsiaalsus: rahuneb nt kui ema tuleb, sotsiaalne naeratus, pilkkontakt. Ei tunne huvi ümbritseva vastu. Emotsioonide väljendamine: annab märku kuidagi/nutab, kui midagi ei meeldi, kui on valus, kui kõht tühi. Füüsiline areng: keeramine, roomamine, pea hoidmine, jäsemete liigutamine, refleksid, mis ei kao ära., ei hoia end püsti (lihastoonus madal), haaramine. Objelktida vastu peaks olema huvi ja peaksid midagi nendega tegema, kas või viskama jne. 1-3 a - Ta ei seisa, ei hakka kõndima. Ei mõista kõnet
jookse! " EI! ,,Jaluta!". Reegleid peab olema vähe, max 5. Parem veel kui 3. - Õigesti organiseeritud klassiruum. Liikumisruum, õppematerjalide kättesaadavus, rühmatöö siis lauad kokku, loeng siis tavaliselt. Füüsiline keskkond peab olema hästi organiseeritud. NÕUANDED, KUIDAS KLASSIS HAKKAMA SAADA. Distsipliiniprobleemidega toimetuleku raskusaste. Õpetaja tähelepanu vähe väärivad. Väikesed. Mitteverbaalne suhtlemine, distantsi vähendamine, pilkkontakt (19 sek) Kasuta grupitööd Pööra tähelepanu kohasele käitumisele, ignoreeri ebasobivat. Märgista käitumine, mitte õpilane. Anna valikuvõimalus! ( istu kohale, või räägime sinu probleemist peale tundi). Üks kohase käitumise, teise kohatu kirjeldus. Kehtestav käitumine. Keskmised. Korduvad, limiteeritud väike arv õpilasi seotud. Kasuta koolis kirjutatud või kirjutamata reegleid. Tuleta meelde õpilasele või vajadusel kehtesta uus. Privileegide ära võtmine (karistus).
Vastsündinu naeratus on reflektiivne. See saab alguse seesmisest heaolutundest. Umbes kuu vanune imik hakkab naeratama kuuldes inimese häält või nähes nägusid. Selline naeratus on sotsiaalne. Lapse silmad on vabad, näoilme kirgas ja vaade suunatud otse teisele inimesele. Naeratus on vastus hooldaja naeratusele ja kõnele. Lapse ja täiskasvanu vaheline pilkkontakt kinnistub ja muutub võimsamaks. Samal ajal hakkab imik koogama. On arenenud suhtlemisvõime. Kes tahes saab kuuvanuse imiku naeratama, kui ise naeratab ja jutustab imikuga. Imik ei vali veel, kellega suhelda. Mõne kuu pärast eraldab imik tuttavat hooldajat võõrast. Laps naeratab vaid tuttavatele hooldajatele. Kui vaatad rahulolevat imikut näed tema avatud, lõdvestunud ja
annaabi.ee 
