21. SAJANDI KOOL Maailm meie ümber areneb igapäevaselt ning pidevad elumuutused hõlmavad pea igat valdkonda niisamuti ei jää ka puutumata haridusvaldkond. Vaatamata sellele, et järk-järgult toimub haridussüsteemis edasiminek, tundub aeg-ajalt siiski, et me oleme takerdunud eelnevate sajandite jooksul väljakujunenud haridusmudelisse ning ei kasuta maksimaalselt ära arenenud tehnoloogia võimalusi. Fundamentaalne küsimus seisneb aga selles, et milline peaks õigupoolest olema 21. sajandile vastav kool? Õpilase koolielu sujuvus on suurel määral mõjutatud motivatsioonist või selle puudumisest
seda vett kuivatama. Selge on see, et suisa agressiivselt käitus Akmentin, kes tahtlikult Maidule pudeliga vastu pead viskas. Evolutsioonilise teooria järgi on agressiivsus inimestel kaasa sündinud instinkt ning mille kohaselt tahetakse näidata oma võimu ning tugevust. Loomariigis aitab seesugune käitumine sageli ellu jääda ja oma geenid edasi kanda, kui inimeste maailmas kehtivad siis teistsugused reeglid. Niisamuti võiks põhjuseks pidada seisukohta, et agressiivsus on sünnipärane, mida toetab psühhoanalüütiline teooria. Seega 1 oleks Akmentinis justkui agressiivne energia kuhjunud ning tal on vaja seda antud situatsioonis maha laadida. Niisamuti võib agressiooni põhjuseks olla frustratsioon ning üleüldse sotsiaalsed põhjused
Näiteks digikunst ja videomängud, mis on mõlemad saanud modernseks vastuseks traditsioonilistele lauamängudele ja maalikunstile. Osalt on videmängud omaette kunst, kuid siiski võib öelda, et need ei hakka kunagi asendama näiteks raamatuid, mida igaüks kujutaks erinevalt mõttepildis ette. Kirjandus on alati olnud väljendusviis inimestele iseenda maailma kujutamiseks ja mõtestamiseks. Iga inimene kujutab oma maailma erinevalt ning niisamuti ka tajub seda. On kirjanikke, kes kirjutavad lihtsalt oma igapäevaelust ning on ka neid, kes kirjutavad vastupidiselt eelmisele näiteks krimist või fantaasiast. Tõepoolest on fakt, et fantaasiakirjandus pole mitte reaalsus, vaid väljamõeldes. Siiski on seesuguse kirjanduse kõik tegelased tihti saanud inspiratsiooni reaalse maailma inimestest ning autor on nad paigutanud oma mõttemaailma, andnud neile kuju ja huvitava elukäigu. Näiteks oli Harry
nüüd on ta ise oma peremees. Minevikus suhtuti naisesse kui haprasse olevusse, kelle ainus eesmärk on järglaste saamine ja nende üleskasvatamine. Nüüd, aja möödudes,on naised mõistnud, et ainuke läbilöömise võimalus on enesekehtesamine ning iseloomu kasvaatmine, mis on minu arvates üks põhjustest, miks õrnem sugupool on nii öelda kodust välja saanud. Tänapäeva naisel on oma vaatenurk ja ta on piisavalt julge selle avaldamiseks. Ta seisab oma seiskohtade eest niisamuti, nagu teevad seda mehed. Väga palju vastakaid kommentaare pakkus maailmale 1999. aastal Lätis naispresidendiks valitud Vaira Vike-Freiberga. Tegemist on naisega, kes on enesekindel ning võitles oma eesmärkide eest niisamuti, nagu teevad seda kõik mehed, jättes kõrvale naisterahvale omased sotsiaalse käitumise maneerid. Osa inimesi ei suuda lahti öelda vanadest arusaamadest ja mõista, et elu liigub jõudsalt edasi, suunas, kus kõik on võrdsed ja soolist diskrimineerimist ei esine.
Ühiskonda, kus ei valitseks üks idee, üks arvamus ega üks õigus. Liberaalne demokraatia sobis selleks ideaalselt. Iseseisvumine totalitaarsest ühiskonnast tähendas võimalust olla eri meelt. Liberaalne demokraatia tähendas meile võimalust omada erinevaid arvamusi ja väljavaateid. Iga erakonna eesmärk on võimule saada, et oma poliitikat realiseerida. Samas on iga võimul oleva erakonna eesmärk oma võimu kindlustada, et võimalikult kaua võimul püsida. Niisamuti nagu iga teine erakond kindlustavad ka liberaalid võimul olles enda seljatagust. Seda võib näha nii haridussüsteemis, meedias, avalikes arutlustes kui ka karistusvõimu omavates riigiasutustes ja rahvusvahelistes organisatsioonides. Ent kahjuks nagu iga teise võimukorra puhul, võitlevad ka liberaalid teisitimõtlejate vastu. Dissidente mõistetakse ühiskonnas hukka, vallandatakse töölt või pannakse koguni vangi.
muutmiseks kasutusele võtta. Need kõik pole aga ligilähedaseltki piisavad. Inimesed on liiga kinni enese leidmisel, pööramata tähelepanu teistele asjaoludele mis nende elu rahulolevana elada segavad. Need konseptsioonid, mis puudutavad "mina" olemust on tihti valesti mõistetud. Me hoiame liialt kinni asjades, mille olemasolust pole meil tegelikult vähimatki aimu. On vaid see arusaam, et meil on vaja leida universaalne tõde, mis kehtiks üheaegselt kõige kohta. Kuid niisamuti nagu kolmnurga sisenurkade summa pole täpselt 180 kraadi, mainimata fakti et see väljaspool Maad ei kehtigi, pole tõde eal konstantne. Kui meil oleks võime loobuda oma minevikus toodetud liigsest tundepagasist ja vajadusest teada saada, kes me oleme, ei oleks ka üksinduse tundmine probleem. Need takistused inimeste vahel pole kellegi teise loodud kui meie. Käsitledes veidi spetsiifilisemalt meie ahnust säilitada kõike
on lihtsalt rehepapp. Ravitseja, nõid, tark mees - kuidas ka ei kutsuks teda, ta ongi rehepapp. Teos näitab, kui tähtsal kohal on olnud ja on võib-olla ka siiani eestlaste elus uskumine. Kurat ja Jumal on lahutamatud just sellepärast, et ilma üheta ei oleks teist. Kui meil ei oleks Kuradit, poleks kellegi kaela ajada halbu asju. Siis oleks ju Jumal ka pahategudes süüdi. Samas kui poleks Jumalat, oleks kõik heateod ja päästmised Kuradi kätetöö, niisamuti nagu ta ise oleks need inimestele toonud. Kes usub Jumalasse, kes Kuradisse või kes hoopis kellegisse/millegisse muusse. Kuid inimesed jäävad alati uskuma, et neil on kaitsja või keegi, kes neid hoiab ja isegi kui inimene ütleb, et ta ei usu millessegi, siis tema alateadvuses on see miski, millesse uskuda, siiski olemas. Vanasõna ütleb, et ükski heategu ei jää karistamata. Kui inimestel läheb hästi, siis millalgi
· Pooljuhid on enamasti kristalsed ained, aga leidub ka vedelikke ja amorfseid. · Räni ja germaanium on kaks kõige kasutatavamat pooljuhti. Neil mõlemal on neli elektroni välisel elektronkihil. · Pooljuhid on väga tundlikud välismõjude ja lisandite suhtes, peamine iseärasus on elektrijuhtivuse järsk suurenemine temperatuuri kasvades. · Pooljuhtide elektrijuhtivus kasvab (ehk elektritakistus väheneb) temperatuuri kasvades, niisamuti ka valguse mõjul. See on oluline tunnus, mis eristab pooljuhti metallist. Pooljuhi elektritakistust saab ka muuta teda lisanditega (doonorite või aktseptoritega) ledigeerides. Veidike ajalugu pooljuhtidest: · 1874- esimene pooljuhi ja metalli töötav kontakt (Braun) · 1899- elektroni avastamine · 1907- esimene valgust kiirgav diood (Round) · 1947- esimene bipolaarne transistor (Bardeen, Brattain, Shockley)
Eesti ja looduskeskkond Loodus on maailmas eksisteerinud juba ammu enne inimesi. Kõik, mis on maailmas nähtav, kuulub looduse alla. Eestis on säilinud väga rikkalik ja mitmekesine loodustik, ent siiski leidub ka siin keskkonnaprobleeme ning murekohti. Selleks, et eestlased saaksid looduse kaunidust nautida veel mitmeid aastakümneid, on vajalik tegeleda selle kaitsmise ning säilitamisega. Loodus on meie kõigi elukeskkond ja selle püsima jäämine on inimeste püsima jäämise eeldus. Tänapäeva Eestis on kahjuks mitmeid keskkonnaprobleeme, mille lahendamisega tuleb kõigi heaolu nimel hakata tegelema. Eestis on alates 1918. aastast peamise kütusena energiajaamades kasutusel põlevkivi. KirdeEestis asuvad kaks suurimat põlevkivi baasil töötavat soojuselektrijaama ning just neis kohtades on kõige tõsisemad keskkonnaprobleemid. Põlevkivi põlemisel eraldub mitmeid happesademeid tekitavaid gaase....
agromürgiteta. Moodsa toidu töötlemise meetodid võivad anda toidule mistahes värvi; lõhna või maitse. Tervise ja organismi ülesehituse seisukohalt omab olulist tähtsust asjaolu kuidas toiduaine on kasvatatud, olgu see siis taim või loom. Töötlemine ei asenda kasvatamise moodust! Mahetootmise ülesandeks on tuua taime- ja loomasaaduste kaudu loodusele algupärast energiat ja "organismi ehitusmaterjali" toidulauale. Niisamuti kui müüri ladumisel peavad olemas olema vajalikud asjad: liiv, tsement, kivid ja kui neist ühte ei jätku, siis õiget müüri ei saa.Nii on ka organismiga, kui selle ülesehitamiseks õiges vahekorras tervislikke komponente ei jätku, siis tervet organismi ei saa. Mineraalväetistega "rikutakse" normaalne kasvutempo - taimerakud suurenevad veesisalduse läbi, rakumembraanid muutuvad õhukeseks ja taimehaigustele vastuvõtlikuks. Väetisele peab järgnema haigust pidurdav mürk,
nooruslik kogu, optimistlikult naiivne ja kõrgustesse pürgiv. 1964 ilmus järgmine kogu "Tule ikka mu juurde", kus optimism taandub, tekivad hamletlikud "olla või mitte olla" probleemid. Hea ning halva vahekorda kujutab Rummo läbi lapse. Looming Aastal 1966 määrati Paul Eerik Rummole Juhan Liivi preemia. 1966. aastal avaldab Rummo ühe oma tuntumatest kogudest "Lumevalgus... lumepimedus", kus ilmneb autori eksperimenteeriv huvi keele vastu. Siingi tihti niisamuti tammuti: taara, neto ja brutosaurused, küll brutaalsed, küll netid mammutid, kõige ees olid minotaurused. ("Hüperborea", luulekogust "Lumevalgus... lumepimedus") looming 1972. aastal valminud kogu "Saatja aadress ja teised luuletused 19681972" avaldamine keelati, tervikuna ilmus see 1989. aastal. Autor hakkas kirjutama vabavärsse, mis meenutavad proosat. 2001. aastal ilmus luulekogu "Kohvikumuusikat". lisaks
kolmsada üksteist miljonit uhkeldajat, seega kokku umbes kaks miljardit suurt inimest. Kui kaks miljardit inimest, kes maakeral elavad, seisaksid hõlpsasti väljakule, mis on kakskümmend miili pikk ja kakskümmend miili lai. Ta oli sündinud tähtede all käimisest, kaevuratta laulust, minu käte pingutustest. Ta oli hea südamele, hea nagu kingitus. Kui ta veel väike poiss, siis panid jõulupuu küünlavalgus, kesköise missa muusika ja vaiksed naerutused niisamuti särama jõulukingi. Kui armastad lille, mis asu tähe peal, siis on öösel taevast nii magus vaadata. Kõik tähed õitsevad. See, mida sa mulle juua andsid, oli nagu muusika... just kaevuratta ja nööri pärast.... Kas mäletad... Küll see oli hea.
Mis juhtub, kui loobuda traditsioonilisest kooliharidusest? Paljud tänapäeva noored arvavad, et traditsiooniline kooliharidus ei ole justkui nende jaoks ning arvatakse, et tegelik tarkus peitub uuemates lahendustes nagu näiteks kodukool. Kooliharidus on kujunenud läbi aegade, seda on oma ala spetsialistid vorminud ja andnud sellele viimse lihvi. Õpilaste jaoks on tehtud ainekavad võimalikult lihtsalt omandatavaks ja seeläbi peaksid kõik õpilased saama sama taseme hariduse. Kodukool toob üles mitmeid murepunkte nagu töökohtade ülekülluse, kuna tööandjad ei pruugi arvestada kodukoolist omandatud haridusega. Samuti kaob ühiskonnast õpetajate, kui spetsialistide roll, mis küll mingil määral täidab töökohti, kuid siiski ajutiselt. Seejärel kaoks ühiskonnast väljaõpetatud spetsialistid, kes asenduksid entusiastidega, kel puudub vastav kvalifikatsioon. Koolihoonetest saaks peagi varemed, kus kodukool...
liikmega lisaks sellele oli ka organisatsioonil konsultatiivkommitee. 4. ESTÜ töö oli tõhus. TA tunnistas Saksamaa taas võrdväärseks partneriks. Terasetootmine kasvas viie aasta jooksul 40 % , lisaks võeti ka vastu deklaratsioon töötingimuste ühtlustamisest. 5. ESTÜ seos Euroopa Liiduga on see, et ESTÜ-d peetakse Euroopa Liidu eelkäijaks. Nii nagu Euroopa Liit tänapäeval baseerub koostööle erinevate riikide vahel niisamuti tugines ka ESTÜ samadele põhimõtetel. Euroopa Liidu maht on aga suurem, hõlmates enda alla rohkem maid kui ka suuremaid ühendust puudutavaid valkondi.
maakera ja vahetada nendega oma mõtteid. Kuna eri kultuurist inimestega suhtlemine on meile nii lihtsaks tehtud, siis aitab internet meil ka neid paremini mõista ja tolereerida neid meie oma ühiskonnas. Tänavapildis nähakse mitmeid teistsuguse kultuurilise taustaga inimesi, kes elavad siin ja on Eesti kultuuri omaks võtnud ning kes omakorda tutvustavad meile oma eluviisi ja mõjutavad meid läbi selle. Teistsuguse kultuuri esindajaid tolereertakse ja võetakse omaks niisamuti nagu ollakse omaks võetud ka mitmeid erinevaid toite. Neist mõtetest julgen järeldada, et kindlasti olen iga päev konkreetselt seotud gloaliseerumisega ja saan sellest pidevalt osa.
erinevad ning mis on kõige suurem erinevus. Luksushotell erineb standardhotellist selle poolest, et teenindus on personaalsem. Külastajalt küsitakse koguaeg kas ta soovib veel midagi ja tavaliselt pöördutakse kliendi poole nimepidi. Kõik teenused on ööpäevaringselt kättesaadavad. Samas standardhotellis pole selliseid mugavusi. Teenindajad ei kutsu klienti nimepidi ja ei helista, et küsida kas kõik on nii nagu peaks. Kõige tähtsamaks on hotellides klientuur. Niisamuti on ka luksushotellis, kuid mõningaste erinevustega. Luksushotelli klientideks võivad olla kõrged riigiametnikud, kuulsused või lihtsalt rikkad inimesed kes suudavad endale seda lubada. On ka inimesi kes elavad luksushotellis, kuna neile meeldib sealne teenindus ja atmosfäär. Filmis nähtud naine, kes elas luksushotellis, oli elanud suurema osa oma elust luksushotellis ja oli rahul. Ta kutsus inimesi
sees. Laanelillel on ka ilusad lehed, mis on suurema pundina koondunud varre tippu. Tegelikult on tal ka allpool lehti, aga need on tähelepandamatult pisikesed. Laanelill õitseb juunis ja juulikuus peale õitsemist hakkavad laanelille lehed järk-järgult kuivama ning septembriks pole sellest taimest maa peal enam suurt midagi alles. See-eest jätkub aga laanelille maa-alune elu, mille sarnaselt maikellukesega veedab ta suurema osa aastast mulla sees. Niisamuti on laanelillel mullas pikad peenikesed võsud – risoomid. Nende vartel on väikesed soomusetaolised lehekesed, mille kaenaldest kasvavad välja varre uued harud. Loomulikult tekivad risoomil ka lisajuured. Risoomi külgharude tipud aga paksenevad niisamuti nagu maikellukeselgi. Samamoodi kasvavad neist ka maapinnale uued laanelille võsud. Igal võsul tekib üks või kaks õit, milledest arenevad vähesed seemned.
sees. Laanelillel on ka ilusad lehed, mis on suurema pundina koondunud varre tippu. Tegelikult on tal ka allpool lehti, aga need on tähelepandamatult pisikesed. Laanelill õitseb juunis ja juulikuus peale õitsemist hakkavad laanelille lehed järk-järgult kuivama ning septembriks pole sellest taimest maa peal enam suurt midagi alles. See-eest jätkub aga laanelille maa-alune elu, mille sarnaselt maikellukesega veedab ta suurema osa aastast mulla sees. Niisamuti on laanelillel mullas pikad peenikesed võsud – risoomid. Nende vartel on väikesed soomusetaolised lehekesed, mille kaenaldest kasvavad välja varre uued harud. Loomulikult tekivad risoomil ka lisajuured. Risoomi külgharude tipud aga paksenevad niisamuti nagu maikellukeselgi. Samamoodi kasvavad neist ka maapinnale uued laanelille võsud. Igal võsul tekib üks või kaks õit, milledest arenevad vähesed seemned.
On ju nemadki kord noored olnud. Kodust saab ka alguse käitumine ning suhtumine kõigesse. Perekond on omamoodi paik, mis pakub kaitset ning ei tõuka kunagi eemale. Arvan, et õige eestlase suureks väärtuseks on elust rõõmu tundmine, võttes viimast, on tähtis seada varajalt sihid, mille poole püüelda. On oluline leida mõni hobi, millega juba varakult süvenenult tegelema hakata. Heaks näiteks on sport või muusika nad saavad pakkuda suurt naudingut. Niisamuti on tööga selle eesmärk pole üksnes raha teenimine. Pigem eneseteostusvõimalus ja teadmine, et oled tähtis ning vajalik. Raha väärtustamist võib võtta mitmeti. Kui äkki kukuks sülle suur hunnik raha, poleks ju kindlat plaani, kuidas seda kulutada. Võid osta suure maja, auto, kassi, naise jpm. Kuid kui sa neid asju omades ikka veel õnnetu oled, pole sel kõigel võltsil ju mõtet. Seega arvan, et rahal pole olulist rolli eestlase elus
vallikraavid kujundavad linna üldpanoraami, üks meie suurimaid rahvuslikke rikkusi, mis on jõudnud ka UNESCO Maailmapärandi (World Heritage List) nimekirja. Keskaegne linnasüda on alati olnud elav organism ja igapäevane elukeskkond -- jäädes selleks, kuni tugevdatud kaitsevöö teda päriselt muuseumiks ei muuda. Põhjus, miks vanalinn on säilinud, on proosaline. Olnuks Tallinn 19. sajandil jõukam, oleks vanalinn elule jalgu jäädes uue nimel ohverdatud niisamuti kui teistes Euroopa linnades. Kõik, mis tundus vana, ebamoodsa ja segavana, lammutati; selle asemele püüti rajada uut ja moodsat -- mis tollal tähistas progressi, on tänases mõistes vandalism. "Linn ei tunne ringmüüri säilitamise vastu mingisugust huvi..., mida varem nad (tornid ja väravaehitised) kõrvaldatakse, sedaon see liiklusele," kirjutas Tallinna raad 1870. aastal. http://www.estonica.org/et/Kultuur/Arhitektuur/Keskaegne_linn/
Argus on suurim pahe Maailm on mitmekülgne ja niisamuti on ka inimkond. Inimesed jagunevad kahte gruppi: ettevaatlikud ja julged. Eestlastele tuntud vanasõna: ,,Kes ei riski, see sampust ei joo" on kindlasti paljudel peakolju sisse kulunud või vähemalt korragi mõtetest läbi jooksnud. Palju on arutletud selle üle, kumb on parem pool olla hulljulge või pigem veidi ettevaatlik. Mina arvan, et neist kahest tuleks segada kompott, natuke üht kui ka teist. On ilmselge, et enne tuleb mõelda, siis teha
Visnapuu esseistlikest töödest on oluline kogumik "Vanad ja vastsed poeedid" (1921). Visnapuu oli tuntud ka kui kirjanduselu aktiivne organisaator. Oo, nukker peni Üks peni istub, nurka kükitud, nii vesisilmil vaatab, ihatseb. Laud täis on sööke lükitud, peab pidu inimene, lihatseb. Üks nukker peni vahib, niutsatab. Suu jookseb vett ja soolik koriseb. Vast pilgu roosk ta pihta siutsatab. Sööb inimene, juues joriseb. Oo, nukker peni, ma niisamuti, niisamuti kui sina alati suurt tunnen nälga, janu, valugi, saan õnne ma niisama palati. Kurb sõber, peni, mina sinuga! Ma inimene väes jõuetu. Oo, unda, ulu ühes minuga: sa ses, ja teises näljas nõutu ma. Luuletus ´´ Oo, nukker peni ´´ - räägib koerast kellel kõht tühi, kes ootab inimese laua äärest toidupala. Koera pilk on nukker, aga samas nii aus, sellest pilgust võib vällja erinevaid tundeid...seda kõike tunneb luuletuse lõpus ka peremees ise.
kogemisvahendid ning enneolematud kvaliteet ja kvantiteet. Tarbimisühiskond on tegelikult ühiskond, mis on orienteeritud aina enam suurenevale tarbimisele, ületarbimisele ja seda inimeste rumaluse ning naiivsuse arvelt. Tarbimishulluses on tegelikult mitte ainult noored, vaid ka täiskasvanud. Vanema generatsiooni hulluse üle võib küll vaielda, kuid enamik Eesti vanemast generatsioonist on elanud Nõukogude Liidus ja on nüüd, kapitalismi ja tarbimisühiskonna saabudes niisamuti pimestatud kõikidest nendest hüvedest, mida neile pakutakse ja mida muudkui tarbida saab. Sageli ei olegi meile seda "jama" tegelikult vaja. Aga tootjal on vaja, et meil oleks vaja. Ja see kihk mitmesuguse nänni järele on osa tarbimisühiskonna normidest. Et osta, on vaja raha, sageli lähevad noored tööle, et saaks jälle poest omale kogu seda "jama" osta. Võib juhtuda, et noore töö mõjub tema ja tarbimisühiskonna suhetele hoopis pärssivalt
esitatavat reklaami kui ka reklaami ja tervishoiuga seotud küsimusi üldises mõttes. Reklaamid ei tohi sisaldada või viidata ühelegi tunnistusele või heakskiidule, mis pole ehtne ja selle andnud isiku kogemustel põhinev. Tunnistusi või heakskiitu, mis on iganenud või mis ei ole mingil muul põhjusel enam kohaldatav, ei tohi kasutada. Reklaam ei tohi kujutada ühtegi isikut, ei eraisikuna ega avaliku elu tegelasena, niisamuti talle viidata seni, kuni selleks on hangitud eelnev nõusolek; samuti ei tohi reklaamides ilma eelneva nõusolekuta kujutada ega viidata ühegi isiku eraomandusele sellisel moel, et see jätab üldsusele mulje omaniku isiklikust heakskiidust. Reklaamis ei tohi põhjendamatult kasutada teise firma, asutuse või organisatsiooni nime, initsiaale, logo ja/või kaubamärki või lubamatult ära kasutada ühegi isiku, firma või institutsiooni nime, kaubamärki või muu
tõttu mees haigestubki. Pille, Johannese laps, on väga uudishimulik, nutikas ja palju küsiv tüdruk. Samas räägib ta oma ea kohta ka väga tarka juttu. Akke on mees, kes pole endaski eriti selgusele jõudnud - ta on kõhklev, kuid samas enesekindel oma usus kristlusesse. Ta tunneb süümepiinu, kuid ei anna ometi alla ega unusta võõrast religiooni. Teose jooksul ta küll taipab, et on jäänud ihuüksi, niisamuti nagu Ra märkab, et iga inimene on maailmas omapäi. Autori sümpaatia näib kuuluvat Johannesele kui ausale töömehele, kes on tollases ühiskonnas üks üsna eriline nähtus. Ra kolib tuttava agronoomi peresse katusekambrisse elama. Aja jooksul hakkab mees aga võõrustajatest väga hoolima ning sulandub sisse nende igapäevaellu. Kohalikus kolhoosis tekivad peagi töötajate vahel pinged ning üks naine tapetakse,
Herman Eek XII K Kirjalik osa ,,Seitsmes rahukevad´´ Viivi Luik 1) Räägi minategelase lapsepõlvest. Minule jäi mulje, et lapsepõlves oli minategelane pigem pettunud oma elus ning ta ei tundunud olevat väga õnnelik. Tema ainuke huvi ja rõõm tunduski olevat raamatud ja raamatukogu. Tema parimaks sõbraks oli minu arvates Ilves, kes oli raamatukogu raamatupidaja. Lapse vanemad olid suhteliselt vaesed ning isa oli suurem osa ajast kodunt eemal. Muidugi siis, kui isa oli kodus, olid kõik õnnelikud ja kuulasid tema jutte väga pingsalt, kuid arvan, et isa pidev eemalolek võis tüdrukut mõjutada tugevalt. Siiski oli aru saada, et vanemad ja teised sugulased soovisid tüdrukule vaid head ning üritasid tema tuju paremaks muuta. 2) Emal ei ole enam...
Salinger ja Holden romaanis ,,Kuristik rukkis" Salinger on ameerikas New Yorgis sündinud proosakirjanik. Ta on kirjutanud mitmeid jutte, kuid tuntumaks on teda teinud romaan ,,Kuristik rukkis". See on rahvusvahelise tunnustuse pälvinud raamat, milles kirjanik väljendab peategelase Holdeni kaudu inimese ja ühiskonna vastuolusid. Holdeni meelest ei küsi mõistmine ja eluolust arusaamine vanust. Nimelt oli noorukil õde Pheobe, keda Holden pidas arukamaks kui mõnd täiskasvanut. Just Pheobe oli see, kellega poiss mitmeid kordi oleks tahtnud suhelda ja kurta oma muret seoses probleemidega koolis. Holdenile meeldis, et ta õde mõistis teda suurepäraselt ja ei pärinud iga seiga üksikasju, vaid kuulas vaikides Holdeni hinge täitvaid mõttesopistusi. Näiteks kui nad Allie`ga käisid jalutamas ning rääkisid mõnest üldisest asjast, siis kuulas Pheobe alati neid pealt, nii et poisid tihtilugu unustasid äragi, et neil on kaasas ka v...
Naise positsioon Vanaaja kultuurides Maailmas on aegade jooksul välja kujunenud mitmeid tsivilisatsioone ja kultuure, igal ühel neist kujunes välja just neile omane maailmavaade ja ühiskonnakorraldus. Niisamuti nagu võime leida sarnasusi ja erinevusi Vanaaja ja tänapäeva vahel, võime neid leida ka võrreldes Vanaaja kultuure omavahel. Ka naise positsioon ja roll ühiskonnas on olnud aegade jooksul erinevates kultuurides isesugune. Vanas -Kreekas oli naise positsioon mehe omast väga erinev. Naistel puudusid kodanikuõigused ja igasugune iseseisvus nad kuulusid kogu oma elu isa, abikaasa või mõne muu meessugulase eestkoste alla. Ka Vanas Roomas oli naise õiguslik seisukord põhijoontes sarnane, kuid erinevalt Vana -Kreekast osales naine vähemalt kodus korraldatud õhtusöökidel ja korraldas abikaasaga vastuvisiite. Võrreldes nende kahe kultuuriga oli naiste seisund vanas Egiptuses tunduvalt kõrgem. Seal oli naistel ...
MEMO Kellele: dots Aira Lepik, PSP 6050 Avalikud suhted õppejõud Kellelt: Ermo Tambla, TSI RK-2 Kuupäev: 20.09.2010 Teema: Eesti suhtekorraldusfirmade teenuste analüüs Analüüsin oma iseseisvas töös suhtekorraldusfirma Hamburg & Partnerid (edaspidi H&P) pakutavaid teenuseid. NÕUSTAMINE Võrreldavad ettevõtted pakuvad võrdlemisi sarnaseid nõustamisteenuseid. Strateegiline ja taktikaline nõustamine on mõlemil pakutavate teenuste hulgas. Hill & Knowlton (edaspidi H&P) toob kriisinõustamise välja üldise nõustamise alateenusena. H&P seevastu pakub eralditeenust, kriisinõustamine, mille alaliikideks on eraldi väljatoodud simulatsioonid ja kriisiraamatud. Nõustamisteenused võrdlusalustel kattuvad. H&P nõustamise kohta on kodulehel rohkem informatsiooni. UURINGUD JA AUDITID H&P ei tegele ettevõttete maine uuringu ja analüüsiga. Muud sellealased teenused on pakutud. Lisaks rahulolu uuringutele, ...
Kuid ikkagi jätab ta selgitamatta mis või kes on tema jaoks Jumal. Vaid mainib, et Juma on see kõikvõimas ja kes on andnud meile võime arvamust muuta. Tema lähenemine asjadele on väga selguslik ja arusaadav, samas ka keeruline ja ka mitmekülgne. Tsiteerin: Kui ma kujutlen kolmnurka siis ühtlasi kaen oma vaimukirjaga neid kolme joont justkui kohalolevaina, ja seda ma nimetangi kujutlemiseks. Kui aga tahaksin mõtelda tuhatnurgast, siis mõistan seda ju niisamuti figuurina, mis koosneb tuhandest küljest, just nagu ma kolmnurkalgi mõistan figuurina, aga ma ei kujutle neid tuhandet külge. See lause pani mind tõsiselt mõtisklema. Et ka mõtisklustel on seatud omad piirid.
Talveks kogub ta endale ka toiduvarusid külmade päevade üleelamiseks. Poegimine Lendorav poegib 1-2 korda aastas. Pojad sünnivad neil mais-juunis ja neid on tavaliselt 2...4. Pojad on paljad ja pimedad. Nägema hakkavad pojad kahe nädala, imemise lõpetavad kuu aja ja iseseisvaks saavad kahe kuu vanuselt. Sigima hakkavad nad järgmisel kevadel. Miks on lendorav haruldane? Lendorav on meil oma leviala lääne piiril, niisamuti Lätis ja Soomes. Muidugi on valus probleem see, et lendoravale ei jätku enam sobivaid pesitsus- ja varjetingimusi. Õõnsaid haabasid, kuhu saaks oma pesa rajada, ei ole nooremates metsades, vaid keskealistes ja eelkõige küpsetes või üleküpsetes metsades, mis metsatööde käigus tavaliselt kirve alla lähevad. Peamised lendoravate elupaigad lihtsalt raiutakse maha. Viimastel aastatel on metsaraie kõvasti hoogu juurde saanud ja metsade keskmine vanus kahaneb iga aastaga
Seda tegi ta selleks, et ta ei saaks 6 kuud vangistust, see oli juba korduv mittelubatud piiriületamine, ning et saaks tagasi tulles oma vanasse hotellituppa tagasi minna. Arstina ta ei saanud Prantsusmaal praktiseerida, kuna prantsusmaa tunnustas ainult neid pabereid, mis olid kohalikus riigis välja kirjutatud. Samuti ei saanud ta lubada endale selliseid elementaarseid asju nagu abielu sõlmimine ja autojuhiload. Kuid lubade kohta ütleb ikka rahvasuu: ,,Ega siis load ei sõida." Niisamuti ei olnud ka Ravicil sellest sooja ega külma ning sõitis sõbra renditud autoga muretult ringi, kasutades seda reisile minekuks ning võikaks kuriteoks. Ta oli oma mõtetes juba tuhandeid kordi mõelnud, et kuidas tapab Haake tema ülekuulaja tagaotsitavate varjamise eest. Mõrva sooritas ta perfektselt, ühtegi jälge ei jäänud Haake ja tema vahele ,.kui ainult see, et ta oli Haakega samas baaris viibinud mõned minutid.
Sain teada, et loodet ümbritseb kolm kesta, milleks on: amnion e. veekest, mis sisaldab loodet ja lootevett, koorion, varikest. Samuti oli uueks teadmiseks see, et loode vereringe (nabaväädis) erineb täiskasvanud organismist. Veenis voolab arteriaalne veri, st loode saab sealt hapnikku, ning arteris voolab venoosne veri, st süsihappegaas ja jääkproduktid eralduvad emale. Leian, et filmiseminarid on hea võimalus õppida ning kinnistada materjali. Inimesed on erinevad, niisamuti on ka õppimistehnikad erinevad – mõnel on nägemismälu, teine peab jälle palju kirjutama, et uus materjal paremini kinnistuks. Nähes oma silmaga, on palju kergem kõigest aru saada, sest on loodud mingi kuvand. Tavaline õppimine, st loengud ja raamatud, ei ole piisav, et kõigest aru saada.
Nimelt Nõukogude Liidu juhtivad teadlased tutvusid Kalevi nätsu näidistega ning jõudsid järeldusele, et see on kvaliteetne ning omab värskendavat mõju. Lisaks pidavat see parandama kosmonautide vastupidavust erinevate rõhumuutuste puhul ning aitama ka une ja suitsetamiseprobleemiga. Põnev oli vaadata ja uurida erinevaid sokolaadipakendeid läbi aegade, kuidas pakendi disain ja värvid on muutunud ning muidugi meenutada, milliseid ise on poest ostetud. Niisamuti olid stendil välja toodud kommikarbi Maiuspala erinevad pildid, mille kohta olin varem lugenud uudiseid, et otsitakse uut kaanetüdrukut, kuna senise kaanefoto kasutamine oli muutunud võimatuks selle halva kvaliteedi pärast. Vaieldamatu lemmikosa oli näitusest see, kui sai mingil määral ka ise kaasa lüüa. Nimelt oli üks stend ettevalmistatud nii, et kõik külastajad saaksid oma ninaga nuusutada kunagisi ja praeguseid Kalevi kommide olemust
Kõige pingelisem periood laste ja vanemate vahel on siis, kui algab puberteet. Muututakse liigemotsionaalseteks ja minnakse tülli tühiste asjade pärast. Pidevalt võib esineda teravaid sõnavahetusi, millega tehakse haiget mõlemale osapoolele. Ei taheta leppida teiste arvamustega ning kompromisside leidmine võib tunduda mõnikord peaaegu võimatu. Lapsed ei taha ka aidata vanemaid majapidamistöödes. Klassikaline vastus kõlaks, kas "varsti" või "ma ei viitsi". Kuid esineb niisamuti neid, kes suudavad olla puberteedist tugevamad. Võibolla on see hoopiski tingitud kodusest kasvatusest, kus lapsevanemad oskavad ennast kehtestada ja teha õigeid valikuid. Mõnikord võivad erisugused probleemid tunduda sama tugevad kui betoonseinad. Nendest läbimurdmine on ilmselgelt võimatu, kuid siiski leitakse enamjaolt tülile lahendus. Tänapäeval on kiire elutempo, mis paratamatult segab häid suhteid põlvkondade vahel. Noortele meeldib seltsida pigem enda vanustega. Kui
väljendus näib niisamasuguse mõttetusena nagu valge nõgi või palav jää. Kui klaas ei oleks "kõva vedelik", kui teda ei saaks muuta sitkeks nagu tainas, ei saaks me valmistada temast erikujulisi esemeid. Öeldakse: tao rauda, kuni see on tuline. Klaasist võiks öelda peaaegu sedasama: puhu klaasi, kuni see on tuline, kuni ta pole läinud kõvaks ja rabedaks. Suurem osa klaasesemetest puhutakse niisamuti, nagu lapsed puhuvad seebimulle. Ainult õlekõrre asemel võetakse pikk raudtoru. Kui potis keedetud klaas on jahtunud, võtab tööline natuke klaastainast toru otsa ja hakkab puhuma. Tekib klaasimull, millest saab vormida erinevaid klaasesemeid. Klaasipuhumine on raske ja tervistkahjustav töö. Seepärast kasutatakse paljudes tehastes mitte inimkopse, vaid mehaanilist õhupumpa. Kuid klaasese välja puhuda - see pole veel kõik. Vaja on osata seda ka jahutada.
"Läänerindel muutuseta" E.M. Remarque/ sõda hävitab ja teeb inimesed loomadeks, kes käituvad instinktiivselt, et pääseda eluga "Stepihunt" H.Hesse/ inimese lõhestumine kaheks (loomaks ja inimeseks) "Ööbik ja roos" O.Wilde/ armastuses ja selle seletamatu jõud "Tobias Mindernickel" T.Mann/ meil ei ole õigust võtta teiselt tema õnne "Aednik" R.Tagore/ vägivallatuse, vabaduse ja inimlikkuse sümbol 19 Aforismi väärtusega mõte: Elu on mõistatus ja saladus, armastus niisamuti (R.Tagore) Iga inimene on ainulaadne; ta on pärilikkuse, võimaluste ja andekuse nii habras ühendus, et teda tuleb kaitsta (H.Hesse) 20 O. Wilde- estetismi üks tähtsamaid esindajaid sümbolistlikus kirjanduses Sündis Dublinis. Valdas prantsuse, kreeka ja ladina keelt. Eriti andekas oli keeltes, kirjanduses; matemaatikas ja spordis andetu. Lõpetas ülikooli kiitusega. Kujunes välja esteeditsev maailmavaade. Esimene kogu ilmus 1881. Edeva seltskonnaeluga. Eesmärgiks leida kõiges kunsti
Lemmikspordiala Minu lemmikspordialaks on jooksmine. Harrastan seda 2 korda nädalas. Sporti teen selleks, et olla heas vormis ning samuti ka vereringe parandamiseks. Jooksmise üheks tähtsaks energiaallikaks on ATP-d. Lihastel on kolm energiaallikat, mis tagavad kestval pingutusel organismi pideva varustamise energiaga. Jooksmise alguses tarbin oma lihastes olemas olevat ATP-d, mis on akumuleerunud puhkeperioodi kestel. Seda jätkub mul umbes 10 sekundiks. Kui minu jooksmine kestab 10 sekundist 1 minutini, sünteesitakse pärast varuks kogutud ATP ärakasutamist vajalik ATP glükolüüsi käigus. Kuid, kui ma jooksen rohkem kui minuti, siis sünteesitakse vajalik ATP aeroobsel hingamisel, mis võimaldab mul jooksmisel püsivalt pingutada. Sellisel viisil toimub minu keha varustamine energiaga, mida nimetatakse energeetiliseks pidevuseks. Aga tekib küsimus, kust ma selle energia saan? Energia saadakse süsives...
Kas keskkond vajab meie kaitset? Lugupeetud õpetaja ja head klassikaaslased. Minu nimi on .................ning räägin teile teemal "Kas keskkond vajab meie kaitset?" Me kõik oleme kursis sellega, kuidas meid ümbritsev keskkond igapäevaselt muutub. Meie teadlikkust suurendab meedia ning samuti ka meie enda silmad, mis näevad ümberringi asetsevaid suitsevaid tehasekorstnaid ning kiirteedel kihutavaid sõiduautosid. Kui üldiselt võtta, siis muutused võivad olla nii positiivsed kui ka negatiivsed. Kui aga muutumist tänapäeval seostada sõnaga keskkond, siis ei saa me seda muutust kuidagi seostada positiivsusega. Niisamuti on ka eelnimetatud teguritega, mis keskkonna muutumist kiirendavad. Miks on see nii? Kas keskkonna hukale määratuse oleme tõesti põhjustanud meie - inimesed? Vastus ei ole keeruline - vaid inimeste tänapäevane kiire eluviis ning hoolimatus meid ümbritseva suhtes ongi tekitanud selle o...
Lainete levimiskiirus v= / T = f. (v=l/t) Amplituud suurim kaugus tasakaaluasendist a suurim halve. Joonkiirus ringliikumisel = ringjoone pikkus : periood. v = 2 r / T. Seega v = r . Joonkiirus on suunatud piki ringjoone puutujat. JOONKIIRUS ON VÕRDELINE NURKKIIRUSEGA. Faas näitab, millises seisundis võnkuv keha parajasti on. Faasi mõõtmine nurga kaudu põhineb sarnasusel võnkumise ja ringliikumise (pöörlemise) vahel. Faas muutub ajas lineaarselt, niisamuti nagu pöördenurk ühtlasel ringliikumisel. Faasi muutumise kiirust nimetatakse ringsageduseks. Ringsagedus on identne nurkkiirusega ringliikumisel, mille periood ühtib uuritavate võnkumiste perioodiga. Suurust liikumisseaduse üldkujus x = A cos( t + ) nimetatakse algfaasiks (faasiks hetkel t = 0). Suurust t nimetatakse faasiks. Faasi SIühikuks on radiaan. Impulsimomendiks nim tema impulsi ja trajektoori kõverusraadiuse korrutist.
Naftat kasutatakse ka müügiks ja saadud raha eest tehakse võimatu võimalikuks, näiteks tehissaared Dubais. Kõige tuntum paik kus leidub naftat on Nigeeria, seal aga on vaeseid peaagu 70%. 50 aastaga on tekkinud rikaste ja vaeste vahele suur lõhe, see on suurem kui kunagi varem. Tänu tehnoloogia arengule on ka kaubanuds 20 korda suurenenud, inimesed tarbivad igapäeva asju rohkem. Globaliseerumisel tänapäeva maailmas on küll palju häid külgi, kuid niisamuti ka palju halbu. Inimesed tahavad muuta oma elu paremaks, kuid nad ei tea, et võivad meid viia hoopis hukatuseni. Maailma tuleks muuta täpselt niipalju, et positiivsed ja negatiivsed asjad oleksid tasakaalus.
Kalender hõlmab mitmeid religioosseid pühi, neid on nii rõõmsaid kui ka kurbi. Pühade tähistamine on saanud osaks ka meie kultuuris Kristuse sündi tähistame jõulude näol, hingedepäeval meenutame kadunukesi. Eestlased ei ole küll usklik rahvas, pigem järgime vanarahva tarkust, kuid siiski on kristlus mõjutanud meie traditsioone. Religiooni mõju kultuuris on väga sõltuv. Enamasti mängib suurt rolli selle religioosse maa ajalugu. Maailmas on väga palju erinevaid kultuure ja niisamuti on see usunditega. Osa usumaade elanikest seabki endale põhimõtteks religiooni ja selle õpetuste järgi elamise, kuid paljud jäävad sellest kõrvale. Kui on rohkem süvausklike, on kindlasti usuõpetuse mõju kultuurile tajutavam ning see määrab ära mitmedki käitumisnormid, mida rahvas on harjunud järgima. Selge on see, et religioonil on suur osa kultuurielu olemuses ning seda on raske muuta, aga vahest sellel ei olegi tarvidust.
Kuidas need väärtused muutusid? 18. sajandil nägid paljud töölisklassi lapsevanemad oma last kui tulevast töölist, kes aitaks töötegemisel või teeniks perele raha. Keskklassi peredes väärtustati lapsi emotsionaalselt rohkem. Samuti tagati neile lapsepõlv, kus juba varases eas ei pidanud nad suure mahuga tööle hakkama. Aja möödudes väärtused muutusid. Töölisklassis ei peetud enam last tulevaseks tööliseks, vaid järeltulijaks, kes pakkus perele rõõmu ja muid emotsioone. Niisamuti ka keskklassis. Lastele omistatud väärtused töölis- ja keskklassis said üsna sarnaseks. 6. Millised võiksid olla ühiskonnas moraalselt aktsepteeritavad põhjused laste elukindlustuseks tänapäeval? Ma leian, et lapse elu otsene kindlustamine on üsna amoraalne, sest juba hetkel leidub inimesi, kes saavad lapsi lastetoetuste eesmärgil. Elukindlustamisega võivad kaasneda ka 19. sajandiga sarnased juhtumid, kus vanemad jätevad lapse nälga ja laps surem. Küll aga peaks
generatsioonide erinevusest isegi kasu olla. Kodust saab ka alguse käitumine ning suhtumine kõigesse. Perekond on omamoodi pelgupaik, mis pakub kaitset ning ei tõuka kunagi eemale. Tundmaks elust rõõmu, võttes viimast, on tähtis seada maast madalast sihid, mille poole püüelda. On oluline leida mõni hobi, millega juba varakult süvenenult tegelema hakata. Heaks näiteks on sport või muusika. Nad saavad pakkuda suurt naudingut ning plussiks on tunnustuse pälvimine. Niisamuti on tööga, selle eesmärk pole üksnes raha teenimine, pigem eneseteostusvõimalus ja teadmine, et oled tähtis ning vajalik. On äärmiselt väikekodanlik seada raha esiplaanile. Raha väärtust elus võib võtta aga kaheti. Kui äkki kukuks sülle suur hunnik raha, poleks ju kindlat plaani, kuidas seda otstarbekalt kulutada. Võid osta suures tuhinas maja, auto, kassi, naise... On ka võimalik hakata enda ümber inimesi kokku ostma, saamaks tunnet võimust ning tähtsusest.
" Kuskil peab olema õnn" (A.Suuman) Vaatamata sellele, et me ei mõtiskle päevast päeva selle üle, mis on õnn, tahame ometi õnnelikud olla. Seda soovib meist enamik ja peaaegu iga päev. Kuid milles peitub õnn? See küsimus on käinud läbi kindlasti paljude inimeste mõtetest. Arvamused on loomulikult erinevad ja niisamuti ka eesmärgid ja soovide mahukus, mille poole püüeldakse. "Kui mina suureks saan, siis ma tahan olla väga rikas ärimees, kellel on hästi suur maja ja mitu autot!", hüüdis mulle mu 6aastane väikevend küsimuse peale, et kelleks ta suurena saada tahab. Selle unistuse põhjal võib järeldada, et tema õnn peitub ainult rahas. Muidugi enamasti see tänapäeva ühiskonnas ka nii on. Majanduslangusega kaasnevad aina tõusvad hinnad ja langevad
Õnn Kuidas saada õnnelikuks? Arvan, et sellele küsimusele ei saa vastata üldiselt. Õnn on minu arvates igal inimesed individuaalne ja väga erinev. Osad inimesed on õnnelikud kui pasitab päike, muru on roheline, saab uue asja ning mõni on õnnelik kui saab kellegil haiget teha nii füüsiliselt kui ka vaimselt. Niisamuti erineb ka see kuidas üks või teine inimene õnne tajub ja seda väljendab. Paljud inimesed näitavad oma õnne näo ilmetega ja liikumisega. Inimese nägu muutub rõõmsaks- suunurgad kerkivad üles ning silmad lõõvad särama samuti muutuvad osad inimesed väga energiliseks. Samuti on meie seas inimesi kes oma õnne kuidagi välja ei näita ja hoiavad oma õnne endas ja on seesmiselt õnnelikud. Need inimesed elavad oma õnne välja üksinda olles kuskil omaette.
kindlasti igavat ja ebamugavat vormi, mida päevast päeva kandma kohustati. Õpilaste rõõmuks loobuti koolivormist kiiresti pärast taasiseseisvumist 1990. aastatel, kuid selle taastasid uuesti eliitkoolid eesotsas Audentese erakooliga. Tänaseks on oma kindel vorm enam kui kümnel koolil ning selle populaarsus aina kasvab. Põhiliseks poolt argumendiks koolivormile tuuakse distsiplineeritust ja võrdsust, mis peaks vähendama koolivägivalda. Õpilased kipuvad võrdlema kõike ja kõiki, niisamuti ka riideid. Majanduslikult vähem edukate perede lapsed aga jäävad koolis teiste naerualuseks, sest ei saa endale firmariideid lubada. Paljud arvavad, et koolivorm lahendaks olukorra. Mina sellega aga ei nõustu. Kui riietus on kõigil üks, siis leiavad õpilased kindlasti muid asju, mida võrrelda. Olgu selleks siis mobiil, koolikott või jalanõud. Seega võrdlemine ja sellega kaasnev kihistumine ei kao kuskile ja sellega koos jääb püsima ka koolivägivald. Selle probleemi
Kindlam on astuda, kui tead kuhu oled teel Elus on oluline omada eesmärke ja seada sihte. Iga inimene astub oma rada pidi. Näiteks, kirjanikud loovad maailmu omaenese vaadetest ja fiktsioonist. Nad panevad oma mõtted elama ning annavad tegelaste kaudu edasi enda ideed ja arvamused. Iga kirjandusteos on kui eraldiseisev reaalsus: neis on tegelased, keda päriselt ei eksisteeri ja seadused, mis väljaspool raamatut ei kehti. Klassika suurkujud Emile Zola, Sophokles, Prosper Mérimée on oma looduga kujundanud minu maailmapilti ja teekonda. Kõigepealt tooksin esile Emile Zola, kes oli prantsuse vabakutseline kirjanik ja naturalismi esindaja. Ta on mulle sügavat muljet avaldanud teosega ,,Théresé Raquin''. Raamatu meestegelasel Camillel on eesmärk silme ees. Ta soovib saada edukaks ja tuntuks ning liigub kindlalt oma sihi suunas; ta teab, et miski ei sünni üleö...
Tulevik on meie endi kätes ,,Mida Juku ei õpi, seda Juhan ei tea" nii ütleb üks Eesti klassikalistest vanasõnadest. Tuleb tõdeda, et see ei ole niisama tuulde loobitud lause. Tõepoolest, iga elatud päev mõjutab tulevikku, vastavalt siis kas rohkem või vähem, paremuse või halvemuse poole. Enamik noori, vähemalt minu kodulinnas, ei mõtle sellele ja teevad seetõttu mõtlematuid otsuseid, ilma et nad oskaks aimata, et see mõjutab nende tulevast elu. Mina aga olen hakanud selle peale üha enam mõtlema, mis veel ei tähenda kardinaalseid muudatusi mu tegudes, kuid ma arvan, et see on siiski üks samm edasi, üks samm parema tuleviku suunas. Peatudes pikemalt eespool mainitud vanasõnal, siis see toetab ideaalselt väidet ,,tulevik on meie endi kätes". Mida minevikus ei õpi, seda tulevikus ei tea nii et tasub juba varajases eas pingutada. Alati küll ei pruugi piisata maksimaalsest pingutusest saavutamaks soovitud...
See kõik mõjutab last ja tema maailmavaadet ja sellest tekib ka erinev isiksus. Mõned inimene ei pruugi kasvada täisväärtuslikuks isiksuseks, kuid teda saab suunata õigele teele. Nendeks suunajateks toime tulla. Isiksus ja emotsioonid on omavahel tihedalt seotud mõisted. Pole olemas isiksust emotsioonideta ja emotsioone isiksuseta. Sellele vaatamata on emotsionaalsus inimese elus kogu aeg olemas, aga eri hetkedel ja erineva mõju ja sisuga. Niisamuti on iga inimene isiksus, olenemata ajahetkest või olukorrast. See on üks tõestus, miks isiksus ja emotsioonid on omavahel seotud, nad kumbki ei kao inimese elust kunagi. Näiteks, kui sul on negatiivsed tunded, siis see mõjutab sind ja sa tundud kurb. Kui sa oled rõõmus, siis sa näid ka teistsugusem ja kõik räägivadki sinust kui rõõmsameelsest isiksusest. Kui ühe kindla käitumisega inimesi esineb juba rohkem, võime me pidada neid käitumise iseärasusi isiksuseomadusteks.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
