Külmale maale Eduard Vilde 1. Ennustamine Millest raamat võiks rääkida. Millest tegelikult rääkis. Raamat võiks rääkida lugu inimestest Raamat rääkis tegelikult Väljaotsa Jaanist keda küüditatakse või saadetakse külmale kes oli aus ja korralik mees, keda aga maale. ootas ees päev kus algas sõit siberisse. 2. Mõned meelde jäänud laused või ütlused teosest. Jrk. Nr Lause Põhjendus, miks meelde jäi. Lk. nr 1 Kaie silmad läigivad nagu Jäi meelde, sest võib olla ikka 173. palavikutõbisel, ta sirutab väga suur kaotus emale. mõlemad käed kaduvale rongile rongile järele, nagu tahaks teda veel vilkeks peatada. 2 Kõneleja vahtis seejuures Jäi meelde, sest võis ikka 74. meeleavald...
2.4HIRMUD Oma olemuselt on hirm ja paanika keha talitluste ülemäärane reaktsioon tundmatutele või ohustavatele olukordadele sellistes olukordades tekib kehas palju adrenaliini(AT). Teatud piirini tunneb iga inimene hirmu . Ta peab selle ületama või õppima koos sellega elama. Enamus lapseea hirme on normaalsed ja nende ületamine aitab lastel kasvada, identiteeti saavutada ja elus toime tulla. Kui hirm on tugev, last pidevalt muserdav, siis võib see põhjustada tervisehäire.Tüdrkukud on üldiselt kartlikumad kui poisid,see võib tuleneda sellest, et vanemad laidavad poiste hirme maha . Mõnedel lastel on välja arenenud foobiad -irratsionaalsed, tahtmatud hirmud, mis ei vasta olukorrale ja häirivad lapse normaalset tegevust. Mõnikord kasvavad foobiad välja spetsiifilistest sündmustest (ähvardav koer, läbitehtud või nähtud autoõnnetus), kuid sagedamini saavad need alguse lapse sisemisest ebakindlusest ja ärevusest
Igavene laps Meie hinges säilib laps kogu elu vältel, ka siis, kui oleme juba vanad. Miks meis elutsev lapsikus elu jooksul ei kao või tema mõju meie tegemistele ei vähene, seda ei tea meist keegi. On see siis hea või halb, seda ei oska öeldagi, kuid just see omadus hoiab meid erksana aga siiski paneb meid vahel nii mõndagi piinlikusse olukorda. Muserdav on vaadata inimesi, kellel on alati morn nägu peas, kes suhtuvad kõikidesse oma tegemistesse ülisuure tõsidusega ning kes üleüldse elust mingit rõõmu ei tunne. Vähemalt välja nad seda ei näita. Palju parem on enesetunne siis, kui vaadata inimest, kes naeratab tihti, kes suhtub asjadesse võimalikult positiivselt ning näeb kõiges halvas kasvõi kübekestki head. Teine lapselikkust väljendav külg inimeses pole nii positiivne. On ju teada,
Kirjutab armastusesest negatiivses toonis ( ,, Maryle " , ,, Augustale ") Vaba riimiskeem Lahingute kirjeldused (,, II ") Pikad laused Ergutusluule( ,, Ludiidide laul " ) Kirjutab karjastest või mainib neid üpris tihti ( ,,Karjaste laul. Ott ning Kreeka jumalalate mainimine Peedo" ) Luuletuste meeleolu muserdav, kurb Kirjutab armastusest positiivsemalt Teiste riikide/linnade mainimine, Kirjutab naiste ilust ( ,, Jaagu laul ") mitte Inglismaa/Sotimaa( Nt. ,,I" mainib ta Lissaboni, Egiptust) Jumalast kirjutamine/Jumala mainimine Poliitika (,,Ood maisipurustajate vastu suunatud seaduse tegijaile") Luuletused on energilised, rõõmsad.
EKSPRESSIONISM 20. sajandi I pool Ekspressionism on ... Kole depressiivne muserdav tragikoomiline emotsionaalne sünge deformeeritud ahastav lootusetu kirglik tume porine dramaatiline huvitav vastuoluline moonutatud õõvastav atonaalne konfliktne kurb põnev tundeline väljendusrikas LAHE!!! Ekspressionism ei ole... Armastav lõbus armastusväärne õnnelik lustlik kaunis päikseline rahulik
Luhta läinud abiellumispäev murdis viimaks tüdruku. Ta usaldas esimest korda oma südame kellelegi ja see murti tuhandeks killuks. Talle ei jäänud muud üle kui joosta, joosta võimalikult kaugele. Seal, kaugustes, suutis ta oma elu uuesti järje peale saada. Jane oli siiras ja südamlik. Kui Eyre oli leidnud oma sisemuses jälle rahu, tundis ta, et on võimaline mr.Richesterile andestama. Ta põgenes külast ja läks tagasi Tornfieldi, kus vaatas talle vastu muserdav vaatepilt, mõis oli tulekahjus hävinud. Ta tundis, et peab igal hinnal olema oma armastatule toeks ja olema igavesti tema kõrval. Pärast kannatusi ja kurbusi, leidis Jane Eyre viimaks rahulolu ja õnne. Keidi Kitt, 11b
Alfred Wake- kirikuõpetaja, keda mainitakse raamatus korra. On väga abivalmis Luke aitama. Mr. Abbot- kohalik advokaat, kes on kahtlase iseloonuga ja Luke isegi kahtlustab teda, aga langeb kahtlusaluste nimekirjast välja, sest Fullertoni mõrva ajal ei olnud ta Londonis. Mr. Ellsworthy- halva kuulsusega ja artistlik vanavarapoe pidaja, kes korraldas veidraid tseremooniaid keskööl Nõidade aasal. Major Hutton- erus sõjaväelane, kelle naise surm oli ainult talle muserdav. Peab ülal kolme koera. Doktor Geoffrey Thomas- sõbralik noor mees, kes oli kahtlusalune pikka aega, aga langes välja. Rose Humbleby- dr. Thomase kihlatu. Ilus ja armsa iseloonuga neiu, kes ei saa oma ise surmast üle. Mrs. Humbleby- Rose`i ema. Abikaasa äsjane surm oli naise nii segadusse ajanud, et ta nägi kurjust kõikjal. Kahtlustas, kes on mõrvar. Inspektor Battle- Scotland Yardi tuimanäoline kõrgem ametnik, kes tulen Luke`le appi, aga ilmaasjata, sest Luke leidis mõrvari.
värsside, et inimene vajab ka tundmusi, et elu ilma õrnuseta ja armastuseta on ainult elutu, krigisev ja kriiskav masinavärk." Oleksin tahtnud heameelest karjuda, et keegi on sellest aru saanud ja ütleb seda ka teistele. Lihtne, ent oluline tõde. Vaadates end ümbritsevas tänapäevases ühiskonnas ringi, näen sageli, et inimesed tormavad nagu oravad ratta peal ning paistavad unustavat, missugune elu tegelikult olla võiks. Ainus, millest mõeldakse, on töö, rahaprobleemid ning kõik muserdav. Milleks, tahaksin ma küsida? Miks vaevata oma pead kõige negatiivsega? Mõeldes negatiivselt saadame endast välja ka samasuguseid energialaineid, mis tõmbavad veel rohkem mittemeelepärast ligi. Veel, miks mõelda igasugustele teadustele, kellel on vaja teada pisiasjadeni selle maailma saladusi? Kui kõik välja uurida, pole enam mitte midagi põnevat ja salapärast järel. Pole vaja inimestele matemaatilisi valemeid ning suuri teooriaid
Tunnetasin autori kaastunnet, eriti tantsude lõpus, kui keegi jälle lahkus kuskile, kust ta eales tagasi ei tulnud. Kindlasti näitab teos, et eestlased on visad ja töökad ning niisama meid siit maalt välja ei juurita, ükskõik kui julmi meetmeid kasutada. Algul häirisid mind teose juures autori kommentaarid, mida tavaliselt raamatutesse ei kiputa kirjutama. Aga sarnaselt ,,Tõele ja õigusele" oli see raamat nii muserdav ja nukker. Toon näiteks paar kohta: Autori kommentaare enne Taaveti koju jõudmist: ,, Sest seal eemal, künka otsas, on ainult valusate mälestuste kodu, ja ehk ongi parem, kui ta sinna eriti ei rutta." ,,Puud on hädised nagu üksijäänud inimesed, kuid siiski punetab neil ladvas vilju." Lisaks Mats Traadi vaimukatele kommentaaridele leidub ka neid märkusi, mis jällegi muudavad teost hulga nukramaks ja sügavamaks, hinge pressivamaks. Nt:
veelgi väiksemad kui rahvademokraatiamaadel (st satelliitriikidel). Kohalikud kommunistlikud parteid allusid täielikult Moskvale ning kujutasid endast üleliidulise kompartei kohalikke osakondi. Sõjajärgsetel aastatel olid Baltimaade komparteide eesotsas nn juu-nikommunistid ehk Nikolai Karotamm Eestis, Janis Kalnberzins Lätis ning Antanas Snieckus Leedus. Hilja Lille mälestused On 1944. a hilissuvi, hinge ahendav ja mõtteid muserdav oma pahaendeliste eelaimdustega, oma hukatuslike kujut- luspiltidega. Väliselt oli (Karksi-Nuia) alevik endises olukorras, lahkunud Saksa väed polnud rüüstamist ega põle- tamisi teinud. Punaväelased olid aga igati oma metsikust näidanud, purustades ja tagastades majades ja ümber- kaudsetes taludes, ja siit algab minu kannatuste rada. Oktoobri algul tuli minu juurde koolimajja mu ammune
arenemist. Ometi ollakse väga kiired tegema statistikaid. Statistika aga on vägagi võrdlev. Paika on pandud keskmine ning väga kiiresti ja alateadlikult võetakse see normiks. Kui arst näeb normile mittevastavate mõõtudega loodet, last või imikut, on ta automaatselt kahtlustav ning püüab kõrvalekallet parandada. Mõneti on paikapandud normid head (näiteks kooliküpsus seitsme aastaselt ...) kuid mõned lapsed arenevad täiesti omas tempos. See on vanematele väga muserdav, kui kõik tema ümber kahtlustavaid pilke saadavad ning küsivad, et kas laps on ikka normaalne. Normid on inimestesse sügavalt juurdunud- keskkooli, ülikooli, töökohale kandideerimiseks on vaja läbida erinevaid teste, vestluseid ning muid mõõtvaid protseduure. Kui ei oleks seatud norme või kriteeriume, võiks tekkida tõeline kaos. Samas tuleb kindlasti meeles pidada, et kõik peab olema suhteline ning painduv, sest keegi meist ei ole kõikidele normidele vastav.
Psühholoog lausus, et foobiat ei ole võimalik ravida ainult 12 medikamentidega, kõige efektiivsem on medikamentidele lisada ka psühhoteraapia. Kristi Raaval on ka endal foobia, nimelt kinnise ruumi vastu. Temagi pole sellega arsti poole pöördunud ja üritab ise harjutusi tehes sellest vabaneda. Psühholoogi sõnul on foobia vältimine halvim mõte, sest siis võib tekkida lumepalliefekt ning lõpptulemus võib olla väga muserdav. Inimestel on ilma abita väga raske foobiaga toime tulla, sest vältiv käitumine ei vii kuhugi, see ainult suurendab probleemi. Tänapäeva ühiskonnas on foobia probleemiks just sellepärast, et palju on varjatud foobiaid, millest ei räägita ning tegelikkuses ei tea keegi kui palju on foobiaid kokku. Vaheklipp on lavastatud ning selle sisuks on koolifoobia (skolinofoobia). Koolifoobia teema on aktuaalne, sest tänapäeva õpilastel esineb seda rohkem kui kunagi varem. Seda
avastada ja tunne oli selline, noh, positiivset kogemust tõotav. Aktus oli vähe teistsugune - viibisime õues, kuulasime õpilasi esinemas (Anita Rotberg esitas seal vist Birgit Õigemeele "On nii täiuslik see") ning lasime heeliumiga täidetud õhupalle lendu, et tähistada ühisgümnaasiumi avamist. Seda kanti vist üleriigiliselt üle, samal ajal avati ka mõned teised riigigümnaasiumid - mingi ühisaktuse stiilis asi. Mis tunne oli siin koolis lõpetada? Väheke muserdav, samas meeletult ootusärev. Kool ise oli sotsiaalselt nii meeldiv, toetav ja arendav, et hingekriipiv oli lahkuda, samas ülikooliaeg tõotas tulla üks suur seisklus... Seega nii ja naa. Aktus jättis iseenesest hea tunde sisse, väga tore oli. Eredaim mälestus LÜG pakkus meeletus koguses naerukrampe ja vägevaid kogemusi, aga miskipärast tulevad mulle alati kooliajale tagasi mõeldes ette kõigepealt kaks situatsiooni õppealajuhataja kabinetis. Kirjeldan ühte
vanaks kuulutatud seisukohti, mis tegelikult ei vanane. 1 --------------------------------------- MIS ON MUST KASVATUS? Musta kasvatuse mõiste jõudis pedagoogikasse Saksamaal elava psühhoanalüütiku Alice Milleri kirjutistega. Pole olemas valget kasvatust, vaid igasugune kasvatus on must, last kahjustav ja muserdav. Ärge segage vahele, laske lastel kasvada nende endi loomulikus rütmis ja loomulikus küpsemises! Kasvatusega, ükskõik mis head me selle all ka ei mõtle, teeme lapsele vaid halba. Mõistmaks sellist arusaama, tuleb teada laiemat tausta - must kasvatus on lapsekeskse kasvatuse üks äärmuslikest suundadest. Lapsekeskse kasvatuse esimene laine 20. sajandil algas pedagoogikas revolutsioon. Selle avalöögiks sai Ellen Key bestseller "Lapse
Enamik lapseea hirme on aga mõistagi seotud nende igapäevaeluga. Kas on normaalne, et lapsed kardavad? Teatud piirini tunneb hirmu iga inimene. Ta peab selle ületama või õppima sellega koos elama. Enamus lapseea hirme on normaalsed ja nende ületamine aitab lastel kasvada, identiteeti saavutada ja elus toime tulla. Kui aga hirm on tugev, last pidevalt muserdav, siis võib ta sellele reageerida tervisehäirega. Võib tekkida küsimus: mis vahe on hirmul ja kartusel? Kartus teatud asjade või tegevuste ees hoiab meid vigu tegemast. Hirm on aga sügavam, mõistusega vähem või üldse mitte käsitatav. Mis laste hirme põhjustab? Üheks sagedasemaks lapseea psühhogeense, s.o. psüühika traumeerimise teel tekkiva haigestumise põhjuseks on hirm
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
