Eneseväljendus ( 08.10.09)Psühholoogia ,,See kes tahab muuta maailma, muudku kõigepealt iseennast!" / Sokrates Suhtlemisoskus ·kuulamise oskus ·kehtestamise oskus ·konfliktidega toimetuleku oskus ·koostööle orienteeritud probleemide lahendamise oskus ·oskuste valimine ja paindlikud rollid Nõusoleku märgid ·...kogu keha pööramine rääkija poole. ·sirge või veidi ettepoole kallutatud kehaasend. ·silmsideme olemasolu ·heakskiitev hääletoon ·aval näoilme ·naeratus ·sõrmed ja jalad pole ristis Kahtluse märgid ·tahapoole kallutatud kehaasend ( taandumispoos) ·küsiv või hämmeldunud näoilme ·silmside ketkendlikkus- kõrvale vaatamised ·keskustelust nõrk osavõtt jne. Need signaalid viitavad ummikusse jooksvatele läbirääkimistele, täpsustada vajadusi, panna klient arvamust avaldama. Vastasseisu märgid ..viitavad, et pakutu ei huvita klienti. ·ülestõstetud õlad ·ärapööratud kehaasend ·pingul näoilme ·silmside puudumine
ja tõlgendad seda. Kuna esimene mulje tekib automaatselt, ei pane hindamisprotsesse tähelegi. Esmase hinnangu andmine on ülikasulik oskus, mis aitab teil kohatuid võõraid kategoriseerida. Vahel on esimene mulje täpne, kuid sageli on teie esimene mulje inimesest illusoorsem, kui oskate ette kujutadagi. Te teete vähese informatsiooni põhjal hulga järeldusi ning panete inimese kohe paika. Kehakeele mõistmine on inimeste vahel lausa hädavajalik, sest näoilme ja liigutused annavad jutu mõtet rohkem edasi kui sõnad ise. Albert Mehrabiani andmetel võib sõnumi mõju jaotada järgnevalt: 7%- vebaalne (sõnad) 38%- vokaalne (hääle valjus, toon, rütm) 55%- kehakeel (põhiliselt näoilme) Hea suhtleja kehakeele nipid: 2 1. Astuge teisele inimesele lähedamale. Astuge vestlusringi, ärge jääge
Nagu iga keel, nii koosneb ka kehakeel lausetest ja kirjavahemärkidest. Liigutused võivad anda usaldusväärset informatsiooni inimese meeleolust, seisundist või suhtumisest. 3 1. KEHAKEEL Kehakeel on viipekeele osa, milles käte liigutusi kasutatakse mõistete edasiandmiseks. Nagu igal räägitaval keelel, nii on ka kehakeelel oma sõnad: silmside, kehahoiak, liigutused (žestid), näoilme, hääle valitsemine ja distantsioonid. Paljud žestid on maailmas sarnased. Rõõmsameelsuse korral naeratatakse, kurbuse puhul valatakse pisaraid, ilme väljendab meie tundeid. Jaatust väljendatakse peaaegu kogu maailmas peanoogutusega, eitust pead raputades. On liigutusi, mis pärinevad inimkonna minevikust, näiteks hammaste paljastamine tigeda muige puhul. Algselt oligi naeratus ähvardamise eesmärgil kasutatav žest. Tänapäeval on asjaolud muidugi muutunud
Mitteverbaalsed signaalid: Tunnete keel Iga sõnumitüübi edastamiseks kujuneb välja parim võimalik väljendus, mida edastatakse verbaalselt või mitteverbaalselt. Faktilist infot (näit raamatu pealkiri, eseme hind) on kõige parem edastada verbaalselt. Ka emotsioonide väljendamiseks kasutatakse sõnu, kuid sageli kombineeritakse neid kehaliste väljendustega. Mitteverbaalsed märgid näitavad isiku tundeid ning ka seda, kuidas ta oma tundmusi valitseda suudab. Näit. kui inimese näoilme on vihane, siis kehakeele järgi saab välja lugeda, kuidas ta oma vihaga toime tuleb (trambib jalgu, vehib kätega jne). Vestluse sisu võib küll olla väga oluline, kuid kui sellega kaasnevad emotsioonid, siis saavad just need esmase tähelepanu osaliseks. Maskeeritud tunded Sageli kasutame sõnu oma tunnete varjamiseks, samamoodi oleme õppinud kasutama kehakeelt (näit. õlgade kehitamine ükskõiksuse märgiks, viha maskeerimine võtsi naeratusega)
Eelnevad uuringud on testinud mäletamist vaid korduvate piltidega. Kuid on võimalik, et stabiilne mäletamine toimub vaid spetsiifilisel testimisel kui sama pilti korratakse, kuid seda ei saa üldistada reaalsesse maailma, kus näod on pidevas muutuses. Kui mäletamine on pildipõhine, siis on see tõenäoliselt juhitud madalatasemeliste visuaalsete omaduste kombinatsioonist, mis on vaid pildil, kuid on tundlik vaatepunkti või näoilme muutustele. Kui mäletamine on vastupidiselt hoopis isikuspetsiifiline, siis on see kõrgetasemeline taju omadus, mis püsib ka kui näoilme muutub. Millist tüüpi meie mäletamine on omab suurt kaalu inimese tajust ja mälust arusaamise osas. Antud uurimuse stiimulid (pildid) võeti kahest erinevast piltide andmebaasist: Karolinska Directed Emotion Faces (KDFE) andmebaasist võeti 67 pilti ja Stirling/Economic & Social Research Council (ESRC) 3-mõõtmelise näo andmebaasist 64 pilti
Suuremal või vähemal määral suhtlevad kõik meie planeedi loomad signaalide, liigutuste ja helide kombinatsioonil. Samuti on ka inimestel, kes kasutavad kehakeelt nagu iga teine loom. Kehakeel moodustab koguni 65% kogu meie suhtlemisest. Hääletoon 30% ja sõnad vaid 5%. Kehakeel tähendab suurt valikut füüsilisi liigutusi, mis suhtlemise ajal meie kehas alateadlikult ja teadlikult esinevad. Need võivad olla vaevumärgatav silmade liikumine, asendi muutmine, näoilme, kodeeritud tähendusega zestid. Kehakeel jaguneb: Geneetiline, ümbrusest tingitud, kultuuriline, psühholoogiline ja ametialane. Geneetiline kehakeel on meile kaasasündinud ja on osa meie ellujäämise varustusest. Imikuna teame instinktiivselt, kuidas imeda, kuidas nutta kui oleme näljased või vajame tähelepanu. Ümbrusest tingitud kehakeelt õpime arenedes keskkonnast. Näiteks jäljendame loomulikult teisi oma sõpruskonnast. Kultuuriline kehakool on keskkonnaga tihedalt seotud
Tahtele alluvad Elundite seintes Vöödiline Töötavad vastupidi töötavate Tahtele ei allu Tahtele ei allu paaridena, ühe lihase kokkutõmbel teine lihas lõtvub Pikad lihased, laiad lihased (kinnituvad laiadele luudele), lühikesed lihased (paiknevad lühikeste luude vahel) · Inimese lihastik. 1) Pealihastik - mälumislihased, miimilised lihased * Näoilme muut * Alalõualuu liigutamine 2) Kaela-, seljalihased - trapetslihas, seljalihas, kaelalihas, suur rinnalihas, välimine kõhu põiklihas, kõhu sirglihas * Sirge keha * Tõsta ja pöörata pead * Painutada keha taha poole 3) Vöötmelihased - deltalihas, suur tuharalihas ,rätsepalihas 4) Rinnalihased - suurrinnalihas, roitevahelisedlihased, diahagma e. vahelihas, reissirglihas, külgmine pakslihas, keskimine pakslihas, pikk varvaste sirutajalihas, reie kakspealihas,
Me pidutsesime poole ööni. Lubasin endale, et lähen kella kolmest koju, et saaksin ennast välja puhata. Ma elan kahe kilomeetri kaugusel peopaigast. Asusin kella kolme paiku teele. Oli väga pime. Valgustid ei põlenud ning valitses täielik vaikus, justkui elaksin selles maailmas üksi. Järsku kuulsin enda taga lähenevaid samme. Vaatasin koheselt seljataha, seal oli mees. Ta oli mulle piisavalt lähedal, et näha ta nägu. Tal olid suured prillid ja must habe, näoilme oli hirmuäratav. Tal oli üks käsi selja taga, nagu tal oleks midagi varjata. Kiirendasin silmapilkselt oma samme. Tema kiirendas samuti. Külmavärinad jooksid üle mu keha. Mul tuli hirm nahka. „Kas ta jälitab mind?“, mõtlesin ning alustasin jooksmist. Kuulsin jooksusamme, ka tema oli hakanud jooksma. Ma jooksin nii kiiresti kui suutsin, kuid mu pea käis veel ringi siidri joomisest ning seepärast ei olnud ma väga kiire. Peagi jõudis ta mulle
O skan suhelda ja teha valikuid M is on suhtlem ine? Suhtlemine on enese väljendamine Suhtlemine tähendab ka kuulamist ,,Hea suhtleja oskab ennast arusaadavalt väljendada ja püüab teiste vaatenurka mõista" M illeks on suhtlem ine vajalik? Oma tunnete ja mõtete jagamiseks Kaaslaste tunnete ja mõtete arusaamiseks Kontakti loomiseks ja hoidmiseks Suhtlemine peegeldab inimeste väärtusi Piiride seadmiseks Probleemide lahendamiseks Otsuste langetamiseks Suhtlem is stiilid Näoilme Kehaline suhtlemine Liigutused Emojid Probleem ide lahendam ine ja otsuste langetam ine ,,Seda rohkem inimesed teistega ühiskonnas kokku puutuvad seda rohkem on võimalik et tekivad probleemid mis vajavad lahendamist" Tähtis on - probleemide täpne kirjeldamine - selgeks teha et kõik mõistavad probleemi samamoodi - oma seisukohast ja väärtustest kindel olla - püüda aru saada teise inimese seisukohast Valikute tegem ine
Emotsioonid Anna Pereskokova Liina Sepp 10.S Emotsioon on organismi seisund, millega kaasnevad märgatavad kehalised muutused (hingamises, pulsis, näo verevarustuses jne.) Emotsioonide * Südame ja veresoonkonna töös südame töö aeglustub või kiireneb, väljendused inimene punastab või kahvatab, võib tõusta vererõhk. * Hingamises kiireneb või võib ,,hing kinni jääda". * Seedeelundkonna töös ebameeldivate emotsioonide puhul võime kogeda maos raskustunnet, hirmu korral suu kuivab. * Sise- ja välisnõrenäärmete töös adrenaliin suureneb põnevust tundes, kurbuse puhul pisaranäärmete töölehakkamine. Emotsiooni peamised omadused: * Emotsioon tekib, kui inimene hindab olukorda enda jaoks oluliseks; * Emotsioonid on mitmetahulised, kogu keha haaravad protsessid, millega kaasnevad muutused nii inimese füsioloogias, subjektiivses kogemuses kui ka...
Komöödiates aga kujutati tuntud kodanikke ebatavalistes ja naljakates olukordades ning tihti pilgati jumalaidTeised populaarsed meelelahutused olid kaarikute võiduajamine, ratsavõistlused, võitlused, akrobaatika, maadlused, loomade vahelised kaklused ning võitlused loomade ning inimeste vahel, näiteks nagu lõvidega Maskid Maskid mida näitlejad kandsid, olid valmistatud lõuendist ja kaetud kipsiga või puust. Maskid tegid võimatuks näoilme kasutamise teksti ilmekustamisel miimikat ei saanud kasutada. Kõik sõltus näitleja sõnadest ja häälest. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Kasutatud kirjandus: http://www.miksike.ee/docs/referaadid2006/vanakreeka_kokk uvote_karoliinekorol.htm http://en.wikipedia
Naeratage rohkem Naeratage rohkem, öelge rohkem ilusaid sõnu. Visake oma telefonidest internet mõneks ajaks elust kõrvale ja nautige toimuvat enda ümber, nautige inimeste reaalset seltskonda, oma perekonda, oma sõpru ja oma tuttavaid. Mida õnnelikum olete ise, siis seda õnnelikumad on ka teie läheduses olevad inimesed. Õppige end armastama just sellisena nagu te olete ja kui see ei meeldi, siis muutke ennast või lihtsalt valige uus seltskond kellega aega viita ja kellele te meeldite sellisena nagu te olete. Naeratus sõltubki just palju sellest, kes on teie ümber, kui saad käituda just sellisena nagu oled, on tõenäosus naeratada ja olla õnnelikum palju suurem. Kui vajad põhjust et naeratada, siis võin teile tuua mõned näited miks seda teha. 1. Naeratus muudab su ilusamaks 2. Naeratamine teeb sind õnnelikuks 3. Naeratamine vähendab stressi 4. Naeratatamine ergutab immuunsüsteemi 5. Naeratamine muudab s...
advokaati. Suhtlemise kõige tähtsam vahend on keel, kui teatud märgisüsteem. Suhtlemine ei ole aga ainult sõnaline väljendus. Väga palju loevad suhtlemise juures sinu kehakeel ja hääle kõla. Albert Mehrabiani andmeil võib sõnumi mõju jaotuda järgnevalt: 7% - verbaalne (sõnad) 38% - vokaalne (hääle valjus, toon, rütm jne) 55% - kehakeel (põhiliselt näoilme) Mitteverbaalse suhtlemise võib jagada kaheks: 1. liigutused: näoilme, zestid, kehahoiak 2. ruumisuhted: kui kaugele vestluspartnerist hoitakse Sageli on kehakeel usaldusväärsem kui verbaalne suhtlemine. Kõige väljendusrikkam kehaosa on nägu, samas ei tohi märkamata jätta ka käsi ega jalgu, mis võivad inimese emotsioonide kohta anda piisavalt informatsiooni. Näiteks kimbatuses kratsib inimene pead, ootusärevuses hõõrub käsi kokku, rusikasse tõmbunud käed annavad märku vihast või pingest, avatud pihuga väljasirutatud käed viitavad siirusele
Klassitsistlik skulptuur (A.Canova, B.Thorvaldsen) Viktoria Arro Tartu KUNSTIKOOL 2009 Skulptuur Sõltus täielikult antiikeeskujudest Materjaliks oli marmor Teemadeks olid mütoloogia ainelised süzeed Inimesi kujutati antiik kreeka stiilis näoilme, poos, riietus. Idealiseeritud, soliidne, range, suursugune. Poolakt või aktportree väljendas klassitsismi ajal antiigiimetlust. Skulptuure rakendati ka ehituses-reljeefsed kaunistused Kuulsamad kujurid olid itaallane Antonio Canova ning taanlane Bertel Thorvaldsen ANTONIO CANOVA (1.nov. 1757-13 okt.1822 ) Tuntuim varaklassitsistlik skulptor, kelle töödes võib näha teatud rokokoolikku pehmust, sarmikust ja värskust.
varaklassitsismis armastati rippuva rätiku ja vaniku motiivi. ampiirstiil- vaasid, urnid, looberpärjad, tiivulisd sfinksid. direktooriumistiil- pompeji seinamaalidelt laenatud motiivid. 3)Skulptuur.Kust võeti eeskuju?Materjal.Kuidas kujutati inimesi(ka kaasaegseid)?. Eeskuju võeti antiigist.Materjaliks oli marmor.Keha kujutati hästiarenenuna,harmoonilisena,eelistatult alastifiguuridena.Kaasaegsete portreid püüti lahendada kreekapäraselt-neile anti vastav näoilme,poos ja isegi riietus. 4)Maalikunst.Kust on pärit maalide süžeed(mida kujutati?),maalide ülesehitus,kuidas kujutati inimesi? Eeskuju võeti antiikskulptuuridest(eriti reljeefidest).Domineeris silueti joonistamine,värv jäi tagaplaanile.Süžeed valiti sageli antiikajaloost ja mütoloogiast ja seostati kaasaja sündmustega.Inimestele anti tardunud ja teatraalsed poosid. 5)Pildimaterjal ja kunstnikud,mida tuleb ära tunda! Arhitektuur:USA Kapitooliumi hoone
FERENC LISZT (1811-1886) Ferenc Liszt oli helilooja, pedagoog, muusikakirjanik, dirigent, organisaator ja kunstilise tõe eest võitleja. Ta oli pikk ja kõhetu, kahvatu näo ja suurte merevee värvi rohekate silmadega. Kõnnak oli tal ebakindel. Intiimses seltskonnas oli ta näoilme hajameelselt rahutu. Rääkis ta kiiresti ja katkendlikult, arvamust väljendas kindlalt, kirglikult arendas oma mõtteid. 1819. aasta avastas Ferenc Liszti andekuse Viini klaveripedagoogi Czerni, kui ta suutis mängida lehest võõraid kompositsioone nagu oleks ta neid juba kaua harjutanud, lisaks sellele oli ta veel suurepärane improvisaator. Aastal 1822 toimus Viinis 11-aastase Liszti esimene avalik kontsert, mis
portree roomlased ei idealiseerinud 1)portree 2 ) ratsamonument- keiser M.Aureliuse ratsakuju roomas 2 saj 3) reljeef myndid kamee. Maalikunst: * mosaiik * seinamaal-armastasid kujutada ruume perspektiivis * tahvelmaal- muumia portree Faijumist Kreeka skulptuur:arhailine-*autorid puuduvad * kujud algelised , jäigad ,sirged * püstine kiviblokk * nägudel arhailine naeratus * kourus-meees, kore-naine klassikaline ajastu: * 5 saj ekr * elavad olümpolse * jumal inimese sarnane * näoilme areneb realistlikuse suunas * kujuneb klassikaline näotüüp(laup ja nina yhel joone,sygavad silmad,väike täidlane suu) nt myron,polykleitos,pheidias hellenistlik ajastu:* skulptuur toretsev,ülepakutud tunded,realistlikum * milose venus ehk melase aphrodite,kuju koopia olemas kadrioru lossis.
Teema Piiblist – Kristuse ja tema 12 jüngri viimane koosviibimine, kus Kristus teatab, et nende hulgas on äraandja – iga jünger reageerib sellele teatele vastavalt oma temperamendi ja iseloomu kohaselt (iga nägu omaette psühholoogiline portree). Püha õhtusöömaaeg “Mona Lisa” (Giocconda), tema kuulsaim töö, salapärase naeratusega Firenze aadliku naine. Oskuslik sfumaato-tehnika kasutamine (udune üleminek valguselt varjule), seetõttu näoilme muutub pidevalt. Pilt näitab, kuivõrd keeruline ja ammendamatu võib olla inimese sisemaailm Lugematu hulk jooniseid (säilinud 7000 lk) märkmikus – visandid ja üksikasjalikud tööd. Joonised arhitektuurist, taimedest, inimestest, anatoomiast, mehhaanikast, matemaatikast. Inimkeha proportsioonid
skenee Skenee täitis taustdekoratsiooni ja kulissi ülesannet Koor ja näitlejad esinesid orkestral ·Näitemäng polnud üksnes sõnaline ·Tähtis koht näitemängus kuulus ka muusikale ·Etenduse mõju suurendamiseks kasutati kraanataolist seadeldist, millega näitlejat vajaduse korral orkestra kohale tõsteti ·Näitlejate ja koori liikmetena esinesid ainult mehed, täites ka naiste rolle ·Maskid võimaldasid näitlejal mängida etenduses mitut rolli ·Mask välistas näoilme ·Näitlejad võisid mõjule pääseda vaid tugeva selge hääle ja ilmekate zestidega Etenduste tähtsus kultuspidustustes Zürii valis esitatud näidenditest välja 6, mis tulid pidustustel ettekandmisele 3 lõbusama sisuga komöödiat, 3 tõsisema sisuga tragöödiat Riik määras neile rikaste seast rahastajad, kes katsid etendusega seonduvad kulud Näitekirjanik, kes oli ka lavastaja, tegi oma näidendis tavaliselt kaasa esinäitlejana
BAROKK JA KLASSITSISM BAROKK KLASSITSISM kujunes Itaalias 16.saj lõpul Kujunes Prantsusmaal ja Inglismaal varaklassitsism(1760-1800) kõrgklassitsism(1800-1830) barocco-korrapärane poolümar classicus-esmaklassiline, pärl(portugali keelest) parim(ladina keelest) kunst taotleb rahutust ja liikuvust, Lihtsus, reeglipärasus, rangus, vormide ülekuhjamine ja nende suurejoonelisus moonutamine klassitsistlikus arhitektuuris barokkarhitektuuri sünnikohaks eeskujuks antiikehitised, rooma sümmeetrilised ja plokiviisilised KORINTO...
aristokraadid stiilile õpetatuses Luule-ühiskonna probleemid ja moraaliküsimused Skulptuur Sisemine rahu ja Vägivaldne ja tasakaal ülepakutud Rahulik olemus ja Traagika, kannatus näoilme Dünaamiline, Romantiline stiil dramaatiline Rõhku pandi kehaosadele Loomulik kehapoos
Kõige suurem on rõõm pisiasjade üle Oskus rõõmustada pisiasjade üle annab võimaluse rõõmu tunda igal päeval. Õnnis on see inimene, kes tunneb rõõmu ilusast ilmast, tervest kariloomast, viljakandvast puust. Muinasjutus ,,Mida taat teeb, teeb õigesti" olid tegelased positiivsed ning siirad. Nende omavahelised suhted olid head eit usaldas alati taadi otsust. Kui taat tuli laadalt koju ning oli hobuse vahetanud kotitäie mädanenud õunte vastu, ei mõistnud eit teda mitte hukka, vaid kiitis teda. See oli rõõm väikese asja üle eelmine aasta oli neil olnud vaid üks õun ning seegi mädanenud, nüüd oli aga õunu kordades rohkem. Inimesed, kes arvavad, et rõõmustamist väärt on vaid suur õnnestumine, ei pruugi kunagi rõõmu tunda, sest oodatud õnnestumine ei tarvitse saabudagi. Ja kui ükskord saabubki, on inimene suurest ootamisest nii kurnatud, et rõõm ei jõuagi kohale. Tänapäeva inimesed on tujutud ning närvilised ega...
kool Netikett Kodune ülesanne nimi 10. klass Loo 2008 Netikett Netikett (ingl. k. Net etiquette e. netiquette) on kogum vaikimisi välja kujunenud reegleid, mida on soovitav järgida arvutivõrgu vahendusel suheldes. Kui tavaliselt aitavad kaasvestlejaid mõista intonatsioon, kehakeel, näoilme jms. vahendid, siis internetis neid enamasti kasutada ei saa. Seepärast ongi nende vahendite kasutamiseks loodud eraldi käitumisreeglid ehk netikett. Sellega tagatakse, et suhtlejatel on võimalik olla teistele üheselt mõistetav. Üldlevinud reeglid võrgus käitumiseks on kokku võetavad kümne punktiga e. netiketi 10 käsuga: 1. Ära kirjuta pikemaid ridu kui 60 tähemärki. 2. Katsu pikki tekste liigendada. Kasuta tühje ridu lõikude eraldajana. 3. Allkirjasta alati kõik kirjad
jms. Maskikuju olenes näidendiliikidest. Komöödiates kasutati koomilist väljendust, mis kutsus esile naeru. Tagöödiate puhul kujutati melanhoolsust (kurbust) lauba kohale vormitud eendidega (etteulatuva osaga). Mõned maskid oli aga kahepoolsed ühelt poolt rahuliku, teiselt poolt vihase ilmega. Olid ka fantastilised näokatted herilased, konnad jne. Lisaks eelnevalt loetletud eelistele esines maskidel üks puudus. Nimelt tegid nad võimatuks näoilme kasutamise teksti ilmekustamisel. Seega tuleb tõdeda, et tänapäeval kõrgelt hinnatud miimika polnud rakendatav antiikses teatris. Kõik sõltus vaid näitleja sõnadest ja häälest, mis kostsid paremini tänu suuavadele ning resonaatoritele. Kuna lava asus publikust suhteliselt kaugel, siis tagumistel ridadel istuva vaatjaskonna nägemuse soodustamiseks kasutati nn koturne. Need olid poole meetri kõrgused, seest õõnsad ning kõrgete kandadega jalanõud, mis suurendasid näitlejate kasvu
Loovus on hea, sest ta aitab eluga paremini toimetulla ja iseendaga rahulejääda. Loovus on võime välja mõelda ja teha midagi uut, seniolematut, mis on kellgeile kasulik või nauditav. Pole ainult võime vaid ka eriline avatud paindlik eluviis. Ajurünnaku IV reeglit: 1)ei kriitikale; 2)mida rohkem, seda uhkem; 3)mida metsikum, seda parem; 4)Sa võid ratsutada ka võõral hobusel Heas kuulamises sisaldub: 1)tähelepanelik vaikus 2) empaatiline näoilme ja zestid 3)sõbralikud ,,mõminad" 4)"ukseavajad" 5)aktiivne kuulamine (jutusisu ümberjutustamine, tunnete peegeldamine) Peeglitest pandi pärdikud peegli ette ja vaadati, kas nad saavad aru, et need nemad on. Eneseteadvuse leidmine. Psühholoogia on teadus, mis uurib inimeste ja loomade tundeelu, hineolukorda ja hingeseisundit. Esimene psüholoogialaane teos Aristoteles ,,Hingest" Ice-breaker psühholoogiline tegevus inimestevaheliste barjääride murdmiseks
suhtlemine, kus kasutatakse mitmesuguseid tehnilisi abivahendeid, nagu telefon, arvuti aga ka kolmandaid isikuid, nagu näiteks tõlki, advokaadi. Suhtlemise kõige tähtsam vahend on keel, kui teatud märgisüsteem. Peale keele on veel teisi märgisüsteeme, millel on suhtlemise seisukohalt küll teisejärguline, kuid siiski oma kindel tähendus. Seda näiteks liiklusmärgid, valgusfoori keel, matemaatika sümbolid jne. Omapärane valdkond on sõnatud suhtlemisvahendid näoilme, kena ja käteliigutused. Sõnatute suhtlemisvahendite alla kuuluvad ka zestid ja miimika, poos, naer, intonatsioon jne. Lapsepõlve erinevates etappides on lapsel kogu aeg vajadus olla suhetes teistega, sest ta sõltub oma ettekujutuste loomisel iseendast ja ümbritsevast maailmast. Ta muutub puberteedieas rohkem sõltuvaks oma kaaslastest. Kuuenda klassi õpilased ei eelda oma kaaslastelt, et nad käituksid vastavuses täiskasvanute standartitega, pigem
kasutatakse mitmesuguseid tehnilisi abivahendeid, nagu telefon, raadio, aga ka kolmandaid isikuid, nagu näiteks tõlki, advokaati. Suhtlemise kõige tähtsam vahend on keel, kui teatud märgisüsteem. Peale keele on veel teisi märgisüsteeme, millel on suhtlemise seisukohalt küll teisejärguline, kuid siiski oma kindel tähendus. Siia kuuluvad liiklusmärgid, morse, valgusfoori keel, erialakeel (matemaatilised sümbolid) jne. Omapärane valdkond on sõnatud suhtlemisvahendid - näoilme, keha-, eriti käteliigutused. Sõnatute suhtlemisvahendite hulka kuuluvad zestid ja miimika, intonatsioon, pausid, poos, naer, nutt jms. Siin esineb kindlaid rahvuslikke erinevusi. Inglise psühholoogid on kindlaks teinud, et ühetunnilise vestluse vältel zestikuleerib soomlane ühe korra, itaallane 80 korda, prantslane 120 korda ja mehhiklane 180 korda. (http://www.miksike.ee/docs/elehed/6klass/4soprus/opetraam/suhtlemine.htm) SUHTLEMISE PÕHIOSKUSED Kuulamine
See teeb heleda- tumeda kontrastid väga suureks ja muudab kujutise rahutuks. Samalaadne teos on Lakooni grupp mis kujutab sellenimelise Trooja preestri ja tema poegade tapmist ja jumalate saadetud madude poolt. Hellenistlik kunst ei väljendanud ainult võitluste raevu ja piina. Väga populaarsed olid Apollonite ja Aphroditede kujud, mis lähtusid Praxitelese kaunist stiilist, kuid olid realistlikumad. Endise jaheda rahu asemel on nende näoilme ja kehakeel elavam. Mõned kujud jäid siiski truuks klassikalisele pidulikule rahu, üheks selliseks näiteks Milose Venus, mis kujutab alasti naist. Kujunes välja kunstiturg, kus müüdi kujukesi, medaleid ning keraamikat. Levis kunstiteoste kogumine ja kuulsatest teostest koopiate valmistamine.
· Vanema · Täiskasvanu · Lapse SUHTLEMISVAHENDID. Verbaalsed väljendusvahendid: · Suuline kõne, kirjalikkõne · Paralingvistika - Häälekõrgus - Hääletugevus - Tämber - Artikulatsioon e väljahääldus - Tempo - Rütm - Metasõnum - Paus Mitteverbaalsed väljendusvahendid : · Silmside · Näoilme · Häälevalitsemine - Naeratus Tehisnaeratus · Ruumi kasutamine - Proskeemika Ülahuulenaeratus - Intiimne tsoon Muie - Personaalne tsoon
Kehakeel ehk meie tsivilisatsiooni unustatud keel Üldiselt Kehakeele sõnadeks on silmside, kehahoiak, käeliigutused (zestid), näoilme (miimika), hääle valitsemine, riietus, soeng, distantsitsoonid ... Juhul kui inimene kurdistub, suudab ta maailmas hakkama saada, kuna tegelikult tuleb suurem osa meid ümbritsevast keskkonnast meile kätte visuaalsel teel Erinevates kultuurides on ka erinevatel zestidel erinevad tähendused! Distantsioonid Ruumivööndid, mille inimene on enesele ümber seadnud. 1. INTIIMNE VÖÖND (15-46cm) siia lastakse sisse inimesed
lihtsat. Näitekirjandi kirjutamise tähtsaim osa on aga kindlasti laval toimuva kirjeldamine. Kõik peab olema täielikult paigas ja ka teostatav. Antud kirjeldused annavad lugejatele ja vaatajatele ülevaate laval toimuvast. Laval toimuva kirjeldamise kõrval on sama tähtis ka ääremärkuste tegemine. Sinna võiks kirjutada näiteks näitlejate näoilmed, hääletoon jms. Tihti ei pruugitagi tekstist muud moodi aru saada, kui vastava näoilme ja hääletooni kasutamisel. Tähtis on ka teada, millises zanris see näidend olema hakkab: kas tragöödia, komöödia või draama. Tragöödia, kui kurva sisuga näidend, sobiks rohkem täiskasvanud inimestele nagu ka draama, kuid komöödia lastele, sest lapsed peavad rohkem lugu huumorist. Isiklikult kirjutaksin mina komöödia, sest seda oleks kõige lihtsam kirjutada. Meie elu on naljakaid seiku täis ja neid saaks seal hästi kasutada.
lugemist, erinevaid aluseid ja lähemalt näo puudutamisest, kaitseseisundist, kahtlustamisest ja salatsemisest, isiklikust alast ning näiteid eri kultuuride kehakeeltest. Kehakeel Sõnaline e. verbaalne suhtlemine moodustab vaid osa meie igapäevasest suhtlemisest. Teine osa, mis ei ole sugugi vähemoluline suhtlemisel, on mitteverbaalne e. lehakeel- suhtlemine või ebateadlike signaalide andmine liigutuste ja pooside abil. Mitteverbaalse suhtluse võib jagada kaheks: • Liigutused: näoilme, žestid, kehahoiak • Ruumisuhted: kui kaugele te vestluspartnerist hoiate. Kehakeele mõistmine on hädavajalik, sest näoilme ja liigutused annnavad jutu mõtet rohkemgi edasi kui sõnad ise. Albert Mehrabiani andmeil jaotub sõnumi mõju järgnevalt: 7% verbaalne (sõnad) 38% vokaalne (hääle tugevus, toon, rütm jne.) 55% kehakeel (põhiliselt näoilme) Kehakeele lugemine Kehakeelega seoses võib nii mõnelgi inimesel tekkida küsimus: mis kasu on kehakeele tundmisest
*Sa pead mõtlema omakirjutatud programmi sotsiaalsetele tagajärgedele. *Sa pead kasutama arvutit viisil, mis nätab austust ja lugupidamist teiste inimeste suhtes. Kuidas suhelda võrgus? Suhtlemisel arvutivõrgu vahendusel tuleb kinni pidada igapäevastest suhtlemiskultuuri nõeutest, kuid lisaks tuleks jägida ka spetsiigilisi, arvutivõrgu kaudu suhtlemise reegleid ehk võrgu etiketti. Kui tavaliselt aitavad kaasvestlejaid mõista kehakeel, näoilme, intonatsioon ja palju muud, siis elektronpostil ja jututubadel põhinevas keskkonnas neid kasutada ei saa. On olemas reeglid võrgus käitumiseks: *ära unusta inimest! *ära käitu jämedalt! *järgi suhtluskultuuri häid traditsioone! *austa teiste inimeste aega ja ühendust internetiga! *austa teiste inimeste privaatsust! *ole identifitseeriv! *ning ole andestav! Soovitusi elektronkirja kirjutajale · Kirjuta arusaadavalt (lühidalt ja selgelt)
või ei peeta ühte vähem vajalikuks kui teisi. Meeskonnal peab olema võistlus himu või tahe saavutada edukus alal mida nad teevad. Ühesõnaga ei tohi võta seda tegevust ükskõikselt. Meeskonna töö üks mõte on ka see et panna inimesed koos tööle. Mida tähendab esmamulje Esmamuljet mõjutavad paljud tegurid : · Riietus · Kehahoiak · Kehakeel (liigutused mida sa teed ja kuidas sa neid teed ) · Suhtlemisstiil · Näoilme Esmamulje tähendab seda kuidas sa suudad endale inimesele tutvustada ja millise suhtumise sa inimeses tekitad. Kuidas kujundada endast positiivne esmamulje See oleneb kellele sa pead esmamuljet jätma. Kui sa tahad sõpra saada ja siis üritad jätta sellist esmamuljet nagu tööandjale siis sellest sul kasu pole sõpruse alustamisel. Muidugi eks see oleneb ka sellest kes mida loodab leida esmamuljest . Parim, mida esmamulje kujundamiseks ette võtta, on seda teadlikult kujundada.
Roomlased austasid esivanemaid, jõukate Arhailisel ajal olid alasti mehefiguurid- kodude pühapaikades säilitati esivanemate kourosed- ning riides naiskujud kored. kujusid. Tunda on egiptuse kunsti mõju. Klassikalisel Need pidid aga olema hästi täpsed ja ajajärgul kaob tardunud poos ning asendub loomutruud, et järglased teaksid, kuidas tõsise näoilme ja elavusega. Hakati kasutama nende esivanemad välja nägid. kontraposti ja lihaseid. Tulemuseks oli Väga harva tuli portreedes ette ilustamist või enneolematu veenvus. N: Polykleitose idealiseerimist, nagu näiteks noore keisri odakandja ja Myroni kettaheitja. Reljeefidki Augustuse kuju puhul. olid ruumilised. 4.sajandil muutub skulptuur Omapärased teosed on kameed - reljeefid, mitmekesisemaks, rahutumaks (Skopas,
karakterportreesid. Samuti on viljelenud ka maastikumaale, natüürmorte ning monotüüpiat. Ta sai tuntuks peamiselt tabava karakteritaotlusega maalitud portreedega. Ta maalis ka maastikke ja natüürmorte pallaslastele iseloomulikus heledale-tumedale baseeruvas käsitluslaadis. Tema kuulsaimaks teoseks on "Aias", millel ta kujutab oma abikaasat. Tavaliselt paigutas ta oma portreedes figuuri tumedale taustale, püüdes iseloomustada modelli näoilme kaudu. Gustav Raua varasema portreeloomingu tüüpilisteks näideteks on 1934. aastal mnaalitud tarbekunstnik K. Siim-Juse portree ja 1935. aastal maalitud kirjandusteadlase Lille Tohveri portree. Gustav Raud annab oma varasemais hoogsates linna- ja maastikuvaadetes kompositsioonidele atraktiivse ülevalt alla suunatud raskusi ja põnevate värvipuäntidega kohati ekspressiivse alatooni. Samal aastal maalitud "Natüürmordis aedviljadega" (1935) väljenduvad nii "Pallase"
Sellepärast kästi skulptoritel raiuda kõvast kulumatust graniidist välja vaarao pea, mis paigutati hauakambrisse, kus keegi seda ei näinud. Kuju pidi oma võlujõuga aitama tema hinge elus hoidma. Üks väljend mida egiptlased skulptori kohta kasutasid, oligi ,,tema-kes-hoiab-elus". Vaarao Chephren. Kaire Egiptuse muuseum Lõppsõna Kogu Vana-Egiptuse ajaloo jooksul püsis vaaraode kujutamise traditsioon muutumatuna--ikka sama näoilme, soeng ja riietus. Viimane on egiptuse skulptuuris eriti stiliseeritud--ei tehta katsetki kujutada riidevoltide mängu või juuste lehvimist tuules--kõik on antud siledate, aga väga ilmekate kivimassidena. Riko Visnapuu Kilingi-Nõmme Gümnaasium 4 Kasutatud Kirjandus 1. Kangilaski, J. Üldine Kunsti Ajalugu. Tallinn: Kunst 2001,40 2.Kangilaski, J. 2003. Kunstikultuuri Ajalugu. Tallinn: Kunst 3.Lõhmus, M. 2007
Mitteteadlik saboteerimine: tean küll aga unustan. 15. Mis on viha on tunnete jäämäe nähtav tipp, selle põhjustavad mitmed ebameeldivused. 16. Õpitud optimist Martin Seligman : Pigem seletada oma ebaõnnestumist optimistlikult ning minna edasi, kui hoida kinni pessimistlikust seletusviisist ja enam üldse mitte katsetada. 17. Aktiivne kuulamine Jutu sisu ümbersõnastamine. Tunnete peegeldamine. 18. Mis sisaldub heas kuulamises Tähelepanelik vaikus. Empaatiline näoilme ja zestid. Sõbralikud ,,mõminad". ,,Ukseavajad" (,,Jutusta veel ...", ,,Ja siis...?"). Aktiivne kuulamine. 19. Sõltuvusfaas-inimene on sõltuvuses autoriteedist. Sõltutakse juhtidest, keda ülistatakse .Ei ole suurt koostööd. , konfliktifaas-pettutakse juhis, kuid orienteerutakse ikkagi tema järgi. Grupis on võimuvõitlus ja rahulolematus. Otsitakse süüdlast., eraldumisfaas-omaarvamus on olemas, teiste omasid ei taheta teada. Üksteist hakatakse tunnustama. Suureneb isiklik vastutus
Sõda kajastab Pergamoni altari 130 m pikiune ja 2,3 m kõrgune friis. Kuna kujud peaaegu eralduvad taustast, on heleda-tumeda kontrastid väga suured ja kujutis jätab rahutu ilme. Sama tüüpi teos on kuulus Lakooni grupp, mis kujutab Trooja preestri ja tema poegade tapmist madude poolt. Hellenistlik kunst ei väljendanud ainult raevu ja piina. Populaarsed olid Apolloni ja Aphrodite kujud, mis lähtusid Praxitelese stiilist, aga endise jaheda rahu asemel oli nende näoilme ja kehakeel elavam ning tihti erootilisem. Mõned kujud jäid siiski truuks klassikalisele pidulikule rahule, näiteks kuulus „Milose Venus“. Kujunenud oli välja kunstiturg ja levis kunstiteoste kogumine ja kuulsatest teostest koopiate valmistamine.
valitseja võimu suurust(kivisambad), troonil istuv valitseja ja tema kummardavad alamad Kujutatav Kuningad, kungingannad, Varaod,jumalad,teenijad, lihtrahvas, sõjastseeninst lihtrahvas,loomad tegelaskond: sõdurid, väepealikud, vaenlased Kujutamisviis: Juukse ja habeme massiivne Varaodel oli sama näoilme, stilisatsioon. Tore kuid soeng ja riietus. Riided, süngevõitu tervik. juuksed stiliseeritud ja detailivabad kuid ilmekad. Reljeefil kasutati hieroglüüfe selgitamiseks.
pähklitest, noortest võrsetest, seemnetest ja puukoorest, kuid ei põlga vahel ka sipelgaid ja termiite. On jälgitud, kuidas šimpans pistis kepikese sipelgapessa ning lakkus siis selle peale kogunenud sipelgaid. Mõndade teadete kohaselt valmistavad šimpansid endale jooginõu lehe torbikuks keerates. Lävimisel kasutavad šimpansid umbes 30 erinevat häälitsust ; suurt osa etendavad ka käte žestid ja kehaasendid. Eriline osa on näoilmel. Nende näoilme muutusi kirjeldatakse erutuse, hirmu, nutu ning naeru korral. Huvitaval kombel sulevad nad nuttes silmad ja karjuvad valjusti. Erinevalt inimestest ei voola neil silmist pisaraid. Maiuspala saamisel manavad šimpansid näole midagi naeratuse taolist. Silmanurgad lähevad krimpsu, silmad säravad, suunurgad koolduvad ülespoole. Allikad: http://et.wikipedia.org/wiki/%C5%A0impans_%28perekond%29 ja http://simpans- bioloogia.blogspot.com/
kõigile antud keelt kõnelejaile. See võimaldabki keele abil suhelda. Peale keele on veel teisi märgisüsteeme, millel on suhtlemise seisukohalt teisejärguline tähtsus. Siia kuuluvad telegraafikeel ehk morse, laevastiku lipukeel, valgusfoori keel. Taolised on ka matemaatilised, füüsikalised ja keemilised sümbolid, mis moodustavad omamoodi erialakeele. Omapärane valdkond on mittesõnalised suhtlemisvahendid näoilme ja keha-, eriti käteliigutused. Mittesõnalised suhtlemisvahendid aitavad keelelist suhtlemist täpsustada, ilmekamaks muuta, mõnikord koguni asendada. Suhtlemine on arenenud käsikäes inimese kujunemisega, töö ja kõne arenguga. Inimestevahelise koostöö vormid tööprotsessis nõudsid järjest ulatuslikumat tõukejõudu, mille mõjul ahvi aju pikkamööda on muutunud inimajuks (F. Engels). Suhtlemisel aitavad suuresti kaasa niisugused psüühilised nähtused, mida nimetatakse
Mulle see maal meeldib, sest minu arvates mõjub Adamson-Ericu autoportree rahustavalt, kuid paneb mind samas ka mõtisklema erinevate sümbolite tähenduse üle, ehk annab ajudele tööd ja treenib mõtlemist. "Autoportree II (silmusega)" maalis on kasutatud üldiselt tumedamaid, üksteisega sobivaid toone ja miski ei häiri otseselt silma. Varjude mänguga on autor toonud maalile veidikene salapära ja müstilisust lisab ka autori näoilme. Silmus, nael ja paljud teised detailid annavad vaatlejale palju mõtteainet, et mida need esemed võiksid sümboliseerida, seetõttu süveneb vaatleja portreesse ning kõik detailid teevad selle autoportree kindlasti palju huvitavamaks. Kasutatud materjal: http://et.wikipedia.org/wiki/Adamson-Eric
“Polish drip” Britt Samoson Möödunud aasta septembri alguses külastasin näitust nimega “Uus Põhjamaade moeillustratsioon II”. Näitus oli avatud 23.05-27.09.2015 Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumis, Lai 17, Tallinn. Näitusel oli esindatud Norrast, Eestist, Taanist, Soomest ja Rootsist pärit moekunstnike loomingut. Eestlastest võis kohata näiteks Britt Samosoni ja Kätlin Kaljuvee teoseid. Tänavu olid nad minu favoriidid ning ühtlasi olen nendega isiklikult kohtunud. Kätlin Kaljuvee on auhinnatud ja rahvusvaheliselt tunnustatud kunstnik, kelle looming keerleb looduse müütilise jõu ja elu mitmekesisuse kauniduse ümber. Tindipliiatsi ja vesivärvidega joonistatud ja tihti ka siidikangale trükitud illustratsioonid on inspireeritud Eesti kummituslikest metsadest ja ürgsest loodusest ning kannavad endas vaba ja hingestatud vaimu, tuues kaasa sõõmu värsket õnnepuhangut...
kujutatud. Erinevad jutud on kõlanud meedias, analüütikud on arvanud, et tegemist on hoopis mehega või naine oli rase, kunstniku armuke või hingepiinades. Maali vaadates ja lähemalt uurides, tekib selline tunne nagu naisel oleks midagi olulist öelda, midagi väljendada, hoiatada. See väljendub tema naeratuses, mis on rahulik aga võlts ja mille taga peitub enamat. Samas on näoilme soe, mis peegeldab vaatajale õrnust ja emalikkust. Maali puhul mind häirib see, et puudub elavsus, arvatavasti on probleemiks ühekülgsete värvide kasutus. Maal tekitab vastuolulisi tundeid ja palju küsimusi, millele tegelikke vastuseid ei saada kunagi. Koostaja: 11.klass Kasutatud netiaadressid: http://portfoolio.varstukk.edu.ee/Renessanss/html/Vinci/index.html
2. Emotsioonid on mitmetahulised, kogu keha haaravad protsessid, millega kaasnevad muutused nii inimese füsioloogias, subjektiivses kogemuses kui ka käitumuslikus väljenduses. Emotsioonide väljendamise aluseks on geneetilised mehhanismid, mida muudetakse õppimise käigus. 3. Emotsiooni on võimalik kirjeldada kas laiaulatuslike mõõtmete või üksikute spetsiifiliste kategooriate kaudu. Põhiemotsioonid • Milliseid emotsioone need näoilmed väljendavad? • Milline näoilme on kõige rõõmsam? • Milline – kõige kurvem? • Millised emotsioonid on veel äratuntavad? • Kas mõnest näoilmest on ka raske aru saada? Milliseid emotsioone peetakse põhiemotsioonideks? • Põhiemotsioonideks peetakse emotsioone, mis on omased enamikule inimestele olenemata kultuurist. • Põhiemotsioonid on õnnelikkus, üllatus, kurbus, hirm, viha, vastikus. Õnnelikkus, rõõm • Erinevad inimesed defineerivad seda tunnet erinevalt – see või tähendada
väljendavad vastikust, ebameeldivust ja palju muud negatiivset. Positiivsemaid omadussõnu kasutatakse siis, kui kirjutatakse minevikust, aga neid ei ole eriti palju. Nt: räbaldunud, nukker, hall, kõhetu, longus, masinlik, ruske, nutetud, viisakas, soliidne, kahvatu, ärrituva, lämmatav, roostetanud, ärevil, õnnetu, imelik, ühetooniline. · milliseid kujundeid kasutatakse Kasutatakse erinevaid kujundeid, peamiselt epiteete, kujundid on valdavalt negatiivsed. Nt: karjakoera näoilme, näotuks tehtud, neetud ilme, tõde tallav vägivald, läkastama panev hais, nutetud silmad,
"lõdvestusreaktsiooniks" nimetatakse, on kogu keha hõlmav reaktsioonide kogum, mis tekitab üldist rahu ja rahulolu, soodustab koostööd. · Kulmukergitus imestuse puhul annab meile suurema vaatevälja ja silma võrkkestale langeb rohkem valgust. See võimaldab ootamatu sündmuse kohta rohkem informatsiooni saada, kergendab arusaamist tegelikult toimuvast ja laseb koostada parima tegevuskava. · Igal pool maailmas on vastikust väljendav näoilme üks ja seesama ning see kannab sama mõtet; millelgi on ebameeldiv maitse või lõhn, kas otseses või ülekantud tähenduses. Vastikust väljendav näoilme ülahuul on viltu tõmmatud, nina kergelt krimpsus viitab, nagu on märkinud Darwin, ürgsele püüdele sulgeda mürgise lõhna ees sõõrmed või sülitada välja mürgine toit. · Kurbuse peamiseks eesmärgiks on aidata meil kohaneda raske kaotusega, olgu
Lülitub kergesti ümber uute ülesannete täitmisse, tal on hea pealehakkamine, kuid ei vii alustatud tööd alati lõpule, vaid tüdineb ruttu. Töös on iseseisev ja sõltumatu, leiab kaaslastega kergesti kontakti. Talle on meeltmööda vaidlused ja võistlused. Ta on sageli kärsitu. Ta ei suuda süveneda detailidesse ja taluda üksluist tegevust. Kõne on vali, kiire, selge ja rõhutatud. Suhtlemist saadavad elavad liigutused ja ilmekas näoilme. KOLEERIK Koleerik on tundlik, rahutu, keevaline, tormakas, agressiivne, ärrituv, tujukas, impulsiivne, optimistlik ja aktiivne. Ta on kõrgenenud emotsioonidega. Juba väikese ebaõnnestumise puhul ärritud ta kergesti, kaotab töövõime, tegutseb hooti: kord suure tuhinaga, kord lööb aga alustatule hoopis käega. Ta võtab endale sageli ülesandeid rohkem, kui täita suudab. Vaidlustes püüab teistest üle kõneleda, ägeneb ja võib minna endale välja. Tal ei ole kindlaid
Loominguline töö tragöödia Hamlet põhjal · Teose alguses on Hamlet depressiivne ning leinas. Ta on murtud, sest keegi peale tema ei leina enam ta isa. Samuti on ta pettunud oma ema käitumises; ema abiellus uuesti vana kuninga venna Claudiusega, kuigi kuninga surmast on möödas alles 2 kuud. Hamlet peab oma ema tegu verepilastuseks. · Peale seda, kui vaim ennast Hamletile ilmutab ning mõrva eest kättemaksu nõuab, võiks Hamlet seda ju kohe teha, aga ta otsustab siiski tõendeid koguda, et vaimu jutu õigsuses kindel olla. Seda enam, et teadupärast olid mõned vaimud pahatahtlikud ning võisid inimesi valedega segadusse ajada. · Hamleti haridus. Hamlet tahtis minna Wittenbergi ülikooli õppima, kuid Claudius ja ta ema ei andnud talle selleks luba. Teoses mainitakse, et see seostus arvatavasti sellega, et troonipärijatel ei tahetud lasta lahkuda. · Tegevus toimub renessanssi ajastul, kus kõige tähtsam on inim...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
