Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

LASTE JA VANEMATE SUHTED PEREKONNAS (1)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kuidas lõkse vältida ja neist pääseda ?
  • Kuidas vanemate lahkumineku korral lapsi säästa ?
  • Miks on oluline jälgida lapse arengut ?
  • Mida saab naine teha ?
  • Kuidas lõkse vältida ja neist pääseda ?
  • Kummal neist õigus on ?
  • Kuidas vanemate lahkumineku korral lapsi säästa ?
  • Miks nad aru ei saa, miks nad teevad selliseid asju ?
  • Miks on oluline jälgida lapse arengut ?
  • Miks just puidust klotsid ?
  • Palju. Isa roll seevastu on küsitavam. Kas isasid on vaja ?
  • Milline tähtsus on isal ?
  • Mida saab naine teha ?
  • Millist perekonnapoliitikat me vajame ?
 
Säutsu twitteris
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL
Sotsiaaltöö õppetool
III ST I KÕ

Kaidi Toropov

LASTE JA VANEMATE SUHTED PEREKONNAS
Õpimapp
Aineõpetaja: Anu Leuska

Mõdriku
2009
  • SISUKORD


    SISUKORD 2
    SISSEJUHATUS 4
    1. VANEMAROLLI TÄHTSUS 5
    1.1 Vanemaks olemine 6
    1.2 Vanematevaheline suhe 8
    1.3 Vanemate ja laste vaheline armastus 9
    1.4 Vanemate tähtsus lapse kujunemisel 13
    1.5 Lapsevanemate panusest lapse enesehinnangu kujunemises. 14
    1.6 Vanemlikud lõksud 16
    1.6.1 Keskendumine lapse probleemsele käitumisele 16
    1.6.2 Perfektse lapse lõks 17
    1.6.3 Positiivse käitumise mittemärkamise lõks 17
    1.6.4 „Ta ongi selline võimatu laps” lõks 17
    1.6.5 „Teen kõik ainult laste pärast” lõks 18
    1.6.6 „Nad kasvavad sellest välja” lõks 18
    1.6.7 Perfektse vanema lõks 18
    1.6.8 Kuidas lõkse vältida ja neist pääseda? 18
    1.6.9 Nüüd aga väike valik nõuandeid 19
    1.6.10 Põhilised vead, mida vanemad käske jagades teevad 20
    1.7 12 põhilist viga, mida me lapsi kasvatades teeme 21
    1.7.1 “Kõik jääb nii, nagu mina ütlen!” 22
    1.7.2 “Ei mingeid hinnaalandusi!” 22
    1.7.3 Piits ja präänik 22
    1.7.4 “Kui sa ei…, siis ma…” 22
    1.7.5 “Ka lapsevanemad on inimesed!” 23
    1.7.6 “Peamine on distantsi hoida.” 23
    1.7.7 Järjekindlusetus 23
    1.7.8 Liialt suured ootused 23
    1.7.9 “Ah, sind …” 24
    1.7.10 . Liigne hoolitsus 24
    1.7.11 “Lapsi peab hellitama!” 24
    1.7.12 “Küll kasvab ise!” 25
    1.8 Kuidas vanemate lahkumineku korral lapsi säästa? 25
    1.8.1 Lapse heaks tegutsege koos 26
    1.8.2 Laps pole spioon ega diplomaat 26
    1.8.3 Lisapinged tuleb maandada 27
    2. LASTE ARENG 29
    2.1 Tõlgiks laste ja täiskasvanute vahel 30
    2.2 Miks on oluline jälgida lapse arengut? 31
    2.3 Kuulame, mida lapsed tegelikult tahavad 32
    2.3.1 Kuulata inimest 34
    2.4 Laps saab aru 34
    2.5 Lapse olemus 36
    2.5.1 Mäng on oluline 36
    2.5.2 Olulisemad mänguasjad 37
    3. ISA JA LAPS 39
    3.1 Isaduse olemus 39
    3.2 Isa ülesandeks küpsemine 40
    3.3 Isa roll lapse arengus 41
    3.4 Isa mõju lapsele 42
    3.4.1 Aktiivne isa – pingevabam pereelu 43
    3.4.2 Mida saab naine teha? 43
    KOKKUVÕTE 44
    KASUTATUD KIRJANDUS 46
  • SISSEJUHATUS


    Lapsevanemaks olemine on " elukutse ", mis pakub rohkelt nii väljakutseid kui rõõmu. Lapsevanemaks olemine on eriti oluline laiemas tähenduses - oma laste eest hoolitsedes ja neile oma igapäevaeluga eeskujuks olles, külvame me tuleviku seemneid.
    Kuna me võime üsna sageli olla ülekoormatud pereelu igapäevaste proosaliste pisiasjadega, siis võib keeruline olla hoida silme ees kaugemat sihti - milliseks me soovime, et meie lapsed kasvaksid .
    Argiaskeldustes läheb tihtipeale meelest endalt küsida - kas meie teod ja sõnad toetavad laste kasvamist sellisteks inimesteks, millistena me neid sooviksime näha.
    Esimesed eluaastad ja suhted vanematega panevad aluse, visandavad raamid lapse mina-pildile, enesehinnangule. See, mis elu alguses on seotud konkreetsete isikute ja suhetega - ema ja isaga - omandab aja jooksul, isiksuse arenedes üha abstraktsemad jooned. See tähendab, et elusündmustele lähenetakse juba teatud isiklikust kogemustepagasist lähtudes. Edasise käitumisstrateegia valikul mängib ühe olulise tegurina rolli juba see, milline on inimese enesehinnang .
    Laste kasvatamine on töö, mida pered teevad ühiskonna heaks. Kõigi ühiskonnaliikmete ühishuviks on rahva kestmajäämine ja järgnevate põlvkondade üleskasvatamine. Mees ja naine muretsevad lapsed ennekõike sellepärast, et nad armastavad teineteist, et lapsed annavad elule tähenduse ja palju rõõmu. Teisalt on laste kasvatamine aga ka töö. Ning selle tööga on seotud teatud hulk kindlaid kulutusi. Lapsed vajavad eluaset, süüa ja riiet selga, transporti jms. Kuigi sellised kulutused on märkimisväärsed ja pidevalt kasvavad, pole need sellised, mida vanemad kahetseksid. Lapsevanemad on teadlikud nendest kulutustest, kui nad lapsed endale muretsevad, sellele vaatamata teevad nad reeglina oma otsuse lapsi saada teadlikult ning rõõmsal meelel .
  • 1. VANEMAROLLI TÄHTSUS


    Vanemad on kõige esimesed ja kõige tähtsamad sotsialiseerimise agendid . Lapsed saavad vanematelt maailma esmase arusaamise . Lapsed õpivad maailma nägema nii nagu nende vanemad seda neile vahendavad. Väga olulisel kohal on kiindumus ja lähedased suhted. Laps õpib teistega suhtlemist, kehakeelt ja tundeid. Varased õppetunnid on hilisema arengu baasiks . Vanemad jäävad kuni lapse täiskasvanuks saamiseni talle oluliseks hariduse, karjääri ja sissetuleku valdkondades ( Sotsialiseerumine ).
    Euroopas on perekonnasuhted ja -struktuurid viimase mõnekümne aasta jooksul muutunud rohkem kui varem sajandite vältel. Perekonnatüüp on nihkunud kiriklikust abielust vaba kooseluni, mille esinemissagedus niihästi seadusliku abielu eelse vormiga kui ka selle asendajana suureneb kogu Euroopas. Kunagise ühe leivateenijaga lasterohke perekonna asemel domineerib tänapäeval kahe leivateenijaga lastetu, ühe- või kahelapseline perekond. Lisaks kahe vanemaga perekonnale levib üha sagedamini ühe vanemaga perekond. Laiendatud pered, kus elavad koos vanavanemad, vanemad ja lapsed, on muutunud järjest harvemini esinevaks, vaatamata sellele, et vanema põlvkonna keskmine eluiga kasvab (Kutsar: 3).
    Lapse normaalne kasvukeskkond on perekond ja kodu, mis moodustavad olulise osa last ümbritsevast keskkonnast. Pereliikmed – sealhulgas lapsed – kujundavad kodu näo; ent kodu voolib ka pereliikmeid, eeskätt kodus sirguvaid lapsi. Kodust ja perekonnast saab laps kaasa palju sellist, mida täiskasvanuna on raske, kui mitte võimatu, muuta (Hansson 2006: 29).
    Elamine koos kasvava lapsega on loov protsess. See nõuab täiskasvanult, et ta annaks lapse kasutusse kõik anded ja head loomuomadused , mis ta ise on kaasa saanud. Kasvatamine on teenustöö, kus lapsevanem laseb lapsel end ära kasutada. Selleks läheb vaja kõike, mis vanemast võtta on: tema elukogemust, vaistu, teadmisi, väärtushinnanguid ja kohusetunnet. Vaja läheb ka julgust , sest selleta ei sünni midagi uut. Kasvataja julgus – see tähendab julgust kuulata sisehäält ja valmidust ise hingeliselt kasvada, kaotamata seejuures ehedat isikupära. Vajadus hingeliselt kasvada – see on väljakutse, mille kasvatamine esitab lapsevanemale või lapse kasvatajale (Hellsten 2008: 11).
    Meil kõigil on erinev ettekujutus lapsevanemaks olemisest, mida mõjutab paljuski meie kultuur ja meie enda lapsepõlvekogemused. Kui laps on sündinud, hakkavad need arusaamad ja ettekujutused mõjutama meie suhtumist temasse. Samas on meil võimalus oma arusaamu rikastada ja ajakohastada või isegi muuta, vastavalt sellele, mida me lapsevanemana kogeme. Vanemaks olemine tähendab tegelikult oma lastega paralleelselt arenemist (Psouni. Lapsevanemaks olemine 2006: 19).
  • 1.1 Vanemaks olemine


    Lapsevanemaks kasvamine kestab kogu elu. Füüsiliselt saadakse selleks lapse sünnimomendil, kuid moraalselt ja psüühiliselt arenetakse selles suunas juba lapsepõlvest peale (Kutsar 2007: 55)
    Vanemaks (isaks, emaks) olek tähendab üldmõistet, mis haarab enda alla terve rea laste hooldamise ja kasvatamisega seotud täiskasvanute tegevusi ja oskusi. Vanemaksolek on protsess, mis koosneb ülesannetest, rollidest, reeglitest, kommunikatsioonist, ressurssidest ja suhetest. Lapsed vajavad füüsilist hooldamist, kasvatamist, õpetamist, materiaalsete ressurssidega varustatust, kaitset ja järelvaatamist. Lapsed vajavad juhtimist ja julgustamist oma arengus – nii kognitiivset, füüsilist, sotsiaalset, emotsionaalset, moraalset, seksuaalset, vaimset, kultuurilist kui ka hariduslikku. Suurema osa nendest vajadustest saab rahuldatud vanemate poolt (Kutsar 2007: 51).
    Et laps saaks olla laps, vajab ta kedagi, kellele laps olla. Keegi peab kandma tema sõltuvust, vajadusi, tundeid ja nõrkust. Laps ise ei ole selleks suuteline, keegi peab seda tema eest tegema. See on vanemate ülesanne (Hellsten 2004: 15).
    Last ümbritseva vanemlikkuse määrast sõltub, kuidas laps ennast oma sisemise  vanemlikkusega ümbritsema hakkab. Kui teda on austatud ja tema tundeid märgatud, kui tema vajadusi on oluliseks peetud ja ta on olnud kaitstud, siis saab temast inimene, kes näeb oma tundeid ja võtab oma vajadusi tõsiselt. Inimene kohtleb ennast suuresti samamoodi, nagu tema vanemad teda on kohelnud ( ibid .).
    Vanemlikkus on peegel , kuhu vaadates õpib laps nägema, kes ta on. Lapse isiksuse rikkus, tema tunded ja vajadused on tema selja taga just nagu võimalusena olemas. Sinna laps ei näe. Et ta võiks näha, mis on selja taga, vajab ta peegleid. Sellest, mida vanemad temas näevad, kujuneb pilt, mille sarnaseks laps kasvama hakkab (Hellsten 2004: 16).
    Tänapäeval on vanemaksolekule esitatud mitmeid väljakutseid – majanduslik stress ja vaesus, perekonnaüksuste isoleerumine, pere vajadustega vastuolus olevad töökohapoolsed nõudmised jne (ibid.).
    Et leevendada topeltkoormust ja vähendada perekonnaga seotud kohustusi, on loodud erinevaid süsteeme – lastehoiuvõimalused, riiklik haridussüsteem, tervishoiuteenused jms. Need süsteemid võtavad osa ülesandeid ja kohustusi lapsevanemate õlgadelt ning võimaldavad neil tööl käia. Kuid teenused ei saa üle võtta kogu lapsevanemaks olemist (Karu. Töö ja Pere: 7).
    Lapsevanemaks olemist ei saa alati lükata õhtutesse ja nädalavahetustesse. Vahel on vaja ootamatult ja viivitamatult lapsele lasteaeda järele minna, teda arsti juurde viia, temaga koju jääda, kooli direktori juurde minna või ka lapsele pallivõistlustel kaasa elada. See kõik võib juhtuda töö ajal, mis tähendab järeleandmisi ja kompromisse tööelus või loobumist lapsevanema rolli täitmisest (ibid.).
    Rolle täites kujunevad inimestel välja suhtumised – suhtumine perekonda, töösse, vabasse aega. Suhtumine on sisuliselt aga eluhoiak , väärtushinnang. Inimeste väärtushinnangud on väga individuaalsed: kes asetab pingereas esimesele kohale perekonna, kes töö, kes jällegi vaba aja. Noortes perekondades, kus kaaslastevahelised emotsionaalsed suhted on värsked ja peres kasvavad väikesed lapsed, asub perekond eluväärtuste hierarhias tähtsal kohal. Tööle ja vabale ajale omistavad naised perekonnaga võrreldes hoopis väiksemat kaalu. Meestel on see vastupidi ( Kelam 1989: 79).
    Perede majanduslik toimetulek sõltub eelkõige sellest, kas perekonnas töötavad mõlemad vanemad või ainult üks nendest. Eestile on omane, et ühe töötava vanema puhul on enamasti tegemist koduse emaga ja töötava isaga (Hansson 2001: 106).
  • 1.2 Vanematevaheline suhe


    Igal rahvusel on oma tüüpjooned, kellel eredamad, kellel vähem märgatavad. Eesti mehe ja naise arhetüüpi on kujundanud nii kultuur ja ajalugu, sotsiaalsed olud, teatud käitumissoodumused kui ka inimeste sisemised omadused (Raave 2004: 192).
    Eraldi võttes võivad nii mees kui naine saavutada piisavalt kõrge täiuslikkuse taseme. Vaatamata sellele, kui ideaalilähedased on ka nende saavutused, võib kõrgeima täiuslikkuse saavutada vaid paari omavaheliste suhete kaudu ( Nekrassov 2001: 15).
    Mees ja naine on kõige tähtsamad, sest nad on kõige algus. Nende soov, nende tahe paneb liituma kaks galaktikat: teineteisele võõrad inimesed saavad kõige lähedamateks. Nende liit sünnitab uue elu, annab talle ainumad kordumatud jooned ning omadused (Afanasjeva 1984: 49).
    Kui mehed ja naised õpivad tasakaalustatult arendama oma vastastikku täiendavaid loomuseid, siis tagab see nende suhetes rahu ja armastuse ning dünaamisise arengu (Gray 1993: 269).
    Kuna kasvatus algab kodust, siis eriti suur vastutus lasub vanematel ning kodul. Kodus tegemata jäetut või valesti tehtut ei saa hiljem alati parandada. Kasvatuslik mõju ei avaldu üksnes siis, kui vanemad lapsi otseselt õpetavad, vaid last mõjutab rohkem see, mida vanemad teevad ja kuidas käituvad. Tähtsal kohal on vanemate omavahelised suhted. Kui perekonna suhted on neurootilised , kaldub see neurootilisus ka lapsele (Saarma 1994: 16).
    Kooselu nõuab pidevat psühholoogilist valmidust püüda mõista teist nii nagu iseennast, mis aga tähendab teiselt poolt seda, et nii mees kui ka naine on valmis teineteisele avaldama oma ootusi, mõtteid, tundeid (Kelam 1989: 67)
    Head suhted nõuavad tööd. Naised tajuvad intuitiivselt , et heade suhete loomiseks tuleb tööd teha. Mehed aga on sündinud teadmisega, et töö tähendab ainult leivateenimist. Tänapäeva suhete mureküsimus ei ole raha, ehkki mõnikord me arvame seda. See on hoopis suhtlemine. Tänapäeva suhted vajavad mõlema poole emotsionaalsete vajaduste eest hoolitsemist. Me oleme uus põlvkond inimesi. Maailmgi on praegu sootuks teistsugune tegevuspaik ning ootused on põhjalikult muutunud (Gray 1993: 11).
    Igal lapsel on kaks vanemat ja tegelikult pole üks tähtsam kui teine vaid nii isa kui ema täiendavad teineteist ( Helme , www.syndikaat.ee).
    On väga tähtis, et täiskasvanud teeksid perekonnas omavahel koostööd ja näitaksid välja vastastikust austust ja armastust (Hansson jt. 2006: 37).
  • 1.3 Vanemate ja laste vaheline armastus


    Juba sünnihetkel tunneks imik surmahirmu, kui suuremeelne saatus ei kaitseks teda selle teadmise eest, et emast tuleb eralduda, et emakasisene eksistents lõpeb. Isegi pärast sündi pole imiku elu oluliselt erinev, võrreldes eelnenuga: ta ei suuda ära tunda asju ja inimesi, ta ei ole veel teadlik enesest ega teda imbritsevast maailmast. Ainus, mida ta tunneb, on soojuse ja toidu positiivne turgutav mõju, ning ta ei erista veel soojust toitu selle allikast - emast. Ema on soojus , ema on toit, ema, rahuldatuse ja kaitstuse eufooriline seisund. Selline seisund on Freudi terminoloogia järgi nartsislik (Fromm 2006).
    Välisel tegelikkusel, inimestel ja asjadel on tähendus ainult sedavõrd, kuivõrd nad kehaliselt rahuldavad või häirivad. Tõeline on ainult see, mis on sisemine; kõik väline on tõeline vaid sõltuvalt minu vajadustest - mitte kunagi sõltuvalt välise enese olemusest ja vajadustest. Kui laps kasvab ja areneb, muutub ta ka võimeliseks asju sellistena tajuma , nagu need on; rahuldus , mille ta saab toitmisest, eristub rinnanibust, rind emast. Lõpuks kogeb laps janu, piimast saadud rahuldust, rinda ja ema eraldi. Ta õpib tajuma paljusid erinevaid asju, millel kõigil on oma olemine. Sel ajal õpib ta neid nimetama. Samal ajal õpib ta nendega ürnber käima: ta saab teada, et tuli on kuum ja valus , et ema keha on soe ja meeldiv, et puu on kõva ja raske, et paber on sirge ja seda võib tükkideks rebida. Ta õpib, kuidas inimestega ümber käia: et ema naeratab, kui ma söön, et ta võtab mu sülle, kui nutan, et ta kiidab mind, kui mu kõht käib läbi. Kõik need kogemused kristalliseeruvad ja moodustavad tervikliku ehk mind armastatakse. Mind armastatakse sellepärast, et olen oma ema laps. Mind armastatakse sellepärast, et olen abitu. Mind armastatakse sellepärast, et olen ilus, imetlusväärne. Mind armastatakse sellepärast, et ema vajab mind. Kõike seda üldistades võib öelda: mind armastatakse sellepärast, et ma olen selline, nagu olen, või võib-olla täpsemalt, mind armastatakse sellepärast, et ma olemas olen (ibid.).
    Kogemus emaarmastusest on passiivne. Ma ei pea mitte midagi tegema selleks, et olla armastatudemaarmastus on tingimusteta armastus. Kõik, mida ma pean tegema, tähendab lihtsalt olla — olla tema laps. Emaarm on õndsus, rahu, mida ei pea saavutama ega ära teenima (ibid.).
    Kuid emaarmastuse tingimusteta headusel on ka negatiivne külg. Seda pole küll vaja ära teenida, ent seda ei saa ka saavutada, luua, juhtida. Kui ta on olemas, siis on see nagu õnnistus; kui ta puudub, siis nagu puuduks kõigel elus ilu — ning miski ei aita mul seda luua. Enamikule lastest on enne kaheksa ja poole kuni kümneaastaseks saamist asi enamasti ainult selles, et neid armastatakse - armastatakse sellepärast, et nad on sellised, nagu nad on. Kuni ülaltoodud vanuseni laps veel ei armasta: ta reageerib tänulikult ja rõõmsalt sellele, et teda armastatakse. Sel arengutasemel tuleb aga mängu uus asjaolu, uus tunne, oma tegudega armastuse loomine (ibid.).
    Esimest korda tuleb laps mõttele emale (või isale ) midagi anda, midagi neile teha: kirjutada luuletus, joonistada pilt või korda saata midagi muud head. Esimest korda lapse elus muutub armastus armastatud olemisest armastamiseks: armastuse loomiseks. Siit alates läheb veel palju aastaid küpse armastuseni jõudmiseks. Lõpuks on laps, nüüd võib-olla juba nooruk, üle saanud egotsentrismist: teine inimene ei ole tema jaoks esmajoones oma enese vajaduste rahuldamise vahend. Teise inimese vajadused on niisama tähtsad kui tema enda vajadused - tegelikult on need isegi tähtsamad. Andmine on hakanud andma rohkem rahuldust ja rõõmu kui saamine: armastada - see on muutunud isegi tähtsamaks kui olla armastatud. Armastades on ta maha jätnud üksilduse ja eristatuse vangikongi, mille talle lõid nartsissism ja enesekesksus. Nüüd tunnetab ta uudset sidet, jagamist, ühtekuuluvust. Veelgi enam, ta tunneb, et on armastades võimeline armastust looma - see on midagi enamat kui olla vaid armastatud, olla saajasõltuvuses: olla selle tarvis väike, abitu, haige või "hea". Infantiilse armastuse põhimõte on: Ma armastan sellepärast, et mind armastatakse. Küpse armastuse põhimõte on: Mind armastatakse sellepärast, et ma armastan. Ebaküps armastus ütleb: Ma armastan sind sellepärast, et ma vajan sind. Küps armastus ütleb: Ma vajan sind sellepärast, et ma armastan sind (ibid.).
    Armastusvõime arenguga on tihedalt seotud armastuse objekti areng. Laps on esimestel
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    LASTE JA VANEMATE SUHTED PEREKONNAS #1 LASTE JA VANEMATE SUHTED PEREKONNAS #2 LASTE JA VANEMATE SUHTED PEREKONNAS #3 LASTE JA VANEMATE SUHTED PEREKONNAS #4 LASTE JA VANEMATE SUHTED PEREKONNAS #5 LASTE JA VANEMATE SUHTED PEREKONNAS #6 LASTE JA VANEMATE SUHTED PEREKONNAS #7 LASTE JA VANEMATE SUHTED PEREKONNAS #8 LASTE JA VANEMATE SUHTED PEREKONNAS #9 LASTE JA VANEMATE SUHTED PEREKONNAS #10 LASTE JA VANEMATE SUHTED PEREKONNAS #11 LASTE JA VANEMATE SUHTED PEREKONNAS #12 LASTE JA VANEMATE SUHTED PEREKONNAS #13 LASTE JA VANEMATE SUHTED PEREKONNAS #14 LASTE JA VANEMATE SUHTED PEREKONNAS #15 LASTE JA VANEMATE SUHTED PEREKONNAS #16 LASTE JA VANEMATE SUHTED PEREKONNAS #17 LASTE JA VANEMATE SUHTED PEREKONNAS #18 LASTE JA VANEMATE SUHTED PEREKONNAS #19 LASTE JA VANEMATE SUHTED PEREKONNAS #20 LASTE JA VANEMATE SUHTED PEREKONNAS #21 LASTE JA VANEMATE SUHTED PEREKONNAS #22 LASTE JA VANEMATE SUHTED PEREKONNAS #23 LASTE JA VANEMATE SUHTED PEREKONNAS #24 LASTE JA VANEMATE SUHTED PEREKONNAS #25 LASTE JA VANEMATE SUHTED PEREKONNAS #26 LASTE JA VANEMATE SUHTED PEREKONNAS #27 LASTE JA VANEMATE SUHTED PEREKONNAS #28 LASTE JA VANEMATE SUHTED PEREKONNAS #29 LASTE JA VANEMATE SUHTED PEREKONNAS #30 LASTE JA VANEMATE SUHTED PEREKONNAS #31 LASTE JA VANEMATE SUHTED PEREKONNAS #32 LASTE JA VANEMATE SUHTED PEREKONNAS #33 LASTE JA VANEMATE SUHTED PEREKONNAS #34 LASTE JA VANEMATE SUHTED PEREKONNAS #35 LASTE JA VANEMATE SUHTED PEREKONNAS #36 LASTE JA VANEMATE SUHTED PEREKONNAS #37 LASTE JA VANEMATE SUHTED PEREKONNAS #38 LASTE JA VANEMATE SUHTED PEREKONNAS #39 LASTE JA VANEMATE SUHTED PEREKONNAS #40 LASTE JA VANEMATE SUHTED PEREKONNAS #41 LASTE JA VANEMATE SUHTED PEREKONNAS #42 LASTE JA VANEMATE SUHTED PEREKONNAS #43 LASTE JA VANEMATE SUHTED PEREKONNAS #44 LASTE JA VANEMATE SUHTED PEREKONNAS #45 LASTE JA VANEMATE SUHTED PEREKONNAS #46
    Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
    Leheküljed ~ 46 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2011-05-16 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 180 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor stigmata12 Õppematerjali autor

    Lisainfo

    Lapsevanemaks olemine on "elukutse", mis pakub rohkelt nii väljakutseid kui rõõmu. Lapsevanemaks olemine on eriti oluline laiemas tähenduses - oma laste eest hoolitsedes ja neile oma igapäevaeluga eeskujuks olles, külvame me tuleviku seemneid.

    Kuna me võime üsna sageli olla ülekoormatud pereelu igapäevaste proosaliste pisiasjadega, siis võib keeruline olla hoida silme ees kaugemat sihti - milliseks me soovime, et meie lapsed kasvaksid.

    Argiaskeldustes läheb tihtipeale meelest endalt küsida - kas meie teod ja sõnad toetavad laste kasvamist sellisteks inimesteks, millistena me neid sooviksime näha.

    Esimesed eluaastad ja suhted vanematega panevad aluse, visandavad raamid lapse mina-pildile, enesehinnangule. See, mis elu alguses on seotud konkreetsete isikute ja suhetega - ema ja isaga - omandab aja jooksul, isiksuse arenedes üha abstraktsemad jooned. See tähendab, et elusündmustele lähenetakse juba teatud isiklikust kogemustepagasist lähtudes. Edasise käitumisstrateegia valikul mängib ühe olulise tegurina rolli juba see, milline on inimese enesehinnang.

    Laste kasvatamine on töö, mida pered teevad ühiskonna heaks. Kõigi ühiskonnaliikmete ühishuviks on rahva kestmajäämine ja järgnevate põlvkondade üleskasvatamine. Mees ja naine muretsevad lapsed ennekõike sellepärast, et nad armastavad teineteist, et lapsed annavad elule tähenduse ja palju rõõmu. Teisalt on laste kasvatamine aga ka töö. Ning selle tööga on seotud teatud hulk kindlaid kulutusi. Lapsed vajavad eluaset, süüa ja riiet selga, transporti jms. Kuigi sellised kulutused on märkimisväärsed ja pidevalt kasvavad, pole need sellised, mida vanemad kahetseksid. Lapsevanemad on teadlikud nendest kulutustest, kui nad lapsed endale muretsevad, sellele vaatamata teevad nad reeglina oma otsuse lapsi saada teadlikult ning rõõmsal meelel.

    vanemarolli tähtsus , vanemlikud lõksud , laste areng , isa , laps

    Mõisted


    Kommentaarid (1)

    yyvyy profiilipilt
    19:28 04-11-2016


    Sarnased materjalid

    524
    doc
    Arengupsühholoogia
    198
    doc
    SOTSIOLOOGIA LOENGUKONSPEKTID
    68
    docx
    Arengupsühholoogia loeng
    990
    pdf
    Maailmataju ehk maailmapilt 2015
    88
    doc
    Liigutustegevuse tunnetuslikud ja käitumuslikud alused
    106
    pdf
    PSÜHHOLOOGIA ALUSED
    130
    rtf
    Amundsoni raamat
    90
    doc
    Nimetu



    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun