Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi

LASTE JA VANEMATE SUHTED PEREKONNAS (1)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kuidas lõkse vältida ja neist pääseda?
  • Kuidas vanemate lahkumineku korral lapsi säästa?
  • Miks on oluline jälgida lapse arengut?
  • Mida saab naine teha?
  • Kuidas lõkse vältida ja neist pääseda?
  • Kummal neist õigus on?
  • Kuidas vanemate lahkumineku korral lapsi säästa?
  • Miks nad aru ei saa miks nad teevad selliseid asju?
  • Miks on oluline jälgida lapse arengut?
  • Miks just puidust klotsid?
  • Palju Isa roll seevastu on küsitavam Kas isasid on vaja?
  • Milline tähtsus on isal?
  • Mida saab naine teha?
  • Millist perekonnapoliitikat me vajame?
Vasakule Paremale
LASTE JA VANEMATE SUHTED PEREKONNAS #1 LASTE JA VANEMATE SUHTED PEREKONNAS #2 LASTE JA VANEMATE SUHTED PEREKONNAS #3 LASTE JA VANEMATE SUHTED PEREKONNAS #4 LASTE JA VANEMATE SUHTED PEREKONNAS #5 LASTE JA VANEMATE SUHTED PEREKONNAS #6 LASTE JA VANEMATE SUHTED PEREKONNAS #7 LASTE JA VANEMATE SUHTED PEREKONNAS #8 LASTE JA VANEMATE SUHTED PEREKONNAS #9 LASTE JA VANEMATE SUHTED PEREKONNAS #10 LASTE JA VANEMATE SUHTED PEREKONNAS #11 LASTE JA VANEMATE SUHTED PEREKONNAS #12 LASTE JA VANEMATE SUHTED PEREKONNAS #13 LASTE JA VANEMATE SUHTED PEREKONNAS #14 LASTE JA VANEMATE SUHTED PEREKONNAS #15 LASTE JA VANEMATE SUHTED PEREKONNAS #16 LASTE JA VANEMATE SUHTED PEREKONNAS #17 LASTE JA VANEMATE SUHTED PEREKONNAS #18 LASTE JA VANEMATE SUHTED PEREKONNAS #19 LASTE JA VANEMATE SUHTED PEREKONNAS #20 LASTE JA VANEMATE SUHTED PEREKONNAS #21 LASTE JA VANEMATE SUHTED PEREKONNAS #22 LASTE JA VANEMATE SUHTED PEREKONNAS #23 LASTE JA VANEMATE SUHTED PEREKONNAS #24 LASTE JA VANEMATE SUHTED PEREKONNAS #25 LASTE JA VANEMATE SUHTED PEREKONNAS #26 LASTE JA VANEMATE SUHTED PEREKONNAS #27 LASTE JA VANEMATE SUHTED PEREKONNAS #28 LASTE JA VANEMATE SUHTED PEREKONNAS #29 LASTE JA VANEMATE SUHTED PEREKONNAS #30 LASTE JA VANEMATE SUHTED PEREKONNAS #31 LASTE JA VANEMATE SUHTED PEREKONNAS #32 LASTE JA VANEMATE SUHTED PEREKONNAS #33 LASTE JA VANEMATE SUHTED PEREKONNAS #34 LASTE JA VANEMATE SUHTED PEREKONNAS #35 LASTE JA VANEMATE SUHTED PEREKONNAS #36 LASTE JA VANEMATE SUHTED PEREKONNAS #37 LASTE JA VANEMATE SUHTED PEREKONNAS #38 LASTE JA VANEMATE SUHTED PEREKONNAS #39 LASTE JA VANEMATE SUHTED PEREKONNAS #40 LASTE JA VANEMATE SUHTED PEREKONNAS #41 LASTE JA VANEMATE SUHTED PEREKONNAS #42 LASTE JA VANEMATE SUHTED PEREKONNAS #43 LASTE JA VANEMATE SUHTED PEREKONNAS #44 LASTE JA VANEMATE SUHTED PEREKONNAS #45 LASTE JA VANEMATE SUHTED PEREKONNAS #46
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 46 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-05-16 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 207 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Kaidi Simson Õppematerjali autor

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
524
doc

Arengupsühholoogia

Kuressaare Ametikool Koostanud Sirje Pree 2000/2007 ‗ 2 Sisukord ‗............................................................................................................2 SISUKORD.............................................................................................3 SISSEJUHATUS......................................................................................6 Arengupsühholoogia mõiste......................................................................................8 ARENGU MÕJURID EHK ARENGUFAKTORID.......................................13 ERINEVAD TEOORIAD INIMESE ARENGUST........................................18 Psühhoanalüütikud...................................................................................................21 Erikson....................................................................................................................

Arengupsühholoogia
thumbnail
198
doc

SOTSIOLOOGIA LOENGUKONSPEKTID

SOTSIOLOOGIA LOENGUKONSPEKTID Sisukord 1. Sotsioloogia alused........................................................................................................4 1.1. Mis on sotsioloogia?...............................................................................................4 1.2. Sotsiaalsed institutsioonid...................................................................................... 6 1.3. Sotsiaalsed faktid....................................................................................................7 1.4. Sotsioloogiline kujutlus..........................................................................................7 1.5. Sotsioloogia ja teadus............................................................................................. 8 1.6. Sotsioloogia funktsioonid.....................................................................................11 1.6.1. Kokkuvõte.....................................................

Sotsioloogia
thumbnail
68
docx

Arengupsühholoogia loeng

Arengupsühholoogia 1.Sissejuhatus Arengupsühholoogia sai iseseisva distsipliinina (ehk teadusena) alguse 19. sajandil, 1882. aastal. Üldine algus on seotud Darwini evolutsiooniteooriaga, kuid see ei pannud veel teaduslikku alust. Täpsemalt kujunes lääne ühiskonnas teaduslik arengupsühholoogia pärast tööstusrevolutsiooni, sest tekkis vajadus uurida lapseiga. Euroopas oli arengupsühholoogia rajajaks William Stern (1871-1938) ­ Saksa psühholoog, kes viis läbi uurimusi laste kõnest, tuntuim teos ,,Psychologie der früher Kindheit" (1914); USA-s oli tuntuim arengupsühholoogia rajaja G. Stanley Hall (1846-1934) ­ tegi laboris katseid laste taju, mälu ja õppimise kohta. Miks on vajadus uurida arengut? Vajaduse arengu uurimise järele tingivad sageli sotsiaalsed ja majanduslikud muutused. Tööstusrevolutsiooni tulemusena tekkis vajadus uurida lapseiga. Teismeea uurimise vajadus tekkis nt siis kui lääne ühiskon

Arengupsühholoogia
thumbnail
990
pdf

Maailmataju ehk maailmapilt 2015

UNIVISIOON Maailmataju A Auuttoorr:: M Maarreekk--L Laarrss K Krruuuusseenn Tallinn Märts 2015 Leonardo da Vinci joonistus Esimese väljaande kolmas eelväljaanne. Autor: Marek-Lars Kruusen Kõik õigused kaitstud. Antud ( kirjanduslik ) teos on kaitstud autoriõiguse- ja rahvusvaheliste seadustega. Ühtki selle teose osa ei tohi reprodutseerida mehaaniliste või elektrooniliste vahenditega ega mingil muul viisil kasutada, kaasa arvatud fotopaljundus, info salvestamine, (õppe)asutustes õpetamine ja teoses esinevate leiutiste ( tehnoloogiate ) loomine, ilma autoriõiguse omaniku ( ehk antud teose autori ) loata. Lubamatu paljundamine ja levitamine, või nende osad, võivad kaasa tuua range tsiviil- ja kriminaalkaristuse, mida rakendatakse maksimaalse seaduses ettenähtud karistusega. Autoriga on võimalik konta

Üldpsühholoogia
thumbnail
88
doc

Liigutustegevuse tunnetuslikud ja käitumuslikud alused

Liigutustegevuse tunnetuslikud ja käitumuslikud alused 1. PSÜHHOLOOGIA.....................................................................................................1 2. KOGNITIIVNE PSÜHHOLOOGIA.........................................................................2 BIOLOOGILINE PSÜHHOLOOGIA...........................................................................3 ENDOKRIINSÜSTEEM JA HORMOONID................................................................4 NARKOOTIKUMIDEST...............................................................................................5 MOTIVATSIOON..........................................................................................................6 TEADVUSE SEISUNDITEST......................................................................................9 TAJU.............................................................................................................................10 ARENGUPROTSESSID:

Psühholoogia alused
thumbnail
106
pdf

PSÜHHOLOOGIA ALUSED

AAVO LUUK PSÜHHOLOOGIA ALUSED LOENGUKONSPEKT ESIMENE OSA TARTU 2003 Psühholoogia alused 2 SISUKORD 1. Sissejuhatus psühholoogia probleemidesse 3 2. Psühholoogia valdkonnad ja uurimismeetodid 6 3. Psüühika bioloogilised alused I. Närviraku ehitus ja funktsioneerimine 11 4. Psüühika bioloogilised alused II. Närvisüsteemi makrostruktuur 14 5. Aistingud I. Aistingute teooria ja mõõtmine 18 6. Aistingud II. Aistingud eri modaalsustes 21 7. Taju 26 8. Mälu I. Mälu liigid ja mudelid 30 9. Mälu II. Mälu struktuurid ja protsessid 35 10. Õppimine I. Käitu

Psühholoogia alused
thumbnail
130
rtf

Amundsoni raamat

4636 Aktiivne Aktiivne Aktiivne 116 254 96 118 ne Aktiivne Aktiivne nKuivne Aktiivne Aktiivne kaasamine Aktiivne kaasamine kaasamine kaasamine Aktiivne kaasamine Aktiivne kaasamine Aktiivne Aktiivne Aktiivne Aktiivne kaasamine kaasamine Kaasam kaasamine kaasamine kaasamine kaasamine kaasamine kaasamine ine Aktiivne kaasamineProbleemi m??ratlemise ?lesanded 87 N?ustamise

Psühholoogia
thumbnail
90
doc

Nimetu

Murde- ja noorukiea probleemid *referaat- 9 detsember- arenguvaldkond /probleem *eksam- avatud materjalid, piiratud aeg, suuline kristi.koiv@ut.ee Assotsioonitest 1)murdeealine- probleemid (-) 2)teismeline- eneseuhkus(-) 3)nooruk- välimus (+) *Sõnade tähendus- näitab meie hoiakut ja suhtumist selle inimese suhtes, kellega me oleme kontakstis. Oluline kui sa murdeealisega koostööd teed, kuidas sa teda nimetad. Teemad(1.loeng) 1Murde- ja noorukiea mõiste ja koht elukaares 2Müüdid 3Definitsioon noorukiea kohta 4Noorukiea kui vanuseperioodi varieerumine 1.1Murde- ja noorukiea mõiste *Murdeiga ehk puberteet(kasutakse meditsiinilises terminoloogias) ehk mürsikuiga(rohkem kasutatakse arengupsühholoogias)- on suguküpseks saamise iga. See on protsess kus inimese produktsiooni organid hakkavad funktsioneerima. (ld.keeles pubertas- meheiga, suguline küpsus, sigimisjõud, mehisus, mehejõud) Tal on puht maskuliine tähendus. *Nooruki

Arengupsühholoogia



Lisainfo

Lapsevanemaks olemine on "elukutse", mis pakub rohkelt nii väljakutseid kui rõõmu. Lapsevanemaks olemine on eriti oluline laiemas tähenduses - oma laste eest hoolitsedes ja neile oma igapäevaeluga eeskujuks olles, külvame me tuleviku seemneid.

Kuna me võime üsna sageli olla ülekoormatud pereelu igapäevaste proosaliste pisiasjadega, siis võib keeruline olla hoida silme ees kaugemat sihti - milliseks me soovime, et meie lapsed kasvaksid.

Argiaskeldustes läheb tihtipeale meelest endalt küsida - kas meie teod ja sõnad toetavad laste kasvamist sellisteks inimesteks, millistena me neid sooviksime näha.

Esimesed eluaastad ja suhted vanematega panevad aluse, visandavad raamid lapse mina-pildile, enesehinnangule. See, mis elu alguses on seotud konkreetsete isikute ja suhetega - ema ja isaga - omandab aja jooksul, isiksuse arenedes üha abstraktsemad jooned. See tähendab, et elusündmustele lähenetakse juba teatud isiklikust kogemustepagasist lähtudes. Edasise käitumisstrateegia valikul mängib ühe olulise tegurina rolli juba see, milline on inimese enesehinnang.

Laste kasvatamine on töö, mida pered teevad ühiskonna heaks. Kõigi ühiskonnaliikmete ühishuviks on rahva kestmajäämine ja järgnevate põlvkondade üleskasvatamine. Mees ja naine muretsevad lapsed ennekõike sellepärast, et nad armastavad teineteist, et lapsed annavad elule tähenduse ja palju rõõmu. Teisalt on laste kasvatamine aga ka töö. Ning selle tööga on seotud teatud hulk kindlaid kulutusi. Lapsed vajavad eluaset, süüa ja riiet selga, transporti jms. Kuigi sellised kulutused on märkimisväärsed ja pidevalt kasvavad, pole need sellised, mida vanemad kahetseksid. Lapsevanemad on teadlikud nendest kulutustest, kui nad lapsed endale muretsevad, sellele vaatamata teevad nad reeglina oma otsuse lapsi saada teadlikult ning rõõmsal meelel.

Märksõnad

Mõisted


Kommentaarid (1)

yyvyy profiilipilt
19:28 04-11-2016





Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun