Kiusamine Tundub, et kiusamine ja vägivald on nähtused, millega aina rohkem lapsi tänapäeva koolis kokku puutuma peab. Kiusamine võib toimuda nii füüsilisel kui ka sõnalisel teel. Uuringud on näidanud, et narrimine, togimine ja norimine- see kõik algab kiusaja kodust. Sageli saavad kiusajateks need lapsed, keda kasvatavad nõudlikud ning ranged vanemad. Samuti on probleemiks see, kui vanematel jääb töö kõrvalt vähe aega tegeleda oma lastega, kuid iga laps vajab vanemat, kellele oma muredest või rõõmudest rääkida. Enamustel lastel on olemas toetav perekond, kuid on ka neid kel seda pole. Siis jäävad laste mured tahaplaanile, nad muutuvad agressiivseks ning hakkavad end teiste peal välja elama. Kiusajate arvamus endast on kas liiga hea või liiga halb. Nad otsivad teiste tähelepanu, aga ei oska ise sõpru leida, ega olla sõber. Kiusamine võib koolis kergesti üle kasva...
Kuna kiusajale on tihtipeale oluline, et temast välja tehtaks ja teda kardetaks, siis on kiusataval oluline kiusajast mitte välja teha ja vältida olukordi ja kohti, kus on võimalik vägivalda tarvitada. Miks kiusaja kiusab? Tahab tähelepanu saada. Arvamus enesest on liiga hea või liiga halb. Ei oska sõpru leida ega ise sõber olla. Puudub süütunne ja võime mõista teiste tundeid. Tal on lihtsalt igav. Kiusamise liigid füüsiline - löömine, tagumine, tõukamine, tee peal ees seismine, takistamine ja asjade peitmine. psühholoogiline - sõimamine, narrimine, ähvardamine, väljapressimine, ahvimine ja kommenteerimine, pilkamine, kuulujuttude levitamine. suhetega seotud - grupist väljaarvamine, tõrjumine, grimassitamine, ignoreerimine jne. 60% kiusajatest saavad kohtuliku karistuse enne oma 25. sünnipäeva.
MINA KOOLIVÄGIVALLA JA -KIUSAMISE ENNETAJANA Vägivald tuleb mitmes erinevas vormis, küberkiusamisest kuni füüsilise vägivallani välja. See on vale ning see peab kaduma. Kiusamine annab negatiivset mõju kiusamise ohvrile terveks eluks. See võib lükata neid murdepunktini, kus nad võivad teha haiget nii endale kui ka teistele. Ka mina olen väiksena olnud kiusamise ohver, ning muidugi polnud see üldse meeldiv kogemus. Mind hirmutati ja ähvardati. Rääkisin täiskasvanutele, aga see ei aidanud. Ajapikku kasvasime lihtsalt suureks ja läksime edasi oma teed. Suureks saades ning kooli jõudes on väga halb mälestada seda, mis minuga lapsepõlves tehti. Tegelikult ei tohiks keegi sellist asja kannatada. Aga miks tegelikult inimesed kiusavad teisi? On erinevaid põhjusi, miks inimesed kiusavad, aga peamine põhjus on see, et näidata oma võimu
Oma uurimustöös püstitasin kolm tähtsat hüpoteesi: 1. Tartu Tamme Gümnaasiumi 9. klassi õpilaste seas esineb rohkem kiusamist, kui 10. klassi Tamme Gümnaasiumi õpilaste seas; 2. Tartu Tamme Gümnaasiumi 9. ja 10. klassis õpilaste seas toimub rohkem koolikiusamist tüdrukute kui poiste seas; 3. Tartu Tamme Gümnaasiumi 9. ja 10. klassi õpilaste kiusamine on rohkem emotsionaalne, kui füüsiline. Minu uurimustöö teoreetilises osas käsitlen kiusamise mõiste definitsiooni, kiusamise elemente, kiusamise vorme, kiusamise kolmnurka: kiusajad, kõrvalseisjad ja ohvrid ning samuti kiusamise tagajärgi. Teoreetilises osas kasutasin peamise allikana Sullivan, Cleary ja Sullivan (2004) raamatut Kiusamine koolis: mis see on ja kuidas sellega toime tulla. Järgmisena kirjeldan oma uurimustöös metoodikat, kus on välja toodud valim, protseduur ning uurimusinstrumendid. Sellel järgneb tulemuste
See on väärnähtus, mis põhineb jõudude ebavõrdsusel. Kiusamine sisaldab järgmisi komponente: 1. Kiusajal on rohkem võimu kui kiusataval. 2. Kiusamine on sageli organiseeritud, süstemaatiline, varjatud. 3. Kiusamine on mõnikord olukorra ärakasutamine, kuid kord alanud, on tõenäoline, et see ka jätkub. 4. Kiusamine esineb teatud aja jooksul, kuigi ka süstemaatilistel kiusajatel võib esineda ühekordseid juhtumeid. 5. Kiusamise ohvrit haavatakse kas füüsiliselt, emotsionaalselt või psühholoogiliselt. 6. Kõigil kiusamiste juhtumitel on kas emotsionaalne või psühholoogiline aspekt. Kiusatakse neid, kes... · ei löö vastu; · õpivad paremini/halvemini kui teised; · on väikest kasvu; · on paksemad kui teised; · on pikemad kui teised; · on aeglasemad kui teised; · on vaesemad kui teised; · on lihtsalt teistest erinevad. Kiusaja kiusamise põhjused: · Tahab tähelepanu saada
ning ilmselt ei räägi ta kiusamisest kellelegi. Kiusamine toetub sageli pealt- vaatajatele, kes ei tee selle takistamiseks midagi või hakkavad hoopis kiusajat toetama. Mida sisaldab kiusamine? Kiusajal on rohkem võimu kui kiusataval. Kiusamine on sageli organiseeritud, süstemaatiline ja varjatud. Kui kiusamine on kord alanud, on tõenäoline, et see ka jätkub. Kiusamine esineb teatud aja jooksul, vahel esineb ka ühekordseid juhtumeid. Kiusamise ohvrit haavatakse, kas emotsionaalselt, füüsiliselt või verbaalselt. Kiusamise vormid Füüsiline kiusamine – on kõige sagedasem kiusamise vorm ning esineb siis kui inimene saab füüsiliselt kannatada. Mittefüüsiline kiusamine võib olla verbaalne või mitteverbaalne: verbaalne kiusamine. mitteverbaalne kiusamine võib olla otsene või kaudne. Vara kahjustamine. Põhjused, miks kiusamisest ei räägita.
on targemad kui teised on väikest kasvu on paksemad kui teised on pikemad kui teised on aeglasemad kui teised on vaesemad kui teised on rikkamad kui teised on lihtsalt teistest erinevad Igaühel on õigus olla erinev, kui ta ei kahjusta teisi. Sallivust on võimalik õppida. Klassis, kus mõnda last kiusatakse, jagunevad õpilased kolme rühma: 1. Kiusatav 2. Kiusaja 3. Vaikiv enamus ehk Kõrvalseisjad KIUSATAV -> Kiusamise algus -> Üksindus, kurbus, abitus-> Hirm, alaväärsustunne, enesekriitilisus. -> Teistest eemalehoidmine või omakorda teiste tõrjumine (ei usu enam, et keegi tahab sõber olla)-> Hinded halvenevad, on sageli haige, muutub ise ka agressiivseks KÕRVALSEISJAD -> Omasid ei jäeta üksi!-> Klassikaaslaste sekkumine-> Tunne: Ma pole üksinda!-> Kiusamise lõpp-> Klassis suhted sõbralikud-> Teeme kõik koos midagi põnevat Ära oota homseni, Sa saad aidata juba täna! Miks KIUSAJA kiusab?
Kiusamine võib olla: · Füüsiline (löömine, nügimine, tee peal ees seismine, takistamine, asjade peitmine) · Verbaalne (sõimamine, narrimine, ähvardamine, väljapressimine, ahvimine ja kommenteerimine, pilkamine, kuulujuttude levitamine) · Sotsiaalne manipuleerimine (grimassitamine, ohkamine, ignoreerimine, teise kõnetamise vältimine) Kiusamisega pole tegu, kui kaks võrdset õpilast selgitab oma vahekordi või riidleb või kui kiusamise ja ilkumise objektiks satuvad juhuslikult erinevad õpilased. Miks kiusatakse? Põhikooliealistest õpilastest satub ca 5 - 15 % kiusamise objektiks. Koolitervishoiu uurimuse kohaselt kogeb ca 7% Helsingi põhikooli vanema astme õpilastest koolikiusamist vähemalt kord nädalas. Kiusamine on raske nähtus, millesse tuleb alati sekkuda. Kiusamise objektiks sattumine on arengurisk, kuna kiusamine pole mööduv nähtus, vaid püsiv olukord, mis võib jätkuda aastast aastasse
astudes Tallinna Eliitkooli, muutus tema elu drastiliselt. Johannes langes koolikiusamise ohvriks ning sellega kaasnes kaasõpilaste poolt igapäevane kehaline ja psüühiline traumeerimine. Lisades sellele veel probleemid kodus, jõudis Johannes punkti, kus soovis endalt elu võtta. Igasugune väärkohtlemine oli pannud noore mehe pinge alla, mida ta ei suutnud enam hoomata. Johannese juhtum peegeldab aga selgelt ka reaalset elu. Erinevates koolides õpib palju kiusamise all kannatavaid lapsi, küll ei pruugi nad jõuda enesetapu mõteteni, kuid sügava jälje jätab taoline väärkohtlemine kindlasti. Kui inimesel on piisavalt tugev iseloom, suudab ta keerata enda kasuks ka esmapilgul takistustena paistvad asjalood. Seda tegi ka Johannes, olles enesetapu äärel, otsustas ta oma elu muuta. Ta tegi trenni, hakkas hästi õppima, ostis uued moodsamad riided, kolis rahu saamiseks ema juurest ära õe
kogu maailma. Oma miniuurimuse aluseks võtsin Annika Põlgasti 2010 aastal valminud magistritöö teemal ,,Sekkumine kiusamiskäitumisse klassi tasandil", kus ta uuris, kas klassi tasandil sekkumine kiusamisse aitab vähendada kiusamist. Põlgast toob välja, et kool on ennetustöö ja sekkumise aspektist oluline keskkond. Kooli kontekstis on tähtis nii töötajate, õpilaste kui ka lastevanemate arvamus. KIUSAMINE: Mida kiusamise all mõeldakse? Kiusamisega on tegu siis, kui õpilane sattub korduvalt ja süstemaatiliselt teise või teiste tahtliku, negatiivse tegevuse objektiks. Kiusamisega on seotud üldiselt jõusuhete tasakaalustamatus. Jõusuhete erinevus võib põhineda nt vanusel, füüsilistel omadustel, positsioonil rühmas või toetajaskonnas. Kiusajal on võimu või jõudu, mille abil ta saab kiusatu suhtes üleoleku. Kiusamine on seega võimu või jõu väärkasutus. Kiusamine võib olla:
TÖÖSTRESS, KIUSAMINE JA TÖÖVÄGIVALD TÖÖSTRESS KIUSAMINE TÖÖVÄGIVALD KIUSAMINE SISSEJUHATUS MIS ON KIUSAMINE MIKS KIUSAMINE ASET LEIAB KIUSAMISE TAGAJÄRJED KUIDAS HOIDA ÄRA KIUSAMIST TÖÖKOHAS Sissejuhatus Kiusamine tööl on Euroopa töökeskkonnas tõsine probleem, mille tekitatud kahju on märkimisväärne nii töötajale kui ka organisatsioonile. Kiusamist tuleb pidada ebaeetiliseks, rõhuvaks käitumiseks ning seetõttu töökeskkonnas vastuvõetamatuks. Kiusamise ärahoidmine tööl on Euroopa Komisjoni töötervishoiu ja ohutusalase
MIS ON KOOLIKIUSAMINE ? Kiusamine on enamasti haiget tegev ja tehtlik agressiivne käitumine, mis võib tihti kesta kaua, nii nädalaid, kuid ja isegi aastaid. Koolikiusamine on koolivägivalla üks väljendusvorme, mis võib kiusatavale jätta jäljed kogu eluks. Koolikiusamisega tegelemiseks on vaja eriteadmisi ja kogemusi, objektiivset suhtumist ja soovi olukord lahendada, sest kiusataval on ennast ise väga raske kaitsta. Enamasti on kiusamise taga soov teisi hirmutada ja olla domineeriv. Kiusamisel on mitmeid erinevaid vorme. Üks kiusamise vormides on füüsiline ehk siis teiste löömine, nügimine, tema asjade ära võtmine ja lõhkumine. Teine kiusamise vorm on verbaalne ehk narrimine, solvamine, ähvardamine ja väljapressimine. Kolmas kiusamise vorm on kaudne ehk siis inetute kuulujuttude levitamine, kõrvale tõrjumine ja ignoreerimine. Kiusamine võib olla ka varjatud. See juhtub siis, kui üks
.................................................18 8.Kiusaja, kiusatava või kõrvalseisja roll...............................................................20 8.1 Mida teha, kui näed, et kedagi kiusatakse?.................................................20 8.2 Mida teha, kui oled kedagi kiusanud?..........................................................21 8.3 Mida teha, kui sind kiusatakse?...................................................................22 8.4 Kiusamise põhjused ja tagajärjed................................................................23 9.Misso Kooli uurimus........................................................................................... 24 10.Kokkuvõte........................................................................................................ 28 11.Kasutatud kirjandus......................................................................................... 29 Lisad..................................................
· on targemad kui teised · on väikest kasvu · on paksemad kui teised · on pikemad kui teised · on aeglasemad kui teised · on vaesemad kui teised · on rikkamad kui teised · on lihtsalt teistest erinevad Igaühel on õigus olla erinev, kui ta ei kahjusta teisi. Sallivust on võimalik õppida. Klassis, kus mõnda last kiusatakse, jagunevad õpilased kolme rühma: 1. Kiusatav 2. Kiusaja 3. Vaikiv enamus ehk Kõrvalseisjad KIUSATAV -> Kiusamise algus -> Üksindus, kurbus, abitus-> Hirm, alaväärsustunne, enesekriitilisus. -> Teistest eemalehoidmine või omakorda teiste tõrjumine (ei usu enam, et keegi tahab sõber olla)-> Hinded halvenevad, on sageli haige, muutub ise ka agressiivseks KÕRVALSEISJAD -> Omasid ei jäeta üksi!-> Klassikaaslaste sekkumine-> Tunne: Ma pole üksinda!-> Kiusamise lõpp-> Klassis suhted sõbralikud-> Teeme kõik koos midagi põnevat Ära oota homseni, Sa saad aidata juba täna! Miks KIUSAJA kiusab?
kogemustest antud teema kohta. MIS ON KOOLIKIUSAMINE ? Kiusamine on enamasti haiget tegev ja tehtlik agressiivne käitumine, mis võib tihti kesta kaua, nii nädalaid, kuid ja isegi aastaid. Koolikiusamine on koolivägivalla üks väljendusvorme, mis võib kiusatavale jätta jäljed kogu eluks. Koolikiusamisega tegelemiseks on vaja eriteadmisi ja kogemusi, objektiivset suhtumist ja soovi olukord lahendada, sest kiusataval on ennast ise väga raske kaitsta. Enamasti on kiusamise taga soov teisi hirmutada ja olla domineeriv. Kiusamisel on mitmeid erinevaid vorme. Üks kiusamise vormides on füüsiline ehk siis teiste löömine, nügimine, tema asjade ära võtmine ja lõhkumine. Teine kiusamise vorm on verbaalne ehk narrimine, solvamine, ähvardamine ja väljapressimine. Kolmas kiusamise vorm on kaudne ehk siis inetute kuulujuttude levitamine, kõrvale tõrjumine ja ignoreerimine. Kiusamine võib olla ka varjatud. See juhtub siis, kui üks
1:4 Õpetajatest ei arva et kiusamisel on midagi viga 1:10 lapsest kukkub koolist välja tänu sellele et teda kiusatakse iga päevaselt Üle 62% õpilastest arvab et kool ei suhtu liiga tõsiselt kiusamisele Kus võib kiusamine toimuda Kiusamine koolis võib toimuda nii laste kui täiskasvanute vahel, lapse kiusajaks võib olla koolis töötav täiskasvanu ja vastupidi laps võib kiusata mõnda täiskasvanut. Seega on tähtis, et kool kaitseks kiusamise eest nii last kui täiskasvanut. Koolipersonali omavahelised suhted mõjutavad otseselt ka õpilaste vahelisi suhteid. Kas sul on vaja abi? Kui sind kiusatakse helista lasteabi telefonile 116 111 Teine moodus on rääkida veebi konstaabliga Head leheküljed kust õppida kuidas olla netis turvaline ja hoiduda kiusamisest Nestixi interneti mäng Videod mis aitavd sind internetis ja kuidas hoiduda kiusamisest
! Nii populaarsus kui tõrjutus on üsna stabiilsed aspektid 11 Tõrjutud lapsed Agressiivsemad (kuigi vahel võivad olla kõrge sotsiaalse staatusega lapsed) Eemaletõmbunud Vahetavad eelkoolieas sageli mängukaaslasi Ei teki kindlat sõpruskonda Koolieas otsivad seltsi nooremate hulgast Hilisem akadeemiline raskus Üksindus, depressioon, madal enesehinnang Hilisem oht sattuda kiusamise ohvriks Risk liituda antisotsiaalsete kampadega 12 Sõprussuhted Sõprus on kahepoolne lähedane suhe kahe indiviidi vahel Sõprussuhted kujunevad mugavuse alusel 3-4 a lapsed näitavad eelistusi koos tegutsemiseks konkreetsete lastega, sõnavarasse tekib sõna "sõber" Tüdrukute sõprussuhted on kinnisemad kui poistel Laste enesehinnangut tuleb toetada, sotsiaalsete oskuste õpetamine
koolielus peegelduvate probleemidega hakkama saamine ja nende ennetamine ei hõlma pelgalt kooliga seonduva käsitlemist, vaid laiema sotsiaalse konteksti arvestamist ja muutumist. Kiusamine ja koolivägivald on viimase aastakümne jooksul olnud nii avaliku arutelu, kui ka teadusliku uurimustöö valdkonnaks üle kogu maailma. Kiusamine ja koolivägivald on kaks erinevat mõistet. Kiusamine võib toimuda ka koolist väljaspool ja kiusamise osapoolteks ei pea olema õpilane - õpilane. Algselt, kui 70ndate alguses hakati kiusamise mõistet teaduskirjanduses kasutama, vaadeldi seda mõistet kitsas tähenduses kiusamise all mõeldi suure grupi inimeste kahjustavat käitumist. Kui esimest korda kirjeldati kiusamist, siis kasutati selle kohta 3 mõistet mobbing. Termin mobbing on laenatud etoloogiast ja tähendab grupi loomade
ei pruugi olla üldse selline nagu nemad ise seda endale ette kujutavad. Sagedasti on õpetajad need, keda kiustatakse. Neid narritatakse, halvustatakse, mõnitatakse jne. Enamasti on vägivald õpetajate vastu vaimne, väga harva füüsiline. Kuigi on rakendatud väga palju erinevaid meetmeid koolivägivalla lõpetamiseks, pole see eriti palju aidanud. Vägivald on koolidse jätkuvalt tõusuteel. Üha enam kurdavad õpetajad ja õpilased, et on sattunud kiusamise ohvriks. 181. Kui soovime vähendada ja koolivägivalla sooduks ära kaotada, peame me kõik midagi selle jaoks tegema. Me kõik peame lõpetama üksteise kiusamise, narrimise ja muu vägivallatsemise. Ainult niimoodi on võimalik kaotada vägivald koolis ja ka mujal. Ütleme kõik üheskoos: ,,Ei vägivallale!"
kiusatu suhtes üleoleku. Kiusamine on seega võimu või jõu väärkasutus. Kiusamine võib olla: · Füüsiline (löömine, nügimine, tee peal ees seismine, takistamine, asjade peitmine) · Sõnaline (sõimamine, narrimine, ähvardamine, väljapressimine, ahvimine ja kommenteerimine, pilkamine, kuulujuttude levitamine) · Sotsiaalne manipuleerimine (grimassitamine, ohkamine, ignoreerimine, teise kõnetamise vältimine) Väga erinevad lapsed kiusavad või satuvad kiusamise objektiks. Paljud teevad rühmas olles asju, mida nad üksi ei teeks. Kuigi enamik õpilasi ei aktsepteeri hoiakute tasandil kiusamist, käitub ja tegutseb nii mõnigi kiusamisolukorras viisil, mis võimendab ja aitab kiusamisele kaasa. Kiusamisest kõnelemist takistab: · Mõte selle kohta, et kiusamine muutub üha hullemaks, kui sellest rääkida · Kiusatuks muutumisest häbenetakse kõnelda Kiusamist ja vägivalda on raske välja selgitada, kui: · Kiusaja teeskleb süütut
Koolikiusamise näiteid saab tuua ka Eesti kirjandusest. Põhjuseid, miks hakatakse kedagi koolis kiusama, on mitmeid. Kõige enam kiusatakse neid, kes on teistest erinevad, kas siis välimuselt või sisemiselt. Vähem rikkamad lapsed jäävad silma oma riietuse poolest, mis pole teistega võrreldes sama puhas ja korralik. Kiusajad tahavad enamjaolt näida sõprade seas lahedatena ja seetõttu peavad nad end kehtestama nõrgematele liiga tehes. Kiusamise põhjuseks võib olla ka kadedus. Algklassides kindlasti tuleb ette seda, kui keegi klassist saab uue kalli asja ning seetõttu hakkab keegi teda narrima ja solvama. Sisimas tahab kiusaja ka endale sellist. Kiusamine, eriti vaimne, võib olla varjatud tegevus ning seepärast on seda teistel raske märgata. Tagajärjed võivad olla väga tõsised. Füüsilised haavad paranevad ära, kuid vaimsed haavad käivad kiusatavatega terve elu kaasas. Sageli vajatakse ka psühholoogi või nõustaja abi
Küberkiusamine Sissejuhatus Füüsilise vägivalla ning sõnalise kiusamise kõrval koolides leiab järjest rohkem küberkiusamist. Internetikeskkonnas toimuv kiusamine võib lastelt viia kooliskäimise lusti ja põhjustada tõsise depressiooni. Teise inimese nimele tehtud libakintod, sõimamine ja ähvardamine foorumites, võõraste piltide ülesriputamine ja moonutamine - need on vaid mõned küberkiusamise vormid, millega noored internetis kokku puutuvad Millised ohud on internetis?
On siiski juhtumeid, kus koolivahetus tuleb lapsele kasuks, kuid tavaliselt peab ka laps ise muutuse nimel pingutama 5 Mida saab õpetaja teha? Klassijuhataja, kellel on oma klassiga hea side, saab palju ära teha. Õpetaja saab erinevate metoodikate ja võimaluste toel aidata lastel üksteist paremini tundma õppida. Õpetaja saab vestelda kiusajatega, tähele panna ning arvestada kiusaja vajadusi, mis panevad last nii käituma. Vilunud pedagoog saab mõjutada kiusamise vastu võitlemisel kõige võimsamat ressurssi kõrvalseisjaid ehk vaikivat enamust. 6 Kuidas koolikiusamine mõjutab inimest tulevikus? Soomes koolikiusamisega tegeleva Esko Leipälä käsitluse järgi saab 60% 12aastastest kiusajatest kohtuliku karistuse juba enne oma 25. sünnipäeva. Kiusatavad, kes oma probleemile lahendust ei leia, kapseldavad negatiivsed tunded endasse. Nad ei taju ennast adekvaatselt ega oska ennast väärtustada ega armastada. Ja nii nad võivadki ennast ise ka
populaarsust võita, millegagi tähelepanu saavutada; keskmise või alla selle õppeedukusega lapsed Miks KIUSAJA kiusab? tahab tähelepanu saada arvamus enesest liiga hea või liiga halb ei oska sõpru leida ega ise sõber olla puudub süütunne ja võime mõista teiste tundeid tal on lihtsalt igav 60% KIUSAJATEST SAAVAD KOHTULIKU KARISTUSE ENNE OMA 25NDAT SÜNNIPÄEVA Mida teha, kui oled langenud kiusamise ohvriks või kui tead, et kedagi kiusatakse? Räägi sellest täiskasvanutele lapsevanemale, klassijuhatajale, koolidirektorile, psühholoogile. Väldi kohti, kus on oht sattuda kiusamise ohvriks. Liigu koos sõpradega. Kuna kiusajale on oluline, et Sa temast välja teeks, teda kardaks, siis püüda kiusajast mitte välja teha. Missugune see kiusaja on? palju energiat sõnaosavust, räägib musta valgeks hea arvamus enesest
Füüsilist vägivalda on togimise, tõukamise või isegi peksmise näol kogenud paljud õpilased. Teist kiusamisvormi, vaimset kiusamist, kogetakse tavaliselt erinevalt ühelt poolt mõnitamine ja ebameeldivate märkuste ütlemine kaasõpilaste kohta, teiselt poolt teiste kooliasjade äravõtmine, lõhkumine, pildumine või peitmine. Sageli on vaimne vägivald palju hullem, sest kellegi sõnad võivad hinge jälje jätta ja keegi teine ei pruugi seda iial teada saada, aga füüsilise kiusamise korral suudavad vanemad seda avastada ja midagi ette võtta. Kiusamiseks põhjuse leidmine pole kunagi probleem. Leitakse alati ka kõige väiksemaid detaile, mille kallal norida. Põhjuseks võivad olla näiteks riided, füüsiline omapära, käitumine või kehv päritolu või siis lihtsalt see, et keegi on tagasihoidlik. Kiusatavad on tavaliselt väga madala enesehinnanguga ning ei julge vastu hakata. Nii tekibki lõpmatuna näiv nõiaring, millest on väga keeruline välja saada
ja võivad sinu kontodelt halvustavalt kommenteerida sinu sõpru ja tuttavaid. Samuti kommenteerivad nad negatiivselt sinu kontolt pilte jms, mis võib sinule kaasa tuua pahandusi ja karistusi. Kui keegi on ohvriks sattunud On juhtumeid, kui keegi on ohver või on ohvriks tema sõber ja sellest vaikitakse. Hiljem toob see pahandusi ja on juhtumeid, kui kiusamine on lõppenud surmaga. Kiusamisest teatamine on tähtis! Kui asi on tõsine, tuleb ühendust võtta lähima politseijaoskonnaga. Kiusamise korral: Võib pöörduda Tartu Laste Tugikeskusesse (tel 7 484 666 ). Pöörduda võib ka Tallinna Perekeskusesse (tel 6 556 970 ). Abi saab samuti http://www.politsei.ee/ oleva meiliaadressi kaudu (saada vihje). Kasutatud materjal: http://koolirahu.eu/index.php? id=10946 http://www.unicef.ee/page/89 http://www.peremeedia.ee/10653
Helena Tõnisma 12.A 03.10.2017 Kiusamine Eesti koolilaste hulgas Kiusamine on kindlasti paljudele inimestele väga isiklik teema. Viimaste uuringute sõnul kannatab hetkel Eestis iga neljas või viies laps mingisugust sorti kiusamise all. Seda ei panda ka tihti koolis või tänaval tähele ning isegi kui märgatakse, on vahele sekkuvaid inimesi vähe. Kõige lihtsam olekski ju minna ning käskida kiusamine lõpetada, kuid vaikse loomuga ja omaette hoidvad eestlased seda tavaliselt ei tee. Seega peab kiusatav ise lahenduse leidma. Kuid kuidas? Kiusamine ei ole kindlasti mingi uus nähtus ning mida aeg edasi, seda rohkem on selleks erinevaid võimalusi. Viimase kümnendi jooksul on oma pead tõstnud küberkiusamine, mis
kellel on head või halvad hinded. Tihti kiusatakse ka klassi uustulnukaid. Nende olemine tehakse ebameeldivaks. Üritatakse testida uue õpilase närve ja pannakse teda proovile erinevat moodi. Kui on tegu nõrga inimesega, kes enda eest seista ei julge,siis ongi uus ohver olemas. Tavaliselt mõnitatakse ja kiustakse ikka kambakesi. Kiusajad ei ole nii julged, et üksi sõimama hakata. Arvan, et üks kiusamise põhjusi on näidata, et kui lahe ja tugev on kiusaja. Kuigi tegelikult on nad haledad ja nõrgad. Kiusajad ei tea vist, et inimestel, keda nad kiusavad on tunded ja nad saavad haiget. Kiusamine mõjutab ka ohvri enesekindlust ja paljudel kaob isu koolis või väljas käia. Nad soovivad ainult kodus olla, sest kodu on kindel paik kus ennast peita, sest seal ei naera keegi nende üle. Sealt tekivad probleemis koolis käimisega. Tulevad halvad hinded ja kõige hullem on see, kui jääb klassi
Edasist lapse arengut mõjutab suures osas lasteaed ja kool. Kiusajaks osutub sageli laps, kes soovib saada tähelepanu. Mingil põhjusel ei oska laps oma tunnetega ise hakkama saada, veel vähem seda sõnastada. Tagajärjeks on teistele „haiget tegemine“ , pälvides seejuures tähelepanu. Kiusajal on sageli suurenenud võimuvajadus ja tal puudub süütunne ja empaatiavõime. Mittefüüsiline kiusamine jaguneb kaheks: verbaalne kiusamine ja mitteverbaalne kiusamine. Verbaalse kiusamise all mõtleme hirmutamist, narrimist, solvamist, mõnitamist jne. Arvan, et verbaalne kiusamine on mingil määral paratamatus, sest omavahelisi nalju, kus käib sageli kaasa narritamine, on palju. Näiteks kui algklassides meeldib mõnele poisile mõni tüdruk, siis võib ta seda väljendada tüdrukule näiteks narrimise või kiusamise teel. Samas arvan ka, et lastele tuleb õpetada oma tundeid, arvamusi ja tahtmisi väljendada muul moel.
· on pikemad kui teised; · on aeglasemad kui teised; · on vaesemad kui teised; · on lihtsalt teistest erinevad. Miks kiusaja kiusab? · Tahab tähelepanu saada. · Arvamus enesest on liiga hea või liiga halb. · Ei oska sõpru leida ega ise sõber olla. · Puudub süütunne ja võime mõista teiste tundeid. · Tal on lihtsalt igav. Kes on vaikiv enamus ehk kõrvalseisjad? · Need on õpilased, keda ei kiusata ja kes ise ei kiusa, kuid nad kardavad kiusamise ohvriks langeda. · Et hirmust üle saada, tuleb rääkida sõpradega ja usaldatava täiskasvanuga ning koos tegutseda. · Just vaikiv enamus saab kiusamist lõpetada! · Nende abi ja toetus annab ohvrile tunde - ma ei ole üksi! · Fakt: 85% juhtudest näevad lapsed pealt, kuidas üks laps teist kiusab. KIUSAMISEST RÄÄKIMINE EI OLE KAEBAMINE - SEE ON ENESE JA TEISTE KAITSMINE! Kui sind ennast või kedagi teist kiusatakse:
vaiksed. Nad on haavatavad ja nõrgemad ning seepärast langevad kergemini kiusajate saagiks. Proaktiivsed Annavad põhjust norimiseks ja õrritavad teisi. Kiusamiseohvrid elavad sissepoole ja eitavad kõike, mis nende ümber toimub. Paljudel juhtudel vanemad on teadmatuses, mis nende lastega väljaspool kodu toimub. Mõndadel juhtudel ohvrid kardavad rääkida kellelegi oma murest, kuna kiusajad on neid ennist ähvardanud. Kiusamistagajärjed: Alates kiusamise hetkest õpiedukus ja enesehinnang langeb, tekib isoleeritus eakaaslastest ja kartus enda eest seista. Kiusamise mõjutused pikemas perspektiivis madal enesehinnang, ebakindlus oma võimete suhtes, ebatervete suhete loomine, söömishäired, depressioon, hirm, suitsiidimõtted. Lahendusmeetodid. Koolivägivalla vastu kasutatavad meetodid: Riiklikul tasandil Haridusministeeriumi poolt seadustes fikseeritud meetmed
Välimus Lühikest kasvu Jässakas Lühike kael Kõrged õlad ja pea nende vahel Rangis jalad (väljapoole kaardunud) Iseloomulik käitumine Kõndides vehkis kätega Naljaka olemusega Polnud rahul kui palju nõuti Sõnakuulelik Võtab kõike südamesse Muutus arukamaks Töö Töötas sulasena Töö oli ränkpikad tööpäevad Pidi töötama ka vihmaga Ilma vahepausideta Plaanis jääda aastaks Lollused Jõel ujuminetahtis ennast tõestada Poomise mõte Abielu Mariga Armusid kiusamise tagajärjel Pererahvas aitas korraldada abielu Kolisid sauna 2 lastJuku ja Kata Elu ilma Marita Peale Mari lahkumist, hakkas temas kahtlema Kutsus naist mitu korda tagasi Oli kurb, pettunud Saunatädi etteheited Saatus Vägivaldsed mõtted (Andrese jalahaav) Enesetapp Enesetapu pärast ei olnud kirikuisa nõus teda matma Tagasihoidlikud matused
kontaktid võõrastega, privaatsuse häirimine, isikuandmete kuritarvitamine ja eakaaslaste omavaheline küberkiusamine (Pikk, 2011). Kiusamiseks pakub internetikeskkond palju võimalusi. Küberkiusamise vahenditena kasutatakse e-posti, veebilehti, suhtlusportaale jt. elektroonilisi suhtlusvahendeid. Kord internetti ülespandud laimavat kirjutist, solvavaid kommentaare, alandavat videot või pilti näevad miljonid inimesed ja ohvril on võimatu end sellise kiusamise eest kaitsta (Luik, 2009). Kuna netipostitused tunduvad anonüümsetena tekib nähtamatuse illusion ja piirangud võivad kaduda. Inimesed võivad käituda teiste suhtes meelega pahatahtlikult või avaldavad üksteisele rohkem personaalset infot kui silmast silma vestluses (Kuusk, 2010). Noorte seas piisab tõrjumiseks ja alandamiseks lihtsast ignoreerimisestki ei lisata teist oma "sõbra-listi", ei võeta osalema online mängudesse jne. Alandav on ka nn.
Uurimused on näidanud, et nii populaarsus kui tõrjutus kipuvad olema üsna stabiilsed. Lapseeas kogetud tõrjutus seostub hilisemas eas avalduvate probleemide näol ( stress, depressioon, vägivaldsus jne). Lapsed, kelle sotsiaalne käitumine ei ole kohane, kogevad suurema tõenäosusega suhetes kaaslastega raskusi, näiteks tõrjutust. Tõrjutus jätab nad ilma sotsialiseerumiskogemusetest, mis aitavad omandada kohaseid sotsiaalseid oskusi, suurendades sel moel ka kiusamise ohvriks langemise riske. Häbelikud lapsed on tihti tõrjutud. 6. Sõprussuhete kujunemine. Lapse arengus on tähtsal kohal sõprus. Uurimused on osutanud vajalikkusele eristada laste aktsepteerimist grupis ja sõprade omamist (Lindsey, 2002). Aksepteerimine on pigem positiivne suhtumine lapsesse eakaaslaste grupis kui lapse osalemine kindlas paarisuhtes. Sõprus on kahepoolne lähedane suhe kahe indiviidi vahel ( Ladd, 2005). 3-4-aastasselt
! Koolivägivald on nii füüsiline kui ka vaimne kiusamine, aga kiusatakse üha rohkem ka internetis. Sellepärast ei saagi vahepeal internetis kiusajaid kätte. ! Minu arvates ei saa koolivägivalda ära kaotada, sest see on lihtsalt võimatu. Seda esineb igas koolis ja kiusajatega tegelevad nii õpetajad ja inimesed koolist, aga abi võib tulla ka mujalt. Näiteks Lauri Liiv annetas "Su nägu kõlab tuttavalt" saates 1000 eurot kiusamise vastu organisatsioonile kuna tema arvab, et seda saab peatada. Nad võivad tuletada kuidagi kiusajatele meelde, et nad võivad ise pärast kiusatavad olla. ! Kiusamisel võib olla kaks poolt, nagu alguses mainitud, nii füüsiline ja vaimne. Füüsiline kiusamine kujutab endast seda, et lüüakse, tõmmatakse, lükatakse, võetakse asju ära ja ka peidetakse, nii et teine seda pärast enam üles ei leia. Vaimne kiusamine on sõimamine, solvamine ja muud viisid kuidas vaimselt kiusata
Psyche sai teada et ta ootab Eerose last. Lõpuks sai tüdruk aru et õed olid teda petnud ta otsustas kätte maksta ja tappis kavalusega oma õed. Nüüd hakkas ta Eerost otsima. Varsti sattus ta Aphrodite juurde. Too lasi Psychel läbi teha rea katsumusi. Tänu headele aitajatele sai Psyche nendega hakkama. Ühel päeval täitis ta ülesande valesti, sest oli uudishimulik. Surmauni tappis tüdruku. Zeus oli kõike seda Olümposelt jälginud ja ta käskis oma tütrel Psyche kiusamise lõpetada. Ta tõi Psyche üles Olümposele ja andis talle surematuse ning võimaluse olla igavesti Erosega taevas koos.
Töövägivald Tiina Vaht Triin Voolaid Triin Jaks TAAB11 1 Töövägivalla mõiste ja jagunemine Töövägivald on iga vääriti kohtlemine, ähvardus või kallaletung, mis on seotud tööga. Töövägivald jaguneb füüsiliseks ja psüühiliseks vägivallaks Kui kõnealuse probleemi uurimise algusaegadel tegeldi eelkõige selle füüsilise vormiga, siis tänapäeval on tähelepanu köitnud hoopis psüühiline vägivald. TAAB11 2 TAAB11 3 Üldiselt: Töövägivald puudutab nii töötajaid kui tööandjaid, kuna ohvriks võivad sattuda mõlema poole esindajad. Töövägivald rikub tööõhkkonda, kahandab tootlikkust ja soodustab tööluuse. Töövägivald põhjustab selle ohvreile kõrget stressi Kiusamise ohver võib olla mis tahes organisatsioonis igaüks TAAB11 4 ...
kohtuotsuse peale edasikaebamise õigus. Selleks on Eestis kehtestatud kolmeastmeline Täname! kohtusüsteem (apellatsioonikaebus esimese astme kohtuotsuse peale ringkonnakohtusse, kassatsioonikaebus teise astme kohtuotsuse peale Riigikohtusse, mille otsus on lõplik (PS § 149) jne. 3. Miks koolikiusamine on diskrimineerimine? Hindamisest Märksõnad: diskrimineerimise olemus, kiusamise põhjused, füüsiline ja vaimne vägivald, x Tuleb jälgida, et eksamitöö tiitellehele on märgitud kõik küsitud andmed. kiusamise tagajärjed, sallivuse tähtsus x Hindamisjuhendis pole võimalik ära tuua kõiki õigeid vastuseid, sest sageli nõutakse õpilaselt oma seisukoha esitamist
nagu tahavad ega arvesta teiste arvamusega. Elu jooksul inimesed muutuvad ning tänapäeval toimub see minu meelest eriti kiiresti. Iseendaks jäämine on seotud erinevate probleemidega, tuleb ületada mitmeid raskusi. Siinkohal võib näiteks tuua koolikiusamise. Tihti saab see alguse sellest, et kiusatav erineb teistest, enamasti mingi tühise asja poolest, näiteks riietuse poolest. Paljud kiusatavad üritavad end ka muuta, kuid see annab kiusajatele hoogu juurde. Lõppude lõpuks ei saa kiusamise ohver olla see, kes ta tahab olla, kuna kardab teiste arvamust ja ei julge olla tema ise. Noored tahavad enamasti sulanduda massi ja see toob kaasa inimese muutumise. Samuti kardetakse ilma jääda sõpradest, aga ma arvan, et need pole sõbrad, kes ei suuda inimest võtta nii nagu ta on. Ma arvan, et mida vanemaks saab inimene, seda rohkem julgeb ta avaldada oma arvamust. Samuti osatakse jääda iseendaks, ükskõik millistes olukordades.
Ei .... Õpetaja .... Kaasõpilane .... Keegi teine .... 15.Kes sinu arvates peaks vahele segama ? Mina ise .... Õpetaja .... Kaasõpilased .... Kiusatava vanemad .... Kiusatav ise .... Keegi teine .... 16.Oled sa ise kunagi kiusatava kaitseks välja astunud ? Jah .... Ei .... 17.Mida sa teeksid vägivalla ära hoidmiseks ? ................................................................ 18.Kas sulle meeldib kiusata/kiusatav olla ? Jah .... Ei .... 19.Kes langevad sinu arvates kiusamise ohvriks ? Välimuselt erinevad .... Teistest nõrgemad .... Uued õpilased .... Majanduslikult erinevad .... Keegi teine .... ja kes ? ................................... 20.Kas sinu arvates on TÜG-is sõbralik õhkkond ? Jah .... Ei .... Tänan vastamast!!!
Klass 1.Koolis vib vgivallatsemise algatada klassi liider vi see kes saavab paljudega lbi.peksmise vi kiusamise ohvriks saab tavaliselt inimene,kelle kehakuju on imelikum teistest ,teistmoodi riides vi on vaesemast perest. 2.Alguse sai kiusamine sellest,et Kaspar kaitses Joosepit.Joosep tegi tagasi neile niimoodi,et lks kooli ja algatas koolitulistamise.Ta lasi klassi liideri maha. 3.Koolivgivalla saaks lpetada nii ,et kui pilased suhtleksid omavahel rohkem,korraldaksid midagi pnevat ning arvutaksid probleeme.Kaspar kaitses joosepit,sest kiusamine oli kaugele linud ning au ksimuses oli ka asi
- 09. 2012 suurendati poole miljoni võrra "Kesköö lapsed" romaan 1981 Lehekülgi 446 Inglise keeles rahvusvaheline tunnustus India ja Pakistani ajalugu aastatel 1915-1977 maagiline realism, ajalugu Booker Prize ja James Tait Black Memorial Prize 1981 Tegelased Seleem Sinai - peategelane ja jutustaja - mitmeid hüüdnimesid - keeruline ja segane sugupuu - sünnib ööl, mil India saab iseseisvaks - tilkuv nina - ühest kõrvast kurt - üks sõrmeots läinud kiusamise tagajärjel Padma Mangroli - Seleemi armastatu ja abikaasa - kuulaja roll raamatus - tormakas, lihaseline, karvane Tegelased Aadam Aziz - Saleemi vanaisa - patriarh, arst Ahmed Sinai - Saleemi isa - ärimees - alkohoolik, vägivaldne Amina Sinai - Saleemi ema ja Aadam Azize tütar - armastav, pühendunud ema - ei suuda unustada esimest abielu Väga palju tegelasi(Shiva, Mary Pereira jt) Kokkuvõte 1947 15. augustil Indias iseseisvus - keskööl sünnib 1001 last
Seepärast püüa kiusajast mitte välja teha, väldi kohti, kus on oht sattuda tema vägivalla ja kiusu ohvriks ning liigu koos sõpradega, mitte üksi. Eestis tegutsevad koolikiusamise vastased programmid ja liikumised Koolirahu: http://www.lastekaitseliit.koolirahu.ee/ Noorteühing TORE: http://www.tore.ee/ Kiusamisest vaba lasteaed (alates 2013. a ka koolides): http://www.kiusamisestvabaks.ee/ Sihtasutus Kiusamise Vastu: www.kivaprogram.net ja www.facebook.com/Kivaeesti
Koolikiusamine Koolikiusamine on läbi aegade olnud üks väga suur probleem. Koolivägivalda esineb igas koolis, mõnedes liigagi palju. Kiusamisest saavad mõjutatud kõik lapsed- nii need, kes seda teevad, seda kannatama peavad, kui ka need, kes seda pealt näevad. Sellest tuleks rohkem rääkida ja kiusamistele peaks jälile jõudma. Millised on tavaliselt need lapsed, kes teisi kiusavad ja miks nad seda teevad? Lapsed on kodus ja koolis tihti erineva käitumisega ning koolikiusamine võib nii mõnegi vanema jaoks ehmatava ja äkilise uudisena tulla. Kiusajateks on enamasti lapsed, kellel on mingi mure, kes on endaga rahulolematud ja ei oska nende tunnetega muul moel enam toime tulla. Näiteks ei lähe neil koolis hästi, kodus kogevad nad vägivalda vanemate või õdede-vendade poolt. Kiusajad ei ole väga enesekindlad ja tihti on nad madala enesehinnanguga, nad tahavad näidata, et neil on võimu ning lähevad kiusama ...
Juba varases eas, näiteks lasteaias tahetakse ju sama mänguasju, mis teistel ja koolis olla `'sama tegija'' kui pinginaaber jne. Vanemad peaksid lapse eneseteostust ja teistega kohandumist pisut jälgima. See aitab kaasa sellele, et laps tulevikus pööraks rohkem tähelepanu iseendale kui teistega sarnanemisele. Me tahame kuuluda gruppi ja need kes seda ei oska, mõtlevad teistmoodi ja julgevad oma arvamust ka välja öelda, satuvad sageli noorukieas kiusamise ohvriks. Kiusajad on tavaliselt see vaikiv enamus, kes ei julge välja astuda ja öelda: `' Nii ei tohi''. Ka täiskasvanutele on raske teise inimese eest välja astuda. Samas on hoiatatud, et need, kes `'vooluga kaasa'' lähevad võivad täiskasvanute maailmas langeda veel suuremate kuritarvitamiste ohvriteks. Teismeiga on enamikele väga raske. Tuleb saada täiskasvanuks ja välja mõelda, mida elult tahetakse ja tekivad küsimused- Kes ma olen? Mis on minus erilist
näiteks ellujäämine, perekonna rahulolu, tervis ja hea enesetunde loomine, aitamine. Kui inimene ei pea muretsema sellepärast, kui tuleb maavärin ja kuhu ta edasi läheb, mingi haigus on küljes, aga ta ei nakatu, ei pea muretsema, et keegi tema elu kallale ei kipu,siis Inimesel on hea enesetunne ja ei ole midagi enamat vaja, et oleks üks tore ja hea päev. Millline päev oleks, kui telekast ei kuule enam sõja uudiseid? Internetist ei loe, et keegi pani käe külge endale kiusamise pärast? Ei ole enam mingit rassisimi ja inimesed toetavad üksteist. Sellist päeva aga ei ole tänapäeval. Aga me saame muuta seda aidates natukenegi, et muuta inimese elu ja ühiskonda paremaks. Et keegi ei tunneks ennast halvasti vaid naerataks. Sellejaoks peame me ise tööd tegema. Hakata vabatahtlikuks, annetada, lihtsalt naeratada, rääkida. Selleks ei ole vaja palju, et teha inimese või looma päev ilusaks. Ilusaks me saame siiski muuta ka inimese päeva asjadega.
Õpetajatepoolsest väärkohtlemisest sagedamini esineb õpilaste omavahelist kiusamist, mis võib kesta pikka aega ning jääda märkamatuks, tekitades ohvrile pikaajalisi traumaatilisi tagajärgi. Need noored, kes on ise kogenud vägivalda on altimad seda kasutama ka ise teiste inimeste peal. Lapse väärkohtlemise pealtnägijad või sellest teadlikud inimesed sageli ei julge või oska sellest lastekaitsetöötajaid teavitada. Seepärast on igaühel meist laste kiusamise juhtumite märkamisel ja toimunule kiiresti reageerida. Mida teha, et koolivägivalda vähendada? Oluline on, et lapsed oleksid oma õigustest ja abi saamise võimalustest teadlikud ning julgeksid juhtunust rääkida.
„Klass“ film Filmi tegija on Ilmar Raag. Sündinud 21. mail 1968 Kuressaares. Ta on eesti filmikriitik ja režissöör. Ilmar Raag õppis Tartu Ülikoolis kunstiajalugu ja täiendas end Pariisis. Ilmar Raag on Eesti Üliõpilaste Seltsi liige, reservohvitser ja Kaitseliidu liige. Joosep on keskkooliõpilane, keda kiusab kogu tema klass. Kui klassi tuleb uus poiss Kaspar, üritab ta Joosepit kaitsta, aga see laiendab kiusamise ka tema vastu. Lõpuks lähevad kiusajad üle piiri ja poisid otsustavad kätte maksta. Nad hangivad relvad ja korraldavad koolitulistamise. Enne politsei saabumist, laseb üks end maha, samas kui teine suutmataenesetappu teha jääb ootama politseinikke, et ennast üles anda. Joosep lasi end maha, kuid Kaspar ei suutnud. Probleem oli selles ka, et klassi kõige lahedam tüdruk ja Kaspar hakkasid suhtlema ja kiusajate juhile Andersile see ei meeldinud, nende vahel tekkis tüli.
Mis on kiusamine? Kiusamine on väärkohtlemise vorm, mis esineb oma tegevuse või käitumisega kellegile sihilikult ebameeldivuste tekitamises. Kiusamine võib olla sõnaline, füüsiline või psühholoogoline. Kiusamise põhjustest…. Inimesi narritakse tihti selllepärast, et nad on teistest erinevad (välimuse, kehakaalu, edukuse, majandusliku seisu, oleku või riiete pärast). Põhjuseid on kindlasti veel aga need on põhilised. Kiusajad Kiusajad üldjuhul loodavad kiusamisega saada ise edu, rohkem sõpru või kuulsust. Paljud kiusajad pressivad isegi raha välja, sest neil ei ole seda või ei taha enda oma kulutada. Kiusajad valivad alguses enda ohvriks neid kes ei julge ja ei suuda talle vast hakkata. Kui kiusajal on oma grupp kus on veel selliseid, on kiusajal julgem kiusata ka teisi, sest ta pole üksi ja arvab, et saab kõigist jagu. Lood neist keda kiusatud Nohik- noritakse teda, sest ta hinded on paremad kui mõnel ja on väga eeskujulik õpilane, a...
oskused. Näiteks osa lapsi ei oska mõelda, mida teine tunneb, panna ennast tema olukorda. Sellise probleemi lahendamiseks võiks õpetaja panna näiteks kiusajad või tõrjujad kokku kiusatute ja tõrjututega ning kasutada probleemi lahendamiseks nende omi mõtteid, nii on kasutegur suurem. Kui nad on ise mõtte välja käinud, lasub ka vastutus neil enestel ja nad rakendavad oma ideed ellu suurema tõenäosusega kui õpetaja käsku. Õpetajal on suur roll kiusamise ja tõrjumise vähendamiseks koolis. Õpetaja peab esialgu märkama probleemi õpilaste seas ja suurema mõju saavutamiseks kasutama ka kaasõpilaste endi abi. Kindlasti on ka oluline probleeme ennetada ning erinevatest situatsioonidest ning nendega toime tulemisest õpilastele juba ennatlikult rääkida.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
