Teema: Kiisu läks kõndima.. Laste vanus: 4-5 aastat Kuupäev: Koostaja: Tegevuste liigid: - Kunst- plastiliinist voolimine - Muusika- laulu kuulamine/laulmine ja marakatega mängimine - Keel ja kõne- luuletuse kordamine, arutlemine - Matemaatika- võrdlemine (suurem, väiksem) - Liikumine- liikumismäng ,,Kassid" Eesmärgid: - Laps kasutab plastiliini ja oskab voolida sellest kassi- lisada kõrvad, saba, vurrud, nina ja silmad. - Laps teab laulu ,,Kiisu läks kõndima" ning oskab sellele rütmipillidega rütmi juurde lüüa. - Laps oskab luuletust ,,Meie kiisul kriimud silmad". - Laps teab kassi kehaosasid ja proportsioone. - Laps oskab võrrelda. - Laps tunneb rõõmu liikumisest. Vahendid: Pehme mänguasi kass, plastiliin, voolimispulk, makk, cd, marakad. Lastepoolne ettevalmistus: Lapsed on eelnevalt valmistanud marakad. Õppinud luuletust ,,Meie kiisul kriimud silmad".
Kuupäev: Nimi: Oliver Saare 06.05.2014 Kellaaeg: Raskuste Käsitsi teisaldamine Kursus: MATB 16:00 Variant 10 Tööohutuslikkuse vajadus Antud töö vajaks riskiabinõusid. Kui töötaja seda sooviks , siis tal on õigus seda ka küsida. [§2.3 RTL 2001, 35, 468] Inimene tõstab 45-50kg ning piltidelt on näha, et ta peab nendega kõndima nii mõnegi meetri-igasugune eksimus võib tuua tervisekahjustusi. Mees on 38 aastane, mis tähendab, et ta läheneb suurema riskigataseme gruppi ja tal võib tekkida kergemini ülekoormus. [§6.6 RTL 2001, 35, 468] Ülekoormus võib põhjustada eksimusi. Riskihinde arvutus Massihinnang+ Asendi hinnang+ Tingimuste hinnang= R 10 + 2+ 0= 12 R x ajahinnang = Riskihinne 12 x 2 = 24 (Riskihinne) Riskitaseme määramine
manustada. Muhamed jooksis metsa äärde, kus karjed eelnevalt olid kostnud aga kui ta sinna jõudis oli kõik jäänud vaikseks. Muhamed ootas mõne hetke metsa ääres, nautides värskelt väetatud põlde ning uurides surnuid hiiri ja rotte, mis olid aiamaale maha jäänud peale seda, kui Muhamedi vanaisa käis viljalõikusmasinaga muru niitmas. Lõpuks sai Muhamedil villand ning ta hakkas koju tagasi kõndima, kuid järsku nägi ta midagi maas helkimas. See oli ristikujuline kruusakivi. Muhamed korjas selle üles ning märkas, et sellel oli auk sees. Muhamed taipas, et kui muretseda sellele kett siis on võimalik seda kaelas kanda. Muhamed, karvane nagu ta oli, tiris rinna keskelt suure hulga karvu, mis paljastasid tema kolmanda ja neljanda nibu. Karvadest meisterdas ta endale kee, mille otsa ta riputas just leitud kruusast risti. Ja ta asus kodu poole kõndima.
Täpselt nagu praegusel ajal. Kui isa Vändra koolis käis siis neil oli koolivorm. Ta meenutas, et poisid pidid kandma sinist pintsakut, siniseid pükse, helesinist pluuse ja kui sa olid pioneer siis sa said kanda ja punast rätikut kaelas. Kuid kui ta vahetas kooli siis võis ta panna end niimoodi riidesse nagu tahtis. Isa ütles, et tunnis võis rääkida ainult siis kui õpetaja küsis midagi või kui õpetaja ise lubas. Vahetunnis pidid õpilased kõndima ringi suures saalis. Sa võisid õppida vahetunnis aga sa pidid isegi siis ringi kõndima. Kui sa rääkisid tunnis ja õpetaja ei lubanud siis sind tutistati või said joonlauga pikki näppe. Isa ise on ka vahele jäänu jäänud ja pikki näppe joonlauga saanud. Isa ütles, et ta oli koolis tõeline paharet. Koolist lubati puududa ainult siis kui sa olid haige või sa olid kuskil võistlustel. Isa ja tema klassikaaslased ei puudunud kordagi põhjusteta koolist.
· Luule üks tunnusjoon on kujundi paljutähenduslikkus · Oma lastevärsse nimetas ,,lillelalleradeks" · Pääses lastele hingeliselt lähemdale kui ükski teine eesti luuletaja. · 1902 ilmus ,,Lastelehes" esimene lastevärss, religioossse hoiakuga ,,Andi unenägu". · Kasutas ka pseudonüümi Soosaare Erni. · 1919 sai temast Valgas emakeeleõpetaja ja see lähendas teda taas lastega. · 1957. koondas Ellen Niit lastelaulude parema osa kogumikku ,,Üks rohutirts läks kõndima". · Kiindumus ja hellus laste suhtes, võime olla laps täiskasvanunagi, mõista ja sisse elada lapse hingeellu. · Oskab puudutada väikesele lapsele oluliste elunähtuste ringi, milles suurt osa etendab loodus oma mitmekesiste eluavalduste ja meeleoludega. · Toetab rahvaluuletraditsioonile ja kasutab kõlakujundeid, mis on alati funktsionaalsed. · ,,Üks rohutirts läks kõndima" on jagatud 6 ossa: 1) aasal õitseb mahlakann (kevad)
lõhkiläinud kolumats 1920loomade mäss 1921 jaunart jauram 1922summmi-sulpsu sekeldused 1933 kill martuse lihavõtted 1935 kill martus koolis tema lasteloomingut isel- tugev didaktiline hoiak; grotesk(jäme koomika mis ühendab vastastike nähtusi) ja satiir(terav pilge); JÕULINE EFEKTNE HUUMOR. E.Enno(nim oma lasutelaule lillelalerateks) 1902-1907 avaldas mõned luuletused ajalehtedes 1983-4"üks rohutirts läks kõndima" 1957 valikkogu ,,üks rohutirts läks kõndima" Liigitus e. niidu järgi aastaaegadeks või onomatopeetilised 9loodushääli helisid jäljendavad)"kevadrööm" ,,aasal õitseb mahlakann" ,,manni laul" ,,kured tulevad" ,,kevadel" Külaefektiga ,,laps ja tuul" ,,heinaaeg on ikka nii" Veel luuletusi: Läte; Tipa kooliteel; Koju; Juss päiksele; Kured tulevad!; Hällilaul. Karjapoiss hüüab; Killa, kõlla!; Mää..; Notsu laul; Varblaste laul kevadel; Tilluke kukk; Iitsi-kass ja Kiitsi-kass; Jönes pikk
Tervislik toitumine ja kehalise aktiivsuse põhimõtted Referaadi koostaja: - Juhendaja: - - Põhikool Tervisliku toitumise põhimõtted ●Tuleb süüa nii palju, kui vajad ●Tarbi organismile vajalikke toitaineid õiges vahekorras ●Võid süüa kõike mis maitseb aga mõõdukalt. ●Söö mitmekesiselt Toidupüramiid Kehalise aktiivsuse põhimõtted ja nende kasutamine igapäevaelus ● Iga päev peab kõndima värske õhu käes või jalgrattaga sõitma ● Liikumisega kaasneb ka energiakulu ● Kehaline aktiivsus nõuab ka erinevaid füüsilist liikumist nõudvaid tegevusi ● Kehaline aktiivsus on on tervisliku eluviisi tähtsamaid koostisosi ● Aktiivne liikumine aitab hoida haigusi eemale ● Et vabaneda stressist ja pingetest on kasulik minna õue jalutama Tagajärjed halbade toitumisega ja vähese liikumisega ●Väsimus ● halb enesetunne ●näljatunne ja magusaisu ●Rahutus
"Taadi tütar" ( 1989 ) "Ei hõbedat, kulda" ( 1984 ) "Isamaavajadus" ( 1991 ) "Mõõk ja peegel" ( 1988 ) 3 Hando Runneli luulet on tõlgitud poola, soome, ungari, läti, hispaania, itaalia, vene, kasahhi, gruusia, moldova, bulgaaria jt. keeltesse. Ei mullast sul olegi enam suurt lugu Ei mullast sul olegi enam suurt lugu, kui kõndima õpid parkettide pääl, sääl ununeb loodus ja loomise lugu ja kõrvadest kustub sul põldude hääl. Võib-olla sul sügavas kripeldas sugu, kui õhtuni mõttesse mõlgutad pää, kui küsid, kas kividel kängub su sugu, kui pooleni ööni sa unne ei jää. Üks mõte toob teisele mõttele ainet ja mõeldes sa veelgi värdjamaks jääd,
Inimese areng sünnist surmani. Imikuiga: · Esimene eluaasta · Väga kiire kasvamine ja arenemine · Paraneb liigutuste kooskõlastus ja täpsus · Õpib imikuea lõpuks seisma ja suudab astuda mõned sammud · Kujunevad kõige lihtsamad vilumused ja harjumused · Ilmuvad esimesed hambad. Lapseiga: * 2.kuni 12.13. eluaasta, poistel 13.15.eluaasta · Jätkub organismi kiire kehaline ja vaimne areng. · Algusperioodil õpib laps kõndima ja kõnelema. · Piimahambad asenduvad jäävhammastega. · Koolieelikueas arenevad fantaasia, iseloom, tahe ja vaimsed võimed. Murde- e puberteediiga: * Suguküpsuse saabumine kuni 17.18. eluaasta · Organism on suguküps ja arenevad teised sugutunnused. · Hüppeliselt kiire kasvamine · Kasvab eneseteadvus, iseseisvustung. Noorukiiga: * 17.18. kuni 21.22. eluaasta · Kasvamine aeglustub ja lakkab
ERNST ENNO Elukäik Aastatel 1923-1925 oli ta ajakirja "Laste Rõõm" toimetaja. Enno oli hea luuletaja. 1909. aastal avaldas ta luulekogu ,,Uued luuletused", 1910. aastal väikese jutukogu ,,Minu sõbrad". 1909. aastal avaldatud kogu oli ta naise kujundatud. Kui Ernst tööl oli, siis igal vabal võimalusel kirjutas ta luuletusi. Kogu ,,Üks rohutirts läks kõndima" oli Ernst Enno üks tähtsamaid lasteluule töid. Peale 50. sünnipäeva ei luuletanud Ernst enam üldse. Enno luulet hoiab koos ühtne arusaam maailmast, elust ja surmast, mis lähtub teosoofiast. See on lihtsustatult kõneldes kujutelm mateeriasse vangistatud surematust hingest, mis on igavesti määratud püüdlema valguse ja ümbersünni poole. Ennot on aina kannustanud igatsus absoluudi järele, mille sümboliteks on valgus ja päike. Inimene, Enno isegi, on igavene rändur, N
Retsensioon Retsenseeritav: Kristin Jõgi, giiditekst „ Tartu kui ülikoolilinn“ , sihtgrupp Läti gümnasistid. Kaart ja objektid on minu arvates väga head. Kõik on mõnusalt lähedal ja ei pea vägapalju kõndima. Alguspunkt on küll märgitud aga lõpp jääb arusaamatuks. Sissejuhatuses on minu arvates liiga palju numbreid. Olles ise alles gümnaasiumi lõpetanud, tean, et ega neid keegi väga kuulata ei viitsi. Võib-olla oleks võinud tuua rohkem näiteid, mis on Eestil ja Lätil ühist. Tekst on minu arvates gümnasistide jaoks liiga faktipõhine ja keeruline, nad ei viitsi kuulata seda lihtsalt. Samas on vahva, et Kristin on toonud sisse ühe legendi. Kuna teema oli
Kõrvalnähud: ärevus, mäluhäired, hallutsinatsioonid, vägivaldne käitumine Uneapnoe Uneapnoe on une ajal tekkiv hingamiskatkestus Ilmneb öö jooksul tihti Esineb ülekaalulistel meestel ja vanematel inimestel Kõrvalnähud: masendus, seksuaalhäired, keskendumisraskused, peavalud Somnambulism Somnambulism ehk unesrändamine Kombineeruvad uni ja ärkvelolek Magaja on suuteline nägema, kõndima ja rääkima Somnambulism Hiljem ei mäletata juhtunut Arvati, et esitatakse oma unenägusid Esineb sagedamini lastel, vanemaks saades tavaliselt kaob. Narkolepsia Kontrollimatu lühiajaline unevajadus Võib esineda 10–15 minutilisi teadvusekaotusi Inimene langeb sügavasse unne ja sellest äratada on raske Hoo möödudes teadvus taastub Narkolepsia
· Näe, päikse paistel mängib Musttuhat sääse meelt sääsk, õnn ja sääse mõtted Kes oskab kõiga keelt. · Sääsk õnn ja mina, sina, Nii sugavusest tilk Ja kuskil kohab meri suur surma silmapilk. Teosed · "Uued luuletused" (1909) · "Hallid laulud" (1910) · "Minu sõbrad" (1910, kordustrükk 1973) · "Kadunud kodu" (1920, 1950) · "Valge öö" (1920) · "Valitud värsid" (1937) · "Üks rohutirts läks kõndima" (1957, 1971,1983, 2001,2003) · "Väike luuleraamat" (1964) · "Rändaja õhtulaul" (1998) · "Laps ja tuul" (2000) Kasutatudkirjandus · http://et.wikipedia.org/wiki/Ernst_Enno · http://www.geo.ut.ee/oudekki/enno.html#7
Lund oli maas veel üsna vähe, kell oli kaunis palju, õues oli puha pime. Villi rääkis mulle naljapärast hirmujutu. Ma naersin ja lubasin selle peale läbi kõige paksema ja pimedama metsa kõndima . Siis tekkis Villil mõte Kornelid elavad suures majas tuppa saab minna otse õuest või läbi rehe või rehetoa Villi ütles mulle, et lähme läbi rehetare ja teeme toasolijatele natuke kolli. Rehetares elektrit pole ja siis on hea kollitada. Rehe all võtsin ma Villi käest kinni, et ta ära ei kaoks. Äkki jäi Villi äkiliselt seisma ''Tst!'' Mina aga ei kuulnud midagi. Villi tegi nii hirmunud hääle ja sosistas uuesti '' Kuula, mis see on? '' Ma ei
Lapetukme vallakool Hugo Trffneri gümnaasium Riia Polütehnikum Töökohad 1909- 1919 Valga Krediidiühisuse asjaajaja 1920- 1934 Läänemaa koolinõunik Vahepeal andis tunde Läänemaa Õpetajate Seminaris Looming Sümbolistlik luuletaja Kesksel kohal tee ja kodu Lemmik epiteet oli hall- viitab ängistusele ja maise elu süngusele Seotud enda elu ja saatusega Igatsus, kurbus, rõõm "Üks rohutirts läks kõndima," "Kadunud kodu," "Valge öö," "Hallid laulud" Ei tea Kord oli, kord, ei tea, kõik ilmas korraks jääb. Kõik ununeb nii pea, kord korra järgi läeb. Kord korraks järgi mina, kord korraks järgi sa. Musttuhat ümber kordab, ei iial otsa saa. Näe, päikse paistel mängib, musttuhat sääse meelt. Sääsk, õnn ja sääse mõtted, kes oskab kõige keelt. Sääsk õnn ja mina, sina, nii sügavusest tilk. Ja kuskil kohab meri,
Enamus toiduained saadi kodus põllult ja oma loomadelt, poodides käidi väga vähe, rohkem mindi turule. Vabal ajal olid lapsed väljas koos oma sõpradega, selleks tuli ennem kõndida mitu kilomeetrit, et üldse kokku saada, kuna majad asusid üksteistest kaugel. Lapsed austasid endast vanemaid inimesi ning leidsid lihtsalt ühise keele nendega. Uuel ajal on elu mõnevõrra paremaks muutunud. Elatakse külades, kus majad on üksteisele suhteliselt lähedal, enam ei pea mitut kilomeetrit kõndima, et kokku saada. Lastel on kodus väga vähe kohustusi ja ülesandeid, mis annab neile rohkem vabadust ja vabaaega. Kooli saadakse bussiga või autoga, enam ei pea palju kõndima, sest bussid sõidavad majadele suhteliselt lähedale. Kool ei kohusta tänapäeval lapsi suvel tööle minemist, seega on terve suvi vaba ja teevad seda, mida nad soovivad, sest nad ei pea tööd tegema. Selle asemel saavad nad kodus olla ja istuda arvutis, vaadata telekat ja kasutada teisi tehnikaid
hüplema. ,,Väga hästi!" ,,Nüüd läheb natuke raskemaks, proovime Hakkavad ühel jalal hüplema. hüpelda ühel jalal üle pallide." ,,Teeme nüüd teise jala peal ka hüplemisi." Vahetavad jalga. 5 Kinnistamine minutit. ,,Te olete väga tublid olnud. Nüüd teeme ühe Ütlevad kooris: ,,Jaa!" Kogunevad õpetaja ümber. mängu. ,,Mina ütlen, kuidas te peate kõndima või Jutustavad läbisegi. Mängu ajal on lastel pallid hüppama, aga kui ma vilistan siis kükitate nii käes. Kui mõni laps ei ruttu kui saate." kükita korralikult, siis ,,Kas olete valmis?" Ütlevad: ,,Ja
magavad mõne tunni aga nad ei teadvusta seda. Kontrollimatu lühiajaline unevajadus e. narkolepsia kutsub esile päeva jooksul korduvaid 10-15 min teadvusekaotusi, inimest haarab sügav uni ja nende unetsükkel algab kohe REM unega. Uneapnoe une ajal tekkiv hingamiskatkestus, tekib 8 korda tunnis, inimene on hommikul väga kurnatud. Unesrände e somnambulism inimene on võimaline magades nägema, kõndima ja rääkima, pärast ei mäleta ta ise sellest midagi.
See lugu jutustab kahest mõmmist, kes elavad ühes pimedas ja koledas koopas. Nad on väga õnnetud, sest nad on elanud peaaegu kogu oma elu selles õudses paigas. Koopas oli nii pime, et nad pole teineteistki aastaid näinud. Nad on tahtnud koopast põgeneda, kuid koobas on ülimalt hiiglaslik ning see pole neil õnnestunud., kuid nad pole alla annud. Nad teatsid, et kusagil peab olema ka väljapääs. Nii nad siis võtsid teineteisel käest kinni ja hakkasid lihtsalt kõndima. Nad komistasid pidevalt ja kõndisid seinte vastu, kuid nad ei loobunud oma plaanist. Lõpuks väsisid nad nii ära, et tegid puhkepausi. Mõne aja pärast tõusis üks mõmmidest, sest ta nägi kauguses tulekuma. Ta ei suutnud tulekuma kaua vaadata, sest tema silmad ei talunud valgust. Ta läks ja ajas oma koopakaaslase üles. Teine mõmmi oli hämmingus, et nad võivadki siit koledast kohast pääseda. Nad katsid seejärel oma silmad ja jooksid koos valguse poole. Kui nad oma käpad
Minu päev on väga pikk. Hommikul ärkan kell 6.30. Siis käin dussi all ja pesen hambad. Kella seitsme paiku soon hommikust ja joon kohvi. Tavaliselt söön müslit piimaga. Siis panen riidesse ja 7.45 hakkan linna kõndima. Linnast läheb 8.10 buss kooli. Tunnid algavad 8.30. Lõunat sööme peale teist tundi. Käime bistroos või ostame poest. Tavaliselt koolipäev kestab kella kaheni. Peale tunde lähen koju. Koju jõuan umbes kella kolmeks. Kodus ma puhkan ja vaatan telekat. Õhtul hakkan koduseid ülesandeid lahendama. Kui kodused tööd tehtud, siis lähen sõpradega välja või vaatan telekat või surfan internetis. Tavaliselt lähen voodisse kella kümne paiku. Selline on minu tavaline päev.
Täna siin ja praegu ei oska ma pidada traditsioonilist lõpukõnet ,kuid lubage, et ma meenutan veidi olnut. EI OLE PAREMAID HALVEMAID AEGU ON ALLES HETK MILLES VIIBIME PRAEGU. Justkui liiga kiiresti on möödunud need 9 aastat- üks etapp Teie elus on läbitud, kuid oi kui palju on veel ees. Mõned ilusad hetked koos Teiega kallid lõpetajad meenuvad mulle: esimene koolipäev ja roosa seelik, mida ikka ja jälle vaja läheb, kiisu läks kõndima müts oli peas – Teie esimene ülesastumine siinsamas laval, siis helesiniste juustega Malviina ja Pieroo ning Buratino ning see ,et üks poiss küsis „ kas see ongi päris Malviina ?“ Te tulite, nägite ja võitsite. Me oskasime koos tantsida nii“ kalli- kalli“ t kui kaerajaani ning ega mustlastantsugagi Teie hätta jäänud. Tublid olite alati. Meie ühised piknikud Hiiemäel, traktorisõidud Tikal, klassiõhtud Puhnil ja pannkoogi küpsetamised koolis
· Inimeste tegevus Haljastus · Mustamäe haigla ümbrus on ilus roheline. · Haigla ümbruses on palju puid ja põõsaid ning see jätab hea mulje (keskkonnasõbralik). Hoonestus · Haigla territoorium on väga suur ning seal on väga ilusad majad kuna need on äsja renoveeritud või alles valmimis järgus. Transport · Transport on väga halb kuna haigla ümber jääb ainult 2 bussipeatust. Seega peavad inimesed kusagilt kaugemalt haiglasse kõndima · Kindlasti tuleks haigla juurde ehitada juurde rohkem bussipeatusi. · Samuti peaks bussid muutma oma sõidu asukohti nii et, nad peatuksid haiglale lähemal Õhukvaliteet · Õhukvaliteet oli rahuldav. · Uurimispaiga lähedal oli värske õhk, kuid eemalt tuli ka suitsu haisu. · Meie arvates tuleks haigla territooriumil suitsetamine ära keelata! Mürafoon · Mürafoon oli suhtelist suur kuna sõitis mööda palju autosi ja haiglas käivad ehitus ja
Ta suri 7. märts 1934. Looming: Ernst Enno oli sümbolistlik luuletaja. Tema luulesümbolid olid olemuslikult seotud tema enda elu ja saatusega. Enno kasutatud sümbolite seas on kesksel kohal tee ja kodu. Üks tema lemmikepiteele on hall, mis viitab ängistusele ja maise elu süngusele. Tema lüürika keskset osa on nimetatud igatsusluuleks, kus on tunda igatsust, kurbust, rõõmu. Peale tema surma ilmusid veel: ,,Valitud värsid" (1937), ,,Üks rohutirts läks kõndima" (1957, 1971, 1983, 2001, 2003), ,,Väike luuleraamat" (1964), ,,Rändaja õhtulaul" (1998) ja ,,Laps ja tuul" (2000). Luuletust ,,Need ei vaata tagasi" võib pidada üheks tema tuntumaks luuletuseks.
vähemalt tukad ära see pidi selle ära hoidma, et nõiad ei saanud öösel võõrasse lauta tulla lambaõnne ära lõikama. Teati ka rääkida, et kui keegi vastlaööl endale üheksast laudast villa toob ja sellest siis kindad koob, võib ta neid kindaid kandes astuda ükskõik missuguse kohtu ette ükskõik mis jutuga ja alati õiguse saada. Veel keerati pihlakaokstest kaar ja aeti loomad ning mõnel puhul ka inimesed sealt alt läbi kõndima. . Romaani rahvad: Paljud romaani rahvad tähistavad vastlapäeva karnevalidega. Anglosaksi traditsiooniks on vastlapäeval pannkookide söömine. Vene rahvatraditsioonis on pidustustele ja pannkookide söömisele pühendatud terve nädal võinädal (). Kris Kallas.
Hiiumaal elava kirjaniku Kiiri Saare esimene Hiiumaal Kassaris. debüütromaan. 5. 2012.aastal ilmunud Tõnu Õnnepalu romaan, mis 7. Millisest Hiiumaa supelrannast leiti surnuna Eesti räägib Metsavahist, kes asub elama nn Kollasesse luuletaja, lastekirjanik ja tõlkija Ott Arder? majja(eeskujuks Esna mõis) ning hiljem siirdub elama 8. Kes on teose "Üks rohutirts läks kõndima" autor? saareleüksikusse nn Kärbse majja(eeskujuks maja 10. Eesti luuletaja, kes on oma perekonnanime ainus ja hiiumaal). viimane kandja Eestis ja ilmselt ka kogu maailmas. 6. Eesti ornitoloog, loodusfotograaf ja looduskaitsja, kes on kirjutanud raamatu "Vaikuse värvid", sündinud Tilga 12. Mis teose eest pälvis Mats Traat 2011.aastal Jaan külas Hiiumaal
mööda muinasjutulisi metsaradu. Ta silmas jõe kaldal karjapoiss Vidrikut, kes seal kala püüdis. Leena istus Vidriku kõrvale ning ootas koos Vidrikuga seal kannatlikult, mil kala näkkab. Lõpuks jõuti selleni, et Leena toetudes Vidriku õlale, puhkes nutma. Kui Leena end Vidrikule ´avama´ hakkas, näkkas Vidrikul üle pika aja ning teda ei huvitanud endam mida Leena oli rääkinud. Silmad pisaraist pimedad, hakkas Leena kodu poole kõndima. Koju jõudes märkas ta, kui viimsed toomelehed langesid. 1.3 Inimese vari: Maret, kes oli oma poega sõjast seitse aastat koju tagasi oodanud, kuulis ühel ööl jõekaldalt appihüüdu. Ta ruttas kiirelt abipaluja poole ning meeltesegaduses ning lootusest põhinevalt juhtus nii, et ta arvas, et kannatanu ongi tema poeg. Selles loos oligi püant, mis seisnes selles, et lõpuks tuli
Ta veetis oma päevad seal ega rääkinud sellest kellegile. Martha rääkis, ,kui usaldusväärne on tema vend Dickon ja peagi teadis Mary saladust ka Dickon. Nad istutasid sinna taimi ja hoidsid koos aeda korras. Mary leidis Colini ühest peidetud ruumist, sest söör Craven ei tahtnud, et keegi näeks tema haiget ja küürakat last. Mary hakkas Colini juures käima ja aitas poisil terveneda hüsteerikast ja pahatujulisusest. Ta hakkas Dickoni ja Mary abil kõndima ja isal ei olnud enam häbi oma poja pärast. Lõpuuks näitas Mary aeda ka teistele ja kõik olid õnnelikud.
ülekaalulistel, sest selle kasutamine soodustab kehakaalu langust, kasuta jalgratast kui sobivat transpordivahendit. Ujumine on eriti sobilik ülekaalulistele ning neile, kel probleeme liigestega, kuna vesi toetab keha, viibuta käsi soojenduseks enne igat ujumist, kõik keha osad peavad liigutustest vabalt osa võtma.Sörkimine on aeglaselt jooksmine: seda võiksid üritada need, kes on võimelised energiliselt kõndima 30 minuti piires, sörkjooks ei sobi ülekaalulistele, samuti neile, kel on probleeme liigeste või seljaga, kvaliteetsed jooksujalanõud kaitsevad liigeseid põrutuste eest, looduslikul pinnal jooksmine on parem kui asfaldil või bituumen rajal, olulisel kohal on eelsoojendus ning mahajahutamine, lisaks on soovitatavad veel venitusharjutused.Iga harjutuskorda tuleb alustada ja lõpetada mõneminutilise lihaste soojenduse ja venitusega. Kõiki
Perekond Kleopatral ja Caesaril sündis poeg Caesarion. Pärast ülestõusu Egiptuse vastu kolisid nad elama koos pojaga Caesari juurde Rooma. Antoniusel ja Kleopatral sündisid 2 poega ja tütar. Caesar ja Kleopatra Surm Kleopatra lasi Antoniusele teada anda, et ta on end ära tapnud. Ta püüdis veel Octavianuse poolehoidu võita, aga see ei õnnestunud. Kartusest, et Octavianus sunnib teda aheldatult Roomas triumfirongkäigus kõndima otsustas Kleopatra end tappa. Kleopatra lasi ennast mürkmaol hammustada. Kasutatud pildid http:// www.korzo.net/Svijet-Aktualno/Pronadeni-grobovi-Kleopatre-i-Marka-Antonija.html http://et.wikipedia.org/wiki/Tallinna_merelahing http://www.teadus.ee/?cat=19&paged=3 http://www.salonkleopatra.pl/firma/ofirmie.htm Kasutatud kirjandus Vahur Joala "Egiptuse vaaraode lühikroonika" Peter A. Clayton "Vaaraode kroonika" "Antiigileksikon" Ajaloo õpik 6.klassile "Vanaaeg, II osa"
kiusasid. Kiusamine viis Deivi selleni, et ta lõpuks ei söönud enam normaalselt. Ta hakkas ennast näljutama, kuni temast oli järel vaid luu ja nahk. Ta põdes raskekujulist anoreksiat, mis kujunes hiljem välja bulliimiaks. Mitte kordagi ei tundnud ta end oma kehas hästi või veel vähem ilusana, olenemata sellest, kas ta oli ülekaaluline või kaalus vähem kui udusulg. Vanemad üritasid Deivit aidata, kuid asjatult. Ühel päeval ei olnud Deivi enam võimeline kõndima ning kukkus vetsu teel kokku. Sellest päevast peale hakkas Deivi ravi saama. Nüüd mil Deivi on kahekümne kahe aastane neiu saab ta oma eluga väga hästi hakkama ning õnneks vanade mälestuste läbi elamine ei viinud teda oma kunagisele rajale tagasi. See raamat oli väga sünge. Seda lugedes tikkus lausa pisar silma. Minu jaoks oli see raamat liiga masendav, kuid ma ei saa eitada, et selles olev sõnum poleks olnud õpetlik meile kõigile.
12. ,,80 protsenti edust seisneb kohaleilmumises." (Woody Allen) 13. ,,Ära näe vaeva, et oma kaasaegsetest või eelkäijatest parem olla. Püüa olla parem kui sina ise." (William Faulkner) 14. ,,Ründa elu, see tapab su nagunii." (Steven Coallier) 15. ,,Elatakse ainult üks kord aga kui teed seda õigesti, siis pole rohkem vajagi." (Joe E. Lewis) 16. ,,Ole sina ise. Kes muu oskaks seda paremini?" (Frank J. Giblin) 17. ,,Lapse 12 esimese elukuu jooksul õpetame ta kõndima ja rääkima ning järgmised 12 aastat kulutame sellele, et panna ta istuma ja vaikima." (Phyllis Diller) 18. ,,Vali töö, mida armastad, ja sa ei pea elu lõpuni ühtki päeva töötama." (Konfutsius) 19. ,,Eksimine on inimlik, andestamine jumalik." (Alexander Pope) 20. ,,Halvad inimesed elavad selleks, et süüa ja juua, kuid head inimesed söövad ja joovad selleks, et elada." (Sokrates) Andres Vambola 12D
NEUTRAALSED OMA-JA LAENSÕNAD ELU, ILU, JÕGI, KALA, NIMI, VESI, EMA, ISA, KÄSI, KÕHT, HIRM, ARVAMA, LUSIKAS, VIHJAMA, LIHVIMA, KOKK, KOOL, PORGAND, TUBLI, KEHV, KULD Käima- kõndima, astuma, sammuma rääkima pajatama, juttu tegema, seletama, vadistama Eesti keele kt PTK 10 SÜNONÜÜM sarnase tähendusega ANTONÜÜM vastandsõna HOMONÜÜB tähendus erinev, kirjapilt sama (kurk-kurk) OMASÕNA pärinebki ürgsest eesti keelest (meri, käsi, kivi) LAENSÕNA teisest keelest laenatud, kuid täielikult kohanenud (aken - okno, kopikas, vahvel) VÕÕRSÕNA pole kohanenud nagu laensõna, säilinud võõrsõna tunnused
narkolepsia, mille tõttu võib esineda 10 15minutilisi teadvusekaotusi. Inimest haarab sügav uni ja teda sellest äratada on väga raske. Pärast sellist hoogu teadvus taastub Uneapnoe on une ajal tekkiv hingamiskatkestus.Kuna see ilmneb u 8 korda tunnis, siis nende esinemisel ei puhka inimene end korralikult välja ja on päeval uimane . Unesrände ehk somnambulism(kuutõvi) mille ajal magaja (unesrändaja) on suuteline nägema ja kõndima .Hiljem ei mäleta unesrändaja juhtunut. Somnambulism esineb sagedamini lastel, vanemaks saades see tavaliselt kaob. Miks on unehäired kahjulikud? Unehäired toovad endaga kaasa päevase väsimuse ja unisuse, sellega kaasnevad erinevad liiklus ja tööõnnetuste riskid. Halvenevad mälu ja keskendumisvõime väheneb töö ja õppimisvõime. Sagenevad meeleolumuutused, inimene on vastuvõtlikum ärevusele, depressioonile, alkoholi,
Laiskus ja mugavus Talviti peame me ,,külmapühi". On see meie laiskus, mugavus või valitsuse poolt meile tehtud eeliste ära kasutamine? Lugupeetud kuulajad, täna räägin ma teile laiskusest ja mugavusest. Vanasti käidi koolis enamasti jalgsi ja talvel suuskadega. Kaugem rahvas toodi hobusega. Minu vanaema koolitee oli 7 kilomeetrit pikk. Et õigeks ajaks kooli jõuda, pidi ta väga vara tõusma ning mööda pimedat metsateed kõndima. Vaid väga halva ilma korral koguti külalapsed kokku ja viidi hobusega kooli. Tänapäeval, kui on olemas kõikvõimalikud ilmastikukindlad riided ja jalanõud, soovime ikka et vanemad viiksid meid autoga koolimaja ukse ette. Külm on ju, tuuline, vihmane, porine. Väga vanal ajal kasutati koolis kirjutamiseks krihvlit ja tahvlit. Hiljem võeti kasutusele paber ja sulepea. Kõik ülesanded ja harjutused tuli algusest lõpuni vihikusse kirjutada.
Riietus, soeng, ehted, lõhn: Hoian enda välimuse igapäevaselt ja täiesti kindlalt alati puhta ja korralikuna. Seda ainult võibolla välja arvatud puhkepäevadel kodus kui pole vaja kusagile minna ega kedagi külla oodata. Aga see ei tähenda, et ma kodus olen räpakas või minu kodu pole puhas ja korralik. Ma lihtsalt pole võibolla nii hoolitsetud kui muidu. Liikumisviis: Närvis olles hakkan kas rääkides kätega vehkima, edasi-tagasi kõndima või siis kohapeal jalga raputama-liigutama. Sellest kahjusk saavad muidu kõik ka aru. Minu nõrkused: Silmside: Kõige suurem nõrkus minu juures on silmside. Ma ei julge kellegile kaua aega silma vaadata. Ma olen püüdnud päris palju kordi kellelegi pikalt silma vaadata aga kahjuks see ei õnnestu. Mingil momendil pööran pilgu eemale. Kehahoiakud: Poosid ja liigutused reedevad enamjaolt iga kord kuidas iga inimene ennast tunneb. Nt: kui on käed rinnal siis sa ei taha teistega suhelda
Kas homo sapiens sapiens võib olla evolutsiooni viimane aste ? Rääkides planeet Maa tekkest, siis võib arvestada nelja miljardi aastaga. Inimene, kui Maa elusorganism on kõige hilisem rass. Inimese evolutsiooni lugu on pikk ja keeruline. Inimese otsene eelkäija on inimahv, kes pole puu otsas elamisega nii kohastunud kui tänapäeva inimahv. Kui nood inimahvid asusid lagedale maale elama hakkasid nad veidike sirgemalt kõndima ja vaikselt arenedes kujunes neil peaaju. Siis sai nendest australopiteekus, kes on esimene lüli inimahvide ja inimeste vahel. Järgmiseks kujunes Homo habilis ehk osavinimene, tema tähtsus inimeste arenemise ajaloos on tingitud sellest, et tema oli esimene, kes õppis valmistama ja kasutama tööriistu. Lisaks oli Homo habilis esimene lihatoiduline. Järgmine oluline lüli on Homo erectus, tema tähtsus seisneb selles, et ta oli esimene, kes oli sama sirge, kui
Enno või Soosaare Erni nime all pidevalt värsse ja proosapalu. Sellele produktiivsele aastale järgnes paus, mis langes kokku muudatustega E. Enno isiklikus elus. Kui E. Ennost sai 1919. aastal õpetaja, lähendas see teda uuesti lastele ja lastekirjandusele ning kohe ilmusidki jälle värsid ,,Lastelehes". Paljud tema luuletused on viisistatud. Alles 1957. aastal on Ellen Niit Ernst Enno lastelauludest parema osa koondanud kogusse ,,Üks rohutirts läks kõndima", millest on hiljem ilmunud mitu kordustrükki. E. Enno puhul on ikka rõhutatud kiindumust ja hellust laste suhtes, võimet olla laps täiskasvanunagi, mõista ja sisse elada lapse hingeellu.
Inimese areng Füüsiline ja motoorne areng Imikuiga (01a) KASVAB JA ARENEB Click to edit Master text styles VÄGA KIIRESTI Second level Third level UURIB ÜMBRUST KÄTE Fourth level JA JALGADE KAASABIGA Fifth level ON KASVANUD U 25 CM JA TEMA KAAL 3X 4.ELUKUUKS TÕSTAB PEAD JA RINDKERET NING KEERAB ENNAST. HAKKAB ROOMAMA NING SILMADE JA KÄTE KOOSTÖÖ ARENEB ALATES 6.ELUKUUST. Väikelapseiga (13a) KÕNE OMANDAMINE Click...
Jaanus Rohumaa mängitud luik Bill, oli väga hästi, kui isegi mitte öelda fantastiliselt mängitud. See kuidas ta suutis võtta luige rolli, nii et see tõesti oleks usutav. Sõnade ettevaatlik hääldamine ning kraaksumine vahele "kraaksumine" ning asjade avastamine neid katsudes ja uurides, tekitaski tunde, et ta on kui väike laps, õppides maailma avastama. Terve lavastuse vältel areneb Bill, õpib rääkima, kõndima ning hakkab kandma riideid. Epp Eespäeva mängitud Dora on naine, kellel on väga halb õnn olnud meestega. Billist saab naise kinnisidee, näitleja edastab Dora hullumeelsust Billi kastis omaette rääkides, naerdes ja sulgi juustesse toppides. Ta loobub oma tööst et rohkem keskenduda sellele olendile, kes ta ellu sattus, jättes tahaplaanile oma poiss-sõbra Kevini. Eespäev näitab Dora hoolitsust Billi vastu, kiirelt sahmides ja rahmeldades koheselt, kui Billil midagi vaja. Raivo E
Elu pole puhkus vaid tegutsemine Huvitav, mida küll teie arvate sellest lausest, et elu pole puhkus vaid tegutsemine? Eks igal inimesel on selle kohta oma arvamus, sealhulgas ka minul. Enda arvamusega ma proovin tõestada, et elu on tegutsemine. Alustame sellest east, kus inimene tuleb siia maailma. Juba väikese lapsena ta peab õppima, kuidas siin hakkama saada, ta õpib rääkima, sest ilma selleta on elada päris raske, kõndima, samuti on see eluks vajalik, kuigi ilma kõndimiseta saab ka elada, kuid siis poleks see täisväärtuslik elu, ja inimene ei saaks teha asju, mida ta arvab, et tal oleks vaja teha. Teame ka seda, et väikestel lastel meeldib väga midagi oma kätega valmistada. Näiteks meeldib lastele joonistada, kindlasti meeldib voolida midagi, teha kujundeid, laps proovib midagi endas kätega luua. Juba see on tegutsemine. Kui laps kasvab suuremaks, lähevad nad kooli.
Talle tundus välismaailm hoopis teistsugusem kui enne. Vahel tunduvad mullegi asjad teistsugused kui enne näiteks siis kui olen olnud kaua Eestist ära on Tallinn ja kodu ka hoopis paremad kui ennem. Laste hulgas tundis Alan ennast väga hästi, sest nemad ei pidanud teda vigaseks. Täiskavanud arvasid alati et tai saa hakkama kuid lapsed arvasid teisiti ning nad ei teinud välja et Alan pidi karkudega kõndima. Alanil oli ka teine pool kes takistas teda paljusid asju tegemast. Teine poiss oli nõrk , kartlik ja täis igasuguseid hädasi. Alanile see Teine Poiss ei meeldinud, sest sealt väljendus ta nõrk külg. Alani rõõme rikkusid täiskasvanud, kes arvasid et ta ei suuda midagi. Sinikad ning kriimustused teda oluliselt ei heidutanud. Igal õhtul ta ravis neid kuna neid oli tal kogu aeg ning ta oli nendega harjunud.
Istus pakule ja mõtles, et Mari talle kohe üldse ei meeldi, ta on ümar ja paks ja magab igaühega, naine peab puhas olema. Maali oli teisel pool veski raudu. Maali arvas et Kusta ei saa teda tahta kuna ta on temast kaks kolm aastat vanem. Maali hakkas oma elu kurtma, et 7 aastat on ta seal teeninud ja kogu selle aja jooksul pole kedagi kes temast hooliks. Ta tahtis Kustaga abielluda ja lapsi saada. Lõpuks hakkasid nad kodu poole kõndima. Maali rääkis samal ajal kui palju ta Kustat armastab. Kusta saatis Maali koju. Kusta küsis veel häbelikult Maali kodu juures kuuma suudluse ja lahkus. Maali aga uinus magusalt. Mõlemad jäid magama.
Jaan Tõnissoni kutsel toimetas ta aastatel 1904-1905 ajakirja Linda ja 1906. aastal mõnda aega ajalehte Isamaa . Enno luulet hoiab koos ühtne arusaam maailmast, elust ja surmast, mis lähtub teosoofiast. Ta on avaldanud luulekogud: "Uued luuletused" 1909 · "Hallid laulud" 1910 · "Minu sõbrad" 1910 kordustrükk 1973 · "Kadunud kodu" 1920, 1950 · "Valge öö" 1920 · "Valitud värsid" 1937 · "Üks rohutirts läks kõndima" 1957, 1971, 1983, 2001, 2003 · "Väike luuleraamat" 1964 · "Rändaja õhtulaul" 1998 · "Laps ja tuul" 2000 Ka ajakirjanduses lastelaule. Kodu- ja loodusluuletused, igatsuslaulud ning ballaadid põhinevad hardail lapsepõlvemälestusel ja panteistlikul loodustundel. Enno loomingut võib iseloomustada kui igatsevat ja lüürilist, tema lemmiksümbolid on tee (,,Rändaja õhtulaul", ,,Igatsuse laul", ,,Sind
Õppimine- kellele? Ja milleks? Et kõik ausalt ära rääkida, pean alustama aastast 1994. Ma olin siis veel väike ja ei teadnud maailmast suurt midagi. Ma õppisin palju, isegi igast liigutusest. Selle tulemusel õppisin ma kõndima. Siis rääkima ja natuke kirjutama. Loomulikult õppisin natuke paremini kah kirjutama, aga mitte eriti hästi. Kasvasin vähe suuremaks ja siis ütles naabri mees mulle: ,,Igal inimesel on hetk kui tal tuleb mõistus kodu." Ja mina jäin seda heameelega uskuma. Õppida oli maailast veel palu ja selleks, et kõigest sellest teada saada läksin kooli. Algus oli suht hea, aga mida suuremaks läks klassi number seda halvemini minema hakkas. Enda arust olin umbe tark ja tegin palju ullusi
Istus pakule ja mõtles, et Mari talle kohe üldse ei meeldi, ta on ümar ja paks ja magab igaühega, naine peab puhas olema. Maali oli teisel pool veski raudu. Maali arvas et Kusta ei saa teda tahta kuna ta on temast kaks – kolm aastat vanem. Maali hakkas oma elu kurtma, et 7 aastat on ta seal teeninud ja kogu selle aja jooksul pole kedagi kes temast hooliks. Ta tahtis Kustaga abielluda ja lapsi saada. Lõpuks hakkasid nad kodu poole kõndima. Maali rääkis samal ajal kui palju ta Kustat armastab. Kusta saatis Maali koju. Kusta küsis veel häbelikult Maali kodu juures kuuma suudluse ja lahkus. Maali aga uinus magusalt. Mõlemad jäid magama.
Kõik mis mõjutab ühte inimest otseselt, mõjutab ülejäänuid kaudselt Oleme kõik siin maailmas kuidagi omavahel seotud. Sarnasusi võib leida igas eluvaldkonnas. Me tarbime teisel pool maailma elavate inimestega sarnaseid eluks vajalikke toiduaineid, kuid nende kättesaadavus on erinev. Mõne jaoks voolab vesi kraanist, teine aga peab kõndima 10 km, et ämbritäie vett saada. Hommikul teed juues ei mõtle arvatavasti keegi sellele kui palju aega on kulutatud ja kui palju on selle nimel pingutatud, et need teelehed lõpuks ostjateni jõuaks. Me ei tea, millistes tingimustes neid korjatud on ning see ei puuduta meid väga. Teelehtede korjajale on oma töökoht aga väga tähtis ning ta on väga tänulik selle üle. Ostjaid puudutab vaid see, kuidas nad tee kätte saavad ja kuidas see maitseb. Kakaoube ostes ei
Meursault ja tema sõbrad läksid mere äärde jalutama, kui leidsid kaks araablast, kes liival pikutasid. Need araablased olid ennem Meursauli sõpra Raymondi noaga haavanud. Raymond ärritus ja lubas nad maha lasta, kuid Meursault takistas teda ja võttis revolvri enda kätte, lubades kui araablane noa välja võtab, laseb ta maha. Kui Meursault oleks soovinud araablase surma oleks ta araablase seal samas mere ääres maha lasknud. Hiljem kui ta üksinda kõndima läks, nägi ta jälle ühte neist araablastest. Meursaulti jaoks oli eelnev lugu lõpetatud ja ta läks lihtsalt mere äärde mõtlema. Kuidas tema võis teada. Et araablane seal pikutab. Kui araablane teda märkas ajas ta end istukile ja pani käe tasku. Kuna Meursault teadis, kui sõjakas oli araablane, siis ka tema kobas taskus revolvrit, mille ta ilmselt oli eelnevast sündmusest sinna unustanud. Kui Meursaul jõudis teha ühe sammu araablase
See ei ole tegelikult väga kerge. Osade inimeste joks tundub see kerge, aga kahjuks see nii ei ole. Mina saaksin oma elu muuta nii et muudan oma mõttemaailma ning muudan ka oma eluviisi/elustiil. Kas teised on minu eluga rahul? Nii palju kui ma olen praegu aru saanud siis nad ei ole. Nad tahavad et ma muudaksin oma eluviisi, aga õnneks või kahjuks see pole nende teha. Nad võivad rääkida palju tahavad, aga ainult mina saan muuta ennast. Millal hakkasin mina ise oma eluteed mõõda kõndima? See oli tegelikult üsna hiljuti umbes 2-3 aastat tagasi. Kui küsida kas ma kahetsen seda, siis kohe kindlasti mitte. Minu elu on minu elu ja keegi teine seda ei muuda. Vot nii on minu arvates kõige õigem. Kindlasti keegi teine kuskil mõtleb, et miks ta ei tee nii või miks ta ei tee naa. Minu elu, teen mis tahan ja keegi ei saa mind sunida või minu mõtteid teist moodi korraldada. Mary Teder 9a
Töö oli liiga laialdane, et seda rahulikult täita. Teenistus oli raske ja puudusid kogemused. 20-ndate aastate algus oli Ennodele väga raske. Neil olid näpud põhjas ja palk kulus söögi ostmiseks.Enno oli hea luuletaja. 1909. aastal avaldas ta luulekogu ,,Uued luuletused", 1910. aastal väikese jutukogu ,,Minu sõbrad". 1909. aastal avaldatud kogu oli ta naise kujundatud. Kui Ernst tööl oli, siis igal vabal võimalusel kirjutas ta luuletusi. Kogu ,,Üks rohutirts läks kõndima" oli Ernst Enno üks tähtsamaid lasteluule töid.Peale 50. sünnipäeva ei luuletanud Ernst enam üldse. Amet oli temas luuletaja ära hävitanud. Amet hävitas ka Ernsti tervise. Isegi haigena käis Ernst Enno mõnda kooli kontrollimas. Ta kurtis valu silmis, kopsudes ja südames. Ta tahtis pensionile jääda ja Tartusse kolida, aga ta oli ennast kõvasti külmetanud.Ernst Enno suri 7. märtsil 1934. aastal kell kaheksa.
Õppis vallakoolis, Hugo Treffneri gümnaasiumis, Tartu Reaalkoolis, Riia Polütehnilises Instituudis. Võttis osa Rõngu kirjandusliku ringi tegevuset. Töötas ka Postimehe toimetuses, et õpingute jaoks Riias raha teenida, 1906 läks kodutalle Soosaarele, 1919 elas Haapsalus. 1909 1. luulekogu "Uued luuletused", ainus proosateos "Minu sõbrad", luulekogu "Hallid päevad"; looming igatsev ja lüüriline, tee on lemmiksümbol, koduteema, tuntud lasteluuletaja "Üks rohutirts läks kõndima (lasteluuletuste raamat) Ridala(1885-1942) Pärit Muhust, õppis Kuressaare gümnaasiumis, kus andis kaaslastega välja ajakirja "Noor-Eestlane"; tänu Aavikule sai temast "Noor-Eesti" liige; vangistatud 2 korda; jätkas õpinguid Helsingi Ülikoolis; oli Tartus emakeele õpetajana, pärast läks Helsingisse, kus oli elu lõpuni Avaldanud Kalevipoja ulatusliku proosa ümberjutustuse; luulekogu "Wilhelm Grünthali laulud" 1908; luuletuste meeleolu nukker, vahel sünge, oluline märksõna
annaabi.ee 
