Õpimapp- Lapse areng ja tundmaõppimine (1)

TALLINNA ÜLIKOOL
Haridusteaduste instituut
Alushariduse pedagoogika valdkond
Kätlin Lehmus
LAPSE ARENG JA TUNDMAÕPPIMINE
Õpimapp
Juhendaja : Marika Veisson
Tallinn 2016

SISUKORD

SISUKORD 2
SISSEJUHATUS 4
1. ARENGU MÕISTE, ANDMETE KOGUMISE MEETODID JA NENDE ANALÜÜSIMINE 5
1.1. Läbilõikemeetod 5
1.2. Longituudmeetod 5
1.3. Kohortmeetod 6
1.4. Kohort -järjestikune meetod 6
1.5. Kvalitatiivmeetodid 6
1.6. Kvantitatiivmeetodid 6
1.7. Lapse arengu vaatlemine 7
2. UURINGU EETIKA 8
3. LASTE SÜNNIEELNE ARENG JA SÜND 9
3.1. Viljastumine ja sünnieelne areng 9
3.2.Sünnieelsed riskid 10
3.2.1 Downi sündroom 10
3.2. Sünnitus 11
3.2.1. Avanemisperiood 11
3.2.2. Väljutusperiood 11
3.2.3. Platsenta väljutamine 12
3.3. Enneaegus 12
3.4. Vastsündinu hindamine 13
4. KASVATUS JA INIMESTEVAHELISED SUHTED 14
4.1. Kasvatus väljaspool kodu – lasteaed 14
4.3. inimestevahelised vahelised 15
4.3.1. Isad 15
4.3.2. Vanavanemad 16
4.3.3. Õed ja vennad 16
4.3.4. Eakaaslased 16
4.4. Vanemate kasvatustüübid 17
4.5. Vägivald laste kallal, distsiplineerimine 17
4.6. Emotsioonid 18
5. MÄNG JA ARENG 19
6. LAPSE vaimne areng 20
6.1. Taju 20
6.1.1 Nägemistaju 20
6.1.2. Kuulmistaju 20
6.1.3. Intermodaalne taju 21
6.2.Keele areng 21
6.2.1. Düsleksia 22
6.4. Informatsiooni töötlus 22
6.5. Intelligents 23
7. PIAGET’ TEOORIA 25
7.1. Sensomotoorne staadium 25
7.2. Operatsioonide - eelne staadium 25
7.3. Konkreetsete operatsioonide staadium 26
7.4. Formaalsete operatsioonide staadium 26
7.5. Ülevaade Piaget’ teooriast ja mõju haridusele 26
SKEEMID JA MUDELID 28
KASUTATUD ALLIKAD 30
Bibliograafia 30

SISSEJUHATUS

Õpimapp on koostatud kogumaks kokku teadmised ainest „Laps ja tema arengu mõistmine“. Peamise allikana on kasutatud Peter K. Smithi, Helen Cowie ja Mark Blades’i raamatu „Laste arengu mõistmine“ neljandat väljaannet. See raamat on valitud just seetõttu, et peaaegu kogu vajalik materjal on selles raamatus olemas. Samuti on tegu kursuse kohustusliku kirjandusega. Mapp annab ülevaate loetud ja selgeks saadud teemadest . Õpimapi peamine eesmärk on mõista laste arengut, selle iseärasusi, erinevaid arengu hindamise meetodeid ja skaalasid ning teha saadud infost lühikokkuvõte. Lisaks on kasutatud allikatena veel …………………………..

1. ARENGU MÕISTE, ANDMETE KOGUMISE MEETODID JA NENDE ANALÜÜSIMINE

Arengu termin viitab protsessile, mille abil organism muutub ning samuti kasvab oma eluea jooksul. Sünnieelne iga, imikuiga ja lapsepõlv – need on perioodid, millal toimuvad arengu suurimad muutused. Seda seni, kuni vastsündinu areneb täiskasvanuks, kes on ise suuteline lapsi saama.
Arenguprotsesside puhul kasutatakse nelja erinevat uurimismeetodit – läbilõikemeetod, longituudmeetod., kohtortmeetod ning kohort-järjestikune meetod. Nagu näha, tuleb välja, et psühholoogid kasutavad mitmesuguseid vahendeid kasuliku info kätte saamiseks.
Kuid saadud infost pole kasu, kui seda ei analüüsita. Andmete analüüsimiseks on kvantitatiivsed meetodid ja kvalitatiivsed . (Smith, Peter K; Cowie, Helen; Blades, Mark, 2008)

1.1. Läbilõikemeetod

Selle meetodi puhul võib uurija vaadelda mitut erinevat eagruppi üheaegselt. Meetod on hea saamaks kiirelt tulemusi ning on rakendatav , kui uuringu peaeesmärgiks on selgitada välja millised käitumisviisid või võimed on teatud eas normaalsed. Kuna meetod on väga mugav, siis palju uuringuid käsitletakse selle põhjal. (Smith, Peter K; Cowie, Helen; Blades, Mark, 2008)

1.2. Longituudmeetod

Uurija jälgib seda meetodit kasutades kindlaid isikuid mingil teatud ajaperioodil ning mõõdab muutusi. See meetod on sobilikum siis, kui pakub huvi rohkem muutumise protsess ning suhe varasema ja hilisema käitumise vahel. Selle meetodi miinus on see, kui subjekt ära kaob. Näiteks inimene, keda uuritakse kolib kaugele ära. Lisaks on tegu väga ajamahuka meetodiga. Mõni uuring võib kesta aastakümneid. (Smith, Peter K; Cowie, Helen; Blades, Mark, 2008)

1.3. Kohortmeetod

Meetodi puhul võrreldakse erinevaid kohorte samas vanuses olevatel lastel. Kohortmeetodi puhul saame vastuse, mis võis põhjustada muutusi, võrreldes ajaloos varem olevate uuringu vastustega . (Smith, Peter K; Cowie, Helen; Blades, Mark, 2008)

1.4. Kohort-järjestikune meetod

See meetod on eelneva kolme ära toodud meetodi tahkudeks. See on suurepärane vahend uurimaks arenguprotsesse. Siiski kasutatakse seda meetodit väga harva ja ainult väikses mahus . Lk8

1.5. Kvalitatiivmeetodid

Selle uurimise puhul pannakse rõhk käitumise või kogemuse tähendusel uuritavale inimesele. Meetoditeks on tavaliselt struktureerimata või pooleldi struktureeritud intervjuud või osalusega vaatlused. Kvalitatiivmeetodit ei kasutada noorte laste peal, vaid uurides vanemaid lapsi. (Smith, Peter K; Cowie, Helen; Blades, Mark, 2008)

1.6. Kvantitatiivmeetodid

Selle meetodid puhul on uurijad enne kindlaks teinud, mis neid huvitab . Andmeid ei otsita, vaid soovivad teada vastuseid kindlatele küsimustele. Selle jaoks kasutatakse eksperimente või osaluseta vaatluse andmeid, samuti viiakse läbi ka statistilisi teste . (Smith, Peter K; Cowie, Helen; Blades, Mark, 2008)

1.7. Lapse arengu vaatlemine

Laste arengute uurimine sai alguse alles 1920/1930date aastate algul, kuna alles siis hakati asutama laste arengute või laste hoolekande instituute. Sellised instituudid asusid näiteks Iowa ja Minnesota ülikoolide keskustes. Seal vaadeldi väikeste laste arengut, normaalset ja ebanormaalset käitumist ning nende kohandumist. (lk4). Selline vaatlus kaotas oma populaarsuse 50- datel aastatel. . See võis tuleneda sellest, et võib-olla mitmed psühholoogid hakkas eksperimente läbi viima laborites. Dunkin oli see isik, kes seadis kahtluse alla laborites läbi viivad vaatlused. Seda just seepärast, et kõige parem on last vaadelda keskkonnas, kus ta kasvab, mitte et ta on eraldatud teistest inimestes. Arvan, et Dunkinil oli õigus, kuna inimesed kasvavad üles ühiskonnas ja teiste inimeste keskel. Kusagil laboris ei saa vaadelda arengut, kuna eraldatuna areng ei toimu nii nagu ta peaks.

2. UURINGU EETIKA

Uuringu läbiviimisel, toimugu see lastega, loomadega või täiskasvanutega, tuleb arvestada uuringus osalevate isikute õigusi, heaolu, väärikust, ohutust. Põhimõtted, mis käsitlevad inimestega seotud uurimisi, on teadlik nõusolek, laste puhul vanemate kirjalik nõusolek, saadud informatsiooni konfidentsiaalsus ja osalejate mitte kahjustamine . On uurimisi, mis võivad kaasa tuua endaga privaatsuse häirimist, ebamugavustunnet osalejate jaoks või uurimise eesmärgi ajutist varjamist. Uurimise tulemused tuleb avaldada õigel ja erapooletul kujul. Lk 18

3. LASTE SÜNNIEELNE ARENG JA SÜND

Sünd on ärev olukord nii ilmale tulevale lapsele kui ka sünnitavale emale. Sünnitusel toimuv võib olla sügav mõju väikelapse arengule ja ema ning lapse suhtele. Punane inglisekeelne raamat lk 183.

3.1. Viljastumine ja sünnieelne areng

Viljastumisest sünnini on üheksa kuud ning see on inimarengu esimest etappi tähistav aeg, mis jaguneb kolmeks. Eostusperioodil laps viljastatakse, kui isa seemnerakk ühineb ema munarakuga. Munarakk, mis viljastatakse, nimetatakse sügoodiks. Seejärel sügoot jaguneb ja rakud hakkavad kiirelt diferentseeruma. Läheb kusagil nädal enne kui see hakkab emakaseinale kinnituma. Protsess on läbi teiseks nädalaks, mil rakutombukest hakatakse nimetama embrüoks.
Embrüonaalperiood kestab kolmandast nädalast kuni kaheksandana nädalani peale viljastumist. Selleks ajaks on lapse põhiline inimkeha ülesehitus koos pea, käte, jalgade, käe-ja jalalabadega, olles ise vaid kolme sentimeetrine. Embrüo kinnitub nabaväädiga platsenta külge, mis on eriline pind emakaseinal. Sel moel kaudu saavad ema ja lapse verevarustus kokku ja ema varustab embrüot hapniku ja toitainetega. Kusagil kaheksandal nädalal tekib lootekott, mis hoiab embrüot kindlal temperatuuril.
Looteperioodil hakkavad arenema luurakud ja väiksed detailid nagu sõrmeküüned, kulmud ja silmalaud. Kui enne oli luustik kõhreline, siis nüüd hakkab see tugevnema. Kolmandal raseduskuul on loode võimeline end vaikselt liigutama ja on võimalik kuulda tema südamelööke. Ema ise tunneb loote liigutusi alles neljandal või viiendal raseduskuul. Kuuenda raseduskuu lõpuks on loode võimeline hingama, nutma , neelama, seedima, uriini väljutama. Kahel viimasel kuul on lapse normaalse arengu korral näha kasvu ja kaalu suurenemist . Sünnieelne areng on tähtis näide, et looduse osa on väga tähtis.

3.2.Sünnieelsed riskid

Viljastumisest sünnini kulgeval perioodil on arengu geneetiline determineerimine kõige tugevam. See aeg on keskmiselt 38 nädalat pikk (9 kuud). Raseduse puhul ei pruugi kõik alati arengus õigesti minna. Laps võib sündida ka väärarengutega, vahel on need geneetilised, teinekord keskkonna põhjustatud. Väärarengud leiavad tavaliselt aset embrüoperioodil, kuna just siis toimub keha põhilise ülesehituse kujunemine, koos suurte organite ning käte ja jalgade kasvamisega. Embrüosse jõuavad meelemürgid ja muud kahjulikud ained ema vere kaudu. Kui see toimub sel perioodil, siis võib see põhjustada suuri keha ja jäsemete väärarenguid. On veel riske, mis on tingitud ema halvast toitumisest, nakkushaigustest, ema stressist , suitsetamisest jne. lk 67

3.2.1 Downi sündroom

Üheks tuntud väärarenguks on Downi sündroom, mis on seotud geneetilise väärarenguga. Seda sündroomi esineb ühel vastsündinul 800-st. Kromosoomihaigus on üldiselt tekkinud enne viljastumist munaraku vigastusega. Kuna naiste puhul pole nii nagu meestel, vaid munarakud on olemas juba sünnist saati, siis aja möödudes on need kahjustustele ühe haavatavamad. Just vanemad naisterahvad võivad pigem sünnitada Downi sündroomiga lapse. Lapsel, kellel on see sündroom, esinevad teatud füüsilised iseärasused: lai ja lame nägu, lameda juurega nina, kõrged põsesarnad , viltuse lõike silmad koos silmanurgas oleva iseloomuliku nahavoldiga, ka musklid võivad olla nõrgad, mis on kehva lihastoonuse soodustajaks. Tavaliselt kaasneb selle haigusega vaimne puue , eriti on raske võtta vastu visuaalset, kuuldelist ja muud infot kiirusega nagu tavainimesed. Samuti on iseloomuks aeglane reaktsioon . Kõnest võib olla nõrk arusaamine, kuna eriti halb on mälu kuuldud kõne jaoks. Üldiselt on lapsed seltsivad ja sõbralikud. Ma küll isiklikult ei tea ühtegi Downi sündroomiga persooni, kuid olen kuulnud imelisi lugusid neist. Nii paljud on saavutanud, mida nad on soovinud ja saavad oma igapäevaeluga väga hästi hakkama. Üks noor neiu sai isegi modelliks!lk 30-31

3.2. Sünnitus

Laps on sünnituseks valmis, kui loote pea on fikseeritud, ehk tema pea on vaagna sissepääsu kiilunud ning välisel läbivaatusel ei saa ämmaemand enam lapse pead liigutada. See olukord on esmasünnitajate seas ning see juhtub nädalaid enne sünnitust. Naised, kes on eelnevalt lapse ilmale toonud, juhtub see alles sünnitegevuse alguses.
Sünnituse algus võib aega võtta mitmeid tunde ning sel ajal võib naine rahulikult veel ringi liikuda ning jõuab veel isegi pesemas käia enne haiglasse minekut. Kui on tunda tuhude tugevnemist ja sagenemist, on aeg minna haiglasse. Tuhud võivad muutuda väga valusaks, kuid kõikidel naistel ei pruugi nii olla, see oleneb ka inimesest. Sünnitusteed on kaarjad ning sünnitusvalude vähendamiseks võib vahetada asendeid või näiteks teha sooja vee vanni. Mida teha valude vähendamiseks, selles annab nõu ämmaemand. Sünnitusasendi lapse ilmale toomiseks võib naine ise valida meelepärasema asendi (AS, Kliinik Elite).

3.2.1. Avanemisperiood

Sünnituse algamisel emakalihased hakkavad kokku tõmbama ja avanema emakakael. Kokkutõmbed on esialgu lühikesed ja nendevahelised pausid pikad. Kokkutõmbed hakkavad last allapoole vastu emakakaela suruma . Lootekestad seejärel rebenevad ning hakkab nirisema lootevett. Avanemisperioodil võib veel ringi liikuda ja olla meelepärases asendis. Sünnitus on kiirem, kui kasutada püstiseid asendeid. Kui lapse pea on jõudnud vaagnapõhjani, siis hakkavad pressid. See on märk sellest, et naine on nüüd suuteline ka ise sünnitusele kaasa aitama (AS, Kliinik Elite).

3.2.2. Väljutusperiood

Et sünnitusele kaasa aidata tuleb pressida. Selleks tuleb võtta suur sõõm õhku ja pressida, justkui vetsus olles, kui kõht kinni. Naisel on võimalik ise katsuda , kui kaugel on laps. Kui press möödub, siis sel ajal saab puhata ja rahulikult hingata , kuni järgmise pressini. Hea koostöö ämmaemandaga on väga tähtis, ta kuulab lapse südamelööke ja julgustab ja toetab. Kui lapse pea on väljunud, aitab ämmemand ülejäänud beebi keha välja. Kui laps sünnib, siis võib ta vajada ämmaemanda abi, et puhastada tema hingamisteed . Edukal sünnitusel pannakse laps hiljem ema rinnule, kuna see on lapse jaoks parim paik ja ta tunneb end seal turvaliselt uue keskkonnaga harjudes. Seejärel saavad isad lõigata lahti nabanööri, kui see on klambriga eelnevat kinni seotud (AS, Kliinik Elite).

3.2.3. Platsenta väljutamine

Emakas tõmbub uuesti kokku ja väljutab platsenta. Selle jaoks tuleb veel natukene pressida. Et emakas kiiresti kokku tõmbuks ja veritseks vähem, tehakse vajadusel süst. Ämmaemand peab kontrollima, kas kogu platsenta on väljutatud. Platsentaga ühenduses on nabaväät ja see on kusagil 50-80 sentimeetrit pikk. See koosneb kolmest veresoonest , mille ümber on kude. Üks veresoon transpordib hapnikurikast verd, teised kaks transpordivad vere lootelt platsentasse tagasi. Juhul, kui emal tekkisid rebendid , õmbleb ämmaemand need kinni, kasutades kohalikku tuimestust. Kui lapse ja emaga on kõik hästi, saab koju minna juba 6 tundi peale sünnitust (AS, Kliinik Elite).

3.3. Enneaegus

Laps on õigeaegne, kui ta on sündinud aja jooksul, mil ema on teda kandnud 38-42 nädalat pärast viljastumist. Lapsed, kes on sündinud enne 38. Nädalat, nimetatakse enneaegseteks. Mida varem laps sündinud on, seda väiksem on tema ellujäämisvõimalus. Tänapäeva tehnoloogia on arenenud nii kaugele, et isegi 23. Nädalal sündinud lapsed suudavad siia ilma elama jääda. Imik , kes on sündinud enne 32. Nädalat, nimetatakse väga enneaegseks. See on lapse jaoks riskantne, kuna neil on sünnitusel suurem oht saada füüsilisi vigastusi, neuroloogilisi kahjustusi ning see võib olla mõjutajaks psühholoogilisel arengul. Väikse sünnikaaluga imik on alla 2500 grammi kaaluv. Väga väikse sünnikaaluga lapsi nimetatakse 1000 grammi ja alla selle kaaluvaid. Kui on oht enneaegsusele, siis hakatakse talle pakkuma kõrgkvaliteetset hoolitsust ja luuakse stimuleeriv keskkond, milles nad saaks üles kasvada. On tehtud uuring, milles on avastatud, et poisid on ohutegurite suhtes tundlikumad, kui tüdrukud.

3.4. Vastsündinu hindamine

Kohe kui laps on ilmale tulnud, hindavad ämmaemandad vastsündinud Apgari skaala järgi, mis on loodud 1953. Aastal. See on lihtne ja kiire viis ning last hinnatakse esimese ja viie minuti möödudes. Skaalas on näitajateks naha värvus, südametegevus, reflektoorne ärritavus, lihastoonus ning hingamine. Vahemikud ulatuvad nullist kümneni. Hinne 7-10 on terve, 4-6 mõningal määral stressis ning hinne neli ja alla selle on põhjus muretsemiseks. Apgari näitaja madalama hinde ja vähem reageeriva imiku põhjuseks võib olla ravim , mida antakse emale sünnitusvalude leevendamiseks. Lk71

4. KASVATUS JA INIMESTEVAHELISED SUHTED

Inimeste kasvatus on teadlik tegevus, mis on sama vana kui inimühiskond ise, erinevalt loomariigist. Teadlik kasvatus võimaldas uuele põlvkonnale anda vajaliku ettevalmistuse, lapsed said vältida vanemate tehtud vigu. Iga järgnev põlvkond võttis kasutusele eelneva põlvkonna teadmisi ja kogemusi. Kuigi peab mainima, et kunagi olenes kasvatus ühiskonna tasandist ning erinevatel ajaperioodidel pandi rõhk erinevatele väärtustele . Kasvatus oli väga tagasihoidlik ja oli mänguline. Lapsed said iseseisvaks varakult. Vanematepoolne distsipliin oli nõrk ning alles välja arenemas. Muinasühiskonnas kasvatati lapsi eeskujuga. (mitmekult, lk 11)
Õppimine ja kasvatus on omavahel tihedalt seotud, kuigi neil on siiski erinevus. Õppimine on seotud akadeemilise eduga, seevastu kasvatuse eesmärk on, et individuaalist kasvaks meeldiv ja hooliv kaaskodanik, ehk lühidalt öeldes hea käitumisega laps. Lasteaia võimuses on lapse arengu toetamine . Kasvatamine on üks arengu toetamise viise. Kasvatamine on kahetine, kuna osa sellest toimub õpetaja tõttu- õpetaja tegevus ja õppekavas kodeeritud teadmised, üldpädevused. Teine osa on seotud õpetaja teadmistega ja tema ettekujutusest konkreetse lapse eripärast. See teadmine tuleneb laste vaatlemisel. Lk 49- Õpetaja ja kool õpilase arengu toeajana- Ene- Silvia Sarv.

4.1. Kasvatus väljaspool kodu – lasteaed

Lääneriikides on ammustest aegadest komme, et emad hoolitsevad oma laste eest, kuni nad on umbes 3-aastased ning seejärel viivad nad lasteaeda, et ise töökohale tagasi naasta. Mõni vanem peab oma lapse viima lasteaeda varem, näiteks majandusliku olukorra tõttu või kui lapsel puuduvad vanavanemad, kes ei saa tema järele valvata. Kuid kui laps peab nii noorelt lasteaias käima igal nädalal ja olema seal tunde, siis on see riskiteguriks ema-imiku vahelises suhtes. Kuid on tehtud uuringuid, et lasteaiakasvatus on väga kvaliteetne ning sellistes tingimustes ei mõjuta see lapse intellektuaalset arengut ja ei löö kiilu ema ja lapse kiindumussuhtele, kui laps on juba piisavalt vana. Lapsi ei pea ilmtingimata viima lasteaeda, on võimalus ka palgata lapsehoidja. Kuid Mayall ja Petri (1981) leidsid , et lapsed on lapsehoidjaga tihti ebakindlad ning nende keele- ja kognitiivsed võimed madalamad, kui lasteaias käivatel lastel. Lasteaialapsed on nõus rohkem asju jagama, koostööd tegema ja on empaatiavõimelised. Lk 108-110
4.2. Seotussuhted
Seotussuhte alguse tähistajaks on märk, et imik orienteerub eelistavalt ühe või enama eristatava inimese järgi ning signaliseerib nende suunas. Seotussuhte algus on kusagil 7-9 kuu vanustel imikutel. Oma liikumise seostab ta eelistavalt välja valitud inimesega ja püsib selle isiku läheduses. Lapse ja tema hooldaja vahele tekib usaldussuhe. Tavaliselt on seotussuhe ema ja lapse vahel, kuigi see ei pruugi alati nii olla. Lapsed loovad suhet paremini inimesega, kes temaga mängib ja suhtleb rohkem, kui mõni teine isik. Seotussuhete uurimiseks tegi aastal 1978 Ainsworth katse, mida nimetati „Võõra situatsiooni katseks“. (lk 90-94) Kaksikute uurimused on teinud kindlaks, et seotussuhtel on väga väike mõju geenidega . Ema ja lapse seotussuhe on sõltuv ka lapse sündimise järjekorrast, soost, imiku omadustest. (95-96)

4.3. inimestevahelised vahelised

Võime arvata, et lapsele kõige tähtsam suhe emaga, kuid tegelikult nii see ei ole. Ema ja lapse suhe on lapse jaoks sama tähtis, kui suhe teiste perekonnaliikmetega. Ka sõprussuhted eakaaslastega on olulised lapse jaoks.

4.3.1. Isad

Isadel pole küll nii suur roll igapäevaselt lapsekasvatamises ja kodutoimetustes, kui emadel, kuid uute uurimuste järgi võivad isad täita vanema rolli sama hästi kui emad. Mitmetes riikides on panustatud, et isad saaksid laste kasvatamisele rohkem kaasa elada ja nendega tegeleda. Näiteks võivad ka isad võtta endale lapsepuhkust ja ema seni tööl käia. On tehtud uuringuid, millest on leitud, et emad hoolitsevad rohkem laste eest, seevastu isad kulutavad rohkem aega nendega mängimisele.

4.3.2. Vanavanemad

Vanavanematel võib olla lastele nii kaudne kui ka otsene mõju. Vanema ja lapse vahelist suhtlust iseloomustab viis, kuidas vanemaid on kasvatatud ning lapsekasvatamise kogemused, mida on vanemates kujundanud nende endi vanem. Vanavanemad saavad anda oma lastele nii vaimset, kui ka rahalist toetust lapse toimetulekuks ja talle vajalikke asjade soetamiseks. Otsem viis, kuidas vanavanem on lapse puhul mõjutajaks, on see, kui ta käitub kui surrogaatema . On leitud seos vanavanemate koolieelse hoolitsuse ja paremate õpitulemustega koolis. Vanavanemad on isikud, kes saavad lastele edasi anda informatsiooni ja väärtushinnanguid. Samuti on nad suureks emotsionaalseks toeks .

4.3.3. Õed ja vennad

Õdesid ja vendi on 20. protsendil lastel. Kuna tavaliselt on õdede ja vendade vanusevahe ainult paar aastat, siis on nad üksteisele küllalt sarnased huvide ja arenguastme poolest, et olla ideaalsed suhtluspartnerid. Tavaline on ka, et esmasündinu tunneb imiku suhtes armukadedust ning osad neist võivad isegi ilmutada vaenulikkust. Üldine emotsioon on siiski armastus. Lk 136-139

4.3.4. Eakaaslased

Eakaaslastega suhet võib olla raske märgata. Selle jaoks on lihtne, kui lapsi on filmitud, kuna suhtlus võib peituda ka ainult naeratuses, mänguasja andmises või lihtsalt teise lapse jälgimises ning vahest kestab ainult mõne sekundi. See tuleneb sellest, et imikud ei ole veel omandanud endale selgeks sotsiaalse suhtluse oskusi. Mida varem laps saab suhelda eakaaslastega, seda rohkem on ta hiljem sotsiaalselt aktiivne. Imiteerimine on hea võimalus suhtlemiseks teiste lastega. 134-136.

4.4. Vanemate kasvatustüübid

Kuna inimesi on siin maakeral palju ning enamus meist on ka vanemad ning kõik ei käitu vanematena ühesuguselt. Seega on vanematel mitu erinevat kasvatusviisi. Baumrind jagas USA vanemad kolme tüüpi. Nendeks olid autoritaarne, autoriteetne ja salliv. Autoritaarsed olid vanemad, kellel olid kujunenud kindlad põhimõtted käitumise ja distsipliini kohta ning neid ei olnud võimalik muuta. Autoritaarsete vanemate lastel esines tihedamini sotsiaalset tõrjutust, kuigi neil on paremad õpitulemused. Autoriteetsed olid vanemad, kellel olid käitumise ja distsipliini kohta omad põhimõtted, mida nad arutasid lastega ja olid valmis ka aeg-ajalt muutma. Nende lapsed olid pigem populaarsed . Sallivad vanemad on oma käitumise ja distsipliini põhimõtete suhtes paindlikud.
Macoby ja Martin töötasid välja skeemi eristamaks kasvatustüüpe paremini. See on laialt kasutatud ja ennustab laste arengu aspekte . 117+118

4.5. Vägivald laste kallal, distsiplineerimine

Üldjuhul suhted laste ja vanemate vahel on head, kuid vahest juhtub, et esineb lahkhelisid ja see on täiesti normaalne. Selleks tuleb last distsiplineerida, kuid mitte kõik variandid ei ole head. Nagu teada, on laste füüsiline karistamine keelatud, kuna see on lapse väärkohtlemine ning uurimuste kohaselt last füüsiliselt karistades, ta ei õpi oma vigadest. Leidub palju vanemaid, kes annavad oma lastele laksu, isad tavaliselt kasutavad karmimat füüsilist karistust kui emad. Nüüdsel ajal peetakse lapsele laksu andmist ahistavaks tegevuseks.
Raske on teada, palju leidub lapsi, kes on vanemate poolt ahistatud, kuna paljud ei julge ega oska abi otsida. Laste küsitlemisel tuleb olla äärmiselt ettevaatlik. On leitud, et ahistavatel vanematel on tavaliselt enda järglasega ebaturvaline kiindumussuhe . Mõjud võivad olla laiaulatuslikud ning pikaajalised. Seoseid on leitud kriminaalse käitumisviisiga, perekonnavägivallaga. (lk122-125)

4.6. Emotsioonid

Imikud hakkavad väljendama oma emotsioone hetkest, mil nad sünnivad. Sellises väikses eas saab ära tunda negatiivseid ja positiivseid tundeid, kas beebi naerab või nutavad. Peale esimesi elunädalaid suudavad ema ära tunda rohkemaid emotsioone, nagu näiteks huvi, üllatus, hirm, valu, kurbus . Hirmu hakkavad beebid rohkem väljendama umbes 7-kuuselt, kui nad muutuvad võõraste objektide ja inimeste suhtes ettevaatlikuks. Kurbust võivad nad tunda, kui ta lahutatakse hooldajast. Ka peale seitsmendat elukuud hakkame rohkem vahet tegema vihal ja valul . Tõendid, et imikud oskavad tõlgendada ema emotsionaalseid väljendusviise, tulevad sotsiaalse juhindumise uurimustest. Sotsiaalne juhindumine on protsess, mida iseloomustab isiku arusaam olukorrast. Lk 175-180

5. MÄNG JA ARENG

Mäng on lapse töö ning selle kaudu õpitakse maailma tunnetama . Mängu tihtipeale defineeritakse kui tegevust, mis on enda kasuks ja selle protsess on palju olulisem, kui mõni eesmärk. Mängu karistlikud omadused on paindlikkus luua uusi kombinatsioone, rolle mängitakse võimalikes uutes viisides, positiivne mõju. Mängul on laste jaoks juhuslik mõju, kuna see hoiab neid aktiivsena ja annab uusi võimalusi kogeda erinevaid situatsioone. Kui lapsed mängivad inimesega või mõne objektiga, siis on kasu mängimisel ja õppetööl ning need on omavahel tasakaalus. Õppetöö on rohkem suunatud mõne eesmärgi saavutamisele, kuid mäng on nauditavam laste jaoks. Lk 344-347 Child Development – Brian Hopkins Laps avastab mängu kaudu uusi asju ning mängimine ongi tema meelistegevuseks. Lapsele on oluline, kui ka vanemad on kaasatud mängulisse tegevusse. Mäng on hea viis teiste lastega suhtlemiseks ning enda fantaasia arendamiseks. Mängus on tihtipeale ka soolised rollid, kuna tüdrukud tavalised kehastavad pereema, samas kui poisid kehastavad mõnda raamatust olevat politseiniku, kuna ei nähta isade tegevust nende päris töökohal. Kuna erinevaid tegevusi on palju, saab mängud jaotada mitmesse gruppi: Füüsiline mäng, müramismäng, keelemäng, fantaasia- ja sotsiaalne draamamäng , sõjamäng, arvutimängud , reeglitega mängud. Tähtsamad mängu teoreetikud läbi ajaloo on: Freud - oluline roll oli tal mänguteraapias, Fröebel- I lasteaia ja hariduslike mänguasjade looja, Montessori- pani rohkem rõhku tegeliku elu õppimise tähtsusele, Piaget ja Võgotski .

6. LAPSE vaimne areng

6.1. Taju

Taju on protsess, mille kaudu meeleorganitelt saadud andmete põhjal luuakse terviklik pilt vahetult mõjutavatest nähtustest. Lastel on juba enne sündi mõningad sensomotoorsed võimed, kuna nad on võimelised reageerima valgusele , helile, puudutusele, lõhnale ja maitsele. Psühholoog William James on väitnud , et väikelapse jaoks on kõik sensoorsed sisendid, kui pks kirju sumisev segu, kuna lapsel ei ole kogemusi, et neid eristada. Seega võime öelda, et lapse võime tajuda areneb välja pika õppimisprotsessi tulemusena. Nüüdsel ajal on uurijad leidnud, et lapsed sünnivad mitmekesiste tajuvõimetega. Lk 311-316

6.1.1 Nägemistaju

Vastsündinud lapse nägemine ei ole terav , see on ähmane ja udune, kuid see paraneb kiiresti esimesel paaril elukuul. Samuti ei suuda nad jälgida liikuvat objekti, nende silmad teevad jõnksatusi järjestikult. Nad ei oska eristada kõiki värve üksteisest. On tehtud kindlaks, et lapsed eristavad erinevaid kujundeid. Nagu ka tunnis vaadatud videos oli näha, et kui lapse ette asetada kaks mustriga pilti, siis hakkab ta eelistama üht teisele, ehk ta jälgib ühte pilti pikemalt . Ka nägusid suudavad lapsed eristada, eriti veel oma ema nägu teistest, kuna neil on hea äratundmisvõime. Lk 316-326

6.1.2. Kuulmistaju

Imikute kuulmistaju on mitmel korral parem, kui nende nägemistaju. Kuuldes mingit häält, keeravad nad tavaliselt oma pea selle poole. Kuulmistaju hakkab arenema juba enne sündi ning olen lugenud varem, et kui ema näiteks kuulab mõnda muusikapala korduvalt, siis lapse sündides seda muusikat lastes , võib imik reageerida sellele. On läbi viidud uuringuid, kus on kindlaks tehtud, et laps suudab teha vahet erinevatel silpidel ning eristada häälikuid, sarnaselt täiskasvanutega. Lk 327-329

6.1.3.Intermodaalne taju

Intermodaalseks tajuks nimetatakse koordineeritud erinevate sensoorsete modaalsuste vahendatud infot. Täiskasvanud kasutavad oma teadmisi mitmel viisil, nagu näiteks tähelepanu suunamisel, kuuldes mootorimüra ja hakates vaatama juba nurga tagant tuleva bussi suunas. Lk329-330

6.2.Keele areng

Lapsel on vaja omandada hääldus , tähendus, grammatika ja sotsiaalse konteksti tundmine , mis on neli peamist keele kompetentsi.
Hääldus ehk fonoloogia on keeleteaduse osa ning see uurib teatud helisid , mis on kasutusel lapse arengukeskkonnas ja millel on teatud tähendus.
Tähendus ehk semantika on ala, mis uurib keeleüksuste tähendusi. Lapsed õpivad, et morfeemid, laused , sõnad annavad edasi tähendust sündmuste, inimeste jms kohta.
Grammatika ehk süntaks on lauseõpetus, mis kirjeldab lausete ehitust. Esialgu laps edastab oma mõtted paari sõnaga ning hiljem kõne arenedes õpib ta moodustama täpsemaid lauseid . Süntaks kirjeldab, mis on lause osad ning funktsioonid.
Pragmaatika on tähenduse täpsustamine mingis konkreetses kontekstis. Väike laps õppima rääkima teatud olukorra kohaselt.
Imikud ei oska veel oma mõtteid edastada , kuna nende kõne pole veel arenenud, seega annavad nad infot edasi oma nutuga. Ühekuustel beebidel on kasutusel vokaal ooo, kui nad end hästi tehes igapäevaseid tegevusi, näiteks vannitamine. Kui täiskasvanud suhtlevad omavahel hoides üksteisest distantsi , siis täiskasvanud suhtlevad beebidega olles nende näo lähedal, nad teevad erinevaid näoilmeid, vaadatakse imikule silma ja korrutatakse öeldut mitu korda.
Kui laps saab vanemaks , siis lisaks nutule ja koogamisele hakkab laps kasutama eneseväljendamiseks täishäälikuid ja mõningal määral ka kaashäälikuid. Ehholaaliaks nimetatakse häälikute sagedast kordamist. Beebid kõva häälega hüüavad või kisendavad, et saada tähelepanu täiskasvanult, aga vahest ka enda ajaviiteks. Vanemad arvavad , et kui beebi laliseb, siis püüab nende laps neile midagi öelda ning hakkavad arvama, mis see võiks olla. 18. Ja 21. Elukuu vahel suureneb lapse sõnade arv 20-st 200-ni ning sel ajal hakkab ta ka üksikutest sõnadest moodustama kahesõnalisi loosungeid. 24-27- kuune laps räägib tavaliselt kolme-ja neljasõnaliste lausetega. Kuigi laste laused ei ole sel ajal veel grammatiliselt õiged, kasutab laps kõnes süntaksi reegleid. 3. Eluaastal on lapse kõne üldiselt mõistetav ning tema sõnavarasse kuulub umbes 1000 sõna. Tema laused on pikemad ja keerulisemad ning laps suudab mingil määral osaleda vestluses. 6. Ja 7. Eluaastaks on enamus lapsi alustanud omandama lugemis- ja kirjutamisoskusi. Lk 340-354

6.2.1. Düsleksia

Düsleksia on arenguhäire, mis esineb kõige sagedamini. See avastatakse tavaliselt lapsel koolis, kui ta ei suuda lugema õppida. Kuigi lapsed on sama intelligentsed, kui nende eakaaslased, ei suuda nad miskipärast omandada emakeele lugemis-, kirjutamis -, ja hääldamisoskusi. Düsleksikute hääldusviis on aeglasem ja nad teevad rohkem vigu. Mida varem avastatakse düsleksia ja saadakse tugi, seda suurem on võimalus neil lastel haridussüsteemis normaalselt edeneda. Lk 354-356

6.4. Informatsiooni töötlus

6.5. Intelligents

Intelligentsuse mõõtmiseks on psühholoogid välja töötanud testid, kus rõhk on asetatud isikute soorituse võrdlemisele , nii et seda on võimalik muuta. „Tulemus“, mis inimese testi tegemisel saavutab, peegeldab nende sooritust. Kõige tavalisemad testid on intelligentsustestid.
Galton , oli 1980-datel esimene isik Inglismaal, kes üritas intelligentsust teaduslikult mitmete testide abil mõõta. Ta uskus, et intelligentsus on põhiomadus ning see mõjutab inimese kõikide ülesannete sooritamist. Kahekümnenda sajandi alguses kaks prantsuse psühholoogi Binet ja Simon avaldasin testid, väites, et nende abil on võimalik tuvastada lapsi, kes ei suuda areneda tavalises koolisüsteemis. Kahe teadlase eesmärgiks oli tuvastada need lapsed, et saaks eraldada nad ülerahvastatud prantsuse koolidest ning tagada neile eriõpe . Nende testide hulka kuulusid sõna definitsioonid , arusaamis-ja põhjendustestid ning teadmised arvudest. Nende saritestide kasutamine oli tõhusaks viisiks mõõtmaks laste võimeid. Neid teste oli lihtne läbi viia, ka õpetajad võisid neid kasutada, need muutsid laste võrdlemise lihtsaks ja testid olid edukad . .
Test, mida tänapäeval enim kasutatakse, on välja töötatud Weschleri poolt. Tema skaala sõltub teatud ulatuses verbaalsetest võimetest. Skaala tuleb läbi viia individuaalselt ning seda tehakse tavaliselt kliinilises või hariduslikus keskkonnas, et aidata õpiraskuste diagnoosiga lapsi.
On tähtis, et intelligentsusskaalad vastaksid mitmele kriteeriumile ja oleks usaldusväärne . Iga kord, mil sooritatakse test, peab saama sama tulemuse.
Testi sooritust peaks ennustama tulevast sooritust- seda nimetatakse ennustavaks valiidsuseks. Sisu valiidsus viitab, kui asjakohane test on. Aga kuna intelligentsust ei ole kerge defineerida, siis testi sisu valiidsus sõltub sellest, milleks testi koostajad intelligentsust peavad. -510-518
KOKKUVÕTE

7. PIAGET’ TEOORIA

Jean Piaget oli alles kümne aastane, kui avaldas juba esimese artikli albiinovarblasest, keda ta jälgimas käis. Ning enne seda, kui ta sai 18, olid mitmed ajakirjad avaldanud tema uurimistöid. Hiljem hakkas ta huvituma laste mõtteprotsessist. Olles läbi viinud küsitlusi, eksperimente ja vaatlusi , järeldas ta, et lapse mõtlemine areneb staadiumite kaupa. Peamisteks staadiumiteks olid: sensomotoorne staadium, operatsioonide-eelne staadium, konkreetsete operatsioonide staadium ning formaalsete operatsioonide staadium.

7.1. Sensomotoorne staadium

Staadiumi jooksul konstrueeritakse lapse teadmised motoorsete tegevuste kaudu, mis on regulaarsete sensoorsete tagajärgede tekitajaks. Sensomotoorne staadium jagub omakorda kuueks. Esimeses alastaadiumis toimib keskkonnaga side reflekside kaudu, nagu näiteks vaatamine. Refleksid assimileerivad uusi objekte. Teises alastaadiumis teadmise konstrueeritakse reflekside või motoorsete tegevuste kaudu. Imik korda mõningaid tegevusi ja see on peamiselt suunatud oma kehale. Kolmandas staadiumis imiku huvi pöördub oma kehalt esemetele. Talle hakkab huvi pakkuma asjade liigutamine. Neljandas staadiumis, kui laps on 10-12 kuune, hakkavad imikud uutes olukordades lahendama probleeme vaimseid skeeme opereerides. 12-18 kuuselt suudavad lapsed juba kavatsuslikult tegevusmustreid varieerida katse-eksituse meetodil. Kuna nende liikumisvõime on suurenenud, on nad enam huvitatud avastamisest ja katsetustest. Kuuendas staadiumis areneb kõne.

7.2. Operatsioonide-eelne staadium

Nagu ka sensomotoorne staadium jagunes mitmeks, jaguneb ka operatsioonide-eelne staadium kaheks. Mõiste-eelseks perioodiks (2-4 eluaastat ) ning intuitiivseks perioodiks (4-7 eluaastat). Mõiste-eelsel perioodil toimub suur hüpe keelelises arengus, mis Piaget hinnangu on põhjustatud sümbolilise mõtlemise kasutamisest. Ta väidab, et selles staadiumis mõtleb laps veel egotsentriliselt ning lastel on raskused mõistmisega, et teised inimesed näevad osa asju teisiti. Intuitiivsel perioodil hakkavad lapsed kasutama vaimseid operatsioone süstemaatilisemalt. Selle tulemusel oskavad lapsed järjestada, klassifitseerida ning nummerdada objekte.

7.3. Konkreetsete operatsioonide staadium

Konkreetsete operatsioonide staadium algab umbes seitsmendal eluaastal ning seda nimetatakse nii, kuna laps suudab selles eas mõelda loogiliselt konkreetsetest operatsioonidest siin ja praegu. Laste mõtlemine muutub paindlikumaks ning nad ei keskendu enam ainult ühele probleemile, selle peamisele aspektile, vaid näevad probleemi mitut külge korraga. Mõtlemine muutub pööratavaks, nad suudavad klassifitseerida ja järjestada objekte.

7.4. Formaalsete operatsioonide staadium

Las suudab hüpoteetilise probleemiga toime tulla alles noorukieas, enne seda vajas ta mõtlemise toetamiseks konkreetset objekti. Nooruk on võimeline arutama hüpoteetiliste süsteemide üle. Nad suudavad oma probleeme lahendada efektiivsemalt ning kaaluvad seejuures kõikvõimalikke lahendusi süstemaatiliselt.

7.5. Ülevaade Piaget’ teooriast ja mõju haridusele

Kokku töötas Piaget’ oma teooria kallal pikki aastaid. Alles kusagil 50-datel aastatel muutus tema loodud kognitiivse arengu teoreetiline raamistik valdavaks paradigmaks . Oma tööd alustas ta 1920-datel aastatel, olles ise alles väga noor. Enamus tema töid olid tehtud läbilõikeuuringuga. Teda on palju kritiseeritud, kuna ta osutas liiga palju tähelepanu laste vigadele.
Piaget’ töö on väga palju mõjutanud õpetamismetoodikat, eriti just lastekeskset õpetamist sõimerühmades ja beebikoolides, matemaatika õpetamist põhikoolis ning keskastme taseme õppekavade moodustamist. Tema väide, et laste mõtlemine on väga palju erinev täiskasvanute omast tähendab, et õpetamisprotsessis on sellel suur mõju ning õpetaja peab sellega arvestama, mitte eeldama, et täiskasvanutele kohased õppemeetodid sobivad ka lastele. Lastekeskse õpetamise võtmesõnaks on aktiivne õpe. See tähendab, et lapsed õpivad pigem aktiivse tegevuse käigus, mitte passiivsel vaatlusel. Õpetaja peab mõistma, et laps peab ise saama probleeme uurida ja vastuseid avastada . Õpetaja ülesandeks on luua lastele piisavalt hea arengukeskkond. Ülesanded peavad olema eesmärgipärased ning õppimise tulemus peaks olema last motiveeriv. Samuti peab õpetaja keskenduma õppimisprotsessile, mitte ainult lõpptulemusele. See tähendab, et õpetaja peaks huvituma, kuidas laps mõtleb, mitte ainult, mis on tema vastus. 378-409

SKEEMID JA MUDELID

Joonisel 1 on kujutatud Ameerika psühholoogi Bronfenbrenneri mudelit aastast 1979. Tema jaoks oli vajalik uurida arengu ökoloogiat, ehk keskkonnatingimusi, millega inimene on kaudselt või lähedaselt seotud. Mikrosüsteem on ringi sisemine osa. Väikse lapse jaoks kuuluvad mikrosüsteemi tema vanemad koos õe-vendadega. Samuti on enamus uurimistöid viidud läbi sellel tasandil. Mesosüsteem , tähendab seoseid tingimuste vahel, milles isik osaleb. Näiteks, kuidas vanemate käitumine kodus võib mõjutada koolis läbisaamist teiste omavanustega. Kolmandaks tasandiks on eksosüsteem. See on tasand, millel on seosed tingimustega, milles isik otseselt ei osale, kuid mis teda mõjutavad. Viimaseks tasandiks on makrosüsteem. Selleks on ühiskonna sotsiaalsete institutsioonide ideoloogia ja organisatsiooni üldine mudel, millest indiviid osa võtab, nagu näiteks palk.(lk8-10)
https://www.google.ee/search?q=bronfenbrenneri+mudel&espv=2&biw=1366&bih=667&source=lnms&tbm=isch&sa=X&ved=0ahUKEwjpo7DKnOvKAhWrAJoKHQ81C5wQ_AUIBigB#tbm=isch&q=bronfenbrenner+system&imgrc=oJwmT_SbaPYbvM%3

KASUTATUD ALLIKAD

Elite Kliinik [Võrgumaterjal] / aut. AS, Kliinik Elite // Sünnitus etapid. - 8. märts 2016. a.. - http://www.elitekliinik.ee/elite/rasedus/rasedusest/sunnitus-etapid/ .

Bibliograafia

Elite Kliinik [Võrgumaterjal] / aut. AS, Kliinik Elite // Sünnitus etapid. - 8. märts 2016. a.. - http://www.elitekliinik.ee/elite/rasedus/rasedusest/sunnitus-etapid/ .
Laste arengu mõistmine [Raamat] / aut. Smith, Peter K; Cowie, Helen; Blades, Mark. - Tallinn : Blackwell Publishing, 2008. - lk 16.