2009 Nutt on emotsioon, mis väljendab tavaliselt ebameeldivaid tundmusi, nagu viha, kurbus, hirm. Kuid nutt võib esineda ka positiivse tundmuse korral, nagu rõõm. Nutu kehalised ilmingud on seotud peamiselt: · rindkere lihaste tegevusega, mille tulemusena surutakse õhku kopsudest välja. Õhu liikumisel läbi häälepaelte ja resonantsruumide tekib nutule eriomane heli. · näolihaste tegevusega · pisaravoolusega Üldiselt ollakse arvanusel, et nutmine on inimspetsiifiline nähtus. Kuid on uurimusi, mis näitavad, et nutta võivad ka mõned kõrgemad loomad, nagu kaamel, elevant, gorilla. Nutt imikul Nutmine on vastsündinu üks esimesi tahteelu akte. Nutu intensiivsus on oluline näitaja vastsündinu tervisliku seisundi hindamisel. Apgari skaala võtab nutmist arvesse kahel puhul: · hingamise hindamisel · reaktsioon stiimulile hindamisel Mida intensiivsem on mõlemil juhul nutt, seda parem on vastsündinu tervis.
KEHATEMPERATUURI KONTROLLIMINE Jelizaveta Kalinina Õ14-2 SISSEJUHATUS Püreksia palavik Hüperpüreksia väga kõrge palavik Hüpotermia kõrgenenud kehatemperatuur. Normaalne KT on 36-37 kraadi Celsiuse järgi. LAPSED Vastsündinud - 32,5-34C° Soojukadu vältimine Põhjustavad ärritajad (pikkaajaline nutmine) Tundlik soojusregulatsiooni süsteem TÄISKASVANUIGA KT tõstmine: Viljastumiseas(pärast ovulatsiooni või enne menstruatsiooni) Raseduse algusperioodil Klimakteeriumi ajal VANADUS Organism ei reageeri nii tundlikult t°- muutusele Oluline lisasoojuse andmine Tugev külmus või kuumus tugevalt mõjub eakatele KEHATEMPERATUURI MÕÕTMINE Kaenlaalgust Pärasoolt Kõrvast Suust BIOLOOGILISED TEGURID Füüsilised harjutused Hormoonid Viljastusvõimelisel naisel esineb suguhormoonist põhju...
Kriisid peres ja toimetulek Eesmärgid Mis on perede lahkuminekuks peamisteks põhjusteks? Mida saavad vanemad teha,et päästa oma pereelu? Kuidas mõjutab vanemate lahkuminek lapsi? Kuidas leppida lähedase inimese surmaga? Lahkumineku põhjused Üks vanematest tihtipeale ei pühenda piisavalt aega perele(töö või teiste põhjuste pärast) Juhul kui vanemad ei suhtle või ei tunne huvi üksteise vastu,võib see viia suhete jahenemisele. Lahkumineku põhjused Üks vanematest hakkab tarvitama alkoholi,narkootik ume või hakkab mängima hasartmänge ning muutub sõltlaseks. Pereelu parandamine Pereelu parandamine on võimalik ainult siis, kui mõlemad vanemad avaldavad tugevat soovi ning üritavad värskendada oma suhteid. Vanemad moodustavad uusi ning huvitavaid viise üksteise tundma õppimiseks kohtingute teel. Pereelu parandamine Vanemad külastavad pereelu nõustajat, et kuulata professionaalset soovitust. Lahutus j...
Soojaretseptorid näos on eriti tundlikud ja seepärast on väga oluline, et vastsündinut ei hoitaks tõmbetuules ning et lapse pea oleks kaetud, kuna selle piirkonna kaudu võib toimuda suur soojuskadu. 2.2.Lapseiga Esimestel elukuudel ja kogu elu jooksul on soojusregulatsiooni süsteem eriti tundlik soojusteket põhjustavatele ärritajatele, nt. võib juba pikaajaline nutmine tõsta kehatemperatuuri 2.3.Täiskavanuiga Viljastumiseas naistel võib kehatemperatuur mõnevõrra tõusta vahetult pärast ovulatsiooni ja kuni 2 päeva enne menstruatsiooni. Kehatemperatuur tõuseb raseduse algperioodil ja jääb kõrgenenuks kuni sünnituseni. 2.4.Vanadus Elukaare lõpuosas kahaneb
hoitakse püsti ja näoga endast eemal. Beebi imetleb vaadet. Lamamistoolist on lapsel turvaline põnevat ümbrust uurida. Kuus seisundit: 1. Vaikne uni – beebi silmad on kindlalt kinni ning liiguvad vähe või üldse mitte. Nüüd saad ka ise puhata. 2. Aktiivne uni – beebi silmad on kinni, kuid võivad liikuda. Beebi võib magades naeratada, tõmmelda, kulmu kortsutada ja sirutada. 3. Unisus – silmad on osaliselt lahti, keha liikumatu ja ilme uimane. 4. Nutmine – see staadium ei vaja selgitusi 5. Ergas olek – aktiivsuse periood, võib hõlmata häälitsemist (vokaalides), röhatamist ja kõvema häälega lärmamist. Sageli eelneb magamisele. 6. Vaikne olek – imeline aeg päeval, mil beebi on rahulolev, silmad on lahti ja säravad. Beebi uurib ümbruskonda. Allikad http://perekool.tumblr.com/beebi_teine_elukuu http://perejalaps.delfi.ee/imik/lapse-areng-esimesel-eluaastal?id=69771 713 http://www.emmedeklubi
ABORDIPROBLEEM Esile tuleb süütunne koos kahetsuse, süümepiinade, häbi, alanenud enesehinnang, õudusunenägude ja minevikupiltidega. Sageli esineb vaenulikkus, viha meessoo vastu. Viha võib pöörduda abikaasa vastu ning naisel võib ilmneda seksuaalseid häireid. Nutmine, meeleheide ja depressioon on tavalised tunnused, võib esineda enesetapukatseid. Et valu leevendada, otsib naine abi alkoholist või narkootikumidest. See olukord viib valimatute suguliste vahekordadeni. Ilmneb ka tundekülmus emaliku soojuse ja õrnuse asemel. Abordijärgset stressi saab ravida tavakoolitustega psühholoogidest psühhiaatritest ja psühhotroopsetest ravimitest ei pruugi palju abi olla. Tervenemine on pikk protsess ning selle
Tõmba joon alla tingimatutele refleksidele. Lugemine, kirjutamine, haigutamine, käekella vaatamine, neelamine, nutmine, köhimine, ujumine, jooksmine, aevastamine. II Tõmba maha mõiste, mis ei sobi loetellu. Põhjenda. Kilpnääre, ajuripats, süljenääre, käbikeha, kõrvalkilpnäärmed. Sest süljenääre kuulub välissekretsiooninäärmete rühma, teised aga sisesekretoorsed näärmete hulka. III Seosta paariti peaaju osa ja ja tema ülesanne. Peaaju osa: A-suuraju, B-väikeaju, C-vaheaju, D-keskaju, E-piklikaju. Ülesanded: 1) liigutuste koordineerimine ja täpsus B-väikeaju
Samamoodi kajastub see ka tänapäeval. Kui mees otsustab kord lõbutseda ühe naisega ja teine kord teise naisega siis ta on tegija, aga kui naine seda teeb, siis satub laimu ohvriks. Sama saab rääkida ka petmise kohta. Nii on lihtsalt välja kujunenud, et petmine andestatakse meestele lihtsamini kui naistele. Novellis tuli välja ka see, kuidas meie inimloomuses on tavaks tundeid maha suruda. Arvatakse, et meeste nutmine või üleüldse tunnete näitamine on nõrkuse märk. Maali, kes leidis oma peas pidevalt kõhklusi, et miks peaks tema Kustale meeldima, mängis samamoodi põikpäiset ja surus oma tundeid alla ning ei tahtnud neid Kustale näidata. Ajad muutuvad, ka meie muutume aga meie inimloomus ei muutu kunagi.
(ibid) - Madal enesehinnang - Kiirustamine - Läbitöötamata vaenulikkus - Mineviku mõju - Manipulatsioonid - Rivaalitsemine Üksindus ja üksildus R. Weiss: Sotsiaalne isolatsioon (puudub sotsiaalne võrgustik) Emotsionaalne isolatsioon Põhjused: kaaslase puudumine, võõras olemise tunne (tunne, et ei mõisteta, ebavajalikuna tundmine), üksi olemine, pealesunnitud isolatsioon Tegevused üksilduse kogemise korral: passiivne: nutmine, magamine, mitte midagi tegemine, ülesöömine, meeleolu parandamine ainete abil aktiivne: õppimine ja töötamine, sport, jalutamine, lugemine, kinos käimine sotsiaalne kontakt: sõpradele helistamine, külastamine jne Armukadedus - emotsionaalne reaktsioon, mida kogetakse suhte ohtu sattumise korral - A kogemisel on kontekst (suhe, situatsioon) - A kogeb konkreetne isik (kogemused, individuaalsed tegurid)
Lapsepõlv on täis rõõmsaid ja kurbi hetki. Tähtis on lapsena kindlasti sõpradel ja suhtlemisel, sest nii saab lapsena kõige kergemini õppida tundma inimesi ja nende iseloome. Mida rohkem laps erinevate inimeste kokku puutub, seda julgemaks ja mitmekülgsemaks laps muutub. Inimene areneb kogu elu, sest ta on sündinud siia eesmärgiga. Lapsepõlve peab nautima nii kaua kui on võimalik, sest seda aega ei saa kunagi tagasi, mis on lapsepõlves. Kõik need mälestused, naermine, nutmine ja kõik selline on see, mis mängib suurt rolli lapsepõlves. Lapsena tuleb ära proovida nii palju asju kui võimalik, sest täiskasvanuna ei või enam sellised olukordi tekkida või asi jääb lihtsalt aja ja raha taha. Lapsepõlves kõige tähtsam on pere, armastus ja rõõm asjade üle.
Ema annab lapsele : toitaineid, hapnikku, antikehasi,hormoone, vett, ravimid, haigused( punetised ja toksoplasma eluohtlikud), meelemürgid Laps annab emale: jääkained, süsihappegaas,hormoonid, vesi. Abort raseduse katkemine, Eestis ~12 nädalani. Pereplaneerimine: 1) kondoom 90% 2)Hormoontabletid 80% 3)Spiraal 70% 4) Füsioloogiline meetod 50% 5) Katkestatud suguühe 20% ELUETAPID : 0-1a imikuiga : kaal kasvab kiirelt, ajuareng sõnades ja kõnnakus, õrn nahk, nutmine, tähtsaimaks ema 1-12a lapseiga : mängimine, sotsialiseerumine, lasteaed, kool, õppimine, jäävhambad 12-18a murdeiga : teised sugutunnused, tujukus, sõbrad, probleemid, kiire kasv 18-21a noorukiiga : kasv peatub, valikud 21-...a täiskasvanuiga : (21-36a varane küpsus : töö, lapsed, pere.36-60a hiline küpsus : karjäär, keskeakriis.60-75a elatanuiga : pension, tervise halvenemine.75-90a vanuriiga.90-...a raugaiga)
Pettekujutlused võivad ilmneda erinevates vormides; tagakiusamises, telepaatias, suurushullustuses, äärmuslikus religioossuses, ulmes või paranormaalsuses. Negatiivsed sümptomid: motivatsioonipuudus või tundekülmus, perekonnast ja sõpradest kaugenemine. Kognitiivsed sümptomid: tähelepanuhäred, mäluprobleemid, keskendumisraskused. Skisofreenia varased ohumärgid : · Meeleolumuutused tujukus, depressioon, võimetus nutta, liigne nutmine, põhjuseta naermapuhkemine, või võimetus naerda · Tundemaailma muutused häälte kuulmine, ülitundlikkus heli või valguse suhtes · Aktiivsushäired üliaktiivsus või passiivsus, unetus või liigunisus · Sotsiaalkäitumishäired sotsiaalsete olukordade vältimine, tavapärasest tegevustest loobumine, kartus välja minna, suhete jahenemine, ebaloogiliste
Laps Kapriisne energiline Vehib kätega Miks Ei vaata silma Ma tahan... Mossitamine Ma ei tea Naermine itsitamine Ei oska Õlgade kehitamine Aita mind Nutmine Täiskasvanu Viisakas Silmside Vaoshoitud Omab oma arvamust Mõistab saab aru Arvestab Kaks maailmavaadet neli eluhoiakut I’m ok I’m not ok You’re ok You’re not ok Im ok
See rääkis tavalisest poisist,kes käib koolis,see ühtub paljude õpilaste eludega ma arvan.Mitte midagi huvitavat ega köitvat siin raamatus ei juhtunud.Mulle jäi väga segaseks tädi Ida,ma ei mõista miks ta oli selline,misk ta koguaeg süüdistas Aarnet ja ei lubanud tal Maiaga kohtuda,vaid tegi selle maha nagu oleks see patt.Ei mõistnud seda ka miks keegi ei kuulanud aarnet nii tema ema ,kui ka tädi.Nad lihtsalt nutsid,mind isiklikult häiris see nutmine koguaeg väga.See kuidas aarne Maiaga suhtles,nende jutud,jällegi ei mõistnud ma seda,nad rääkisid minu jaoks imelikult,Maia tegi ennast maha,et tal pole elumõtet.Arvan,et see jutt seostub äkki autori oma koolieluga,et temal oli selline elu.Raamatul mõtet polnud.Ei saa aru,miks on raamatu pelakiri ´´Hüvasti,kollan kass´´,kuna raaamtus on ainult kaks korda mainitud kollast kassi ja mõned asjad on veel kollased.Näiteks maja ja akna kardinad,kuid see ei seostu kollase kassiga
Seda võimendab veel: muutuvad tööülesanded, tagakiusamised ning muud töösuhetest tulenevad pinged, suurenenud töökoormus, keerulised katsumused ja vastutus. Seega päeva sisustab ta lahja alkohliga, sellest on saanud tema jaoks juba suur prbleem, kahjuks ise ta sellest aru ei saa. Tal on tekkinud unehäired ning perekonnasuhted on samuti halvenenud. Kodus on kasvamas pisike 2 aastane tütar. Isa ärritavad kodus olles väikesed detailid nagu lapse jooksmine, nutmine ja kilkamine ning elab end kõigi peal välja. Tänu sellele on süvenenud pinged suhtluses naisega. Kui talle mainida, et tal on suur süvenenud stress, mis vajab kõrvalist abi saab ta tigedaks ega nõustu sellel teemal rääkimagi mitte. Kahjuks ei mõista see inimene, et ta hävitab nii enda kui ka oma pere. Kindlasti on selle näite puhul väga suureks stressi ajendajaks see, et mees ei suuda eristada tööd ja perekonda. Kõige selle tagajärjel võivad tekkida
Kehatemperatuuri liigsel kõikumisel, võib organismis tekkida kahjustus ja sellega kaasneda ka surm. Tervises ja elusäilitamises on tähtsaimal kohal termoregulatsioon, kuna organismi psühholoogilised mehhanismid on täpsusteni reguleeritud. (Roper jt 1999:254). Vastsündinud lapse nahk tuleb kuivatada ja mähkida tekki, et vältida soojuskadu. Kogu elu jooksul ning enamasti esimestel elukuudel on kehatemperatuur tundlik erinevatele ärritajatele, juba pikaajaline nutmine tõstab imikutel nende kehatemperatuuri kõrgemaks (Roper jt 1999:255). Kuni laps ei ole õppinud ise oma kehatemperatuuri kontrollima, peavad seda tema eest tegema vanemad, jälgima last ja vajadusel riideid vähemaks võtma või neid juurde lisama (Roper jt 1999:256). 5 2. Palaviku olemus ja selle kindlaksmääramine Palavik võib olla märk sellest, et organismis on põletik
avaldavad mõju kogu lapse edasisele elule, sünnib 2-3% lastest. Perinataalne areng – aeg 22.rasedusnädalast kuni seitsmenda elupäevani. Esmased ülesanded: - toitumise muutus, - hingamise muutus, -seedeeritus, -temperatuuri regulatsioon, - erinevused stimulatsioonis. Wolff – eristas 6 vastsündinud (käitumist) seisundit: sügav uni, kerge uni, unisusseisund, passiivne ärkvelolek, aktiivne ärkvelolek ja nutmine. Neuroloogiline areng: Vastsündinu aju u 300g. Esimese eluaasta lõpuks u 900g. Kolmandaks eluaastaks aju omandanud 90% oma potentsiaalist. Täiskasvanu aju kaalub u 1300g. Motoorne ja kognitiivne areng esimesel eluaastal. Esimesel eluaastal õpib laps kasutama oma keha. Õpib kooskõlastama lihaste tööd roomamiseks ja käimiseks, käega esemeid haarama ning nende suhtelisi mõõtmeid ning kaugust, lähedust hindama.
1 peatükk- naiselikkus ja mehelikkus o Naine on naine. Mees on „neutraalne“ olend. o Meeste ja naiste vahel toimub hierarhia ehk neil on erinevad võimalused ja vajadused. o „Mees“ ja „mehelikkus“ on kaks erinevat mõistet. o Mees on bioloogiline osa ja mehelikkus on sellele omistatav „õige“ kultuuriline osa. o Omaks võetus väide „Meheks ei sünnita vaid, vaid saadakse.“- Simone de Beauvoir ning „mehed ei nuta“ on vale kuna nutmine on täiesti tavaline ja normaalne nähtus nii naiste kui ka meeste seas. o Mehi seostatakse kehastuselt lipsustatud-ülikonnaga ning poolpalja keha nägemine väljaspool spordisaali võib tekitada tava rahva seas segadust, samas kui naiste poolpaljas keha katab ajakirju kui ka tänavaid. o Meest kujutatakse ette eelkõige mõistusekandjana. o Igal sajandil on oma „õige mehe“ ideaal. Hegemoonilise mehelikkuse diktaat
rakukobar pesastub emaka limaskestas; 3) rakukobar areneb emakas idulane; 4) idulasel areneb esmane närvisüsteem, mis juhib teiste organite arengut ja hakkab tuksuma südamealge; 5) kujuneb loode, kes sarnaneb väliselt inimesega; 6) emaka lihaseliste kokkutõmmetega algab sünnitus. 4.Idulase ja loote staadium; erinevused. 5.Inimese sünnijärgse arengu etapid, kliiniline ja bioloogiline surm. 0-1a imikuiga: kaal kasvab kiirelt, ajuareng sõnades ja kõnnakus, õrn nahk, nutmine, tähtsaimaks ema, tekkivad hambad, lihased tugevnevad. 1-12a lapseiga: mängimine, lasteaed, kool, õppimine, jäävhambad, jätkub kiire kehaline ja vaimne areng õpib liikuma, kõnelema, lugema, kirjutama, arvutama. 12-18a murdeiga: teised sugutunnused, tujukus, sõbrad, probleemid, kiire kasv. 18-21a noorukiiga: jätkub kehaline areng (aeglustub), lõpuks on organism vaimselt ja kehaliselt välja kujunenud, arenetakse täiskasvanuks. 21-...a täiskasvanuiga :
Leidke retsenseeritavast tekstist 1.Sissejuhatus ,,Teiste inimestega suhtlemine on vajalik osa meie igapäevaelust ning eneseväljendamine on kõige aluseks. Juba enne tsivilisatsioonide teket, kui inimese eellastel ei olnud välja kujunenud mingisugust verbaalset keelt, oli neil tarvis omavahel suhelda. Nad ei saanud elada ilma ennast väljendamata ning kuigi neil ei olnud keelt, said nad üksteisele oma mõtteid edastada. Selleks kasutati erinevaid zeste ja kehakeelt, ka nutmine oli üks viis, kuidas ennast teistele avada. Tihti sai ennast teistele selgeks teha ka lihtsalt häälitsedes. Viimasest ongi väga pika aja jooksul välja kujunenud keel, mida me kõik tänapäeval kasutame. Keel on midagi enesestmõistetavat, mida kasutatakse päevast päeva, ilma et selle üle põhjalikumalt juureldaks. Ometi on keelekasutusel suur jõud ja igal välja öeldud sõnal oma kindel mõju. Enda sõnade valikuga saab väga palju korda saata või siis vastupidiselt omale
Tavaliselt juhtub see vanuses 20-30 eluaastat (tugevalt avalduda võib aga igas vanuses), meestel üldujuhul varem, kui naistel ning naisterahvastel esineb harvemini haiguse raskemaid vorme. Sellegi põhjus on täpsustamata. Eeldusekss arvatakse naissuguhormooni kaitsvat toimet ja meeste halvemat stressitaluvust. Skisofreeniakahltuse korral tuleks jälgida ja toetada inimest igal võimalikul viisil. Karta tuleks järske meeleolumuutusi (tujukus, depressioon, võimetus nutta, liigne nutmine, põhjuseta naermapuhkemine või võimetus naerda); Aktiivsushäireid, näiteks üliaktiivsus või passiivsus, unetus või liigunisus; käitumise muutuseid (kummaline kehahoid, jõllitamine, äärmuslik religioossus, narkootikumide kasutamine); Suuri muutuseid koolis, tööl, peresuhetes; võimekuse allakäiku; sotsiaalkäitumishäireid (sotsiaalsete olukordade vältimine, tavapärastest tegevustest loobumine, kartus välja minna, suhete jahenemine, ebaloogiliste või ebasobivate asjade
Ema annab lapsele : toitaineid, hapnikku, antikehasi,hormoone, vett, ravimid, haigused( punetised ja toksoplasma eluohtlikud), meelemürgid Laps annab emale: jääkained, süsihappegaas,hormoonid, vesi. Abort raseduse katkemine, Eestis ~12 nädalani. Pereplaneerimine: 1) kondoom 90% 2)Hormoontabletid 80% 3)Spiraal 70% 4) Füsioloogiline meetod 50% 5) Katkestatud suguühe 20% ELUETAPID : 0-1a imikuiga : kaal kasvab kiirelt, ajuareng sõnades ja kõnnakus, õrn nahk, nutmine, tähtsaimaks ema 1-12a lapseiga : mängimine, sotsialiseerumine, lasteaed, kool, õppimine, jäävhambad 12-18a murdeiga : teised sugutunnused, tujukus, sõbrad, probleemid, kiire kasv 18-21a noorukiiga : kasv peatub, valikud 21-...a täiskasvanuiga : (21-36a varane küpsus : töö, lapsed, pere.36-60a hiline küpsus : karjäär, keskeakriis.60-75a elatanuiga : pension, tervise halvenemine.75-90a vanuriiga.90-...a raugaiga)
sageli ei nimeta me seda üldse õppimiseks,vaid hoopis mängimiseks. Sellest õppimisest aga sooviks ka häid tulemusi saada. Kas selleks,et õppida, on meil vaja ka midagi enda aju talitlusest, mälust ja tunnetusest, ning millisel määral aitavad need teadmised meil saavutada paremaid õpitulemusi? Kõige esimeseks õppimisetapiks on lapseeas omandatavad teadmised ja oskused. Üheks selliseks teadmiseks on keel. Laps ei sünni keelt osates, kuid nutmine ja häälitsemine on esimesed ilmingud keele õppimises. Kuigi keeleorganid on need, mis võimaldavad meil ära õppida keele (Allik jt, 2006) on tähtis siiski ka see, kui palju saavad lapsed keele omandamisel tähelepanu. Laps pole võimalik täielikult keelt omandama kui ta ei puutu sellega kokku vanuses 3-5 aastat. Sellist perioodi nimetatakse kriitiliseks perioodiks ( Lenneberg, 1967). Seepärast on tähtis vanemate hool ja teadmatu õpetamine ehk keele rääkimine. Üheks
Kuidas on uuritud RLSi tagajärgi? 3 1. NUTT NING SELLE PÕHJUSED Lapse nutu ja raputamise vahel esineb seos, seda on leidud mitmed RLSi uurimused (Ainsalu 2004; ref. Shepherd ja Sampson 2000; Peinkofer 2002; Showers 1992b järgi). Kuigi paljud spetsailistid peavad imiku nuttu tavapäraseks probleemiks, siis tegelikult on seostatud seda ka perede lahkumineku, ema depressiooni, perekonna stressi ja laste väärkohtlemisega (Talvik 2009). Nutmine on laste jaoks üks väheseid võimalusi välismaailmaga suhtlemiseks (Ainsalu 2004; ref. Reece ja Kirschner 1998 järgi). Vastsündinu nutab 2 - 3 tundi päevas, mõni laps teeb aga seda oluliselt rohkem. Kõige sagedamini nutavad imikud 6 nädala ja 4 kuu vahel (Talvik jt 2002). Enamik RLSi juhtumeid jäävad samuti ajavahemikku 6 nädalat - 4 kuud (Ainsalu 2004; ref. "SBS Question" 2003; Wheeler 2003 järgi). Imikute nutt sõltub samuti ka toitumisest, rinnapiimatoidul olevad lapsed
sõnadega seda teha, et peale millegi lausumist ei tekiks probleeme. Teiste inimestega suhtlemine on vajalik osa meie igapäevaelust ning eneseväljendamine on kõige aluseks. Juba enne tsivilisatsioonide teket, kui inimese eellastel ei olnud välja kujunenud mingisugust verbaalset keelt, oli neil tarvis omavahel suhelda. Nad ei saanud elada ilma ennast väljendamata ning kuigi neil ei olnud keelt, said nad üksteisele oma mõtteid edastada. Selleks kasutati erinevaid zeste ja kehakeelt, ka nutmine oli üks viis, kuidas ennast teistele avada. Tihti sai ennast teistele selgeks teha ka lihtsalt häälitsedes. Viimasest ongi väga pika aja jooksul välja kujunenud keel, mida me kõik tänapäeval kasutame. Keel on midagi enesestmõistetavat, mida kasutatakse päevast päeva, ilma et selle üle põhjalikumalt juureldaks. Ometi on keelekasutusel suur jõud ja igal välja öeldud sõnal oma kindel mõju. Enda sõnade valikuga saab väga palju korda saata või siis
5) Nutt ja naer ei ole kaasasündinud sotsiaalse kontakti loomise võtted. Tingituse mobiil on seade, mille abil uuritakse lapse poolt tekitatud reaktsioonide nautimist. Milliseid tõendeid on selle kohta, et inimene on juba sünnipoolest sotsiaalne olend, ehk mis on kaasasündinud ja/või juba väga varakult avalduvad sotsiaalsuse eeldused? Emotsioonid Temperamendi eristamine Vajadused Nutmine ja naermine- märku andmine, kuidas end tunneb Refleksid Nibu imemine Meeled Ema lõhna eristamine Kognitiivne (mälu ja tähelepanu) Õpib ema hääle juba enne sündi eristab ema häält juba pärast paari päeva Võimelised õppima ajalisi seoseid ja korrapärasusi- söömine, ärkamine Kõnele vastu häälitsemine-lalisemine Imiteerimine- keele välja ajamine
● Kiirustamine ● Läbitöötamata vaenulikkus ● Mineviku mõju ● Manipulatsioonid ● Rivaalitsemine ÜKSINDUS JA ÜKSILDUS R.WEISS: -Sotsiaalne isolatsioon (puudub sotsiaalne võrgustik) -Emotsionaalne isolatsioon Põhjused: kaaslaste puudumine, võõras olemise tunne (teda ei mõisteta, ebavajalikuna tundmine), üksi olemine, pealesunnitud isolatsioon Tegevused üksinda olemise korral: Passiivne: nutmine, magamine, mitte midagi tegemine, ülesöömine, meeleolu parandamine ainete abil Aktiivne: õppimine ja töötamine, sport, jalutamine, lugemine, kinos käimine Sotsiaalne kontakst: sõpradele helistamine, külastamine jne Armukadedus- emotsionaalne reaktsioon, mida kogetakse suhte ohtu sattumise korral Seda kogeb konkreetne isik (kogemused, individuaalsed tegurid nt enesehinnang-miks peaks keegi tahtma minuga kokku jääda?) Stress, äravus, mure, segdustunne, ohvriks olemise tunne)
ohtu vältida ja eemaldada. · Kasulik võimaldab keha kiire reageerimise, kui on tõeline oht · Kahjulik valehäire puhul tekib ärevus ning inimesel läheb aega maharahunemiseks Pikaajalised stress-emotsioonid kurnavad organismi. 6. Miks on emotsioonid vajalikud? Kirjeldage emotsiooni erinevate komponentide funktsioone ja olulisust. · Emotsioonid on vajalikud inimeste mõistmisel, et paremini kontakti saada ja suhelda. · Ema ja lapse vaheline suhtlemine. · Nutmine suurendab ellujäämise tõenäosust, annab märku hädaohust. · Positiivsed emotsioonid tagavad sihipärase käitumise püsivuse. · Sündmus põhjustab emotsiooni, kodeerimine, milline see emotsioon on, reageerimine. 7. Nimetage ajupiirkondi, mis on olulised emotsioonide kogemises. Tooge näiteid ajupoolkerade vahelistest erinevusest ehk funktsiooni lateraliseerumisest. Emotsionaalset käitumist juhib aju limbiline süsteem, mis reguleerib emotsioone, osaleb
· Toitumise muutus - suukaudne, toiduks rinnapiim · Hingamise muutus - kopsud peavad hakkama toime tulema · Seedeeritus - seedesüsteem peab hakkama tööle (areneb alles kolmandaks elukuuks) · Temperatuuri regulatsioon · Erinevused stimulatsioonis - valgus, õhk, puudutused WOLFF (1959,1966) 6 vastsündinu seisundit · Sügav uni · Kerge uni · Unisusseisund · Passiivne ärkvelolek · Aktiivne ärkvelolek · nutmine Temperamendi aspektid, milles beebid erinevad emotsionaalsus- kui kergelt on võimalik vastsündinut mingi stiimuliga ergutada Aktiivsustase- energia hulk, mille laps päevases tegevuses kulutab, ning kiirus, kui kiiresti kulutab Sotsiaalsus- beebi eelistus viibida koos teiste inimestega ja kuivõrd on suhtlemine väärtuslik ,,tasu" Neuroloogiline areng Sündides 25% Täiskasvanu aju suurusest Esimese eluaasta lõpul 50% Teise eluaasta lõpul 75%
J. Locke A. Van leeuwenhoek J. J. Rousseau K.E. Von Baer Charles Darwin E. Haeckel 1632-1704 1632-1723 1712-1778 1792-1876 1809-1882 1834-1919 Tabula rasa. Omistab palju Täiustas mikroskoopi, lõi Räägib, et inimene sünnib Munaraku avastaja 1859 lõi Arendas oma edust sellele, et oli eelduse mikrobioloogia heana. Looduse ja 1826. Rääkis, et evolutsiooniteooria, embrüoloogilisi ümbritsetud endast targemate tekkeks. Nägi ja kirjeldas inimühiskonna mõjud areng toimub mis pani aluse arengu mõtteid. inimestega. 1671 alustas ja esmakordselt üherakulisi vastandlikud. Lastel o...
Minu vennal lubati armeele nädalas lahkuda. Mul oli hea meel näha neid kõiki ja ei tundnud leinat üldse. Matused toimusid jaanuaris külmal ajal ja kuigi isa oli mulle väga kallis, ei tulnud mul pisaraid. Lihtsalt ei tulnud- ei teadnud, et nii peab ja võibolla ka ei suutnud ega osanud. Lõpuks, peale täiskasvanute korduvaid küsimusi ja viltuseid pilke määrisin õues salaja nägu lumega et pisaraid imiteerida. Täiskasvanute jaoks oli vaid nutmine leina väljendus ja püüdsin neile seda anda, kuigi tegelikult oli hinges kordades suurem valu igavese kaotuse teadmisest. Ma ka ei saanud aru, miks ma peaksin oma surnu isa suudlema, kui ma ei tahtnud, mul oli hirm , aga sellised olid traditsioonid. Suurim trauma ei olnud matused ise, vaid asjaolu, et mu isa oli paralüüsitud, kui olin üksi kodus, töötas mu ema haiglas ja minu vend oli armees. Mulle ei meeldinud seda matuset pühade ajal, inimesed rääkisid rõõmsalt ja
ja tagajärgeterohketena. Aga kusjuures mõningad foobiad on ka päritavad ja nendest üle saamine võib olla väga raske. Foobiaga silmitsi olles on inimeste käitumine väga erinev. Nii nagu ühed võivad ämblikut nähes nutta, võivad teised sama pärast naerda, kuigi sisemuses tunda surmavat hirmu. Suureldi sõltub see ka teistest aspektidest, mis kujundavad inimese psühhilisenormaalsuse taseme. Tihti esinevad inimestel paanikahood, nagu karjumine, nutmine, värisemine ja teistega silmakontakti vältimine. Sotsiaal- või agorafoobiatega inimesed, tundes end liiga suures gruppis, või liiga suures ja inimrohkes ruumis võivad üritada teha end võimalikult väikseks ja nähtamatuks ehk näiteks kükitada või kuskile nurka peitu pugeda. Peaaegu kõigil juhtudel esineb hingamisraskusi ja puupillide suurenemine, mis on suurele hirmule tihti omane. On ka neid, kes vastupidi, olles foobiaga silmitsi ei tee midagi. Nad ei suuda
ja tagajärgeterohketena. Aga kusjuures mõningad foobiad on ka päritavad ja nendest üle saamine võib olla väga raske. Foobiaga silmitsi olles on inimeste käitumine väga erinev. Nii nagu ühed võivad ämblikut nähes nutta, võivad teised sama pärast naerda, kuigi sisemuses tunda surmavat hirmu. Suureldi sõltub see ka teistest aspektidest, mis kujundavad inimese psühhilisenormaalsuse taseme. Tihti esinevad inimestel paanikahood, nagu karjumine, nutmine, värisemine ja teistega silmakontakti vältimine. Sotsiaal- või agorafoobiatega inimesed, tundes end liiga suures gruppis, või liiga suures ja inimrohkes ruumis võivad üritada teha end võimalikult väikseks ja nähtamatuks ehk näiteks kükitada või kuskile nurka peitu pugeda. Peaaegu kõigil juhtudel esineb hingamisraskusi ja puupillide suurenemine, mis on suurele hirmule tihti omane. On ka neid, kes vastupidi, olles foobiaga silmitsi ei tee midagi. Nad ei suuda
normaalset liikumist kehas. Kestva ärevuse tulemusena võivad energia ja veri nõrgaks jääda, südame vere nõrkusest tekib unustamine, unetus ja rohked häirivad unenäod. Hiljem võivad nõrgast põrnast ja maost tingituna lisanduda isutus, kõhupuhitus ja kõhulahtisus või vormitu väljaheide. Ka organite haigused avaldavad emotsioonidele oma mõju. Südamega seotud haigustega tekivad südamepekslemine, unetus, häirivad unenäod, põhjuseta naermine ja nutmine, meelesegadus jms. Maksaga seotud sündroomide korral ilmnevad depressiivsus, ärritatus, ohkamine, roidekaarealused valud, lämbumistunne kurgus, korrapäratud menstruatsioonid ja valu või tükid rindadesse jne. Emotsioonid on tähtsad Emotsionaalse intelligentsuse (EQ) gurud nagu Daniel Goleman ja Jeanne Segal väidavad, et enamik tavalisi inimesi ei ole piisvalt ettevalmistatud efektiivselt emotsioonidega toimetulekuks. Põhjus on selles, et kogu meie elu intelligentsust ja
Haapsalu Kutsehariduskeskus Inimese elukaar Referaat Koostaja: Marju Neemrand Juhendaja: Reet Saareväli 10. detsember 2009. a. Inimkond on kõigest mõnisadatuhat aastat vana. Juba aegade algusest peale toimub suur eluring. Kõik siin maailmas on omavahel seotud ja iga inimese sünd või surm muudab midagi. Inimese eluteekond saab alguse kui mehe ja naise vahel tekib keemia, tekib mingisugune seletamatult tugev tunne, mida meie nimetame armastuseks. Kui see tugev tunne on mõlema poolne ja inimesed tahavad, et nende armastus ka vilja kannaks, siis nad eostavad lapse. Siit saab alguse uus elu, kes 9 kuud naise üsas areneb, keda oodatakse ning kelle sünd muudab esialgu kardinaalselt vähemalt kahe inimese elu. Peale täieliku arengut toimub sünd. Ühe indiviidi elutee algab. Ta vanemad valivad talle nime, mida ta kannab oma elu lõpuni. A...
Perinataalne areng. Esmased ülesanded: Toitumise muutus. Peab hakkama sööma teistsugust toitu; Hingamise muutus. Kopsud peavad hakkama toime tulema hingamisega; Seedeeristus. Seedesüsteem peab hakkama tööle; Temperatuuri regulatsioon; Erinevused stimulatsioonis. Õhk, valgus, puudutused on teistsugused. Wolff. 6 vastsündinu seisundit: · Sügav uni; · Kerge uni; · Unisusseisund; · Passiivne ärkvelolek; · Aktiivne ärkvelolek; · Nutmine. Beebide temperamendi aspektid: · Emotsionaalsus kui kergelt on võimalik vastsündinut mingi stiimuliga ergutada emotsionaalsele väljendusele ja kui tugev see väljendus on; · Aktiivsustase energia hulk, mille laps normaalses päevategevuses kulutab ning kiirus, kui kiiresti see energia hulk kulutatakse; · Sotsiaalsus beebi eelistus viibida koos teiste inimestega ja kuivõrd on suhtlemine lapse jaoks väärtuslik ,,tasu". Keele arengu perioodid:
LAPSE TERVISLIKU SEISUNDI JÄLGIMINE Teemad: Haige lapse läbivaatus, elutähtsate funktsioonide hindamine Sagedamini esinevaid terviseprobleemid lastel ja nende sümptomid (palavik, nohu, köha, valu), nende leevendamine Ravimite manustamine lastele Mis on hingamine? Hingamine on reflektoorsete hingamisliigutuste teel toimuv gaasivahetusprotsess, mida reguleerib piklikus ajus paiknev hingamiskeskus Hingamine koosneb sisse- ja väljahingamisfaasist. Sissehingamisel liiguvad roided üles ja väljapoole ning rinnaõõs suureneb ja õhk tungib kopsudesse. Väljahingamisel liiguvad roided alla ja sissepoole ning rinnaõõs väheneb ja õhk surutakse kopsudest välja. Lapse ainevahetus on kiire ja seetõttu on ka tema hapniku tarve tunduvalt kõrgem kui täiskasvanul Hingamissügavus ja -maht Mida noorem on laps seda pindmisem on hingamine rinnakorvi iseärasused - roiete horisontaalne asetsus, rindkere silinderjas, hingamislihaste ...
t v i g a s t a v k ä i t u m i n e. Paradoksaalsel kombel käitub inimene sagedamini agressiivselt just lähedastega ja mitte niivõrd võõrastega. Ollakse kindlad, et selline käitumine ununeb. Seda lubavad sageli arvata varasemad analoogsed olukorrad, kus pärast riidu on elu liikunud tagasi endistele rööbastele, kuigi juhtum on jäänud valusalt hinge. Näiteid probleeme tekitavatest ja konflikte toitvatest käitumistest. · Pidev kaeblemine. · Manipuleeriv nutmine. · Eneseimetlemine ja enesekesksus. · Eemaletõukamine ja ignoreerimine. · Trikitamine. · Ultimaatumi esitamine. · Enda käitumise pidev õigustamine. Kehaline vägivald käib koos s õ n a l i s e v ä g i v a l l a ehk psüühiliselt vigastava käitumisega. Viimase abil püütakse inimest solvata, alandada, hirmutada sõnade abil. Probleemid püsivad nii paarisuhtes kui ka perekonnas tervikuna sageli põhjusel, et
Ta nimetas seda monotroopsuseks. Selline suhe on kvalitatiivselt erinev kõigist teistest suhetest ja selle mittetekkimine viib tõsiste negatiivsete tagajärgedeni, kaasaarvatud psühhopaatiani. Monotroopsuse teooriast arenes emaliku deprivatsiooni hüpotees, mis tähendab, et laps käitub viisil, mis kindlustab kontakti ja läheduse hooldajaga. Kui laps tunneb ohtu, siis annab ta hooldajale signaali – selleks võib olla nutmine, naeratamine, liikumine vms. Hooldaja vastab sellele instinktiivselt. 2. Laps peab saama kiindumusobjektilt pidevat hoolitsust vähemalt esimesel kahel eluaastal. Olemas on kriitiline periood emaliku hoolitsuse saamiseks. Enamiku laste puhul on see vähemalt 12 kuud, kuid hoolitsuse pikkus võiks olla 2,5–3 aastat. Kui kiindumussuhe katkeb või saab häiritud esimese kahe aasta jooksul, siis kannatab laps pöördumatute pikaajaliste tagajärgede all
Tartu Ülikool Haridusteaduskond Eestlaste emotsioonisõnavara Referaat Sally Lepik Juhendaja Karin Kaljumägi Tartu 2011 Sisukord Sisukord...............................................................................................................................................2 Sissejuhatus......................................................................................................................................... 2 1. Emotsioon ja emotsioonisõnade liigid..............................................................................................3 0.1. Emotsioon..................................................................................................................................4 0.2. Emotsioonisõnade olemus......................
valearusaamast, et muredest rääkimine ja nendega ise mitte toime tulemine näitab inimese nõrkust. Teisalt avaldub depressioon meestel agressiivse käitumise või alkoholi liigtarvitamisena. Alkohol pole ainus vahend, millega mehed püüavad depressiooni maskeerida. Leitakse mitmeid võimalusi nagu üleliigne sportimine ja töötamine, hasartmängud ja ekstreemsport võib viidata depressioonile. Meeste depressiooni sümptomid võivad olla eksitavad kuna sellega ei kaasne nutmine ega kurbus, küll aga esineb neil peavalu ja impotentsust. Depressiooni tunnused meestel: · Stressi taluvuse langus, · Ärritatavuse tõus, · Kalduvus kaotada enesekontroll, 7 · Agressiivne või vägivaldne käitumine, · Alkoholi kuritarvitamine ja sõltuvus, · Otsustusvõimetuse tekkimine, · Läbipõlemissündroom,
Rahvaluule liigid ja zanrid * rahvalaul on ainult see, mis on uuritav kirjandusteaduse kaudu. 3 jaotust: 1)lüüriline 2)eepiline 3)dramaatiline * lüüriline teemaarendus: põhjendus puudub, miks midagi tehakse * eesti rahvalaul jaguneb lüüriliseks ja lüroeepiliseks * Rutt Mirov jagas Laugaste terminid kaheks: l (laulud) j (jutud) lv (lühivormid) ning mäng, tants --> rahvaluule kitsamas tähenduses ___________________________________________________________ u/k (usund/kombestik) --> rahvaluule laiemas tähenduses (tänapäeval kitsamat ja laiemat tähendust ei kasutata) 20. sajandil: * humanitaarteadused liiguvad sotsiaalteaduste suunas. Muutus ka laulude süsteem. * rahvapärimuses olemas zanritunnetus *akadeemiline ja naturaalne käsitlus vs, rahvapärande ja akadeemiline nimetus ei kattu * pajatus - Laugaste välja mõeldud zanr (argipäevajutustus) * muistend pole legend. Legend märgib kirjalikku teksti, kuigi levib suuliselt. 1970. a kui Lau...
Kestva ärevuse tulemusena võivad energia ja veri nõrgaks jääda, südame vere nõrkusest tekib unustamine, unetus ja rohked häirivad unenäod. Hiljem võivad nõrgast põrnast ja maost tingituna lisanduda isutus, kõhupuhitus ja kõhulahtisus või vormitu väljaheide. Ka organite haigused avaldavad emotsioonidele oma mõju. Südamega seotud haigustega tekivad südamepekslemine, unetus, häirivad unenäod, põhjuseta naermine ja nutmine, meelesegadus jms. Maksaga seotud sündroomide korral ilmnevad depressiivsus, ärritatus, ohkamine, roidekaarealused valud, lämbumistunne kurgus, korrapäratud menstruatsioonid ja valu või tükid rindadesse jne. Unenäod ja tervis. Unenägudes avaldub zhang organite vaimne aspekt. Tihti korduvad unenäod võivad anda teavet organismi seisundi kohta, mistõttu neid võid kasutada diagnoosimisel. Huangdi Neijing peatükk
1.Mille poolest erinevad teadused? Teadused erinevad uuritava objekti poolest. Iga teadus kirjeldab, seletab, prognoosib ja muudab inimese käitumist 2.Tava ja teadusliku psühholoogia erinevused Teadusliku psühholoogia alguseks on 1879, kui W.Wundt lõi Saksamaal esimese psühholoogia laboratooriumi. Teaduslik psühholoogia rajaneb teaduslikul uurimis meetodidel ka andmeid on võimalik kontrollida. 3.Psühholoogia def- Psühholoogia on teadus mis kirjeldab, seletab, prognoosib, vajadusel muudab inimese käitumist. Psühholoogia on teadus mis käsitleb psüühika olemust, selle arengu seaduspärasusi ning avaldumisvorme 4.Nüüdisaegse teadusliku psühholoogia rajajaks on Wilhelm Wundt (16. august 1832 31. august 1920 )ta rajas 1879. aastal Leipzigi ülikooli ajuurde esimese psühholoogiliste uuringute labori. 5.Psühholoogia tereetilised suunad, edindajad, põhikontseptsioonid- ( Kokku viima ) 1.Psühhodünaamiline (e psühhoanalüüs)psühholoogia-Sigmund Fre...
2. Häälitsemine. Beebi püüab kinni häälikuid ja kordab neid. Koogamine - üksikhäälikud Lalisemine või lallamine kordab kuuldud häälikutekombinatsioone. Silbid, silbiread, pseudosõnad (näiteks: lalalala, babababa jne.) Häälitsemine on üks esimesi suhtlemisvahendeid. 3. Naeratamine ja naermine. Kolmandast elukuust peale hakkab naeratus olema sotsiaalne akt. 8. elukuu paiku hakkab naerma kõva häälega. 4. Nutmine. Erinevad nutuliigid: valu, nälg,frustratsioon, hirm, viha, tahab stimulatsiooni (või on üle stimuleeritud). Kui me ei saa aru, mis on lapse vajadused, siis tekib raskusi stimulatsiooniga. Kõnetaju võime eristasda kõike (kõikides keeltes olevaid) foneeme, 2 elukuuni (Meil on kõnetaju aspekt töntsiks muutunud). Kui imik koogab, siis teeb samal ajal kui ema või isa. Pärast õpib jutujärge üle võtma.
● Mineviku mõju ● Manipulatsioonid ● Rivaalitsemine Üksindus ja üksildus. R. Weiss Sotsiaalne isolatsioon – puudub sotsiaalne võrgustik Emotsionaalne isolatsioon. Põhjused: kaaslase puudumine, võõras olemise tunne (tunne,et ei mõisteta, ebavajalikuna tundmine), üksiolemine, pealesunnitud isolatsioon. Tegevused üksilduse kogemise korral: ● Sotsiaalne kontakt ● Aktiivne: sport, õppimine, töötamine ● Passiivne: nutmine, magamine, ülesöömine, meeleolu parandamine ainete abil Armukadedus. ● Emotsionaalne reaktsioon, mida kogetakse suhte ohtu sattumise korral ● Kogemisel on kontekst (suhe, situatsioon) ● Kogeb konkreetne isik (kogemused, individuaalsed reaktsioonid), nt enesehinnang (miks peaks keegi tahtma minuga kokku jääda?) ● Nö krooniline (läbi eri situatsioonide), suhtega seonduv, loomulikult tekkiv, esile kutsutud
· Võimalikud ka teistsugused arenguteed, oleneb omavahelisest kombinatsioonist Internaliseeritud probleemid · Seotud emotsionaalsete vajadustega, turvatundega Eluga rahulolu ja õnnelikkus Enesehinnang-enesetõhusus Üksildus Kaasneb: ärevus · Hirmud ja foobiad; koolitõrge · Depressioon Hirm · Kolme tüüpi reaktsioonide muster tajutud ohule: · Motoorsed reaktsioonid (nt vältimine, eemaldumine, nutmine, sõimamine, küünte närimine) · Subjektiivsed-emotsionaalsed reaktsioonid (nt verbaalsed ebamugavustunde väljendused, kurbus, kollide nägemine, mõtted ohust, enesekriitilised mõtted, ebakompetentsuse mõtted) · Füsioloogilised reaktsioonid (nt südamekloppimine, higistamine, kiire hingamine). Hirmud · Norm ja patoloogia · Uurimustes: · kui lasta lastel koostada hirmude nimekirju, saadakse vähem hirme kui siis, kui lasta hirme hinnata
Ameerikamägede mõrvajuhtum PIDU Kõik algas ühel vihmasel õhtul, kui taevas oli pilves. Pidu käis täie hooga. Sel ajal, kui kõik rääkisid ei märganud keegi, et üke külalistest hiilis trepist ülesse ühte tühja tuppa ja lukustas ukse. Paar minutit hiljem kuulsid kõik ülevalt korruselt püssilasku ja jooksid ülesse, et teada mis juhtus. Siis nad nägid, et üks mees, kes maas vedeles oli surnud. Natuke hiljem jõudis politsei koos kohale ning politseiinspektor hakkas inimestelt juhtumi kohta küsima. Politseiinspektori nimi oli Herman ja ta oli üks parimaid inspektoreid. Kui juba palju aega oli möödunud ja keegi ei teadnud ikkagi veel, kes oli mõrvar hakkas peokorraldajal närvidele käima, et politsei ta pidu rikub. ´´Olge nüüd, Inspektor Herman, kui kaua tahate minu külalisi kinni pidada?´´ küsis peokorraldaja, kes oli ratastoolis, inspektorilt kannatamatult.´´Mul po...
" Alkoholid ja mõned rahustitüübid võimaldavad ajutist lõõgastumist või tekitavad eufooriat. Mõnes mõttes on nad tõesti kargu eest, sest uima kadudes pole mingit muutust - ollakse jälle mustas masenduses. Antidepressantidega on teine lugu. Need tekitavad jäävaid muutusi, taastades närvisüsteemi teatud osade loomuliku ja normaalse talitluse. 18 KOKKUVÕTE Depressioon ei ole ainult nurgas istumine ja nutmine. Depressioon on vale elustiili valik, mis võib avalduda psüühiliste ja füüsiliste kaebustena, kiiremini nendel, kellel on selleks ka füsioloogilised eelsoodumused. Füüsilised kaebused on psüühiliste pingete peegeldus. Arengult vanemas , emotsionaalses ajus, paiknev sümpaatiline närvisüsteem (erutuse pool), ei käitu alati sümpaatselt inimese organismi säästlikkuse seisukohalt. Loodus on andnud
com). Foto 11. Andurid kõrvatemperatuuri mõõtmiseks monitoriga (www.lifemedicalsupplier.com). 1.2.2.2. Kehatemperatuuri mõõtmise piirkonnad ja metoodika Enne termomeetri kasutamist kontrollitakse: termomeetri terviklikkust, töökorras olekut, puhtust, näitu. Enne mõõtmist jälgitakse, et laps on olnud ja on rahulik. Rahuoleku kestvuse vajadus sõltub lapse eelnevast füüsilisest aktiivsusest, kuna füüsiline pingutus (näiteks nutmine, jooksmine) tõstavad kehatemperatuuri. (Kantero jt 2005, Hockenberry ja Barrera 2007, Wilson ja Hockenberry 2008) Lapse asend kehatemperatuuri mõõtmisel oleneb kehatemperatuuri mõõtmisviisist, - kohast, lapse east ja arengutasemest. Laps võib olla istuvas asendis kas lapsevanema süles või toolil; lamavas asendis lapsevanema süles, mähkimislaual või voodis, lamades kraaditaval küljel. Rektaalselt kehatemperatuuri mõõtmiseks on sobiv lamav asend kõhuli või selili
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
