2.3 Kasutatud kirjandus 1. Sotsiaaltöö teooria ja praktika. Robert Kreem, Tartu, 1995 2. Tänapäeva sotsiaaltöö teooriad: kriitiline sissejuhatus. M.Payne, Tallinn 1995 8 3. TEADUSARTIKLITE ESITAMINE 3.1 PSÜHHOSOTSIAALNE TÖÖ- MIS SEE ON. A. Tiko Sotsiaaltöö õppetooli dotsent, 1994 Sven Hesle(1985) on välja toonud neli valdkonda, kus terminil „psühhosotsiaalne“ on oluline roll. Need valdkonnad on: casework- meetod, psühhoanalüütiline teooria, töötervisehoid ja pikaajaliselt ravi- või hooldusasutuses viibinute taassotsialiseerimine. Antud teadusartiklis autor püüab edasi anda mõiste „psühhosotsiaalne“ sisu nendes valdkonnades. A. Tiko toob välja erinevate autorite lähenemise sisu terminile. Casework-traditsioon koolkonnast on esitletud Mary Richmond, kes ei kasutanud terminit
REGULAARSE LIIKUMISE TÄHTSUS NOORTELE JA LASTELE MIKS? • abiks tugi-liikumiselundkonna kujunemisele • liikumisharjumuse püsimine ka täiskasvanueas • positiivne psühhosotsiaalne mõju • aitab vähendada stressi, ängistust ja depressiooni, mis on aktuaalseteks teemadeks puberteedieas • tõstab enesehinnangut, enesedistsipliini ja kohusetunnet ka vaimsete võimete arendamisel • kaitseb paljude terviserikete vastu • sotsiaalse kuuluvustunde tekkimine • oma kehaliste võimete tundmine, piiride leidmine VÕIMALUSED: 1. JOOKSMINE 2. VÕIMLEMINE 3. UJUMINE 4. JÕUHARJUTUSED 5. RATTASÕIT 6. KEPIKÕND 7. AEROOBIKA 8
üle päevase normaalse vajaduse. Liikumine ja isiklik hügieen Väiksemgi koormus võib suurendada hapnikukulu ja hingeldust. Pitsitustunde ja väsimuse tõttu peab patsient palju lamama. Lisaks piiratud iv infusioon ja muud raviprotseduurid patsiendi liiikumist ning igapäevaste hügieenitoimingute sooritamist. Põetus · Patsiendil aidatakse sooritada igapäevaseid toiminguid asjatuid pingutusi vältides. Vajalikud vahendid pannakse patsiendile käeulatusse. Psühhosotsiaalne seisund Algusperioodil hingeldus tavaliselt kohutab haiget. Lisaks on patsient sageli väsinud, sest ahistuse tõttu võib ta olla mitu ööd halvasti maganud. Sanuti võib tegemist olla esimese astmahooga; haiguse konstateerimine võib mõjuda sokina. Raviletulek võis olla ootamatu ja komplitseerida töö- ja pereasju. Põetus · Patsienti rahustatakse, selgitades talle olukorda ja tutvustades raviprotseduure. Arvestatakse võimalikkus sokki, mida uus haigus võis põhjustada
Etapp Psühhosotsiaalne Peamine Olulised Soovitav kriis tegevus suhted tulemus 1. eluaasta Usaldus/ Pidev stabiilne Peamine Usaldus, usaldamatus hoolitsus hoolitseja, ema optimism 2-3 eluaasta Autonoomia, häbi, Iseseisvus vanemad Autonoomsus ja kahtlus vanematest eneseaustus 4-5 eluaasta Algatusvõime/ Ümbruskonna Peamised Enesesuunamine süütunne uurimine pereliikmed ja eesmärgid 6 eluaasta kuni Töökus/ alaväärsus Teadmiste Perekond, Kompetentsus ja puberteet omandamine naabrid, kool saavutused noorukiiga Identsus/ identi- Selge kutsumus Kaaslased, Tervikli...
saada või kes tunnevad, et vajavad professionaalset abi võlgade ennetamiseks. Võlanõustaja põhiliseks tööks on klientide nõustamine nii silmitsi, telefoni- ja internetiteel, samuti on nõustaja tööks võlgade ennetamine ning ka töö hindamine ja kvaliteedi tagamine. Võlanõustamise protsess võib olla päris pikk ja aeganõudev, terviklikult on sel neli elementi: finantsjuriidiline võlanõustamine, psühhosotsiaalne võlanõustamine, elulis-praktiline nõustamine ja ennetav nõustamine. Võlanõustamise nõustamisalastest elementidest lähemalt: - Finants-juriidilisel nõustamisel tutvutakse võladokumentidega ning tehakse kindlaks kui palju võlgnik võlgu on ja kellele, seejärel vaadatakse üle lepingud, mille alusel võlga nõutakse ja kas on ka alust, kaitstakse võlgnikku seadusandlikult, ja stabiliseeritakse pere majanduslik olukord.
ARENGUPSÜHHOLOOGIA*uurib arengulisi muutusi, *füüsiline, kognitiivne, sotsiaalne areng, *areng-kasvamise ja küpsemise protsess, *uurib, kuidas laps erineb täiskasvanust, lapse arengu seaduspärasus, PÄRILIKKUSE JA KESKKONNA MÕJU ARENGULE *inimese käitumine on pärilike tegurite ja keskkonna mõju tulemus, *geneetiliselt ainulaadne, *keskkonnast sõltub mil moel saab pärilik info avalduda, *Jean Pignet kognitiivse arengu teooria., *Inimese psühhosotsiaalne areng(Erik H.Erikson) PÄRILIKKUS*23 paari( igas paaris üks emalt, üks isalt) annavad edasi pärilikke omadusi, *genotüüp-vanematelt saadud pärilike tegurite kogum, *fenotüüp-genotüübi väljendumine konkreetsel inimesel, *Kromosoomid koosnevad geenidest, mis on pärilikkuse kandjad ning DNA struktuuri osa M=fy N=xy .Psühholoogia-kr keeles psyche-hing logos-teadus, õpetus. Hing=psüühika-inimest ümbritsevate ja inimeses toimuvate protsesside tunnetamine
(kaob 2. kuul) Ujumisrefleks - teeb vees ujumisliigutusi (kaob 2-3 kuul) Kõndimisrefleks - kõva aluse kohal teeb kõndimisliigutusi (kaob 2. kuul) Pupillirefleks - pupilli suurus muutub vastavalt valgusele Babinski refleks - kui silitada talla alt, sirutab varbad laiali (kaob 1 ea lõpul) Moro refleks - kui kaob tugi, tõstab käed üles ja pigistab sõrmed kokku (kaob 6. kuul) 11. Imikuiga Arenguülesanded: Psühhosotsiaalne areng – Usaldus on kindlustunne, et vajadused saavad rahuldatud, paneb aluse mina-identiteedile. Usaldamatus, laps ei suuda õppida prognoosima keskkonnasündmusi. Võib kujuneda isiksus, kelle põhieesmärk on ennast kaitsta, kes ei usalda ennast ega teisi. Täiskasvanuna võib olla raskendatud lähisuhete loomine, eelhäälestus pettumusteks. Füüsiline-motoorne areng – muutuvad keha proportsioonid
edukamad ja õnnestunud abielud, rohkem sõpru ja paremad sotsiaalsed suhted, suurem sissetulek, nad saavad tööga paremini hakkama, on tihedamalt seotud ümbruskonna elanikega ja hõivatud vabatahtliku tegevusega. Rahulolu aspekt, kus inimene saab ise mõjutada, kas lõpptulemus on positiivne või negatiivne ehk kas inimene tunneb end õnnelikuna või mitte. Rahulolu eluga sõltub otseselt sellest, milliseid eesmärke ja soove inimene endale seab. 20. Psühhosotsiaalne, psühholoogiline ja subjektiivne heaolu sarnasus ja erinevus. Subjektiivne heaolu sõltub inimese väärtushinnangutest ja ootustest elukvaliteedile. Kognitiivne aspektrahulolu; emotsionaalne aspektõnnelikkus; globaalne mõõde- elukvaliteet; tunnetatud sidusus. Psühhosotsiaalne heaolu on näitaja, mille abil väljendatakse kokkuvõtlikult inimese vaimset ja sotsiaalset tervist või seda, kas tal on hea olla
vasakukäelisus). Arengupsühol uurib: * millisel moel, millises järjekorras ja millise kiirusega toimuvad muutused munaraku viljastamise hetkest inimese surmani. *kuivõrd mõjutab inimese arengut pärilikkus,keskkond ja kavatus. Vastsündinu oskab: keerata pead inimhääle suunas, tunda ära ema hääl, eristada ema lõhna. Imikuiga ei mäleta, sest puudub seostatud kõne, seoseid närvirakkude vahel vähe, puudub mina- tunne. Psühhosotsiaalne areng(Erik H. Erikson): 1.Usaldus või usaldamatus 0-1 eluaastad 2.Autonoomia või kahtlemine ja häbi 1-3 a. 3.Initsatiiv(algatuslikkus) või süü 4-5 a. 4.edukus või alaväärsus 6-11 a. 5.identsus või rolliähmasus varane noorukiiga 6.intiimsus või isolatsioon hiline noorukiiga 7.generatiivsus või stagnatsioon täiskasvanuiga 8. integraalsus või meeleheide hiline täiskasvanuiga Teadvuse seisundid: Iseeneselikud (ärkvelolek ja uni/unenäod)
pärgarteri ateroskleroosi, stenokardia või infarktina. · Südame-veresoonkonna haigused on ELis peamine surma põhjus, mille arvele langeb umbes 40 protsenti surmajuhtumitest, s.o 2 miljonit surmajuhtumit aastas. Kuidas ennetada südame ja veresoonkonna haigusi? · Südametervis sõltub käitumistavadest ja elulaadist. Tõhusad ennetus-strateegiad peavad seetõttu keskenduma võtmeteguritele, nagu suitsetamine, toitumine ja füüsiline aktiivsus, alkoholitarbimine ja psühhosotsiaalne stress. · Kindlasti tuleks pöörata tähelepanu sportimisele, eriti nooruses, et kindlustada endale parem tervis tulevikus. Ateroskleroos · Ateroskleroos ehk arterilubjastus on haigus, mille korral suurte ja keskmiste arterite sisekestale ladestuvad rasvainest koosnevad paksendid ehk naastud, mis hiljem sidekoestuvad ja võivad lubjastuda. Tagajärjeks on soonte ahenemine ja seinte kõvastumine ning rabedaks muutumine. · Riskifaktorid: suitsetamine, suhkrutõbi, rasvumine,
võivad olla taandunud (kuid haigete toimetuleku aste on erinev). · Lisariskid kaasnevad tänu kõrgele suitsetamise ja kofeiini tarbimise prevalentsile ning kaasuvale alkoholi ja teiste psühhoaktiivsete ainete tarvitamisele ning enda hooletusse jätmise tõttu. · Skisofreenia ravi põhirõhk on asetunud haiglavälise integratiivravi rakendamisele, mille hulka kuulub antipsühhootiline toetusravi, pere kaasamine raviprotsessi ja psühhosotsiaalne rehabilitatsioon. Ravi(võimalused) · Kahjuks skisofreenia all kannatajad alati ei tunnista endale, et nad on haiged ja keelduvad ravist, kuigi nad seda hädasti vajaksid.. · Antipsühhootilised ravimid normaliseerivad teatud ajurakkude vahelist suhtlemist ja aitavad sel viisil hallutsinatsioone ja luulumõtteid vähendada. · on praegu võimalik psühhootilisi sümptomeid tõhusalt ravida ja aidata niiviisi patsientidel palju normaalsemat elu elada
arvamus. Tiheliolek. Keskkond peab võimaldama sotsiaalsete kontaktide loomist, teisalt aga võimalus eraldumiseks. Oma ala. Isiklik riietekapp, käterätik, padi, õppevahendite korv, värvipõll jm. Vastutuse võtmine. Kohustus andma vastutust tagajärgede eest (Anton 2007:28-29). Keskkond on elav, muutuv süsteem. Keskkond räägib Füüsiline keskkond (nähtavus, kättesaadavus, laud) Psühhosotsiaalne keskkond (sotsiomeetria) Visuaalne keskkond (mida näevad lapsevanemad) Pedagoogid loovad koostöös lastevanematega lapse arengut toetava turvalise kasvukeskkonna. Füüsiline keskkond pakub võimalusi iseseisvaks loovaks tegevuseks, mänguks ja on laste arengut soodustav. Selle kujundamisel arvestatakse laste vanust, huvisid, sugu. Rühmaruumi paigutus võimaldab lastele üksi, väikestes gruppides ja ühist tegutsemist. Mängija
31.08 W. Wundt rajas esimese eksperimentaalpsühholoogia labori 1879.aastal Leipzigi ülikoolis S. Freud (psühhoanalüüs) Neofreudistid: Adler(individuaalpsühholoogia), Fromm (psüühilise ja sotsiaalse teguri vahekord), Erikson(psühhosotsiaalne areng), Jung(analüütiline psühholoogia) Biheiviorism: Watson (sisend-must kast-väljund), Skinner (radikaalne biheiviorism, operantne tingimine), väikese Alberti eksperiment rotiga Humanistid: Rogers (empaatia ja valikute olulisus), Maslow (theory of human motivatsion, vajaduste hierarhia) Kognitiivne psühholoogia: termin kognitiivne pärineb U. Neisserilt Pavlov kindel tingimine - tingitud ja tingimata stiimul - katse koera ja vilega 07.09
REM-une deprivatsioon: · mälufunktsiooni halvenemine; · REM-une deprivatsioon halvendab sooritusvõimet vähem kui sügava une deprivatsioon http://www.kliinikum.ee/psyhhiaatriakliinik/lisad/ravi/ph/51u Uurimused (1) · Tugev seos unekvaliteedi ja heaolu (stressiga toimetulek, enesehinnang) vahel. · Head sõprussuhted ja kõrge akadeemiline edukus ennustavad head une kvaliteeti. · Psühhosotsiaalne tegevus on seotud Tavernier,R; Willoughby,T. (2014). Bidirectional Associations Between Sleep (Quality and unekvaliteediga rohkem kui selle Duration) and Psychosocial Functioning Across the University Years. Developmental Psychology, Veldi, M; Aluoja, A; Vasar, V. (?) Une kvaliteet ja sagedasemad unehäired arstiteaduskonna
Harva alustavad nad ise jutuajamist, jättes endast pelgliku või tõrjuva mulje. Sõnade hulk võib olla varasemast oluliselt väiksem. Ka ravimid võivad kutsuda esile pidurdatust, mis võib viia eksiarvamusel seisundi suhtes. Skisofreenia ravi ja ravimite kõrvaltoimed. Skisofreenia ravi on alati kombinatsioon ravimitest, psühhoteraapiast ja sotsiaalsetest meetmetest. Raviprotsessi kuuluvad järgmised etapid: Psühhoosivastased ravimid Psühhosotsiaalne rehabilitatsioon Haigete ja nende pereliikmete teadlikkuse paranemine Bioloogilises ravis on 2 erinevat faasi : Ägeda episoodi ravi, mille eesmärgiks on ägedale psühhoosile omaste nähtude kõrvaldamine Säilitusravi, mille eesmärgiks on inimese toimetuleku parandamine, jääksümptomite vähendamine ja võimalike ägenemiste vältimine. Psühhoosivastased ravimid. Alates 1945.a. on skisofreenia ravis kasutusel mitmesugused psühhoosivastase toimega ravimid
olukorda ning mobiliseerima neid oma sisemiste ja väliste ressurssidega sellega tegelema. Sotsiaaltöö tegevus perega hõlmaks hindamist, konsulteerimist, kriisiabi, leina nõustamist ja lõpetamist. (Moonilal, 1982). Kuigi sotsiaaltöö sekkumise fookus on pere, olenevalt patsiendi seisundist, iseloomust ja terviseraskusastmest, võib kohati olla ruumi ka sotsiaaltöö tegevuseks patsiendi endaga. Siis tavaliselt kaasneks psühhosotsiaalne hindamine ( sealhulgas ka rikastada meditsiinipersonali arusaama patsiendist). Sotsiaaltöötaja rolliks oleksid perekriisi nõustamine, vajalike teenusteni juhatamine ja võtmeisik erinevate teenuste ja asutuste vahendamisel. 1.2 Sotsiaaltöö sotsiaalsetel juhtudel Meil on valitsev vägivallakultuur, mis on mõjutanud rahvaste toimetulekut raskete tunnetega Meie ühiskonnas pole tõenäoline, et see kultuur lähiajal muutuks või kaoks.
Robert Carson. Interaction concepts of personality. 1969 Suhete ringmudelid: Timothy Leary, Jerry S. Wiggins, Leonard M. Horowitz. Kaks sõltumatut dimensiooni love (hostility vs friendliness) dominance (dominance vs. submisseveness) komplementaarsus, konflikt Psühhodünaamiline paradigma Erik Homburger Erikson (1902-1994) Ego-analüütiline Childhood and Society. NY: Norton, 1950 Identity: youth and crisis. NY: Norton, 1968. 1. arengu psühhosotsiaalne mudel 2. psühhobiograafia, psychohistory 3. mängu uurimine ego intergratsioon ühiskonda kreatiivne ego kultuuri kontekst I. Arengu staadiumid: epigeneetiline printsiip staadium - isiksus ego areng ego tugevus ( virtue) isiksuse terviklikkus kriis (crisis) konflikt füsioloogilise küpsemise ja ühiskonna vahel positiivne ja negatiivne lahendus rituaalid + rituaal (ritualization) - riitus (ritualism) I. 0 - 1.5 basic trust vs basic mistrust
Robert Carson. Interaction concepts of personality. 1969 Suhete ringmudelid: Timothy Leary, Jerry S. Wiggins, Leonard M. Horowitz. Kaks sõltumatut dimensiooni love (hostility vs friendliness) dominance (dominance vs. submisseveness) komplementaarsus, konflikt Psühhodünaamiline paradigma Erik Homburger Erikson (1902-1994) Ego-analüütiline Childhood and Society. NY: Norton, 1950 Identity: youth and crisis. NY: Norton, 1968. 1. arengu psühhosotsiaalne mudel 2. psühhobiograafia, psychohistory 3. mängu uurimine ego intergratsioon ühiskonda kreatiivne ego kultuuri kontekst I. Arengu staadiumid: epigeneetiline printsiip staadium - isiksus ego areng ego tugevus ( virtue) isiksuse terviklikkus kriis (crisis) konflikt füsioloogilise küpsemise ja ühiskonna vahel positiivne ja negatiivne lahendus rituaalid + rituaal (ritualization) - riitus (ritualism) I. 0 - 1.5 basic trust vs basic mistrust
teoreetilised probleemid jm (nt peast arvutamine, abstraktsed mõisted, süllogismid). Areneb võime kirjeldada ja jälgida oma psüühilisi protsesse (emotsioone, motiive, hoiakuid jm) - metakognitiivsed protsessid. Suureneb lühiajalise mälu maht (ka info töötlemine) ja kontsentratsioonivõime. Intellekt saavutab täiskasvanu taseme keskmiselt 12-15 ea vahel. Murdeeas võrreldakse end teistega: varases murdeeas suhtlemisoskusi, hilises murdeeas hoiakuid, elufilosoofiat, eesmärke jm. Psühhosotsiaalne areng Eriksoni järgi: identiteedi kujunemine vs identiteedi segadus (12-18 a). Oluline on leida vastus küsimusele, kes ma olen ja kelleks tahan saada (oma identiteet). Toimub pidev emotsionaalne kõikumine, enese võrdlemine teistega, kahtlused, ebakindlus jm. Ka rahvusidentiteedi kujunemine. Murdeealine vajab endiselt ka suhteid vanematega, piire, reegleid (kuigi protestib nende vastu) - tagab turvatunde. Sageli võib olla konflikte täiskasvanutega, ka eakaaslastega.
4.Huumor-kõige parem pingete maandaja. a)Projektsioon(ülekanne)-oma ebasoovitud impulsside omistamine kellelegi teisele b)Eitus-keelduma tunnistamast ärevust tekitavat osa informatsioonist. c)Ratsionaliseerimine-moonutama tegelikkust kui hindame meiega juhtunut. -enda õigustamine d)Sublimatsioon e. õilistamine-ebasoovitud impulsside pööramine sotsiaalselt vastuvõetavateks Psühhosotsiaalne teooria, E. Erikson. Eriksoni teooria käsitleb egokujunemist läbi erinevate psühhosotsiaalsete kriiside. Igaüks, kes õpib toime tulema kriisiga konkreetsel astmel omandab koos sellega emotsionaalse jõu ja oskused, mis on vajalikud järgmisel astmel, puhkeva kriisi ületamiseks. 1)usaldus <-> usaldamatus e. umbust, 1a 2)iseseisvumine <-> kahtlemine ja häbi, 2-3a 3) algatusvõime <-> süüdioleks, 3-6a 4)püüdlikus <-> alaväärsus, 7-11a 5)identiteet <-> rollihägusus, 11-murdeiga
levitamine. · HIV/AIDSi ennetustöö prostitutsiooni kaasatud naistega ja meestega, naistega ja tüdrukutega kaubitsemise vastane tegevus. · Töö süstivate narkomaanide ja nende lähedastega ( süstalde vahetamine, metadooni võõrutus ja asendusravi, rehabilitatsioon päevakeskuses ja talus ). · Gay sõbraliku atmosfääri loomine, HIV/AIDSi ja suguhaiguste testimise ja ennetamise töö gayde seas. · HIV positiivsete inimeste ja AIDSi haigete psühhosotsiaalne toetus ja abi. · Toetusgrupid narkomaanidele ja nende lähedastele. · Massilistel rahvaüritustel, noorte kokkutulekutel, kontsertidel, muusika festivalidel turvaseksi, STLH/AIDSi teemalise kirjanduse, kondoomide levitamine. Sotsiaalse keskkonna mõjud: Ligi 15-aastane kogemus HIV/AIDSi alal, 10-aastane kogemus narkomaaniavastases töös annab AIDSi Tugikeskusele võimaluse jagada kodulehekülje külastajatega neid teadmisi ja oskusi, mis neil on
olemas käetugi. Lisaks on toolid reguleeritavad vastavalt inimese vajadusele Probleem · Tänapäeval töötavad väga paljud inimesed arvutiga. Arvutiga on hea töötada, kuna sealt saab kiiresti informatsiooni ja arvuti on kommunikatsiooni vahendiks. · Kahjuks aga unustatakse ennast arvuti taga olles ära ning seetõttu istuvad inimesed arvuti taga sundasendis. Mõjutavad tegurid · Füüsikalised tegurid Psühhosotsiaalne tegur: o Valgustus Töökaaslastega läbisaamine o õhutemperatuur o õhuliikumine o Füsioloogilised tegurid o sundasend o liigutuste kordumine o Psühholoogilised tegurid o võimetele mitte vastav töö o halb töökorraldus o töö monotoonsus Millised on ohud Probleemid arvuti taga olles : · kaelapiirkonna probleemid · alaseljavalu · probleemid randmete ja kätega · küünarvarte probleemid
ohutegurid, ei või ohustada töötaja ega muu töökeskkonnas viibiva isiku elu ega tervist. Psühholoogiliste ohuteguritena mõistetakse seaduses aspekte, mis võivad aja jooksul põhjustada muutusi töötaja psühholoogilises seisundis. Nende aspektide hulka kuuluvad nii monotoonne töö, töötaja võimetele mittevastav töö kui ka kõik muu tööga seotu, mis töötaja vaimset ja füüsilist tervist mõjutab. Praktikas kasutatakse sagedamini terminit psühhosotsiaalne ohutegur – rõhutamaks töökeskkonna ja töökorralduse sotsiaalse aspekti olulisust tööstressi tekkemehhanismides. Psühhosotsiaalsed ohutegurid on need töökorralduse, juhtimise ja töökeskkonna sotsiaalse konteksti aspektid, mis võivad tekitada töötajale psühholoogilist või füüsilist kahju. Seega võib psühhosotsiaalseks ohuteguriks olla näiteks vahetustega töö, mis ei võimalda perele piisavalt aega pühendada, otsustamisprotsess, mis ei kaasa
puusad laienevad (Stoppard, 2000, lk 11). Kognitiivne areng: Piaget’ järgi toimub antud perioodil mõtlemise arendamine. Laps õpib tegema järeldusi ja oskab leida põhjusi ning ka tagajärgi. Egotsentriline mõtlemine väheneb ehk laps saab aru, et kõik ei mõtle nii nagu tema. Muutused toimuvad mälus ja selles kasutamises. Kujuneb abstraktne ja loogiline mõtlemine - analoogiad, hüpoteetilised, teoreetilised probleemid näiteks peast arvutamine, abstraktsed mõisted. Psühhosotsiaalne areng: Põhiline on õppimine ja enese arendamine. Oluline on lapsevanema toetus ja kiitus. Selles faasis on eduelamis, milleta laps võib tunda end alaväärsena teiste seas. On oluline, et laps teaks millised on tema nõrgad ja tugevad küljed ning täiendaks end. Edukus ja alaväärsus võivad sõltuda keskkonnast, näiteks kas lapsevanemad on kursis lapse huvidega, võimalus end proovile panna, end teistega võrrelda. Sotsiaalne ja emotsionaalne areng: koolis saadakse uusi sõpru
*Inimeses on kõik vajalik, et kasvada IDEAALSEKS. probleeme Ühiskond mõjutab, kas inimene kasvab täiuslikuks või mitte. Noorus 15-... teoreetiline mõtlemine PSÜHHODÜNAAMILINE e psühhoanalüütiline paradigma FREUD(struktuurne isikuteooria) ID Miski- mõnuprintsiip- kaasasündind, ERIKSON (psühhosotsiaalne arenguteooria) amoraalne, teadvustamata; füüsilised soovid, Ego-analüütline: EGO (I); SUPER-EGO (II) surma, elu instinktid * Maailma peab tajuma reaalselt, et kohaneda ja toime tulla. EGO Mina- Idi edasilükkamine, moraalne, *SOTSIAALNE ümbrus tähtsam kui seksuaaltung. Inimene teadvustatud ÜHISKONNA PRODUKT.
kuhugi ega tehta ära midagi olulist. Selline elu ei pärsi üksnes isiksuse psühhosotsiaalset, vaid ka soorolli arengut. Tekib kasutuse ja mõttetuse tunne, mis võib sageli olla psühhopatoloogiliste probleemide aluseks. Hiline küpsus (65 kuni surmani) ego-terviklikkus või meeleheide, lootusetus. Elutsükli lõppstaadiumis on täiusetunde saavutamine. Eriksoni arvates ei ole see viimane staadium mitte niivõrd järjekordne psühhosotsiaalne kriis, kuivõrd hinnang oma eelmistele läbitud astmetele. Inimene tunneb, et on oma sihid saavutanud ja eluga rahul. Terviklikkuseni jõudnud inimene näeb surmas tähendusrikka teekonna lõppu. Lõppstaadiumi potentsiaalne probleem on kahetsus ja meeleheide käestlastud võimaluste ja valede valikute pärast. Meeleheites inimene tunneb hirmu surma ees. Erik Erikson lõi oma identsuse arenguteooria eluvaatluse ja kliinilise praktika põhjal (Laherand 1993, & 1998).
korral 3. Ratsionaliseerimine häiriv tegur(ärritaja) mõeldakse ümber 4. Vastand reaktsiooninimene varjab oma tegelikke motiive ja käitub vastupidiselt olukorrale 5. Projektsioon e. Ülekandmine enda omaduste liialdatud ülekandmine teistele 6. Eitus ebameeldiva olukorra mahasalgamine 7. Asendamine ärritavate impulsside suunamine sobivamatele isikutele 7. Psühhosotsiaalne teooria Usaldus v. Usaldamatuslaps peab tundma,et saab ümbritsevat maailma usalda, vanemate poolse hoolitsuse kaudu, kui see puudub, tekib usaldamatus Autonooamia v. Kahtelemine ja häbieakohaste ülesannete täitmine vanemate abi ja heakskiiduga, selle puudumisel aga võib tekkida lapsel kahtlus kas ta üldse saab ülesannetega hakkama Initsiatiiv v. süü vanemate pooe abi lapse algatusvõime kasvatamisel
Huumor(raskes olukorras enda või oma käitumise üle nalja tegemine) Sublimatsioon(inimese esialgne psühhiline energia, mis võib olla negatiivse suunaga ja selle muutmine sotisaalselt sobivasse vormi) Leian oma negatiivsele energialne rakenduse (nt. lähen tööle hambaarstiks, jäsemete väänajaks jne..) Neofreudistid Alfred Adler -individuaalpsühholoogia -võimutund vs alaväärsustunne -sünnijärjekord Erich Fromm -Psühhilise ja sotsiaalse teguri vahekord Erik Erikson -Psühhosotsiaalne areng C.G.Jung -analüütiline psühholoogia Biheiviorism: inimesel on rohkem sõnaõigust enda väljendamisel J.B.Watson 1878-1958 Sisend-must kast-väljund Klassikaline tingimine põhines I.Pavlovi töödel : Koera katse Toit: Tingimatu stiimul-Tingimatu vastus Vile: Neutraalne stiimul-vastust ei teki Vile ja toit: Tingtiud ja tingimatu stiimul-tingimatu vastus Vile Tingitud stiimul-tingitud vastus KLASSIKALINE TINGIMINE- OPERANTNE TINGIMINE
sõltub ühest küljest sotsiaalsest võrdlusest teiste gruppidega, teisalt aga ühe või teise indiviidi ootustest, lootustest, soovidest, püüdlustest) Õnnelikkus koosneb kolmest komponendist, igaüht peab eraldi mõõtma subjektiivset heaolu uurides: • Positiivne afektiivsus • Tegevus/hõivatus, sh loovus, eesmärk (engagement/state of flow ⇒sense of self) • Tähendus (meaning) 24. Psühhosotsiaalne, psühholoogiline ja subjektiivne heaolu – sarnasus ja erinevus. Psühhosotsiaalne heaolu on näitaja, mille abil väljendatakse kokkuvõtlikult inimese vaimset ja sotsiaalset tervist või seda, kas tal on hea olla. Psühhosotsiaalne heaolu on töötaja subjektiivne hinnang oma heaolule, mis hõlmab emotsionaalset seisundit (tööga seotud positiivsed ja negatiivsed elamused), oma toimetulekut ja rahulolu tööga ja eluga üldisemalt. Psühholoogiline heaolu näitab:
..............................................................................................................4 1.1. Lapsepõlv................................................................................................................4 1.2. Füüsiline ja motoorne areng...................................................................................5 1.3. Kognitiivne areng...................................................................................................6 1.4. Psühhosotsiaalne areng...........................................................................................6 1.5. Emotsionaalne areng...............................................................................................8 2. mäng..............................................................................................................................9 2.1. Mängu tähtsus.........................................................................................................9 2.2
ARVUTIKASUTAJA TERVISERISKID Arvutitöötaja terviseriskid Töötaja ja tööandja õigused-kohustused Ülepinge Sundasendid Tööstress Ergonoomika Terviseriskid Kehaline ülepinge Silmade ülekoormus Kontoritolm Psühhoemotsionaalne pinge Üha enam: töö arvutiga http:// www.sekretar.ee/default.aspx?publicationid=04219ce7-1d35-4459-bf5b-a989bc2ed7 Kriisiaastad on inimeste tervisele oma jälje jätnud (05.04.2011) Kehaline ülepinge Arvuti + töölaud = suurem osa (t)ööpäevast Sundasend: kaela-ja seljalihaste ülepinge Kehv verevarustus Ülekoormushaiguste väljakujunemine: närvisüsteemi ja luu-lihaskonna häired radikuliit! Õlavöötme-, küünarliigese ja randme ülekoormushaigused Vildakselgsus ehk skolioos Veenilaiendid Ainevahetuse aeglustumine Stress Psüühiline koormuskiire otsustamine, andmete kuhjumine, teistest eraldi töötamine: peavalud arteriaalse vererõh...
inimese jaoks olulised ja tähtsad). Iseseisev ülesanne: · Teie mõtted rehabilitatsiooni teoreetiliste lähtekohtade osas · Kas tunnete seoste tugevust/nõrkust teooria ja praktika vahel? · Portfooliosse märksõnad teooriate ja rehabilitatsiooni seoste kohta. Rehabilitatsiooni alaliigid: Rehabilitatsiooni üldmõiste alla mahuvad mitmed alaliigid (nt töö- ja kutsealane rehabilitatsioon, psühhosotsiaalne rehabilitatsioon, meditsiiniline rehabilitatsioon, hariduslik rehabilitatsioon jm). Mõisted meditsiiniline rehabilitatsioon, kutsealane rehabilitatsioon, hariduslik rehabilitatsioon jne tähendavad ennekõike seda, et rehabilitatsiooni peamiste, sotsiaalsete, eesmärkide saavutamiseks kasutatakse meditsiinilisi ja/või hariduslikke vahendeid, meetodeid, teenuseid jms, mis on vajalikud konkreetsele inimesele. Töö- ja kutsealane rehabilitatsioon
Emotsioonide funktsioonid on vaimsed ning on seotud tunnete ja mõtlemisprotsesside afektiivsete komponentidega. 9. Õppimise erinevaid käsitlusi (nt biheivioristlik, kognitiivne). 10. Isiksuse erinevad käsitlused (psühhodünaamilised teooriad, tunnusjoonte teooriad, kognitiiv-käitumuslikud teooriad, humanistlikud- fenomenoloogilised teooriad) . Erinevad intelligentsusteooriad. 11. Areng. L. Kohlberg kõlbelise mõtlemise areng, E.Erikson psühhosotsiaalne areng, J. Piaget kognitiivne areng. 12. Agressiivsus, isiksuse patoloogia (mis on norm?), hoiakud (komponendid, funktsioonid); suhted ja grupid: atraktiivsus, konformsus, sotsiaalsed grupid
enesedistsipliin, reeglid, laste kognitiivne võimekus, sünnipärane uudishimu). Rousseau (looduse ja inimühiskonna mõjud vastandlikud, lastel oma viis näha ja tunda; arengustaadiumid – imikustaadium, varane lapsepõlv, hiline lapsepõlv, noorus). Psühhodünaamiline/psühhoanalüütiline paradigma. Sigmund Freud (struktuurne isiksuseteooria – id, ego, superego; psühhoseksuaalsed arenguastmed). Erik Erikson – psühhosotsiaalne arenguteooria; tähtsaim isiksuse komponent ego, ego – analüütiline lähenemine, Alfred Adler – teleoloogia, lapse (varased) suhted oma vanematega. Margaret Mahler – arengu etapid (normaalne autism, normaalne sümbioos, eraldumine ja individuatsioon; eristumine, harjutamine, lähenemine, emotsionaalse objekti konstantsus ja individuaalsus). Biheiviorism. Watson – inimkäitumise põhjuseks on tingimine ja õppimisprotsessid, klassikaline tingimine.
Mari-Liis Männik Laste psühhosotsiaalne areng Mitmed sotsiaalteoreetikud (Beck, Lash, Giddens et al., 2001) on välja toonud selle, et kaasaegses ühiskonnas defineerivad noored ennast isiklike tarbeesemete ja tegevuste kaudu. Noored tarbivad enamjaolt isikliku heaolu nimel, väärtustatakse rahulolu ja naudingut, mida saadakse tarbimise käigus. Lisaks määrab ära tarbimine noorte arvates nende sotsiaalse kuuluvuse (Keller & Kalmus, 2007).
nende vastu. täiskasvanuiga) Väga oluliseks muutuvad suhted eakaaslastega (samasoolised sõbrad). Tekivad armumised, Oluline, kas inimene on rahul oma elatud eluga. Kas seksuaalsuhted. Vajalik saavutada ka seksuaalne on saavutanud enda jaoks tähtsad eesmärgid, identiteet. millise hinnangu ise oma elule annab. Psühhosotsiaalne areng Moraalne areng (Kohlberg) Erik Erikson • Erik Erikson's 8 stages of development • Seostub nii kognitiivse, psühhosotsiaalse kui ka emotsionaalse arenguga! https://youtu.be/dGFKAfixHJs • Moraalne areng hõlmab muutusi: arusaamades, mis on
eluaastast). 2 Kognitiivne areng kestab edasi ka täiskasvanueas, ehkki vaimsete ülesannete sooritamise kiirus võib langeda. Samas muutuvad oluliseks kogemuste kaudu tekkivad seosed teadmiste vahel. Vaimsete võimete säilitamiseks on üks oluline tegur nii noorte kui eakate puhul oma vaimsete võimete kasutamine. Sotsiaalne ja emotsionaalne areng Psühhosotsiaalne areng - Erik H. Erikson. Psühhoanalüütik, arvas, et areng toimub astmete kaupa. Laps peab lahendama igal etapil mingi sotsiaalse konflikti, siis saab edasi järgmisse etappi jõuda. Tähtsustas kolmest isiksusekomponendist koosnevat egot. Ego põhineb sellel, et laps peab mõistma kuidas asjad tegelikult on. Mõtted ja tunded on ego poolt kontrollitud. Erikson rõhutab sotsiaalset ja kultuuri mõju. Keskkond määrab palju. Ta väidab, et inimene on ühiskonna produkt.
valmisolekut või tööl püsimist, eaka inimese puhul parandada iseseisvat toimetulekut.. Funktsioon- Kõigi inimeste vajadused on erinevad. Seetõttu arutatakse põhjalikult läbi, millised rehabilitatsiooniteenused on taotlejale vajalikud. Vastavalt isiku vajadusele osutatakse teenuseid kas individuaalselt, perele või grupile. Liigid- tööalane rehabilitatsioon, hariduslik rehabilitatsioon, meditsiiniline rehabilitatsioon, sotsiaalne/psühhosotsiaalne rehabilitatsioon. 3. Väärtused sotsiaaltöös inimelu vabadus, võrdsus, võrdõigluslikkus, väärikus, solidaarsus, õiglus, armastus, turvatunne, teadmised, teadlikkus 3 1. Sotsiaaltöötaja tegevusvaldkonnad koostada ja ellu viia tegevuskava inimese heaolu parandamiseks, märgata olukordi, kus inimeste ja ametiasutuste vahel on vaja seost luua, tugevdada, taastada, kaitsta või katkestada, koostada ja ellu
ohvritele kaasa tundma harjutamine vastavasisuliste filmide vaatamine ja kirjanduse lugemine, et pedofiil teaks, mis tunne on ohvril. Ravimitest on ainuke usaldusväärne ravimirühm antiandrogeenid, mis suruvad maha pedofiilseid tunge. Ravimeid kasutatakse väärkäitumise ravimiseks, seksuaalse iha, fantaasiate, võimekuse, käitumise ja meessuguhormoonie aktiivsuse vähendamiseks. Kontrollimine, nõustamine ja psühhosotsiaalne ravi peaksid olema kasutusel paralleelselt ravimitega. Ravi tulemust on raske tõlgendada: uuringud pigem hõlmavad laste tülitajaid või seksuaalkurjategijaid laiemalt kui pedofiile. Vahistamised ja ülestunnistused ei pruugi näidata korduvate kuritegude tegelikku arvu. Samas näib ravi siiski tulemusi andvat. 43 uuringu metaanalüüsi tulemused näitavad, et umbes nelja-aastaste perioodide järel vähendas kognitiivne käitumisteraapia seksuaalkuritegude retsidiive 17%-lt 12%-ni
rohkem sõpru ja paremad sotsiaalsed suhted, suurem sissetulek, nad saavad tööga paremini hakkama, on tihedamalt seotud ümbruskonna elanikega ja hõivatud vabatahtliku tegevusega. Rahulolu – aspekt, kus inimene saab ise mõjutada, kas lõpptulemus on positiivne või negatiivne ehk kas inimene tunneb end õnnelikuna või mitte. Rahulolu eluga sõltub otseselt sellest, milliseid eesmärke ja soove inimene endale seab. 24. Psühhosotsiaalne, psühholoogiline ja subjektiivne heaolu – sarnasus ja erinevus. Subjektiivne heaolu sõltub inimese väärtushinnangutest ja ootustest elukvaliteedile. Kognitiivne aspekt – rahulolu; emotsionaalne aspekt – õnnelikkus; globaalne mõõde – elukvaliteet; tunnetatud sidusus. Psühhosotsiaalne heaolu on 1) … näitaja, mille abil väljendatakse kokkuvõtlikult inimese vaimset ja sotsiaalset tervist või seda, kas tal on hea olla.
saamiseks. Läbi selle töötaja mõistab oma väärtust organisatsioonis ja oskab anda rohkem oma töös. Töötaja teeb oma tööd parema meelega ja tulemuslikumalt. Tema teadlikkus ja hea teenindamine tagab nii organisatsiooni kui ja väliskliendi rahulolu. 6 II.SISEKLIENDI TEENINDUSE ANALÜÜS OMA ASUTUSES. -------------- Eesti on mittetulundusühing, mille töö põhisuunaks on HIV-positiivsete ja uimastisõltlaste psühhosotsiaalne abistamine. ----------------- Eesti on loodud ----------------- abiga oktoobris 2002. Meie ema- organisatsioon alustas oma tööd Stockholmis rohkem kui 20 aastat tagasi pakkudes abi uimastisõltlastest HIV-positiivsetele kodututele. -----------------tüüpiliseks kliendiks on HIV-positiivne uimastisõltlasest, kinnipeetav/endine kinnipeetav, lõpetamata haridusega, töötu, vene keelt rääkiv ning tihti ka kodutu inimene. Kuid lisaks sellele
EGO poolt kontrollitud ja ratsionaalne - rõhutab, et EGO on kõige olulisem ; inimene peab selleks, et kohaneda ja toime tulla, tajuma maailma reaalsust - Erikul oli lai silmaring kuna reisis palju. Õppimises oli ääretult laisk. Kuid talle meeldis erinevate inimestega kohtuda jms. - arendas edasi Freudi teooriat Tähtsaim isiksuse komponent ego. Ego -Analüütiline lähenemine. Psühhosotsiaalne arenguteooria (Orienteeritud ühiskonnale) Ego on kõige olulisem, tähtsuselt järgmine on Superego. Ego suhestumine keskkonnaga on liikumapanev jõud arenguks. Selleks et kohaneda ja toime tulla, peab tajuma maailma reaalsust. Inimene on ühiskonna produkt. Areng toimub astmete kaupa, igal astmel lahendab ühe konflikti/kriisi. Igal astmel on mingi sotsiaalne konflikt, mis tuleb lahendada. Täielikku valmisolekut ei ole, vaid on piisav valmisolek.
arendamine. A. Alder: käsitleb individuaalset psühholoogiat. Inimest tuleb võtta kui tervikut sotsiaalses keskkonnas, kus ta elab. Olulised terminid on alaväärsuskompleks, domineerimispüüd, elueesmärgid,elustiil,sotsiaalne huvi. C.C.Jung: käsitleb analüütilist psühholoogiat. Isikuses kolm tasandit:teadvus, isiklik alateadvus, kollektiivne alateadvus. E.Fromm: võõrandumine,negatiivne vabadus, inimene on vaba K.Horneye, A.Freud. 9.Psühhosotsiaalne teooria ( Erik H. Erikson). APsühhosotsiaalse arengu astmed: areng toimub epigeneetilise printsiibi järgi, areng sõltub eelmisest läbitud fraasist. ·Usaldus ja usaldamatus - sünnist kuni 1a.. Laps peab omandama arusaama, et ta võib maailma usaldada. Vanemad peavad andma lapsele piisavalt hellust. ·Autonoomia või kahtlemine ja häbi -1-3a. Tähtis saada vanematelt kiitust ja toetust. Laps peab tundma, et ta suudab tegutseda. Laitmine võib lapse kahtlusi suutlikkuses suurendada.
(kuid haigete toimetuleku aste on erinev). Lisariskid kaasnevad tänu kõrgele suitsetamise ja kofeiini tarbimise prevalentsile ning kaasuvale alkoholi ja teiste psühhoaktiivsete ainete tarvitamisele ning enda hooletusse jätmise tõttu. Skisofreenia ravi põhirõhk on asetunud haiglavälise integratiivravi rakendamisele, mille hulka kuulub antipsühhootiline toetusravi, pere kaasamine raviprotsessi ja psühhosotsiaalne rehabilitatsioon. 3 Kes haigestub skisofreeniasse? Skisofreenia algab tavaliselt hilispuberteedis või 20-ndate aastate alguses ning on kahjuks tavaliselt eluaegne haigus. Seda haigust põevad kõikide rasside, kultuuride, sotsiaalsete klasside ja mõlema soo esindajad. Meestel algavad sümptomid tavaliselt varem kui naistel. Negatiivne suhtumine skisofreeniahaigetesse ja nende pereliikmetesse süvendab
geeni. Vanematelt saadud pärilike tegurite kogumit nimetatakse genotüübiks. Genotüübi väljendumist konkreetse indiviidi puhul nimetatakse fenotüübiks. See kuidas te välja näete ja käitute s.t teie fenotüüp on teie genotüübi ja elukeskkonna vahelise pideva vastasmõju tulemus. Keskkonnast sõltub olulisel määral, mismoodi kellegi pärilik info avaldub 9 Psühhosotsiaalne areng ning naise ja mehe erinevused Psühhosotsiaalne areng Erik H. Eriksoni järgi Psühhoanalüütik, kelle väitel eelnevate arenguastmete läbimine ja kriisidega toimetulek loob valmisoleku järgmiste oluliste arenguliste ülesannete lahendamiseks. Arengu aste Kirjeldus 1. Usaldus või Laps peab omandama arusaama, et ta võib ümbritsevat maailma usaldamatus usaldada
seoseid, analüüsida, lahendada probleeme. · Kristalliseerunud intelligentsus on kõrgem vanematel, fluiidne intelligentsus noorematel täiskasvanutel. Fluiidsed võimed suurenevad 20-39 eluaastani kristalliseerunud võimekus suureneb kogu elu vältel. · Vaimsete võimete säilitamiseks on üks oluline tegur nii noorte kui ka eakate puhul vaimsete võimete kasutamine. Psühhosotsiaalne areng · Psühhoanalüütik Erik H. Eriksoni järgi võib isiklikku ja sotsiaalset arengut vaadelda astmelisena: 1. Usaldus või usaldamatus sünnist kuni 1aastaseni. Laps peab omandama arusaama, et võib ümbritsevat maailma usaldada. Selleks peab laps piisavalt hellust saama. 2. Autonoomia või kahtlemine ja häbi 1-3eluaastat. Kui laps suudab usaldada, siis hakkab ta vanemate toel ja oma arnegule vastavalt tegutsema. Eakohaste ülesannete lahendamine arendab
kindlustundes tulla toime emotsionaalne tervis, mis tähendab võimet väljendada oma tundeid, arendada suhteid teistega, tunda heasoovlikkust ja armastust ning vastata samaga sotsiaalne tervis – avaldub tundes ja teadmises, et last toetavad vanemad, sõbrad, et ta on kaasa haaratud tegevustesse ja mängudesse. Eelnimetatud on individuaalse või isikliku tervise osad. Füüsiline ja psühhosotsiaalne keskkond, kogu ühiskond laiemalt, omavad mõju igaühe, sealhulgas koolieeliku tervisele. Nii nagu hiljem kool, ka tervistedendav kool, on lasteaed noore (väikese) inimese jaoks keskkond, mis avaldab tema kujunemisele tohutut mõju. Erinevus on ehk selles, et koolis käib laps enam aastaid, kuid lasteaias viibib pikema osa päevast. Liiatigi on keskkonna mõju väikese lapse arengule väga määrav. (M.Maser & L.Varava, 2003) Tervise mõjurid
KEEL on inimesele omane häälikutel rajanev hierarhiliselt organiseeritud märgisüsteem. *KEEL ja KÕNE (suuline ja kirjalik) KEEL on: - konstruktiivne ja loov - struktueeritud - mõtestatud - osutav - inimeste vaheline suhtlemine Retseptiivne kõne – saame aru Ekspressiivne kõne – seletame KEELE STRUKTUUR - foneemid: eristatavad heli kategooriad (väikseim tähendusega häälikuüksus õ) - morfeemid: väiksemad tähendust kandvad keeleühikud (nt ba, da) - sõnad - fraas - lause KEELE SISU *leksikaalne *semantiline *süntaktiline SÕNADE TÄHENDUS - mõiste - kategooria - klassifitseerimine - kognitiivne ökonoomia MÕTETE ESITAMISE KOLM TASET - superordinaalne - baastase - subordinaalne DEFINEERIVATE TUNNUSTE TEOORIA - algelemendid: tunnused (kõikidel objektidel, mida tajuma, on teatud tunnused) - sefineerivad tunnused: tarvilikud ja piisavad määramaks mõistet - objekti kuulumine mõiste alla kindel ja selge - mõisted asetsevad hierarhiliselt PROB...
Sellisest heaolu tähendusest lähtusin oma kirjutises ka mina. Toimetulek on eelmisega võrreldes samavõrd sagedasti kasutatav, ent paraku ka samavõrra abstraktne mõiste, mis on alati seotud kindla aja ja kohaga (nagu mõistagi kaheaolu). Laialt on levinud toimetuleku määratlusednagu ,,võime probleemidega toime tulla". Sellisest arusaamast lähtuvalt on toimetulekut muu seas defineeritud ka sotsiaalhoolekandeseaduses (,,toimetulek on isikuvõi perekonna füüsiline või psühhosotsiaalne võime iga päevases elus toime tulla"). Psühholoogias käsitletakse toimetulekut kui hakkama saamist stressiolukordades; kognitiivset ja käitumuslikku pingutust väliste või sisemiste nõuete ning nendevaheliste konfliktidega toime tulla. Toimetulek viitab ebameeldivuste, hirmude jt. negatiivsete emotsioonide ületamise viisile, muutusteleinimeste hinnangutes. Edukas toimetulek suurendab eneseteadlikkust ja sisemist kontrolli.
puhastamiseks.Sideme vahetamine peab alati olema näidustatud. Keskkonnafaktoreid hinnatakse lamatistega ja lamatistest ohustatud patsientidel.Tehakse kindlaks koormuse ja rõhu jaotus kudelele, hõõrdumine ja nihkepinge kudedele. Haava paranemist soodustavad ühtlane temperatuur haavas, haava küllaldane niiskus ja happeline keskkond haavas. Psühhosotsiaalsed faktorid haavaga patsiendi hindamisel. Psühhosotsiaalne hindamine on oluline selleks, et selgitada välja patsiendi ja hooldaja motivatsioon ravireziimiga toimetulekuks. Hinnatakse patsiendi : Vaimset seisundit, võimet õppida, õppimisstiilile ja õppimisbarjääre. Depressiooni esinemist. Sotsiaalse toetuse olemasolu. Alkoholi tarvitamist või ravimsõltuvus. Väärtushinnanguid ja elustiili. Seksuaalelu Stressoreid. Haava hindamise sagedus. Kõiki patsiente hinnatakse pöördumisel. Kui haige on ägeda haigestumisega või
annaabi.ee 
