laiema ja kitsama käsitluse. Laiema käsitluse puhul kasutatakse mõistet „psühhosotsiaalne“ 9 igasuguse sotsiaalse ja tervisehoiuga seotud töö puhul. Kitsama käsitluse puhul toob R. Granfelt esile kindlad elukutsed, antud juhul sotsiaaltöö. Sotsiaaltöös kasutatakse sotsioloogia, psühholoogia ja sotsiaalpoliitika teoreetilisi kontseptsioone. Psühhosotsiaalne töö võimaldab plaanilist ja põhjendatud tööprotsessi. Olulised on mõistmine, tegutsemine ja muutus. Psühhosotsiaalses töös peab valima teooria, mis aitab mõista ja selgitada inimese käitumist, ning leida õige lähenemisviis efektiivseks tegevuseks. Sellist tegevust võimaldab enamike autorite arvates just psühhodünaamiline lähenemine. Antud teadusartikkel on aastast 1994, kuid psühhoanalüüs on aktuaalne ka meie ajal. Iga
REGULAARSE LIIKUMISE TÄHTSUS NOORTELE JA LASTELE MIKS? • abiks tugi-liikumiselundkonna kujunemisele • liikumisharjumuse püsimine ka täiskasvanueas • positiivne psühhosotsiaalne mõju • aitab vähendada stressi, ängistust ja depressiooni, mis on aktuaalseteks teemadeks puberteedieas • tõstab enesehinnangut, enesedistsipliini ja kohusetunnet ka vaimsete võimete arendamisel • kaitseb paljude terviserikete vastu • sotsiaalse kuuluvustunde tekkimine • oma kehaliste võimete tundmine, piiride leidmine VÕIMALUSED: 1. JOOKSMINE 2. VÕIMLEMINE 3. UJUMINE 4. JÕUHARJUTUSED 5. RATTASÕIT 6. KEPIKÕND 7. AEROOBIKA 8
KOPSUHAIGE PÕETUS Äge hingamispuudulikkus on eluohtlik seisund, mille probleemid esinevad harilikult koos või on üksteisest tingitud. Ravi eesmärgiks on kudede küllaldane varustamine hapnikuga ja süsinikdioksiidi eemaldamine ning normaalne hingamine. Hingamispuudulikkuse korral on arterivere hapniku partsiaalrõhk <8,0 kPA (60 mmHg), SpO2 <88% või on süsinikdioksiidi partsiaalrõhk >6,6 kPa (50 mmHg). Äge hingamispuudulikkus tekitab patsiendil tugeva ahistus- ja kaitsetustunde ning surmahirmu. Rahutust võib suurendada ka äkkhaigestumisest põhjustatud sokk. Need koos võivad suurendada hapnikutarvet, mis omakorda süvendab hingamispuudulikkust. Patsient reageerib hüperventileerimisega, mis ahistustunnet veelgi suurendab. · Patsiendi turvatunne suureneb, kui teda ei jäeta üksi. Kui ruumist lahkumine on hädavajalik, jäetakse patsiendi käeulatusse signaalkell · Patsiendile räägitakse arusaadava...
Etapp Psühhosotsiaalne Peamine Olulised Soovitav kriis tegevus suhted tulemus 1. eluaasta Usaldus/ Pidev stabiilne Peamine Usaldus, usaldamatus hoolitsus hoolitseja, ema optimism 2-3 eluaasta Autonoomia, häbi, Iseseisvus vanemad Autonoomsus ja kahtlus vanematest eneseaustus 4-5 eluaasta Algatusvõime/ Ümbruskonna Peamised Enesesuunamine süütunne uurimine pereliikmed ja eesmärgid 6 eluaasta kuni Töökus/ alaväärsus Teadmiste Perekond, Kompetentsus ja puberteet omandamine naabrid, kool saavutused noorukiiga Identsus/ identi- Selge kutsumus Kaaslased, Tervikli...
saada või kes tunnevad, et vajavad professionaalset abi võlgade ennetamiseks. Võlanõustaja põhiliseks tööks on klientide nõustamine nii silmitsi, telefoni- ja internetiteel, samuti on nõustaja tööks võlgade ennetamine ning ka töö hindamine ja kvaliteedi tagamine. Võlanõustamise protsess võib olla päris pikk ja aeganõudev, terviklikult on sel neli elementi: finantsjuriidiline võlanõustamine, psühhosotsiaalne võlanõustamine, elulis-praktiline nõustamine ja ennetav nõustamine. Võlanõustamise nõustamisalastest elementidest lähemalt: - Finants-juriidilisel nõustamisel tutvutakse võladokumentidega ning tehakse kindlaks kui palju võlgnik võlgu on ja kellele, seejärel vaadatakse üle lepingud, mille alusel võlga nõutakse ja kas on ka alust, kaitstakse võlgnikku seadusandlikult, ja stabiliseeritakse pere majanduslik olukord.
ARENGUPSÜHHOLOOGIA*uurib arengulisi muutusi, *füüsiline, kognitiivne, sotsiaalne areng, *areng-kasvamise ja küpsemise protsess, *uurib, kuidas laps erineb täiskasvanust, lapse arengu seaduspärasus, PÄRILIKKUSE JA KESKKONNA MÕJU ARENGULE *inimese käitumine on pärilike tegurite ja keskkonna mõju tulemus, *geneetiliselt ainulaadne, *keskkonnast sõltub mil moel saab pärilik info avalduda, *Jean Pignet kognitiivse arengu teooria., *Inimese psühhosotsiaalne areng(Erik H.Erikson) PÄRILIKKUS*23 paari( igas paaris üks emalt, üks isalt) annavad edasi pärilikke omadusi, *genotüüp-vanematelt saadud pärilike tegurite kogum, *fenotüüp-genotüübi väljendumine konkreetsel inimesel, *Kromosoomid koosnevad geenidest, mis on pärilikkuse kandjad ning DNA struktuuri osa M=fy N=xy .Psühholoogia-kr keeles psyche-hing logos-teadus, õpetus. Hing=psüühika-inimest ümbritsevate ja inimeses toimuvate protsesside tunnetamine
(kaob 2. kuul) Ujumisrefleks - teeb vees ujumisliigutusi (kaob 2-3 kuul) Kõndimisrefleks - kõva aluse kohal teeb kõndimisliigutusi (kaob 2. kuul) Pupillirefleks - pupilli suurus muutub vastavalt valgusele Babinski refleks - kui silitada talla alt, sirutab varbad laiali (kaob 1 ea lõpul) Moro refleks - kui kaob tugi, tõstab käed üles ja pigistab sõrmed kokku (kaob 6. kuul) 11. Imikuiga Arenguülesanded: Psühhosotsiaalne areng – Usaldus on kindlustunne, et vajadused saavad rahuldatud, paneb aluse mina-identiteedile. Usaldamatus, laps ei suuda õppida prognoosima keskkonnasündmusi. Võib kujuneda isiksus, kelle põhieesmärk on ennast kaitsta, kes ei usalda ennast ega teisi. Täiskasvanuna võib olla raskendatud lähisuhete loomine, eelhäälestus pettumusteks. Füüsiline-motoorne areng – muutuvad keha proportsioonid
edukamad ja õnnestunud abielud, rohkem sõpru ja paremad sotsiaalsed suhted, suurem sissetulek, nad saavad tööga paremini hakkama, on tihedamalt seotud ümbruskonna elanikega ja hõivatud vabatahtliku tegevusega. Rahulolu aspekt, kus inimene saab ise mõjutada, kas lõpptulemus on positiivne või negatiivne ehk kas inimene tunneb end õnnelikuna või mitte. Rahulolu eluga sõltub otseselt sellest, milliseid eesmärke ja soove inimene endale seab. 20. Psühhosotsiaalne, psühholoogiline ja subjektiivne heaolu sarnasus ja erinevus. Subjektiivne heaolu sõltub inimese väärtushinnangutest ja ootustest elukvaliteedile. Kognitiivne aspektrahulolu; emotsionaalne aspektõnnelikkus; globaalne mõõde- elukvaliteet; tunnetatud sidusus. Psühhosotsiaalne heaolu on näitaja, mille abil väljendatakse kokkuvõtlikult inimese vaimset ja sotsiaalset tervist või seda, kas tal on hea olla
vasakukäelisus). Arengupsühol uurib: * millisel moel, millises järjekorras ja millise kiirusega toimuvad muutused munaraku viljastamise hetkest inimese surmani. *kuivõrd mõjutab inimese arengut pärilikkus,keskkond ja kavatus. Vastsündinu oskab: keerata pead inimhääle suunas, tunda ära ema hääl, eristada ema lõhna. Imikuiga ei mäleta, sest puudub seostatud kõne, seoseid närvirakkude vahel vähe, puudub mina- tunne. Psühhosotsiaalne areng(Erik H. Erikson): 1.Usaldus või usaldamatus 0-1 eluaastad 2.Autonoomia või kahtlemine ja häbi 1-3 a. 3.Initsatiiv(algatuslikkus) või süü 4-5 a. 4.edukus või alaväärsus 6-11 a. 5.identsus või rolliähmasus varane noorukiiga 6.intiimsus või isolatsioon hiline noorukiiga 7.generatiivsus või stagnatsioon täiskasvanuiga 8. integraalsus või meeleheide hiline täiskasvanuiga Teadvuse seisundid: Iseeneselikud (ärkvelolek ja uni/unenäod)
pärgarteri ateroskleroosi, stenokardia või infarktina. · Südame-veresoonkonna haigused on ELis peamine surma põhjus, mille arvele langeb umbes 40 protsenti surmajuhtumitest, s.o 2 miljonit surmajuhtumit aastas. Kuidas ennetada südame ja veresoonkonna haigusi? · Südametervis sõltub käitumistavadest ja elulaadist. Tõhusad ennetus-strateegiad peavad seetõttu keskenduma võtmeteguritele, nagu suitsetamine, toitumine ja füüsiline aktiivsus, alkoholitarbimine ja psühhosotsiaalne stress. · Kindlasti tuleks pöörata tähelepanu sportimisele, eriti nooruses, et kindlustada endale parem tervis tulevikus. Ateroskleroos · Ateroskleroos ehk arterilubjastus on haigus, mille korral suurte ja keskmiste arterite sisekestale ladestuvad rasvainest koosnevad paksendid ehk naastud, mis hiljem sidekoestuvad ja võivad lubjastuda. Tagajärjeks on soonte ahenemine ja seinte kõvastumine ning rabedaks muutumine. · Riskifaktorid: suitsetamine, suhkrutõbi, rasvumine,
võivad olla taandunud (kuid haigete toimetuleku aste on erinev). · Lisariskid kaasnevad tänu kõrgele suitsetamise ja kofeiini tarbimise prevalentsile ning kaasuvale alkoholi ja teiste psühhoaktiivsete ainete tarvitamisele ning enda hooletusse jätmise tõttu. · Skisofreenia ravi põhirõhk on asetunud haiglavälise integratiivravi rakendamisele, mille hulka kuulub antipsühhootiline toetusravi, pere kaasamine raviprotsessi ja psühhosotsiaalne rehabilitatsioon. Ravi(võimalused) · Kahjuks skisofreenia all kannatajad alati ei tunnista endale, et nad on haiged ja keelduvad ravist, kuigi nad seda hädasti vajaksid.. · Antipsühhootilised ravimid normaliseerivad teatud ajurakkude vahelist suhtlemist ja aitavad sel viisil hallutsinatsioone ja luulumõtteid vähendada. · on praegu võimalik psühhootilisi sümptomeid tõhusalt ravida ja aidata niiviisi patsientidel palju normaalsemat elu elada
arvamus. Tiheliolek. Keskkond peab võimaldama sotsiaalsete kontaktide loomist, teisalt aga võimalus eraldumiseks. Oma ala. Isiklik riietekapp, käterätik, padi, õppevahendite korv, värvipõll jm. Vastutuse võtmine. Kohustus andma vastutust tagajärgede eest (Anton 2007:28-29). Keskkond on elav, muutuv süsteem. Keskkond räägib Füüsiline keskkond (nähtavus, kättesaadavus, laud) Psühhosotsiaalne keskkond (sotsiomeetria) Visuaalne keskkond (mida näevad lapsevanemad) Pedagoogid loovad koostöös lastevanematega lapse arengut toetava turvalise kasvukeskkonna. Füüsiline keskkond pakub võimalusi iseseisvaks loovaks tegevuseks, mänguks ja on laste arengut soodustav. Selle kujundamisel arvestatakse laste vanust, huvisid, sugu. Rühmaruumi paigutus võimaldab lastele üksi, väikestes gruppides ja ühist tegutsemist. Mängija
31.08 W. Wundt rajas esimese eksperimentaalpsühholoogia labori 1879.aastal Leipzigi ülikoolis S. Freud (psühhoanalüüs) Neofreudistid: Adler(individuaalpsühholoogia), Fromm (psüühilise ja sotsiaalse teguri vahekord), Erikson(psühhosotsiaalne areng), Jung(analüütiline psühholoogia) Biheiviorism: Watson (sisend-must kast-väljund), Skinner (radikaalne biheiviorism, operantne tingimine), väikese Alberti eksperiment rotiga Humanistid: Rogers (empaatia ja valikute olulisus), Maslow (theory of human motivatsion, vajaduste hierarhia) Kognitiivne psühholoogia: termin kognitiivne pärineb U. Neisserilt Pavlov kindel tingimine - tingitud ja tingimata stiimul - katse koera ja vilega 07.09 Cage- ajalukku kirjutatud tänu oma äärmiselt ebatõenaolisele surmast pääsemisele raske õnnetuse tagajärjelt. Gall- frenoloogia alusepanija Stroopi efekt Eugen Aserinsky märkas kiirete silmaliigutuste perioode(Rapid Eye Movement-REM) Berger-enne operatsiooni nähti p...
REM-une deprivatsioon: · mälufunktsiooni halvenemine; · REM-une deprivatsioon halvendab sooritusvõimet vähem kui sügava une deprivatsioon http://www.kliinikum.ee/psyhhiaatriakliinik/lisad/ravi/ph/51u Uurimused (1) · Tugev seos unekvaliteedi ja heaolu (stressiga toimetulek, enesehinnang) vahel. · Head sõprussuhted ja kõrge akadeemiline edukus ennustavad head une kvaliteeti. · Psühhosotsiaalne tegevus on seotud Tavernier,R; Willoughby,T. (2014). Bidirectional Associations Between Sleep (Quality and unekvaliteediga rohkem kui selle Duration) and Psychosocial Functioning Across the University Years. Developmental Psychology, Veldi, M; Aluoja, A; Vasar, V. (?) Une kvaliteet ja sagedasemad unehäired arstiteaduskonna
Harva alustavad nad ise jutuajamist, jättes endast pelgliku või tõrjuva mulje. Sõnade hulk võib olla varasemast oluliselt väiksem. Ka ravimid võivad kutsuda esile pidurdatust, mis võib viia eksiarvamusel seisundi suhtes. Skisofreenia ravi ja ravimite kõrvaltoimed. Skisofreenia ravi on alati kombinatsioon ravimitest, psühhoteraapiast ja sotsiaalsetest meetmetest. Raviprotsessi kuuluvad järgmised etapid: Psühhoosivastased ravimid Psühhosotsiaalne rehabilitatsioon Haigete ja nende pereliikmete teadlikkuse paranemine Bioloogilises ravis on 2 erinevat faasi : Ägeda episoodi ravi, mille eesmärgiks on ägedale psühhoosile omaste nähtude kõrvaldamine Säilitusravi, mille eesmärgiks on inimese toimetuleku parandamine, jääksümptomite vähendamine ja võimalike ägenemiste vältimine. Psühhoosivastased ravimid. Alates 1945.a. on skisofreenia ravis kasutusel mitmesugused psühhoosivastase toimega ravimid
olukorda ning mobiliseerima neid oma sisemiste ja väliste ressurssidega sellega tegelema. Sotsiaaltöö tegevus perega hõlmaks hindamist, konsulteerimist, kriisiabi, leina nõustamist ja lõpetamist. (Moonilal, 1982). Kuigi sotsiaaltöö sekkumise fookus on pere, olenevalt patsiendi seisundist, iseloomust ja terviseraskusastmest, võib kohati olla ruumi ka sotsiaaltöö tegevuseks patsiendi endaga. Siis tavaliselt kaasneks psühhosotsiaalne hindamine ( sealhulgas ka rikastada meditsiinipersonali arusaama patsiendist). Sotsiaaltöötaja rolliks oleksid perekriisi nõustamine, vajalike teenusteni juhatamine ja võtmeisik erinevate teenuste ja asutuste vahendamisel. 1.2 Sotsiaaltöö sotsiaalsetel juhtudel Meil on valitsev vägivallakultuur, mis on mõjutanud rahvaste toimetulekut raskete tunnetega Meie ühiskonnas pole tõenäoline, et see kultuur lähiajal muutuks või kaoks.
Robert Carson. Interaction concepts of personality. 1969 Suhete ringmudelid: Timothy Leary, Jerry S. Wiggins, Leonard M. Horowitz. Kaks sõltumatut dimensiooni love (hostility vs friendliness) dominance (dominance vs. submisseveness) komplementaarsus, konflikt Psühhodünaamiline paradigma Erik Homburger Erikson (1902-1994) Ego-analüütiline Childhood and Society. NY: Norton, 1950 Identity: youth and crisis. NY: Norton, 1968. 1. arengu psühhosotsiaalne mudel 2. psühhobiograafia, psychohistory 3. mängu uurimine ego intergratsioon ühiskonda kreatiivne ego kultuuri kontekst I. Arengu staadiumid: epigeneetiline printsiip staadium - isiksus ego areng ego tugevus ( virtue) isiksuse terviklikkus kriis (crisis) konflikt füsioloogilise küpsemise ja ühiskonna vahel positiivne ja negatiivne lahendus rituaalid + rituaal (ritualization) - riitus (ritualism) I. 0 - 1.5 basic trust vs basic mistrust
Robert Carson. Interaction concepts of personality. 1969 Suhete ringmudelid: Timothy Leary, Jerry S. Wiggins, Leonard M. Horowitz. Kaks sõltumatut dimensiooni love (hostility vs friendliness) dominance (dominance vs. submisseveness) komplementaarsus, konflikt Psühhodünaamiline paradigma Erik Homburger Erikson (1902-1994) Ego-analüütiline Childhood and Society. NY: Norton, 1950 Identity: youth and crisis. NY: Norton, 1968. 1. arengu psühhosotsiaalne mudel 2. psühhobiograafia, psychohistory 3. mängu uurimine ego intergratsioon ühiskonda kreatiivne ego kultuuri kontekst I. Arengu staadiumid: epigeneetiline printsiip staadium - isiksus ego areng ego tugevus ( virtue) isiksuse terviklikkus kriis (crisis) konflikt füsioloogilise küpsemise ja ühiskonna vahel positiivne ja negatiivne lahendus rituaalid + rituaal (ritualization) - riitus (ritualism) I. 0 - 1.5 basic trust vs basic mistrust
MURDEIGA Tüdrukutel algab murdeiga 1-3 a varem kui poistel. 10-12 a - üleminek murdeikka 12-14 a - varane murdeiga 15-16 a - keskmine murdeiga 17-18(20) a - hiline murdeiga Arenguülesanded 12-18 ea: Füüsiline kasv Formaalne mõtlemine Identiteedi kujunemine Emotsionaalne kasv Osalemine eakaaslaste gruppides Suhted vastassooga Füüsiline areng Toimuvad suured muutused, füüsiline kasv on väga kiire - see kurnab ja väsitab organismi. Saavutatakse füüsiline ja füsioloogiline küpsus (T 12-a, P 13-a). Hormonaalsed muutused tekitavad emotsionaalset tasakaalutust. Toimub ka seksuaalne areng - seksuaalse identiteedi kujunemine, huvi vastassoo vastu, esimesed seksuaalkogemused. Murdeea keskel võib noor olla väliselt sarnane täiskasvanuga, kuid vastupidavus on väiksem (pikaajalise füüsilise pingutuse korral) ja suhteline jõud on väiksem (jõud kehakaalu suhtes) kui täiskasvanut...
PSÜÜHIKA PSÜÜHILISED PROTSESSID PSÜÜHILISED PSÜÜHILISED OMADUSED SEISUNDID Aisiting, taju, mõtlemine väsimus, igavus temperament, iseloom, võimed mälu, fantaasia, tunded, tahe rahulolu, lõbusus, kurbus oskused, vilumised harjumused. Psühholoogia- teadus, mis uurib psüühikat ja käitumist ning nende vahelisi seoseid. Psühholoogiateaduse algeid võime leida juba antiigist. Need seostuvad eelkõige Aristotelese, Hippokratese ja Galenose nimega. Kehamahlade teooria põhikontspetsioon seisneb väites, et inimese temperamendi määravad keha põhimahlad: veri, lima, must sapp ja sapp. Milline neist on ülekaalus, selline on ka inimese temperamenditüüp. Nüüdisaegse teadusliku psühholoogia algust arvestatakse 1879.aastast, kui saksa teadlane Wilhelm Wundt lõi Leipsigist laboratooriumi psühholoog...
levitamine. · HIV/AIDSi ennetustöö prostitutsiooni kaasatud naistega ja meestega, naistega ja tüdrukutega kaubitsemise vastane tegevus. · Töö süstivate narkomaanide ja nende lähedastega ( süstalde vahetamine, metadooni võõrutus ja asendusravi, rehabilitatsioon päevakeskuses ja talus ). · Gay sõbraliku atmosfääri loomine, HIV/AIDSi ja suguhaiguste testimise ja ennetamise töö gayde seas. · HIV positiivsete inimeste ja AIDSi haigete psühhosotsiaalne toetus ja abi. · Toetusgrupid narkomaanidele ja nende lähedastele. · Massilistel rahvaüritustel, noorte kokkutulekutel, kontsertidel, muusika festivalidel turvaseksi, STLH/AIDSi teemalise kirjanduse, kondoomide levitamine. Sotsiaalse keskkonna mõjud: Ligi 15-aastane kogemus HIV/AIDSi alal, 10-aastane kogemus narkomaaniavastases töös annab AIDSi Tugikeskusele võimaluse jagada kodulehekülje külastajatega neid teadmisi ja oskusi, mis neil on
olemas käetugi. Lisaks on toolid reguleeritavad vastavalt inimese vajadusele Probleem · Tänapäeval töötavad väga paljud inimesed arvutiga. Arvutiga on hea töötada, kuna sealt saab kiiresti informatsiooni ja arvuti on kommunikatsiooni vahendiks. · Kahjuks aga unustatakse ennast arvuti taga olles ära ning seetõttu istuvad inimesed arvuti taga sundasendis. Mõjutavad tegurid · Füüsikalised tegurid Psühhosotsiaalne tegur: o Valgustus Töökaaslastega läbisaamine o õhutemperatuur o õhuliikumine o Füsioloogilised tegurid o sundasend o liigutuste kordumine o Psühholoogilised tegurid o võimetele mitte vastav töö o halb töökorraldus o töö monotoonsus Millised on ohud Probleemid arvuti taga olles : · kaelapiirkonna probleemid · alaseljavalu · probleemid randmete ja kätega · küünarvarte probleemid
ohutegurid, ei või ohustada töötaja ega muu töökeskkonnas viibiva isiku elu ega tervist. Psühholoogiliste ohuteguritena mõistetakse seaduses aspekte, mis võivad aja jooksul põhjustada muutusi töötaja psühholoogilises seisundis. Nende aspektide hulka kuuluvad nii monotoonne töö, töötaja võimetele mittevastav töö kui ka kõik muu tööga seotu, mis töötaja vaimset ja füüsilist tervist mõjutab. Praktikas kasutatakse sagedamini terminit psühhosotsiaalne ohutegur – rõhutamaks töökeskkonna ja töökorralduse sotsiaalse aspekti olulisust tööstressi tekkemehhanismides. Psühhosotsiaalsed ohutegurid on need töökorralduse, juhtimise ja töökeskkonna sotsiaalse konteksti aspektid, mis võivad tekitada töötajale psühholoogilist või füüsilist kahju. Seega võib psühhosotsiaalseks ohuteguriks olla näiteks vahetustega töö, mis ei võimalda perele piisavalt aega pühendada, otsustamisprotsess, mis ei kaasa
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledž Sotsiaaltöö korralduse osakond Kertu Mölder X INIMESE ARENG X EAS Vaatlus Juhendaja: Tiiu Kamdron Pärnu 2016 Analüüsin enda õde, kes on hetkel 12aastane, vaatlen teda ühe aasta jooksul. Ta ei ole väga aktiivne ning armastab kodus televiisorit vaadata ning arvutis mängida nagu tavalised tänapäeva lapsed. Ta käib tantsutrennis. Hedli on keskmises lapseeas, mis vastab 7-12 aastastele. Selles eas tüdrukut iseloomustab tegutsemistahe. Naiselikkuse eitamine on väga paljudel juhtudel omane selles eas, poisilikkus on kõrgpunktis. Ollakse kadedad poiste peale kuigi ei näidata seda välja. Sellises eas süüdistatakse ema puudustes. Varateismelistel on piiritletud toidueelistus ning nad võivad hulkuda ringi. Neil on suur tegelikkusega kohanemise võime. Nad on aktiivsed, tugevalt väljapoole suunatud huvidega. Sellises eas on väga tähti...
Arenguteooriad: aitavad organiseerida fakte ja interpreteerida neid; põhimõtteliselt kontrollitavad; üldistatavad PREFORMATSIOONI teooria (17-18saj) A. Leeuwenhoek spermatosoide sees juba kvalitatiivselt valmis inimene, emakas hakkab kasvama kvantitatiivne areng. MATERIALISTLIK-SENSUALISTLIK NAVISTLIK looduslähedus J.LOCKE tabula rasa teadvus on PUHAS LEHT J. ROUSSEAU- sündides on laps HEA(kristlik väärtus) - KK+kogemused= teadmiste allikad Lastel oma viis näha ja tunda. Keha ja vaim -sünnipärane uudishimu (Preyer) harmonilised. *füüsilise karistuse vastu Tunnetusteooria: teadvuses ei ole midagi, mida varem pole o loodus = ühiskond. Looduse ees kõik olnud meeltes. Taju: märgid, ideed,seosed võrdsed. Ühiskond rikub inimest see ühtlustab ASSOTSATSIOONID: t...
kuhugi ega tehta ära midagi olulist. Selline elu ei pärsi üksnes isiksuse psühhosotsiaalset, vaid ka soorolli arengut. Tekib kasutuse ja mõttetuse tunne, mis võib sageli olla psühhopatoloogiliste probleemide aluseks. Hiline küpsus (65 kuni surmani) ego-terviklikkus või meeleheide, lootusetus. Elutsükli lõppstaadiumis on täiusetunde saavutamine. Eriksoni arvates ei ole see viimane staadium mitte niivõrd järjekordne psühhosotsiaalne kriis, kuivõrd hinnang oma eelmistele läbitud astmetele. Inimene tunneb, et on oma sihid saavutanud ja eluga rahul. Terviklikkuseni jõudnud inimene näeb surmas tähendusrikka teekonna lõppu. Lõppstaadiumi potentsiaalne probleem on kahetsus ja meeleheide käestlastud võimaluste ja valede valikute pärast. Meeleheites inimene tunneb hirmu surma ees. Erik Erikson lõi oma identsuse arenguteooria eluvaatluse ja kliinilise praktika põhjal (Laherand 1993, & 1998).
korral 3. Ratsionaliseerimine häiriv tegur(ärritaja) mõeldakse ümber 4. Vastand reaktsiooninimene varjab oma tegelikke motiive ja käitub vastupidiselt olukorrale 5. Projektsioon e. Ülekandmine enda omaduste liialdatud ülekandmine teistele 6. Eitus ebameeldiva olukorra mahasalgamine 7. Asendamine ärritavate impulsside suunamine sobivamatele isikutele 7. Psühhosotsiaalne teooria Usaldus v. Usaldamatuslaps peab tundma,et saab ümbritsevat maailma usalda, vanemate poolse hoolitsuse kaudu, kui see puudub, tekib usaldamatus Autonooamia v. Kahtelemine ja häbieakohaste ülesannete täitmine vanemate abi ja heakskiiduga, selle puudumisel aga võib tekkida lapsel kahtlus kas ta üldse saab ülesannetega hakkama Initsiatiiv v. süü vanemate pooe abi lapse algatusvõime kasvatamisel
Ülevaade psühholoogiast Õpikud: "Psühholoogia alused" Bachmann, T ja Maruste, R Ilo kirjastus 2003,2008,2011 (veider ülesehitus) "Psühholoogia" Gleitmann, H., Gross., J.,&Reisenberg, D (2014) Tallinn: Hermes (liiga põhjalik) "Psühholoogia gümnaasiumile". Tartu Ülikooli kirjastus (mugavam) Psühholooga kui aine: sissejuhatuseks: Psyche(kreeka k.): hing,vaim Logos (kreeka k.)-õpetus Psühholoogia-teadus, mis uurib käitumist ja vaimsed protsesse ehk psühhikat. Psühhika-organismi kogum, mille kohta tehakse järeldusi välist käitumist jälgides. Psühholoogia jaguneb: Protsessid Seisundid:üleüldine meeleolu, aktiivusus tase Omadused:nt: vaimsed võimed, hoiakut Psühholoohia eesmärgid: 1.kirjeldada ----2mõista----3prognoosida Psühholoogia: Psühholoogia: teaduslik-eelteaduslik-filosoofiline (ring diagramm) Psühholooga harud teoreetrilise orientatsiooniga: psühhofüüsika psühhofüsioloogia (aju ainev...
sõltub ühest küljest sotsiaalsest võrdlusest teiste gruppidega, teisalt aga ühe või teise indiviidi ootustest, lootustest, soovidest, püüdlustest) Õnnelikkus koosneb kolmest komponendist, igaüht peab eraldi mõõtma subjektiivset heaolu uurides: • Positiivne afektiivsus • Tegevus/hõivatus, sh loovus, eesmärk (engagement/state of flow ⇒sense of self) • Tähendus (meaning) 24. Psühhosotsiaalne, psühholoogiline ja subjektiivne heaolu – sarnasus ja erinevus. Psühhosotsiaalne heaolu on näitaja, mille abil väljendatakse kokkuvõtlikult inimese vaimset ja sotsiaalset tervist või seda, kas tal on hea olla. Psühhosotsiaalne heaolu on töötaja subjektiivne hinnang oma heaolule, mis hõlmab emotsionaalset seisundit (tööga seotud positiivsed ja negatiivsed elamused), oma toimetulekut ja rahulolu tööga ja eluga üldisemalt. Psühholoogiline heaolu näitab:
...............................................................................................................4 1.1. Lapsepõlv................................................................................................................4 1.2. Füüsiline ja motoorne areng...................................................................................5 1.3. Kognitiivne areng...................................................................................................6 1.4. Psühhosotsiaalne areng...........................................................................................6 1.5. Emotsionaalne areng...............................................................................................8 2. mäng..............................................................................................................................9 2.1. Mängu tähtsus.........................................................................................................9 2.2
ARVUTIKASUTAJA TERVISERISKID Arvutitöötaja terviseriskid Töötaja ja tööandja õigused-kohustused Ülepinge Sundasendid Tööstress Ergonoomika Terviseriskid Kehaline ülepinge Silmade ülekoormus Kontoritolm Psühhoemotsionaalne pinge Üha enam: töö arvutiga http:// www.sekretar.ee/default.aspx?publicationid=04219ce7-1d35-4459-bf5b-a989bc2ed7 Kriisiaastad on inimeste tervisele oma jälje jätnud (05.04.2011) Kehaline ülepinge Arvuti + töölaud = suurem osa (t)ööpäevast Sundasend: kaela-ja seljalihaste ülepinge Kehv verevarustus Ülekoormushaiguste väljakujunemine: närvisüsteemi ja luu-lihaskonna häired radikuliit! Õlavöötme-, küünarliigese ja randme ülekoormushaigused Vildakselgsus ehk skolioos Veenilaiendid Ainevahetuse aeglustumine Stress Psüühiline koormuskiire otsustamine, andmete kuhjumine, teistest eraldi töötamine: peavalud arteriaalse vererõh...
inimese jaoks olulised ja tähtsad). Iseseisev ülesanne: · Teie mõtted rehabilitatsiooni teoreetiliste lähtekohtade osas · Kas tunnete seoste tugevust/nõrkust teooria ja praktika vahel? · Portfooliosse märksõnad teooriate ja rehabilitatsiooni seoste kohta. Rehabilitatsiooni alaliigid: Rehabilitatsiooni üldmõiste alla mahuvad mitmed alaliigid (nt töö- ja kutsealane rehabilitatsioon, psühhosotsiaalne rehabilitatsioon, meditsiiniline rehabilitatsioon, hariduslik rehabilitatsioon jm). Mõisted meditsiiniline rehabilitatsioon, kutsealane rehabilitatsioon, hariduslik rehabilitatsioon jne tähendavad ennekõike seda, et rehabilitatsiooni peamiste, sotsiaalsete, eesmärkide saavutamiseks kasutatakse meditsiinilisi ja/või hariduslikke vahendeid, meetodeid, teenuseid jms, mis on vajalikud konkreetsele inimesele. Töö- ja kutsealane rehabilitatsioon
Emotsioonide funktsioonid on vaimsed ning on seotud tunnete ja mõtlemisprotsesside afektiivsete komponentidega. 9. Õppimise erinevaid käsitlusi (nt biheivioristlik, kognitiivne). 10. Isiksuse erinevad käsitlused (psühhodünaamilised teooriad, tunnusjoonte teooriad, kognitiiv-käitumuslikud teooriad, humanistlikud- fenomenoloogilised teooriad) . Erinevad intelligentsusteooriad. 11. Areng. L. Kohlberg kõlbelise mõtlemise areng, E.Erikson psühhosotsiaalne areng, J. Piaget kognitiivne areng. 12. Agressiivsus, isiksuse patoloogia (mis on norm?), hoiakud (komponendid, funktsioonid); suhted ja grupid: atraktiivsus, konformsus, sotsiaalsed grupid
enesedistsipliin, reeglid, laste kognitiivne võimekus, sünnipärane uudishimu). Rousseau (looduse ja inimühiskonna mõjud vastandlikud, lastel oma viis näha ja tunda; arengustaadiumid – imikustaadium, varane lapsepõlv, hiline lapsepõlv, noorus). Psühhodünaamiline/psühhoanalüütiline paradigma. Sigmund Freud (struktuurne isiksuseteooria – id, ego, superego; psühhoseksuaalsed arenguastmed). Erik Erikson – psühhosotsiaalne arenguteooria; tähtsaim isiksuse komponent ego, ego – analüütiline lähenemine, Alfred Adler – teleoloogia, lapse (varased) suhted oma vanematega. Margaret Mahler – arengu etapid (normaalne autism, normaalne sümbioos, eraldumine ja individuatsioon; eristumine, harjutamine, lähenemine, emotsionaalse objekti konstantsus ja individuaalsus). Biheiviorism. Watson – inimkäitumise põhjuseks on tingimine ja õppimisprotsessid, klassikaline tingimine.
Mari-Liis Männik Laste psühhosotsiaalne areng Mitmed sotsiaalteoreetikud (Beck, Lash, Giddens et al., 2001) on välja toonud selle, et kaasaegses ühiskonnas defineerivad noored ennast isiklike tarbeesemete ja tegevuste kaudu. Noored tarbivad enamjaolt isikliku heaolu nimel, väärtustatakse rahulolu ja naudingut, mida saadakse tarbimise käigus. Lisaks määrab ära tarbimine noorte arvates nende sotsiaalse kuuluvuse (Keller & Kalmus, 2007). Sotsiaalse kuuluvuse kohta tooksin välja ka veel selle, et mida vanemaks saadakse, seda
nende vastu. täiskasvanuiga) Väga oluliseks muutuvad suhted eakaaslastega (samasoolised sõbrad). Tekivad armumised, Oluline, kas inimene on rahul oma elatud eluga. Kas seksuaalsuhted. Vajalik saavutada ka seksuaalne on saavutanud enda jaoks tähtsad eesmärgid, identiteet. millise hinnangu ise oma elule annab. Psühhosotsiaalne areng Moraalne areng (Kohlberg) Erik Erikson • Erik Erikson's 8 stages of development • Seostub nii kognitiivse, psühhosotsiaalse kui ka emotsionaalse arenguga! https://youtu.be/dGFKAfixHJs • Moraalne areng hõlmab muutusi: arusaamades, mis on
TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR Alushariduse osakond LÕ-11 Miroslava Karlova Millega peab õpetaja arvestama laste arendamisel ja kasvatamisel Essee Juhendaja: Gerta Sooserv Tallinn 2010 ESSEE Millega peab õpetaja arvestama laste arendamisel ja kasvatamisel Mis tähendab sõna "areng"? Mis on lapse kasvatamine? Mida peab teadma õpetaja, kui ta tegeleb lastega? Mida tema peab arvestama, et ta saaks paremini kasvatada meie tuleviku? Mis mõjub lapse arengule ja kasvatamisele? Sellest ma tahan kirjutada oma esses. Areng on organiismi kasvamine ning muutumise protsess, mis algab munaraku viljastamiseks ja kestab kuni indiviidi surmani. Inimeste arengus toimuvad kõige suuremad muutused sünnieelsel perioodil, imikueas ja lapsepõlves. Lapse arengus leiavad asset n...
1 1. Sotsiaaltöö tegevusalad jagunevad kolmeks grupiks: ennetav (päevahoid, kooli sotsiaaltöö, noorsootöö, andragoogika, töö eakatega), integreeriv (puuetega inimesed, migrandid, kasvatusmajad, pagulased, töötud), rehabiliteeriv (kohanemisraskustega inimesed, vangid kriminaalhooldusalused, vaimse tervise häiretega inimesed, pikaajalised töötud). 2. Sotsiaaltoetused: olemus- professionaalne lähenemine inimese elukeskkonna ja heaolu paremaks muutmiseks. Funktsioon- leevendada inimeste rahamuresid, toetada inimesi igal elu astmel, pakkudes just selleks õiget toetust just sel hetkel, kindla asja jaoks. liigid- toimetulekutoetus, lapsetoetus, eluasemetoetus, töötutoetus, lapsehooldustasu, üksikvanema lapse toetus, matusetoetus, transporditoetus puudega inimesele, koolitoetus, paljulapseliste perede toetus, elluastumistoetus, lapsendamist...
ohvritele kaasa tundma harjutamine vastavasisuliste filmide vaatamine ja kirjanduse lugemine, et pedofiil teaks, mis tunne on ohvril. Ravimitest on ainuke usaldusväärne ravimirühm antiandrogeenid, mis suruvad maha pedofiilseid tunge. Ravimeid kasutatakse väärkäitumise ravimiseks, seksuaalse iha, fantaasiate, võimekuse, käitumise ja meessuguhormoonie aktiivsuse vähendamiseks. Kontrollimine, nõustamine ja psühhosotsiaalne ravi peaksid olema kasutusel paralleelselt ravimitega. Ravi tulemust on raske tõlgendada: uuringud pigem hõlmavad laste tülitajaid või seksuaalkurjategijaid laiemalt kui pedofiile. Vahistamised ja ülestunnistused ei pruugi näidata korduvate kuritegude tegelikku arvu. Samas näib ravi siiski tulemusi andvat. 43 uuringu metaanalüüsi tulemused näitavad, et umbes nelja-aastaste perioodide järel vähendas kognitiivne käitumisteraapia seksuaalkuritegude retsidiive 17%-lt 12%-ni
rohkem sõpru ja paremad sotsiaalsed suhted, suurem sissetulek, nad saavad tööga paremini hakkama, on tihedamalt seotud ümbruskonna elanikega ja hõivatud vabatahtliku tegevusega. Rahulolu – aspekt, kus inimene saab ise mõjutada, kas lõpptulemus on positiivne või negatiivne ehk kas inimene tunneb end õnnelikuna või mitte. Rahulolu eluga sõltub otseselt sellest, milliseid eesmärke ja soove inimene endale seab. 24. Psühhosotsiaalne, psühholoogiline ja subjektiivne heaolu – sarnasus ja erinevus. Subjektiivne heaolu sõltub inimese väärtushinnangutest ja ootustest elukvaliteedile. Kognitiivne aspekt – rahulolu; emotsionaalne aspekt – õnnelikkus; globaalne mõõde – elukvaliteet; tunnetatud sidusus. Psühhosotsiaalne heaolu on 1) … näitaja, mille abil väljendatakse kokkuvõtlikult inimese vaimset ja sotsiaalset tervist või seda, kas tal on hea olla.
saamiseks. Läbi selle töötaja mõistab oma väärtust organisatsioonis ja oskab anda rohkem oma töös. Töötaja teeb oma tööd parema meelega ja tulemuslikumalt. Tema teadlikkus ja hea teenindamine tagab nii organisatsiooni kui ja väliskliendi rahulolu. 6 II.SISEKLIENDI TEENINDUSE ANALÜÜS OMA ASUTUSES. -------------- Eesti on mittetulundusühing, mille töö põhisuunaks on HIV-positiivsete ja uimastisõltlaste psühhosotsiaalne abistamine. ----------------- Eesti on loodud ----------------- abiga oktoobris 2002. Meie ema- organisatsioon alustas oma tööd Stockholmis rohkem kui 20 aastat tagasi pakkudes abi uimastisõltlastest HIV-positiivsetele kodututele. -----------------tüüpiliseks kliendiks on HIV-positiivne uimastisõltlasest, kinnipeetav/endine kinnipeetav, lõpetamata haridusega, töötu, vene keelt rääkiv ning tihti ka kodutu inimene. Kuid lisaks sellele
EGO poolt kontrollitud ja ratsionaalne - rõhutab, et EGO on kõige olulisem ; inimene peab selleks, et kohaneda ja toime tulla, tajuma maailma reaalsust - Erikul oli lai silmaring kuna reisis palju. Õppimises oli ääretult laisk. Kuid talle meeldis erinevate inimestega kohtuda jms. - arendas edasi Freudi teooriat Tähtsaim isiksuse komponent ego. Ego -Analüütiline lähenemine. Psühhosotsiaalne arenguteooria (Orienteeritud ühiskonnale) Ego on kõige olulisem, tähtsuselt järgmine on Superego. Ego suhestumine keskkonnaga on liikumapanev jõud arenguks. Selleks et kohaneda ja toime tulla, peab tajuma maailma reaalsust. Inimene on ühiskonna produkt. Areng toimub astmete kaupa, igal astmel lahendab ühe konflikti/kriisi. Igal astmel on mingi sotsiaalne konflikt, mis tuleb lahendada. Täielikku valmisolekut ei ole, vaid on piisav valmisolek.
Psühholoogia koolieksam Kordamisküsimused 1.Psühholoogia on teadus, mis käsitleb psüühikat ja käitumist ning nendevahelisi seoseid. Psyche- hing,vaim; Logis-teadus (hingeteadus). 2.Psüühika on inimese sisemaailm, tema hingeelu, see on aju omadus peegeldada ümbritsevat tegelikkust. Psüühilised protsessid, seisundid ja omadused kokku moodustavad psüühika. Psüühika jaguneb: ·Teadvus-inimestel ·Alateadvus- ei jõua teadvusesse ·Eelteadvus 3.Psühholoogia harud Teoreetiline haru- üldpsühholoogia, sotsiaalpsühholoogia, psühhiaatria, arstiteadus. Rakenduslik haru- tehnopsühholoogia,tööstuspsühholoogia,organisatsioonipsühholoogia, kasutavad psühholoogia teoreetilisi teadmisi konkreetses praktilises valdkonnas. Üldpsühholoogia, perekonnapsühholoogia, parapsühholoogia, tööpsühholoogia, diferentsiaalpsühholoogia, sotsiaalpsühholoogia. Rakenduslik e. Praktiline psühholo...
Skisofreenia Ajalugu Haigust, mida tänapäeval vaadeldakse skisofreeniana, kirjeldas esimesena Emil Kraepelin 1896. aastal. Kui enne Kraepelini olid tuntud mõisted katatoonia, hebefreenia, varajane nõdrameelsus, siis Kraepelin ühendas need ühtseks nosoloogiliseks ühikuks ja nimetas seda dementia praecox'iks (varajane nõdrameelsus). Tänapäevase nimetuse, skisofreenia, võttis kasutusele Eugen Bleuler 1908. aastal. Haiguse nimetus on tuletatud kolmest osast: schizo - killustumine, lõhestumine ja phren - hing ja ia suffiks, tähistamaks haigust, patoloogilist seisundit. Skisofreenia on psüühikahäire, millele on omased häired tajumises, mõtlemises, tundeelus ja tahteelus. Halvenenud on ka mälu. Intellekti skisofreenne protsess märgatavalt ei mõjuta. Skisofreenia tekke ja kulu seaduspärasused on hoolimata intensiivsetest teaduslikest uuringutest jäänud seni selgusetuks. Oluline roll skisofre...
Psühholoogia mõiste Psühholoogia on teadusharu, mille sisu ei ole üheselt defineeritud. On mitu laialt levinud määratlust: 1) psühholoogia on teadus, mis uurib psüühikat; 2) psühholoogia on teadus, mis uurib käitumist ja psüühilisi protsesse; 3) psühholoogia on teadus, mis käsitleb vaimseid protsesse ja käitumist ning nendevahelisi seoseid. Psühholoogiaks nimetatakse tavakeeles ka: 1) Mitmesuguseid arvamusi psüühika kohta, sõltumata nende teaduslikkusest; 2) Kõike psühholoogide tegevusega seonduvat; 3) Mingi teatud inimese või raamatutegelase psüühika eripärasid. Teoreetilised suunad 1)Psühhodünaamiline psühholoogia- esindajad rõhutavad eelkõige varajaste eluaastate mõju isiksuse arengule ja alateadvuse mõju käitumisele. Selle lähenemissuuna algatas Sigmund Freud kasutas võtet - vabade assotsiatsioonide meetodit - st patsient ütles, mis tal pähe tuli(ka mõttetusi), Freud aga kuulas teda ja analüüsis ilmnenud assotsiatsioone. T...
Ptk 3 psühholoogias + konspekt Inimese areng areng- süstemaatilised muutused munaraku viljastumise hetkest surmani. sellega tegeleb arengupsühholoogia. genotüüp, fenotüüp, polügeensus sünnieelne areng (u 40 nädalat. kolm perioodi: I eostumisperiood u 2 nädalat II embrüonaalperiood 8 nädala lõpuni III looteperiood sünnini kaks esimest perioodi kõige tähtsamad, kõik kehaorganid kujunevad välja. kui emal punetised, siis laps sünnib väärarenguga. vastsündinu hakkab 26ndal rasedusnädalal emahäälele reageerima. ka ema lõhna tunneb laps ära. vastsùndinuid paeluvad inimnäod. vastsündinud on lühinägelikud. vastsùndinul on kaasasündinud refleksid, osa on sellised, mis jäävad alles, nt pupillrefleks, osa on sellised, mis kaovad ära, nt haaramisrefleks viiekuuselt ja ujumisrefleks kuue kuuselt. reflekside puudumine -> kns-i kahjustus lapsel on veel kõndimis, ehm...
kindlustundes tulla toime emotsionaalne tervis, mis tähendab võimet väljendada oma tundeid, arendada suhteid teistega, tunda heasoovlikkust ja armastust ning vastata samaga sotsiaalne tervis – avaldub tundes ja teadmises, et last toetavad vanemad, sõbrad, et ta on kaasa haaratud tegevustesse ja mängudesse. Eelnimetatud on individuaalse või isikliku tervise osad. Füüsiline ja psühhosotsiaalne keskkond, kogu ühiskond laiemalt, omavad mõju igaühe, sealhulgas koolieeliku tervisele. Nii nagu hiljem kool, ka tervistedendav kool, on lasteaed noore (väikese) inimese jaoks keskkond, mis avaldab tema kujunemisele tohutut mõju. Erinevus on ehk selles, et koolis käib laps enam aastaid, kuid lasteaias viibib pikema osa päevast. Liiatigi on keskkonna mõju väikese lapse arengule väga määrav. (M.Maser & L.Varava, 2003) Tervise mõjurid
KEEL on inimesele omane häälikutel rajanev hierarhiliselt organiseeritud märgisüsteem. *KEEL ja KÕNE (suuline ja kirjalik) KEEL on: - konstruktiivne ja loov - struktueeritud - mõtestatud - osutav - inimeste vaheline suhtlemine Retseptiivne kõne – saame aru Ekspressiivne kõne – seletame KEELE STRUKTUUR - foneemid: eristatavad heli kategooriad (väikseim tähendusega häälikuüksus õ) - morfeemid: väiksemad tähendust kandvad keeleühikud (nt ba, da) - sõnad - fraas - lause KEELE SISU *leksikaalne *semantiline *süntaktiline SÕNADE TÄHENDUS - mõiste - kategooria - klassifitseerimine - kognitiivne ökonoomia MÕTETE ESITAMISE KOLM TASET - superordinaalne - baastase - subordinaalne DEFINEERIVATE TUNNUSTE TEOORIA - algelemendid: tunnused (kõikidel objektidel, mida tajuma, on teatud tunnused) - sefineerivad tunnused: tarvilikud ja piisavad määramaks mõistet - objekti kuulumine mõiste alla kindel ja selge - mõisted asetsevad hierarhiliselt PROB...
Sellisest heaolu tähendusest lähtusin oma kirjutises ka mina. Toimetulek on eelmisega võrreldes samavõrd sagedasti kasutatav, ent paraku ka samavõrra abstraktne mõiste, mis on alati seotud kindla aja ja kohaga (nagu mõistagi kaheaolu). Laialt on levinud toimetuleku määratlusednagu ,,võime probleemidega toime tulla". Sellisest arusaamast lähtuvalt on toimetulekut muu seas defineeritud ka sotsiaalhoolekandeseaduses (,,toimetulek on isikuvõi perekonna füüsiline või psühhosotsiaalne võime iga päevases elus toime tulla"). Psühholoogias käsitletakse toimetulekut kui hakkama saamist stressiolukordades; kognitiivset ja käitumuslikku pingutust väliste või sisemiste nõuete ning nendevaheliste konfliktidega toime tulla. Toimetulek viitab ebameeldivuste, hirmude jt. negatiivsete emotsioonide ületamise viisile, muutusteleinimeste hinnangutes. Edukas toimetulek suurendab eneseteadlikkust ja sisemist kontrolli.
puhastamiseks.Sideme vahetamine peab alati olema näidustatud. Keskkonnafaktoreid hinnatakse lamatistega ja lamatistest ohustatud patsientidel.Tehakse kindlaks koormuse ja rõhu jaotus kudelele, hõõrdumine ja nihkepinge kudedele. Haava paranemist soodustavad ühtlane temperatuur haavas, haava küllaldane niiskus ja happeline keskkond haavas. Psühhosotsiaalsed faktorid haavaga patsiendi hindamisel. Psühhosotsiaalne hindamine on oluline selleks, et selgitada välja patsiendi ja hooldaja motivatsioon ravireziimiga toimetulekuks. Hinnatakse patsiendi : Vaimset seisundit, võimet õppida, õppimisstiilile ja õppimisbarjääre. Depressiooni esinemist. Sotsiaalse toetuse olemasolu. Alkoholi tarvitamist või ravimsõltuvus. Väärtushinnanguid ja elustiili. Seksuaalelu Stressoreid. Haava hindamise sagedus. Kõiki patsiente hinnatakse pöördumisel. Kui haige on ägeda haigestumisega või
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
