Ettevõtluse õppesuund Väikeettevõtlus TÖÖTUS EESTIS Referaat Kuressaare 2010 Sisukord Maal on naiste ja meeste töötuse erinevus mitmekordne.....................................................................3 Töötute arv muudkui kasvab ja kasvab................................................................................................4 Mitte-eestlaste töötus on peaaegu kaks korda kõrgem ........................................................................5 Kokkuvõte............................................................................................................................................6 Kasutatud kirjandus..............................................................................................................................7 Maal on naiste ja meeste töötuse erinevus mitmekordne
SKP muutus Eesti (%) 24 8,4 -22,9 0,5 14,9 0,3 9,3 Töötus Brasiilias (%) 8,1 7,1 8,3 7,9 6,7 6,1 5,9 Inflatsioon Brasiilias (%) 3,6 5,7 4,9 5,0 6,6 5,4 6,2 SKP muutus Brasiilia (%) 11,6 20,1 -2,8 31,4 17,2 -8,6 -1,8 SKP, inflatsioon ja töötus on omavahel seotud ning kui üks näitaja muutub, siis muutuvad ka teised näitajad. SKP ja töötus on omavahel seotud Okun’i seaduse kaudu, mille kohaselt tööpuuduse 1% vähendamine toob kaasa SKP 3% kasvu. Inflatsiooni ja töötuse vahel eksisteerib kahanev võrdeline seos. Inflatsioon on üldiselt nendel perioodidel madal, kui töötus on suur ja kui inflatsioon on kõrge, siis tavaliselt on töötus väike. Seega on inflatsioon ja töötus omavahel seotud Phillipsi kõvera kaudu
aastaks oodatakse majandusanalüütikute prognooside kohaselt 6,75%-list langust. Töötuse tase on tõusnud hüppeliselt 2007 aasta 4,6 %-lt 2009 aasta ca 12 %-le, mis on omakorda mõjutanud paljusid immigrante riigist lahkuma (vt. ka alapeatükki ,,Tööturu olukord"). Majandusanalüütikute hinnangul peaks olukord hakkama näitama taastumise märke 2010 aastast ja täielikult stabiliseeruma 2015 aastaks. Majanuse põhinäitajad · 1990 SKP 7,7 Töötus 12,9 THI 3,3 · 1991 SKP 1,6 Töötus 14,7 THI 3,1 · 1992 SKP 3,6 Töötus 15,1 THI 3,1 · 1993 SKP 2,3 Töötus 15,7 THI 1,5 · 1994 SKP 5,9 Töötus 14,7 THI 2,2 · 1995 SKP 9,6 Töötus 12,2 THI 2,6 · 1996 SKP 8,1 Töötus 11,9 THI 1,6 · 1997 SKP 11,5 Töötus 10,3 THI 1,5 · 1998 SKP 8,4 Töötus 7,8 THI 24 · 1999 SKP 10,7 Töötus 5,7 THI 1,6
Töötus. Autorid: Triinu Habakuk, Kai Õunapuu Madis Mustasaar, Sven Meltsas. Mõiste töötus tähendab ühelt poolt tööpuudust kui sotsiaalset nähtust, teisalt aga tööeas töövõimeliste ja tööd teha tahtvate isikute töötaolekut. Töötus e tööpuudus esineb ühiskonnas siis, kui inimesed, kes soovivad ja suudavad olemasoleva palgataseme juures tööd teha, ei ole võimelised leidma sobivat tööd. Tööjõu-uuringuga kogutakse andmeid Eestis alaliselt elavatelt tööealistelt isikutelt, s.o 1574- aastastelt elanikelt. Juhusliku valiku teel valitakse 2000
SKT arvutamine Tootmise meetod (kogu toodangu arvutamine) Tarbimismeetod + eratarbimine + investeeringud + valitsuskulutused + netoeksport Sissetulekumeetod + palgad + kasumid + maksud + amortisatsioon Töötus Töötus ehk tööpuudus on aktiivselt tööd otsivate, kuid seda mitte leidvate, üle 16-aasta vanuste indiviidide osakaal kogu tööealistest elanikkonnast. Töötuse liigid - vabatahtlik töötus - sunnitud töötus - siirdetöötus - struktuurne töötus - tsükliline töötus
Sel juhul on noortel võrdlemisi raske tööd leida, kuna nende töökogemus on tihti väike (pärast gümnaasiumi või kõrgkooli lõpetamist). Ka tööandjate juures on märgata kitsarinnalisust ei soovita palgata töö kaotanud inimest, kuna arvatakse, et nende võimekus tööd teha on mingisugustel põhjustel langenud. Riigile on töötusega toimetulek raske, kuna töökohtade olemasolu sõltub enamasti eraettevõttetest, kelle tegevuse kontrollimine ei kuulu riigi pädevusse. Indiviidi töötus põhjustab riigile mitmeid probleeme: lisakulutused toetuste näol, väiksem maksulaekumine, salakaubandus, võimalikud rahutused, väljaränne. Kõik see mõjutab riigi majandust, kuna riigikassasse laekub vähem makse. See omakorda mõjub halvasti toetuste maksmisele, tervishoiukulutustele ja haridusele. Leian, et töötus on riigi jaoks surnud ringi taoline probleem. Töötuse protsent tuleks hoida võimalikult madal, soodustades uute töökohtade teket nii avalikus kui erasektoris.
Tööpuudus Loomulik tööpuudus ● Loomulik tööpuudus: ○ Pikaajaline keskmine töötuse trend. ● Languse ajal tegelik töötus on kõrgem loomulikust tööpuudusest. ● Kasvu ajal vastupidi MUDEL Tähistused: L= Tööjõud E= hõivatute arv U= Töötute arv U/L= töötuse määr Eeldused: 1.L on fikseeritud. 2.Jooksva kuu jooksul, s= lahkumise määr (rate of job separations), Osa hõivatutest, kes töölt lahkuvad( mitu inimest hõivatutest lahkub) f= töö leidmise määr (rate of job finding), Osa töötutest, kes leiavad tööd( kui suur osa töötutest leiab töö) s ja f on eksogeensed
mis on tööturul vajalikud. Tööpuudus väljendab seda osa tööjõust, kes soovivad töötada, kuid ei suuda leida sobivat tööd. Isik klassifitseeritakse töötuks, kui ta ei töötanud kogu arvestusnädala jooksul on aktiivselt tööd otsinud eelneva nelja nädala jooksul on võimeline kohe tööle asuma. Tööpuuduse klassifitseerimine Friktsionaalne ehk siirdetöötus 1. Ümberõppest tingitud siirdetöötus 2. Töötajate voolavusest tingitud töötus Sesoonne töötus Tööpuuduse klassifitseerimine Struktuurne töötus 1. Demograafiline töötus 2. Hariduspoliitikast põhjustatud töötus Vastata küs. Õppida (eksamiks) 3.Kapitali puudumisest tingitud töötus 4. Regionaalne töötus Tööpuuduse klassifitseerimine Loomulik töötus eksisteerib täistööhõive korral ja sisaldab endas friktsionaalset ja struktuurset töötust, määraks on 5-6%, jaguneb:
b. Fikseeritud vahetuskurss – rahasüsteem, milles keskpank on sidunud koduse raha väärtuse mõne teise valuuta väärtusega või väärismetalli kogusega. 21. Mis on devalveerimine ja mis revalveerimine? a. Devalveerimine – alandatakse oma valuuta väärtust välisvaluutades. b. Revalveerimine – fiks. vahetuskursi muutmine, mille tulemusel riigi valuuta väärtus tõuseb. 22. Selgita mõisteid: heidutatud töötus, hooajaline töötus, Phillipsi kõver, siirdetöötus, struktuurne töötus, tsükliline töötus, tööhõivemäär, tööjõus osalemise määr, töötuse loomulik määr, tööjõud ja töötus. Heidutatud töötus - lõpetanud tööotsingu, kuna nad on veendunud, et ei suuda leida sobivat töökohta. Heidutatud töötajaid ei loeta statistikas töötuteks, kuna nad ei vasta töötu teisele tingimusele: nad ei otsi aktiivselt tööd.
töötus on ka riigi problem Iga inimene vajab tööd, et ühiskonnas hakkama saada ja sellepärast on töö leidmine ja tööturul konkureerimine kahtlemata iga inimese jaoks väga oluline ja mööda pääsmatu etapp. Kuid, kas töötus on ka riigi probleem ning mis moodi mõjutab töötus riiki? Mida saab riik ette võtta tööpuuduse vastu ? Ma leian, et tööl käimine on iga tööealise isiku kohustus Kuna töölkäimisega kaasnevad ka muud kohustused. näiteks ei ole võimalik toime tulla laste kasvatamisega, mis on kindlasti iga lapsevanema kohustus, kui ei ole püsivat sissetuleku allikat. Töötus peaks olema riigi jaoks kõige suurem probleem. Kui tööpuudus kasvab massiliselt on
buumiajal tõusis Eestis inflatsioon kõrgustesse. Eesti majandusbuumi ja hiljem -kriisi põhjuseks oli kinnisvara hinnatõus. 2009.aastal kui majanduskriis algas, oli Eesti inflatsioon äärmuslikult madalale langenud. Näiteks kinnisvara kaotas veerand kuni pool oma väärtusest. Itaalias on inflatsioonimuutused toimunud sama mustriga kui Eestis, kuid palju väiksemates ulatustes. Üks olulisemaid majanduspoliitilisi näitajaid, millel on seos inflatsiooniga, on töötus. Samas 2009. aastal, kui inflatsioon langes rekordiliselt madalale, tõusis töötuse määr peaaegu kaks korda. TÖÖTUS(%) 2007 2008 2009 2010 Eesti 4.7 5.5 13.8 16.9 Taani 3.8 3.3 6.0 7.4 Võrdlus Eesti ja Taani tööpuuduses 2007-2010 Eestis tõusis töötus 2009 ja 2010
(Ibid) Töötuna arvelolek lõpetatakse, kui isik (Teenused töötule... 2011): katkestab tööotsingu rohkem kui 30 päevaks; jõuab vanaduspensioniikka või talle on määratud ennetähtaegne vanaduspension; teist korda keeldub pakutud sobivast tööst või tööturukoolitusest; katkestab tööturukoolituse tööhõiveameti nõusolekuta; saab tööturutoetust või käesoleva seaduse § 3 lõike 4 punktides 14 loetletud juhtudel. Paljude inimeste jaoks on raske uskuda, et töötus on just tihti madalate palkade põhjustajaks. 1980ndate alguses esines samuti ülemaailma tööpuudus ning kui sellest tekkis pikaajaline töötus, siis oli olukord juba kriisi ääre peal. (Rampell 2011) Samas erinevate uute muudatuste ja seaduste täideviimine võib endaga kaasa tuua veelgi suurema kriisi. 1.3. Teenused töötule ja tööotsijale Tööturuteenus on teenus, mida osutatakse töötule ja tööotsijale töö leidmiseks ja
Minu viimane kokkupuude bardakiga. Paljud inimesed sageli ei tea, mis on bardakk. Minu arvetes, see on samasugune, kui sotsiaalsed probleemid, nagu vaesus, töötus, kuritegevus, narkotikuumid ja muidugi ülemaailmne majandus kriis. Kui keegi mainib neid sõnu, mulle meenuvad järgmised mõisted, nagu segadus, korralagedus ning kaos. Need sõnad, ma tean, ei oska ehmatust pole põhjusta. Sajad inimesed kogu maailmas seisavad iga päeval erinevate sotsiaal probleemide ees, aga vaatamata sellele, kõik nad on erinaevad. Näiteks ülemaailmne majandus kriis. Ma arvan, et ei ole maailmas inimesi, keda see ole ei puudutanud. Ka mina sain seda tunda.
PALGAARVESTUSE TABEL 01.09 OÜ Kallis Mahaarvamised Kuu norm. Tegelikud Arvestatud Töötus- Kogumis- Töötus- Nimi Kuupalk Päevad tööpäevad palk Tulumaks kindlustus pension Kokku Väljamaks Sotsiaalmaks kindlustus 0,21 0,006 0,02 0,33 0,003 Aime 14 000 21 12 8 000 1 197 48 1 245 6 755 2 640 24 Jüri 12 000 21 9 5 143 601 31 632 4 511 1 697 15 Kalle 10 000 21 5 2 381 25 ...
PALGA TEISENDAMINE BRUTOST NETOKS Tulumaks 21,0% (2006. aastal 23 %) Töötuskindlustusmaks, töövõtja osa 2,8% Töötuskindlustusmaks, tööandja osa 1,4% Kogumispensioni II sammas 2,0% Sotsiaalmaks 33,0% Maksuvaba miinimum kuus 2 250 kr Brutopalk 10 800 kr Tulumaksu- Töövõtja Tööandja Kogumis- vaba Töötus- töötus- Kogumis- Maksu- töötus- Sotsiaal- pension miinimum kindlustus Brutopalk kindlustus pension vaba kuus Tulumaks Netopalk kindlustus maks Palgakulu ja ja ja 10 800 302 216 2 250 1 687 8 595 151 3...
Nagu me kõik teame, on majandus väga lai mõiste. Rääkides majandusest võime selle all mõelda paljusid erinevaid asju nagu näiteks siseturgu, eksporti, ostusuutlikust ja muud sellist. Just selle pärast on mitmetel inimestel raske mõista, mis toimub hetkel riigis või maailmas, kui uudistes öeldakse, et hetke majandusseis on halb. Lihtinimesele ei ütle see eriti palju. Kuid üks asi, mis siiski näitab väga hästi ära, kuidas riigi majandusel läheb, on töötus. Suur töötus riigis näitab väga hästi ära, et kõik siseriiklikud ning majandusalased asjad pole korras. Töötus on olnud ka väga kuum teema viimastel aastatel Eestis ning usun, et see on siiski tähtis teema ka siiamaani. Järgnevalt proovingi välja tuua, kuidas on töötus Eestis viimastel aastatel muutunud. 2008 aasta lõpus tabas tervet maailma majanduslangus, mis mõjutas tugevalt ka Eesti majandust. Inimeste ostusuutlikus langes ning hinnad tõusid. Paljud firmad
1999 2000 2001 Mitte-eestlaste ja noorte töötus võrreldes keskmise töötuse määraga 30 25 20 15 10 5 1Q-97 4Q-97 1Q-98 3Q-98 4Q-98 3Q-99
11. Miks toetavad ametiühingud enamasti palga ja töö jaotamise programme? 12. Oletagem, et 100 kroonise tunnipalgaga töökoha leidmise tõenäosus kahe nädala jooksul on 50% ja 80 kroonise töökoha leidmise tõenäosus sama aja j jjooksul on 80%. % Kas oleks kasulikum vastu võtta 70 kroonine pakkumine, või oodata veel uusi pakkumisi? 13. Tsükliline töötus: a)) on töötus, tööt mida id põhjustab õhj t b ttarbijate bij t vajaduste j d t muutused; t d b) onontöötus töötusmis misesineb esinebmajanduslanguste majanduslangustevõi võikriiside
Tänase Eesti kõige suuremaks probleemiks on tööpuudus ja väikesed palgad. Enne 2008. aastat, kui Eestis oli majanduskasv märgatav, siis tööd oli palju ja pidevalt vajati tööjõudu juurde. Vaatamata sellele, et Eesti Panga prognoosi kohaselt on 2010. aastast alates majandus tõusulainel1, on töötuse määr olnud kõrgel. Suurimaks probleemiks on pikaajaline tööpuudus ja selle kasv. Pikaajaline tööpuudus on suur probleem, millega puutuvad kokku paljud riigid. Pikka aega kestev töötus toob endaga kaasa raskeid tagajärgi nii töötule endale, tema perekonnale kui ka ühiskonnale tervikuna. Mida kauem vältavad tööotsingud, seda keerulisem on töötul uut töökohta leida. On hulk sotsiaalseid ja majanduslikke põhjuseid, miks peaks pikaajalise töötuse kasvu pärast muret tundma. Antud töö eesmärk on analüüsida töötuse kasvu algprobleeme ning pikaajalise töötuse põhjustavaid tegureid. Samuti anda võimalikud parimad lahendused antud probleemi lahendamiseks.
2 Isik, kes ei ole tööga hõivatud, kuid soovib rakendust leida, otsides aktiivselt tööd ja on valmis töö leidmisel kohe ka tööle asuma, klassi tseeritakse Complete Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni ILO reeglite kohaselt heitunud isikuks. Mark 1.0 out of 1.0 Select one: True False Question 3 Mittevabatahtlik ehk sunnitud töötus on olukord, kus tööotsijad võiksid kiiresti leida tööd, kuid nad otsivad edasi parema palga ja tingimustega töökohta. Complete Mark 1.0 out of 1.0 Select one: True False Question 4 Heitunud ja „mustalt“ töötajate arvu kasv suurendab otseselt ka töötusemäära näitajat. Complete Mark 1.0 out of 1.0 Select one:
Registreerimine võib anda mitmeid hüvesid, nagu töötu abiraha, võimalus osaleda mitmesugustel koolitustel, haiguskindlustus jpm. Samas esitab riik töötutele ka mitmeid nõudmisi, näiteks kohustus teatud tööpakkumised vastu võtta või kursustel osaleda. Nendel ja muudel põhjustel kõik töötud ennast ei registreeri, lisaks ei ole kõik registreeritud töötud rangelt võttes töötud ja seega erineb registreeritud töötus tegelikust. 7 TÖÖTUSE STATISTIKA Tänavu I kvartalis oli töötuse määr 4,2%, teatab Statistikaamet. Eelmisel aastal vähenes töötus järjepidevalt -- kui I kvartalis oli töötuse määr 5,3%, siis aasta lõpus langes see 4,1%-ni. Tänavu I kvartalis jätkus töötuse vähenemise tendents ainult meeste seas, naiste olukord tööturul halvenes. Naiste töötuse määr kerkis I kvartalis 4,8%-ni ja oli meeste tööpuudusest suurem
Töötus on ka riigi probleem Töötus on ka riigi probleem. Iga inimene vajab tööd, et ühiskonnas hakkama saada ja sellepärast on töö leidmine ja tööturul konkureerimine kahtlemata iga inimese jaoks väga oluline ja mööda pääsmatu etapp. Tänapäeval on eluga toimetulek välismaal lihtsam. Paljud noored on tööpuuduse tõttu Eestist välismaale tööle läinud. Parema meelega oleksid nad kindlasti kodumaal, kuid siinsete palkadega ei ole võimalik ära elada. (Tihtipeale pakub välismaal tööandja lisaks töökohale ka elukohta). Väikese palga ja kõrgete üürhindadega ei olegi mõtet Eestis töötada. Välismaal saab sama töö eest rohkem palka ja raha jääb ka üle. Lisaks on välismaal odavamad osad toidukaubad ning elektroonika. Tänu sellele, et noored lähevad Eestist minema, väheneb ka rahvaarv, mis on järgmine probleem meie riigis. Ja nii tekibki ühest probleemist järgmine. Töötus peaks olema riigi jaoks kõige suurem probleem. Kui töö...
to save - APS), mis näitab mitu protsenti kasutatavast tulust säästetakse. Keskmine säästmiskalduvus on valemina väljendatav järgmiselt: Yd S APS = Sarnaselt tarbimise piirkalduvusele saab leida ka säästmise piirkalduvuse (marginal propensity to save - MPS), mis näitab kui suur osa kasutatava tulu ühest lisaeurost säästetakse 9.Selgita mõisteid: heidutatud töötus, hooajaline töötus, Phillipsi kõver, siirdetöötus, struktuurne töötus, tsükliline töötus, tööhõivemäär, tööjõus osalemise määr, töötuse loomulik määr, tööjõud ja töötus. Heidutatud töötajad on isikud, kes on lõpetanud tööotsingu, kuna nad on veendunud, et ei suuda leida sobivat töökohta. Heidutatud töötajaid ei loeta statistikas töötuteks, kuna nad ei vasta töötu teisele tingimusele: nad ei otsi aktiivselt tööd.
NOORED TÖÖTURUL Referaat Õppejõud: SISUKORD SISSEJUHATUS Eesti hakkab noorte tööpuuduse osas jõudma paljude Euroopa riikide tasemele. Ka Eesti tööandjad on hakanud töötajates hindama stabiilsust ja kogemust, möödas on ajad, kus esmatähtsaks peeti noorust ja rikkumata mõtlemist. Töö leidmine on praegu suur probleem kesk- ja kutseharidusega noortel, kuid kasvama hakkab ka kõrgharidusega töötute hulk. Noorte töötus on sotsiaalne riskitegur nii inimesele kui ühiskonnale, mistõttu tuleb noori puudutavate probleemidega tegeleda nende võimalikult varajases staadiumis, neid ennetavalt lahendades. Oma töös üritan välja selgitada mis on noorte töötuse peamised põhjused ja milliseid võimalusi on olukorra leevendamiseks. Materjali otsimiseks kasutasin interneti ja raamatuid. 1. NOORED JA TÖÖTURG Noored inimesed on suurim väärtus tuleviku jaoks, kuid tööturupoliitika valdkonnas
??? Erinev võimekus 50X = 200 Erinev töötahe ja töö Kogemus Haridus ja väljaõpe Eesti majanduse tööjõu vajaduse prognoos (%) 2010 aasta. Juhid Ametnikud Spetsialistid Oskustöötajad Lihttöölised 11 16 28 34 11 Töötus ehk Tööpuudus Töötuse määr aktiivselt tööd otsivate, kuid seda mitte leidvate, üle 16 aasta vanuste indiviidide osakaal tööjõust. 15-74- aastaste töötuse määr % 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 14 13 10 10 10 8 6 5 Töötuse liigid Vabatahtlik töötus
Tööjõud ja töötusemäär Töötusemäära väljendatakse protsentides ja leitakse töötute arvu suhtena tööjõudu. U = (töötud / tööjõud) * 100 Tööjõud hõlmab 16-aastasi ja vanemaid inimesi, kes töötavad või on registreeritud töötutena. Tööjõus osalemise määr on protsent tööealisest rahvastikust, kes kuulub tööjõu hulka. Töötuse liigid Siirdetöötus - parema töökoha otsingutest tingitud liikumine tööturul (vabatahtlik). Hooajaline töötus - töö leidmise võimalused kõiguvad hooajaliselt. Struktuurne töötus – kitsas spetsialiseerumine ja seotus elukohaga. Tsükliline töötus
oska nad midagi oma haridusega peale hakata. Kutsekoolides tuleks õpetada erialasid, mida eesti tööturg vajab. Kuna kõik on orienteeritud raha peale, siis kutsekoolide praktikad on aegajalt sellised, et praktikalt ei saagi mingeid erilisi kogemusi, sest kellelgi ei ole aega praktikandiga tegeleda. Võibolla on siin võimalik riigil midagi ära teha. See vähendaks kutsekoolide lõpetanute töötuseprotsenti. Jah, töötus on riigiprobleem, kuid probleemi lahendamiseks tuleb teha koostööd: riik, omavalitsused, töötukassa, inimesed. Vaid koostöös on võimalik vähendada töötust. Voldemar Kolga on öelnud, et organisatsioonide vaheline koostöö on väga inimlik tegevus. Inimlikkust tuleb kogu aeg taastoota koostöö nimel tuleb pingutada.
Töötus on ka riigi probleem Tööpuudus või töötus on nähtus, mis seisneb selles, et inimesed, kes soovivad töötada, ei leia omale sobivat tööd. Sageli mõistetakse tööpuuduse all ka tööpuuduse näitajat, niisuguste inimeste osakaalu tööjõus. Töö all mõistetakse siin kas tasustatavat tööd või ettevõtlust, mitte vabatahtlikku või muud mittetasustatavat tööd. Töötus peaks olema riigi jaoks kõige suurem probleem. Kui tööpuudus kasvab massiliselt on suhteliselt ebatõenäoline, et riigi majandus ja riigi sisene heaolu
endale sobivat tööd, see näitab töötute osatähtsust tööjõu hulgas. Pärast taasiseseisvumist langema hakanud töötuse määr hakkas pärast 2008. aastat jällegi majandussurutise tagajärjel tõusma ning jätkas tõusvas joones kuni 2010. aastani. Eestis on 2011. aasta andmete järgi registreeritud töötuse määr Töötukassa andmetel 7,3 %, Statistikaameti poolt läbi viidud uuringupõhine töötus näitab aga protsentideks 13,3. Kuna majanduslik olukord on leevenenud, väheneb ka töötuse määr, kuid kas ka riik panustab sellesse probleemi piisavalt? Töötuks jäämine langetab inimese elatustaset märkimisväärselt ning mõistagi mõjutab indiviidi negatiivselt, samuti avaldab töötus suurt kahju kogu ühiskonnale. Tööpuuduse ajal ei kasuta majandus oma ressursse (tööjõudu) efektiivselt, samuti mõjub raiskamisena töötute poolt tootmata jäänud toodang
· Uusindustriaalmaa · Ekspordi põhine · 1985 - 1996 - kasv 9.4% · 1999 kasv 2.2% · Avalik sektor · SKT inimese kohta $8,700 (2008) · SKT sektorite kohta: põllumajandus (11.4%), tööstus (44.5%), teenindus (44.1%) (2008) · Inflatsioon 5.8% (2008) · Vaesus 10% (2004) · Tööjõulist elanikkonda 37.25 miljonit (2008) · Tööjõulise elanikkkonna hõive: põllumajandus (42.6%), tööstus (20.2%), Teenindus (37.1%) (2005) · Töötus 1.4% (2008) · Põhiline toodang: autod ja autoosad (11%), elektrilised masinad ja nende osad (8%), tsement, arvuti osad, mööbel, plastmass, tubakas Tai · Kaubanduspartnerid Eksport $174.9 biljonit (2008) · Peamised partnerid: USA 12.6%, Jaapan 11.6%, Hiina Rahva Vabariik 9.7%, Singapur 6.3%, Hong Kong 5.7%, Malaisia 5.1% (2007) Import $159.1 biljonit (2008) · Peamised partnerid: Jaapan 20.3%, Hiina 11.6%, USA 6
a. vabatahtlikku töötust b. siirdetöötust c. töötuse loomulikku määra d. tsüklililist töötust e. struktuurset töötust 3. Koduperenaine, kes kasvatab ka oma kahte alaealist last, kuulub a. Heitunud isikute kategooriasse b. Tööjõu kooseisu c. Töötute hulka d. Väljaspool tööjõudu olevate inimeste hulka e. ,,põrandaaluste" töötajate ridadesse 4. Struktuurne töötus kasvab, kui: a. Suur hulk üliõpilasi soovib suvevaheajaks leida tööd b. Ettevõtted pankrotistuvad majanduskriisi tõttu c. A/ü-d nõustvad madalama miinimumpalgaga d. Uute töötajate väljaõpetamise kulud on suuremad kui nende palkamisest saadav tulu e. Kasvab heitunud isikute arv 5. Töötuse sotsiaalsed kulud ei sisalda a. Valmistamata jäänud toodangu väärtust b. Loobumist edasiõppimisest raske majandusliku olukorra tõttu
3 Isik, kes ei ole tööga hõivatud, kuid soovib rakendust leida, otsides aktiivselt tööd ja on valmis töö leidmisel kohe ka tööle asuma, klassifitseeritakse Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni ILO reeglite kohaselt heitunud isikuks. Vali üks: Tõene Väär Tagasiside Heitunud isikute hulka loetakse need isikud, kes on loobunud edasistest tööotsingutest, kuna nad on kaotanud igasuguse lootuse tööd leida. Küsimus 3 3 Mittevabatahtlik ehk sunnitud töötus on olukord, kus tööotsijad võiksid kiiresti leida tööd, kuid nad otsivad edasi parema palga ja tingimustega töökohta. Vali üks: Tõene Väär Tagasiside Kirjeldatu vastab pigem vabatahtliku töötuse tunnustele. Küsimus 4 Heitunud ja ,,mustalt" töötajate arvu kasv suurendab otseselt ka töötusemäära näitajat. Vali üks: Tõene Väär Tagasiside Töötuse määr väljendab töötute osakaalu majanduslikult aktiivsest rahvastikust
ressursside vale jaotus Paberraha väärtuse taastamise võtted: deflatsiooni puhul alaneb hindade üldine tase, devalvatsioon väljendab kehtiva rahakursi vähenemist välisvaluutade suhtes, indekseerimine kui mehhanism hindade ja maksete korrigeerimiseks, arvestades inflatsiooni mõju, annulleerimine, endine vääringuraha kuulutatakse kehtetuks ja rajatakse uus rahasüsteem. Töötuse liigid: friktsionaalne e siirdetöötus, struktuurne töötus, tsükliline töötus, hooakaline töötus, varjatud töötus Phillipsi kõver- inflatsiooni ja töötuse vahel valitseb kahanev seos, inflatsioon on enamasti kõrgem perioodidel, mil töötus on madal ja vastupidisel juhul suure töötusemäära korral on inflatsioonitase madal. Tööturupoliitikad- aktiivne ja passiivne Negatiivne e laienemise RKT lõhe- kui potentsiaalne RKT on tegelikust väiksem Positiivne e kokkutõmbumise RKT lõhe- kui potentsiaalne tootmismaht on suurem tegelikust, võib
Mehed 16-24 9.8 10.2 Naised 16-24 13.7 9.2 Keskmine 16-24 11.6 9.7 Riigi poolsed sammud töötuse vähendamiseks. 1992 aastal avaldas Norra tööturu amet pikaajalise plaani, mis pidi viima töötuse määra võimalikult madalale Eelarvest eraldatud raha, uute töökohtade loomise jaoks. Koolireform. Norra töötus pärast 1998 aastat. Aasta Töötuse määr 1999 3,2 % 2000 3,4 % 2001 3,6 % 2002 3,9 % 2003 4,5 % 2004 4,3 % Probleemsed valdkonnad. Norra ametiühingud kui ka statistika amet on juhtinud tähelepanu, et Norras on töötuse määr tõusmas. 2002 aasta Oktoobris ulatus registreeritud töötute määr 77 000 inimest, mis on umbes 21 % rohkem võrreldes 2001 aastaga. Töötuse määr
hinnatasemel. Kogupakkumine rahvamajanduse reaalse kogutoodangu kogus, mida firmad tahavad toota ja müügiks pakkuda igal antud hinnatasemel. 12. Fiskaalpoliitika Fiskaalpoliitika valitsus kasutab majandustegevuse mõjutamiseks maksude või avaliku sektori kulude muutmist (automaatne või situatsioonikohane). Automaatne fiskaalpoliitika stabilisaatorid ehitatud majandussüsteemi sisse, kindlustavad avaliku sektori kulutuste automaats emuutuse, kui kogutulu või töötus muutub. Situatsioonikohane fiskaalpoliitika valitsuse spetsiifilised otsused või tegevused. Kui valitsus suurendab avaliku sektori kulutusi või vähendab makse, eesmärgiks majanduse laiendamine on eksapansiivne fiskaalpoliitika, kui eesmrgiks on majanduse kokkutõmbamine ja valitsus vähendab avaliku sektori kulutusi ja tõstab makse on kitsendav fiskaalpoliitika. 13. Raha ja pangandus
ning suurem tõenäosus sõlmida ajutine ja lühiajaline tööleping. Uuringud näitavad, et sellistel raskustel on lisaks vahetule mõjule ka pikaajaline mõju isikliku ja kutsealase arengu seisukohast. Lisaks on tõendeid, et noorte tõrjutus tööturult võib mõjutada ka sotsiaalset ühtekuuluvust. Seepärast on nende olukorraga tegelemine Euroopa sotsiaalse ja majandusliku arengu jaoks äärmiselt tähtis. Noorte töötus on olnud järjekindlalt suurem kui teistes vanuserühmades: paljudes liikmesriikides on noorte töötuse tase kaks ja mõnes isegi kolm korda kõrgem kui kogu töötaval elanikkonnal. Majanduskriisi mõju noorte töötusele on märkimisväärne: vanuserühmas 1524 eluaastat on töötus alates 2007. aastast järsult suurenenud. Töötus ei ole aga selle vanuserühma ainus probleem. Tööle asudes on suurem tõenäosus, et noortega sõlmitakse ebakindlamaid töölepinguid kui nende
intressimärr 50. Rahapoliitika on keskpanga tegevus majanduse finatstingimuste mõjutamisel 51. Keskpank- on pankade pank. Tavaliselt on keskpank valitsusest suhteliselt sõltumatu insitutsioon, mille põhiliseks eesmärgiks on rahapakkumise ja finantssüsteemi juhtimine 52. Heidutatud töötajad on sellised inimesed, kes on loobunud aktiivsetest tööotsingutest, sest nad arvavad, et vabu töökohti ei ole. 53. Hooajaline töötus on töötus, mis tekib tööjõu nõudluse ja pakkumise muutustest kalendriaasta jooksul 54. Inflatsioon on üldine hinnataseme tõus 55. Inflatsioonimäär on ühe perioodi üldiste hinnataseme protsentuaalne muutus võrreldes teiste perioodi hinnatasemega 56. Phillipsi kõver väljendab graafiliselt inflatsiooni ja töötuse vahelist seost 57. Siirdetöötus 58. SKP deflaator on kogutoodangu hinnataseme indeks või SKP komponentide kaalutud keskmine hind 59
tehakse vahetuskaupa. 28. Mis on rahapoliitika ja millised on rahapoliitika vahendid? Rahapoliitika eesmärk on raha stabiilsuse tagamine. Raha stabiilsusena käsitletakse enamasti hinnataseme stabiilsust ja inflatsioonimäära kontrollitavust. Rahapoliitika enamlevinud vahendid on avaturuoperatsioonid, laenu ja hoiuse püsivõimalused ning pankade kohustuslikud reservid keskpangas. 29. Mis on töötus ja millised on töötuse eriliigid? Töötus on nähtus, mis seisneb selles, et inimesed, kes soovivad töötada, ei leia omale sobivat tööd. Sageli mõistetakse tööpuuduse all ka tööpuuduse näitajat, niisuguste inimeste osakaalu tööjõus. Hooajaline töötus, varjatud töötus, vabatahtlik töötust, tsükliline töötus. 30. Mis on inflatsioon ja millised on inflatsiooniteooriad? Inflatsioon on kaupade või teenuste hinnataseme tõus. Hinnataseme tõus vähendab
Seetõttu saab sama rahakoguse eest rohkem osta. DISINFLATSIOONI käigus aga raha väärtus langeb, nagu ka inflatsiooni puhul, ainult et väiksema kiirusega. HINNAINDEKS- jooksva aasta ostukorvi maksumus/baasaasta ostukorvi maksumus. Tarbijahinnaindeksit arvutatakse tarbimiskorvi maksumuse muutmise kaudu. RKT DEFLAATOR on RKT hinnaindeks väljendab protsentuaalselt nominaalse RKT suhet reaalsesse. TÖÖTUS Töötuse liigid: Hõõrdetööstus e. friktsionaalne töötus on ajutine töötaolek valdavalt seoses töökoha vahetusega. Peetakse vabatahtlikuks töötuseks. Struktuurne töötus näitab majanduse struktuuri muutumisest tingitud vabade töökohtade mittevastavusest tööjõu pakkumisele. Tsükliline töötus esineb majanduse langusfaasis, kui ainult osaliselt koormatud tootmisvõimsuste tõttu on tööjõu nõudlus normaalsest madalam. Majandusliku olukorra paranedes selline tööpuudus väheneb. Selline tööpuudus on valdavalt mittevabatahtlik.
Majanduslik stabiilsus · Turg ja majandus tervikuna toimivad kõige effektiivsemalt tasakaalustatud seisundis. · Turu üldine tasakaal- nõutav kauba/tegurite kogus vastab pakutavale kgusele. · Iga ühiskond loob endale oma majandussüsteemi, mis lähtub kindlatest printsiipidest. · Moodustub toimivate seadustega majanduskeskond, mida kujundab majanduspoliitika. Ühiskonnas loodud väärtusi saab mõõta: · Kulutuste põhjal, mida tehakse kaupade/teenuste ostmisel. · Tulude põhjal, mida saadakse tootmistegurite eest. RKT- rahvusvaheline kogutoodang- ühe riigi tootmistegurite poolt ühes aastas loodud kaupade ja teenuste rahaline koguväärtus (ainult Eesti kapital). · Nominaalne SKT- arvestatakse jooksvates hindades. · Reaalne SKT- nominaalset SKT-d on korrikeeritud inflatsiooniga. SKT- mis mõjutab selle suurust · Hõlmab ainult lõpptarbimist. · Ainult riigi territoo...
Töötus- Pensioni II Jrk nr Nimi Kuupalk kindlustus sammas 1 Ilmar Trilmar 350,00 9,80 7,00 2 Sõrm Pöial 360,00 10,08 7,20 3 Nimetis Sõrm 500,00 14,00 10,00 4 Suur Mihkel 553,33 15,49 11,07 5 Väike Ats 628,33 17,59 12,57 6 Lumememm Tali 130,00 3,64 2,60 7 Louis Päikesekuningas 854,00 23,91 17,08 8 Kolla Nokk 999,99 28,00 20,00 9 Rein Rebane 1 001,01 28,03 20,02 10 Hunt Kriimsilm 1 234,00 34,55 24,68 Jõ...
UNGARI SOTSIAALPOLIITIKA JA SOTSIAALKAITSEKULUTUSTE ÜLEVAADE Kaja Rand ja Mari-Liis Mölder Ainetöö Juhendaja: Aino Kiis Tallinn 2014 Ungari Pindala - 93 030 km2 Rahvaarv - 9,9 miljonit Riigikeel - Ungari Rahaühik – Forint Parlamentaarne vabariik Töötus • 1990ndatel jäi 1,5 miljonit töötuks. • Viidi sisse töövõimetuspensionid ja 2010 need likvideeriti. Loodi 2 toetust 1) puudetoetus ehk abiraha 2) ajutine hüvitis, rehabilitatsioonitoetus. • Kogukonnas osutatavad teenused jäid nn omavalitsuste kanda. • puuetega inimestel puudub ligipääs tööturule. Pensionid • 1997 aastal koosnes pensionisüsteem 2 astmest: riiklikult majandatud pay-as-you-go • Alates 2012 aastast ühesambaline
Väikese majapidamisega ei toida oma peret enam ära. Sest lisaks sellele on väiketalunikul vaja ka töövahendeid uuendada. Ning sellepärast ongi paljud väiketalunikud lõpetanud talupidamise. Paljudes kohtades on sovhooside ja kolhooside asemel nüüd põllumajandusettevõtted, kes tegutsevad osaühingute või aktsiaseltsidena. Nendes toimubki suurtootmine. Maarahvas on palgatöölised. Maapiirkondades on ka töötus väga suur probleem. Väiketalunikke enam ei ole. Maal peab olema endal transpordivahend, et linnas tööl käia. Ja kui seda pole, ongi ainus võimalus töötus. Sellest seisust on väga raske välja tulla. Paljud inimesed ongi maalt linna kolinud, sest maal ju tööd pole. Eesti äärealadel ja kohtades, kus linnad on kaugel, elavadki maal ainult pensionärid, alkohoolikud, üksikemad. Seetõttu ongi maarahva hulgas kiire kihistumine. Ning elu maal on välja suremas.
Nii moodustuvad rahandussuhete toimel valitsuse käsutuses olevad rahalised fondid, mida kasutatakse avaliku sektori kulude finantseerimiseks. 26. Raha on valuuta, mida kasutatakse kaupade ja teenuste ostmisel. 27. Bartertehing on tehing, mille korral vahetatakse hüviseid omavahel. 28. Rahapoliitika on poliitika, mis mõjutab majandust rahapakkumise ja krediidi kättesaadavuse kaudu. Vahendid: · Diskontomäär · Kohustusliku reservi nõue · Avaturu operatsioonid 29. . Töötus on olukord, kus inimesed ei suuda leida tööd. Eriliigid: · Hooajaline · Struktuurne Pikaajaline töötus · Tsükliline töötus sõltub majanduse olukorrast 30. Inflatsioon on hinnataseme märgatav ja püsiv tõus. Inflatsiooniteooriad: · Nõudlusinflatsioon · Kuluinflatsioon · Puhas inflatsioon 31. Maksebilanss on riigi aruanne tema kõikidest tehingutest residentide ja teiste riikide residentide vahel. 32
1)Täida tabel. Näitaja Esimene aasta (x) Teine aasta (y) Tööjõud 18 190 19 460 Töötajad 16 888 17 888 Töötus 1 302 1 572 Töötuse määr (%) 7,2% 8,1% Tööhõive määr (%) 92,8% 91,9% Arvutuskäik: Töötus. Tööjõud – töötajad (x) 18190-16888=1302 (y) 19460-17888=1572 Töötuse määr. (Töötud / tööjõud) * 100 (x) (1302/18190)*100%=7,2% (y) (1572/19460)*100%=8,1% Tööhõive määr. (Töötajad / tööjõud ) * 100 (x) (16888/18190)*100%=92,8% (y) (17888/19460)*100%=91,9% Kui palju muutub töötusemäär? Võrreldes esimese aastaga tõusis töötuse määr teisel aastal 0.9%. __________________________________________...
Seminar 2 Sisemajandusliku koguprodukti (SKP) leidmine 1. Kuidas on omavahel seotud SKP, inflatsioon ja töötus? Töötus ja inflatsioon P Phillipsi kõvera kaudu U SKP ja töötus Okun'i seaduse kaudu: (Q* - Q) /Q = 2,5 (U U*) kui Q < Q* U > U*, siis p k i Q > Q* U < U* kui U*, siis ii p 2. Kuidas on võimalik SKP välja arvutada? SKP leitakse saadud tulu ja kulutuste meetodil: Võimalik ka lisandväärtuse alusel. 3. Mis tingimustel on võimalik majanduses kulude ja tulude tasakaal? Q=E=C 2 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz 3
osutamiseks Maksuseadused valmistab ette haridusministerium, kuid maksuseaduste muutmine on Riigikogu otsustada, niisamuti kui valitsuse kulutuste muutmine (Riigikogu peab eelarve heaks kiitma). 13. Kuidas jaguneb tööealine rahvastik? · Majanduslikult aktiivne rahvastik ehk tööjõud: Hõivatud , Töötud. · Majanduslikult mitteaktiivsed rahvastik: Lapsed, vanurid, kodused. ; heitunud. 14. Tööpuudus. Töötus. Mis see on? Kuidas tekib? Kuidas jaguneb? Tööpuudus või töötus on nähtus, mis seisneb selles, et inimesed, kes soovivad töötada, ei leia omale sobivat tööd. · Siirdetööpuudus on seotud töökohavahetustega (parema töö otsimisega). Kuna uue töökoha leidmine võtab enamasti aega, on inimesed mingit aega vahepeal tööta. Siirdetööpuudus on enamasti lühiajaline ning seda ei peeta üldiselt probleemiks.
multiplikaatoriefekti, kui eeldame, et kohustusliku reservi nõue on 10%, kommertspankadel pole lisareserve ning kodumajapidamised ei muuda säästukäitumist: a. 100000 b. 200000 c. 1000000 d. * 2000000 Question 42 (1 point) Mis põhjustab tsüklilise töötuse? a. igasugused tsüklonid jm. keeristormid b. * majanduse tõusude ja mõõnade areng c. ettevõtete kolimine soodsamasse piirkonda d. infotehnoloogia tsükliline areng Question 43 (1 point) Struktuurne töötus on: a. probleem, millega tegelemisel pole mõtet, kuna lahendusi ei ole b. * on töötus, mida põhjustab majanduse struktuuri muutustest tingitud vabade töökohtade mittevastavus tööjõu pakkumisele antud piirkonnas c. on põhjustatud osade inimeste soovimatuses tegeleda tööga d. on iseloomulik varimajandusele Question 44 (1 point) Inflatsioonist põhjustatud kahju on suurem siis: a. * kui ta tekkib ootamatult b. kui ta on prognoositud c. kui teda ei märgatudki d
Eetsi kaubavahetus Leeduga oli stabiilselt suures miinuses 2011. a. oli see - 482,8 milj. , ikka samade kaubagruppide tõttu mis ka varasematel aastatel. Tööhõive Leedu tööjõud koosneb umbes 1,6 miljonist inimesest, kellest pisut vähem kui ¾ on hõivatud erasektoris. 2008. aastal registreeriti tööpuuduseks tööealiste hulgas keskmiselt 5,5%. 2009. a. lõpuks oli Leedus registreeritud töötuse määr 15,9% töövõimelisest elanikkonnast. Eurostati andmetel ulatus töötus Leedus 18,0 %, 2010. a II kv lõpuks sh oli töötus noorte seas koguni 35%, mis on viinud noorte Leedust väljarände teise laineni. Töötus Leedus on pea samaks jäänud - 15,4% ka 2011.a s.h. 20-24 aastaste noorte segmendis on see 31,7%. Töötute hulga olulisim määraja oli majanduslangus. Märgatavat mõju tööjõuturule (oskustööliste ja spetsialistide puudus) on varematel aastatel avaldanud arvukas, peamiselt 25-35-aastaste inimeste suundumine tööotsinguile
M raha pakkumine v raha ringluskiirus P hinnatase Y realne SKP PY nominaalne SKP P = (M*v) / Q TÖÖTURG 18.11.2013 Majanduspoliitika eesmärk ressursside (tootmistegurite) täishõive saavutamine Tööpuudus tööjõu kui tootmisteguri osaline hõivatus · Seos majandustsüklitega · Ümberõpe, kvalifikatsiooni tõus · Pikaajaline töötus Töötuse definitsioon ILO Riigi tööturuametis registreeritud töötud Töötu abiraha saajad (erinevad tingimused) Töötaja E isik, kes uuritava perioodi (nädala) jooksul: · On töötanud ja saanud selle eest tasu kas palgatöötaja, vabakutselise või ettevõtjana · Ei töötanud ajutiselt, kuid säilitas formaalse sideme tööandjaga · Töötas tasuta vähemalt ühe tunni pereettevõttes või talus Palgatöötajad · Töölepingu alusel
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
