Otsi
Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse ☰

Nimetu (1)

Varia - Kategoriseerimata
5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • MILLINE KONTROLLITASE?
  • KELLEGA SEOTUSSUHTEID LUUAKSE?
  • Kui millised on teised tagajärjed?
  • Millal jõutakse vaimsus teooriani?
„Laste arengu mõistmine“ Peter K. Smith, Helen Cowie , Mark Blades
Esimene osa: Teooriad ja meetodid
  • Arengu uurimine
    • Nicolas Humprey väitis et teadvus on bioloogiline adaptsioon, mis võimaldab meil kasutada introspektsiooni psühholoogiat.
    • Süstemaatiliselt teadmisi kogudes ja kontrollitud eksperimente läbi viies saame arendada välja parema arusaama ja teadlikuse meist endist , mis teisiti ei oleks võimalik.

    Arengu vaatlemine
    • Charles Darwin kirjutas ühena esimestest lastearengupsühholoogiast. See põhines tema oma poja arengu jälgimisel.
    • 1920/30 sai hoo sisse laste are3ngu uurimine. Asutati hoolekande instituute.
    • Durkin arvas et eksperimente tuleks läbi viia laboris, kus laps on keskkonnast eraldatud.
    • Shaffer täheldas mutuis selles, kuidas tänapä’eva psühholoogid käsitlevad laste arengut. Need mutused hõlmavad vajadust mõista protsesse, kuidas lapsed kasvavad ja arenevad, mitte lihtsalt tulemusi , ning siduda arvamusi mitmesugustest allikatest ja erinevatest analüüsitasemetelt – perekond, kogukond , kultuur.

    Mis on areng?
    • Areng viitab protsessile , mille abil organism kasvab ning muutub oma eluea jooksul.
    • Inimestel toimuvad kõige suuremad muutused sünnieelses arengus , imikueas ja lapsepõlves.
    • Arenguprotsesse on peamiselt seostatud vanusega.
    • Arengupsühholoog võib soovida väljha selgitada protsesse, mis olid selle areengu osaks ning teoretiseerida nende üle.
    • Kaks erinevat uurimisstrateegiat: läbilõike meetod ja longittudmeetod. Mõlemal on eelised ja puudused.
    • LÄBILÕIKEMEETOD – vaatluse all mitu aegruppi korraga. Se on tulemusrikas kui sooviks on väla selgitada mingid oskused teatud vasnuses.
    • LONGITUUDMEETOD – uurimuse all kindlad isikud teatud ajaperioodil. Samu inimesi uuritakse erinevatel ajaperioodidel . Et näha nende arengut mingi asja suhtes. See meetod on aga väga ajamahukas.
    • BALTESI ELUEA ARENGU KONTSEPTSIONALIEERIMINE – kolm suurt mõjusüsteemi elukestvle arengule: normatiivsed ea-määratletud, normatiivsed ajaloo-määratletud ja mitte nomatiivsed elusündmused. Need mõjutussusteemid on interaktsioonis ning erinevad oma kombineerimis viisi poolest erinevate indiviidide ja käitumisviiside puhul.
    • KOHORTMEETOD – selle meetodi puhul võrreldkse erinevaid kohorte (nt erinevatel aegadel sündinud lastre valimid ) samas vanuses. See meetod annab aimu ajaloolisete muutuse mõjust arengule. Näiteks televisiooni loomine ja arvutimängude teke.
    • KOHORT-JÄRJESTIKUNE MEETOD – võimas analüütiline vahend arenguprotsesside uurimiseks. Kas ajalooiline areng on mõjutanud inimsete arengut. Väga aeganõudev meetod.
    • BRONFENBRENNERI ÖKOLOOGILINE INIMARENGU MUDEL – ta kujutab ökoloogilist keskkonda kui nelja üksteise sees olevate süsteemide kogumit.
    • Mikrosüsteem – inimesed mõjutavad üksteist ühes keskkonnas. Nt väikelapsele kodukekskond koos vanemate ja õdede-vendadega. Või koolikeskkond koos õpetajate ja õpilastega
    • Mesosüsteem – kahe keskonna vahel. Nt kaks klaasi, koolipidu.
    • Eksokeskkond – ei mõjuta last otseselt nt vanemate töö keskkond.
    • Makrokeskkond - globaliseerunud maailm.
    Käitumise ja arengu kohta info kogumine
    • Väga palju erinevaid vahendeid info saamiseks.
    • MILLINE KONTROLLITASE? – kõige nõrgem eksperimeni liik on „kvaasieksperiment.“ Kõige parem põhjus-tagajärg küsimusele vastamiseks on läbi viia „tõeline“ või „kontrollitud“ eksperiment . Võime eristada välj ja laboratoorseid eksperimente. Nt saab nii vaadelda laste käitumsit sõltuvalk sellest, millist multikata nad eelnevalt vaatasid.
    • ANDMNETE SALVESTAMINE – olenemata uurimismeetodist tuleb andmed alati salvestada.
    • Koguda käitumise vaatlusandmeid . Uurija jäldib osalejat ja teb süstemaatiliselt märkmeid.
    • Intervjuud j küsimustikud. Uurija intervijueerib osalejaid ja uurib koos nendega mõtteid ja tundeid.
    • Testid mingi kindla võime määramiseks.
    • USALDUVÄÄRSUS JA VALIIDSUS – terminit usaldusväärsus aetakse sageli segi valiidsusega. Mõlemad on igas uurimuses väga tähtsad. Usaldusväärsus seostub andmete salvestamisega.
    • OSALEJATE TUNNUSED – üks paikapidavuse aspekt puudutab uuritavate osalejate representatiivsust. Ühelt inimeslt saadud andmete kogum kannab nimetust „juhtumianalüüs“. See annab vähe infot kogu rahvastiku kohta, ent see meetod võik väga väärtulsik olla, kui inimene on eriti huvitav.

    Andmete analüüsimine: kvantitatiivsed ja kvalitatiivsed meetodid
    • KVALITATIIVMEETODID – rõhk on käitumise või kogemuse tähendusel uuritavale nimesele. Tavaliselt on kasutatavate andmete õlesmärkimise meetodid struktureerimata või pooleldoi struktueeritud intervjuud või osalusega vaatlus . Need on sobimatud väikeste laste puhul, küll sobivad aga vanemate laste puhul.
    • KVANTITATIIVMETODID – rõhk on ette määratud katekooriatel ning uurijad on sageli enne ära otsustanud, mis neid huvitab . Nad ei otsi andmeid, vaid tahavad teada vastuseid kindlatele küsimustele.
    • Mõlemat lähenemisviisi on võimalik kombineerida või muuta esialgne, kirjeldav kvalitatiivne uurimus uuringu arenedes rohkem koondatud kvantitatiivuurimuseks. Kahjuks raisatakse tihti aega vaidlemisele, et milliseid lähenemisviise kasutada.
    • OBJEKTIIVSUS JA EELARVAMUSED – teaduslik uring peaks olema objektiivne, mite isiklike uskumuste tõttu erapoolik . Mõned psühholoogia valdkonnad võivad olla eriti vastuvõtlikud vähenendu objektiivsusele.

    Milliseid tähendusi omab psühhjoloogiline teadmus ühiskonna jaoks?
    • Bronfenbrenneron arutlenud, et paljudel inimestel on potensiaali arenguks, mis ületaks kaugelt nende praegu avaldunud võimed. Ta on teinud ettepaneku et kasutamata jäänud potensiaali raeliseeritaks läbi vastavate tegevuste ja sekkumisprogrammide.
    • Ühiskonnana on meil teadmised viisidest , kuids kasvatada noorte suutlikkust, ning sekkumisvõimalused, mis oleksid perekondades väärtalituse vastu.
    • Bronfenbenmner oli üks Hea Alguse Projekti käivitajatest.
    • LASTE ÕIGUSED – ÜRO kaitseb kõigi laste õiguseid ning rõhutab mittediskrimineerimist , lähtumist lapse huvidest ning lapse arvamuse kuulamist. Lasteseaduses on teadvustataud vajadust nihutada rõhk vanemate õigustelt laste suhtes vanemate kohustustele nende hoole alla oleva noore inimese ees. Kodanikuhariduse arendamine paljudes Euroopa riikides.

    Psühholoogia teaduslik staatus
    • Pikka aega oli levinud arvamus, et teadus arenes edasi, kogudes faktilisi andmeid vatluse ja eksperimendi teel ning tuletades nendest faktidest üldisi seadusi.
    • Kuhn kirjeldas, kuidas teadusharu võib areneda. Teadlased töötavad pradigm raames seda edasi arendades.

  • Arengu bioloogilised ja kultuurilised teooriad
    Geneetika ja arengu põhiplaan
    • Meie kehad koosnevad rakkudest.
    • Igal rakul on tuum
    • Iga kromosoom koosneb veel geeniahelat: geenid on lükitud kromosoomidesse.
    • Geenid koosnevad DNA-st.
    • Kõikide geenide kogumit nimetatakse genotüübiks.
    • Geenid annavad kehas korraldusi materjalide tootmiseks, et toimusk kasv ja areng.
    • Plajunemisel sisaldavad ema munarakud ja isamunarakud ainult poolikud kromosoomidekomplekti-igast parist üht.
    • KAKSIKUTE UURIMUSED – kaksikuid esineb ühel juhul 80-st rasedusest.
    • Ühemunakaskikud – pärinevad ühest viljastatud munarekust. Geneetiliselt identsed ja seega ka ühest soost.
    • Erimunakaksikud – kahest eraldi viljastatud munarekust arenema hakkavad kaksikud arenevad emakas eraldi. Jagavad 50% samu geene.
    • Teadlased mõõdavad pärilikkust ühemunakaksikutega.
    • GEENID NING JAGATUD JA MITTEJAGATUD KESKKOND

    Käitumisgeneetikud jagavad mõjud arengule kolme liiki:
    • Pärilikkus – viitab variatiivsusele, mis on seletatav geneetiliste erinevustega.
    • Jagatud keskkond – muudab õed-vennad sarnasteks.
    • Mitte jagatud keskkond – võib mõjutada genotüübi ja keskkonna interaktsiooni .
    • GEENIDE IDENTIFITSEERIMINE – tehnoloogia arenemine aitab meil urida DNA struktuuri. Ning teha kindlaks geene ja nende mõjusid paremini kui kaksikute uurimus.
    • KROMOSOOMI ARENGUHÄLBED – käitumist mõjutavad ka muutused kromosoomide tasandil. Vahel juhtub geneetilises edasikandumises mõni viga , muutus või muteerumine geeni tasemel. Mõni viga võib aset leida kogu kormosoomi tasemel.
    • DOWNI SÜNDROOM – see esineb ligikaudu ühel vastsündinul 800-st. Emadel vanuses 20-24 on risk 1 9000-st. Emadel vanuses 45 ja enam on risk 1 30-st. Downin sündroomi tunnuseks on halb mälu, nõrk arusaamine kõnest, kehv sõnade hääldamine. Lame nägu, lameda juurega nina ja kõrged põsesarnad ning viltuse lõikega silmad.

    Kuidas käitumine areneb – loodus ja hoolitsus
    • Geenid määravad aminohapete tootmist ja seega määavad kindlaks raku kasvu esimesed staadiumid ja muutused kehas, ajus ja närvisüsteemis.
    • INSTINKT – instiktiivset käitumist on täheldatud kõikidel normaalsetel ja tervetel liigi isenditel.seega mõjutab keskkond seda vähe.
    • KÜPSEMINE – see on instiktiivsete käitumis mustrite esilekerkimine arengu kindlas punktis.
    • ÕPPIMINE – see on spetsiifilise keskkonna alalise infi mõju käitumisel. Sõltub keskkonnast.
    • JÄIKUS JA PAINDLIKKUS – öeldakse vahel väga blihtsustatlult, et käitumine on kas instiktiivne või õpitud, sellepärast eelistavad nüüd paljud psühholoogid käitumisest rääkida terminitega „jäikus“ ja „paindlikkus“.
    • VERMIMINE JA TUNDLIKE PERIOODIDE MÕISTE - K. Lorenz pani tähele et mõne liigi noored isendid nagu pardid, kanad ja hirved õpivad ruttu pärast sõndi oma ema järel käima. Ta võttis ka kasutusele termini „kriitiline periood“ et kirjeldada piiratud ajaperioodi, miile ajal vermimine aset leidis.
    • ÕPPIMISPROTSESSID – sageli räägitakse vermimisest kui erilisest õppimise vormist , mis on väga palju piiratud õpitava ja õppimise aja poolest.
    • KÕRGE INTELLIGENTSUSE EVOLUTSIOON - sellel on oma hind. Suurem aju nõuab töötamiseks rohkem energiat ja pikem arenguperiood kätkeb suuremaid riske.

    Evolutsioon ja inimese käitumine
    • Inimestena oleme väga erinevad mitteinimliikidest, jagame geneetilise edasikandumise põhiprintsiipe ning geenide ja keskkonna interaktsiooni, mis määrab ära käitumise.
    • 3-4 mlj aastat tagasi olid homiidid.
    • Viiamase 50 000 aasta jooksul on muutused olnud peamiselt kultuurilised, mitte bioloogilised.
    • EVOLUTSIOONITEOORIA – Darwin kirjutas selle teooria, ta selekteeris looma tunnused, mis arenesid välja keskkonna jaoks.
    • Sotsioloogiline teooria ennustab sümbiootilise altruistliku ja iseka käitumise segu, mida me vaatleme loomade ühiskondades.
    • EVOLUTSIOONI ARENGUPSÜHHOLOOGIA – uus elu evolutsiooni arengupsühholoogia distsipliin rakendab paljusid neid evolutsiooni teooria ideid inim- ja lastearengu uurimises . Teoreetikud arvavad , et paljud lapseeas etapid valmistavad inimest ette täiskasvanu eks.
    • EVOLUTSIOONI KÄSITLUSE KRIITIKA – evoutsioonilise mõtlemise probleem on see, et inimkäitumise ülesehituses paistab olevat isegi paindlikum kui teiste arenenud imetajate oma.
    • SOTSIAALKONSTRUKTSIONISTLIKUD KÄSITLUSED – lapsepõlv on sotsiaalne konstruktsioon , mis on rohkem seotud sellega, kuidas inimesed, seda defineerivad. Inimeste hoiakuid lapsepõlve mõjutavad aeg ja kultuur. James ja Prout on kaks sortsiollogi, kes on kaitsnud uut paradgima lastearenu käsitlemise kohta. Selle peamised tunnused sõnastavad nad järgmiselt :
    • Lapseigavõetakse kui sotsiaalkonstruktsiooni.
    • Lapseiga on sotsiaalse analüüsi muutuja .
    • Lapsi peab sellisena võtma nagu nad on.
    • Lapseiga on nähtus, millega seoses on teravalt õhus sotsiaalteadue topelttõlgendamine.

    Teine osa: Lapse sotsiaalne maailm
    3.Sünnieelne areng ja sünd
    Viljastumisest sünninin
    • EOSTUSPERIOOD - laps viljastatakse kui isa seemnerakk ühioneb emamunarakuga. Viljastatud munarekku nimettakse sügoodiks.
    • EMBRÜONAALPERIOOD – see periood kestab u 3-st kuni 8-nda nädalani pärast viljastamist. Kuigi perioodi lõpuks on embrüo 3 cm pikkune on tal olemas kõik inimesele omased kehaosad .
    • LOOTEPERIOOD – arenevad suhteliselt väikesed detailid, sõrmeküüned, silmalaudm kulmud. Samuti hakkab tugevnema luustik . 3 kuu lguses hakkab loode end liigutama , ja on kuulda südamelööke. 6-nda kuu lõppedes on loode võimeline hingama, uriini väljutama, nutm, neelama, seedima.
    • SÜNNIEELSED RISKID – looduse osa ja hoolitsemine on väga oliulised sünnieelses arengus.. Meelemürgid. Talidomiid -jäsemete moonutused.
    • IIVELDUS – Profet on väitnud, et iiveldus on määratud evolutsiooni poolt, kui kohanemise mehanism. Et kaitsta embrüot teratogeenide eest. Eriti toidus olevade mürgiste kemikaalide eest. Loode on neile kõige vastuvõtlikum esimesel 2 kuul.

    Sünniolemus
    • IMETAMINE – ternespiim on imikule väga kasulik, andes inikule erinevaid ja lulisi antikehi ja vasrase immunoloogilise kaitse.
    • ENNEEGSED JA VÄIKESE SÜNNIKAALUGA IMIKUD – 38-42 nädalat pärast viljastumist sündinud last nimetatakse ajaliseks. Sellest oliliseslt varem sündinud imikut nim enneaegseks. Enne 32 rasedusnädalat nim väga enneagseks imikuks. Norm sünnikaal 3000-4000g. Vähem kui 2500 g väiksesünnikaaluga imik . Alla 1500 g nim väga väikse sünnikaaluga. Ning alla 1000g kaaluvaid imikuid äärmiselt väikse sünnikaaluga imikuteks.
    Varane sotsiaalne käitumine ja sotsiaalsed suhted.
    • Imik on pärast sündimist suhteliselt abitu. Toidu soojuse ja peavarju ja kaitse osa sõltub ta vanematest või hooldajast. Ainuüksi nendel põhjustel on imikutel nagu ka teistele noortele imetajatele oluline.
    • Hoolimata oma mõningasest abitusest on imikul mäned refelktoorsed võimed, mis aitavad kaasa sotsiaalsete suhete loomisel hooldajatega. Need on järgmised :
    • Peamiselt sotsiaalsetes situatsioonides toimivad käitumisviisid.
    • Käitumisviisid millega vastatakse sotsiaalsete reaktsioonidega.
    • Teistelt saadud tingitud reaktsioonide nautimine.
    • Võime õppida, kaasa arvatud sotsiaalsete stiimulite eristamine ja püüda imiteerida nähtud käitumisviise.
    • ÕPPIMISVÕIME – me vaatame, kuidas imik õpib ära mõned ema hääle aspktid isegi enne sündi, eristab ema häält võõra omast peale mõne päeva möödumist sünnist. Õpib eelistama sarnastele kuid moonutatud piltidele, nägudepilte.
    • IMITEERIMINE – see on imiku õppimise oluline aspekt. Kaye ja Marcuse uurimistöö näitas, et sotsiaalsete stiimulite selge imiteerimine tekib 6-12 kuu vanuses.
    • IMIKU JA HOOLDAJA ROLLID – täiskasvanul on väga oluline roll reageerida sobival viisil ja sobival ajal. Kaye nimetab seda tellinguteks ning võrdleb imikut õpipoisiga, kes õpib ekspertidelt sotsiaalse interaktsiooni ja suhtlemise ametit.
    • TEMPERAMENT:
    • Reaktiivne või negatiivne emotsionaalsus : ärritavus, halb tuju, järeleandmatus.
    • Enesekontroll : järjekindlus, tähelepanu püsivus ja emotsionaalse kontrolll.
    • Lähenemine/eemaletõmbumine, pärsitus või sotsiaalsus: kalduvus olla ettevaatlik uute olukordade ja inimeste suhtes ning neile läheneda või nende juures eemale tõmbuda.
    • TEMPERAMENDI DIMENSIOONID THOMASI JA CHESSI UURIMISTÖÖ.
    • Aktiivsuse tase – fõõsislise aktiivsuse määr magamise, söötmise, mängimise, riietumise ajal jne.
    • Regulaarsus – keha funktsioonide regulaarsus magamises ja näljatundmises.
    • Rutiini muutumisega kohanemine – kergus või raskus, mis iseloomustab esialgse reaktsiooni muutumist, sotsiaalelt soovitaval viisil.
    • Reaktsioon uute olukordade suhtes – esialgne reakstsioon uues stiimuli, toidu, iniemeste, kohtade , mängasjade suhtes.
    • Sensoorse läve tase – välise stimuleerimise, nagu näiteks heli või muutused toidu või inimeste suhtes.
    • Reaktsiooni intensiivsus – reaktsioonide energilisuse tase hoolimat nende kvalitedist.

    4.Vanemad ja perekonnad
    Seotussuhete areng
    • Bowbly kirjeldas seotussuhte 4 etappi , mis hiljem laienes ja viiendateks:
    • Imik orjenteerub ja signaleerib tegemata vahet erinevatel inimestel.
    • Eelistavalt orienteerub imik ühe või enama eristatava inimese järgi ja signaleerib enda suuna.
    • Imik säilitab läheduse eelistavalt väljavalitud inimesega liikumise ja signaleerimise kaudu,
    • Lapse ja hooldaja vahel tekib eesmärgi korrigeeritud usaldussuhe.
    • Seotussuhte vähenemine, mõõdetuna lapse eemaldamis kauguse järgi. Koolielaise ja vanemate lastel on iseloomulik, et suhe põhineb rohkem abstrakstsetel kaalutlustel , nagu kiindumus , usaldus ja heakskiit , mida näitab suhete sisemine töömudel.
    • KELLEGA SEOTUSSUHTEID LUUAKSE ? Mõned uurimused näitavad, et varaseid seotussuhteid on tavaliselt mitu ja kuigi tugevaim ona sageli ema ja imiku vahel, ei pea see alti nii olema. See võib tekkida ka imiku ja isa või vanema õe-venna vahel.
    • SEOTUSE TURVALISUS – sisuliselt on see standartiseeritud protseduur, millega saab uurida, kui hästi kasutab imik hooldajat kui tugipunkti avastusretkedel ja kuidas hooldaja imikut lohutab peale kerget stressi tekitavat kogemus.
    • SEOTUSSUHE PÄRAST IMIKUIGA JA SISEMISED TÖÖMUDELID – seda kasutatakse tavaliselt 12-24 kuu vanuste imikute uurimises. Uurijad on leidnud, et oluline on mõelda lapse mõistuses oleva suhte sisemistele avaldumistele: arvatakse, et lapsel on seotudsuhtes emaga ja teiste seotussubjektidega sisemine töömudel.
    • TÄISKASVNU SEOTUSSUHTE INTERVJUU – Maini jt järgi ilmnes täiskasvanuseotussuhete intervjuu neli peamist mustrit:
    • Autonoomsed: isikuid, kes suudavad meenutada oma varaseimaid seotussuhetega seotud kogemusi objektiivselt ja avatult, isegi kui need ei ole head.
    • Kõrvaleheitvad: isikud, kes omistavad seotussuhetele vähest tähtsust, või mõju
    • Takerdunud: isikud, kellel on kinnisidee oma vanematest sõltumise kohta ja soovivad jätkuvalt aktiivselt nende heakskiitu.
    • Lahendamata : isikud, kes on kogenud traumat või seotussuhete isiku surma ning, kes ei ole sellega leppinud või läbinud korralikult leina protsessi.

    • BOWBLY EMAST LAHUSOLEKU HÜPOTEES

    Vaimse tervise seisukohast peetakse tähtsaks, et imik ja väikelaps kogeksid oma emaga (või alalise ema asendajaga, ehk isikuga , kes on lapsele pidevalt ema eest) sooja, intiimset ja kestvat suhet, millest mõlemad saavad rahuldust ja naudingut.
    Hooldamine väljaspool perekonda – lsteaed ja lastehoid
    • Mõned 1950-60-ndatel läbi viidud uurimused tõid kaasa ettevaatuse lasteaia kasvatuste suhtes. Järeldati, et lasteaia kasvatustel ei ole intelektuaalsele arengule mingit üldist mõju ning see ei lõhkunud ema ja lapse vahelist kiindumus suhet. See suurendas lapse eakaaslastega suhtlemist nii positiivselt kui ka negatiivselt.
    Suhted teiste perekonnaliikmetega
    • ISA
      • Isaga suheldes õpib tüdruk ennast kui tulevast naist väärtustama. Isapoolne tunnustamine ja tähelepanu mõjutavad tüdruku arusaamist iseendast tüdruku ja naisena . Kui isa suhtub tütresse armastavalt ja positiivselt, saab tüdruk teadmise, et ta on hinnatud ja väärtuslik. Ta mõistab et on isa silmis midagi väärt ja tajub , et on seda teiste meeste arvateski.
      • Tüdruk, kes mängueas ei ole oma isale tähtis olnud, kes on isa meelest valest soost või keda isa töö või karjääri tõttu pole märganud, põeb hiljem ebakindlust oma naiselikkuse suhtes. See võib takistada tal loomast terveid suhteid vastassoo esindajatega.
      • Pojad tahavad olla oma isade sarnased ja tütred õpivad isa kaudu tundma meherolli. Isa lähedust vajavad kõik lapsed. Isa funktsioon on lapsele teadmisi anda, õpetada teda toime tulema nende probleemidega, mida tema ette seab ühiskond
    • VANAVANEMAD:
      • Enamiku inimeste jaoks on vanavanema roll oluline osa elutsüklist. Paljud vanavanemad elavad üsna lastelaste lähedal, samas kui need, kes asuvad kaugemal, säilitavad tavaliselt kontakti kirja, telefonikõnede, e-posti kaudu ja külas käies.
      • Vanavanematel võib olla laste käitumisele märkimisväärne mõju. Tinsley ja Parke (1984) kirjeldasid nii otsest kui ka kaudset mõju. Kaudne mõju avaldub ka ilma otsese interaktsioonita. Näiteks vanema-imiku interaktsiooni mõjutavad viis, kuidas vanemaid on kasvatatud , ning lapsekasvatamise kogemued, mida vanemates on kujundanud nende vanem, s.t. vanavanem. Vanavanemad võivad samuti osutada vanematele emotsionaalset ja rahalist toetust, mis võivad olla eriti vajalikud emotsionaalse stressi ja puuduse ajal.
      • Otsene mõju avaldub sellisel juhul, kui vanavanem käitub kui surrogaatvanem, seda kas vanavanema juhitud majapidamises või kui vanavanem kuulub leibkonda (näiteks teismealise raseduse korral), või kui vanavanem on ajutine hooldaja. Sageli täidab olulist rolli emapoolne vanaema, kuid ka vanaisad võivad olla olulised. Radin jt (1991) leidsid et vanaisadel võib olla otsene positiivne mõju teismealiste emade lastele, eriti meessoost lapselastele.
    Vanemluse tüübid
    • Ameerika psühholooh Diana Baumrind proovis mõtestada kome laiaulatuslikku vanemluse tõõpi, nendeks olid:
    • Autoritaarne – vanemad, kellel on distsipliini ja käitumise kohta kindlad põhimõtted ja neid ei saa muuta.
    • Autoriteetne – vanemad, kellel on käitumise ja distsipliini kohta omad põhimõtted, mida nad võivad lastega arutada ja, mida nad on valmis lastele selgitama ning aegajalt muutma .
    • Salliv – vanemad, kellel põhimõtted käitumise ja distsipliini kohta on paindlikud.

    Lahutus ja kasuvanemlus
    • Lahutus on muutunud nüüdisaegsetes Lääneühiskondades tavalisemaks. Wallerstein kirjeldas kolme etappi lahutusprotsessis:
    • Aktuutne etapp, mis kestab üljuhul 2 aastat ja milles emotsionaalselt ja füüsilislet eraldutakse.
    • Üleminekuetapp, milles kumbki vanem kogeb oma eraldi elu luues tõuse ja mõõnu.
    • Abielujärgne etapp, milles kumbki banem on loonud uue elustiili üksikvanemana või abiellunult.
    Karm füüsiline karistamine ja laste ahistamine.
    • KARM FÜÜSILINE KARISTAMINE – laste füüsiline karistamine on valdkond , mille suhtes ühisele arvamusele jõudmine on väga keeruline. Kas on vastuvõetav kui vanem karistab last füüsiliselt, väiteks teda lüües või laksu andes? Mõnedes riikides on seadusega keelustatud keahalise karistuse tekitamine.
    • LASTE AHISTAMINE – mõned lapsed kogevad ilmset füüsilist ja seksuaalset ahistamist oma vanemate poolt. Füüsilist ahistamist on defineeritud järgmiselt – tahtlik jõu kasutamine avnema või muu hooldaja poolt, kelle hoole all laps on, mille eesmärk on sellele lapsele tekitada valu, vigastust või teda täiseti alla suruda. Seksuaalset ahistamist on defineeritud järgmiselt – sõltuvate seksuaalselt ebaküpsete laste ja noorukite osalus seksuaalsetes tegevustes, mida nad täieslikult ei mõista, ega saa anda informeeritud nõusolekut.

    Vanemluse mudelid
    • Belsky toetas vanemluse mudelit, mis eristab kolme peamist mõju vanemluse kvaliteedile ja need on :
    • Vanema isikud psühholoogilised ressursid – see hõlmab vanema vaimset tervist, suhte sisemiste representatsioonide kvaliteeti ja nende aregnu ajalugu.
    • Toetuse kontekstualiseeritud ressursid – sealhulgas toetuse sotsiaalne võrgustik partneri, sugulaste ja sõprade poolt ja töötingimused ning rahalise olukord.
    • Lapse tunnused – eriti lihtne või keeruline temperament.

    5. Eakaaslaste grupid
    Varased suhted eakaaslastega
    • Varasest east peale on eakaaslased laste jaoks eriti huvitavad. Ühes uurimuses, mis käsitles 12-18 kuu vanuseid imikuid, jagasid mängutuba kaks ema imiku paari, kes üksteist ei tunnud. Imikud hoidsid emade poole, aga neid huvitas ilmselgelt rohkem teine eakaaslane.
    • ÕDE-VEND
    • Kaheksakümnel protsendil inimestest on õed-vennad. Tavaliselt on nende vanusevahe vaid paar aastat. Kuigi nad ei ole täpselt „eakaaslased“ on nad tavaliselt vanuse poolest piisavalt lähedal ja nad on küllalt sarnaste huvide ja arenguastmete poolest, et olla üksteise jaoks olulised sotsiaalsed partnerid kodus ja perekonna keskkonnas. Vanemad õed-vennad näitavad tihti üles tolerantsust väiksemate suhtes ja nad võivad olla pädevama käitumise tähtsaks eeskujuks. Kuid samuti võivad nad olla väiksemate suhtes vanulikud ja tõrjuvad.
    • Õed-vennad mõjutavad üksteist ka pärast lapsepõlve. Dunn jt (1991) on leidnud, et varases noorukieas oli keegi, kes oli üles kasvanud ebasõbraliku või vaenuliku õe-vennaga, tõenäolisemalt agressiivne, depressiivne või närviline.
    • Teine noorukieas laste kohta tehtud uurimus (Updegraff jt 2000) leidis, et venna-õe paarid osalesid sotsiaalse võrdluse protsessides. Näiteks olid vanemate õdede-nooremate vendade paarides soo-tüüpi sõprade valikud eriti liialdatud. Õed aga (nii esimese kui ka teise lapsena sündinud) õppisid oma vendadelt kontrolltaktikat, mida nad rakendasid oma sõprussuhetes.
    Eakaaslaste suhted eelkoolis ja koolis
    • Arvatakse, et teiseks või kolmandaks eluaastaks on laps valmis lasteaiaks. Kindlasti toimub 2-4 eluaasta vahel laste eakaaslastega suhtlemise oskuste oluline täienemine.
    • EAKAASLASTEGA SUHTE MÕÕTMINE – SOTSIOMEETRIA – teada saamiseks eakaaslastega seotud duhete struktuuri kohta on olemas kolm peamist võimalust:
    • Käitumise otsese vaaltuse kaudu.
    • Teise inimese nagu õpetaja või vanema käest küsimise teel.
    • Või lapse käest küsides.
    • TÕRJUTUD LAPSED – tõenäoliselt on uurijate suurim huvi keskenduda 8-11 aastaste laste tõrjumise uurimisele. Tulemus näitas, et 30% nendest lastest olid tõrjutud. Tõrjutud lastel näib olevad mitu alamtüüpi ja erinevad põhjused tõrjutuseks eakaaslaste poolt. Eriti paistab esinevat suur erinevus mõnel lapsel, kes on tõrjutud, agressiivsuse tõttu, ja teiste laste vahel, kes on tõrjutud oma alalheitlikuse pärast.
    • POPULAARSED JA VASTUOLULISED LAPSED – populaarsetel lastel on hea suhtlemis oskus, nad i ole väga agressiivsed ega endasse tõmbunud. Populaarsust mõjutavad samuti teised tegurid. Puberteedi ajal on varajane füüsiline küpsemine samuti muutuja, mis mõjutab populaarsust ja sttatust.
    • ISOLEERITUD LAPSED, ÜKSINDUS JA SOTSIAALNE ENDASSE TÕMBUMINE – isoleeritud laste seltsivus näib olevat vähene. Seotud konstruktsioon on sotsiaalne endasse tõmbumine, mida defineeritakse kui pidevad üksildast käitumiseviisi kõikide vormide esinemist, kui laps kohtab tuttavaid/võõraid eakaaslasi.

    Sõprussuhe
    • Tavaliselt peame sõprussuheteks kahe kindla inimese vahel olevat l’hedast suhet, mida näitab nende läbikäimine või psõhholoogiline kiindumus ja usaldus. Sõprussuhe seostub sotsiaalse osalusega ja sotsiomeetrilise staatusega, kuid see ei ole sama asi.
    • SÕPRUSSUHTE KÄSITLUS VIISID – tehti uurimus 6-14 aastaste laste seal. Nad pidid kirjutama oma parimast sõbrast essee. Mõlemad osapooled tegid seda. Tulemused olid mõlema puhul sarnased. Nooremad lapsed mainisid ühistetegevuste tegemist, abisaamist ja lähedal elamist. Vanemad lasped soovivid, et kaaslane nimetaks ja aksepteeriks neid. Veel vanemad mainisid lojaalsust, pühendumust, ehtsust ja potentsiaali läheduseks.
    • SÕPRUSSUHETE KVALITEET – tähtis on mõelda, kes su sõber on: näiteks kas neil on eakaaslaste grupis madal või kõrge staatus ja milline on sõprussuhete kvaliteet.
    Eakaaslastega suhtlemise ja sõprussuhete tähtsus
    • Me oleme olnud tunnistajateks, et sotsiaalmeetrilisel aksepteerimisel ja sõprade omamisel on kohased positiivsed tagajärjed. Saab vältida üksilduse tundmist, osaleda intensiivsemates ja retsipooksemates sotsiaalsetes tegevustes ning sõprade abiga lahendada tõhusamalt ülesandeid. Seega on lähedaste sõprsde omamine tähtis.
    • Sõprade alagrupp – nendel lastel oli mõlemal korral stabiilne retsipookne parim sõber.
    • Semude alagrupp – nendel lastel polnud kummalgi korral retsipookseid toimivaid sõprussuhteid.
    • VAENLASED – vaenlaste omamine kattub kiusajaohvri suhtega, kuid eksisteerib laiemalt. Hartup ja Adecasis väidavad, et me peaksime analõõsima vaenlaste omamise korelaate ja tagajärgi, nagu seda onj tehtud sõprade suhtes, ning see on täidetav tegur, mida peab sotsiaalmeetriast, staatusest või eakaaslaste tõrjutusest eraldi käsitlema.

    Koolikiusamine
    • Koolikiusamist või ahistamist defineeritakse tavaliselt kui korduvaid agressiivseid tegevusi kindla ohvri suhtes, kus üldiselt peetakse kiusavat last tugevamaks või vähemalt ei arva ohver, et tal oleks võimalust tõhusalt kättemaksta.
    • OHVRIKS OLEMISE TAGAJÄRJED – kõige tõsisematel kiusamise vormidel võivad olla väga tõsised tagajärjed. Kiusatud laste elud muudetakse kibedaks, sageli märkimisväärselt pikaks ajaks. Kiusamise ohvritel, kellel arvatavasti nii kui nii koolis lähedasi sõpru ei ole, vähendavad suurema tõenäosusega veelgi enam enesekindlust ja enesehinnangut.
    • KIUSAMIS VASTASED SEKKUMISED – kiusaja ohvri probleemide vähendamiseks saab kool palju ise ära teha. Peamine sekkumine oli koolikiusamise vastase poliitika kaudu, mis hõlmas konsultatsioone, õpetajate, õpilaste, vanemate jt koolitöötajate vahel.

    6. Sotsiaalse teadlikuse teke
    Kuidas hakkavad lapsed mõistma ennast ja teisi
    • Imik peab omandama arusaama, et ta erineb teistest. Selle üht varast pöördepunkti on nimetatud „isiku jäävuseks“, mida on hinnatyud selle järgi, kuidas imikud teisi ära tunnevad ja neid otsivad. Isiku jäävuse mõistega on lähedalt seotud „enese jäävuse“ mõiste, mida kasutatakse mittesotsiaalseid objekte käsitledes. Mõlemad saavutatakse sensomotoorse arengu ajal.
    • ISIKU ENDA ÄRA TUNDMINE – Lewis ja Brooks - Gunn leidsid tõendeid, et juba 9-12 kuused imikud suutsid mõnel määral eristad pildilist kujutist endast ja teistest. Oma pildi peale naersid nad rohkem.
    • TEISTE LIIGITAMINE LASTEL – imikud omandavad isiku jäävuse enne eseme jäävust. Nad liigitavad isikuid sotsiaalsete mõõdete järgi, milleks on tuttavlikkus, vanus ja sugu.
    Emotsionnalne areng
    • EMOTSIOONIDE VÄLJENDAMINE – beebid hakkavad oma emotsioone väljendma sünnihetkest alates. Kõie varem saab eristada positiivseid ja negatiivseid tundeid- kas nad on rahul ja õnnelikud (naeravad) või rahulolematud ja stressis (nutavad). Emad oskavad rohkem emotsioone eristada, peale 2 nädalat peale lapse sõndi. Siis saavad nad aru kui laps on õnnelik, vihan, kurb või üllatunud.
    • TEISTE EMOTSIOONIDE ÄRA TUNDMINE – 10 kuused imikud olid rõõmsad, kui ema oli rõõmus. Nad olid vihased, kui ema seda oli. Kui ema oli kurb, ei teinud imikud sellest eriti välja. Nad hakkasid imema. Imik suudab eristada tesite emotsioone juba varakult.
    • SOTSIAALNE JUHINDUMINE – umbes 7 kuuselt hakkavad imikud võõrastesse ettevaatlikult suhtuma . 15 kuused ootavad ennem ema reaktsiooni, et siis otsustada, kuidas võõraga käituda.
    • VAISED SEISUNDID – umbes 18. elukuust alates saab uurida põhjalikumalt laste emotsionaalset arengut. , jälgides seda, kuidas imikud emotsioonidest räägivad, kuidas nad kasutavad emotsioonidega seonduvaid sõnu loomulikes vestlustes.
    • EMOTSIONNALNE PETMINE – Cole uuris, kuidas 3- ja 4-aastased tüdrukud reageerisid, kui neile antakse pettumust valmistav kingitus. Intervjueerija juuresolekul ei näidanud lapsed oma pettumust nii välja varjates seda pooliku naertuse taha. Intervjueerija mittejuuresolkul näitasid nad välja pettumust halva kingituse suhtes.
    Teiste inimeste emotsioonide, soovide ja veendumuste mõistmine
    • 3. Või 4. Eluaastaks mõistavad lapsed teiste inimeste emotsioone, soove ja veendumusi ning et selle oskuse algeid võib näha juba 2-aastaste juures. Et laps saaks aru teiste inimeste mõtlemisest on tal vaja kolme tähtsat eeltingimust :
    • Eneseteadlikkust – 18.-20. Kuu vanuselt muutuvad lapsed eneseteadlikkuks. Ja 2 aastaselt suudavad nad oma emotsioone väljendada.
    • Teesklusvõime- kujutlusvõime tuleb mängu u 2. Eluaastal . Lapsed hakkavad mängima nukkudega ja annavad karule süüa, just kui too oleks näljane.
    • Võime eristada teesklust tegelikkusest – 3. Ja 4. Eluaasstased on stabiilsed teeskluse-tegelikkuse eristamises.
    Enesemääratlus või enesehinnang
    • Enesemääratlus ehk identiteet võib tähistada kõiki aspekte enda kohta – välimust, isiksust, võimeid, samuti sugu või rahvusgruppi.. me kõik võrdleme ennast teistega . Ja mõistame et mõnda asja oskame hästi, mõnda mitte.
    Varased soolised erinevused ja soolise identiteedi arenemine
    • SOOLISED ERINEVUSED LASTEL LÄÄNE ÜHISKONDADES – Suurbritannias ja USAs on läbi viidud palju uurimusi imikute ja lsete sooliste erinevuste kohta, millest enamik kasutas käitumise järgimist kodus või lasteaias. Imikueas saadud uurimistulemused ei näita paljusid asjaomaseid poiste ja tüdrukute vahelisi erinevusi.
    • SOOLISE IDENTITEEDI ARENEMINE – kui 2 aastaselt, kas sa oled poiss või tüdruk, siis mõnigi ei oska vastata, või satub kergelt segadusse. Plajud vastavad ka õigesti. 5-8 aastased lapsed on oma soos täiesti kindlad.
    Televisiooni mõju
    • Massimeedia avaldab olulist mõju laste tedlikkusele oma maailmast ja nende käitumisele
    • Televiisori vaatamine on suurim meedia kasutus kategooria laste ja nooukite hulgas postindustriaalsetes ühisondades.
    • TELEVIISORI VAATAMISE MÕJU – lapsed vaataval väga palju televiisorit. Arvatavasti sõltub televisiooni mõju mitmest tegurist, nagu lapse vanus, sugu ja päritolu, aga ka saate olemus. Samuti on muretsetud, et televiisorist nähtav vägivald võib muuta lapsin agresiivsemaks ja et paljud saated protesteerivad stereotüüpseid kuvandeid soorollidest või rahvusvähemusest.
    • TELESAATED KUI SOTSIAALSETE STEREOTÕÕPIDE ALIKAS – teine televisiooniga seotud probleem on see, et saated võivad esistada stereotüüpse pildi tegelikkusest elust, mis võib põhjustada soovimatuid eelarvamusi. Need võivad olla näiteks naiserollide etniliste vähemusgruppide või rahvuste ja puudega inimeste kohta. Telesaated, nagu paljud lasteraamatudki esitavad valdavalt ühepoolse seisukoha soorollides.

    7.Mäng
    • Mänge võib liigitada nelja kategoorjasse :
    • Keelemängud
    • Fantaasiamängud
    • Kujutletavadmängud
    • Müramismängud
    Mängulise käitumise tunnused
    • On tehtud arvukaid katseid, et mängu iseloomustada võüi defineerida. See on aga osutunud keeruliseks ülesandeks. Fagan eristas kaht liikiu definitsioone:
    • Funktsionaalne käsitlusviis – ei ole mängul selget lõppu või välist eesmärki
    • Strukturaalne käsitlusviis – proovib kirjeldada käitumis viise, mis esinevad vaid mängus või siis, kuidas käitumisviise mänguliselt esitatakse.
    • AVASTAMINE JA MÄNGIMINE – käitumisviis, mida aetakse sageli segamini mängimisega, on avastamine. Varasemates kirjutistes käsitleti neid koos, võib olla biheiviorismi või õppimisteooria mõju tõttu. Nii arvasime, kui mängimine oli ebamugav, traditsiooniliste õppimisteoreetikute heaks, kuna kumbki ei olnud eesmärki taotlev või sarrustaja kontrolli all.
    Mängu areng
    • MÄNGU TÜÜBID JA JADAD – teadlased on määratlenud mitmeid erinevaid mängu tüüpe, teiste hulgas liikumis või füüsilisete tegevustega mänge, mäng esemetega, fantaasia ja sotsiaalne draama mäng ning keele mäng.
    • FÜÜSILISTE TEGEVUSTEGA MÄNG – igaüks, kes vaatab mingit aeda või koolimänguplatsi, võib näha, et suur osa mängudest hõlmavad füüsilist tegevust, sageli ilma esemeteta.
    • MÜRAMISMÄNG – mängu kaklus ja tagaajamine võib tuleneda tarmukast füüsilisi tegevusi hõlmavast mängust, mida vanemad oma väikelastega sageli ette võtavad, näiteks kõndimine, õhkuheitmine või laste järel roomamine .
    • FANTAASIA JA SOTSIAALNE DRAAMAMÄNG – esimesed märgid fantaasia mängust tekivad ligikaudu 12-15 kuu vanuselt. Varasem kujutlusmäng hõlmab tavaliselt seda, et laps suunab tegevuse endale.
    • KEELEMÄNG – põhiline keelemäng on kuni 2 aastastel lastel öösiti rääkimine. Näib et lapsed kasutavad neid magamajäämise eeliseid monolooge või dialooge , et nendega mängida ja harjutada lingvistilisi vorme, mida nad parajasti omandamas on.
    • SÕJAMÄNGUASJAD JA SÕJAMÄNG- agressiivne mänguliik on selline, kus lapsed kasutavad mängupõsse või relvi või mängusõdureid, et teeselda võitlust ja sõda. Selline mäng on mõnes lasteaias ja mängugrupis keelatud. Ka vanematel on selle kohta erinevad seisukohad.
    • VIDEO- JA ARVUTIMÄNGUD – videomängude mängimine võib suurendada käe ja silma kordinatsiooni ja teatud kindla mängu oskust, kui millised on teised tagajärjed? Sõltuvus, sotsiaalne isoleeritus , agressiivsus
    • REEGLITEGA MÄNGUD – eelkooliealiste laste mängul on sageli mõningane reeglikultuur, näiteks, kui keegi mängib rollimängus „arsti“ „patsienti“, siis eksisteerivad mõned teiste laste poolt rakendatud piirangud, millest ta peab juhinduma.
    • MÄNGU MÕJUTAVAD TEGURID – me oleme näinud, kuidas vanemad mängu ergutavad, kui see hakkab nende väikestel lastel ilmnema. Mõned teadlased arvavad, et see varane julgestamine on väga oluline.
    Empiirilised uurimused
    • Mängu olulisuse kohta toimus palju teoretiseerimist, kuna puudusid kindlad tõendid, et mängul on või ei ole postuleeritud mõju või kasu.
    • MÄNGU VORMID – kui jälgida tähelepanelikult seda, mis mängulistes episootides toimub, võime püstitada hõpoteesi selle kohta, mis on käitumisviisi eesmärgid.
    • KORELATSIOON UURIMUSED – kui mängulisel käitumisel on kasulikud arengulised tagajärjed, siis võiksime eeldada, et teatud tüüpi mängu palju harrastavad lapsed peaksid olema ka rohkem arenenud teistes arenguvaldkondades, mida mäng peaks etendama.
    • MÄNGU EKSPERIMENTAALSED UURIMUSED – einevad kahes vormis:
    • Ilmajätmise uurimused
    • Rikastamise uurimused

    Kui osalejatele luuakse juhuslikult erinevad tingimused, peaks olema võimalik teha paremaid põhjuslikke järeldusi, kui korelatsiooni uurimustes.
    8.Teiste aitamine ja moraalne areng
    • Kuigi enamik inimesi usub, et teiste kahjustamine on väär, esineb teiste aitamiseks mõeldud prosotsiaalse käitumise konseptsiooni kohta märkimisväärset ebaselgust.

    Prosotsiaalse käitumise areng
    • EKPERIMENTAALSED UURIMUSED – varem katsetasid teadlasid eksperimentaalsete uurimustega, et selgitada põhjalikult välja prosotsiaalse käitumise põhjusi. 1970- datel palju kasutust leidnud tehnika oli premeerimine .
    • JÄLGIMISUURIMUSED – paljusid sellistele prosotsiaalse käitumise eksperimentaalsetele uurimustele omaseid probleeme saab lahendada, jälgides last loomulikus keskkonnas.
    Prosotsiaalset käitumist kooli ja perekonnas mõjutavad tegurid
    • Temperamendil on oluline roll sellises emotsionaalses reageerimises teiste stressi suhtes, kui tähtsad on k perekonna sotsialiseerumisprotsessid.
    • Lapse õige arusaam vanema sõnumist sagedase ja järjekindla väärtushinnangu väljendamise kaudu vormis, mis on kohane kognitiivsele tasemele .
    • Selle väärtushinnangu aksepteerimine kogedes, et see on mõistlik ja kohane ning olles valmis sõnumit kuulama , ja omades teatud arusaama enda algtetudtegevustes.
    • PROSOTSIAALNE KÄITUMINE KOOLIS JA EAKAASLASTE GRUPIS – Boulton jt leidsid, et lapsed, kellel on samaga vastav parimsõber on hulga tõenäolisemalt kaitsetud sotsiaalse väljaarvamise agressiivsete tegude eest eakaaslaste grupi poolt. See avastus osutab sellele, et retsiprooksete sõprussuhete kontekstis on lapsed motiveeritud üksteist aitama eakaaslastega suhtlemise raskustes.
    • EAKAASLASTE TUGISÜSTEEMID KOOLIS – sellesk et luua struktuur, milles prosotsiaalset käitumist saaks etendada on paljud koolid loomas eakaaslaste tugisüsteeme, et täiendada personali tehtavat hooldamisalast tööd.

    Moraalse arutlemise areng
    • Moraalne arutlemine tähendab seda, kuidas me arutleme või otsustame, kas tegevus on õige või määr – see erineb moraalsest käitumisest. Loomulikult juhindume sageli oma moraalsest arutlemisest, kui me otsustame, mida teha.
    • MORAALSE ARENGU VALDKONDLIK KÄSITLUSVIIS – erinevalt Piaget ja Kohlepergist arvab Turiel, et laste mõtlemine organiseerub juba varases eas moraalsuse ja sotsiaalse tava valdkondades.
    • Moraalsuse valdkond tähendab lahkuse, kahju ja õiguse teemasid .
    • Sotsiaalne tavavaldkond hõlmab käitumise ühtseid tunnuseid, mille eesmärk on kordineerida sotsiaalseid interaktsioone sotsiaalsetes süsteemides, näiteks riietuskommete, klassiruumireeglite, söögietiketi jne kaudu.
    • KAS ME SAAME ÕPETADA MORAALSEID VÄÄRTUSHINNANGUID?
    • Kordineerida oma tegevusi teistega, saavad lapsed konstrueerida uusi kognitiivseid kordineerimis tegevusi, mida nad üksi teha ei saaks.
    • Erinevates sotsiaalsetes kordineerimis tegevustes osalenud lapsed hakkavad sageli ka iseseisvalt neid kordineerimistegevusi läbi viima.
    • Kognitiivseid operatsioone saab trantsportneerida ühest raamistikust teise.
    • Sotsiaalne interaktsioon muutub kognitiivse arengu allikaks sotsiaal kognitiivse konflikti kaudu, mille see põhjustab.
    • Algne kompetentsus on indiviidide jaoks oluline, et saada kasu kindlast interaktsiooni situatsioonist.

    Emotsionaalse kirjaoskuse õppekava osied hõlmavad järgmist:
    • Eneseteadlikkus – enesejälgimine ja tunnete määratlemine.
    • Isiklike otsuste tegemine – enese käitumise jälgimine ja tagajärgede mõistatamine.
    • Tunnete juhtimine – enese sisekõne jälgimine, negatiivsete mina sõnumite vaidlustamine.
    • Stressiga toime tulek – stressi tunnuste ära tundmine, stressi allikate ära tundmine.
    • Empaatia – teiste isikute emotsioonide ja murede mõistmine
    • Isiklik vastutus – enese juhtimise eest vastutuse võtmine ja tegevust ning otsuste tagajärgede mõistmine.
    • Konflikti lahendamine – vajaduses ja tahtmises erinevuse mõistmine.

    9. Nooruki iga
    • See on ülemineku periood lapsepõlve ja täiskasvanu elu vahel, hõlmates põhimõtteliselt teismealise aastaid.

    Puberteedi bioloogilised ja füsioloogilised muutused
    • Puberteedi täpne alguaeg sõltub aluseksvõetud mõõdust, kui tüdrukute puhul annab esimese menstruatsiooni algus üsna kindla märgi ja poiste puhul esimene ejakulatsioon. Puberteet toimub poistel hiljem.
    • SEKULAARNE TREND PUBERTEEDI VANUSE PERIOODIS – Lääne-Euroopas ja Põhja-Ameerikas on olnud sekulaarne trend esimese menstruatsiooni vanuse perioodis. See põhineb toimikutel Skandinaavia maades, mis pärinevad 19. Sajandist ja ka hiljematest oimikutest.
    Puberteedi psühholoogiline mõju
    • FÜÜSILISTE MUUTUSTE MÕJU – neil muutustele on noortele inimestele oma korde psüholoogiline mõju. Nooruk muutub teadlikuks oma seksuaalsest arengust ja sellega seotud muutustest, keha suurusest ja kujust , hääle kõrgusest, naha tekstuurist ja keaha karvade kasvamisest.
    • HORMOONILINE MÕJU – mõned teadlased on väitnud, et hormoonid võivad avaldada üsna otsest mõju psühholoogilisele funktsioneerimisele noorukieas, samuti muud kaudses mõjud vastuseks füüsilisele muutumisele.
    • KOGNITIIVSE MUUTUMISE MÕJU –sisenedes formaalsete operatsioonide mõtlemise perioodi, suudavad noorukid õha enam mõelda abtraktsetest teemadest ja hõpotetilistest olukordadest.seega saabvad nad hästi mõelda, sellele, kuidas hüpoteetilised teised neid näevad , ja neil on probleeme oma muutuva välimusega kohanemisel.
    • VARASE JA HILISE KÜPSEMISE MÕJU – 11-aastaselt esimese menstruatsiooni kogemine oleks tüdruku jaoks vara, 14-aastaselt oleks aga juba hilja . Samuti oleks 12 aastase poisi jaoks vara puberteeti jõuda, kuid 16 aastase jaoks hilja.
    Noorukiiga kui rahutuse või „tormi ja tungi“ periood
    • 20. saj esimesel poolel pidasid paljud teoreetikud noouki iga akuutse identiteedi kriisiks ja rahutuste ajaks. Selles oli üks mõjutaja psõhoanalüüs.
    • SOOROLLI IDENTITEET – sellega viidatakse standardite kogumi omandamisele, mis on omane maskulliinsele või feminiinsele käitumisele teatud kultuuris. Väidetakse et meestel on vähem valiku võimalusi kui naistel. Naised saavad valida kas karjääri või emaduse vahel. Mehed aga peavad tööd tegema.
    • LESBIDEST JA GEIDEST NOORUKID – u 10-11 aastaselt muutuvad noored naised ja mehed teadlikuks oma huvidest samasooliste vastu. Poisid teadvustavad seda natuke varem kui tüdrukud. Alles pärast isiklike, perekonna ja sotsiaalkultuuriliste tagajärgede üle mõtlemist võiv isik otsustada, kas ta avalikustab ja arendab välja oma gei või lesbi identiteedi.
    • SEKSUAALTEADMISED JA HOIAKUD - noorukiiga on aeg, mis teadmised paljunemise ja suguühte protsesside kohta muutuvad väga oluliseks. Seksuaalteemade infoallikaks peavad lapsed enamati kodu. Kuigi nad sooviksid et neile oleks rohkem varasemas eas seksuaalharidust antud.
    Suhted vanematega: konfliktid ja meeleolu kõikumine
    • On uuringuid mis väidvad, et vanemad ja nende noorukieas lapsed on tegelikult paljuski ühel meelel ja lahkhelisid tekitavad teemad võivad olla liialdus . Yau ja Smetana uurisid Hongkongis noorukite ja vanemate vahelisi konflikte. 13-17 aastased kurtsid tegevusvabaduse või tegevuse korralduse piiramisee pärast. USAs saadi sama suguseid tulemusi mustanahaliste seal, aga seal 11-14 aastaste seal.
    Suhted eakaaslastega ja riskikäitumine
    • Iseseisvusega kaasneb rohkema aja veetmine aekaaslastega. Olulised on eakaaslastest koosnevad grupid. Nende väärtushinnangud aga võivad erineda õpetajate ja vanemate omadest . Noruki sotsiaalsed suhted võivad olla oluliselt erinevad võrreldes suhetest oma vanamatega. Lapsepõlve jooksul iseloomustatakse suhet vanematega kui „ühepoolset autoriteeti“, kus vanemad üritavad edastada lastelen juba väljakujunenud teadmistest ja hoiakutest kogumit.

    Kolmas osa: Lapse vaimne areng
    10.Taju
    Imikute taju uurimise meetodid
    • Imikutga töötamine pole kerge, sest nad ei oska öelda, mida mõtlevad, ning seda, mida nad teavad, peab järeldama nende käitumisest. Väikelaste käitumise repertuaar on piiratud ning seetõttu on uurijad nende taju võimete mõõtmiseks leiutanud geneetilisi tehnikaid.
    • EELISTAMISE TEHNIKA – uurija näitab lapsele kahte stiimulit korraga, näiteks kahte pilti A ja B. Järgnevalt saab uurija mõõta, kui kaua laps ühte ja teist pilti vaatab.
    • HARJUMIS TEHNIKA – see meetod hõlmab harjumise tekitamist ja huvi äratamist stiimulite vastu. Imik võib jälgida teda huvitavat stiimulit pikalt, kuid ajapikku kaotab selle vastu huvi.
    • TINGIMINE – imikud õpivad teatud viisil käituma, kui nende käitumist kinnitada – seda nimetatakse tingimiseks.
    Nägemistaju
    • IMIKU TAJU UURIMINE – vastsündinud lapse visuaalsed võimed erinevad täiskasvanu omast. Näiteks on vastsündinu nägemisteravus oluliselt kehvem.
    • MUSTRITE TAJUMINE – imikud võivad juba väga varakult eelistada teatud mustreid ja kujundeid. Näiteks isegi alles 2 päeva vanused lapsed suutsid eristada mustrilisi kujundeid ilma mustriteta kujunditest.
    • NÄO TAJUMINE – näod on lapse jaoks olulised keskkonna aspektid. Sünnist alates kogeb laps erinevaid nägusid, lisaks peab ta õppima neid tõlendama.
    • TAJU KONSTANTSUS – kui inimene või objekt liigub vaataja suhtes, siis muutub selle objekti visuaalne suurus, kuju, ning värvi informatsioon, mis silmale projektseeritakse.
    • OBJEKTI ERISTAMINE – enamikus imikute objekti taju uuringutest näitatakse lastele üht või kahte eraldi seisvat objekti, kuid tõeline maailm koosneb paljudest objektidest , millest osad üksteisest ka puuduvad või vajavad.
    • SÜGAVUSE TAJUMINE – teistsuguste tajuvõimete areng võib olla rohkem kogemustest tulenev, näiteks sügavuse tajumise uurimiseks geniaalselt „visuaalset järsakut“. Visuaalne järsak oli klaasist laud, mille all maleruudu muster.
    Kuulmistaju
    • Nägemine on täiskasvanute kõige tähtsam meel. Imikute jaoks ei pruugi see aga sama moodi olla. Võrreldes täiskasvanutega on vastsündinute kuulmisteravus oluliselt parem kui nägemisteravus. Näiteks pööravad vastsündinud lapsed oma pead hääle suunas, mis viitab võimele õsna kiiresti peale sündi hääli lokaliseerida.
    Intermodaalne taju
    • Seni oleme käsitlenud nägemise ja kuulmis taju eraldi, kuid igapäevases elus on tavatu võtta pertseptiivset informatsiooni vastu ainult ühest allikast korraga. Tavaliselt kordineerime mitmeid meeli – nägemise, kuulmise , puudutuse, maitse ja lõhna vahendatud informatsiooni.
    Keskkonna mõju taju arengule
    • Keskkond, milles last kasvatatakse võib mõjutada lapse tajuliste võimete arengut. Järgnevalt toon näiteind uuringutest, mis selliseid keskkonna efekte käsitlevad.
    • Binokolaarsus tähendab, et kummassegi silma esitatud visuaalsele stiimulile reageerivad paljud ajukoore nägemispiirkonna rakud.

    11. Keeleline areng
    • Definitsiooni kohaselt on suuline keel märgi süsteem, kus tähenduse kordineerimiseks kasutatakse süstematiseeritud helisid .
    Keelelise arengu peamised käsitlused
    • On neli peamist keel kompetentsi , mis lapsel tuleb omandada:
    • Fonoloogia – osa keeleteadusest, mis uurib teatud helisid, mida lapse arengu keskkonnas kasutatakse ja millel on mingi tähtsus.
    • Semantika – uurib keeleüksuste tähendusi. Morfeem , mis on väikseid tähenduslik üksus keeles, koosneb fenomeemidest, millel iseenesest ei ole tähendust.
    • Süntaks – laususõpetus, see on grammatiline osa, mis kirjeldab lasuete ehitust.
    • Pragmaatika – tegeleb tähenduse täpsustamisega konkreetsetes kontektstides.
    Keelelise arengu etapid
    • Kõikides inimühiskondades on keelelised arengu etapid küllaltki sarnased.
    • ESIMESED SÕNAD JA LAUSED – lapsed kasutavad fonoloogiat täiskasvanu keelega sarnaselt, üksnes lihtsamal viisil. Väikese lapse öeldud esimesi sõnu on lihtne mitte märgata, sest niisuguse hääldusega sõnu sõnastikus ei ole. Siiski võib neid hääldusi käsitseda tähendulike sõnadena, sest laps kasutab neid sõnu järjekindlalt samade objektide ja sündmuste kohta.
    Arutlus ja jutustamisoskuse areng
    • Pan ja Snow väidavad, et laiendatud suhtluses osalemise oskus on harjutamise küsimus, suhtlemise oskus, kus laps peab suutma ühendada iseenda seisukohad teiste omadega ja siduma välised sündmused vestlus teemaga . Ilmneb aja jooksul eakaaslaste ja täiskasvanutega suhtlus kogemuse tagajärjel.
    • ISEENDA JA TEISTE INIMESTE SEISUKOHTADEG ARVESTAMINE – laps peab õppimna keelendeid situatsiooni kohaselt kasutama, et osaleda vestluses .
    • KUJUTELMADE JA VÄLJAMÕELDISTE OSATÄHTSUS – teatud vanuses lapsed kasutavad oma jutustustes fantaasiat ja tegelikkust läbi segi. Lap annab erineval moel märku, et nüüd algab väljamõeldud lugu.
    • ERINEVATE VÄLJENDUSLAADIDE OMANDAMINE – žanr on mingile tsenaariumile iseloomulik keele kasutus, mida edastatakse, kas isikliku kogemusena või väljamõeldud loona . Tsenaariume on võimalik analüüsida sisu, vormi ja keeletunnuste põhjal.
    Lugemisele ja kirjutamisele eelnevad oskused
    • 6 või 7 eluaastaks on enamik lastest alustanud lugemis ja kirjutamis oskuse omandamist. Mõne aasta pärast vilunud lugejaks ja kirjutajaks saamiseks on mõningatel taju vilumustele lisaks olulised ka kooliealistel aastatel aset leidnud teatud keelelise arengu aspektid.
    Düsleksia
    • Arenguline düsleksia on oluline probleem, sest see on kõige sagedamini esinev arenguhäire, Lääne ühiskonnas esineb seda 5% elanikkonnast.
    • DÜSLEKSIA PÕHJUSED - fonoloogilise puudujäägi hüpoteesi kohaselt on düsoleksikutest lastest mingil põhjusel eriliselt raskusi sõnade kõlaga, kui nad põõavad seostada foneemi sss grafeemiga s, siis nad kipuvd tegema vigu.
    Keele arengu teooriad
    • Laps omandab emakeele fonoloogia, ta on õppinud kasutama gramatilisis morfeeme, moodustama deklaratiiv lauseid , esitama küsilauseid ning esitusi
    • KINNITAMISE JA JÄLJENDAMISE TÄHTSUS – Skinner väitis, et lapsed õpivad keelt kasutama, sest täiskasvanud kinnitavad lapse õiget keele kasutust. Beebide koogamist ja lalinat vormistatakse täiskasvanute poolt järk järgult terviklikeks sõnadeks ja premeerides last tegelikule sõnale sarnasemate häälitsuste eest.
    • TÄISKASVANU - LAPS KÕNE – interaktsioonide neljas seisukoht käsitleb täiskasvanu ja lapse kõneuuringuid. 1960-ndatel valitsenud seisukoha järgi peeti kõnet täiskasvanu ja lapse vahel sarnaseks täiskasvanute vahelise kõnega. Pärast seda hakkas ilmuma empiirilisi uuringuid, mille põhjal võis järeldada, et täiskasvanu ja lapse vaaheline kõne on eriomane.

    12. Kognitiivnenareng: Biaget’ teooria
    • Jean Biaget sündid Šveitsis. Lapsena huvituys ta loomavaatlusest nende loomulikus elukeskkonnas olles ise 10. Aastane avaldas ta artikli „Silmades albinotilist varblast“
    Peamised eeldused: struktuur ja organisatsioon
    • Läbiviidud vaatluses, küsitluste ja eksperimentide põhjkal otsustas Biaget, et lapse mõtlemine areneb staadiumite kaupa. Hilisemad staadiumid järgnevad varasematele ning iga staadiumi juures toimub mõtlemises kvalitatiivne muutus.
    Kognitiivse arengu staadiumid
    • Biaget pidas intellektuaalset arengut pidevaks asimilatsiooni ja akomodatsiooni protsessiks .
    Sensomotoorne staadium
    • Selle jooksul konstrueeritakse lapse teadmised motoorsete tegevuste kaudu, mis tekitavad regulaarseid sensoorseid tagajärgi. Selle protsessi käigus areneb vaid vahetuid kogemusi tajuv vastsündinud pisipõnniks, kes oskab realsusele otseselt mõju avaldada ning sellel lisaks ka kujutleva reaalsuse abil oma tegevusi planeerida .
    Kriitika Biaget’ teooriale : sensomotoorne arengu staadium
    • Biaget vaatluste tulemusi beebide esimese arengustaadiumi kohta on valdavalt kinnitanud ka teised uurijad, kuid tõen’oliselt alahindas Biage imiku tajumise võimet. Mitu uurijat on näidanud, et imikud võivad tajuda põsivat eksisteerimist varem, kui arvas Biaget.
    Operatsioonide – eelne staadium
    • Biaget jagas operatsioonide eelse staadiumi kaheks:
    • Alastaadiumiks – 2-4 eluaastat
    • Intuitiivseks – 4-7 eluaastat
    • MÕISTE EELNE PERIOOD – sümbolite funktsioonide omandamine sensomotoorses arengu staadiumis on eelduseks konseptsioonide eelsele mõtlemis mudelile mõiste eelsele perioodile toimub järsk keeleline areng, mis Biaget’ hinnangul on põhjustatud sümbolilise mõtlemise kasutamisest.
    • INTUITIIVNE PERIOOD – Biaget oletas et järgmise pöörde punkt mõtlemises toimub umbes 4. eluaastal ja selles vanuses hakkavad lapsed kasutama vaimseid operatsioone süstemaatilisemalt, mille tulemusel avaldub võime järjestada, klassifitseeritud ja nummerdada objekte.
    Konkreetsete operatsioonide periood
    • U 7 eluaastal toimub lapse mõtlemises taas kvalitatiivne muutus. Biaget nimetas seda arengu staadimuit konkreetsete operatsioonide staadiumiks. Seda perioodi nimetatakse konkreetseks, sest laps suudab mõelda konkreetsetest operatsioonidest siis ja praegu.
    Formaalsete operatsioonide staadium
    • Konkreetsete operatsioonide arengu staadiumis suudab laps mõelda loogiliselt konkreetsetest probleemidest, laps vajab mõtlemise toetamiseks konkreetset objekti.
    Ülevaade Biaget’ teooriast
    • Pika teadlas karjääri jooksul töötas Biaget oma teooria kallal kümneid aastaid. Esialgu polnud tema mõju Suurbritannias ja USAs kuigi suur. Kuid alates 1950-ndatest muutus tema loodud kognitiivse arengu teoreetiline raamistik valdavaks paradigmaks. Alates 1970-ndatest on Biaget’ teooriat palju uuritud ning selle tagajärjel on mitu aspekti või isegi põhjapanevat seisukohta olnud kriitika objektiks .
    Piaget’ mõju haridusele
    • Mõningatest puudustest hoolimata on Piaget avaldanud kõige suuremat mõju tänapäevastele arusaamadele kognitiivset arengut. Tema tööd on märkimisväärselt mõjutanud õpetamis metoodikat, eriti lapsekeste õpetamist lastesõimedes ja beebikoolided, matemaatika õpetamist põhikoolis ning keskasteme taseme õppekavade moodustamisel.

    13. Tunnetus: informatsiooni töötlev lähenemine.
    • Kuidas informatsiooni töömälus töödeldakse, määrab see ära, kas see kantakse üle pikaajalisse mällu. Pisiooni määramata ajaks kaajaline mälu on piiramatu ja säilitab informatsiooni määramata ajaks ja infot on võimalik sellest üksusest taastada ja uuest kanda töömällu.
    Informatsiooni töötlemise piirangud
    • Informatsiooni liikumisel on palju piiranguid, lisaks tähelepanupiirangutele on ka töötlemise piirangud:
    • Kodeerimis piirangud – lapsed võivad kodeerida vajalikku informatsiooni probleemi kohta valesti.
    • Arvutuslikud piirangud – lapsed võivad kodeerida kogu vajaliku informatsiooni probleemi kohta ja säilitada selle töömällu, kuid neil ei pruugi olla pikaajalises mälus sobivad strateegiat, mida nad saaksid kodeeritud informatsiooni puhul rakendada.
    • Meenutamis piirngud – lastel võib pikaajalises mälus olla vajalik strateegia, aga kui njad püüavad strateegiat oma pikaajalisest mälust taastada, taastavad nad sobimatu strateegia.
    • Säilitamis piirangud – Lapsed võivad kdeerid kogu vajaliku informatsiooni ja taastada pikaajalisest mälust sobivad strateegiad, kuid nad ei pruugi suuta taastada kogu vajaliku informatsiooni töömälus arvutamise ajal.
    • Töömahu piirangud – kuna töömälu on piiratud, suudavad lapsed säilitada õheaegselt ainult mõned informatsiooni ühikud.
    Uus Piaget- lased ja informatsiooni töötlemine
    • Informatsiooni töötlev lähenemine viitab, et laste tunnetuslikud võimed arenevad kolmel võimalikul viisil:
    • Komponendid „suurus“
    • Laste vanemaks saades võivad nad muutuda ühikute töötlemisel palju efektiivsemaks ja kasvanud efektiivsus tähendab seda, et töömälule esitatakjse vähem nõudmisi ja see pärast võib vaba mahtu kasutada samaaegselt informatsiooni töötlemiseks.
    • On võimalik et lapseeas arenevad mõlemad- nii suurus kui ka töötlemise efektiivsus.
    Mälu areng
    • Sõna strateegia kasutatakse kahel viisil: kas selleks et viidata strateegiatele, mida kasutatakse konkreetsete probleem lahendus ülesannete tegemiseks või selleks et viidata üldistele strateegiatele, mida saab rakendada eri ülesannete piires.
    • KODEERIMISSTRATEEGIA –
    • Kordamine – see viitab informatsiooni vaimsele kordamisele.
    • Rühmitamine – see on kodeerimise teine aspekt.
    • Üksikasjalikkus – see tähendab seoste loomist esemete vahel, et aidata neid paremini meenutada.
    • MEENUTAMISSTRATEEGIAD – täiskasvanud on tutavad tundega, et teavad midagi, aga ei suuda seda kohe meenutada ning enamik täiskasvanuid on õppinud viise, kuidas informatsiooni pikaajaliselt mälus taastada.
    Uurimus laste tunnistajatena
    • Enamik laste mälu uuringuist on keskendatud mälu mahu ja strateegiate arengule. Sellist uuringut saab edukalt läbi viia kasutades üldlevinud ja sobivaid paradigmasid. Näiteks paluda lastel õppida ära sõnade nimekiri ja jätta meelde piltide nimed ja meenutada kuuldud lugusid .
    Laste mõjutatavus
    • Lapsi on kerge eksiteele viia. Teadlased näitasid seda keerulises uuringus , mille käigus nad küsitlesid korduvalt 3-6 aastaseid lapsi mingi sündmuste kohta. Selleks sündmuseks oli nende klassiruumi külastus Sam Stonei poolt. See külastus sisaldas natuke rohkem kui Sam Stonei klassiruumis ringi käimine ja mõne sõna ütlemine. Kui lapsi hiljem neutraalselt ja objektiivsel viisil küsitleti, selle kohta, mis oli külastuse ajal juhtunud, siis andsid nad detailid peaaegu alati korrektselt edasi.

    14. Laste arusaamad vaimumaailmast
    Väär- uskumuse ülesanne
    • Kas lapsed suudavad täiskasvanutega sarnaselt endale teadvustada, et teistele inimestel võivad olla väär-uskumused. Teadlased uurisid seda probleemi oma kuulsa katse käigus. Nad kasutasid nukke, eswitamaks lugu väikesest Maxi nimelisest poisist, kes pani sinisesse kappi šokolaadi. Seejärel Maxi lahkus ruumist. Kui ta oli ära, nägid lapsed, kuidas Maxi ema tõstis šokolaadi õmber rohelisse kappi. Lastel paluti ennustada, kust hakkab Maxi šokolaadi otsima , kui ta tuppa tagasi tuleb. Enamik 4 aastaseid ütles et ta vaatab rohelisse kappi. Täiskasvanu seisukohast on see väga üllatav vastus, sest Maxi ei saanud ju teada, et šokolaad oli teise kohta pannud . Sellise tulemuse põhjal võim järeldada, et väiksed lapsed ei saa aru, et Maxi uskumused maailmast on teistsugused , kui maailm tegelikult, nad ei mõista, et Maxi hakab käituma oma uskumuste nalja , mitte tegelikkuse põhjal.
    Alla nelja aastaste teadmised mentaal maailmast
    • U 2 aasta vanuselt hakkavad lapsed kasutama sõnu, mis tähendavad taju või emotsiooni sise seisundeid – sellised sõnad nagu tahan, näen, vaatan , maitsen.
    • ARUSAAM NÄGEMISE JA TEADMISE VAHELISTEST SEOSTEST – juba 8 aastased lapsed hakkavad mõningal määral nägemise ja teadmise vahelisi seoseid taipama.
    • ARUSAAM NÄILISUSE JA TEGELIKKUSE VAHEL – enamik täiskasvanuid teab, et päris õuna sarnane vahast tehtud õun ei ole päris. Ning nad suudavad vahet teha välimuses. Teistesõnadega nad saavad kohe aru et üks ja seesama inimene võib sama objekti käsitleda erineval moel – kord puuvilja, kord vahana. Väikestel on raskusi ülesannetega, kus tuleb omavahel eristada näilisust tegelikkusest.
    • ENNUSTATAV KÄITUMINE – 8 aastased saavad aru, et inimestel on soovid ja need võivad mõjutada nende käitumist.
    Millal jõutakse vaimsus teooriani?
    • Enamik 4-5 aastastest lastest lahendavad õigesti tüüpilisi vääruskumuste ülesandeid, nagu oli Smartiese ülesanne. Mõne uurija arvates aga saavad ka nooremad lapsed selliste ülesannetega hakkama, kui teha ülesande küsimused konkreetsemateks.

    Üle nelja aastaste arusaam mõtlemisest
    • Eespool kirjeldatud vääruskumuste katsete tulemused näitavad, et enam vähem 4 aastaselt hakkavad lapsed taipama, et teistel inimestel võib olla maailmasr väärarusaam.
    • VÄÄRUSKUMUS TEISTES KONTEKSTIDES – isegi kui lapsed saavad vääruskumustest aru selliste ülesannetes nagu Sally-Anne ja Smarties, võib veel aega mina, enne kui nad suudavad sarnast teadmist rakendada ka teistsugustes kontekstides.
    Teooriad mõttetegevusest arusaamise arengu kohta
    • Välja on pakutud mitu teooriat, seletamaks seda, kuidas areneb lastes välja võime saada aru iseenda ja teiste inimeste mõtetest.
    • 8 aastastel on teooria, mis põhineb soovide psühholoogial nende arvates mõjutavad inimeste käitumisi soovid. Näiteks katses, kus Sam otsis oma küülikus naerab Sami käitumist ( otsingul ) tema soov (viia küülik kooli kaasa)
    • FAKTIDEGA VASTUOLUS OLEV MÕTLEMINE – mitmed teadlased pakkusid välja, et laste arusaam mõtte maailmast põhineb nende kujutlusvõime arengul. Üks teadlastest aga arvas, et lapsed suudavad teiste mõttemaailmast aru saada, ilma et nad ilmtingimata mõistaks, et teistel on mentaalseid kujutlusi.
    Kas auteistlikud lapsed ei mõista teiste inimeste mõtteid?
    • Esimesena kirjeldasid auteismi Kanner ja Asperger , kes mõlemad kasutasid terminit auteism tähendamaks puuet, mida nad kirjeldasid laste juures, kellel harilikult, aga mitte alati oli madal IQ tase. Kanner kirjeldas nähtud laste juures kahte põhilist joont, üheks oli auteistlik üksindus, mis viitas laste oskamatusele teistega suhelda. Teiseks jooneks on stabiilsuse soon, sest lapsed sageli vihastavad oma ümbruses või rutiinis toimunud muutuste pärast.

    Mil määral saab mentaalsetest kujutustest arusaamise puudumine auteismi olemusest?
    • Üheks probleemiks auteismi igasugusel selgitusel, mis põhineb laste mentaalsetest kujutletutest arusaamise puudumisel, on tõsiasi et suuremas osas uurimustest on teatud osas autistlikkest lastest suundunud vääruskumuse ülesannete edukalt lahendada.

    15. Õppimine sotsiaalses kontekstis
    Võgotski väljakutse
    • Üks olulisemaid väljakutseid Piaget’ teooriale tuleneb sellest hiljemalt arengu psühholoogia valdkond kuuluvalt rõhu asenduselt keerulisele ja vastastiku üksteist mõjutavale õksikisiku ja sotsiaalse kontektsti vahelisele suhtele.
    Individuaalne mõttetegevus: selle sotsiaalkultuurilised alged
    • Võgotski arvates suudame me üksikisiku mõttetegevust mõista ainult siis kui, võtame arvesse selle aluseks olevaid sotsiaalseid protsesse.
    • Võgotski põõras keelele enam tähelepanu kui Piaget, kuid lidaks rõhutas ta, et seda protsessi tuleb vaadelda ka konkreetse inimese kultuuri ning selle kultuuris olemas olevate tööriistade ja vahendite konteskstis.
    • LÄHIM ARENGU TSOON (ZPD) – Võgotski keskseks konseptsiooniks on lähim arengu tsooni mõte, mis selgitab, kuidas laps teiste inimeste abil õpib. ZPD on vaemaa lapse tegeliku arengutaseme ja tema potentsiaalse arengu taseme vahel, mida laps võib saavutada, kas täiskasvanu juhtimisel või koostöö võimekate kaaslaste vahel.
    Keel ja mõte
    • Võgotski vaate järgi on kogu inimlik tegevus oma loomult sotsiokultuuriline, selles mõttes, et ta ühendab endas ühiskonna arengut ja sotsiaalset organiseerituid kultuuri vahendeid nagu keel, arvutisüsteemid, kunstiteosed , diagrammid , maakaartid, märgd ja mudelid.
    Bruneri mõju
    • Võgotski põhimõtteid arendas laialdaselt edasi ning rakendas hariduspõllule ameerika psühholoog Jerome Bruner.
    • Võgotski mõtted ja mõtlemise ja kõne, kui tegevuse vahendamise kavandid haakusid Bruneri vaatega.
    • TELLINGUD JA PRAKTIKA
    • Töölerakendamine – juhendaja esimene ülesanne on lapse huvi äratada ja julgustda last proovima ülesannet lahendama .
    • Vabaduse astme vähendamine – juhendaja peab ülesannet lihtsustama vahendades lahenduseni viiva sammude arvu.
    • Suuna säilitamine – juhendaja peab säilitama lapse mpotivatsiooni.
    • Oluliste aspektide ära märkimine – juhendaja toob välja ülesannete kõige olulisemad aspektid.
    • Ettenäitamine – lahenduste kohandamine vastavalt ülesannetele hõlmab ka ülesannete täitmise või noore õppuri juba osaliselt leitud lahendusele selgitus andmisest.,
    • JUHENDATUD OSALUS SOTSIAALKULTUURILISES TEGEVUSES – Rogof arendas välja juhendatud osaluse uurimismeetodid kolme anlüüsi tasandil:
    • Analüüsi kogukonna tasand – keskendub inimestele, kes osalevad koos teistega kultuurilistelt organiseeritud nind kultuuriväärtustel ja eesmärkidel põhinevas tegevuses.
    • Analüüsi inimeste vahaline tasand – keskendub sellele, kuidas inimesed suhtlevad ning kordineerivad oma tegevust silmast silma olukorras.
    • Analüüsi üksikisiku tasand – keskendub sellele, kuidas inimesed muutuvad tegevuses ning protsesside kaudu, mis neid tulevasteks eelmistega seotud tegevusteks ette valmistavad.
    • Kollektiivne arutluskäik – selle arutluskäigu võtma spektriks on:
    • Teemade individuaalsed esitlused
    • Nende esitluste võrdlemine klassikaaslastega
    • Seisukoha selgitus ja põhjendus
    • Ühiste vaatenurkade leidmine rühmas
    • Rühma ühise esikoha esitamine klassis
    • Vaadete hindamine või nõustumiseelne katsetamine klassikaaslaste hulgas
    Järeldus haridustöö jaoks
    • Piaget traditsioonide järgi on õpetja vahendajaks, kes annab edasi lapse arengutasemele vastavat materjali, aitab lapsele olemas olevate teadmiste ning uute andmete vahel oleva konflikti kaudu „jõuda“ avastuseni.
    • KAASLASED KUI JUHENDAJAD – õige korraldus soodustab rühmaõppe küsimuste esitamisest, hinnangu andmist ning konstruktiivset kriitikat, mis viib teadmisi ümberkujundamiseni
    • ARVUTIPÕHINE ÕPE (CAL) - viimasel ajal arenev arvutipõhine õpe annab õpetajatele võimaluse suunata arvutite hariduslik potensiaal lapse vajaduse rahuldamiseks. Arvuti saab esitada lapsele terveid informatsiooni-ülesannete seerijaid.

    16. Intelligentsus ja tase
    Intelligentsus testi areng
    • ESIMESED TESTID – Galton üritas esimesena rea testide abil mõõta intelligentsust. Kahekümnenda sajandi alguses avaldasid kaks prantsuse psüholoogi Binet ja Simon oma testid, väites, et nende abil on võimalik tutvustada lapsi, kes ei suuda arendada tavalist kooli süsteemi.
    • TEISED INTELLIGENTSUSESKAALAD – Stanfordi-Binet’ teast on siiani kasutusel, aga ühel tänapäeval enam kasutatav teast on välja töödeldud Wechseler tema esimene test täiskasvanutele 1930. Oli koostatud teiste sellel ajal olemas olevate testide põhjal:
    • Täiskasvanutele (16-89 aastased): Wechser täiskasvanute intelligentsuse skaalal.
    • Laste (6-16 aastased): Wechseri intelligenstsus skaala lastele.
    • Noorematele lastele (3-7 aastased): Wechseri eelkooli ja esmase intelligentsuse skaala.
    Intelligentsuse käsitlused
    • Esimese intelligentsustestide leiutaja- Galton ütleb, et intelligentsuse üldine võimekus kajastub igas isiku sooritatud testis. Galtoni arvamus tähendab, et iga testi, mis toob esile individuaalse soorituse erinevused, võib kasutada intelligentsus testina.
    • STENBERGI INTELLIGENTSUS TEOORIA – teised uurijad on samuti esile toonud , et inteligentsuse käsitlused, mis baseeruvad üksnes akadeemilistele võimetele, on liiga kitsad – arvesse tuleb võtta ka teiste inimeste soorituse aspekts, et anda täiuslik ülevaade inteligentsest käitumisest.

    Savandid
    • Isikud, kes tavaliselt saavutavad tavapärasel skaaladel mõõdetud madalad intelligentsuse tulmused, kuid kellel võib olla üks suurepärane võime. Seetõttu anti sellistele inimestele nimetus idiot savant. Howen ja Smith kirjeldasid Davei juhtumit, kellel oli hoolimata madalast IQ tasemest, suurepärane võime arvutada kuupäevi.
    Intelligentsustesti kasutamine
    • Hoolimata murest tavapäraste intelligentsus testide sisu valitsuse suhtes kasutatakse neid siiski sageli, sest need on üheks meetodiks selgitada välja lapse tugevad ja nõrgad küljed.
    • ÕPIRASKUSTEGA LAPSED – kehva õppeedukusega laste hindamisel võivad pedagoogilised psühholoogid tugineda üksnes osaliselt intelligentsus testi tulemusele.
    • ANDEKAD LAPSED – last võib kirjeldada kui andekat, kes on silmapaistev üleüldiselt, näiteks sooritab IQ testi suurepärselt või konkreetsemas valdkonnas näiteks muusikas või spordis .
    Tasemetestid
    • SERTIFITSEERIMINE JA VALIMINE - eksami sooritamine näitab, et isik on saavutanud teatud kompetentsuse taseme.
    • MOTIVATSIOON – hindamine on meetod, mis motiveerib lapsi edukas olema.
    • ARVEPIDAMINE – kogu hindamine võib kaasa aidata arve pidamisele lapse sooritustest.
    • SÕELUURINGUD JA DIAGNOSTILINE HINDAMINE – see tähendab, et kõikidel lastl antakse teatud vanuses sama test või testi kogum, et tutvustada, kellel võiks eriabi vaja minna.
    • STANDARTSED TESTID – lai valik teste on koostatud tasememääramiseks lugemises verbaalses järeldusoskuses, inglise keele, artimeedikas, arusaamine jne.
    • KRITEERIUMILE TOETUVAD TESTID – need testid mõõdavad, seda, kas laps võib saavutada ülesande lahendamisel sooritustaseme.
    • ÕPPEKAVA KONTROLL JA KOOLI HINDAMINE – üks varian hinnangu kasutamiseks, on määrata, mida koolis õpetatakse.

    17. Deprivatsioon ja rikastamine: risk ja toimetulek
    Ebasoodsad tingimused
    • Need tähendavad enamasti suhtleiselt põsivaid olusid, mille tulemusena akadeemiline edukus koolis on madalam ja võimalused ühiskonnas on laiemalt piiratud.
    Äärmuslik deprivatsioon ja hooletusse jätmine
    • METSIKUD LAPSED – aegajalt on ette tulnud kummalisi lugusid n-ö metsikustest lastest, kes on leitud metsikust loodusest ja kellel nähtavasti pole olnud mingit kontakti inimestega.
    Institutsionaalse kasvatuse mõjud laste arengule
    • VARASEMAD UURIMUSED II MAAILASÕJA JOOKSUL JA PÄRAST SEDA – teine uurimus ala, mis pakub informatsiooni deprivatsiooni mõjust laste arengule, keskendub nende laste kogemustele, kes kasvasid orbudena või lastekodudes.
    • HILISEMAD UURIMUSED TEISTES KULTUURIDES – kuigi neid uurimudi on kritiseeritud osalejate väikese arvu ja ülesannete täitmise puudumise tõttu ekperimentaal ja kontrollgruppide vahel, pakuvad need hämmastavan tulemused, tugevaid argumente, selle kohta, et keskkonna stimulatsioon suudab vähemalt osa deprivatsiooni negatiivsetest mõjudest kõrvaldada.

    Sotsiaalselt ebasoodsates tingimustes lapsed
    • RASSILISE EELARVAMUSE JA DISKRIMINEERIMISE MÕJU – viimase kahekümne aasta jooksul on paljud Euroopa Liidu riigid kogenud suurt varjupaigaotsijate ja majanduslikel põhjustel sisserändajate juurdevoolu paljudest maadest. Pagulaskogukondade seal Suurbritannias on vähemalt 40% alla 18 aastased, seega kogukonnas mängivad võtmerolli selles, et need noored leiaksid toetust oma elu kriitilistel perioodidel.
    • TÄNAVALAPSED – mõnel maal elab arvukalt lapsi tänaval. Nähtvasti ilma perekonna ja sotsiaalse toetuseta. Hugginsi ja tema kolleegide korraldatud uurimus kasvas välja nende tööst varjupaikadest ja tänava programmidest, mis olid seotud vaesunud noorukitega paljudest riikidest.
    • KASVADES ÜLES POLIITILISE VÄGIVALLAGA – Brasiilia tänavalapsed on marginaliseerunud isegi oma ühiskonnas ent mõned lapsed kasvavad üles õhiskondades, kus tuleb pidevalt kogeda poliitilisi ebastabiilsusi ja tihti ka vägivalda.
    Sekkumised: perekondade roll
    • Üks Ameerika uurimus annab tõestust sellelst kui eluliselt olulist rolli võivad mängid perekonnad ise tagamakse seda,et nende lapsed saavutavad häid tulemusi haridussüsteemis.
    Kompenseerivad haridusprogrammid Suurbritannias
    • Plowdeni Raport aastast 1967 propageeris positiivse diskrimineerimise põhimõtteid vaestest piirkondadest laste kasuks kogu Suurbritannias, pakkudes neile rohkem ressursse enam õpetajaid ja parimaid koolimaju. Neid piirkondi plaaniti nimetada „hariduslike prioriteetide ladeks“.
    Kompenseerivad haridusprogrammid USAs
    • Ngu teame oli defitsiidi või kultuurilise deprivatsiooni mudel 1960-datel kõige aksepteeritumaks hüpoteesiks seletamaks hariduslikku ebavõrdsust ja halbu tulemusi tööklassist ja etnilisest vähemusest pärinevate laste puhu.
    Hinnang kompenseerivatele programmidele
    • Mõned varased hindavad uurimused näitasid ootustest kehvemaid tulemusi kompenseerivast programmist. See uurimusnäitas, et sekkumisprogrammidel oli vähe, kui üldse mingit efekti lastele, kes olid selles osalenud.

    „Perekond ja uued sotsiaalsed riskid“ Leeni Hansson
    Lapse normaalne kasvukeskkond on perekond ja kodu, mis moodustavad olulise osa last ümbritsevast keskkonnast. Pereliikmed – sealhulgas lapsed – kujundavad kodu näo; ent kodu voolib ka pereliikmeid, eeskätt kodus sirguvaid lapsi. Kodust ja perekonnast saab laps kaasa palju sellist, mida täiskasvanuna on raske, kui mitte võimatu, muuta.
    „Child Psychology“ Dr. Lawrence Balter & Catherine Tamis-Le Monda
    Vanemate sissetulek on seotud nii sotsiaalsete kui ka majanduslike ressurssidega. Kõige kasutatavam indeks kodu keskkonna määramiseks on KODU Skaala (HOME Scale ), mis baseerub nii küsitlusel lapse ja emaga kui ka kodusel vaatlusel. Paljudes vaesetes pearedes on depressiooni ja stressi palju enam, kui jõukamates peredes . See tuleneb sellest, et vaesemad vanemad peavad muretsema kõige põhilisemate vajaduse pärast, nagu toidu ja kodu olemasolu. Samuti tekib neil rohkem probleeme rassilise ja etnilise diskrimineerimisega, ohtliku naabruskonna ja ka töötusetusega. See stress kandub aga vanematelt lastele, mõjutades nende edasisest elukulgu.
    „ Parents , Children and Adolescents.“ Anne-Marie Ambert
    Vanemate omavahelised suhted on heaks ennustajaks enne lapse sündimist, et milliseks kujunevad suhtede vanemate ja nende tulevase lapse vahel. Kui vanemate abielu on korras, siis on ema oma lapse vastu palju hoolivam ja nende suhe on palju soojem. Isadus aga sõltub veelgi enam abielu kvaliteedist. Lapsed kelle vanemate suhted on korras saavad rasketes olukordades paremini hakkama, kui need, kelle vanemad oma vahel hästi läbi ei saa.
    • .ODT Laadi alla originaalfail 53 lk · .odt · 86 allalaadimist
    Vasakule Paremale
    Nimetu #1 Nimetu #2 Nimetu #3 Nimetu #4 Nimetu #5 Nimetu #6 Nimetu #7 Nimetu #8 Nimetu #9 Nimetu #10 Nimetu #11 Nimetu #12 Nimetu #13 Nimetu #14 Nimetu #15 Nimetu #16 Nimetu #17 Nimetu #18 Nimetu #19 Nimetu #20 Nimetu #21 Nimetu #22 Nimetu #23 Nimetu #24 Nimetu #25 Nimetu #26 Nimetu #27 Nimetu #28 Nimetu #29 Nimetu #30 Nimetu #31 Nimetu #32 Nimetu #33 Nimetu #34 Nimetu #35 Nimetu #36 Nimetu #37 Nimetu #38 Nimetu #39 Nimetu #40 Nimetu #41 Nimetu #42 Nimetu #43 Nimetu #44 Nimetu #45 Nimetu #46 Nimetu #47 Nimetu #48 Nimetu #49 Nimetu #50 Nimetu #51 Nimetu #52 Nimetu #53
    Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
    Leheküljed ~ 53 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2012-11-19 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 86 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor hannaliisa11 Õppematerjali autor
    Kontrollitud
    PDF TXT
    lapse areng arenguteooriad arengumeetodid lapse sotsiaalne maailm lapse vaimne areng sünieelne areng ja sünd vanemad perekond eakaaslaste grupi mäng lapse elus arengu uurimine arengu bioloogilised teooriad arengu kultuurilised teooriad moraalne areng noorukiiga taju kehaline areng

    Sarnased õppematerjalid

    LAPSE ARENGU MÕISTMINE
    30
    docx

    LAPSE ARENGU MÕISTMINE

    1. Teooriad ja meetodid Arengu uurimine  Areng viitab protsessile, mille abil organism kasvab ning muutub oma eluea jooksul. Inimeste puhul toimuvad kõige suuremad arengumuutused sünnieelses arengus, imikueas ja lapsepõlves, kui vastsündinu areneb nooreks täiskasvanuks, kes on ise suuteline saama vanemaks.  Lapse arengu jälgimiseks on kasutatud kaht erinevat uurimisstrateegiat: läbilõikemeetod ja longituudmeetod.  Läbilõikemeetod – uurija võib vaadelda mitut eagruppi korraga. See on kiire ning rakendatav.  Longituudmeetod – uurija jälgib kindlaid isikuid teatud ajaperioodil, mõõtes muutusi. Pikemaajaline, sest uurija jälgib muutusi hilisema ja varasema käitumise vahel.  Andmete analüüsimiseks on kaks meetodit – kvalitatiivmeetod (rõhk on käitumise või kogemuse tähendusel uuritavalt inimesele) ning kvantitatiivmeetod(rõhk ette määratud kategooriatel ning uurijad on s

    Pedagoogika
    Arengupsühholoogia eksamiks kordamine
    38
    docx

    Arengupsühholoogia eksamiks kordamine

    Arengupsühholoogia Kuldvillak:  Nii nimetatakse kõnest arusaamist: retseptiivne kõne  Nii nimetatakse u. 4. elukuul tekkivat täis- ja kaashäälikute kombineerimist: lalisemine  Need on eesti laste esimesed sõnad: emme, aitäh, nämm-nämm  Selles vanuses hakkab laps kasutama kahesõnalisi lausungeid: 2aastaselt  Chomsky lõi selle kõne omandamise teooria: kõneorgani teooria  Dekontekstualiseeritud kõne viitab sellele: rääkimine asjadest, mida ei ole siin ja praegu  See on kuulsaim lapse kiindumusstiili mõõdik: võõra situatsiooni katse  Seda kasvatusstiili iseloomustab kõrge nõudlikkus ja madal soojus: autoritaarne kasvatusstiil  Need on sotsiaalsete reeglite tüübid: moraalsed, konventsionaalsed, personaalsed, prudentsiaalsed  Seda demonstreeris Pavlovi katse koertega: klassikaline tingimine  Selle alla kuuluvad empaatia, abistamine ja heateod: prosotsiaalne käitumine  Nii nimetat

    Arengupsühholoogia
    Arengupsühholoogia kokkuvõte
    28
    docx

    Arengupsühholoogia kokkuvõte

    Lapse kõne ja suhtlemise areng Miks uuritakse? *Teaduslikus uurimistöös. *Kliinilises praktikas. *Lapsepsühholoogi igapäevases töös, kuna kõne arengu tase ennustab lapse edaspidist kõne arengut (eriti hästi just kõneprobleeme ja 2. eluaastal mõõdetuna), kuid ka lapse arengut teistes valdkondades. Kõne arengu perioodid 3. kuu algul ­ koogamine 4. kuul ­ lalisemine 9. kuu ­ ehholaalia periood 9. kuu ­ asju nimetama 9-24. kuu ­ ühesõnaliste lausungite periood 1.5aastaselt 20-50 sõna 24. kuu ­ umbes 250 sõna, kahesõnalised lausungid 30. kuu ­ umbes 500 sõna, kolmesõnalised lausungid 3-4aastastel lastel erandsõnade kasutamisel ülereguleerimine Eesti lapse esimesed sõnad (nimetatud 254 ema poolt) Emme (167) Aitäh (153) nämm-nämm (78) anna (37) issi (33) daa-daa (26) tita (16) kutsu (12) kiisu (12) ai-ai (10) Suured individuaalsed erinevused kuni 3.-4. eluaastani Tüdrukud poistest ekspressiivse keele arengu poolest ees. Tihti neile

    Arengupsühholoogia
    Õpimapp- Lapse areng ja tundmaõppimine
    60
    docx

    Õpimapp- Lapse areng ja tundmaõppimine

    TALLINNA ÜLIKOOL Haridusteaduste instituut Alushariduse pedagoogika valdkond Kätlin Lehmus LAPSE ARENG JA TUNDMAÕPPIMINE Õpimapp Juhendaja: Marika Veisson Tallinn 2016 SISUKORD SISUKORD............................................................................................................... 2 SISSEJUHATUS........................................................................................................ 4 1. ARENGU MÕISTE, ANDMETE KOGUMISE MEETODID JA NENDE ANALÜÜSIMINE...5 1.1. Läbilõikemeetod........................................................................................... 5 1.2. Longituudmeetod......................................................................................... 5 1.3. Kohortmeetod............................................................................................... 6 1.4. Kohort-järjestikune

    Alternatiivpedagoogika
    Arengupsühholoogia konspekt
    12
    docx

    Arengupsühholoogia konspekt

    Arengupsühholoogia Käsitleb vanusega seotud erinevusi käitumises, tunnetusprotsessides ja inimsuhetes Läbiv küsimus: pärilikkuse ja kultuuri roll arengus Pärilikkuse ja keskkonna osa erinevate psüühiliste protsesside, võimete arengus Mõjutavad vastastikku - Geenidest sõltub tundlikkus keskkonna mõjude suhtes - Varane keskkonna stimulatsioon mõjutab aju arengut - Tundlikkus tuleneb bioloogilistest faktoritest Füüsiline areng - eri kehastruktuuride küpsemine Motoorne areng ­ uute motoorsete vilumuste omandamine Kognitiivne areng - lapse intellektuaalse funktsioneerimise areng Sotsiaal ­ emotsionaalne areng ­ muutused suhtlemisviisides, suhetes Arenguperioodid 2 esimest eluaastat - Imikuiga ­ 1. eluaasta - Väikelaps Varane lapseiga ­ eelkooliiga (2-7) Keskmine lapseiga ­ kooliiga (7-11) Teismeiga (11-19) Varane täisiga (20-30ndad) - Üleminek täisikka (18-29) Keskmine täisiga (40-50ndad) Hiline täisiga (pärast

    Arengupsühholoogia
    Arengupsühholoogia seminarid
    18
    docx

    Arengupsühholoogia seminarid

    ESIMENE SEMINAR Populaarsete laste vanemad on suure tõenäosusega autoriteetsed. 1)Üldine sotsiaalne kontakt- laps orienteerub ja sotsialiseerub 2)Eelistusega kontakt- laps signaliseerid ja orienteerub eelistatud inimese poole 3)Lähedussuhe eelistatud inimestega, võõraste kartus 4)Suhe vastastikuse vajaduste arvestamisega, ka laps arvestab hooldajaga 5) Nutt ja naer ei ole kaasasündinud sotsiaalse kontakti loomise võtted. Tingituse mobiil on seade, mille abil uuritakse lapse poolt tekitatud reaktsioonide nautimist. Milliseid tõendeid on selle kohta, et inimene on juba sünnipoolest sotsiaalne olend, ehk mis on kaasasündinud ja/või juba väga varakult avalduvad sotsiaalsuse eeldused? Emotsioonid Temperamendi eristamine Vajadused Nutmine ja naermine- märku andmine, kuidas end tunneb Refleksid Nibu imemine Meeled Ema lõhna eristamine Kognitiivne (mälu j

    Arengupsühholoogia
    Arengupsühholoogia konspekt
    36
    docx

    Arengupsühholoogia konspekt

    ARENGUPSÜHHOLOOGIA 1. Arengupsühholoogia kui psühholoogia haru 1.1. Mõisted, aine 1.2. Koht teaduste süsteemis 1.3. Uurimismeetodid 2. Arengutegurid 2.1. Pärilikkus 2.2. Keskkond 3. Arenguteooriad. 4. Kreatsioon vs evolutsioon 5. Arengu periodiseerimine 6. Ülevaade arenguperioodidest 6.1. Sünnieelne areng 6.2. Areng imikueas 6.3. Areng väikelapseeas 6.3. 1.Kõne ja keele areng 6.4. Koolieeliku areng 6.4.1. Mänguteooriad 6.5. Areng nooremas koolieas 6.6. Areng noorukieas 6.6.1. Murdeiga 6.6.2. Käitumishäired, käitumisgeneetika 6.7. Täiskasvanuiga 6.7.1. Areng varases täiskasvanueas 6.7.2. Areng keskmises täiskasvanueas 6.7.3. Areng vanemas täiskasvanueas -eksam (kirjalik test ja suuline vastamine) -referaat, seminariettekanne 1 1. ARENGUPSÜHHOLOOGIA kui psühholoogia haru. Uurib psüühika, käitumise ja inimsuhete muutumise iseärasusi fülogeneesis, ontogeneesis ja kultuurilises arengus. Fülogenees- inimese evolutsiooniline areng. Fülogenees moodustub ontoge

    Üldaine arengupsühholoogia
    Arengupsühholoogia
    25
    docx

    Arengupsühholoogia

    AINE NIMI Arengupsühholoogia AINE KOOD SOPH.00.283 ÕPIVÄLJUNDID Aine läbinud üliõpilane: - omab teadmisi motoorse, kognitiivse, sotsiaalse ja emotsionaalse arengu kohta; - oskab kirjeldada eri arengustaadiumides olevaid inimesi (alates imiku-, lapse-ja murdeealistest kuni täiskasvanute ning vanadeni); - omab ettekujutust selle kohta, kas on tegemist normaalse arenguga või võib olla tegemist arenguprobleemidega. ÕPPEMATERJALID H. Gleitman, J. Gross & D. Reisberg (2014). Psühholoogia. Tartu: Hermes. Lk 643-697. TEEMAD Kognitiivse arengu arengu etapid ja sisu vastavalt KORDAMISEKS J. Piaget’ teooriale. Kaasaegsed täiendused

    Alternatiivpedagoogika


    Rohkem sarnaseid



    Kommentaarid (1)

    MarianneTamme profiilipilt
    MarianneTamme: Väga palju kirjavigu on materjalis
    18:06 29-02-2012



    Kõik kommentaarid



    Info
    K & V
    Mäng
    Eraõpetajad
    Meist
    Kuidas saada punkte?
    KKK
    Reklaam
    Uudistevoog
    Sitemap
    Kontakt
    Saada kiri
    kiri@annaabi.ee
    Telefon: +372-569-80010
    Aadress: Tiskrevälja 33, Tallinn
    OÜ LOLSOL. Registrikood: 11450433
    Kasutustingimused
    Privaatsustingimused
    Sõnastikud
    Inglise Soome Saksa Vene Hispaania Prantsuse Rootsi Itaalia Ladina Taani Esperanto
    Püsiühendus(es)
    Facebook Instagram Twitter Reddit
    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun