BUFONAAD NALJATLEV VEIDERDAMINE CERVANTES-,,DON QUIJOTE" BUFONAAD NALJATLEV VEIDERDAMINE COMMEDIA DELL'ARTE-TEKKIS ITAALIAS 16.SAJ CERVANTES-,,DON QUIJOTE" KESKEL:*VALMISTEXT PUUDUS*OSA TEGELASTÜÜPE KORDUB COMMEDIA DELL'ARTE-TEKKIS ITAALIAS 16.SAJ NÄIDENDIST NÄIDENTISSE*KOGU TEXT IMPROVISEERITI KESKEL:*VALMISTEXT PUUDUS*OSA TEGELASTÜÜPE KORDUB DANTE ALIGHIER-,,JUMALIK KOMÖÖDIA" NÄIDENDIST NÄIDENTISSE*KOGU TEXT IMPROVISEERITI EKLOOG KARJUSELAUL DANTE ALIGHIER-,,JUMALIK KOMÖÖDIA" ERASMUS-,,NARRUSE KIITUS" EKLOOG KARJUSELAUL ESSEE VABAS VORMIS ARUTLUS, MINGIL KINDLAL TEEMAL, ILMA ERASMUS-,,NARRUSE KIITUS" RANGETE MAHUPIIRANGUTETA ESSEE VABAS VORMIS ARUTLUS, MINGIL KINDLAL TEEMAL, ILMA GROTESK ÜLELOOMUSLIKKUSENI ...
leppimist, olenemata nende tegudest või arvamusavaldustest. Kui inimesed veedavad enamiku oma ajast üheskoos rääkides või tehes mida iganes muud, siis tahes-tahtmata haagivad teise inimese sõnavara ning käitumismallid end külge. Kui keegi ütleks, too jäljendab teist, siis ta eksiks, sest inimene ei saa kontrollida oma aju ja alateadvust, mis tihtipeale mõtleb inimese enda eest. Jutlustaja Norman Vincent Peale on öelnud: "Usu endasse. Usu oma võimetesse. Ilma tagasihoidliku, kuid mõistliku enesekindluseta oma võimetesse ei saa sa olla ei edukas ega õnnelik." Usun, et see tähendab seda, et kui endasse ei usuta, ei loe ka see kuhu kuulutakse, kuna ühel hetkel peab hakkama elama iseseisvat elu ja selles maailmas ei oma tähtsust, kas ollakse mõnes sõpruskonnas või mitte. Teismeiga on lapseeast välja ja täiskasvanute maailma sisse murdmise iga. Nüüd kerkivad esile küsimused - aga kes siis ikkagi ollakse
inimõigustele ja · Postmodernset ühiskonda vabadustele ilmestab jäikade piiride · Üleüldine progress kadumine tegi modernismist · Nähtused ja suhted on optimistliku ebakorrapärased elufilosoofia, mis · Inimestel on suurem uskus inimkonna vabadus, kuid samas ka võimetesse. suurem vastutus
Parimaks sõbraks oli tal isiklik kannupoiss Alevipoeg. Tal oli ka kaks venda Sulevipoeg ja Olevipoeg. Tema tähtsamateks tegudeks oli oma rahva valitsemine, põrgus käimine ning põrgupiigade ära päästmine, Soome sepa juures käimine, mis ei olnud küll positiivne, kuid siiski mängis ta elus olulist rolli. Ka tõi Kalevipoeg oma rahvale palju kasu Peipsi tagant laudu tuues, sest nendest ehitati linnad ja majad. Rahva jaoks oli ta kindlasti väga oluline, rahvas uskus temasse ning tema võimetesse. Kalevipoeg ei tahtnud tegelikult kellelegi halba, kuid tema miinuseks oli tagantjärgi mõtlemine. Samuti ei tahtnud ta vabandada ning kahetseda.
On lapsi, kelle on ülepinge viinud koolistressini. See võib olla põhjustatud õppimisega seotud emotsionaalsetest pingetest, alaväärsustundest, koolivägivallast, ebakindlusest edasiõppimise võimaluste suhtes, vanemate survest, õpetajatest, suurtest klassi-koosseisudest, kaaslastega suhtlemisest jne. Koolistress väljendub õpetajaile ja enamikule lapsevanemaile tuntud viisil: lapsed on ärrituvad, kurnatud, huvi õppimise vastu kahaneb, usk oma võimetesse nõrgeneb, sageneb haigestumine nakkushaigustesse, tekib koolihirm, halvemal juhul viib popitegemine ja õppimisele käega löömine koolist lahkumiseni ja kriminaalsete tegudeni. Ülepinge leevendamise ja enesetunde parandamise võtteid ja meetodeid on mitmeid. Esiteks tuleb osata keskenduda, nii füüsilist kui vaimset koormust reguleerida ja ka lõõgastuda. Loovtegevused nagu joonistamine, laulmine, tantsimine ja käsitöö rahustavad ja muudavad meeleolu
Keel kui identiteedi kandja Emakeel väljendab rahvusidentiteeti, st kuulumist selle keele kõnelejate hulka. Ka piirkondlikud ja sotsiaalsed murded väljendavad identiteeti. Kõige selgemalt avaldub identiteet aktsendis. * piirkondlik murre – vihje päritolule (võroke, saarlane) * sotsiaalne murre – staatusele (rullnokkade keel – Aiku ja Pets) Keel kui loitsimisvahend Millestki rääkimine tähendab selle nähtuse esilekutsumist. Kui see on seotud usuga nõia maagilistesse võimetesse, võib enesesisendus räägitu tõeks muuta. Näide: nõidumine, loitsimine, tervendamine, needmine, vaimudega suhtlemine, vihmaloits Keel kui kultuuri kandja Keeles kujunevad sellised sõnad,mis on vajalikud selle ühiskonna ja kultuuri toimimiseks. Seega väljendab keel selle ühiskonna mõtlemisviisi ja maailmavaadet. Keeles väljendub samas kultuuris elavate inimeste mõtlemisviis ja maailmavaade mitteverbaalne keel on universaalsem, nagu näiteks naeratus
klienti üleolevalt. Sekretär peab looma usaldusväärse ja terve õhkkonna suheldes klientidega. Seega peame õppima hoidma lahus töö ja oma isikliku elu, mis on muidugi paras väljakutse. Tihti endalegi teadmata viime tööle kaasa isikliku elu probleemid, mis hakkavad meie tööd häirima, ükski klient ei taha suhelda sekretäriga kui ta on morn ja närviline. Sellise olekuga kahjustame firma mainet. Tuleb uskuda iseendasse, oma võimetesse, olla positiivne ja avatud, see kindlustab organisatsiooni edukuse. Ka sekretäridel tuleb kasuks tunda teises rahvusest inimeste kultuure ja tavasid, muidu võib ette tulla äärmiselt ebameeldivaid või lausa solvavaid vestlusi, mis muidugi näitab firmat halvas valguses ja sekretäri ebakompententsust. Samuti peaks arendama ennast infotehnoloogia valdkonnas ja kiiduväärt oleks ka keelte perfektne valdamine, muidugi ei suuda me valdada kõiki maailma keeli, kuid naaberriigi vene ja
SEKRETÄRI EETIKAKOODEKS Positiivne ellusuhtumine paneb sekretäri uskuma oma võimetesse ja töötulemustesse. Ta usub iseendasse, tema võimed ja ideed muutuvad positiivsuse kaudu organisatsiooni eduks. Positiivsus ja avatus on hoiakud, millega ta suhtub nii klienti, koostööpartnerisse, probleemidesse, kui ka väljakutsetesse ka kogu elusse. Sekretär on oma organisatsiooni lojaalne esindaja nii heas kui halvas. Sekretär loob oma organisatsioonist hea mulje kliendile, koostööpartnerile ja üldsusele.
esile toonud suurima võimsuse, suurima teadmuse, suurima õnne ja suurima headuse olevustes, mida maailm suudab saavutada. Autor tõestab, et kõik asjad sünnivad põhjusega ja põhjused on Jumala loodud. Kõik sünnib nii nagu Jumal on tahtnud. Kui inimene Jumalat ei usu, siis temale jääb ikkagi arusaamatuks, miks miski juhtub. Autori argumendid parima võimaliku maailma kohta on usaldavad, kui on usku Jumalasse ja tema võimetesse. Mind see ei veennud, kuna maailma joonistab iga elussubstants endale ise, kõigi maailm erineb teiste omadest. Maailm kui planeet on maailm kehadele, maailm monaadidele on kui keha ja monaadi iseenda kooskõla.
laisk ja lohakas. Tihti juhtub, et õpilast süüdistatakse laiskuses ja hooletuses, tegemist on aga tööka, kuid väheste võimetega õpilasega, kes omandab teadmisi aeglaselt ja suurte pingutustega. Me ei saa õpilasi kindlapiiriliselt rühmitada laiskadeks või väheste võimetega õpilasteks, kuid psühholoogid on välja töötanud mitmesugused mälukatsed. Hoopis komplitseeritum on töö väheste võimetega õpilastega. Õpilane, kes saab järjepanu puudulikke hindeid, kaotab usu oma võimetesse, huvi õppimise vastu ja töötahte. Korduv ebaedu halvab tahte arengut. Sellistel juhtudel on kasvataja abistav, taktitundeline ja sihipärane sekkumine hädavajalik. Küsimus on tähtis sellepärast, et tahte alaarengu korral on õpilasele üle jõu käivate nõudmiste esitamise otseseks tagajärjeks negatiivne suhtumine ühte või teise õppeainesse, mis võib kanduda kogu õppetegevusele. Nõrga õpilase muudab püüdlikumaks kiitus pisemagi edu puhul. Ei maksa kiirustada nõrga õpilase
välistele mõjutustele reageerides. Välise motivatsiooni korral on tavaliselt olulisem tasu kui tegevus ise. Eduelamus Inimese eesmärgipärast käitumist mõjutavad kaks põhilist motivatsiooniallikat: võime prognoosida oma käitumise tagajärgi inimene kasutab oma varasemaid kogemusi ja teadmisi tegevuseesmärkide aktiivne püstitamine eesmärkidest kujunevad tegevuse kriteeriumid Enesetõhusus Valmisolek jõupingutusteks sõltub enesetõhususeootusest usust oma võimetesse. Eneseefektiivsuse ootus kujuneb püstitatud eesmärkide saavutamise kogemusest. Enesetõhusus Usk oma võimetesse suureneb kui: eesmärgid on konkreetsed mõõduka raskusega saavutatavad lähitulevikus soorituse edukus Motivatsiooni Vajaduste teooria teooriad McClelland inimestel esineb kolm vajaduste kategooriat Saavutusvajadus Kuulumisvajadus Võimuvajadus Domineeriv vajadus mõjutab ja aktiveerib teatud käitumist.
Renessansiks ( prantsuse keeles renaissance 'taassünd') nimetatakse keskajale järgnevat, antiigist ja loodusest innustunud vaimuliikumist eelkõige Lääne-Euroopas 14.-16. sajandil. Keskajal sisendas kirik inimesele, et ta on patune olend ja et maapealne elu on vaid ettevalmistus hauatagusele õndsusele või igavesele hukatusele. Renessansiaja mõtlejad ja kunstnikud pidasid inimest tema puudustest hoolimata põhiliselt heaks ja seadsid ideaaliks maapealse õnne ja harmoonilise isiksuse. Inimene kui isiksus vabanes keskaja kirikudogmade ja seisuslike normide kammitsaist. Oluliseks sai inimese individuaalsus - isikupära. Renessansiga on lahutamatult seotud humanism ja humanistid. Algul, vararenessansis hakati humanistideks (ladina keeles humanus 'inimlik') nimetama õpetlasi, kes uurisid ja tutvustasid antiikkultuuri. (Kuigi antiiki tunti mingil määral ka keskajal - antiikkirjandus on suures osas säilinud tänu keskaegsete munkade ümberkirjutus...
Ellusuhtumine muutub jne Mis on renessanss? Uus mõtteviis levib väljaspoole Itaaliat Tekst neljal leheküljel lugemine ei muutu tüütuks Lauseehitus Kasutatud peamiselt rinnastuvaid liitlauseid Veneetsial ja Genoval oli rohkesti kaubapunkte Vahemere idaosas ning nende võimule allusid ka mitmed Vahemere saared. Renessanss ja humanism said alguse küll Itaalias, kuid peagi võeti uued ideed omaks ka mujal LääneEuroopas. Laused pikad Nad uskusid oma võimetesse, olid varjamatult uhked oma saavutuste üle ning soovisid tohtult rikkust ja võimu teistelegi näidata. // Varem oli tuntud huvi peamiselt Jumala ja selle vastu, mis ootab inimest pärast surma, nüüd aga tõusis tähelepanu keskmesse inimene ise ja tema maine elu. Küsimused esitatud lihtsalt ja arusaadavalt Miks sai keskaja lõpul PõhjaItaaliast Euroopa arenenum piirkond? Millist ajajärku Euroopa ajaloos nimetatakse renessanssiks? Miks? [õpik lk 19]
NÕUSTAMISPROBLEEMID 1. Agressiivne laps lasteaias Probleem: 4-aastane lasteaias käiv poiss ei suuda enamasti teiste lastega koos sõbralikult mängida, läheb kaaslastega tülli, mis teda omakorda viib löömiseni. Kui õpetaja tahab suunata ta aega maha võtma ja sellest lapsega rahulikult vestelda, saab poiss väga vihaseks, võib lüüa ka õpetajat, loopida toole, visata ennast pikali jne. Poisil on raskusi ka keskendumise ja kuulamisega(eriti suures rühmas) ning lõunauinakuga. Ta ei suuda või ei taha uinuda, häälitseb, räägib ja hõigub voodis, võib tulla ka voodist välja. Seega häirib kogu rühma laste uinumist. Lapsevanemaga on sellest räägitud, kuid lapsevanem ei ole osanud ka ise selle olukorra parandamiseks midagi ette võtta. Ema on öelnud, et kodus on poiss rahulik, samas tundub, et laste isa ei taha laste (peres veel kaks last) kasvatamisest osa võtta. Mida võiks lasteaiaõpetaja sellises olukorras veel teha? Lahendus: Vägivallaga (...
päästmist, mis näitas välja tema julgust ja heatahtlikkust. Lisaks põrgus käimisele võib tähtsaks pidada ka Soome sepa juures käimist, mis nii mõnesgi mõttes ei olnud positiivne (poja tapmine jm), kuid siiski oli oluline etapp Kalevipoja elus. Peale eelnimetatute tõi Kalevipoeg oma rahvale ka palju kasu. Näiteks tuues Peipsi tagant laudu. Laudadest ehitati linnad ja majad. Rahva jaoks oli Kalevipoeg kindlasti väga oluline, rahvas uskus temasse ning tema võimetesse. Teisest küljest oli Kalevipoeg mõnes mõttes tõesti “hiiu jõuga mõtlematu tegutseja”. Valitseja, kuninga ja riigijuhina oleks pidanud ta rohkem asju läbi mõtlema, analüüsima ja sellega ka oma rahvale eeskujuks olema. Üheks arutumais teoks võib pidada seaduseraamatu andmist Varrakule. Kalevipoeg lubas tasuda Varrakule kõik, mis too soovib enne läbimõtlemattagi. Kalevipoeg oli oma käitumises äkiline ning nii mõnesgi mõttes agressiivne. Ka tema enda surm Kääpa jõel tuli
burger, mille ümbrispaber silmi pilgutamata teepeenral maandub. Muinasaja eestlane loodussõbralikkuse ehe musternäidis karistaks selliseid inimesi ilmselt kurjasti. Väga kõrge au sees oli ka rahvameditsiin õigemini ravitsejad, keda muistsed eestlased ,,targa" nimega kutsusid. Tark teadis palju loodusest ja maagiast ning sellest tulenevalt tal ka sellised imelised võimed olid. Kahju on, et järjest vähem usutakse looduse vägevusse ja loodusravi võimetesse. Vanarahvas tõttas ikka targalt abi paluma, kui miski häda tegi. Tänapäeval käivad asjad teistmoodi. Suure nutu ja kisaga tõttama juhmi näoga perearsti või apteekri käest arstimit nõudma ning ainus vastus, mis me sealt saame on ikka ja jälle see kulunud väljend : ,,Määri Fastum Geli peale." Erinevuseks kahe ajastu vahel võib märkida ka religiooni. Usklik on Eesti rahvas ikka olnud kuid usud tuleb tunnistada on hoopistükis erinevad
Milleks on seda vaja,selleks, et õppetöö toimub uurimuslikult, siis saavad lapsed aru, mida nad teevad.Mina arvan, kui tekib terviklik maailmapilt ja areneb teaduslik mõtlemisviis ja tahame näha oma lapsi tegusate ja õnnelike inimestena, ei saa leppida rutiinse õpetamisega Kui tahame,et laps oleks rõõmsameelne ja enesekindel , kes leiab, et õppida on lõbus, läheb kooli, täis pealehakkamist ja indu.Ma arvan ,et tähtis on usk oma võimetesse ja oskustesse.Laps on kindel, et ta oskab midagi, siis ta ka õpib juurde. Kui ta aga mõtleb, et nii kui nii ei oska, siis ta ka ei õpi. Kui lapse ümber on palju armastust, võib ta elult saada lööke, tunda ebaõnnestumise korral meeleheidet, kuid ta ei kaota julgust proovida uuesti Miks on õppimine inimese jaoks hädavajalik.Ma arvan ,et inimene õpib igal pool ja kogu aeg. Me õpime kõike seda, millest koosneb meie maailmapilt ja kogemus: omandame teadmisi, oskusi,
VALGUSTUSAEG 18. sajand Plahvatuslik muutus Läänemaailma intellektuaalses ajaloos, mil hakati rõhutama mõistuse jõudu ja Mõistusekogemuse ülistus olulisust.! Teaduste ja kultuuri õitseng Usk progressi ! Inimkonna ümberkasvatamine on võimalik hariduse ja õppimise toel. Inimestele tuleb anda teadmisi, et muuta maailma harmoonilisemaks! Usk inimese võimetesse. Inimesed peaksid olema võrdsed, vabad. Ühiskonda valitsegu valgustatud monarh. · VALGUSTUSE EELDUSED: · Maadeavastused · Loodusteaduste areng · Tehnika areng · ISELOOMULIKUD JOONED: · Usk vaatluse ja katsetega saadud teadmistesse · Vaimse vabaduse hindamine Valgustuskirjandus · iseloomulik sügav usk môistuse jôusse ja inimväärikusse, samuti hariduse ning kultuuri nôutamine rahvahulkadele. · kirjanikud olid ühtlasi filosoofid,
Temperamenditüübid SANGVIINIK Sangviinik on elav, aktiivne, seltsiv, avatud, jutukas, meeldiv, elavaloomuline, muretu, mugav ja juhtiv. Ta on hea kohaneja, leiab kiiresti kontakti ümbritsevaga. Ta ei tunne kohmetust võõraste inimestega suhtlemisel. Ta on energiline ja omandab teadmisi ja vilumusi kiiresti. Suudab töötada segavate kõrvalmõjudega ja on valmis pidevalt tegutsema ning organiseerima. Ta on töös vastupidav, tegutseb rütmiliselt ja on hea enesevalitsemisega. Tema närviprotsessid tekivad, kulgevad ja lakkavad kiiresti. Lülitub kergesti ümber uute ülesannete täitmisse, tal on hea pealehakkamine, kuid ei vii alustatud tööd alati lõpule, vaid tüdineb ruttu. Töös on iseseisev ja sõltumatu, leiab kaaslastega kergesti kontakti. Talle on meeltmööda vaidlused ja võistlused. Ta on sageli kärsitu. Ta ei suuda süveneda detailidesse ja taluda üksluist tegevust. Kõne on vali, kiire, selge ja rõhutatud. S...
inimeste puhul, kes loobuvad teatud madalamate vajaduste rahuldamisest, et saavutada kõrgemaid eesmärke. Isikuvajadused seostatakse võimu vajadusega, et saaksime teistelt inimestelt adekvaatset tagasisidet. Oluline on saada kiita (tunnustada) õigete asjade eest. Eneseteostus on seotud saavutuse vajadusega Edusaavutajad Ebaeduvältijad Usuvad oma võimetesse, seavad oma Üritavad asjadega hakkama saada nii, et nad ei eesmärgid natuke kõrgemale kui eelnevalt saavutaks väga häid tulemusi ja nad ei saavutatud ja tegutsevad selle nimel ebaõnnestuks. Ei soovi liigset tähelepanu
tujukas ja ei suuda kliendi palvetele vastu tulla. Sellist käitumist võib tänasel päeval kohata igas erinevad asutuses või poes ja ei ole just meeldib, kui sinu vastu mitte mingusugusel põhjusel tõre olla. See paneb kliendi kahtlema, kas tasub ikka edaspidi selle asutusega koostööd teha! Sellise olekuga ei kahjusta me vaid enda mainet, vaid suurimaks kannatajaks jääbki siiski firma, sest nagu öeldud oleme sageli firma näoks ja hingeks. Tuleb uskuda iseendasse, oma võimetesse, olla positiivne ja avatud, see kindlustab organisatsiooni edukuse. Üks mis kindel - sekretärid peavad tundma teiste riikide kultuuri, tavasid ja mis peamine keelt. Pole midagi hullemalt, kui sekretär ei saa kliendi soovist või palvest aru, sest takistuseks jääb vähene keeleoskus. See aga paneb põntsu firma mainekusele ja võib kindel olla, et välismaalastest kliendid loobuvad läbikäimistest, ükskõik kui häid võimalusi see firma neile ka ei pakkunud
kuid ka muudel sõnadel võib olla emotsionaalne laeng. Lisaks sellele võib emotsioone väljendada mitteverbaalselt (nutt, naer). Keel kui identiteedi kandja Emakeel väljendab rahvusidentiteeti, st kuulumist selle keele kõnelejate hulka. Ka piirkondlikud ja sotsiaalsed murded väljendavad identiteeti. Kõige selgemalt avaldub identiteet aktsendis. Keel kui loitsimisvahend Millestki rääkimine tähendab selle nähtuse esilekutsumist. Kui see on seotud usuga nõia maagilistesse võimetesse, võib enesesisendus räägitu tõeks muuta. Keel kui kultuuri kandja Keeles kujunevad sellised sõnad, mis on vajalikud selle ühiskonna ja kultuuri toimimiseks. Seega väljendab keel selle ühiskonna mõtlemisviisi ja maailmavaadet. 2. Funktsioon- see, mis tuleb kellelgi v. millelgi teha, ülesanne, kohustus, roll. Verbaalne- sõnaline suhtlemine. Eufemism ehk peitesõna või -väljend on sõna või väljend, mida kasutatakse mõne teise sõna, mida soovitakse vältida, asemel.
Humanistid olid vägagi aktiivsed ka poliitikas. Paljud tuntud humanistid tegutsesid vürtslikkes õukondades kantsleritena, kus nad pidasid kirjavahetust, lõid kaasa poliitilstes vaidlustes või kirjutasid ajalooteoseid. Itaalia linnriikides oli renessansi ajal poliitika päris jõhker; kasutati nii palgamõrvareid kui ka saladiplomaatiat, millest lähemalt kirjutab Niccolo Machiavelli raamat ,,Valitseja". Teadus ja tehnika Usuti rohkem inimese võimetesse, kui Piibli ja antiikaja õpetusse. Keskenduti rohkem teaduslikele katsetele. Arstid hakkasid laipu lahkama, astronoomid jälgisid taevakehade liikumist. Tänu sellele avastati näiteks, et Maa keerleb ümber Päikese, mitte vastupidi nagu enne arvati. Isegi suured kunstnikud nagu Leonardo da Vinci tegelesid teaduslike katsetega ja leiutamisega. Tänan kuulamast!
Tänapäeva poola keeles esineb vihje õlenukule Wyspiaski teosest ,,Pulmad", mis kuulub tänaseni õpilaste kohustusliku kirjanduse loetellu. Filosoof Józef Tischner viitas õlenukule kui sümbolile, mis peegeldas tema arvates poola ühiskonnas ikka veel eksisteerivat, kannatuse loori taha peituvat apaatiat ja argust. Katse avaldada teistele muljet oma kannatuste koormaga, hoiak, mis pärit romantismi perioodist, on seotud usu puudumisega omaenda võimetesse ja uskumusega, et maailma juhib juhus. Valdavalt melanhoolse hoiaku (õlenukk) põhjuseks on puuduv usk unistuste täitumisse. Kui eesti kunstnikud maalivad maastikku, eelistavad nad kauneid pitoreskseid motiive, poola XIX ja XX sajandi vahetuse maastikukunstis domineerivad hoopis teised meeleolud. Miks kujunevad ka lihtsaimad poola kunstnike maastikuvaated enesestmõistetavalt rahvusliku siseilma avalduseks?
negatiivseteks 2)enda toimetulekuvõimalustele hinnatakse oma ressurssemillised on sotsiaalsed, materiaalsed, emotsionaalsed jm ressursid. · Subjektiivne stressikogemus kujuneb nendele kahele aspektile antud hinnangu tagajärjel. Stressi tekkepõhjused Koolistress · Väljendub õpetajaile ja enamikule lapsevanemaile tuntud viisil: lapsed on ärrituvad, kurnatud, huvi õppimise vastu kahaneb, usk oma võimetesse nõrgeneb. · Õppimisega seotud emotsionaalsed pinged tõusevad koolis teadmiste kontrolli eel ja ajal. · Tõsist muret tekitab koolivägivald (nõrgemaid kiusatakse, teist tõrjutakse, mõnda pekstakse). · Vanemais klassides annab tunda õpihuvi kahandav ebakindlus edasiõppimise võimaluste suhtes, sest programmid ja kõrgkooli vastuvõtu tingimused muutuvad kiiresti. · Suured klassid tekitavad stressi sellega, et
RENESSANSS 15.saj Itaaliast said alguse suured muudatused kunstialal. Muudatuste eeldused olid majanduslikku ja ühiskondlikku laadi. Sai alguse usk inimese mõistusesse ja võimetesse , usk jumalasse nõrgenes. Eeskujuks võeti antiikkunst. Antiikkunsti jäljendamise pärast hakati 15.- 16.saj. kunsti nim . renessansiks. Itaalia renessanss Vararenessanss XV saj. : kultuuri kunstielu keskuseks oli Firenze. Kõrgrenessanss 1500-1530 Arhitektuur Muutus hoone ülesehitus ja kaunistus. Ehitati palju ilmalikke hooneid, suuremad saavutused siiski kirikutega. Eeskujuks Rooma ajast säilinud hooned. Taaskasutusel ehitusliku elemendina ümarkaar ja silindernõlv
Rakvere Ametikool Referaat teemal: VÕNNU PIIRAMINE JA ÜMERA LAHING Koostaja: Rando Pajula Juhendaja: Uno Trumm Rakvere 2009 SISUKORD SISUKORD................................................................................................................................... 1.0 SISSEJUHATUS..................................................................................................................... 2.0 KONFLIKTI ALGUS............................................................................................................. 3.0 VÕNNU PIIRAMINE............................................................................................................ 4.0 ÜMERA LAHING.................................................................................................................. ALLIKAD:.............................................
Õppimisega seotud emotsionaalsed pinged tõusevad koolis teadmiste kontrolli eel ja ajal, aga ka kooliaasta lõpul, kui üldine õpihuvi hakkab kustuma. Suur hulk õpilasi kogeb ajutist või pidevat stressi seoses kehva edasijõudmisega mõnes aines (tüdrukud sagedamini füüsikas, poisidvõõrkeeltes jne.). Koolistress väljendub õpetajaile ja enamikele lapsevanemaile tuntud viisil: lapsed on ärrituvad, kurnatud, huvi õppimise vastu kahaneb, usk oma võimetesse nõrgeneb, sageneb haigestumine nakkushaigustesse, tekib koolihirm, halvemal juhul viib popitegemine ja õppimisele käegalöömine koolist lahkumiseni (ligi12% põhikoolide õpilastele langeb koolist välja!) ja kriminaalsete tegudeni (lõviosa pisivargustest ja autoärandamistest langeb teismeliste arvele!). 2.1 Mis võiks koolistressi vähendada? Paljugi oleks siin ära teha õpetajatel, kes nooremas koolieas laste jaoks võiksid olla mõistva
tahavad saavutada, mille poole püüdlevad Koolis: endast kui õppijast, õppimise eesmärkidest ja tegutsemisest nende eesmärkide saavutamise nimel, edu ja ebaedu põhjustest Need mõtted suunavad tegutsemist, koolis õpistrateegiate valikut ja õpikäitumist, mõjutades seeläbi õpitulemusi Alati pole õpilasele teadvustatud Lapsed on motiveeritud mitmel viisil oluline küsida, mida, kuidas ja miks nad on motiveeritud õppima Uskumused Võimetesse ja oskustesse Edu ja kaotuse põhjused Eduootus, enesetõhusus, usk oma suutlikusse ülesannet lahendada · -> akadeemiline minakäsitlus · Nende kujunemine · Õpetajale praktilist: Süstemaatiline tagasiside enda oskuste paranemise kohta Hindamisel rõhutada õpilase jõupingutust saavutuse alusena Hinnata tuleks (ka) jõupingutust, mitte ainult tulemust Väärtused ja huvid · Ülesande väärtus: selle olulisus, huvitavus,
05), küll aga on märkimisväärne erinevus ego orientatsiooni submõõtmetes (F=.005; p<0.05) Eesmärgi püstitamine on seotud võimete ja oskuste arendamisega ehk isikliku arenguga.Eesmärkide püstitamisel võib olla kaks suunda : egole suunatud ja ülesande täitmisele suunatud motivatsioon. Kõige ülal mainitud tulemusena võib öelda, et edukatel sportlastel on kõrgem enesehinnang kui vähem edukatel. Teine seletus sellele võib olla, et kõrgema enesekindlusega sportlased usuvad oma võimetesse ja sellesse, et nad suudavad võita ja olla edukad. Üks fakt on see, et sportlased tajutavate tugevate füüsiliste võimetega on kõrgele eesmärgile suunitletusega. Uuringus, kus võrreldi eesmärgisuunitlust ja enesesuunitlust , tuli välja et eesmärgile suunitletud on need, kellel on rohkem motivatsiooni. Õnneks on eesmärgile suunitlus tihedas koostöös ja positiivses korrelatsioonis jõupingutustega. Teadlased väidavad, et eesmärgile
Stress on organismi üldine pingeseisund, kus sul on raske toime tulla kogu sind puudutava informatsiooniga. Väike stress halba ei tee, see on loomulik ja aitab tihti end just kokku võtta. Halvem on lugu, kui tunned, et absoluutselt kõik on üle pea kasvanud. Oled ärritunud, väsinud ja ükskõikne. Sa ei usu enam eriti oma võimetesse ja õigeid otsuseid teha on üha raskem. Õppimise vastu puudub igasugune huvi ning kooli ei tahaks minna mitte ühelgi hommikul. Peale negatiivsete mõtete annab stressist teada ka keha. Peavalu, "liblikad" kõhus, seedehäired ja uneprobleemid võivad olla ohumärgiks. Kui rohkem kui kahe nädala kestel on püsinud alanenud meeleolu, huvide ja elurõõmu kadumine, energia vähenemine, siis võib olla tegemist depressiooniga.
Nii et abi saamiseks tuleks kindlasti nende poole pöörduda. Tüdrukutel kehakaalu probleemid. Üksteise figuuril hoitakse vägagi kiivalt silm peal - kes paksem, saab mõnitada, kes kõhnem, kogub kadetsejaid... Enda kaalu pärast on tüdrukud valmis nälgima kasvõi nii, et pilt silme eest kaob. Ja kõike seda võiks kahjuks jätkata (2) Koolistress väljendub õpetajaile ja enamikule lapsevanemaile tuntud viisil: lapsed on ärrituvad, kurnatud, huvi õppimise vastu kahaneb, usk oma võimetesse nõrgeneb, sageneb haigestumine nakkushaigustesse, tekib koolihirm, halvemal juhul viib popitegemine ja õppimisele käega löömine koolist lahkumiseni (ligi 12% põhikoolide õpilastest langeb koolist välja!) ja kriminaalsete tegudeni (lõviosa pisivargustest ja autoärandamistest langeb teismeliste arvele!). Mis võiks koolistressi vähendada? Paljugi oleks siin ära teha õpetajatel, kes nooremas koolieas laste jaoks võiksid olla
Nii nagu males, peaks ka elus kavalalt kolm käiku ette mõtlema, sest igal teol on tagajärjed, millega tuleb arvestada. Peab mõtlema, kus ja kellena tahame näha ennast homme. Nii saab omale eesmärgid paika seada, selle järgi edaspidiseid otsuseid langetada. Eesmärgid annavad mõtte tänasesse päeva. Inimene, kellel on paigas ideaalid, mille poole ta püüdleb, oskab ka aega mõistlikult ja osavalt kasutada. Ta teab, kuhu ta jõuda tahab, sest tal on kindel siht. Kui uskuda oma võimetesse ja pühendada ennast eesmärgile, siis pole miski võimatu. Prantsuse kirjanik Victor Hugo on öelnud: ,,Inimestel ei puudu jõud, neil puudub tahe." Pingutades täna, võime juba homme olla sammu lähemal oma ideaalile, eesmärgile. Siiski ei tohiks eesmärgini rühkides unustada olulisi asju elus. Perekond mängib iga inimese jaoks suurt rolli. Nemad on olnud toeks ja abiks sünnist saati, pakkudes omakasupüüdmatut armastust, millele ei leidu midagi võrdväärset
Huvitavaks teeb asjaolu see , et Lana oleks pidanud esmaspäeval kohtus olema tunnistaja. Nimelt ta pidi tunnistama Peeter Namitski vastu, kes on ühe maailma suurima ettevõtte juht. Politsei on aastaid proovinud teada saada Namitski räpased saladused , kuid alati on ta neist olnud üks samm eespool. Lana oli aga näinud möödunud neljapäeval koju kõndides enda silmaga kuidas Namitski ühe mehe maha lasi. Kuna Lana õde Natalja ei uskunud eriti politsei võimetesse see juhtum lahendada, siis otsustas ta oma õe kohta tõe teadasaamiseks viimased rahad välja otsida ja minna linna parima dektekdiivi Alani jutule. Alan oli nõus selle juhtumiga tegelema hakata.Alan alustas uurimist sellest, et helistas politseis töötavale sõbrale ja küsis kuhu nemad on uurimisega jõudnud. Ta sai teada ,et peale Namitski ei olnud politseil kahtlusaluseid,kuid teda ei saanud ilma asitõenditeta jaoskondagi tuua.Mõrva aeg jäi kuskile poole kaheteist ja kaheteist vahele
LOODUSE JA JUMALA-ARMU ALUSED MÕISTUSE PÕHJAL Gottfried Wilhelm Leibniz 1) Teksti teema ja autori uurimisprobleem Mis on põhjuse allikas? UP:Mispärast miski on olemas, kui pole eimiskit? 2) Väited *V: Küllaldase algpõhjuse tõttu, /milleks on kõikvõimas Jumal. Sündmused toimuvad et põhjused on . 1) Kindlasti peab lihtsubstantse olema kõikjal, sest lihtsateta ei saaks olla liitseid, ning seetõttu ongi kogu loodus täis elu 2) Monaadi tajumuste ja kehade liikumiste vahel olemas täielik harmoonia, mis vallandavate põhjuste süsteemi ja lõpp-põhjuste süsteemi vahel on algusest peale ette määratud 3) Ei sünni mitte midagi sellist, mille puhul asju piisavalt tundes ei oleks võimalik mõista alust, mis on küllaldane otsustamaks, mispärast läheb just nii ja mitte teisiti 4) Aine iseenesest on nii liikumise kui pa...
Enesejuhitavus - teadlikkus oma ressurssidest ja suutlikkus neid reguleerida. Viimast peetakse tänapäeva muutusterohkes maailmas üheks peamiseks elukvaliteeti määravaks teguriks. (täiskasvanu arengu ideaal). Ennastjuhtivat täiskasvanut iseloomustatakse järgmiste tunnustega: iseenda ja ümbruskonna teadvustamine, enda tajumine iseennast ning sündmusi mojutavana, kohanemis- , otsustus-, valiku-, enesealgatus- ja vastutusvoimelisus, iseseisvus, motiveeritus, usk enda võimetesse ning nende kasutamine, avatus uutele kogemustele ja pidev oma tegutsemise reflekteerimine. Enesekujutlus - minapilt on suhteliselt püsiv kontseptsioon iseendast, millele inimene tugineb, olles ühiskonnas aktiivne. See on identsuse struktuuri kõige isiksuslikum osa. Enesemääratlemine - aktualiseerimine, on inimese võime olla vaba: iseseisvalt suhtuda, eelistada, valivalt toimida. Samuti on vajadus teada oma võimalusi ja suutlikkust.
tundmatuid usundeid, kombeid, keeli ja traditsioone, millega vagur põliselanik alandliku kodulooma kombel kohanema pidi. Igapäevane orjamine mõisapõllul, käskija kodukariõigus ja kirjeldamatu vaesus ei suutnud aga vintsket talupoega heidutada. Vaatamata piitsahoopidele ning igasuguse inimliku kohtlemise puudumisele, elas niinimetatud tööloom vapralt edasi oma sisemiste väärtuste arvelt rahvakultuur ja kombed suutsid säilitada eneseuhkuse ja usu iseenda võimetesse. Kukru kosumisega kaasneb tahe teenitud rahakoormat kuhugi paigutada. Riigis, kus inimene on võrreldav talveks valmistuva orvaga, kellele kogutud tammetõru- ja pähklikuhjad ikka minimaalsed tunduvad, on summade investeerimine millessegi, mis otsest tulu ei too, raskendatud. Pigem paigutatakse teenitut materiaalsete vajaduste rahuldamise suunas hingematvalt luksuslik maastur ja jalgpalliväljakusuurune eramu on üldsusele palju vastuvõetavam kui kupüüride kaootiline jagamine
Inimkonna elukorralduses muutub sagedamaks veaks paratamatusega leppimine. Viimaseks peetakse aega ja tema kõikvõimsust. Pettekujutlus ajast kui tõelusest võib purustada viimsegi ideaali. Enesekindluse puudumisel ei mõisteta üksikisiku tähtsust ajastule iseloomuliku näo kujundamisel. Hetkeseisu saab kõige tõhusamalt eneseteostuse kaudu muuta. Oma mõistlikes veendumustes kindla inimese panus olevikku tundub õiglane, kui usk enda võimetesse muutub eneseteostuse eelduseks. Sajandite jooksul iseloomustab inimkonda püüdlus millegi õilsa poole. Alati ei taipa ilmakodanik, et õilsuseks peetakse õnne. Kust otsida õnne? Maailm on küll suur ja lai, kuid õnn peitub siiski inimeses. Arvo Valton möönab: "Stabiilsus on õnn". Muutumatuse all mõtleb kirjanik enesekindlust, mida pideva uuenemise korral ei saaks kindlustundeks nimetada.
erinevad tüübid käituvad ühes ja samas olukorras. Koleerilise temperamendiga inimene on keevaline ja ja tormakas, tema tegevuses ja elamustes võib märgata tsüklilisust. Tundes jõu ja energia ületulva andub ta kergesti mõnele üritusele, laseb end tervenisti kaasa haarata, on valmis ületama ja tõepoolest ületabki mistahes raskusi ja takistusi teel eesmärgile. Sealsamas aga on jõud otsas, kaob usk oma võimetesse ja saabub "molutamismeeleolu". Koleerilist tüüpi inimese tahe on tormakas, ta võib oma tegevusega luua väga pingelise olukorra. Ta on ohjeldamatu, kannatamatu ja äge. Teiste inimestega suheldes võib ta väga ägedalt reageerida tühistele asjadele. Vaieldes püüab ta teistest üle kõneleda, ägestub ja läheb endast välja. Koleeriku põhiliseks puuduseks on mitteküllaldane enesevalitsemine
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool XXX XXX KAUBANDUSTÖÖTAJA MOTIVEERIMINE Juhtumianalüüs Õppejõud: Heli Freienthal, MBA Mõdriku 2014 Lea käitumisel tööl on probleemideks hilinemine, pidev haiguslehel olemine, töösse mitte tõsidusega suhtumine. Tema motivatsioonipuudus ja tööga rahulolematus põhjustavad omakorda pingeid kaastöötajatega ning kaupluse juhatajaga. Rahulolematus ja motivatsioonipuudus mõjutavad suuremas plaanis tervet kauplust, kuna rahulolematud töötajad ei taha tööd enam korrektselt teha. Selline käitumine tingib kaupluse töö üldised häired ja see omakorda rahulolematuse klientides. Lea käitumise põhjuseks on endisel tasemel püsiv palganumber, tal puudub edaspidine motivatsioon oma tööd teha. Leal on täitmata sotsiaalse hin...
sattus Eesti Rootsi ja Taani huvisfääri. · Eesmärk oli tungida Venemaale. · Ettevalmistused Eestisse sissetungiks : vallutatav maa pidi pühendatama Neitsi Maarjale -> Maarjamaa, 1201 Albert rajas Riia linna, 1202 asutas Alberti abiline Teoderich Mõõgavendade ordu (1236 see hävitati), suudeti alistada ja koostööpartneriteks saada liivlased ja latgalid. · Vabadusvõitluse algus : 1. Rünnati Ugandit. 1210 Ümera lahingus olid eestlased edukad. Võit sisendas usku oma võimetesse, julgustas võitlust jätkama, aitas kaasa erimaakondade vaheliste sidemete tihenemisele (Albert nägi et eestlaste vastu on vaja jõudu koguda) · 1212 Toreida vaherahu (eesti-saksa) 3 aastaks · Kõige tähtsamaks allikaks on Läti Hendriku kroonika (ladina keeles, ta ise ei olnud lätlane, oli sakslane, originaal käsikiri pole säilinud, kutsus ennast lätlaste preestriks, võttis osa lahingutest ja läbirääkimistest, kirjutama hakkas pärast Tartu vallutamist
Karl XII · Rootsi kuningas 1697-1718 ( langes ainsana sõjakäigul Norra) · Sõdurkuningas ning eesri rahva poolt palavalt armastatud · Võitis venelasi taktikaliselt Narva lahingus · Keeldus rahust, uskudes oma jumalalt saadud võimetesse · Värvas eesti talupoegi moodustades maamiilitsa üksusi (15 000) · Jäi türki paariks aastaks vangi · Sõda lõppes tema surmaga, sest rootsi valitsus ei suutnud jätkata. Rahu oli vaid vormistamise küsimus August Wilhelm Hupel · Pastor 1737- 1819 · Pikemalt kirikuõpetaja Põltsamaal · Avaldas ,,Topographische Nachrichten von Lief- und Estland" (Liivi- ja Eestimaa haldusest, rahvastikust, seisusekorraldusest jne) · 1781. a
nõidumine, loitsimine, tervendamine, needmine, vaimudega suhtlemine vihmaloits Inimesel on väga tugev enesesisendusvõime Kujutlused võivad tegelikkuses realiseeruda * paine või häda võib sõltuda mõtlemisest saan hakkama, ei oska... - samaani lausutud loits aitab vabaneda * sugestiivne ja emotsionaalne needus võibki täide minna Keele maagilise funktsiooni alus tugev usk nõia võimetesse sõnade jõul mõjutada teise inimese elu ja saatust siit: * tabud eri keeltes ära kutsu kurja karja: ümberütlemine e eufemismi kasutamine, n hunt (e.k) * tabusõna kujunemine sõltub kultuurist ja religioonist ,,Keel pole vaksast pikem, aga võib tappa süllapikkuse mehemüraka." (Jaapani vanasõna) Keel ja kultuur Võimaldab rääkida asjadest, mis on ühiskonnas ja kultuuris olulised
Väikelinn Chicago? Kirsten Boie ,,Väikelinn Chicago?" on saksa kirjaniku Kirsten Boie teos. Originaal on ilmunud aastal 1999. Tõlge on ilmunud aastal 2001. Raamat on Avita kirjastuse Teraviku sarjast. Teose on saksa keelest tõlkinud Nele Lopp Teoses räägitakse 13.-aastasest poisist Niklasest ja tema probleemidest uue õpilase Karliga. Karl tundub algul Niklasele lahe poiss, kuid aja jooksul taipab ta, milline Karl tegelikult on. Karl varastab Niklaselt tema asju ja tekitab talle palju pahandusi. Süzee kokkuvõte: Koolivaheaeg on lõppenud ja Niklase klassi tuleb uus poiss Karl. Õpetaja paneb Karli ja Niklase koos töötama, sest nad elavad üksteisele lähedal. Kui Karl järgmisel päeval Niklase juurde tuli tegid nad kodutöid ja kuulasid Niklase õe CD-plaate. Kui Karl ära oli läinud, plaati, mida nad kõige rohkem kuulasid, enam ei olnud...
kogemused, keskeas raha ning kogemusi on, aga aega pole ja pensionieas raha ja aega on, aga jõudu on vähe. Oma ideid ja mõtteid tulebki realiseerida, neid pole mõtet sahtlisse koguda. Tahan väga saada heaks ja edukaks ärijuhiks. Lõpetuseks võin öelda, et suhe majandusse on igaühe endi kätes, et seda paremaks muuta on vaja rohkem konkreetsete sihtide ja heade isikuomadustega inimesi. Et, midagi saavutada, peab selle nimel palju pingutama. Ärijuht peab uskuma iseendasse, oma võimetesse ja sihikindlusesse. See usk peab olema kestev, mitte hetkeline ega lühiajaline. Ärijuhi tee on konarlik ja takistusi on sellel teel palju. Tuleb uskuda oma eesmärkidesse ja jälgida sihti ning püüda mitte kursist kõrvale kalduda. 2 3
Ebakindlus edasiõppimis võimaluste suhtes Hirm, et ei saa hakkama Stressi tekkepõhjused Pettumine sõbras Elukohavahetus Lähedase kaotus Tülid Pidev kritiseerimine vanemate või õpetajate poolt Raha puudus (ekursioonid, lõpureisid) Märgid Nooruk on kurnatud ja ärrituv, solvuv Huvi õppimise vastu kaob Sagene haigestumine Uskumine oma võimetesse kaob Koolist tihe puudumine Keskendumisvõime kahanemine Kurbus Otsustusvõimetus On ükskõikne Sööb endisest vähem või rohkem Eelistab üksi olla Stressis inimestele omased riskikäitumised Suitsetamine Liigne alkoholitarbimine Narkootikumide tarvitamine Vähene liikumine ja istuv eluviis Ebatervislik toitumine Click to edit Master text styles Click to edit Master text styles Second level Second level
kloostreid. Aknad tehti ümarkaartega ja kirikud tehti väikeste akendega ja paksude seintega, mis tehti kohalikust maakivist. Gooti stiil Tunnuseks on teravkaar ja suured aknad. Kõrged kirikud, õhukesed seinad. Nt. Jumalaema kirik Pariisis. Renessanss 14.-16. saj Tekkis Itaalias (ja madalmaades) Tunnused: huvi teaduse ja ümbritseva vastu.Usk inimesse ja tema võimetesse. Maaliti looduslähedaselt ja tõepäraselt. Nt. L da Vinci "Mona Lisa" (pildil) Barokk 17. Saj. Tekkis Itaalias. Eesmärk oli hämmastada kiriku külastajaid. Tunnused: liikumine,inimeste tunnete mõjutamine arhidektuuris- kõik liigub ja laienetab, kõverjoone kasutamine. Nt. Prantsusmaal Versailles´i loss (pildil) Maalikunstis: M da Cararaggio. Rokokoo
Kõige rohkem on noori, kelle on ülepinge viinud koolistressini. See võib olla põhjustatud õppimisega seotud emotsionaalsetest pingetest, alaväärsustundest, koolivägivallast, ebakindlusest edasiõppimise võimaluste suhtes, vanemate survest, õpetajatest, suurtest klassi-koosseisudest, kaaslastega suhtlemisest jne. ,,Koolistress väljendub õpetajaile ja enamikule lapsevanemaile tuntud viisil: lapsed on ärrituvad, kurnatud, huvi õppimise vastu kahaneb, usk oma võimetesse nõrgeneb, sageneb haigestumine nakkushaigustesse, tekib koolihirm, halvemal juhul viib popitegemine ja õppimisele käega löömine koolist lahkumiseni (ligi 12% põhikoolide õpilastest langeb koolist välja!) ja kriminaalsete tegudeni (lõviosa pisivargustest ja autoärandamistest langeb teismeliste arvele!)." Olen ka ise läbi elanud stressiperioodi, mis oli tingitud koolis tekkinud pingetest. Ühel
· Michelangelo Renessansile oli iseloomulik 1. Uued maadeavastused Esikohal inimene kui indiviid 2. Rüütlikultuur Monarhia õitseng 3. Tugev kiriku ülemvõim Huvi kadumine antiikkultuuri vastu BOTTEGA oli · Õli värvide segamiseks · Meistri töökoda · Neitsi Maarja Kristuse surnukehaga Renessansi-inimese moto oli · "Ilu on vaataja silmades" · "Parim kaitse on rünnak" · Eesmärk pühitseb abinõu" HUMANISM pidas oluliseks · Usku inimese võimetesse · Kiriku mõju inimesele · Inimese abitust universumi ees See joonis väljendab mõistet Kuldlõige Jumalikud proportsioonid · Universaalne inimene · · · Pazzi kabel · Leidlaste Kodu (autor Brunelleschi) · Palazzo Rucellai Palazzo juures kasutati erilist tehnikat · Fresko · Sfumato · Rustika Sageli kujutati tegelaskujude paari · Aabel ja Kain
2. Kirjuta põhimõtteid, millele tugineb lapsest lähtuv kasvatus Lapsest lähtuv kasvatus tugineb laste omaalgatuslikkusele ja aktiivsusele. Lapse austamine ja lai tegevusvabadus on oluline, samuti laste omavahelised sõbrasuhted, roll rühmas, suhtumine täiskasvanutesse ja omaalgatuslik tegevus. Kindlasti mängib suurt rolli ka koostöö lapsevanemaga. Põhimõtted: Arvestatakse lapse huve - tugev usk lapse võimetesse ja potentsiaali Arvestatakse lapse individuaalseid vajadusi - lapse usaldamine Laste ja täiskasvanute maailma võrdsustamine Pöörata rohkem tähelepanu lastele, kui oma mina ja teadlikkuse aktiivsetele loojatele Tegevuskultuuri arendamine - koosneb nii täiskasvanute kui laste panusest Pedagoogiliste otsuste juures on laste maailm võrdeline täiskasvanutega Kesksel koha on toimetulev laps Lapse kasvamise austamisel
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
