Kerged beebid kohanevad hästi ja huvituvad uudsetest olukordadest (50%). Rasked beebid ärrituvad kergesti, ei kohane hästi ja on häiritud uutest olukordadest (20%). Aeglaselt reageerivad vajavad rohkem aega kohanemiseks, on uutest olukordadest häiritud, vähem aktiivsed. Refleksid: Kõndimisrefleks- laps teeb kõndimis liigutusi, kaob 2-3 kuuselt. Ehmatusrefleks ajab käed ja sõrmed laiali ja siis tagasi kehajuurde tagasi, kaob 4 kuuselt. Otsimisrefleks pead puudutades keerab oma pead ja teeb suu lahti (otsib nibu =D), kaob 4 kuuselt. Haaramisrefleks peopesa puudutamisel haarab sellest kinni, kaob 5 kuuselt. Ujumisrefleks kõhuli vees teeb ujumisliigutusi, kaob 6 kuuselt. Pupillirefleks silmaavad ahenevad ereda valguse toime, jääb eluks ajaks. Väikelapseiga esimesed 2 eluaastat - esimestel kuudel liikumine piiratud, 4ndal kuul ltõstab pead, rindkere ja keerutab ennast, 6. kuul areneb silma ja käe koostöö, 8
Liigutusvilumused Nende reflekside kujunemine algab pärast sündimist. Refleksikaar Refleksikaareks nimetatakse teed, mida mööda erutus kulgeb. See koosneb: Erutust vastuvõtvatest (retseptoorsetest) närvirakkudest Närvikiududest (aferentsed närvikiud) Kesknärvisüsteemi teatud piirkondadest Närvikiududest Reageerivast organist Vastsündinu refleksid Haarderefleks Otsimisrefleks Moro refleks Kõndimisrefleks Roomamisrefleks Astumisrefleks Põlverefleks Löök põlvekedra alla põhjustab tahtest sõltumatu lihase kokkutõmbe.
1. Milgrami katse. Sisu. Eetilised probleemid. On kaks katsealust,kelle vahel loositakse õpilase ja õpetaja roll ,esitatakse küsimused ning iga vale vastuse tagajärjel saab õpilane eliktrilöögi ning valede vastuste kordumisel elektrilöögi tugevus tugevneb.Tegelikuses õpilane vaid mängis valu ning elektrilööke ei saanud.Katse näitas, et inimesel on kergem kuuletuda kui vastu hakata. Katsed loomadega, inimeste manipuleerimine, 2. Inimese areng. Geneetika ja keskkond (suhe, mõju). Imiku refleksid (6). Laps on juba sünnist mõjutatud vanemate geenide poolt,kuid last mõjutab ka teda ümbritsev ühiskond ka vanemad ise.Eriti olulised on esimesed eluaastad REFLEKSID Kõndimisrefleks,ehmatusrefleks,otsimisrefleks, haaramisrefleks,ujumisrefleks,pupillirefleks 3. Une faasid. Unehäired Kerge uni-kestab 2min,keha lõdvestub jääb magama, Uinumise faas aeglustub südame töö,silmad võivad liikuda Deltauni-võimali...
Bioloogia g�mnaasiumile ATP ja ADP 1. Mis on ATP �lesanne organismis? - ATP on universaalne energia talletaja ja �lekandja 2. Milles v�ljendub ATP universaalsus? - ATP osaleb k�ikide rakkude metabolismis 3. Millest ATP molekul koosneb? - ATP koosneb riboosist, adeniinist ja kolmest fosfaatr�hmast. 4. Mis on ATP ja ADP ehituses erinevat? 5. Mis vabaneb ATP lagunemisel? - ATP lagunemisel vabaneb 30,5 kJ/mol (7,3 kcal) energiat. Raku hingamise kolm etappi: - 1.gl�koos, mille k�igus kuuest s�sinikuaatomist koosnev gl�koos l�hutakse kaheks kolmes�sinikuliseks �hendiks - 2.tsitraadits�kkel, mille k�igus kolmes�sinikulised �hendid lagundatakse edasi s�sinikdioksiidiks - 3.hingamisahel, milles kogu protsessi k�igus tekkinud energia salvestatakse ATP- sse Ioonkanalite ja ioonpumpade v�rdlus. Ioonikanalid - 1.Ioonikanalid lasevad rakumembraanist l�bi ainult teatud ioone (n�iteks naatriumikanalid naatriumioone, kaaliumikanalid aga kaaliumio...
1.Uuritakse kuivõrd mõjutab inimese arengut pärilikkus ja kuivõrd keskkond. 2. Longituudne – katseisikuid uuritakse nende sünnist surmani Ristlõike – katseisikud erinevas vanuses ja uuritakse, mis on neile ühine, setud nende vanusega ja mis on erinev seotud konkreetse isikuga. Kaksikute – ühe munaraku kakikud, kes on mingil põhjusel sattunud kasvama erinevasse keskkonda.Mis on sarnane geneetikaga, erinev kasvatusega. 3.Kasvamise all mõeldakse üldjuhul füüsilist arengut. Küpsemine seostub teatud väljakujunemisega või täiuslikkuse saavutamisega ning võib olla nii füüsiline kui vaimne. 4.Eostumisperiood – 2 nädalat alates viljastumisest, esimesel nädalal saab algsest rakust juba 100-rakuline kogum, perioodi lõpuks kinnitub sügoot emaka limakestale Embrüonaalperiood – 3.kuni 8. Nädala lõpuni, kujuneb kesknärvisüsteem, süda ja kehaosad(käed, jalad, silmad kõrvad). Looteperiood – alates 9.nädalast kuni sünnini, olemas kõik organid ja kehaosad...
1. Arengupsühholoogia põhiküsimus 2. Uurimismeetodid: longituudne, ristlõike- ja kaksikute meetod kuidas nende abil inimest uuritakse 3. Küpsemine ja kasvamine kui arengu mõisted 4. Kõikide arenguperioodide iseloomustus alates sünnieelsetest kuni hilise täiskasvanueani 5. Kuidas määratletakse vastsündinute temperamenti 6. Reflekside tähendus vastsündinu elus 7. Kognitiivne areng J.Piaget 8. Sotsiaalne areng E.Erikson 9. Mehe ja naise erinevused võimetes, käitumises ja kõnelemises Arengupsühholoogia põhiküsimus uurib inimest viljastumise momendist surmani.Põhiküsimus on kas inimese käitumist mõjutab rohkem geneetika või keskkond. Uurimismeetodid: · Longituudne katseisikuid uuritakse nende sünnist surmani · Ristlõike katseisikud erinevas vanuses ja uuritakse, mis on neile ühine, setud nende vanusega ja mis on erinev seotud konkreetse isikuga · Kaksikute ühe munaraku kakikud...
Õpikust lk.33 47; vihiku materjal; töölehed ül.15, 16 1. Arengupsühholoogia põhiküsimus Põhiküsimus on kas inimese käitumist mõjutab rohkem geneetika või keskkond. 2. Uurimismeetodid: longituudne, ristlõike- ja kaksikute meetod kuidas nende abil inimest uuritakse Longituudne katseisikuid uuritakse nende sünnist surmani Ristlõike katseisikud erinevas vanuses ja uuritakse, mis on neile ühine, setud nende vanusega ja mis on erinev seotud konkreetse isikuga Kaksikute ühe munaraku kakikud, kes on mingil põhjusel sattunud kasvama erinevasse keskkonda.Mis on sarnane geneetikaga, erinev kasvatusega. 3. Küpsemine ja kasvamine kui arengu mõisted Kasvamine - füüsiline areng(kasv, kaal) Küpsemine - seostub teatud väljakujunemisega või täiuslikkuse saavutamisega ning võib olla nii füüsiline kui ka vaimne. 4. Kõikide arenguperioodide iseloomustus alates sünnieelsetest kuni hilise täiskasvanueani 1. Eostum...
1. ,,Kerged" beebid kohanevad hästi, huvituvad uudsetest asjadest 2. ,,Rasked" beebid ärrituvad kergesti,ei kohane hästi, ärrituvad uudsetest asjadest 3. Aeglaselt reageerivad beebid vähem aktiivsed, vajavad rohkem aega kohanemiseks, on uutes olukordadest häiritud · Paljud kaasasündinud refleksid kaovad lapsel 3-4 kuu vanuses, kuid osa püsib kogu elu. · Vastsündinul on: 1. kõndimisrefleks kaob u 2-3 kuu vanuses 2. ehmatusrefleks kaob 4 kuu vanuses 3. otsimisrefleks kaob u 4 kuu vanuses 4. haaramisrefleks kaob u 5 kuu vanuses 5. pupillirefleks eluaegne · Esimene eluaasta toimub väga intensiivne areng ja kasvamine. Aasta lõpuks on laps kasvanud u 25 cm ja kehakaal on kolmekordistunud. Füüsiline ja motoorne areng on väga olulised, sest need loovad aluse edasiseks tunnetuslikuks e kognitiivseks ja sotsiaalseks arenguks. · Väikelapseiga esimesed kaks eluaastat
- 10 kuud: roomamine - 11 kuud: toetusega astumine - 11 kuud: seismine - 12 kuud: kõndimine - 1,5 aastat: trepist üles-alla - 2. aastane: kõnnib tagurpidi, jookseb, võtab asju, kritseldab - 2.5 aastane: hüppab ühel jalal, seisab varvastel - 3 aastane: seisab ühel jalal, ei värvi hästi raamatuid, pole hea koordinatsioon - 4 aastane: trepist alla üks aste ühe jalaga - 5 aastane: sõidab rattaga, silm-käsi koostöö hea *lapse arengut toetavad refleksid - haaramisreflekt - otsimisrefleks - imemisrefleks TAJU - 6-kuuselt eristavad objekti ja tausta, meeldivad näod ja väljendused, peavad inimesi meeles mõne nädala TÄHELEPANU - 2-3 aastased maksimum 5 min - 5-6 aastased kuni 1 tund - visuaalses otsingud muutused - olulise-ebaolulise eristamine MÄLU - domineerib äratundmine, meenutamine raske - muutub mälu maht - mälustrateegiad paranevad - parem teadmine oma mälust - teadmised maailmast - lapsepõlve amneesia EMOTSIONAALNE ARENG - areneb välja 3. eluaasta paiku
Referaat Laura Pärtma LT1 Juhendaja: Reet Saareväli Haapsalu 2008 Nimetus Kirjeldus 1. Kõndimisrefleks Kui hoida vastsündinut püstiasendis kiSensoorsed ndlal alusel, hakkab ta tegema kõndimisliigutusi. See refleks kaob umbes 2-3 kuu vanuses. 2. Ehmatusrefleks Ootamatu tugeva heli toimel ajab vastsündinu kõigepealt oma käed ja sõrmed laiali, seejärel toob käed keha juurde tagasi ja pigistab sõrmed kokku. See refleks kaob umbes 4 kuu vanuses. 3. Otsimisrefleks Vastsündinu põse puudutamisel pöörab ta oma pead puudutuse poole ja avab suu (nagu otsiks rinnanibu). Refleks kaob umbes 4 kuu vanuses. 4. Haaramisrefleks Vastsündinu peopesa puudutamisel mingi esemega (pliiatsiga) haarab ta sellest kinni. Kaob umbes 5 kuu vanuses. 5. Ujumisrefleks Kõhuli vette pandud imik teeb ujumisliigutusi. Refleks kaob umbes 6 kuu vanuses. 6. Pupillirefleks Silmaavad ahenevad ereda valguse toimel. Kestab eluaeg. Staadium Kirjeldus 1. Sensomotoorne Sünnist 2.a
eelistades seda teistele. Keeravad pead hääle suunas Maitsetundlikkus Vastikus hapu maitse suhtes (näoväljendused) Rahulolu magusa maitse suhtes Lõhnatundlikkus Tunneb ära ema lõhna (ja emapiima lõhna) Ebameeldiva lõhna puhul pöörab pea ära Refleksid On aluseks keerulisematele tegevustele. Imemisrefleks Haaramisrefleks –kui puudutada peopesa, surub käe kokku (kaob 1-2 kuul) Otsimisrefleks –kui puudutada sõrmega lapse põske, pü üab suuga haarata (kaob 2. Kuul Ujumisrefleks– teeb vees ujumisliigutusi (kaob 2-3 kuul) Kõndimisrefleks–kõva aluse kohal teeb kõndimisliigutusi (kaob 2. kuul)- Pupillirefleks–pupilli suurus muutub vastavalt valgusele Babinski refleks–kui silitada talla alt, sirutab varbad laiali (kaob 1 ea lõpul)
30näd on lootel märgata REMund 10. Vastsündinuiga – sensoorsed võimed, refleksid Vastsündinul on kohanemisperiood 1 kuu, oluline on turvaline keskkond, soojus, magab enamik ööpäevast. Sensoorsed võimed: taju kujunemine, reageerivad stiimulitele, näeb ja kuuleb ning tunneb lõhna ja maitset, vahetult peale sündi uurib ema nägu Refleksid: Imemisrefleks Haaramisrefleks - kui puudutada peopesa, surub käe kokku (kaob 1-2 kuul) Otsimisrefleks - kui puudutada sõrmega lapse põske, püüab suuga haarata (kaob 2. kuul) Ujumisrefleks - teeb vees ujumisliigutusi (kaob 2-3 kuul) Kõndimisrefleks - kõva aluse kohal teeb kõndimisliigutusi (kaob 2. kuul) Pupillirefleks - pupilli suurus muutub vastavalt valgusele Babinski refleks - kui silitada talla alt, sirutab varbad laiali (kaob 1 ea lõpul) Moro refleks - kui kaob tugi, tõstab käed üles ja pigistab sõrmed kokku (kaob 6. kuul) 11
Fraasistruktuuri kirjeldus- puu-diagramm või sulgudes esitatud märgendid, mis näitavad lause hierahilist stuktuuri Baastaseme sõna- keskmise abstaktsustaseme või mahuga mõistet tähistav sõna (nt koer, lusikas) ARENGU mõisted Teratogeenid- keskkonnategurid, mis võivad häirida närvikoe normaalset arengut. Nende hulgas on plii, alkohol ja sigaretisuits. Imikuea refleksid- haaramisrefleks, imemisrefleks, otsimisrefleks Sotsiomeetrilised andmed- andmed, mis kirjeldavad seda, kuidas suhtlevad indiviidid grupis
Sünnieelne areng Sünnieelse arengu kolm etappi : · Eostumisperiood · Embrüosonaalperiood · Looteperiood Sünnieelse arengu 8 esimest nädalat on väga tähtsad, sest siis moodustuvad kehaorganid. Vastsündinud keeravad pead inimhääle suunas ja tunnevad ära ema hääle, neil on kohe olemas maitse- ja lõhnatundlikkus (nt eristavad nad ema lõhna). Kaasasündinud refleksid : · kõndimisrefleks · ehmatusrefleks · otsimisrefleks · haaramisrefleks · ujumisrefleks · pupillirefleks Pupillirefleks jääb kestma kogu eluks. Lapse füüsiline ja motoorne areng on esimese eluaasta jooksul väga kiire. Algul sihituna tunduvad käte-jalgade siputamisest saab selle ajaga käimine. Sündides : ligikaudu 50 cm pikk, kaal enamasti 2.5-4.5 kg piires. Esimese aastaga kasvab ligi 25 cm, kaal aga kolmekordistub jne. Uurib esemeid käte ja suuga, haarab ja krahmab esemeid, järgib esemeid silmadega. Närvisüsteemi areng
ARENGUPSÜHHOLOOGIA 1. Arengupsühholoogia kui psühholoogia haru 1.1. Mõisted, aine 1.2. Koht teaduste süsteemis 1.3. Uurimismeetodid 2. Arengutegurid 2.1. Pärilikkus 2.2. Keskkond 3. Arenguteooriad. 4. Kreatsioon vs evolutsioon 5. Arengu periodiseerimine 6. Ülevaade arenguperioodidest 6.1. Sünnieelne areng 6.2. Areng imikueas 6.3. Areng väikelapseeas 6.3. 1.Kõne ja keele areng 6.4. Koolieeliku areng 6.4.1. Mänguteooriad 6.5. Areng nooremas koolieas 6.6. Areng noorukieas 6.6.1. Murdeiga 6.6.2. Käitumishäired, käitumisgeneetika 6.7. Täiskasvanuiga 6.7.1. Areng varases täiskasvanueas 6.7.2. Areng keskmises täiskasvanueas 6.7.3. Areng vanemas täiskasvanueas -eksam (kirjalik test ja suuline vastamine) -referaat, seminariettekanne 1 1. ARENGUPSÜHHOLOOGIA kui psühholoogia haru. Uurib psüühika, käitumise ja inimsuhete muutumise iseärasusi fülogeneesis, ontogeneesis ja kultuurilises arengus. Fülogenees- inimese evolutsiooniline areng. Fülo...
1 ÜLEVAADE PSÜHHOLOOGIAST (EKSAMIKS VALMISTUMINE, PSP6001 Kristjan Kask) ESIMENE LOENG (ÜLEVAADE PSÜHHOLOOGIAST) Mis on psühholoogia? Psühholoogia - teadus, mis uurib käitumist ja vaimseid protsesse ehk psüühikat. Lühidalt öeldes on psühholoogia õpetus hingeelu nähtustest ja käitumisest. Mis on psüühika? Psüühika on organismi sisemuses toimuvate protsesside kogum, mille kohta tehakse järeldusi välist käitumist jälgides. Kuidas jagunevad psüühilised nähtused? Psüühilised protsessid Psüühilised seisundid Psüühilised omadused Psühholoogia harud teoreetilise orientatsiooniga Psühhofüüsika Psühhofüsioloogia -Psühhofarmakoloogiaga Isiksuse psühholoogia Sotsiaalpsühholoogia Arengupsühholoogia Neuropsühholoogia Psühholoogia harud rakendusliku orientatsiooniga Kliiniline psühholoogia Õiguspsühholoogia O...
Lehmade innatsükli pikkus keskmisel 21 päeva, millest 3-4 päeva jooksul on näha kõrvalekaldumisi käitumisviisis(suurenenud liikuvus, sagedam ammumine, roojamine, urineerimine, algavad katsed teistele peale hüpata ja vastupidi, tekib paigalseisurefleks). Vabalt karjas liikuv pull leiab ise indlevad loomad või vastupidi. Emaslooma lakkumise, pea asetamisega tagakehale kutsub esile erektsiooni, järgneb pealehüpe, otsimisrefleks ning hüppega viiakse peenis sügavale tuppe ja paari sekundi pärast toimub ejakulatsioon. Sugulise käitumise tunnused järk-järgult kaovad, sõltumata kas seemendus toimus või mitte. Tiined loomad hoiavad teistest rohkem distantsi. 13. Maailma mustakirjud tõud Arvukaim piimatõugude rühm maailmas. Aretatud eeskätt suure piimatoodangu, lihasmassi ja tugeva tervise suunas. Piima rasva- ja valgusisalduses on teistele tõugudele alla jäänud
7-10 punkti on terve laps. 4-6 punkti on kerge stress, alla 4 ilmselt halb lugu. Lapse küpsusastme ja arengu prognoosil on oluline gestatsiooniiga sündides. Laste vanust korrigeeritakse kahe aastaseks saamiseni (40.nädalast lahutatakse gestatsiooninädal). Lisaks mõjutab küpsust lapse ja ema suhe pärast sündi. Imiku refleksid: Ujumisrefleks (pärast 6 kuud kaob); Moro refleks ehk tasakaalurefleks (6.k. kaob); Kõndimisrefleks (kaob pärast 2-3.k.); Otsimisrefleks (pärast 3-4.k. kaob); Imemisrefleks (pärast 3-4.k. kaob); 4 Haaramisrefleks (pärast 3-4.k. kaob); Babinski refleks (1.a lõpul kaob); Silmapilgutusrefleks (püsiv); Põlverefleks (püsiv). Enneaegsetest lastest: Jaotatakse kolme gruppi: 1. Küpsed enneaegsed (sündinud alates 32.rasedusnädalast); 2. Väga enneaegsed (alla 32 nädala, Eestis 1,1%) 3
aktiivset tegevust ja tajud tema rahulolu peast varvasteni. Kui laps on näljane, tal on halb olla, ta on pingul, rahutu, iseendasse sulgunud või hooldajates kinni. Iga kehaosa annab teavet tema halvast enesetundest. Imiku toitumine valitseb vastsündinu refleksiketti, kus üks refleks järgneb teisele. See kett moodustub järgmiselt: otsimisrefleks, imemisrefleks ja neelamisrefleks. See kõik toimib juba lootel. Vastsündinu suudab seega vastata teadlikult keskkonna ärritajatele (näiteks piim, nägu, hääl) ja seesmistele ärritajatele (näiteks nälg, roojamisvajadus, külm). Nende oskustega suudab ta teadustada hooldajale oma olukorda ja vajadusi. See võimaldab lapsel püsida elus ja alustada vastastikuseid suhteid. Samas on lapse sünnitanud ema
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
