Iseseisev ülesanne Marika Ots Kela 3 Lapse füüsiline areng 1. Põhiliikumised 2.Kehaline areng 3.Motoorne areng ( Peenmotoorika , Jämemotoorika ) 5. Koordinatsioon 6.Silma ja käe koostöö Põhiliikumised Liikumine on laste tegevuste ja mängude loomulik osa. Liikumisõpetuses saab laps kogeda liikumisrõõmu. Liikumine ja kehaline aktiivsus moodustavad kogu lapse arengut. Liikumine moodustatud aegamööda. Esimene laps teeb lihtsaid liigutusi, siis hakkab raskendada liikumist. Kuni 3 aastased Kõnd/jooks õpetaja järel, läbisegi, reageerimisega märguannetele, peatumisega, piiritletud
laste liigutusi kaasasündinud refleksid (imemis, otsimis, roomamis jne.). Mitmed refleksid, mis esinevad vastsündinu eas, kaovad 34 kuu möödudes, et lapsel saaks tekkida oma tegevuse üle tahtlik kontroll. Reflekside kadudes asenduvad need tahtlike, mõistusega juhitavate liigutustega: et haarata mänguasja, roomata, pöörata end ümber, hoida ja keerata pead ning lõpuks kindlalt sammuda. Motoorika jaguneb jäme ja peenmotoorikaks Jämemotoorika oskuste all mõeldakse pea hoidmine, pööramine, roomamine, istumine, püsti tõusmine, kõndimine, jooksmine, hüppamine. Peenmotoorsete oskuste all mõeldakse käeliste oskuste arengut nagu haaramine, haarde vabastamine, söömine, riietumine, kirjutamine-joonistamine Lapse jäme ja peenmotoorsed oskused kujunevad koos, sest paljud tegevused sõltuvad nende koostööst. Peenmotoorika on käte ja silmade koostöö, sõrmede liikumise nõtkus ja
Näiteks juttu kuulates ei suuda nad üldistada. Kui õpetaja loeb teksti koerast ja siis küsib küsimusi teksti kohta, siis laps oskab vastata küsimustele lähtudes oma koerast ja oma kogemustest, mitte tekstist. Väljundi häired Keelised raskused raske on tahtlikult oma kõnet suunata. Näiteks kui õpilast vastama kutsuda, ei oska ta vastata; samas lobiseb ta terve tunni oma pinginaabriga. Motoorsed raskused jämemotoorika: laps on kohmakas, lööb end tihti ära, jookseb naljakalt, ei suuda ujuda ega ronida peenmotoorika: halb käekiri, kirjutavad aeglaselt Lugemisraskused e düsleksia Tekkemehhanismid: Laps ei analüüsi häälikuid ja tal on väga raske viia kokku sõnade kõla nende tähenduse, grammatika ja õigekirjaga, samuti ühendada häälikut ja tähte. Nägemisinfo töötlemine kuklasagaras jääb puudulikuks.
Sügis 2017 • Lapsepsühholoogiast on eristunud tänapäeval ka lootepsühholoogia, imikupsühholoogia jne. Areng Kognitiivne areng (J.Piaget) • Füüsiline - kaalu, pikkuse ja vastupidavuse lisandumine • Intellektuaalset arengut võib vaadelda kui evolutsioonilist • Motoorne - liigutusvilumuste areng (jämemotoorika – protsessi. suured liigutused nagu roomamine, kõndimine ja • Hilisemad staadiumid järgnevad varasematele; staadiumeid peenmotoorika ehk asjade hoidmine, pliiatsiga vahele jätta ei saa. joonistamine, nööpimine jne.). • Iga staadium tuleneb eelnevast, sisaldab ja muudab seda; • Emotsionaalne areng - tunded ja hoiakud.
See ergutab laste loovust ja nad avastavad ise uusi kasutamisvõimalusi. Lapsi ei tohi liiga palju juhtida, vaid lasta neil endil otsustada. Asja tuleb näha nii, et laps õpib teatud tehnikat ja mitte spetsiifilisi lahendusi eri olukordade jaoks. Motoorika ja mõtlemine kuuluvad tihedasti kokku. Piaget on alati rõhutanud, et mõtlemine lähtub tegutsemisest. Mõtlemine tähendab varem käega sooritatud tegevuste kordamist ajus. Jämemotoorika treeningut, mille eesmärgiks on õppida oma keha valitsema, saavad nii normaalsed kui ka vaimupuudega lapsed mängu kaudu ning organiseeritud kujul kehalise kasvatuse ja spordiga tegeldes. Spetsiifiliste liikumispuuetega lapsed saavad seda mingil määral ravivõimlemise kaudu. Tavalisteks harjutusteks on sõrmemängud, lõikamine, kleepimine, kopeerimine, ettejoonistatud kontuurkujundite värvimine, joonte vedamine läbi
..86 Kasvamine................................................................................................................88 Toitmine................................................................................................................90 Magajast uurijaks.....................................................................................................91 Motoorse arengu etapid ja põhimõtted.................................................................92 Jämemotoorika ja peenmotoorika areng...............................................................93 Motoorse arengu tähendus kogu arengule............................................................95 Sümbolid..................................................................................................................96 Mõtlemine............................................................................................................96 Keel/kõne....................................
annaabi.ee 
