Juhan Liivi isamaaline luule Kõigi süda otsib midagi, ihkab midagi kättesaamatut. Soovide ja mõtete avaldamine läbi luulevormi on võimalus viia need laia avalikkuseni. Juhan Liiv on kirja pannud palju teemasid ja probleeme, mis olid omased tollasele ajajärgule. Liivile oli südamelähedane isamaa luule kirjutamine läbi kaunite sõnapaaride. Mitte igaühele Mitte igaühele õnneks ei antud selgesti näha, mitte kõigile õnneks ei antud selgestu kuulda, armastada palavalt isamaad, kannatada temaga. Isamaaga seoses on Liiv toonud sisse tugevaid tundeid kodumaa vastu õnnetu ja haigettekitava armastuse näol. ...
Debora Vaarandi Kaisa Leppik 11.c Luuletaja Debora Vaarandi 1.oktoober 1916 28.aprill 2007. Sündinud Võrus, lapsepõlv möödus Tallinnas ja Saaremaal. Tõlkis soome, saksa ja vene keelset loomingut. Modell maalidel, mis kujutavad Lydia Koidulat. Elulugu Lõpetas Saaremaa Ühisgümnaasiumi, mille koolilehes ilmus poetessi esimene luuletus "Udus". A.Hindi toetusel astus TÜ filosoofia teaduskonda. Avaldas arvustusi Eesti Kirjanduses ja Postimehes. Tõlkis Alfred adleri ``Inimesetundmise'' 1939. aastal abielu Hindiga lagunes. Pärast Eesti Vabariigi okupeerimist 1940. aastal töötas Rahva Hääle toimetuse kultuuriosakonnas. Kultuurilehe Sirp ja Vasar peatoimetaja asetäitja, hiljem peatoimetaja. Sõjaaastatel viibis Venemaal ja Kasasthanis. 1944. tagasi Eestis. Luule 1945. aastal ilmus debüütkogu ``Põleva laotuse all''. vabavärsis, kantud kodu igatsuse vaimust, lisaks kohustuslikule Stalini ülistamisele leidus selles palju ilmekaid l...
Tänavaküsitlus Käisime Ellega Viimsi tänavatel inimesi küsitlemas. Kuna ilm oli halb, siis eriti palju inimesi meie teele ei jäänud, aga paar tükki me siiski leidsime. Meie küsimuseks oli, et mis on teie arvates Viimsis puudu ning noore 12-aastase Susanna arvates, on siit puudu üks suur ja korralik kaubanduskeskus, kus oleks kõik olemas. Samas jällegi poe koristaja Leila leiab, et on puudu hoopis üks suur turg. ,,Mina käin tihti linnas just turul, ma ei mäletagi millal ma viimati korralikult poes käisin, sest turult saan ma alati kõik vajaliku," sõnab ta. 20-aastane Kristjan leiab, et Viimsist puudub üks korralik kino. "Selleks, et head kinoelamust saada, tuleb alati linna sõita, aga see võtab nii kaua aega, miks meil ei võiks siis siin Viimsis ühte head kino olla?" lausub ta. Siis kohtasime tänaval sportlikku kahe-lapse ema Paula't, kes ütles nii: "Mina, kes ma igapäevaselt sporti teen, ausan seda väga, et koolil oleks oma staadion. S...
Romeo ja Julia armulugu oleks võinud lõppeda teisiti Romeo ja Julia armulugu algas esimesest silmapilgust. Nad olid nii armunud ja õnnelikud ning nende tulevik oleks võinud olla ilus. Kuid kahjuks jäi kahe noore inimese õnn ja elu lühikeseks, nende armastus lõppes traagiliselt. Põhjuseid, miks kõik just nii läks, oli selles loos mitmeid. Kõige suurem takistus noorte armunute teel oli nende vanemate omavaheline vihavaen. See vihavaen oli kestnud juba pikka aega. Isegi mõlema perekonna teenrid, teenijad ja sõbrad olid sellesse vaenu kaasatud. Seepärast toimusid aeg-ajalt kahe leeri vahel lausa verised kaklused, mis vaenu veelgi süvendasid. Kuigi Verona valitsejal, vürst Escalusel õnnestus peale üht suurt kaklust Montecci ja Capuletti omavahel ära lepitada ning vaherahu sõlmima panna, jäi vihkamine siiski alles. Oleks vihavaen peale vaherahu sõlmimist ununenud, oleks Romeo ja Julia armulugu võinud olla õnneli...
Kas Elu valge rästana on õnnelik või õnnetu? Ma olen täiesti kindel, et sellele küsimusele ei ole ühte ja õiget vastust. Mitte miski päris maailmas ei ole nii must-valge. Ma usun, et selle küsimuse vastus sõltub täiesti inimese enda iseloomust. Need, kes soovivad olla igat pidi täiesti normaalsed ja halli massi sulanduvad, peaksid elu valge rästana väga õnnetuks. Samas need, kellele meeldib silma paista ja olla eriline ning elus palju erinevat kogeda, peaksid elu valge rästana kindlasti õnnelikuks. Kui toetuda ainult Alfred de Musset'i raamatule ,,Lugu valgest rästast", siis jääb mulje, et elu valge rästana ei saa mitte mingit pidi olla õnnelik. Lugu algab sellega, et juba lapsepõlves põlgavad teda vanemad ning jõuab välja selleni, et isegi kui valge rästas on kuulus ja tuntud ja soovitud, siis on see õnn vaid väline teesklus ning tegelikult oma südames sooviks ta siiski olla tavaline rästas. Lõpuks kui lugu pöörab hetkeks ...
IMPRESSIONISM 1874. · realismi edasiarendus mingil määral, "Hetke mulje" Muutused: · uudsed süzeed(suurlinnad, rahvarohked tänavad, tantsuplatsid jne.) · uut moodi kujutamine (valguse ja õhu kaudu, erivärviliste pintslitõmmetega, ühevärvilised pinnad kadusid, varjud värvilised-vähenes ruumilisus) · loobuti traditsioonilisest kompositsioonist · suurenes subjektiivsus · vabaõhumaal- pr. k plein air EDGAR DEGAS PIERRE-AUGUSTE RENOIR Renoir kujutas kodust elu, kenasid naisi-lapsi, linnarahva lõbustuspaiku ning pühapäevaseid väljasõite. Tema teosed on mahedad ja südamlikud, maalitud heledate ja puhaste toonidega ning pehmete virelevate pintslilöökidega. CLAUDE MONET "Tõusev EDOUARD MANET(1832-1883) Selged piirjooned, sügav ja tume taust, valgused ja varjud, kurtisaan-jõukas, haritud, kõrgemast seltskonnast naine, must kass, esitatud seksapiilsena. ...
Euroopa renessansi kuulsaim näitekirjanik WILLIAM SHAKESPEARE (1564-1616) sündis 23.aprillil jõuka kaupmehe ja põlluharija perekonnas Stratford-on-Avoni linnakeses. Ta õppis kohalikus ,,grammatikakoolis", abiellus varakult ja asus 1587.aastal elama Londonisse. T tegutses näitleja ja dramaturgina pealinna mitmes tuntud trupis, saades kuulsa ,,Globe-i" ja Blackfriarsi teatri kaasomanikuks. 1611. aasta paiku naasis Shakespeare oma sünnilinna. Pärimuse järgi langeb tema surmapäev kokku sünnipäevaga. 1623. aastal anti esmakordselt välja tema kogutud draamateosed. Teda soosisid nii kuninganna Elizabeth 1 kui ka kuningas James 1. Shakespeare`i ühtekokku 36 näidendist olid varaseimad komöödiad ja nn ajalookroonikad. Tähtsal kohal on taustana loodus, mis elustab armastust armastus aga on Shakespeare`i komöödiate valitsev teema. Tuntuimad Shakespeare`i komöödiad on ,,Tõrksa taltsutus", ,,Suveöö unenägu", ,,Veneetsia kaupmees", ,,Palju kära eimi...
Oidipus saatuse meelevallas Oidipuse saatus oli tegelikult juba ette määratud. Olenemata sellest, kuidas ta proovis selle vastu võidelda, ootas teda ikkagi õnnetu lõpp. Õigupoolest üritas võidelda juba ka tema isa, kuid saatuse vastu ei saa. Delfi oraakel ennustas Oidipuse isale Kuningas Laiosele, et ta tapetakse ta enda poja poolt ja abiellub tema naisega. Laios soovis et hirmus ettekuulutas tõeks ei saaks. Poja sündides, viis ta lapse ühele oma ustavale karjusele ning palus ta hukata. Karjusel hakkas Oidipusest kahju ning ta viis ta teisele karjasele. Tema viis Oidipuse Korintosele, kus ta kasvas üles teadmises, et nood on tema õiged vanemad. Oidpus elas Korintosel õnnelikku elu. Ühel päeval ennustas Delfi oraakel talle, et tapab enda isa ja abiellub oma emaga. Oidipus otsustas Korintoselt lahkuda. Pidades Polybost oma päris isaks, uskus ta, et põgenedes linnast ei lähe ennustus täide. Maailmas ringi rä...
Pürgides teadmatuse poole Õnn on salapärane mõiste, millest kõik räägivad, kuid mille tähendust keegi täpselt sõnastada ei oska. Ometigi pürgime kõik selle ,,teadmatuse" poole ehk ongi see meie elu eesmärk? Inimestel on komme end alati ja igas olukorras teistega võrrelda. Küll tuuakse võrdluse alla nii palganumbreid, välimust, teadmisi kui ka õnne. Me oleme kõik mitmeid kordi mõelnud, miks tundub naabrimees sedavõrd õnnetu olema või miks on koristajatädi täna nõnda õnnetu. Õnn on rahulolu. Õnnelik saab olla vaid inimene, kes on rahul nii iseendaga kui ka ümbritsevaga. Täisväärtuslikuks eluks vajame perekond ja lähedasi. Need on inimesed, kes võtavad meid sellistena, nagu me oleme ning kellele saame igas olukorras loota. Kindlustunne on väga suur osa õnnest. Õnnelik on inimene, kelle töö on tema hobi. Ikka ja jälle räägitakse õnnetutest hingedest, kes vanemate soovil...
Prosper Mérimée ''Colomba. Carmen'' ''Colomba'' TEGEVUSE KOHT JA AEG: Korsika saar, 19. sajandi I pool PEATEGELASTE ISELOOMUSTUSED: · Colomba Colomba oli metsik maal üles kasvanud tüdruk. Teda panid tegutsema armastus venna ja isa vastu. Isa surm tõstis temas kättemaksuhimu ning viha isa mõrvarite vastu. Samuti oli temas palju naiselikku ning ka ebanaiselikku kavalust, mis tegi noore naise ohtlikuks vastaseks vaenlastele. · Orso Kuna Orso lahkus kodusaarelt noorena, olid temas arenenud mandri kombed ja kasvatus, huvi kunsti ja poeesia vastu. Sisemuses oli temas siiski tunda korsiklasele iseloomulikku talitsematust ning auküsimustest kinni pidamist. · Lydia Lydia oli ehtne inglise seltskonnadaam, kes pidas rangelt kinni viisakusest ja kommetest. Noore naise jaoks oli tähtsaimaks kogeda midagi ennekogematut ning k...
Meeste ja naiste suhted Tsehhovi ,,Kajakas" Tsehhovi ,,Kajakas" valitseb meeste ja naiste vahelistes suhetes paras sasipundar. Teoses on palju ristuvaid suhteliine ja peaaegu kõik tegelased armastavad kedagi, samas leidmata reeglina vastuarmastust. Näidendi alguses kirjeldatakse Masa ja Medvenko kohtumist. Medvenko on õpetaja, kes on piiritult armunud Masasse. Ta on valmis iga päev jalgsi kõndima kuus versta edasi- tagasi, et vaid korrakski Masat näha. Samas aga ei saa Masa vastata Medvenko armastusele, kuna ta on omakorda armunud Treplevisse, enesekeskse näitlejanna Arkadina pojasse. Teades, et tal pole lootust omakorda Treplevilt vastuarmastust saada on Masa õnnetu. Lõpuks otsustab ta oma armastuse Treplevi vastu oma südamest välja kiskuda ja abielluda Medvenkoga, kuid see abielu pole õnnelik, kuna Masa tegelikult ei hooli oma mehest vaid armastab salamisi endiselt Treplevit pidades oma tunnetega l...
1930ndate põhiseaduslik kriis kui murdepunkt Eesti ajaloos Eesti Vabariigi peatse sajanda sünnipäeva puhul on paslik heita pilk toimunud sündmustele, et neist õppides targemana tulevikule vastu seista. Palju on olnud häid hetki - Eestit teatakse uuendusmeelse riigina; palju on olnud halba - sõjad, kriisid, võõras võim. Siiski pole see alati võõras võim olnud, kes meid endid piiranud on. Kuidas muutis 30ndate põhiseaduslik kriis Eesti ajalugu? 1930. aastate alguses olid arutelud põhiseaduse muutmise ümber muutunud väga teravaks, sest mitu järjestikust valitsust ei suutnud Eestit majanduskriisist välja tuua ja "poliitiline lehmakauplemine" muutus rahva seas üha ebapopulaarsemaks. 1933. aasta oktoobris heakskiidetud põhiseaduse paranduste kohaselt tuli riigivanem valida otse rahva poolt viieks aastaks. Riigivanemal oli õigus anda seadusi oma dekreetidega, saata Riigikogu ennetähtaegselt laiali ning nimetada ja tagandada v...
Surm probleemide eest põgenemine või lahendus? A. H. Tammsaare ''Tõde ja õigus'' I, III ja IV osa Mõne lähedase lahkumine või kadumine on alati valuline protsess. Ma ei kujuta ette, et keegi tunneks rõõmu sellest, et kaotab kellegi, kes talle lähedane. Kuidas saada üle oma kõige kallimate kaotusest? Iga inimene leevendab oma valu erinevalt. Armastatu lähedus tavaliselt aitab, kuid kui ta ei pööra asjale tähelepanu või tegeleb oma asjadega, siis võib see tekitada masendava tunde. Miks lastakse armastusel minna nii kaugele, et keegi saab viga või surma selle tulemusena? Oma tõelisi tundeid mõistetakse liiga hilja ja siis ei anna enam midagi teha. Hoolimatus põhjustab sageli kibestumist ja ka soovi teiste elu põrguks teha. Miks tekib inimestel tahtmine teistele kätte maksta? Võibolla tahetakse hingevalust nõnda vabaneda või seda kergendada. Kuid tegelikult ei võta viha midagi ära, te...
Kirjavahetus Tatjana kiri Oneginile oli tolle aja kohta äärmiselt kohatu, sest sel ajal peitus inimese väärtus vaid kommetes, viisakuses, väärikuses ja aus. Tatjana kiri oli tolle aja kommete kohaselt lausa labane: esiteks ei avaldanud naine kunagi esimesena oma tundeid, eriti veel mehele, keda eriti hästi ei tunnegi, teiseks sinatab Tatjana Oneginit kirja keskosas ja kolmandaks kirjutab Tatjana Oneginile liiga avameelselt. Tatjana aga, et hoiduda häbisse sattumast paneb Oneginile südamele, et viimane kirjast ei räägiks, ning ütleb, et Onegini au ei tohiks seda lubada. Niisiis, kui Onegin räägiks või pilkaks Tatjanat, oleks mees ise kombetu ja rikuks oma au. Onegin ei kirjuta Tatjanale vastu, kuid räägib temaga mõisa aias. Onegin ütleb neiule viisakalt ära ja hoiatab, et iga teine ei pruugiks sugugi nii mõistvalt sellisesse lapselikku kombetusse tunnetepuhangusse suhtuda. Onegin ütleb, et ei taha...
Künnap, 11 K Miks on Jevgeni Onegin õnnetu? "Jevgeni Onegin" on nn. 19. sajandi Vene aadlike elu entsüklopeedia. Selles on kirjas kõik põhielemendid, mis kuulusid ühe õige kõrgemast soost venelase ellu. Peterburi kõrgseltskonnas olevad inimesed olid tihtipeale elupõletajad, nad pidutsesid öösel, jõudsid koju varahommikul, siis kui teised töölised juba tööle tõttasid ja nii otsast peale. Kuid kas Vene aristokraadi hulka kuuluvale Oneginile oli see õige elustiil, kas see tegi teda õnnelikuks? Jevgenil oli olemas kõik, mida üks noormehe hing ihaldada võis: naised, raha, tunnustus. Kuid juba varajasest lapsepõlvest pidi ta vastamisi seisma üksindusega. Nimelt ta vanemad ei vaevunud oma poega kasvatama ega õpetama, seda tegi ta kas üksinda või kasvatajate abiga. Loogiline ju on, et ilma ema, isa hooleta muutub laps nö. e...
Olen kohanud inimesi, kellel on justkui kõik olemas: töö, perekond, kodu, armastav abikaasa, raha, aga ikka ei olda õnnelikud. Enamus püüdleb mingi teatud ideaali poole, mida ühiskond hindab. Isegi kui see ideaal saavutatakse, ei olda alati õnnelikud. Tihtijulgeta seda endale tunnistada, aga on ka inimesi, kes seda teevad, nad otsivad muutust. Kas õnnelik olemine on midagi müstilist? Kui ei, siis kas õnnelikuna saab üldse püsivalt elada? Iga tegutsemise, kas teadlik või teadmatu eesmärk on kogeda õnnetunnet. See on üks vähestest jõududest, mis sunnib mind liikuma ja ei lase sel lõppeda. Keegi ei saavuta aga sisemist rahulolu, kui eesmärgid on kui tõkkejooksjal: ületada tõkked kiiremini ja mahaajamatta. Langemine, kukkumine ja tõusmine aga annavadki mulle aimu sellest, kes ma tegelikult olen ja mis on mu väärtus. Elamisest ei saa teha eesmärki, mida lahendada kui ristsõna. Elus ei ole õigeid ega valesid vastuseid, kõik sõltub meie valik...
Milles peitub õnn? Maailmas, kus elab miljonites ning lausa miljardites inimesi, on vaid vähesed õnnelikud. Ka need, kellel on kõik mida nad vajavad, pole saaduga rahul. Vaatamata kultuurilistele ning keelelistele erinevustele on siiski paljudel inimestel üks soov: saada õnnelikuks. Õnne otsivad paljud, õnneotsingud viivad kaugele ja kõrgele, kuid vahel kipub õnne mõiste kaduma. Õnne mõiste on iga inimese jaoks erinev. Paljud väidavad, et peitub perekonnas, heas tervises, armastuses ja inimsuhetes. Samas teised on kindlad, et õnn peitub rahas, aga kes teab, võib-olla peitubki. Rahal on mõnes mõttes inimese elus ikkagi määrav roll ning kõige kasulikum on see siis, kui seda on piisavas koguses, kuna raha olemasolu ning selle liigsus muudavad inimest pahemuse poole. Õnnelik inimene võib olla keegi, kellel on hea karjäär, hea välimus, võimukad sõbrad, suurepärane perekond ja palju raha, kuid ta võib ikka...
Timm Thaler ehk Müüdud Naer James Krüss Tegelased: Timm Thaler, parun Taruk, tüürimees Johnny ja palju muid tegelasi. Sisu kokkuvõte: Timm Thaler on väike 12aastane poiss, kes on kaotanud oma ema ja ta isa on võtnud endale naiseks võõrasema. Võõrasema on aga kuri ja arvestab enamasti ainult oma enda poja Erviniga. Kuid kui saabus pühapäev, siis käisid Timm ja ta isa hipodroomil hobustele kihla vedamas. Ja vahel, kui nad väikese summa võitsid, siis sõitsid nad trammiga koju. Kuid siis juhtus üks päev selline õnnetus, et Timmi isa suri ära. Timm oli väga õnnetu, sest nüüd oli talle jäänud ainult kuri võõrasema ja tobe vend Ervin, kes segas Timmi kogu aeg, kui ta tahtis õppida. Ainus asi, mis Timm tahtis, oli isale marmorist hauakivi osta, kuid tal ei olnud piisavalt raha ja võõrasema poleks ammugi andnud. Seepärast hakkas ta salaja pühapäeviti hipodroomil käima hobuseid vaatamas. Hipodroomil juhtus aga selline asi, et Timm kohtus ü...
9. Juhan Liivi elu ja looming 1864-1913 Sündis Peipsi ääres Alatskivil vaeses 8-lapselises peres noorimana. Oli väga kehva tervisega, kinnine, üksildane, oli palju looduses, tahtis saada muusikuks. Käis Naelavere külakoolis ja Kodavere kihelkonnakoolis. 1882 läheb Väike-Maarjasse, kus tema vanem vend Jakob Liiv oli õpetaja ja L-st saab abiõpetaja. Tutvub maailma kirjandusklassikaga, kohtub Liisa Goldinguga ning saavad sõpradeks >> õnnetu armastus. Nad jätkavad tihedat kirjavahetust. Goldingust saab mehe muusa armastusluules. (nt. "Mu viimne laul", kogumik "Kirjad Liisale"). Liiv töötas alaliselt ajalehtede "Virulane" ja "Teataja" juures. "Virulases" töötas ka Vilde, läksid tülli. Mõnda aega õpib Hugo Treffneri gümnaasiumis, katkestab tervise tõttu. Töötab ajalehtede "Sakala" ja "Olevik" toimetuses, tegeleb proosa ja luule kirjutamisega. Loomingut aga ei avaldatud ja tekivad majanduslikud probleemid. Pinge toob kaasa vaimse tervise lagun...
,,Tõde ja õigus" on romaan kannatusest ja valust Õndsuse poole püüeldes, töökalt ja ausalt oma kohuseid täites ning üritades õigesti elada, kasvab hinges kannatus ja valu. Üheainsa inimese hingevalu muudab õnnetuks kogu perekonna elu. Vargamäe Eespere perenaine Krõõt polnud Vargamäel õnnelik. Krõõda valu ja kannatused algasid päeval, mil ta koos Andresega Vargamäele saabus. Vankril istudes ja Vargamäe poole sõites, tundis noor Krõõt endas raskust ja kurbust, sest tema oli unistanud teistsugusest kodust. Noorik lootis suurt laant harjumuspärase eluga ning kus võiks rõõmust laulda, mitte aga soist maad, mis noorele naisele hingelähedane polnud. Veed Krõõda silmist hakkasid voolama juba oma esimest last kandes, kui tema meele tegi kurvaks Andrese kurjustamine. Pisarad jätkusid, mil Andres enam naise kurvastuse vastu huvi ei tundnud, naist justkui ei märganudki. Laste sündides, kui tavaliselt on inimesed täis õnne ja armastust, oli Kr...
Eestlane 20. sajandi tuultes Mats Traadi järgi Mats Traat käsitleb oma raamatus "Tants aurukatla umber" 20. sajandi viit kõige murrangulisemat ajajärku Eesti maaelus: I Maailmasõda, majanduskriis, Saksa okupatsioon, küüditamine ja kollektiviseerimine. Kõikidel sel ajal toimunud sündmustel on eestlastele olnud suur mõju. Milline oli eestlane 20. sajandi tuultes? Kas ta oli töökas või laisk, enesekindel või hirmunud, ahne ja uhke või lahke, õnnelik või õnnetu? Kuna teoses valitseb valdavalt argine õhkkond, võib väita, et eestlane oli töökas. Sel ajal valitses sama põhimõte, mis präägugi: kes ei tööta, see ei söö. Süüa tahtis aga igaüks ning tööd pidi tegema. I tantsus muutis töö tegemise eriti meeldivaks see, et töö, mida talus tegema pidi, tehti ise endale, kuna maa oli mõisnikult vabaks ostetud. See tekitas peremeestes erilise armastuse oma maa ja saagi vastu. Suhtumine töötegemisse muutus ka perepojal Jüril, kui ta oli ...
SUUR REEDE Suure nädala kesksemad pühad on suur neljapäev ja reede. Kogu nädalat palmipuudepühast lihavõtteni nimetatakse suureks ehk vaikseks nädalaks. Mõlema päeva kombestik on suuremalt jaolt sarnane. Kehtib juba nädala nimetuses peegelduv vaikusenõue ja keeld müra teha või kärarikkaid töid ette võtta, sest muidu on oodata piksekahju. Suur reede kui Kristuse surmapäev on aasta õnnetu päev, nagu reedene päev on tervikuna õnnetuim nädalapäev. Üldse peeti mitmete ebasoodsate tingimuste kokkulangemist eriti halvaendeliseks ja oma omadustelt oli selline kahtlemata suur reede. Rahvakalendris rõhutati päeva pühadust ja keeldu töötada. Hommikul tõusti vara, mitmel pool Lääne Eestis ja saartel käidi nn hane tegemas ehk kasevitstega magajaid peksmas. Majapidamisest ei tohtinud midagi välja laenata, et mitte loovutada oma majapidamise õnne. Samuti kui suurel neljapäeval oli oluline karjanõidu...
,,Teie ehk ei tea, mis on kodumaa, sest teil ei ole õiget kodumaad. /--/ Teie elate võõral maal, teie elate Saksamaal, mis asub Venemaal, niisugusel võõral maal elate teie. /--/ Aga kus pole kodumaad, kus inimesed elavad võõral maal, seal puudub ka inimsus, tõsine ja õige inimsus. /--/ Tõelise inimese esimene varandus on tema keel ja kodumaa." ,,Armastage emakeelt, siis õpite armastama ka võõraid keeli; sest kuis armastada võõrast, kui ei armasta oma!" (Härra Schulz) Kõik, mis ilmas ilusat ja suurt, on minevikus. Ilus ja suur on surnud. Suured ja ilusad asjad on möödas. /--/ Kõik, mis suur ja ilus, seda peab salaja tegema. (Indrek) Mõnikord näib, et inimesed üldse ei tea, mis on armastus. Naisedki ei tea, meestest rääkimata. Nemad hoolitsevad küll oma naiste eest ja on hirmus armukadedad, aga mis armastus on, seda nad ei tea. Armastus oleks peaaegu nagu kurjus. Seda nägin ma oma õest, sest tema armastas oma meest tõesti. Aga niipea k...
Giuseppe Verdi (1813-1901) *Sündis Põhja-Itaalias Parma provintsis Busseto lähedal Le Roncole külas. I loomeperiood 1839-1849 Ooperid: "Oberto" "Kuningas üheks tunniks" "Nabucco" "Lombardlased" "Ernani" "Attila" "Macbeth" "Röövlid" "Legnano lahing" 1. Süzeed olid kaugest minevikust või teistelt maadelt, kuid seotud Itaalia vabadusliikumisega Austria ülemvõimu vastu. 2. Suur tähtsus kooridel 3. Vormilt numbriooperid 4. Bel canto kasutamine 5. Heroilised jooned, vähe psühholoogilisi peensusi 6. õnnetu armastuse teema 19 ooperit Esimene periood kõige rohkem mõjutatud Bellinist, Rossinist, Donizettist
Lugemiskontroll ,,Jumalaema kirik Pariisis" Victor Hugo 1. Analüüsi kahesuunaliselt suhteid! 2. Esmeralda ema elukäik? 3. Claude Frollo panus oma venna ja Quasimodo elukäigu õnnestumisse? 4. Esmeralda kaks abielu? 5. Rahvas kui tegelane teoses? 6. Djali? 7. Tikitud sussikese teema? 1. Esmeralda Phoebus Esmeralda armastus Phoebuse vastu oli väga tugev, kuid Phoebus tahtsi Esmeraldat vaid ära kasutada. Phoebus ei armastanud Esmeraldat, millest võis järeldada, et Esmeralda oli kurb, sest kui vastu armastus puudub, teeb see haiget. Esmeralda Claude Frollo Claude Frollo armastas Esmeraldat kohutavalt. Ta läks suurest armastsusest isegi peast segi (minu arvates, kuid see on normaalne, sest armastus mõjub inimestele erinevalt). Jällegi oli tegu vastu armastuseta Esmeralda poolt. Esmeralda hoopis kartis ja oli tige ta peale, sest arvas lõpus arvas ta, et Claude F...
Lev Tolstoi ''Anna Karenina'' Tegevuse koht ja aeg: 19. sajand, Venemaa. Peategelaste iseloomustused: Anna teose alguses küllaltki stoiline, rahulik. Ta on paljude ihaldusobjekt ja seltskonnas positiivne kuju, kellel tundub otsekui kõik olemas olevat: hea postisoon, abikaasa, laps, kena kodu. Loo arenedes ja Vronskiga kohtudes muutub närvilisemaks, ebakindlamaks. Ta ei saa enam, aru, mida täpselt soovib ja on otsustusvõimetu. Mis teost läbib ja kindlalt välja tuleb, on aga tema armastus enda poja vastu, mis on tõenäoliselt üks väheseid muutumatuna püsinud asju. Samuti võib pidada teda siiraks, üpriski emotsionaalseks naiseks, kes esindas seda, mis aristokraatias oli head, maitsekust ja teataval määral glamuursust. Vronski dzentelmenlik ja julge, ettevõtlik noor ohvitser. Ta pärines heast perekonnast ja tal oli väga võimukas ema, kes alatasa tema tegemistesse sekkus. Vronski oli harju...
Eesti keele sõnamoodustus Sõnamoodustus tegeleb motiveeritud sõnade analüüsi ja kirjeldusega. o Arbitaarsed ehk kokkuleppelised: maa, mets, vihm, lumi. o Motiveeritud: nimetamise aluseks on seos mõne teise sõna või nähtusega: maanaine, metsloom. Siia alla kuuluvad ka deskriptiivsed sõnad: auh-auh, kriiks. Sõnamoodustuse analüütiline ehk staatiline aspekt kirjeldab keeles olevate sõnade moodustusstruktuuri (millistest osadest sõnad koosnevad, mis reeglite järgi on osad omavahel ühendatud). Sõnamoodustuse protsessuaalne ehk dünaamiline aspekt jälgib tegelikku keelekasutust ja kirjeldab, kuidas sõnad sünnivad ning kuidas ja mis eesmärgil neid moodustatakse. Sõnamoodustusliigid: 1. Sõnade liitmine ehk kompositsioon, st sõnade moodustamine tüvesid liites: liivarand, talumaja. 2. Sõnade tuletamine ehk derivatsioon, st sõnade moodustamine tüve ja afiksit liites: liivjas, randlane,...
A. H Tammsaar ,,Tõde ja õigus" Andres ja Krõõt Füüsikaline seadus ütleb, et magnetite erinimelised poolused tõmbuvad. Liikumas on ka mõttelend, et abielupaar läheb aastatega ühte nägu ja tegu. Kui mõtestada eelnevalt nimetatud füüsikaline seadus inimellu ja lisada fakt, et koos elavad paarid muutuvad ühtseks, siis leiame nende kahe uskumuse tõestamiseks prototüübi ka Anton Hansen Tammsaare romaanis ,,Tõde ja õigus" peategelaste rollis olevate Andrese ja Krõõda suhte analüüsimisel. Enne ühte heitmist leidus kahe noore vahel märgatavat erinevust, kuid ka siduvat sarnasust. Krõõt oli tuna isakodus tuntud kui rõõmsameelne ja tragi, sihvakas ning peene kondiga neiu, kellel oli ka tagasihoidlik ja malbe pool. Andres seevastu oli kogu aeg tõsine ja kindla sihiga, kes väärtustas töökust ning Piibli käske-keelde. Oma tõe ja õiguse otsingul minetas ta tihti tõe ja keskend...
Anton Tšehhovi näidend „ONU VANJA“ 1. Milline oli professor Serebrjakovi iseloom? Millised tervisehädad teda vaevasid? Mulle tundub, et professor Serebrjakov oli iseloomult natukene isekas, tujukas, põikpäine, peremehelik. Ta oli õpetlane, raamatuinimene ja üksindust armastva, sest veetis aega üksinda enda kabinetis. Võibolla oli tal natuke probleeme enda armastamisega, soovis oma käitumisega rohkem tähelepanu, et inimesed suhtuksid temasse tähelepanelikumalt. Armastab kuulsust, melu ja kära. Tundis end vastikuna enda vanuse pärast. Arvas, et egoism vanaduses on normaalne. Nägi teisi enda ümber natuke rumalamana endast. Pidas end teistest natuke üleolevaks. Teada vaevas enda arvates reuma või rinnaangiin. Samuti esinesid hingamisprobleemid ja muud väljakannatamatud valud, kuid ei lasknud doktoril end väga aidata, oli põikpäine. 2. Kuidas suhtusid teised tegelased (professori abikaasa, Voinitski, Sonja) professorisse? Teist...
Harjutus. Moodusta omadussõnadest keskvõrre, mitm os kääne ja võimalusel i- või lühike ülivõrre. Algvõrre Keskvõrre Mitmuse osastav i-ülivõrre (kui ei saa, siis kõige- ülivõrre) vapper vapram vapraid vapraim jändrik jändrikum jändrikke jändrikem hea parem häid parim sirge sirgem sirgeid sirgeid vali valjem valje kõige valjem mõru mõrum mõrusid kõige mõrum õnnetu õnnetum õnnetuid õnnetuim lühike lühem lühikesi lühim kõrk kõrgi kõrke kõige kõrgim nõrk nõrgem nõrku nõrgim virk virgem virku virgim prink pringim ...
Sotsiaalsed oskused (Einon, 2004). 2 aastane · On hell ja armastav. · Talle meeldib mängida teiste lastega. · Võib olla võõrastega häbelik ja võõras Ühineb vanemate laste poolt juhitud kohas teie külge klammerduda. mängudega, aga sageli on tal raske · Tal on jonnihooge (keskmiselt 1x päevas), mängida koos omaealistega. aga vaid inimestega, keda ta armastab. Kui · Jäljendab vanemaid või hooldajaid. need on möödas, on ta jälle õnnelik nagu · Lubab teistele oma lelusid, kuid sageli alati. krahmab need ootamatult tagasi. · Tahab asju ise teha, ega ei hinda oma · Teab oma sugu. võimeid realistlikult ja on vihane, kui tal asjad välja ei tule. 2,5aastane · On hell ja armastav ning lohutab vajadusel · Tahab asju ise teha, ega ei hinda oma teid või teist las...
Vaene Liisa Vaene Liisa räägib jõukast perest, kellel peale Liisa isa surma hakkab elu allamäge minema. Liisa hakkab ise raha teenima linnas lilli müües. Ta kohtab ühte toredat noormeest nimega Erast, kes tahab kõik Liisa lilled topelt raha eest ära osta. Erast ja Liisa armuvad ja kõik läheb enamgi kui hästi, kuni Erast teatab, et ta peab sõtta minema. Liisa on kurb aga ta laseb Erastil sõtta minna.Kuude möödudes kohtab ta Erasti linnas ja imestab, mis ta siin teeb. Erast oli oma raha sõjas maha mänginud ja tahtis nüüd rikka naisega abielluda. Liisa pettus temas ja uputas end tiiki, sest Erast pettis teda. Kui Liisa ema Liisa surmast teada sai, siis ta oli jahmunud ja suri peagi. Nüüd on see väike onnike, kus Liisa pere elas tühi ja kõhe. Erast oli oma elu lõpuni õnnetu, aga võib-olla sai ta teises elus õnnelikumaks.
Mary Poppins Küsimustik 4. klassile 1. Mis tänaval elas perekond Banks? a) õunapuu alleel b) kirsipuu alleel c) pirnipuu alleel 2. Kes olid kaksikud? a) John ja Barbara b) Jane ja Michel c) Jimmi ja Kate 3. Missuguse tuulega saabus Mary Poppins? a) põhja b) lõuna c) ida 4. Mida oskasid kaksikud, kui nad olid imikud? a) laulda b) tantsida c) said aru loomade keelest 5. Missuguse tuulega lahkus Mary Poppins? a) ida b) lõuna c) lääne 6. Millega mängisid lapsed, kui Mary poppins tagasi tuli? a) autodega b) laevadega c) tuulelohega 7. Missugune oli Jane õnnetu päev? 8. Kuhu läks portselankass kamina pealt? a) õue jalutama b) loomaaeda c) kuningalossi 9. Mille peale hakkasid kass ja kuningas võistlema? a) kuningatütre b) kuningriigi c) raha Vastused:1. kirsipuu alleel, 2. John ja Barbara, 3. Ida, 4. Said loomade keelest aru 5. Lääne, 6. Tuulelohega, 7. 8. Kuningalossi, 9. Kun...
Filmi ,,Õnnetusi juhtub" arvustus Mina jäin filmiga üldiselt väga rahule, sest film oli samal ajal naljaks ja kurb ning samas huvitav. Mulle meeldis selle filmi juures eriti peategelane, kes tegi koos oma sõbraga palju naljakakaid asju. Film keereles auto avariist koomasse langenud poisi Gene ümber, kellel ei olnud palju võimalusi ellu jääda. Siiski ta vanemad ning sõbradtuttavad toetasid teda. Kahjuks oli filmil õnnetu lõpp, sest Gene suri ära. Ma leian, et filmis oli hea näitlejatöö. Eriti meeldis mulle peategelane, kuna ta oli väga mitmekesine ja huvitav. Samuti meeldisid mulle vanemate osatäitjad, sest nad sobisid ilusasti rolli. Mulle meeldis filmi juures see, et kui poiss koomasse langes, jäi ta sõber teda toetama. Samas ei meeldinud mulle ei meeldinud see, kuidas teised poisi sõbrad sellele reageerisid: üks neist hakkas jooma ja teine ei näidanud üldse mi...
Teose nimi: Romeo ja Julia. Zanr: näidend. Ilmumisaasta: 1595 a. Tegijad: William Shakespeare. Sisukokkuvõte: See on tragöödia kahest vaenutsevast perekonnast, kelle võsude vahel tärkab seninägematu armastus, mis viib kõigi peategelaste kurva hukuni. Raporti hinnang: Tegevuskoht Itaalia linn Verona. Tegelased Julia Capuletti, Romeo Montecchi, nende sugulased, munk, kirikuõpetaja. Probleem Konflikt tekib sellest, et armuvad noored, kes on teineteisega vaenujalal olevatest perdest ning nende vanemad ei toeta seda suhet. Nad on sunnitud abielluma salaja. Sündmused Tegevus toimub XVI sajandil. Algab pühapäeval ja kestab 5 päeva. Pühapäeval toimub pidu, kus noored kohtuvad. Esmapäeval noored abielluvad. Romeo tapab Julia venna. Romeo põgeneb Mantuasse. Teisipäeval teatab Julia isa, et neljapäeval toimuvad Julia ja Parise pulmad. Öösel võtab Julia unerohtu, mis paneb ta ...
VANASÕNAD 1. Koera keele otsas rohi, kassi keele otsas tõbi. 2. Koer magab, saba kuulab. 3. Ega koer koera ei salli. 4. Väikesed koerad hauguvad ikka rohkem kui suured. 5. Laiskus ja nälg on ühe küla lapsed. 6. Kukk, koer ja kirikuhärra saavad suu eest süüa. 7. Hunt tahab kurjutamist, raha lugemist, saks palumist. 8. Õhta on kõik kassid hallid. 9. Mida armsam laps, seda valusam vits. 10.Vanapoisi armastus on nagu kassi kriimustus. 11. Kaks koera taplevad, kolmas saab kondi. 12. Ega koer tuult haugu. 13. Kes väljas kassike, see kodu koerake. 14. Lumi on ree rasv. 15. Kui kevade müristab hange peale, siis lumi tuleb lehe peale. 16. Kuri laps on vanema vits. 17. Lapsed on vaese varandus. 18. Virgad vanemad, viksid lapsed. 19. Kõrge puu püüab palju tuult. 20. Igal tuulel oma tuju. 21. Kuhu tuul külvab, sinna ta hange ajab. 22. Hommikul pühitakse hool välja, õhtul õnn. 23. Kes nooruses hooletu, see vanaduses õnnetu. 24. ...
Keiserlik kokk 1.Esimesel suvistepühal oli Metslovil vaba päev. Ta ei teadnud mis sellega peale hakata. Lõpuks otsustas ta jalutama minna. Jalutades märkas ta inimesi kellega ta oleks tahtnud juttu teha ,aga ei teind kuna ta oli masnenduses. Niiviisi jalutades kohtas ta ka inimesi kes olid tema arvates imelikud. Niisiis oli ta õnnetu ja jalutas kurvalt ja tüdinenult ringi. Siis läks Metslov oma kööki, ning hakkas vaatama mis köögis toimub. T tappis mõned kärbsed ja vaatas ,kui ruttu võib ruum kaotada oma elulõhna. Nüüd tuletas ta meelde ,kuidas on lood siis kui on majas inimesed, ja kuidas tuleks sööki reserveerida. Metslov oli õnnelik oma köögiriigi üle. Räägiti et Metslov ei olnud mingi tavaline kokk, vaid hoopis endine keiserriigi kokk, kes ta tegelikult ei olnud. Metslov tahtis tegelikult olla parem kokk ja kõrgemal kohal. Ta oleks tahtnud olla ka luuletaja. 2. Metslov- Vaine, masenduses, oma m...
Maali analüüs Pablo Ruiz Picasso '' The Old Quitarist / ''Vana kitarrimängija''. 1903. aastal. Õlimaal lõuendil. Tahvelmaal. Allegooriline maal (kurbust kehastab vanamees). Tagaplaanil tundub olevat kivist sein. Esiplaanil on vana ja kondine mees kitarriga. Mees on õnnetu. Tal on seljas räbalad riided ning istub rätsepistmes. Kuna teos on maailitud Picasso sinisel perioodil. Siis domineerivaks värviks on sinine. Lisaks võib leida ka hallikaid ja pruune toone. Tegemist on läbisegatud toonidega ehk murtud toonidega. Teose osad on kujutatud külmades toonides. Üldiselt valitseb külm koloriit. Kunstnik on rõhutanud meest koos kitarriga. Pintsli käsitlus on hästi peen ja viimistletud. Minu arvates on teose meeleolu külm ja kurb. Kuna kunstnik on maailinud selle sinisel perioodil. Sinine periood kirjeldab Picasso Hispaanias reisimist ja olemist, samuti ka tema...
Faust Issand ja Mefistoteles sõlmivad taevas kihlveo. Saatan nimelt väidab, et inimene on oma loomult õnnetu ja armetu, igavesti nurjuv ja loodudki kannatama. Jumal aga usub inimese õilsusesse ja lausub: " Las kurja nõuga saata igat sammu siis kiusaja ka kurjast kasvab hea." Tõe väljaselgitamiseks lähebki Mefistoteles maa peale, et üritada Fausti headuse ja tarkuse teelt kõrvale kallutada. Mefistoteles pakub Faustile oma teenistust, andes talle kasutada oma võimed ja lubades talle igasuguseid imesid näidata. Vastutasuks peab Faust andma oma hinge kuradile hetkel, kui tunneb, et on eluga rahul. Kuna Faust on oma ebaõnnestumise tõttu asja tuuma otsingul sügavas depressioonis, on ta kokkuleppega nõus. Mefistotelese tegevus jääb siiski vähetulemuslikuks, sest just tema kurjus ja hävitustöö, eriti Fausti armastanud noore Margarita surm, sunnivad Fausti enda põhimõtetele kindlaks jääma. Ka Mefistoteles ise ...
VanaKreeka & VanaRooma Teatri arhitektuur, näidendid, maskid, vaatemängud. Teatri arhitektuur Rooma teater ehitati lauskmaale, piiratud kõrge, kaunilt kujundatud kivimüüriga ja olid poolringikujulised. Teatrimaja keskseks kohaks oli kõrge lava, mille ees paiknesid pingiread, taga oli kahekorruseline lavasein.Võttis palju üle kreeklastelt. Kreekas püstitati hoone mäenõlvale, hobuserauakujuliselt. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Näidendid, Vaatemängud Rooma teatrites mängiti enamasti jämekoomilisi nilbeid ja roppe miime ning farsse, mille sisuks põhiliselt purjutamine, ahnus, abielurikkumine, või efektsed akrobaatilisi vaatemänge, kus tõmbenumbriks napis riietuses tantsijannad. Kreeka näidendid...
Romantism 1. Keskaeg 5. - 13. sajand Renessanss 14. 16. sajand Barokk 17. 18. sajandi I pool Klassitsism 18. sajandi II pool 19. sajandi I veerand Romantism 19. sajand u II aastakümnest alates 2. Romantismi märksõnad: 1. Tundeelu 2. õnnetu armastus 3. müstika, surm ja teispoolsus 4. loodus 5. ajalugu - huvi keskaegse kunsti vastu 6. rahvalooming 3. Romantismi väljendusvahendid: · Emotsionaalsus · Väljendusrikas meloodia; vabalt lainetavalt arenev · Värvikas harmoonia · Vormivabadus · Kontrastid rütm, tempo, dünaamika, tunded · Programmiline instrumentaalmuusika 4. Programmiline instrumentaalmuusika: muusika, millele helilooja on lisanud sõnalise selgituse. Näited: 5. Romantiline soololaul: Helilooja: Tuntuimad tsüklid: 6. Armastatuim pill klaver. Väikevormid sellele pillile ...
Giovanni Boccaccio (1313- 1375) XIII sajandi lõpus Itaalias oli suure populaarsuse võitnud anonüümne rahvajuttude kogumik ,,Novellino" (,,Sada novelli"). Novelli kui kunstilise zanri algatajaks loetakse GIOVANNI BOCCACCIOt. Peateos- ,, Dekameron" (1349- 1353)- raamjutustus. Jutustatakse lugusid oma kaasaegsest ühiskonnast. 100 novelli võime jaotada tinglikult nelja suurde rühma: · I rühm- lihtsad lühikesed jutud teravmeelsetest ütlustest või tabavast vastustest. Nt 1. ja 6. päeva novellid. · II rühm- imepärasest voorusest, sügavast hingeliigutusest. Nt 5. ja 10. päeva novellid. · III rühm- saatuse imelikud keerdkäigud. Nt 2. ja 5. Päeva novellid. · IV rühm- jandid, kus naeruvääristatakse sageli munkasid ja teisi vaimulikke. Samuti ka erootilised teosed. Nt 3., 6., 8. ja 9. päev. Oli armunud kuninga vallas...
,,Aheldatud Prometheus" ,,Aheldatud Prometheus", lugu inimkonna vabastamise nimel peetud võistlustest on läbi aegade tuntuimad antiiktragöödiaid. Prometheus mõjub romantilise mässaja ja lunastaja sümbolina ning on seetõttu avaldanud mõju ka uusaja kirjandusele. Zeus tahab inimsoo hävitada, kuid titaan Prometheus päästab inimesed hukust, tuues neile taevast tule. Zeus laseb karistuseks Prometheuse kalju külge aheldada. Prometheus trotsib uhkelt oma saatust ning keeldub alistumast: ,,Sai tea ,et iialgi ei vahetaks / ma oma piinu vangipõlve vastu." Kogu loodus tunneb kangelase saatusele kaasa. Zeus saadab tormi ja Prometheus langeb koos kaljuga allmaailma. ,,Medeia" ,,Medeia" põhineb argonautide müüdil (retk Kolcisesse kuldvillaku järele). Tragöödia räägib tunnete võitlusest, hingelistest lahkhelidest ja kirgede hukatuslikkusest, abielust ja perekonnast. Medeia, Kolchise kuninga tütar ja nõid, on päästnud oma armastatu Iasoni, tuues ohv...
PJOTR TSAIKOVSKI Anniriida Arge MT-21 ELULUGU Sündis 25. aprillil 1840. a. Uraalides. Esimesed muusikalised muljed seotud lauludega, mida kuulis lapsepõlves emalt. 10 aastasena asus õppima õigusteadust. võttis klaveritunde pianistilt Rudolf Kündingerilt. 1859.a. lõpetas kooli ja asus tööle Justiitsministeeriumisse. Peagi taipas, et see pole talle. 1862-1865 õppis Peterburi Konservatooriumis Kompositsiooni. 11.septembril 1865 kanti Pavlovskis ette tema esimene suurem heliteos - "Karaktertantsud". 1866 kutsuti professoriks Moskvasse. Kus ta oli 10 aastat. Seal palju tähtsaid teoseid: balleti "Luikede järv", klaveripalade tsükli "Aastaajad". 1867. aasta kevadsuvel sõitis koos vennaga Haapsallu suvitama. Tsaikovski kuulsus heliloojana hakkas kasvama. 1871.a. toimus Tsaikovski autorikontsert, kus esitati tema uut 4- osalist keelpillikvartetti. Murranguliseks sai Tsaikovski elus aasta 1877, kui õnnetu abielu kutsus esi...
kirjutama - écrire ootama - attendre soovima - vouloir je écris je attends je veux tu écris tu attends tu veux il écrit il attend il veut nous écrivons nous attendons nous voulons vous écrivez vous attendez vous voulez ils écrivent ils attendent ils veulent välja minema - partir maksma - payer je pars je paye tu pars tu payes il part il paye nous partons nous payons vous partez vous payez ils partent ils payent h3 hommikusöök - petit-dejeuner soe kuu -juin/juillet/août reede - vendredi kiosk - le tobacc(pole 100% kindel kirjapildis) kino - le cinéma ajaleht - le journal puhkus - les vacances(alati mitmus) lapsehoidja - au pair h4 (antonüümid) non ei - oui/si jah ...
TEEMANTRIPATSID Annette Kits Anna Maria Tuberg 8.a MIS TOIMUS RAAMATUS? · Louis XIII kinkis kuninganna Annale teemantkee 10 ripatsiga · Anna andis need kingituseks hertsog Buckinghamile · Mileedi läheb ripatsitele järele · Louis XIII peab balli · Anna on õnnetu ning proua Bonacieux kuulis teda pealt · Anna usaldas talle oma saladuse · Hr. Bonacieuxiga on probleeme · D' Artagnan asub teele MIS TOIMUS RAAMATUS VOL. 2 · Musketärid asuvad teele · Porthosel tekkis aadlikuga tüli · Aramis jäi tule alla · Athost süüdistatakse valeraha esitamises · D' Artagnan võitleb aadlikuga ja võtab tema loa piiri ületamiseks · Tormab Buckinghami juurde · Buckingham avastab, et kahte ripatsit pole · Parim kullasepp tuleb kohale ja teeb uued ripatsid MIS TOIMUS RAAMATUS VOL. 3 · Buckingham annab juhised piiri ületamiseks · Toimub ball · Kuningas nõuab, et Anna kannaks keed · Kardinal ütleb...
Kirjandiõpetus Ülesanne 43. Kas õnn peitub rahas või hoopis milleski enamas? Maailmas leidub väga palju õnnetuid inimesi. Ainult väga vähesed on õnnelikud. Paljud väidavad, et õnn ei peitu rahas vaid hoopis perekonnas, tervise headuses ning inimsuhetes. Mõned hoopis väidavad, et raha teeb õnnelikus aga, kes teab äkki teebki. Minul on õnneks kindlasti vaja raha aga mitte just väga palju vaid parajal määral. Kindlasti on määrav ka tervis, sest kui ei ole tervis hea siis ei saa koolis regulaarselt käija ning ammugi veel tööl käija. Kahjuks aga kui ei ole haridust siis ei head töökohta ning kui ei ole tööd pole ka raha. Kas raha teeb ikka õnnelikuks? Kindlast kui teda on kindlal määral. Kui raha on väga palju muutuvad inimesed ülbeks ning peavad end teistest paremateks. Minu arust tuleb raha välja teenida mitte lihtsalt kuskil lotoga võita. Selle jaoks, et sul palju raha oleks tule kind...
FRANZ SCHUBERT elu- sündis Viini eeslinnas Lichtentalis, isa oli kirikukoolis õpetaja, ema pereema, ta kahel vanemal vennal ja isal oli oma ansambel, Franzile õpetati väiksena viiulit ja klaverimängu, 40 a peale surma avastati alles ta geniaalsus, läbiaegade üks vaesemaid muusikuid looming- temaatikaks oli traagiline üksindus, elu ja surma küsimus, õnnetu armastus, lüürilised pihtimused, neanssirikas ja peenekoeline, toetub rahvamuusikale, ta seob sageli tunded aastaaegadega 1500 teost kõikvõimalikes zanrites, 603 soololaulu, 8-10 sümfooniat, 9 avamängu,17 keelpillikvartetti, 22 klaverisonaati + väikepalad, 7 ooperit, erinevad kooriteosed vokaallooming- ta kujundas välja soololaulu zanrile iseloomulikud jooned, tema lauludega algab Saksa professionaalne lauluajastu, teda peetakse lääne-euroopa suurimaks laululoojaks Laulud jagunevad kahte rühma 1)lihtsakoelised(seotud rahvamuusika teemadega) nt tsüklist "Talvne teekond" "Üks kask meil...
Tallinn, 28.veebruar 2012 Tere, Tõnis! Tänan Sind kirja eest. Oli tore kirja saada ja palju huvitavast lugeda. Kuidas Sul läheb? Nüüd ma olen üheksandas klassis. Varsti on kolm eksamit. Ma loodan, et ma sooritan kõiki eksameid suurepäraselt. Ma arvan, et ma lähen kümnendasse klassi. Vabal ajal käin kinos, trennis, teatris, vanalinnas või kesklinnas jalutamas, kuulan muusikat ka, surfan Inrernetis ja vaatan telekat. Sa küsisid minult, missugune on minu lemmikfilm. Juba mitu aasta jooksul olen filmi „Harry Potter“ vaadanud. See on minu lemmikfilm. Mulle meeldib kõige rohkem esimene osa, sest sellest algas minu tutvus võlurite ja nõidade maailmaga. Peategelane on Harry Potter. Tema sõbrad on Ron, Germiona, Fred, Dzinni, Nevil ja teised. Ma arvan, et Harry Potter on näide sellest, kuidas tavaline poiss sai võimaluse oma õnnetu saatuse muuta. Harry Potter on salanimi, aga tegelikult tema ni...
Goethe „Faust“ Margareta õnnetu armastuse lugu Faust ja Margareta kohtuvad juhuslikult üksteisest mööda kõndides ning Faust palub tal end koju saata, kuid tagasihoidlik Margareta ütleb pakkumisest näiliselt ükskõikselt ära. „Ma pole preili, ka ilus mitte, võin koju minna saatjata.“ Järgnevatel kohtumistel on Margareta pisut avatum nin suhtleb hea meelega Faustiga. Siiski on Margaretal tunne, et ta on lihtsalt üks suvaline tüdruk, kes ei vääri sellise tähtsa mehega rääkimist. Fausti meelest aga on Margareta lapsemeelsus ja alandlikkus suurim maailma tarkusest. „Su süütu pilk, paar lihtsat sõnakest on kallim terve ilma tarkusest.“ Margareta on küll Faustist samamoodi sisse võetud, kuid talle teeb muret Fausti siira usu puudumine ning Mefistofeles, kes temaga alati kaasas käib. Faustiga olles on Margaretal hea ning kerge olla, kuid selle positiivsuse Mefistofeles justkui nullib ära. „Su hõ...
annaabi.ee 
