Arengupsühholoogia Arengubioloogia tuumaks embrüoloogia kolm põhiprobleemi, mida iseloomustab uuritavate protsesside pöördumatus: •. diferentseerumine, •. morfogenees, •. kasvamine. Arengu sünteesiteooria (developmental synthesis). Lisandub uurimissuunana veel üks pöördumatu protsess — fülogenees. Ontogenees – areng viljastumisest surmani. Areng jaotatakse kaheks arenguliseks protsessiks: küpsemine ja õppimine. Arengupsühholoogia põhiküsimused: 1. Keskkond vs pärilikkus 2. Arengu järjepidevus vs perioodilisus 3. Inimese sünnipärane olemus 4. Aktiivsus vs passiivsus 5. Arenguliste muutuste universaalsus vs individuaalsus Arengupsühholoogia ülesandeks on: kirjeldamine, seletamine ja prognoosimine/ennustamine. Uurimismeetodid: Vaatlus (varjatud, avatud; sisevaatlus ehk introspektsioon ja välisvaaltlus). Läbilõikeuuring ja longituuduuring. Üksikjuhtumi analüüs. Kliiniline intervjuu (kombinatsioon „naturalistlikust“ vaa...
Kuressaare Ametikool Koostanud Sirje Pree 2000/2007 ‗ 2 Sisukord ‗............................................................................................................2 SISUKORD.............................................................................................3 SISSEJUHATUS......................................................................................6 Arengupsühholoogia mõiste......................................................................................8 ARENGU MÕJURID EHK ARENGUFAKTORID.......................................13 ERINEVAD TEOORIAD INIMESE ARENGUST........................................18 Psühhoanalüütikud...................................................................................................21 Erikson...............................................................................................................
teadusliku seletamisega. Püütakse näha arengu kujunemist läbi mõtestamise. Peab olema loogiline süsteem, mis peab põhinema reaalsusele. Meetodid on need instrumendid, mida me kasutame teooria paika panemiseks (kvalitatiivne/kvantitatiinve). Kui meetod ei sobi, siis pole mõtet edasi tegutseda (nt: koolis tehakse õpetajate ees kooli hindamist ja tulemuseks on, et kool on väga hea = tulemus võib olla väär). Tööstusrevolutsioonist alates võib rääkida arengupsühholoogia tähtsuse kasvust. Paljud uuringud on sellised, kus ennustatakse inimeste käitumist. Arengupsühholoogiaga seonduvad teadusharud: meditsiin, filosoofia, pedagoogika, ajalugu. Arengubioloogia (põhineb evolutsiooniteoorial) – tuumaks on kolm põhiprobleemi: 1 Eristumine ehk differentseerumine – toimub areng; muutub kuju, suurus (nt rakk) 2 Morfogenees – vaadatakse, kuidas organismi ja selle osade kuju muutub; vormi kuju muutused 3 Kasvamine
19.10.2017 Arengupsühholoogia • Psühholoogia haru, mis tegeleb inimese psüühika muutustega kogu tema elu jooksul, sisuliselt ARENGUPSÜHHOLOOGIA viljastamisest kuni surmani. o17 • Arengupsühholoogia harud: lapsepsühholoogia,
aga varane keskonna stimulatsioon mõjutab aju arengut. (mõjutavad vastastikku) Oleneb nemeses, et qui väga ta sõltub keskkonnast (kui hundlik on ta halvadele oludele) või vastupidi, kus kasvanud soodsatest oludes, aga see ei hakka külge. (bioloogiline kui tundlik on inaimene). Teismeea alguses vibe tekkie depressioon ja üldiselt ka kaob afjaag aga ei pruugi. -George Butterworth ja Margret Harris (2002) Arengupsühholoogia alused [email protected] - kodutööd Rakendusvõimalused-mõjutab laste kasvatamist kodus ja õpetamist kools vanemate ja õpetajate tõekspidamiste kudu. Haridustase mõjutab laste kasvatamist kõige rohkem. Kõrgema haridustasemega vanemad valmistavad lapsi koolins paremini ette, osalevad rohkem lapse koolielus. Seletavad rohkem ja selgitavad ja õpetavad. 100 aastat tags Parvati et kõik sõltub kasvatamisest (kui lapsel halb käitumine siis halb kasvatus)
ARENGUPSÜHHOLOOGIA 8 aastane laps. Kognitiivse arengu teooria ehk 3. konkreetsete operatsioonide staadiumite järgi on 7- 11 aastased lapsed võimelised õppima liitmise, lahutamise, korrutamise ja jagamise operatsioone. Need operatsioonid eeldavad loogilist mõtlemist, mis on aluseks objektide ja sündmuste klassifitseerimisele ja nende vaheliste seoste mõistmisele. Selles vanuses laste mõtlemisvõime täiustub, laps oskab teha oluliste tunnuste põhjal järeldusi ning pöörata sündmuste käiku mõtteliselt tagasi. Neil väheneb ergotsentriline mõtlemine, sündmuste põhjusi hakatakse otsima endast väljaspoolt ja mõistma, et teistel inimestel võivad olla samasugused tunded või arvamused. Hakatakse end võrdlema teistega, hinnatakse end sõbra järgi. Sõpru valitakse kodust saadud väärtuste järgi kuid raskusi on veel abstraktse mõtlemisega ja probleemide lahendamisega, hüpoteeside püstitamise ja kontrollimisega. ...
staadiumite/astmete: 1. Kaasasündinud motoorsed relfleksid 2. Keel ja kõne jne. Ütles, et järjestikused astmed toimuvad läbi keskkonna tagasisideme. Peamised arengu... on assimilatsioon (keskkonna mõju organismile) ja akommodatsioon (paindlik muutumine). Ütles, et keskkonna ja bioloogia koosmõjul arenguastmed progresseeruvad ning keskkond on peamine mõju arengule. G. S. Hall avaldas arvukalt artikleid ja pani aluse esimeste arengupsühholoogia metoodika rakendamisele. Tema biogeneetiline seadus erineb Haeckeli omast vaid selle poolest, et lisaks bioloogilisele sarnasusele on sarnane ka psühholoogiline ja vaimne pool. A. Gesell ei nõustu Halli seisukohaga ning leiab, et areng on juhitud geneetilistest protsessidest, rõhutas küpsemisteooriat, kus väidab, et organism areneb läbi bioloogiliste mehhanismide kompleksi ja inimese arenevad võimed on seotud teatud ajaliste piirangutega. Teda huvitas motoorika ehk aju areng ja
Psühhodünaamiline - Käitumise põhjuseks inimese psüühikas toimuv liikumine. S.Freud – ID – MORAALITU. Sünnib kaasa, ta teenib alateadvuses selleks, et ellu jääda, primitiivsus, teenib mõnu printsiipe NÄIDE: söömine; TAHAB NÜÜD JA KOHE SÜÜA. EGO – ÜRITAB MORAALNE OLLA. Alateadvuse ja teadvuse vahepeale peaks jääma; õpib edasi lükkama mõnu NÄIDE: kõht tühi, aga lükkan edasi toidukorda. NÄIDE: PEAN OOTAMA, LÄHEN KUSKILE PAREMASSE KOHTA. SUPER EGO - ÜLI MORAALNE. Tekib viimasena, allasurutud viha, mis on suunatud täiskasvanute vastu. NÄIDE: POLE VIISAKAS SÜÜA HETKEL, EHK EI. Alateadvuse all. E.H.Erikson – Areng läbib teatud faasid, kõige suurem jõud on keskkonnal, tunnistab ID, EGO ja SUPER EGO, aga põhiliseks on tema arvates EGO. Selleks, et järgmisesse astmesse edasi minna, peab olem üks aste piisavalt lahendatud. Meeldiva ja ebameeldiva astmed. Positiivsed kogemused, ei ole ainult head, vaja halba ka. A.Adler – Esimene, kes hakk...
ebavõrdsete võistluslikke olukordade välimine, kõigile võrdse võimaluse andmine ära tee teisele seda, mida sa ei taha, et sulle tehtaks kokkulepetest kinnipidamine egoism- vahel tuleb olla ka isekas, ühiskonnanormidest erinemine eksimine on inimlik alati ei pea olema igas valdkonnas number 1 õpetaja/lapsevanema ja lapse vaheline usaldussuhe erinevate situatsioonide ja dilemmade üle arutamine VIIES SEMINAR Arengupsühholoogia on psühholoogia haru, mis uurib inimese arengut alates viljastamisest emakas, lõpetates inimese surmaga. Füüsiline areng Sotsiaalne areng Kognitiivne areng Kõlbeline areng Mõisted Aktseleratsioon; Egotsentrism; Objekti jäävuse seadus; Prosotsiaalne käitumine; Retardatsioon; Seotussuhe; Tähelepanu; Altuism ja egoism;
Arengupsühholoogia 1.Sissejuhatus Arengupsühholoogia sai iseseisva distsipliinina (ehk teadusena) alguse 19. sajandil, 1882. aastal. Üldine algus on seotud Darwini evolutsiooniteooriaga, kuid see ei pannud veel teaduslikku alust. Täpsemalt kujunes lääne ühiskonnas teaduslik arengupsühholoogia pärast tööstusrevolutsiooni, sest tekkis vajadus uurida lapseiga. Euroopas oli arengupsühholoogia rajajaks William Stern (1871-1938) Saksa psühholoog, kes viis läbi uurimusi laste kõnest, tuntuim teos ,,Psychologie der früher Kindheit" (1914); USA-s oli tuntuim arengupsühholoogia rajaja G. Stanley Hall (1846-1934) tegi laboris katseid laste taju, mälu ja õppimise kohta. Miks on vajadus uurida arengut? Vajaduse arengu uurimise järele tingivad sageli sotsiaalsed ja majanduslikud muutused. Tööstusrevolutsiooni tulemusena tekkis vajadus uurida lapseiga
Arengupsühholoogia Käsitleb vanusega seotud erinevusi käitumises, tunnetusprotsessides ja inimsuhetes Läbiv küsimus: pärilikkuse ja kultuuri roll arengus Pärilikkuse ja keskkonna osa erinevate psüühiliste protsesside, võimete arengus Mõjutavad vastastikku - Geenidest sõltub tundlikkus keskkonna mõjude suhtes - Varane keskkonna stimulatsioon mõjutab aju arengut - Tundlikkus tuleneb bioloogilistest faktoritest Füüsiline areng - eri kehastruktuuride küpsemine Motoorne areng uute motoorsete vilumuste omandamine Kognitiivne areng - lapse intellektuaalse funktsioneerimise areng Sotsiaal emotsionaalne areng muutused suhtlemisviisides, suhetes Arenguperioodid 2 esimest eluaastat - Imikuiga 1. eluaasta - Väikelaps Varane lapseiga eelkooliiga (2-7) Keskmine lapseiga kooliiga (7-11) Teismeiga (11-19) Varane täisiga (20-30ndad) - Üleminek täisikka (18-29) Keskmine täisiga (40-50ndad) Hil...
Õppimine – keskkonna poolt tingitud muutus, inimene omandab kogemuse või treenib, selle tagajärjel toimus muutus mis võib olla nii positiivne kui ka negatiivne Sensitiivne periood – periood, kus mingi võime areneb eriti kiiresti nt kõne kiire areng Kriitiline periood – teatud keskkonnafaktoril on teatud võimele mõju ainult kindlal perioodil, nt kõne omandamine teatud perioodil Optimaalne periood – periood, kus areng toimub kõige paremini ja kergemini 2. Arengupsühholoogia kujunemise algus Darwin – evolutsiooniteooria rajaja 1859, idee, e areng seisneb lapse pidevas kohanemises keskkonnaga, süstemaatiliste uurimismeetodite rakendamine arengu uurimisel, evolutsiooniteooria tekitas huvi inimese bioloogilise päritolu vastu Preyer – 1882 ilmus raamat lapse psüühika. Kirjeldas oma lapse arengut kuni 2,5a. Binet – tegeles laste mõtlemise uurimisega, intelligentsustesti looja, võttis kasutusele vaimse vanuse mõiste 3. J
Inimene omandab kogemuse või treenib, selle tagajärjel toimub muutus (muutus võib olla nii positiivne kui negatiivne) Sensitiivne periood– periood, kus mingi võime areneb eriti kiiresti (nt 2-3 eluaasta–kõne kiire areng; 8-9 eluaasta–suur vastuvõtlikkus nähtavate asjade suhtes, nt vägivallafilmid. Kriitiline periood– teatud keskkonnafaktoril on teatud võimele mõju ainult kindlalperioodil (nt kõne omandamine on võimalik ajavahemikus 1,5 ea– murdeiga) 2. Arengupsühholoogia kujunemise algus – Darwini, Preyeri, Binet ´panus: Teadusliku valdkonnana sai alguse 19.saj- Charles Darwin– evolutsiooniteooria rajaja (1859). Tegeles ka arengu uurimisega. Avaldas 1877.a artikli, kus kirjeldas oma imikueas poja arengut. Darwini panus arengu uurimisse:- Temalt pärineb idee, et areng seisneb lapse pidevas kohanemises keskkonnaga Süstemaatiliste uurimismeetodite rakendamine arengu uurimisel
Mis paneb arenema arengupsühholoogia? Arengupsühholoogia uurib inimese arengut viljastamisest kuni surmani ning proovib teaduslikult selgitada vanusega seotud kogemuslike ja käitumuslike muutusid. Laia valdkonna kohta on sellel siiski lühike minevik. Alles 19. sajandi keskpaigas muutus suund süstematiseeritud uurimisele üksikjuhtumitest põhinevatest kirjeldustest. Mis tegurid on mõjutanud arengupsühholoogia sellisele kursile ja millal need arengud tõusid esile? Noorte uurimise suurimaks mõjuriks saaks siiski pidada majanduslikku ja sotsiaalset arengut. Tööstusrevolutsiooni ajal tekkis vabrikutesse vajadus kirja- ja arvutamisoskusega tööjõu järele. Algharidus ei olnud nii levinud ja suurema õpilaste hulgaga muutus see oluliselt kulukamaks, mistõttu hakati uurima viise, kuidas õppimisprotsess võimalikult efektiivseks teha. Kui
Kõige suuremateks arengute indikaatoriteks ongi inimesed ise. Näiteks teadlased Charles Edward Darwin ja Wilhelm Preyer jälgisid oma vastsündinud laste arengut ning märkisid üles nende käitumise, emotsioonide ja kohanemisega toimuvad muutused ajas ja ruumis. Nende kahe teadlase poolt kirja pandud tähelepanekuid on edasi arendanud ja uurinud ka teised psühholoogid, millest on välja kujunenud tänapäeva arusaam arengupsühholoogiast. Niisiis võibki näha ühe arengupsühholoogia arenemismeetodina seda, et jälgitakse lapse kasvamist koduses keskkonnas ning tehakse selle kohta märkmeid, millest hiljem saab teha järeldusi ning üldistusi laste kasvamise ja arenemise kohta laiemalt, mille abil omakorda rikastub ja uueneb antud psühholoogia haru. Teiseks indikaatoriks võiks olla erinevates keskkondades ja kultuuriruumides kasvanud ja üleskasvavate inimeste arengu uurimine ja võrdlemine ning seeläbi isenäoliste aspektide väljatoomine
FÜÜSILINE ARENG FÜÜSILINE ARENG – seaduspärasuste teadmise olulisus • meditsiiniline aspekt • mõjutab enesekontsemtsiooni – tegevuste valik, käitumine erinevates situatsiooonides ja eneseväärtuse tunne on mõjutatud füüsilisest arengust ja suhtumisest oma kehasse • võimaldab paremini mõista erinevaid käitumisviise • varases lapseeas kujunenud kehaga rahulolu/- olematuse seos hilisemate probleemidega mis kuulub füüsilise arengu alla? 1. Pikkuse juurdekasv 2. kehamassi juurdekasv 3. keha proportsioonide muutus 4. skeleti luustumine, lihaskonna areng 5. hingamis- ja veresoonkonna muutused 6. hammaste areng 7. pea- ja rinnaümbermõõdu areng 8. aju füüsiline areng ja kasv 9. motoorne areng - • üldmotoorika, - liigutused,jooksmine, ronimine, hüppamine • peenmotoorika - käeline tegevus, häälemurded, silma- ja käe kostöö areng mõjutajad : • pärilikkus ja küps...
Sotsiaalpsühholoogia -uurib inimeste tajumise, käitumise ja tunnete sõltuvust ning mõjutatavust teistest inimestest. Näiteks kuidas kujunevad grupis välja liidrid, miks osad inimesed on alluvad, kuidas mõjutab teiste inimeste juuresolek abistavat käitumist. Eksperimentaalpsühholoogia -uurib katsete abil näiteks tajumist mälu, tähelepanu. Isiksusepsühholoogia -uurib inimeste käitumise ja psüühika eripärasid, püsivust ja muutumist. Arengupsühholoogia -uurib inimpsüühika muutumist ja arenemist eostumisest kuni surmahetkeni. Organisatsioonipsühholoogia- tegeleb tööga seotud psüühiliste nähtuste uurimisega ning kirjeldab nende sõltuvust töötingimustes. Organisatsioonipsühholoogid tegelevad näiteks sobivate inimeste valimisega erinevatele ametipostidele, koostavad koolitusprogramme, üritavad psühholoogiliste meetodite abil parandada töökeskkonda ja töö tulemuslikkust.
Aregngupsühholoogia ül 1 Ülesanne õpipäevikusse: Arutle kirjalikult loengus käsitletu ja raamatust loetu põhjal: mis paneb arenema arengupsühholoogia? Arengupsühholoogia paneb arenema inimene. Iga inimene areneb erinevalt. Iga inimese arengut on võimalik vaadelda ja uurida, samas on kõikide inimeste arengus ühiseid jooni. Arengupsühholoogia areneb koos inimkonnaga, tehnoloogiaga ja maailmaga. Kuna maailm muutub muutuvad ka meie arenemis tingimused ja võimalused. Mida rohkem maailm muutub ja areneb seda rohkem areneb ka arengupsühholoogia. Praeguse generatsiooni lapsed on arenenud täiesti teisti kui nt. lapsed 1989 aastal
Arengupsühholoogia Arengupsüholoogia Arengupsühholoogia on psühholoogia haru, mis uurib inimese arengut alates viljastamisest emakas, lõpetates inimese surmaga. Arengupsühholoogia püüab aru saada inimese arengu mehhanismist - mis on see jõud, mis paneb inimese arenema. Millega tegeleb arengupsühholoogia ja tema eesmärgid Arenupsühholoogia tegeleb: 1) Inimese arengu mehhanismidega 2) Arengu mõtestamisega 3) Tunnetuse, sotsiaalse arengu uurimisega Arengupsühholoogial on kaks eesmärki: 1) kirjeldada inimeste käitumist läbi nende arengu; 2) selgitada põhjusi ja protsesse, mis produtseerivad muutusi käitumises ühest ajahetkest teise. Inimese areng jaguneb Ontogenees ehk isendiarenemine ehk individuaalne areng ehk indiviidiareng on
Õpikust lk.33 47; vihiku materjal; töölehed ül.15, 16 1. Arengupsühholoogia põhiküsimus Põhiküsimus on kas inimese käitumist mõjutab rohkem geneetika või keskkond. 2. Uurimismeetodid: longituudne, ristlõike- ja kaksikute meetod kuidas nende abil inimest uuritakse Longituudne katseisikuid uuritakse nende sünnist surmani Ristlõike katseisikud erinevas vanuses ja uuritakse, mis on neile ühine, setud nende vanusega ja mis on erinev seotud konkreetse isikuga
) ette valmistada. -Sotsiaalne toetus Jagatud mure on pool muret. -Huumor Kuni inimene suudab enda üle naerda, ei ole kõik kadunud. -Positiivne mõtlemine Hea on korrata endale aeg-ajalt positiivseid mõtteid ma saan, ma oskan, ma võin, ma suudan. -Puhkus ja lõdvestustehnikad Piisav uni ööuni vähemalt 8 tundi, vajadusel lõunauinak. Puhkepäevad: (kohustustevabad päevad), võimalus olla üksi, jooga jm. ARENGUPSÜHHOLOOGIA PÕHIMÕISTED Arengupsühholoogia uurib inimese arngut viljastamisest alates. Tegeleb vanusega seotud psüühiliste ja käitumuslike muutuste teadusliku seletamisega. Areng igasugused muutused (käitumises, kognitiivsetes protsessides, suhetes jne). Areng toimub lihtsamast keerulisemaks. Osa arengust on määratud keskkonna, osa bioloogiliste tegurite poolt. Füüsiline ja motoorne areng seisneb kasvamises Kognitiivne e tunnetuslik areng taju, mälu, mõtlemise jt tunnetusprotsesside areng.
Arengupsühholoogia lisa J.Piaget arenguastmed: 20.saj mõjuvõimsaim arenguteooria. Organismi kohanemine ümritseva keskkonnaga tähendab, et valitseb tasakaal vahetusprotsessides (toit, hingamine jne). Tasakaalu saavutamiseks muudab organism väliskeskkonnast saadud ained elutalitluseks vajalikeks osadeks, olles samal ajal paindlik ja muutes oma seisundit (kuju, värv, temperatuur vms)- ainevahetus. Piaget´ järgi on psüühiliste psrotsesside ülesanne samuti aidata saavutada organismi ja ümbritseva keskonna tasakaalu- informatsioonivahetus. Inimese vaimset arengut kirjeldatakse kahe protsessi- assimilatsiooni ja akommodatsiooni kaudu. Sarnastumise ehk assimilatsiooni korral muudab inimene väliskeskkonnast saabuvat informatsiooni nii, et see sobiks tema olemasolevasse tunnetusstruktuuri (ld assimilatio ´sarnastumine´). Assimilatsiooniga on tegemist mängus- keskkond muudetakse enda huvide järgi, mänguasjad on suvalised esemed (nt klots as...
Arengupsühholoogia käitumuslike, kogemuslike muutuste uurimine vanuse suhtes (teaduslik uurimine) Tõestus+uurimismeetod+teoorial põhinevad+korrastav metoodika (keskmine/enamik) Teooria- süsteemne, loogiline, seletav ARENG- peegeldab muutusi indiviidi arengus /vilj-surmani/ Metodoloogia-õpetus tead uurimismeetodist Muutused KORRAPÄRASED, KINDLAD TUNNUSED MEETOD-teooria,hüpoteesi kinnitamiseks Biol+looduslik nähtus= erinevad mõjurid// keskkond - Uurida-seleteada konkreetset hüpeteesi 1. FÜÜSILINE-kehade erinevate struktuuride küpsemine o KIRJELDADA kas?kui palju? 2. MOTOORNE-/kirjaoskus/ oskuste progresserumine o SELETAMINE- miks?kuidas? 3. KOGNITIIVNE-/taju,mälu,keel,kõne,haisting/intel võimed tagajärgede, seoste analüüs, vastasmõjud 4. SOTSIAALNE(4a)-muutus viisides kuidas teisteg...
kvaliteet. 3. Intellektuaalne- kognitiivne õppetasand, mille puhul ei peegeldata esemete ja toimingute üksikuid meelelisi suhteid, vaid üldiseid objektiivseid seoseid, struktuure ja suhteid. Õppimisteooriad. Klassikalised Biheiviorism. Thorndike. Skinner. Watson. Pavlov. Kognitiivsed õppimisteooriad:Õppimine tähendab kognitiivsete struktuuride omandamist või reorganiseerimist. Getaltpsühholoogia. Ei ole ainuvaldavat teooriat (Küttis 2003). KÜSIMUSED 1. Kuidas jaguneb arengupsühholoogia? 2. Mida tähendab ja uurib kognitiivne psühholoogia? 3. Mis on kognitiivse psühholoogia põhiidee ja millele see keskendub? 4. Milline on Jean Piaget kognitiivse arengu teooria? 5. Loetle ja iseloomusta Jean Piaget kognitiivse arengu astmed. 6. Mida tähendavad kriitilised perioodid arengus? 7. Sõnasta mõisted: tsentratsioon, tasakaalustamine, assimilatsioon, akommodatsioon. 8. Mida tähendavad ja millised on kognitiivsed tunnetusprotsessid? Nende omadused ja
1. Assimilatsioon - sarnastumine. Assimilatsioon ehk sarnastumine, toimub keskkonnamõju organismile. 2. Akommodatsioon kohastumine. Tänu assimilatsioonile toimub akkommodatsioon ehk paindlik muutumine ehk kohastumine. 3. Nimeta 5 arengupsühholoogia põhiküsimust: 1) Kas arengus on olulisem KeskKond või pärilikkus? Mis on arengu muutuste peamine põhjus? 2) Kas areng on järjepidev või katkendlik? Kas olulisem on kvantitatiivne (taseme muutus) või kvalitatiivne (muutus loomuses) areng? Kas varasem ja hilisem areng on üldse omavahel seotud? 3) Inimese sünnipärased omadused (hea, halb, neutraalne)? 4) Aktiivsus vs passiivsus. Kuivõrd looduse plaanijärgne areng vajab inimese jõupingutust? 5) Arenguliste muutuste universaalsus
Kuna esimeseks teaduseks peetakse filosoofiat, siis on arvatavasti just filosoofid olid esimesed, kes püüdis vastata nendele põhjapanevatele küsimustele. XIX. sajandilt toimusid suured sotsiaalsed ja majanduslikud muutused tekisid vajaduse inimese arenguprotsesside parem tundmaõppimise järele. Sellest ajast pakkus eriti huvi uus teadus - psühholoogia . Juba 1920. aastateks teiste psühholoogia distsipliinide kõrval kujunes arengupsühholoogia, mis saanud elujõuline iseseisev distsipliin. Niisiis, enne seda aega arvati, et vastsündinud laps on pelgalt refleksidele allutatud organism abitu, motoorselt ebaküps ning väga kehva nägemise ja kuulmisega. (Butterworth, Harris: 1994) Eelarvamuste kõrval, käesolevas referaadis käsitletakse Piaget, Gibsoni tajuteooriaid. Samuti Butterworth-Harris'i õpikus olevaid materjaale, mis on antud referaadi jaoks peaallikas. 1. EELARVAMUSED
koolile ning sealt juba järk-järgult suuremal või vähemal määral tervele ühiskonnale. Laste sotsiaalne areng peab kinlustama neil ühiskondlikuks kooseluks vajalike sotsiaalsete oskuste ja pädevuste omandamise. Seetõttu on õpilastel murdeeas sotsiaalsete teadmiste ja oskuste ning väärtushinnanguliste hoiakute kujundamine üldhariduskooli üks olulisemaid kasvatusülesandeid. Kasutatud kirjandus. 1. Butterworth, G.Harris, M. (2002). Arengupsühholoogia alused. TÜ Kirjastus 2. Krull, E. (2000) Pedagoogilise psühholoogia alused. TÜ Kirjastus
Arengupsühholoogia K. Uriko [email protected] Esmaspäeval M-225 Referaat: ,,Mäng lapse arengus" 11. märtsiks Loeng 1 Arengupsühholoogia mis see on? See on ,,elukaar", psühholoogia liik, mis tegeleb käitumuslike ja kogemuslike muutuste seletustega. Muutused kaasnevad vanusega. Arengupsühholoogia regeleb teadusliku uurimusega (tõestused, uurimismeetodid, korratavus, teooria; mitteteaduslik põhineb elutarkusel). Teadus on meid ümbritseva reaalsuse tunnetamise ja mõtestamise eriline viis. Teadusliku lähenemise puhul on tegemist loogilise süsteemiga ja reaalsusele põhinemisega. Teaduse instrumendid on teooria (süsteemne on teooria või uurimishüpoteesi kinnistamiseks). Lõpptulemus oleneb uurimismeetoditest. NB! Kuni ei tõesta, on filosoofia. Teaduslik -Filosoofia
Järgmine tüüp: Stanley Hall (1846 - 1924). Tema ütles (enne tänapäeva), et tegelikult ei ole mitte ainlt bioloogiline sarnasus vaid ka psühholoogiline sarnasus. Samuti ütles ta oma "biogeneetilises seaduses", et lastele meeldib puu otsas ronida sest nad kordavad oma ahvidest esivanemaid, et lastel on primitiivne metslasemõistus ja metslastel lapsemõistus. Ta on öelnud, et vaimsete võimete alumisse otsa jäävad lapsed ja naised, ülemises otsas mehed. Järgmine sündmus: 1882. Arengupsühholoogia kui iseseisva distsipliini tekkimine. Järgmine tüüp: W. Preyer kirjutas 1882. a. raamatu "Lapse psüühhika". Tugineb tütre vaatlustele ja kirjeldab arengut sünnist kuni 2.5a saamiseni. Muljet avaldab talle arengus ilmnev pikk uudishimu periood ja selle olulisus. Rõhutab uurimisprotseduuri läbiviimise täpsust, vaatlust, metoodikaid, projitseerimise välistamist, järelduste tegemist, jne. Metoodika tähtsus ongi meile oluline, et asi muutuks teaduslikuks distsipliiniks.
suhtlemine ja koostöö. Erinevate vaatlusvormide kasutamisel on leitud, et lapse jaoks loomulikus keskkonnas esinev käitumine ei pruugi tavatingimustest erinevas keskkonnas üldse ilmneda (Gardner, 2000), - seega on soovitatav last vaadelda temale turvalises ja tuttavas keskkonnas. Kasutatud kirjandus: Allik, J. & Rauk, M. (toim.) (2002). Psühholoogia gümnaasiumile. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 151. Butterworth, G. & Harris, M. (toim.) (2002). Arengupsühholoogia alused. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 39; 167-170. Kikas, E. (toim.) (2008). Õppimine ja õpetamine koolieelses eas. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 247-249; 144-147; 41.
olid tekkinud ka vastandlikud koolkonnad, kes pidasid oluliseks pärilikkuse ja keskkonna mõjude erinevaid aspekte. Valdkond oli killustunud ning vajas sünteesimist, et arengule koosmõju avaldavaid bioloogilisi ja sotsiaalseid faktoreid paremini mõista. Sünteesimine viidi läbi peamiselt kahekümnenda sajandi keskpaigas tekkinud suurtes teooriates, millel peatume lähemalt järgmises peatükis. · Kaasaegne arengupsühholoogia teooria põhineb bioloogilistel ja sotsiaalsetel arusaamadel evolutsioonist, embrüoloogiast, füüsilise kasvu protsessidest ning sotsiaalsetest, lingvistilistest ja kultuurilistest protsessidest. Teadusliku distsipliinina huvitub see peamiselt teadmiste päritolust ning enesealgatuslike ja sotsiaalsete faktorite panusest kognitiivsesse arengusse. Me nägime, et evolutsioonilised ideed on distsipliinis levinud ning avaldanud mõju peaaegu kõigile arenguteooriatele
PSÜHHOLOOGIA MÕISTE Psühholoogia on teadus mis käsitleb vaimseid protsess ja käitumist ning nendevahelisi seoseid On teadus, mis käsitleb psüühika olemust, arengu seaduspärasusi, avaldusvorme ning psüühika osa looduses ja ühiskonnas. Kr.k Psyhe (hing/vaim) ja logos (õpetus) Psüühika väljendub objektiivse tegelikkuse tunnetamise võimes Psüühika subjektiivsus ja objektiivsus Psüühika kõrgeim vorm teadus on omane ainult inimesele PSÜHHOLOOGIA KUI TEADUS Eelteaduslik psühholoogia Filosoofiline psühholoogia Teaduslik psühholoogia Tugineb teaduslikele uurimustele Himanitaarne Loodusteaduslik PSÜHHOLOOGIA SEOS TEISTE TEADSUTEGA Psühholoogia: Pedagoogika Sotsioloogia Geneetika Bioloogia Meditsiin Matemaatika Lingvistika PSÜHHOLOOGIA VALDKONNAD Pedagoogiline psühholoogia: õpetamise ja õppimise psühholoogia, ealised individuaalsed er...
1. Arengupsühholoogia põhiküsimus 2. Uurimismeetodid: longituudne, ristlõike- ja kaksikute meetod kuidas nende abil inimest uuritakse 3. Küpsemine ja kasvamine kui arengu mõisted 4. Kõikide arenguperioodide iseloomustus alates sünnieelsetest kuni hilise täiskasvanueani 5. Kuidas määratletakse vastsündinute temperamenti 6. Reflekside tähendus vastsündinu elus 7. Kognitiivne areng J.Piaget 8. Sotsiaalne areng E.Erikson 9. Mehe ja naise erinevused võimetes, käitumises ja kõnelemises Arengupsühholoogia põhiküsimus uurib inimest viljastumise momendist surmani.Põhiküsimus on kas inimese käitumist mõjutab rohkem geneetika või keskkond. Uurimismeetodid: · Longituudne katseisikuid uuritakse nende sünnist surmani · Ristlõike katseisikud erinevas vanuses ja uuritakse, mis on neile ühine, setud nende vanusega ja mis on erinev seotud konkreetse isikuga · Kaksikute ühe munaraku kakikud...
Nagu ma juba sisse juhatuses mainisin, olid mul õrnad teadmised selle teema kohta. Nüüd aga tean ma tunduvalt rohkem tean psühholoogia koolkondade nimesid ja nendesse kuuluvate esindajate nimesid ning nende arvamusi ja vaateid. Tean, milline koolkond millist psühholoogia suunda uurib. Kasutatud kirjandus Köhler, Wolfgang. (2006). Raamat Gestaltpsühholoogia : sissejuhatus nüüdispsühholoogia uutesse kontseptsioonidesse Leuska, A. Teos Arengupsühholoogia, Biheiviorism http://www.lvrkk.ee/kristiina/Anu_Leuska/oo/biheiviorism.html 15 Leuska, A. Teos Arengupsühholoogia, Bioloogiline psühholoogia http://www.lvrkk.ee/kristiina/Anu_Leuska/oo/bioloogiline_pshholoogia.html Leuska, A. Teos Arengupsühholoogia, Kognitiivne psühholoogia http://www.lvrkk.ee/kristiina/Anu_Leuska/oo/kognitiivne_pshholoogia.html Leuska, A
ARENGUPERIOODI ISELOOMUSTAVAD MÄRKSÕNAD 1) OLULISEM ARENGUÜLESANNE 2) KUIDAS LAPSEVANEM SAAB SEDA TOETADA IMIK Tunneb ära ema hääle (0-1a) Koogab ja laliseb Tajumine, ära tundmine Vanem Vanem võiks lapsega suhelda ja vastata lalisemisele ja koogamisele MAIMIK Nähtava immiteerimine ja läbi selle tegevuse omandamine (1-3a) Vanem võib käia paljudest kohtades ja nii laps näeb palju erinevaid Nähtu immiteerimine asju ja olukordi, kus näeb inimeste käitumist ja õpib neid olukordi ise läbi tegema ka KOOLIEELIK Kooliks valmistumine (3-6a) Pere ja lasteaia koostööl enesetee...
INTELLIGENTSUS (VAIMSED VÕIMED) Intelligentsusekohta on palju erinevaid teooriaid ja vaatenurki. Intelligentsus kui: · Üldine võimekus · Eriandekus(muusika, kunst, kirjandus jne) · Kohanemisvõime · Edukas toimetulek elus · Teadmiste hulk Def.1: intelligentsus on inimese üldine võimekus käituda eesmärgipäraselt, mõelda ratsionaalselt ja tulla keskkonnas toime(Wechsler,1975) Def.2: intelligentsus on võime asjadest aru saada, arutleda, lahendada probleeme, planeerida, näha toimuva mõtet ja taibata sündmuste põhjuslikke seoseid. Intelligentsuse mõõtmine: Hindamisel kasutatakse intelligentsuskvoodi mõistet-IQ. Alla 70- vaimne mahajäämus 70-89- madal vaimne võimekus 90-109- keskmine vaimne võimekus 100- keskmine skoor 110-130 - hea vaimne võimekus Üle 130- väga hea vaimne võimekus(andekus). Mida on oluline teada testi tegemisel: · Tulemust võivad mõjut...
Arengupsühholoogia ül 2 Ülesanne õpipäevikusse: Valige välja kaks erinevat arenguteooriat ning hinnake nende kasulikkust järgnevate kriteeriumite alusel: · Testitavate seoste väljapakkumine. Kas teooria põhjal saame läbi viia uurimuse ja kontrollida mõnda väidet? · Praktiline väärtus. Kas teooria pakub lahendusi probleemidele ning võimalusi käitumise muutmiseks ja arengu toetamiseks? · Arengu selgitamine. Kuivõrd hästi selgitab teooria arengu toimumist? Olenemata eelnevatest punktidest pole teooriast suurt tolku, kui ei seleta, kuidas inimene areneb. Selgitage, põhjendage, tooge näiteid! Psühhodünaamiline teooria Testitavate seoste väljapakkumine- Teooria põhjal saame uurida, kas varasemad kogemused mõjutavad lapse arengut ja isiksust. Kas inimene areneb kuna tal on vajadus mingi asja või tung mingi asja järele. Praktiline väärtus- Kui lapskasvab normaalses keskkonnas ja tema arengut toetatakse, siis areneb laps normaalselt. Arengu ...
TALLINNA ÜLIKOOL ALFRED ADLERI SÜNNIJÄRJEKORRA TEOORIA Referaat aines ,, Arengupsühholoogia" Õppejõud: Kristiina Uriko Tallinn 2013 SISUKORD SISSEJUHATUS Arengupsühholoogia on üks psühholoogia harudest, mis uurib inimese arengut alatest viljastumisest ning lõppedes inimese surmaga. Arengupsühholoogia otsib üldistades vastust küsimusele mis on see jõud, mis paneb inimese arenema? Alfred Alder oli arengupsühholoogiat uuriv teoreetik ning individuaalpsühholoogia koolkonna rajaja. Tema õpetajaks oli tuntud psühhiaater Sigmund Freud. Adler oli üks esimesi, kes hakkas tähelepanu pöörama lapse sünnijärjekorra ja tema isiksuse vahelistele seostele. Tänapäeval on tavaline, et esmasündinut ,,poputatakse" rohkem, ta saab palju rohkem
. ARENGUPSÜHHOLOOGIA Areng - muutused põhjustatud bioloogiliste või/ja keskkonnategurite poolt. Õppimine -keskkonna poolt tingitud muutus. Kogemuse omandamine ja treenimine. Küpsemine - muutus, mis toimub geneetilise plaani järgi. Keskkonnast sõltub vähe.Vaimne areng on seotud küpsemisega. Sensitiivsed perioodid - mingi võime areneb eriti kiiresti. Kriitiline periood - väljaspool mingit vanusepiiri enam mingi võimekus ei arene. Arengupsühholoogia tegeleb vanusega seotud käitumuslike ja kogemuslike muutuste teadusliku seletamisega. Sotsiaalne-, intellektuaalne- ja füüsiline areng. Intellektuaalse arengu puhul huvitutakse mõtlemise ja kõne päritolust ja nende omandamisest (kognitiivne areng). Vajaduse arengu uurimise järele tingivad sageli sotsiaalsed ja majanduslikud muutused. Peamiselt uuritud varajast lapseiga ja teismeiga. Teadusliku lapsepsühholoogia teket seostatakse 20 sajandi algusega. Arengupsühholoogias kaks erinevat sele...
Ontogenees-muutused munaraku viljastamisest kuni surmani. ARENGUPSÜHHOLOOGIA*uurib arengulisi muutusi, *füüsiline, kognitiivne, sotsiaalne areng, *areng-kasvamise ja küpsemise protsess, *uurib, kuidas laps erineb täiskasvanust, lapse arengu seaduspärasus, PÄRILIKKUSE JA KESKKONNA MÕJU ARENGULE *inimese käitumine on pärilike tegurite ja keskkonna mõju tulemus, *geneetiliselt ainulaadne, *keskkonnast sõltub mil moel saab pärilik info avalduda, *Jean Pignet kognitiivse arengu teooria., *Inimese psühhosotsiaalne areng(Erik H.Erikson) PÄRILIKKUS*23 paari( igas paaris üks emalt, üks isalt) annavad edasi pärilikke omadusi, *genotüüp-vanematelt saadud pärilike tegurite kogum, *fenotüüp-genotüübi väljendumine konkreetsel inimesel, *Kromosoomid koosnevad geenidest, mis on pärilikkuse kandjad ning DNA struktuuri osa M=fy N=xy .Psühholoogia-kr keeles psyche-hing logos-teadus, õpetus. Hing=psüühika-inimest ümbritsevate ja inimeses toimuvate protsess...
Paula Luks a81852 Arengupsühholoogia SOPH.00.283 Stats Lapsevaatlus Vaatlusprotokoll Vaatleja: Paula Luks Vaadeldav: Karl Vaadeldava vanus: 5 kuud Vaatluse koht: elutuba lapse vanemate kodus Vaatluse aeg: reede, 14 november, vahemik 10.00-10.45 Situatsioon: Alguses on laps vanema õe käes söögitoas, natukese aja pärast asetatakse elutuppa põrandale oma mänguasjade Inimesed: Laps, lapse vanem õde Keili ja vaatleja.
teaduslikkusest; · kõike psühholoogide tegevusega seonduvat; · mingi teatud inimese või raamatutegelase psüühika eripärasid. Kuni 19. sajandini oli psühholoogia filosoofia alavaldkondi; iseseisvaks empiiriliseks teadusharuks sai ta 19. sajandi teisel poolel. Psühholoogia harud Üldpsühholoogia käsitleb normaalse täiskasvanud inimese psüühika üldisi seaduspärasusi. Selle kõrval on psühholoogial hulk harusid. · Arengupsühholoogia uurib, kuidas inimesed oma elu jooksul kasvavad, arenevad ja muutuvad. · Biopsühholoogia on spetsialiseerunud käitumise ja psüühika bioloogilistele alustele, uurides laia valdkonda küsimusi, mis on suunatud aju ja närvisüsteemi funktsioneerimise selgitamisele. · Eksperimentaalpsühholoogia uurib maailma aistmist, tajumist, õppimist ja sellest mõtlemist. · Isiksusepsühholoogia uurib inimkäitumise ja psüühika stabiilsust ja
Tartu Ülikool Eesti ja soome-ugri keeleteadus Merilyn Muru LAPSE VAATLUS JA SELLE ARENGUPSÜHHOLOOGILINE ANALÜÜS KOGNITIIVNE ARENG Arengupsühholoogia Tartu 2014 Lapse kognitiivne areng Vaadeldavaks lapseks valisin 3-aastase ja 10-kuuse Morten Hindrik Muru. Vaatlus toimus poisi vanema venna kodus 11.10.2014 kell 10.15-10.40. Poisil on suur pere: ema, isa, kaks vanemat venda (21-aastane ning 13-aastane) ning kaks vanemat õde (17-aastane ja 11-aastane), niisiis on Morten kõige noorem laps peres. Vaatluse eesmärgiks on välja selgitada, millised kognitiivse
Tema arvates toimub areng epigeneetilise printsiibi järgi. See tähendab, et meie areng läbib aja jooksul kaheksa faasi: 1. Usaldus või usaldamatus 2. Autonoomia või kahtlemine ja häbi 3. Initsiatiiv või süü 4. Edukus või alaväärsus 5. Identsus või rolliähmasus 6. Intiimsus või isolatsioon 7. Generatiivsus või stagnatsioon 8. Integraalsus või meeleheide Piaget'i panus inimese arengu määratlemisesse. Jean Piaget on loonud arengupsühholoogia teooria. Selle kohaselt läbib lapse kognitiivne areng neli staadiumi: 1. Sensomotoorne staadium - sünnist kuni 2. eluaasta lõpuni. 2. Operatsioonieelne staadium - 3. kuni 7. eluaastani. 3. Konkreetsete operatsioonide staadium - 7. kuni 12. eluaastani. 4. Formaalsete operatsioonide staadium - 12. eluaastast alates. Psühholoogia kujunemine eelteaduslikust teaduslikuks. Seos teiste teadustega. Kuni 19. sajandini oli psühholoogia filosoofia alavaldkondi, iseseisvaks empiiriliseks
Uurimismeetodid - vaatlus(ankeet, enesevaatlus); test(esimesed 19 saj lõpus, IQ-test) ja katse ehk eksperiment( Milgrami kuulekuse test 1960-1963 Yale'i ülikoolis, Stanfordi vanglaeksperiment 1971 aastal) Teoreetilisedharud - üldpsühholoogia, arengupsühholoogia, sotsiaalpsühholoogia, neuropsühholoogia. Rakenduslikud harud - kliiniline psühholoogia, koolipsühholoogia, nõustamispsühholoogia, spordipsühholoogia, kohtupsühholoogia, organisatsioonipsühholoogia, äripsühholoogia. Ajupiirkondade funktsioonid - Väikeaju asub keskaju ja piklikaju taga. Selle ajuosa ülesandeks on reguleerida lihaste koostööd ja tasakaalu. Piklikaju on seljaaju otsene jätk, mis sisaldab peaajusse sisenevaid ja väljuvaid närvikiude. Piklikaju
Laps hakkab aru saama, et tema ei ole maailma keskpunkt. Sisenemine koolikeskkonda annab võimaluse arendada suhteid eakaaslastega, tekivad sõbrad või vaenlased. Väga oluline lapse arengus selles eas on mängul (rollimängud, fantaasiamängud) Tekib sooidentiteet ja ettekujutus soorollidest. Eristuvad nn. poiste ja tüdrukute mängud ja tegevused. Ideaaliks muutub vastassooline vanem (tüdrukutel isa, poistel ema). ( Anu Leuska, Arengupsühholoogia 2010) Lapse isiksuse areng koolieelses eas sisaldab kaks olulist aspekti: 1) laps hakkab üha enam mõistma ümbritsevat maailma ja teadvustab oma koha selles - viimane põhjustab uute käitumismotiivide tekke; 2) tundmuste ja tahte areng, mis kindlustavad käitumise püsivuse. See on iga, mil täiskasvanu esitab lapsele juba palju suuremaid nõudmisi kui varem. Lapselt oodatakse nüüd kõigile kohustuslike käitumisnormide järgimist.
Arengupsühholoogia kodutöö nr. 1 - Lapse arengu verstapostid KELA 1 PÕ VANUS KÕNE ARENG SOTSIAALNE KOGNITIIVNE ARENG ARENG 2-3-aastased ● Suhtleb 1-2 sõnaliste ● Lepib ema/isa ● Huvitub lihtsamatest lapsed lausetega. eemalolekuga lasteaias planeeritud ja ● Vastab täiskasvanu olemise ajal. ettenäidatud küsimustele mis? kes? ● Jälgib teisi lapsi, tegevustest. kus? mida teeb? ühe- või tegutseb nendega ● Tegutseb lühiajaliselt kahesõnalise ütlusega. kõrvuti. ilma täiskasvanu ● Kasutab suheldes mitte- ● Suhtleb nii laste kui osaluset...
Mõisted Arengupsühholoogia -uurib, kuidas inimesed oma elu jooksul kasvavad, arenevad ja muutuvad. biheiviorism -20. saj. esimese poole psühholoogia suund, mis põhjendab inimeste ja loomade käitumist välismaailmast saadavate ärritustega, käitumispsühholoogia. Biopsühholoogia- seletab käitumist kui ajus toimuvate keemiliste ja bioloogiliste protsesside tulemust. Dilemma- vajadus valida kahe enam-vähem võrdsena näiva võimaluse vahel Eetikakoodeks – nõuab, et patsientidele/klientidele ja katseisikutele oleks tagatud neisse puutuva info salastatus( vabatahtlik)katsed ei tohi inimesi kahjustada Eksperiment- teaduslik katse. Eksperimentaalpsühholoogia – uurib maailma aistmist, tajumist, õppimist ja sellest mõtlemist Frenoloogia - õpetus, mis püüab inimese vaimseid võimeid ja iseloomu kindlaks määrata kolju osade kuju järgi. Hariduspsühholoogia- käsitleb õppeprotsessi mõju õpilastele, intelligentsu...
ARENGUTEOORIAD S . F R E U D , J . P I A G E T, E . E R I K S O N , L . KO H L B E R G , L . V Õ G O T S K I , J . B O W L BY ARENGUPSÜHHOLOOGIA • Inimese areng ning käitumise muutumine vananedes • Algus 19.sajand • Põhimõisted Areng – muutused Füüsiline ja motoorne areng – kasvamine, liigutused Kognitiivne e tunnetuslik areng – taju, mälu, mõtlemine, kõne Sotsiaalne areng – emotsioonid, suhtlemine Kõlbeline areng – väärtused, õige vs vale Vaimne areng – teadmised, oskused SIGMUND FREUDI PSÜHHOSEKSUAALSE ARENGU TEOORIA • Alateadlikud soovid ja mälestused • „jäämäe veepealne osa" • Lapseea kogemuse mõju • Tasakaalu püüe – sisemised tungid vs ühiskonna normid ARENGUSTAADIUMID FREUDI JÄRGI 1) Prelatentne periood (sünd - 6a) oraalne periood (sünd-1a) anaalne periood (1-3a) falloslik periood (3-6a) – Oidipuse/Elektra kompleks 2) Latentne periood (7-10a) – teadmiste omandamine 3) Genitaalne ...
Lapse vaatlus ja arengupsühholoogiline analüüs Vaadeldavlaps on 4aastane tüdruk Katja. Katja ema on koduperenaine, isa töötab ehitusel.Vaatlus toimub lapse kodus, kus elavad veel ema, isa, kaks koera ja kass. Laps käib lasteaias ning ta saab teiste lastega hästi läbi. Vaatluses osalesid lapse ema. Mina olen lapsele tädi. Vaatlesin, kuidas laps sööb ja mängib. Vaatlus kestab umbes 40 minutit. Kirjeldav osa Katja istub juba oma koha peal laua taga ja ootab süüa. Küsib emalt, kaua veel läheb. Ema vastab, et natuke veel. Laps noogutab ja hakkab rääkima mulle, et tal on uus lilla mänguhobune. Küsib ema käest, ksa ta tohib hobust mulle näidata. Ema keelab, sest kohe saab süüa, lubab hiljem näidata. Ema tõstab toidu lauale, annab Katjale lusika. Katja hakkab kohe sööma, ümiseb aegajalt mingit laulu. Pere koer tuleb laua juurde ja vaatab Katjale otsa. Katja ütleb koerale mkmmm. Ema ajab koera minema. Laps vaatab mulle ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
