Toidukauba õpimapp (0)

Toit - toiduainete sensoorse hindamise alused

1 Hindamata

LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL
Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool
K11 KÕ
Aire Liivapuu
TOIDUKAUBATUNDMINE
Õpimapp
Juhendaja : Liina Maasik
Mõdriku
2012

Sisukord

Sisukord 2
1. Mesi , suhkur, suhkruasendajad, sool. 7
1.1Mesi 7
7
1.2Suhkur. 9
9
1.2.1 Täistoor- roosuhkur . 10
1.2.2 Toorsuhkur ehk osaliselt rafineeritud suhkur. 11
1.2.3 Valge suhkur. 11
1.3 Suhkruasendajad 13
1.4Sool. 14
14
1.4.1 Jäme- ehk kivisool . 14
1.4.2 Rose sool. 15
1.4.3 Meresool. 15
1.4.4 Lisanditega soolad . 15
2Teravili, teraviljasaadused , pagari- ja kondiitritooted . 18
2.1 Teravili. 18
2.2 Teraviljasaadused. 19
2.2.1 Tanngained. 19
2.3.2 Jahud . 22
2.3.3 Tärklis. 23
2.3 Pagari- ja kondiitritooted. 23
3. Piim, piimatooted ja juust. 25
3.1 Piim. 25
3.2 Juust. 27
4.Munad ja munasaadused. 28
5.Kohv ja kohvi liigid. 30
6.Tee 31
7.Kako ja šokolaad. 36
8.Kompvekid ja muud maiustused . 40
9. Aedviljad , puuviljad , marjad , seened ja pähklid. 44
9.1 Aedvili. 44
9.2 Puuviljad ja marjad. 45
9.2 Seened. 47
9.3 Pähklid. 47
10. Eksootilised viljad ja maitsetaimed . 51
10.1 Eksootilise viljad. 51
10.2 Maitsetaimed. 52
11. Liha ja lihatooted 52
11.1 Liha. 52
11.2 Lihasaadused on eelnevalt töödeldud liha. 52
12. Kala ja kalatooted . 52
13. Toidurasvad ja geneetiliselt muundatud toit (GMO). 52
13.1 Geneetiliselt muundatud organism. 52
13.2 Toidurasvad. 52
14 . Eritoidud 52
15. Konserveeritud, sügavkülmutatud ja kuivatatud tooted. Toidukontsendraadid. 52
15.1 Konsenveerimine. 52
15.2 Toidukontsentraadid. 52
16. Vürtsid ja maitseained . 52
16.1 Vürtsid. 52
16.2 Maitseained. 52
17. Mahlad , karastusjoogi ja veed . 52
17.1 Mahl . 52
17.2 Karastusjoogid . 52
17.3 Veed. 52
18. Vein ja kanged alkohoolsed joogid. 52
19. Tubakas ja tubakatooted. Aksessuaarid . 52
20. Lemmikloomatoidud. 52
21. Toidukaupade märgistus. 52
Kasutatud kirjandus 53
Oma õpimapis käsitlesin ma toidukaubatundmises õpitud teemasi . Tuues välja erinevate kaubagrupide tähtsamad omadused, liigid või sordid .
Tööd teha oli huvitav aga üsna palju vaeva nõudev. Ma otsustasin seekord minna kergema vastupanuteed ning enamus, töös kasutatava materjali, otsisin interneti avarustest.

Mesi, suhkur, suhkruasendajad, sool.

Mesi

Kõige varasematel aegadel oli mesi inimesel põhitoiduks. Enne suhkru kasutuseletulekut oli mesi ainus magus toiduaine ja maiustus . Ka hilisematel aegadel on mett hinnatud kui väärtuslikku toiduainet. Teda on tarvitatud värskelt, kuid kasutatud ka viina, likööri, siirupi, äädika jt valmistamiseks.
Mesi on mesilaste poolt taimedelt kogutud nektarist või eritistest spetsiifiliste ainete lisamisega toodetud ja kärjekannudes valminud enamasti magus toiduaine.
Inimesed on mett kasutanud erineval moel viimased 2 500 aastat. Ammu aega on teatud, et meel on erinevaid häid omadusi. Näiteks kreeklased ja egiptlased kasutasid mett peamise tervendajana. Juba sajandeid on mett peetud lausa looduse ravimiks. Mee mitmed tervendavad omadused on teinud ta populaarseks paljudes traditsionaalsetes ravitsemisviisides.
Ajalooliselt on mett ülistatud nii selle maitse kui tervendavate omaduste tõttu. Mee teeb populaarseks tema lihtsus. Teda on võimalik tarbida puhtalt, leiva või saia peal, jookides või mahlades koos teiste ravimtaimedega.
Mesi sisaldab inimestele väga olulisi vitamiine ning ensüüme, mis mee kuumutamisel üle 60 kraadi hävinevad ja mee kvaliteet väheneb.
Mee kasulikud omadused:
magustaja – suhkrut saab asendada meega paljudes toitudes ja jookides. Mesi sisaldab umbes 69% ulatuses glükoosi ja fruktoosi võimaldades kasutada seda magustajana.
energia allikas – mett kasutatakse ka energia allikana, kuna see sisaldab ühes täies teelusikas umbes 64 kilokalorit. Üks teelusikas suhkurt annab umbes 50 kilokalorit. Samas suudab ka väga tundlik kõht muuta mees olevad suhkrud glükoosiks, mis teeb mee kergest seeditavaks. Kui tunned ennast hommikul väsinu ja letargilisena, siis selle asemele, et võtta energiajooki või kohvi, proovi mett. Pane mett kas röstsaiale või asenda suhkur oma hommikutees meega. Kui lastel on koolis raske hakkama saada, tasub ka neile teha päevaks kaasa mõned saiad meega.
kaalu alandaja – kuigi mees on rohkem kaloreid kui suhkrus, aitab sooja veega segatud mesi lagundada kehas talletunud rasvu. Samuti aitab mee ja sidruni ning mee ja kardemooni vesi vähendada kaalu.
kehaliste võimete arendaja – uuringud on näidanud, et mesi on suurepärane abimees sportlike võimete parandamises. Mesi aitab hoida keha veresuhkru taset, taastada lihaste energiat ja glükogeeni taset peale trenni . Enne trenni soovitatakse süüa üks lusikatäis mett, et jaksaksid natukene rohkem trenni teha.
vitamiinide ja mineraalide allikas – mesi sisaldab endas erinevaid vitamiine ja mineraale . Nende koostis sõltub õitest, kust mesi on korjatud.
anti- bakteriaalsed omadused - mett võib kasutada loodusliku antiseptikuna, kuna ta omab anti-bakteriaalseid omadusi.
antioksüdant – mesi sisaldab nutraceuticals, mis on efektiivsed vabade radikaalide eemaldajad meie kehas. Selle tulemusena paraneb meie keha immuunsüsteem.
Lisaks on mee hea omadus haavade parandamine:

meel on antimikroobsed omadused;
-mesi parandab halvasti lõhnavate haavade lõhna;
mesi kiirendab haavade parandamise protsessi stimuleerides kudesid haava piirkonnas;
mesi aitab alustada paranemise protsessi raske kujuliste haavade korral.

Mee antiseptilised omadused takistavad teatud bakterite kasvu ning aitavad hoida väliseid haavu puhastena ning põletikest vabadena. Mett kasutatakse loodusliku ravimina esmaabis haavadele ja põletustele, kuna ta imendab niiskust õhust ning toetab paranemist. Selle anti-bakteriaalsed omadused aitavad vältida põletikke, vähendades nii paistetust kui valu ning isegi armide teket.
Õitelt ja okastelt kogutud mesi on taimse päritoluga, valmistatud mesilaste poolt õitest kogutud nektarist või kuumade ilmadega okka pinnale erituvast "kastest". Lehemesi võib olla nii taimse kui loomse päritoluga. See tähendab, et sarnaselt okkameega võivad mesilased lehemett toota kuumade ilmadega lehe pinnale erituvast "kastest" või putukate eritistest.
Enamik meest (sealhulgas puuliikidelt kogutud meest) on õiemesi ning enamik lehemeest on taimse päritoluga. Lehe- ja okkamee tootmine Eestis on marginaalne ning võimalik vaid väga palavatel suvedel, kui läheduses ei ole piisavalt mesilaste jaoks atraktiivseid õisi.
Kogutud nektari kannavad mesilased tarru meepõies. Tarus töötlevad mesilased mett, laadides mitme nädala jooksul mee toorainet korduvalt maha ja imedes jälle sisse, aurutades sealt välja võimalikult palju vett ning rikastades mett meepõiekeses toodetavate elementidega. Kärjekannud täidetakse mesilaste poolt meega umbes veerandi jagu, mesilased säilitavad mett vahast meekärgedes, kui veesisaldus on vähenenud ca 20 %-ni, suletakse kaaned mesilaste poolt õhukindla vahakaanega.
Lehemesi on maailmas kallimalt hinnatud kui õiemesi. Mee värvus sõltub täielikult lilledest, millest see on korjatud. Üldiselt loetakse maitseomadustelt paremaks heledat, läbipaistvat, aromaatset mett. Selline on nt pärnaõie mesi ja pärnaõie- ristiku mesi. Tume mesi, nt kanarbiku - ja lehemesi, on aga tervislikum, sest selles on rikkalikumalt rauda, vitamiine, valke ja vabu orgaanilisi happeid . Kõige tugevatoimelisemaks ja väärtuslikumaks aga peetakse ravimtaimedelt kogutud mett.

Suhkur.

Suhkrut saadakse suhkruroost (umbes 2/3 suhkrutoodangust) ja suhkrupeedist (1/3 suhkrutoodangust). Töötlemisastmest sõltub, milline on suhkru maitse ning välimus. Kõige vähem on töödeldud täistoor-roosuhkrut ning kõige rohkem nn. valget suhkrut. Valgest suhkrust on rafineerimise käigus eemaldatud kõik vitamiinid , mineraalid ja kiudained , need kasulikud ained on aga säilinud täistoor-roosuhkrus. Kuna valge suhkur on “toitainevaba”, peab keha suhkru metaboliseerimiseks “laenama” puuduvad vitamiinid, mineraalid ja teised toitained oma kudedest. Seetõttu on tervise seisukohast oluline vahe, millist suhkrut tarbida.
Lisaks suhkruroole ja suhkrupeedile leidub suhkrut veel puuviljades (2-7%) ja mees (40%); neid suhkruid kutsutakse puuviljasuhkruks ehk fruktoosiks. Fruktoos imendub verre aeglaselt, seetõttu kasutatakse seda sageli dieettoodetes. Puu- ja köögiviljades, marjades ning mees leidub ka glükoosi ehk dekstoosi ehk viinamarjasuhkrut (viinamarjades sisaldavad enim glükoosi). Glükoos imendub verre kiiresti, seetõttu kasutatakse seda sportlastele mõeldud jookides. Suhkrut leidub ka piimas ( laktoos ), mis ei ole küll tuntavalt magus, kuid seda lisatakse mitmetele valmistoitudele, toomaks nende maitset esile. Toiduainetööstuses kasutatakse ka linnasesuhkrut (maltoos), mis tekib tärklisest otrade idandamisel. Linnasesuhkrut kasutatakse õlu, leiva ja imikutoitude valmistamisel.

1.2.1 Täistoor-roosuhkur.

Täistoor – roosuhkur -roosuhkur on kõige vähem töödeldud suhkur. Selle saamiseks pressitakse suhkruroost välja mahl, mida keedetakse , et vesi välja aurustuks ning lõpuks kuumutatakse madalal temperatuuril teraliseks. Tänu sellele on melassilt pruuni värvuse saanud, aromaatses ja veidi niiskes suhkrus säilinud vitamiinid, mineraalid ja muud toitained. Tervislikkuse seisukohast on parim, kui tarbida just täistoor-roosuhkruid. Hinnalt on need erinevatest suhkrutest kõige kallimad.
Täistoor-roosuhkrud liigid on:
Sucanat (tuletatud ingliskeelsest sõnadeühendist sugar cane natural) - sisaldab rohkesti mineraale ( kaltsium , magneesium , raud, fosfor ) ja vitamiine; sucanat sisaldab looduslikult ka umbes 3% mineraalsoolasid. Sobib hästi magustoitudesse, kus suhkru maitset tahetakse rõhutada, samuti pajaroogadesse ja kastemetesse.
Rapadura (ehk Panela) - on kuivatatud suhkruroo mahl, mida müüakse vahel suurte kamakatena, tihti ka peenelt jahvatatuna. Rapadura on karamellipruuni värvi ja ka karamellimaitsega. Sobib karamellistesse küpsetistesse.
Indiaanisuhkur - on tume ning karamellise maitsega. Valmistatakse Andide mägedes väga viljakas ja puhtas pinnases kasvatatud suhkruroost; suhkrule on nimi antud indiaanlaste töö austamiseks. Indiaani suhkur sisaldab kaltsiumit, rauda, magneesiumit, mangaani , tsinki , kroomi , floori, kaaliumit, räni, fosforit . Samuti A, B1, B2, B3, B6 ja E vitamiine.

1.2.2 Toorsuhkur ehk osaliselt rafineeritud suhkur.

Toorsuhkur on suhkru tootmise vaheprodukt, mida pole rafineeritud, keemiliselt töödeldud ja pleegitatud ega ka tagantjärele pruuniks värvitud. Kui täistoor-roosuhkur on kuivatatud ja seejärel jahvatatud suhkruroomahl, siis toor-roosuhkur on kristalliseeritud suhkruroomahl.
Toorsuhkru liigid on:
Demerara - on kuldpruun, läikivate kristallide ja õrna karamellimaitsega suhkur. Sobib kookidele ja küpsistele pealepuistamiseks (suhkrukristallid ei sula kuumuses) ning kohvi ja tee magustamiseks.
Tume muscovado (päritolumaa järgi nimetatakse ka Barbados) - on tumepruun , tugeva melassimaitsega, veidi lagritsamekiga kleepuv suhkur. Muscovado suhkru värv tuleb suhkruroo mahlast. Sobib šokolaadikookidesse, marinaadidesse ja kastmetesse.
Hele muscovado - on meekarva melassimaitseline rafineerimata niiske suhkur. Sobib kasutamiseks kookides, iirise valmistamisel, kastmetes ja hoidistes.
Turbinado - on helepruun ja mahedamaitseline toorsuhkur, mille kristallide pinnal leidub karamellsuhkru jääke. Sobib kasutamiseks küpsetistes ja tee magustamiseks, oma struktuurilt sobib valge suhkru asendamiseks.
Melassisuhkur - on tumeda värvusega niiske suhkur, milles on toore suhkrusiirupi ehk melassi sisaldus kõige suurem, see annab suhkrule ka värvuse, maitse ning aroomi . Sobib hästi jõulujookidesse ja -kookidesse, tomatitoitudesse ja grillmarinaadidesse. Soolastele toitudele annab sügavama aroomi ja maitse.

1.2.3 Valge suhkur.

Et saada valget granuleeritud suhkrut - selleks on tööstuslikus tootmises leiutatud pikk etapp. Esmalt pressitakse peenestatud suhkruroost või suhkrupeedist mahl, mis seejärel puhastatakse kustutamata lubjaga ja filtreeritakse mitmeid kordi. Saadud vedelik, milles on sahharoosi kuni 20%, aurutatakse siirupitaoliseks ning muudetakse väävlishappe kaasabil massiks, milles on sahharoosi umbes 85%. Vahepeal pleegitatakse pruuni värvi toorsuhkrut vääveldioksiidiga, puhastatakse süsihappegaasi või fosforhappega, tsentrifuugitakse, töödeldakse vaakumiga ja kuivatatakse ning saadaksegi valge kristalne magus toiduaine – rafineeritud peensuhkur sahharoosisisaldusega üle 99%.
Valge suhkru baasil on tehtud mitmeid suhkruid, mõned ka pruuni värvi - neil suhkrutel puuduvad kasulikud omadused ning nende liigne tarbimine võib põhjustada tervisehädasid.
Valge suhkru baasil on tehtud järgmised suhkrud:
Fariinsuhkur - värvuselt on fariinsuhkur tumepruun ning konsistentsilt veidi niiske, maitselt mõrkjas-karamelline, küll aga pole fariinsuhkur nn pruun suhkur ehk rafineerimata roosuhkur - fariinsuhkur saadakse, kui valgele suhkrule lisatakse melassi, mis annab ühtlasi suhkrule värvi. Seega pole fariinsuhkrul ka tervislikke omadusi. Fariinsuhkrut kasutatakse küpsetistes, kus suhkru karamellist ja veidi mõrkjat maitset tahetakse rõhutada, ahjuõunade maitsestamiseks, fariinsuhkur sobib ka müslidele maitse andmiseks , pudru peale panemiseks ja teistesse magustoitudesse.
Tuhksuhkur - on peenestatud valge suhkur, millele lisatakse paakumise vältimiseks vahel ka tärklist. Müüakse ka värvilist tuhksuhkrut, millele on värv antud kunstlike E-ainetega.
Moosisuhkur - on valge suhkur, millele on lisatud nii pektiini, mis aitab kaasa tarretumisele kui ka sidrunhapet ja säilitusainet kaaliumsorbaati. Lisaks sellele, et tegu on ebatervisliku valge suhkruga , on sellele lisatud ka tervislikule toitujale mittesoovituslikku säilitusainet. Moosisuhkur, nagu nimigi vihjab, on mõeldud mooside keetmiseks, kui on soov saada želeetaolist paksemat moosi . Moosisuhkru hind on oluliselt kõrgem tavalisest valgest suhkrust, aga tervislik kasutegur puudub.
Želee- ehk tarretisesuhkur - on valge suhkur, millele on lisatud pektiini, tärklisesiirupit ja sidrunhapet. Želeesuhkur sobib magustoitude ja kookide kaunistuste valmistamiseks ja glasuurimiseks, küll aga ei sobi see hoidiste valmistamiseks.
Karamellsuhkur - seda müüakse väikeste karamelltükikeste kujul, mis on saadud suhkru kõrgel temperatuuril kuumutamisega. Pruun suhkrusiirup puhastatakse kuumutamisel tekkinud kantserogeensetest ühenditest ning lastakse aeglaselt kristalliseeruda.
Pärlsuhkur - on valmistatud valgest suhkrust suhkrukristallide kokkusurumise teel; toodetakse ka värvilist kristallsuhkrut. Pärlsuhkrut kasutatakse magustoitude kaunistamiseks ning see ei sula ahjus.
Valge tükisuhkur - valmistatud valge suhkru kokkusurumise teel.
Vanillsuhkur - on tuhksuhkur, millele on lisatud kunstlikult tekitatud vanilliini lõhna- ja maitseaineid. Ehtsas vaniljesuhkrus kasutatakse aga enamasti rafineerimata toorsuhkrut ning ehtsa vaniljekauna seemneid. Vanillsuhkur sobib hästi jäätistesse ning muudesse magustoitudesse; parima maitse annab ikka ehtne vaniljesuhkur.
Kaneelisuhkur - kaneelist tulenevalt veidi tumedama värvusega kui valge suhkur, on mõeldud küpsetamiseks ja koogikaunistuseks. Kaneelsuhkur sisaldab ka tolmlemisvastaseid aineid, mis hoiavad ära suhkru tolmamise ning teevad suhkrusegu ühtlaseks.
Suhkrusiirup - nii hele kui tume suhkrusiirup on valmistatud rafineeritud suhkrust, puuviljasuhkrust ja veest; tihti on siirupisse lisatud ka soola. Siirupid (just tume) on piparkoogitaina kohustuslik komponent , samuti on siirupeid hea kasutada küpsetistes, kus kristallsuhkru konsistents võib taina rikkuda. Siirupis leiduv puuviljasuhkur annab kookidele pruuni välimuse.

1.3 Suhkruasendajad

Suhkruasendajaid kasutatakse sageli light -toodetes, sest need annavad vähe energiat. Teatud suhkruasendajate kasutajate rühma moodustavad ka diabeetikud, kes peavad piirama süsivesikute, sealhulgas suhkru tarbimist. Kuigi suhkruasendajate kasutusloa andmisele eelnevad arvukad katsed, on paljud neist läbi viidud katseloomadega, samuti tõlgendatakse katseandmeid erinevates maades erinevalt. Seetõttu tuleks laste, lapseootel naiste ning rinnaga toitvate emade puhul piirata tehislikke magusaineid sisaldava toidu söömist või sellest täielikult loobuda. Ettevaatlikud peaksid kunstlike magusainete tarbimisega olema aga kõik inimesed. Suhkruasendajad jagunevad energiat andvateks magusamaitselisteks lisaaineteks ehk polüalkoholideks ja
mitte polüalkoholideks ehk muudeks suhkruasendajateks.

Sool.

Sool ehk keedusool koosneb 40% naatriumist ja 60% kloorist. Triiki täis teelusikatäis soola kaalub umbes 5 g ja sisaldab ligikaudu 2000 mg naatriumi. Just naatriumi liigtarbimine on tervisele ohtlik.
Soola leidub:
merevees ;
soolajärvedes;
iidsete veekogude põhjas;
paljudes leiukohtades kõikidel mandritel (v.a. Antarktika ).
Soola varud on piiramatud, seega pole soolapuudust inimkonnal karta .
Soola toodetakse:
kaevandustes;
looduslikku vett külmutades ja aurutades
Soolade liigid:
Soola toodetakse kaevandustes või looduslikku vett külmutades, aurutades. Tootmisviisi järgi võib soola jagada kolme põhigruppi: meresool, jämesool ja peensool ehk keedusool. Lisaks tuntakse veel mitmeid lisanditega soolanimetusi.
Jämesool ehk kivisool

1.4.1 Jäme- ehk kivisool.

Seda kaevandatakse leiukohtadest, mis on kujunenud ammustel geoloogilistelajajärkudel mere taandumise tagajärjel. Kivisoolas leidub samu lisandeid, mida sisaldab kaevandatav soolalade.
Sageli pumbatakse läbi spetsiaalsete puuraukude kaevanduskäikudesse vett, et kivisoolaladestusi lahustada. Seejärel pumbatakse soolvesi välja ja töödeldakse vedeliku aurustumiseni. Selline sool ühtlase puhastusastmega, kvaliteetne, kõrge NaCl sisaldusega.

1.4.2 Rose sool.

Rose soola on kaevandatud Boliiviast, Lõuna-Ameerika puutumata loodusest Andide mäestikust. Rose sool on rohkem kui 3miljonit aastat tagasi ladestunud 2000 m kõrgusel ja säilinud puutumatuna iidse laavakhi all. Sool on roosaka värvusega ning rikas mineraalainete poolest, eriti palju leidub selles rauda (värvus tulenebki kõrgemast rauasisaldusest). Lisaks kasulikele raua ühenditele sisaldab Rose sool rohkelt mineraalaineid: kaaliumi , kaltsiumi ja magneesiumi. Naatriumisisaldus on 36% väiksem kui tavalises valges peensoolas.
Rose sool ei tekita südame veresoonkonnahaigusi ning on soovitatav kasutada just aneemiahaigetel (kõrge raua sisalduse pärast). Peetakse väärtuslikuks maitsvaks ja muidu kasulikuks soolaks (leevandab ka lihase- ja liigesevaegusi).

1.4.3 Meresool.

Meresool pärineb soolasoodest ja veekogudest (90% maailma veest on soolane, 1liitris merevees on umbes 30 g soola). Meresoola võib saada suurema soolasisaldusega sisemeredest või soolajärvedest (Punane meri, Surnumeri, Suur soolajärv). Meresoola saadakse peamiselt merevee aurutamisel, päikeseenergia toimel, spetsiaalsetes vannides või tiikides. Seejärel soola ladestus kogutakse, vajadusel ka sõelutakse, peenestatakse ja pakendatakse. Päikese ja tuule toimel aurustub vesi ja järgi jääb sool. Meresoola tooraine ja energiaallikas - vastavalt merevesi ja päikeseenergia - on väga odavad ning seega on selle soola tootmiskulud suhteliselt madalad. Samas on meresoola tootmine odav vaid soojemates piirkondades ning seetõttu hakkavad soola hinda, soola transportimisel päikeseenergia vaesematesse piirkondadesse, tugevalt mõjutama logistikakulud .

1.4.4 Lisanditega soolad.

Soolale antakse täiendavaid omadusi erinevate lisandite nagu näiteks joodi, fluori ja nitriti abill. Tulenevalt soola suhteliselt ühtlasest tarbimisest, nii tööstuslikult kui ka inimeste poolt, on ta väga heaks "kandjaks" lisanditele, mille tarbimine eeldab täpset doseerimist. Lisanditega soolade alla võib liigitada ka vähendatud naatriumi sisaldusega soola ehk PAN soola.
Jodeeritud sool – lauasool, millele lisatud pisut joodi. Kasutatakse neis piirkondades, kus pinnase ja põhjavee joodisisaldus madal, soovitatakse kilpnäärmehaigetele. Globaalse ökoloogilise saastatuse tagajärjel on tänaseks üles kerkinud joodipuuduse probleem väga paljudes riikides. Umbes 1 miljard inimest üle maailma kannatab joodi puuduse all. Organismile vajalikku joodikogust on kõige täpsemalt võimalik doseerida koos soolaga . Soola jodeerimine on suhteliselt odav ja mugav. Maailma Tervise Organisatsioon (WHO) soovitab jodeeritud soola kasutada kõigis tööstuslikult, põllumajanduslikult ning toitlustamise ja kodumajapidamise käigus valmistatavate toiduainete tegemisel. Vältida võiks seda soola aga hoidistamisel, kus ta võib anda kõrvalmaitseid ja vallandada ootamatuid keemilisi protsesse.
Jodeeritud soola lisatakse valmis roale, mitte alles mulisevasse keedupotti. Sest kõrgel kuumusel joodi ioonid neutraliseeruvad ja mingit kasu organismile ei too.
Pansool- Soomes väljatöötatud dieetiliste omadustega jodeeritud mineraalsool, kus on vähendatud naatriumisisaldust. Antud soola põhiliseks eesmärgiks on vähendada inimestepoolset naatriumi tarbimist.Temast saab rikkalikult K ja Mg (lisatud tavaliselt ca 25-40% kaaliumkloriidi , ca 10% magneesiumsulfaati), mida keedusoolast ei saa. Joodi on pansoolas umbes samapalju kui keedusoolas. Aminohape lüsiin annab soolale väga hea maitse. Tal ei ole tavalisele keedusoolale isloomulikke vererõhku ja eluiga lühendavaid omadusi.
Samas, väidavad väga mitmed selle soola kasutajad, et toidule sama maitse, soolasuse, saavutamiseks tuleb vähendatud Na-sisaldusega soola lisada toidule märgatavalt rohkem ehk tarbitav naatriumi kogus tuleb juba sarnane tavalise soola kasutamisel .
Nitritsool – lihatööstuses kasutatav keedusool, mllele on lisatud nitritit. Niitritsool on kõrge puhtusastmega spetsiaalselt lihatööstustele mõeldud sool, mis on toodetud iidsest maaalusest soolalademest saadud soolalahusest eraldatud vaakumsoolast. Soolalahuse puhastamise tulemusena saadud kõrge NaCl-sisaldusega ja kahjulikest lisanditest vaba vaakumsool koosneb ühtlase kristallilise struktuuri ja kujuga soolateradest, mis võimaldab nitriti väga ühtlast jaotumist nitritsoolas.

Teravili, teraviljasaadused, pagari- ja kondiitritooted.

2.1 Teravili.

Teravili on rühm peamiselt kõrreliste sugukonda kuuluvaid kultuurtaimi, mida kasvatatakse tärklise- ja valgurikaste viljade – teriste ehk terises olevate terade – saamiseks. Teraviljade vili on üheseemneline mitteavanev teris ehk iva, põllumajanduslikuks keelepruugis tera .
Teraviljades leidub palju vitamiine, mineraalaineid, süsivesikuid, rasvu, valke ja proteiine. Teravilja teeb toiduna väärtuslikuks soodne valgu ja tärklise suhe, mis on lähedane 1:7. See teeb teravilja inimorganismile vastuvõetavaks.
Teraviljast valmistatakse jahu, tangu , helbeid jm. Tähtsaim toit, mida jahust tehakse, on leib. Esialgu õppis inimene valmistama teraviljast putru. Hiljem õpiti seda kuumadel kividel küpsetama. Toiduks kasutavad inimesed kõiki teraviljaliike, rohkem siiski nisu ja riisi. Aafrikas ja Lõuna-Ameerikas on peamisteks toiduteraviljadeks mais ja sorgo .
Arengumaades moodustavad teraviljad , tavaliselt riisi, nisu, hirsi või maisina, enamuse paljude inimeste igapäevasest toidust. Arenenud maades on teraviljade tarbimine mõõdukas ja muutlik , aga ikkagi oluline.
Paljudes teraviljades puudub asendamatu aminohape lüsiin. Sellepärast ei ole üksnes teraviljadest toitumine tervislik. Taimetoitluses soovitatakse süüa lisaks teraviljadele ka kaunvilju. Kuid ainult kaunvilju ka süüa ei tohi, sest paljudes neist puudub asendamatu aminohape metioniin, mida jälle teraviljad sisaldavad. Sellepärast ongi tasakaalustatud taimetoitluses vaja mõlemaid süüa.
Teraviljad jagunevad kahte kategooriasse: gluteeni sisaldavad ( rukis , oder ja nisu) ning gluteeni vabad (tatar, riis , hirss ). Esimesi tohiks tarbida ainult siis kui neid on leotatud, idandatud või kääritatud.
Tsöliaakia (e gluteenitalumatus) on seedesüsteemihaigus, mis kahjustab peensooles olevaid hatte, põhjustades kroonilist põletikku viies võimetuseni toitu seedida. Need hatid võimaldavad toitu seedida. Hatte kahjustab gluteen , mida võib leida järgmistes teraviljades: nisu, rukis ja oder. Osad inimesed ei talu ka hirssi ja kaera ning piima. Inimestel, kellel on diagnoositud tsöliaakia ning kes tarbivad gluteeni, hakkab immuunsüsteem kahjustama peensoolt, mis ajapikku põhjustab alatoitumist vähesest toitainete omandamisest. See omakorda võib põhjustada anoreksiat kuid ka ülekaalulisust. Ala- ja ülekaalulisus on üks gluteenitalumatuse märke.

2.2 Teraviljasaadused.

Teraviljasaadusteks on tangained, jahu ja tärklis.

2.2.1 Tanngained.

Tangained on terved või purustatud viljaterad. Tangude saamine võib olla tootmise otsene eesmärk või ka tööstuse kõrvalharu näiteks jahu- või tärklisetööstuses.
Tera osade keemiline koostis ja toiteväärtus on iga teravilja puhul erinev. Kõige väärtulikum on endosperm (teravilja jahuline tuum), mis sisaldab valkaineid, süsivesikud ja rasvu. Kõige väiksema toiteväärtusega on kest ja kestaalune kiht.
Tangainete tootmis etapid:

Puhastamine;

Sorteerimine;

Koorimine;

Sõelumine, sorteerimine;

Lihvimine ;

Poleerimine.
Nisutangud – nisuteras on toitained jaotunud jahutuuma, idandisse ja ümbriskesta.
Nisu töötlemisel saadakse:

Jahu;
Helbeid;
Mannat ;
Termotange;
Bulgurtange
Kliisid

Odratangud – odratangud on suure ränisisaldusega, tänu millele suudab inimorganismis toita kõike,mis vajavad elastsust (nahka, limaskesti, kõõluseid, sidekudesid, liigeseid , selgrookõhre).
Odratangudest saadakse:

Odrakruupe – hästi lihvitud odraterade tuumad , millelt on eemaldatud sõklad.
Odratange – purustatud odratuuma osakesed, millest on eraldatud sõklad ja osaliselt viljakesti.

Kaeratangud – tänu oma suurele rasva ja valgusisaldusele mõjub kaer hästi inimese ainevahetusele, vähendab väsimust ja suurendab töövõimat.
Kaerast saadavad tooted:

Purustamata tangud ;
Muljutud tangud;
Kaerahelbed (herkulo);
Kaerajahu;
Kaerakliid .

Hirsitangud – hirss erutab inimese närvisüsteemi ja meeleelundkonna tegevust, tugevadab meeleorganite erksust ja nahafunktsioone. Kiirendab ainevahetust.
Hirsitangust saadavad tooted:

Hirsitang;
Hirsihelbed.

Tatratangud – tatar on oluline taimetoitlase menuus. Tatart kasutatakse kas jahuna või teradena. Kõige kuulsam söök,mis tatra jahust tehakse on pillnid.
Tatra terasid on kahte kiiki:

Kroovitud tangud (tatraterade viljakestadest vabastatud tuumad);
Purustatud tangud (tatra purustatud tuumad).

Riis – teadaolevalt maailma vanim toiduvili.
Riis tuhanded kultuursordid jagatakse kaheks:

Keskmise- ja lühikeseteralised;
Pikateralised.

Riisi töötlemiseks on kasutusele võetud selline tehnoloogiline protsess nagu paraboiling, mis tähenab, et kestaga toorriisi leotatakse rõhu all. Toitained eralduvad kestast ja kliist ningi tungivad rõhu mõjul riisiterade rohkesti tärklist sisaldavasse sisemusse . Niisked terad nõrutatakse ningi kuivatatakse kuuma auruga. Lõpuks kest eraldtakse ja terad poleeritakse. Nii töödeldud riisiterades säilib 80% vitamiine ja mineraalaineid.
Maisitangud – Maisiterad sisaldavad valke, rasva, teraviljasuhkruid, mineraalaineid ja vitamiine.
Maisist valmistatakse:

Purustatud tange ;
Lihvitud tange;
Maisimannat;
Maisihelbeid;
Tärklist, siirupit, piiritust.

2.3.2 Jahud.

Jahu saadakse teravilja jahvatamisel. Jahu koostis ja toiteväärtus sõltub jahu sordist. Tähtsaim jahu koostisosa on tärklis ja valgud .
Kleepvalgu sisaldus oleneb sordist ja kasvutingimustest. Sooja ja kuiva suve korral saab nisust väga hea kvaliteediga jahu just kõrge kleepvalgu sisalduse tõttu.
Jahvatusviise on kaks:

madal ehk lihtjahvatus;

kõrge ehk tangujahvatus, ka sordijahvatus.
Nisujahu – nisujahu üks tähtsam küpsetusomadus on kleepvalgu sisaldus ja kvaliteet. Nisujahuvalgud moodistavad vees kleepvalgu, mis annab tootele poorsust ja mahtu.
Nisujahu sordid:

kõrgema sordi jahu (tüüp 550);
esimesesordi jahu (tüüp 812);
teise sordi jahu (tüüp 1600);
lihtjahu ;
sõrejahu,

Rukkijahu – Rukkijahu ei sisalda kleepvalku
Rukkijahu sordid:

Rukkipüül;
Rukkikroov;
Rukkiliht;
Jäme rukkijahu;
Rukkileivaained.

Veel toodetakse järgmisi jahusid:

Kaerajahu;
Odrajahu ;
Tatrajahu;
Maisijahu;
Hernejahu;
Hirsijahu;
Riisijahu;
Sojajahu.

2.3.3 Tärklis.

Tärklis – on väärtuslik toiduaine, mida inimorganist hõlpsasti omastab. Tärklist toodetakse peamiselt kartulitest ja maisist, harvemini nisust ja riisist.

2.3 Pagari- ja kondiitritooted.

Pagaritoodeteks peetakse leiba ja saia.
Leiva põhitooraineks on rukkijahu, millele lisatakse teisi tooraineid.
Põhilised rukkijahud millest leibu valmistatakse on täistera-, rukkikroov- ja rukkipüülijahust.
Veel kasutatakse leivatööstuses kaera-, odra -, maisi-, riisi-, soja-, tatra- ja hirsijahu, päevalilleseemneid, seesamiseemneid ja linaseemneid.
Valmistamisel kasutatud jahu järgi jagatakse leivad:
Peenleib – tehakse rukkipüülijahust.
Rukkileib – tehakse rukkikroovjahust.
Täisteraleib – rukki täisterajahust
Rukki – nisusegujahust leib.
Erinevate teraviljasegudega leib.
Kuju järgi jagatakse:

Vormileib;
Põrandalei;
Koorikleib;
Näkileib.

Sai - Saia põhikoostisosaks on nisujahu, joogivesi, presspärm, keedusool, toiduõli, suhkur ja jahuparandaja. Kvaliteetne sai on suure mahu ja ühtlase poorsusega.
Saiatoodeteks on:

Magedad saiad;
Röstsaiad;
Täisterasaiad;
Krõbeda koorikuga saiad;
Kuklid ja pirukad.

Kondiitritoodeteks on küpsised, präänikud, vahvlid, koogid ja tordid, keeksid ning rullbiskviidid.

3. Piim, piimatooted ja juust.

3.1 Piim.

Piim on toitev vedelik, mida toodavad emaste imetajate piimanäärmed. See on vastsündinute põhiline toit, enne kui nad suudavad mitmekesisemat toitu seedida. Kõige sagedamini mõistetakse piima all lehmapiima.
Piim koosneb suuremalt jaolt veest, ent sisaldab ka valku, rasva, süsivesikuid, vitamiine ja mikroelemente. Piima koostis on imetajate eri liikidel väga erinev. Lehma piimas on vähem suhkrut ja rohkem rasva. Süsivesikud leiduvadki piimas üldse eranditult suhkrutena, millest tähtsaim on laktoos ehk piimasuhkur .
Et värsket piima paremini säilitada, seda kuumutatakse. Selleks on mitmeid menetlusi: pastöriseerimine, millega saadakse tavalist piima, ja ultrakõrgrõhukuumutamine. Et piima seismisel rasv eraldub veest, siis seda takistatakse homogeniseerimisega. Ka kontsentreeritud piimasordid nagu kondenspiim ja kohvikoor tehakse kuumutamise abil säilivaks.
Teine piima konserveerimise viis on kuivatamine piimapulbriks. Ka arvukad hapupiimasaadused, nagu hapupiim , jogurt , keefir , kumõss ja pett , aitavad muuhulgas piima säilitada.
Piima saab töödelda arvukateks piimasaadusteks, nagu võiks, juustuks ja kohupiimaks. Töötlemiskohti, kus piima ka säilitamiseks töödeldakse, nimetatakse meiereideks, piimatööstusteks ja juustutööstusteks.
Piimatöötlemine:
Pastöriseerimine – piima kuumtöötlemine temperatuuril 65 C 30 minutit või 72 C juures 15 sekundit selleks, et pikeneks piima säilivusaeg ja häviks tervisele ohtlikud mikroobid.
Kõrgpastöriseerimine UHT ( ultra high temperature) – kõrgkuumutamine 135 C juures vähemalt 1 sekund.
Homogeniseerimine – protsessi käigus surutakse umbes 60 kraadini kuumutatud piim suure survega läbi sõela,lõhustades rasvaosakesed mehaaniliselt väga väikseks, muutes piima rasvakihivabaks, maitse ühtkustub ja värv muutuv valgemaks.
Normaliseerimine – piima rasvaprotsenid viimine ettenähtud tasemele, rasvata piima ehk lõssi lisamisega.
Piima liigid:
Piima võib liigitada töötlemise, rasvasisalduse ja lisandite alusel. Eesti piimatööstused väljastavad eranditult pastöriseeritud või kõrgpastöriseeritud ning normaliseeritud piima.
Piima tooted on: rõõsk koor, piimakonservid ( kondenseeritud piim ja kuivatatud piimatooted), pett, keefir, jogurt, kodujuust , hapukoor, kohupiim ,rjaženka, pudingud, glassurkohukesed, viili , jäätis, või, juust.

3.2 Juust.

Juust on valgu ja rasvarikas toiduaine, mida valmistatakse lehma-, kitse- või lambapiimast, -lõssist, - koorest , -petist või nende segust piimhappebakteritest juuretise lisamise ning saadud kalgendist vadaku eraldamise teel.
Juustuga seotud põhimõisted:
Kaseiin – piima koostisse kuuluv peamine proteiin , mis heljub piimas, kuid ei lahustu. Kaseiin tagab juustu elastse struktuuri.
Laktoos – piimasuhkur.
Juuretis – ehk starterkultuur , on piimhappebakterite kogum, mis lisatakse eesmärgiga tõsta piima happesust.
Laap – ensüüm, mis põhjustab piima kalgendumise ja juustumasso moodustumise .
Juustu liigid:

Toorjuust ( mascarpone , riccotta)

Laagerdamata venitatud massiga juust ( mozzarella )

Pehme juust ( camembert, brie )

Poolkõva juust (cheddar, gouda )

Kõva juust ( emmental , parmesan)

Sinahallitusjuust (roquefort, danish blue)
Juustu tüübid:

Parmesani tüüp

Emmenthali tüüp

Edami tüüp

Gouda tüüp

Tilsiteri tüüp

Cheddar tüüp

Munad ja munasaadused.

Muna on üks paremaid ja täiuslikumaid toiduaineid, milles on muu hulgas olemas kõik vitamiinid peale C, ning väga palju proteiini .
Munadest süüakse peamiselt kanamune, veelindude munade kasutamist piirab salmonnelloosioht. Süüakse ka pardi-, hane -, kalkuni-, vuti - ja jaanalinnumune.
Munavalge – sisaldab 10.1 % proteiini, mis moodustab 89 % energiast. Munavalges ei ole tavaliselt rasva ja vitamiinidest leibud seal ainult B – vitamiine.
Munakollane – sisaldab palju rasvu, amiinohappeid ja vitamiine, tänu millele on suurepärane toiteallikas . Munarebu rasv koosneb erinevatest rasvhapetest, kolesteroolist, letsitiinist ja kefaliinist. Munakollase rasvas on A-, E-, K- ja D-vitamiine (rasvas lahustuvad) ning munakollane on ka hea rasva ja mineraaliallikas.
Munakoor - Toores, kuivatatud ja jahvatatud (mitte keedetud) munakoor sisaldab kõiki organismile vajalikke mineraalsooli ja mikroelemente. Munakoort on hakatud ravimina tarvitama: nädalas üle päeva kerge noaotsatäis. Kasvav organism vajab 2-3 korda rohkem. Teatavasti hakkavad pärast 40. eluaastat inimese luud hõrenema ja on selleks hea. Munakoor mõjub soodsalt juustekasvule ja ka hammastele.
Kuna kogumuna on munavalge ja munakollas ühendus, siis on talle omased mõlema omadused ning ta on küpsetistes kergitusaineks, paksendab kastmeid ja toimib emulgaatorina.
Munade kategooriad:
XL – raskemad kui 73 g
L – 63 – 73 g
M – 53 – 63 g
S – kergemad kui 53 g
Munasaaduseks on munapulber saadakse pastöriseeritud munamassi kuivatamisel. Mida liigitatakse kolme rühma:

munakollasepulber
munavalgepulber
täismunapulber

Munapulbri niiskuse sisaldus on 4%. Pulberi kvaliteet langeb suure õhuniiskuse sisse imamise tõttu kiiresti. Pulber läheb tükki ja kiirsti hallitama. Enne kasutamist segatakse munapulber veega ja lastakse seejärel paisuda, kuna kuiva munapulbriosakesed ei paisu tainas piisavalt.

Kohv ja kohvi liigid.

Kohv on kohvipuu rösitud seemnetest ehk kohviubadest jahvatatud pulber ja sellest valmistatud aromaatne jook . Röstimine muudab rohelise kohvi aromaatseteks pruunideks ubadeks, mida ostetakse kas tervetena või jahvatatult.
Oakohv sisaldab kofeiini, mis mõjub ergutavalt. Turustatakse toorest, röstitud, jahvatatud ning lahustuvat kohvi.
Peale naturaalse kohvi toodetakse ka segusid, kus kohvile on lisatud näiteks teravilja, sigurit jms.
Põhilised hahvatuse jämedused on jäme jahvatus , keskmine jahvatus, peen jahvatus ja türgi jahvatus. Midapeenem jahvatus, seda kangem kohv saadakse.
Tuntakse kahte põhilist kohviliiki:
Araabika ( Coffea Arabica) – peetakse vanimaks viljeledud kohviliigiks. Araabika sisaldab vähem kofeiini kui ükski teine majanduslikel eesmärkidel kasvatatav kohvipuuliik.
Robust ( Caffea Robusta ) – sisaldab umbes kakskorda rohkem kofeiini kui araabika kohv. Peetakse vähem kvaliteetseks, maitsvaks kui araabika kohv. Robusta kohvi oad on kummimaitselised, põlenenud maitsega ning kibedama kui araabika kohvi röstitud oad. Robusta kohvi kasutatakse palju lahustuvates kohvides ning vängemates espressosegudes.
Röstimisviisid võivad olla hele, keskmine, keskmiselt tume või tume. Mida tumedam röst,seda kangem kohv saadakse.
Lahustuv kohvi - on kohviekstrakti kuivatamisel saadud pulber või graanulid, mis kuumas vees kiiresti lahustuvad.

Tee

Tee on naturaalne , aromaatne, värskendav ja vastavalt valmistusviisile kas rahustav või ergutav jook, mida saadakse teepõõsa lehtedest. Teetaim on igihaljas põõsas, mis kasvab troopilistel ja subtroopilistel aladel. Metsikuna võib taim saavutada kõrguse isegi üle 10 meetri, kultuurtaimena hoiab regulaarne kärpimine selle umbes 90 cm kõrgusena, mis on sobilik saagi korjamiseks . Pungad ja noored võrsed on kaetud peene sulgja kihi pekoega (kantoni keeles tähendab Pak-Ho juukseid).
Tee valmistamiseks kasutatakse okste tipuosa ehk kasvusid, kus lehed ja pungad on noored ja õrnad. Kõige parema tee saamiseks korjatakse ära pung või pung ja kõige noorem leht, hea tee saamiseks pung ja kaks tipmist lehte. Jämeda noppe puhul, millest saadakse keskmise kvaliteediga tee, korjatakse ära pung, kaks tipmist lehte, vanem leht ja mõned peened oksad. Suurem osa maailma teest nopitakse ka tänapäeval käsitsi, parima sordi teed ei korjata masinatega mitte kunagi.
Tee on keeruka koostisega taim, mille kõik komponendid pole veelkindalks määratu. Vees lahustuvatest ainetest on kõige tähtsamad need, mis ananvad joogile ergutava toime, aroomi, maitse, värvuse ja toimivad ainevahetust soodustavalt.
Nendeks aineteks on:

Alkaloidid ( nendest sisaldab tee 2-4% kofeiini, mis annab joogile toniseeriva toime);
Parkained (annavad teele mõrkja maitse, frementeerimisel nad muutuvad ja annavad joogile värvuse);
Vitamiinid;
Eeterlikud õlid (tee aromaatsed ained);
Mineraalained (mõjutavad maitset);
Valkained (mõjutavad tee värvust);
Vaigud (aitavad hoida tee aroomi);
Orgaanilised happed (tõstavad tee toite- ja dieediväärtust).

Erinevad teesordid pärinevad ühe ja sama liigi taimest – teepõõsast. Kuid teedeks nimetatakse ka teistest taimedest või nende segudest kuumas vees leotamise teel saadud jooke .
Tee maitse sõltub teepõõsa geneetikast, teeaia pinnasest ja selles leiduvatest mineraalidest , kliimast ja mikrokliimast, kultiveerimisest, lehe vanusest, korjest ja töötlemisest.
Tee tootmisel arvestatakse, missugust tee liiki soovitakse, vastavalt sellele toimuvad ka tootmise etapid.
Teet tootmise etapid:
Närbutamine – ehk eelkuivatus. Selle protsessi kestel on rohelised lehed võrdselt jaotatud segukastidesse, millest regulaarselt puhub läbi kuum ja külm õhk. Eesmärk on niiskuse aeglane eemaldamine lehtedest 14 kuni 16 tunni jooksul.
Rullimine – selle käigus muljutakse lehe rakud puruks, eralduvad rekuvedelikud, õlid ning ensüümid.
Kääritamine ehk frementeerimine – lehed viiakse peale rullimist niiskesse ruumi suurte laudade peale. See faas kestab 1-3 tundi ning selle käigus moodustub rakuvedelikest õhu ja ensüümide mõjul erinevad maitse- ja värvained. Lehed muutuvad tumedamaks ja tee maitse, lõhn ning värvus muutuvad tugevamaks.
Kuivatamine – lõpetab frementatsiooni. Spetsiaalsetes kuivatuskappides, kuumuse juures 79 – 90o C kuivatatakse teelehed nii, et neis oleks niiskust alla 12%.
Olenevalt tee töötlemise etappidest kujunevad välja põhilised tee liigid:

Must tee – täielikult fermenteeritud tee. Teelehed korjatakse, närtsitatakse, muljutakse neid rullides ning lastakse frementeeruda.

Kvaliteetne tee peab olema ühtlane, õigesti rullitud lehtetega ja omama küllaldasel hulgal pungakesi. Musta tee osakeste pind peab olema kaetud läikiva lakitaolise kihiga. Kõrge kvaliteediga teejook on ereda oranžikaspunase tugeva tooniga, selge.

Roheline tee - kääritamata e. fermenteerimata tee. Lehed korjatakse põõsalt ning kuivatatakse kohe. Kuivatamine lõpetab oksüdatsiooni ning muudab ensüümid passiivseks. Roheline tee sisaldab palju rohkem parkhappeid ja kofeiini kui must tee.

Töödeldud tee on roheka tooniga, jook kollakas-roheline. Mida heledam on kuiv tee ja jook, seda kõrgem kvaliteet.

Oolong tee e. musta draakoni tee e. siniroheline tee - poolfermenteeritud tee. Valmib suurelehelistest teesortidest, mille frementatsioon katkestatakse enne selle täielikku lõppemist. Temas on ühendatud musta ja rohelise tee parimad maitse-ja aroomiomadused. Ka sisaldab ta kaks korda rohkem kofeiini, kui must tee ning on väga vitamiinirikas ja vürtsikas. Peetakse maailma aromaatsemaks teeks ja nimetatakse teetäiuslikkuseks.

Sobib hästi piimaga .

Valge tee - töötlemata tee avanemata pungadest. Valge tee on kõige naturaalsem, kõige vähem töödeldud tee. Teelehed on fermentatsiooni (kääritamise) välistamiseks kergelt aurutatud ja kuivatatud. Seetõttu vajab valge tee pikemat tõmbamisaega (7 min) Jook on kerge ja eriti aromaatne.
Kollane tee – valmistatakse peamiselt lehepungadest ja esimestest lehtedest. Kollane tee on eriti pehme sametise maiste ja lõhnaga aga kange ja tugeva ergutava toimega.

Lisaks põhilistele tee liikidele toodetakse veel

naturaalselt maitsestatud teesid;
aromatiseeritud teesid;
taimeteesid ehk infusioonteesid.

Teepuru , mis pakendatakse kotikesse, on reeglina kõige peenem tee, mis kuulub fanning või dust kategooriasse. Mida suurem on kotike , seda paremini saab tee tõmmata. Teekotikeses oleva tee tõmbeaeg on lühem kui puruteel, tee saab värvuselt tumedam ja selles on rohkem tanniine
Välimuselt eristatakse teesid:

Udemetee;

Pressitud tee;

Ühekordse kasutamisega tee:

Lahustuvad tee.
Tänapäeval jagatakse teepuru kvalteediklassi järgi nelja suuremasse rühma:
1. aste - Leaf - terve lehe teed ehk lehtteed;
2. aste - Broken - murtud lehe teed;
3. aste - Fannings - väike teepuru viimasest sõelumisest;
4. aste - Dust - allesjäänud tolm;
Teed tuleb säilitada kuivas, jahedas kohas, kindla kaanega suletud klaas- või plekkpurgis. Eemal teistest toiduainetest, mis annavad lõhna ja maitset. Õigesti säilitamisel püsib värske 2 aastat.
Meil poodides müüdavate teede tootevalik on väga mitmekesine. Väga laialt on esindatud Lipton oma erinevate tee sortidega, Dilmah ja Tetley.
Tee joomise tervislikud kasutegurid :

Roheline ja valge tee võivad võidelda käärsoolevähiga!
Must tee aitab ära hoida hambakatu moodustumise hammastele.
Teejoomine soodustab vere voolamist südamearterites.
Roheline ja must tee võivad ennetada päikesest tulenevat nahavähki, kui seda suukaudselt tarbida.
Oolong tee aitab põletada kaloreid! Inimesed, kes joovad viis tassi iga päev, põletavad umbes 87 lisakalorit, nii joomise ajal kui ka terve päeva jooksul.

Tee valmistamine
Parim teekann on savikann või portselanist ja ka klaasist nõu, mida ei tohiks kunagi pesta nõudepesuvahendiga, vaid ainult kuuma puhta veega. Samuti on oluline reegel kann enne teelehtede kannu panemist keeva veega korralikult kuumeneda lasta, et saavutada tee valmistamiseks vajalik optimaalne temperatuur.
Teelehti tuleks eelkuumutatud kannu mõõta arvestusega 1 teelusikatäis ühe tassi kohta pluss 1 lusikatäis nö kannule. Seejärel kallata keev vesi kannu, segada kergelt läbi ning asetada peale kaas ja soovi korral ka kannumüts. Mõnel pool on tänapäeval levinud esimese teevee kohene äraviskamine, põhjenduseks on vajadus teelehed "pesta" - loputada ära kavatamisel kasutatud kemikaalid jms, mille jäägid võivad olla veel teepuru peal.
Tõmbamise aeg sõltub soovitavast maitsest ja kangusest, kuid see peaks kestma vähemalt 3 minutit, kanget ja tumedat tõmmist soovides pikendage aega 5 minutini. Tõmbamise kestusest oleneb mitte üksnes tee maitse, värvus ja aroom , vaid ka selle toime. Esimese kolme minutiga lahustub teelehtedest vette peamiselt teiin (ehk kofeiin ), mistõttu võib saadud jook olla küll hele ja lahjema maitsega, kuid siiski ergutav. Umbes 30 sekundi pärast tõmbamise algust hakkab kofeiini kogus vähenema, sest seda hakkavad siduma parkained. 5 minutit ja kauem kestva tõmbamise jooksul imbuvad joogisse värv- ja parkained, mis mõjuvad rahustavalt maole ja seedetraktile ning nõrgendavad teiini ergutavat mõju.
Pärast tõmbamisaega tuleks tee otsekohe tassidesse kallata või valada teise, samuti korralikult eelkuumutatud kannu, et protsess ei jätkuks.

Kako ja šokolaad.

Kakaopuu viljad on paksukoorega, 15 – 25 cm pikkused ja 10 cm paksused, kollased või pruunikad. Viljaliha sees on ridadena 20 – 50 pruuni seemet ehk kakaouba .
Kakao on kõrge toiteväärtusega ja aitab ka kaasa seedimisele, vähendab allergiat, hõlbustab hingamist ja ergutab südant. Kakao-oad on suhkruvabad, sisaldedes valku, rasvu, süsivesikuid, kiudaineid, rauda, kaltsiumi, magneesiumi, B-vitamiine, C- ja E-vitamiine.
Kakao saaduste kasutusalad on:
1. Šokolaad
2. Kakaopulber
3. Kakaojoogid
4. Kakaovõi
Kakao jõuab tänapäeval tarbijateni tahkest kakaomassist jahvatatud pulbrina, mis peab sisaldama mitte vähem kui 20% kakaovõid (nt. joogikakaod). Vähendatud rasvasisaldusega kakaopulber peab sisaldama alla 20% kakaovõid.Sellist kakaopulbrit (tavaliselt 12 – 14% kakaovõid) kasutavad pagari –ja kondiitritööstused ning maiustustevabrikud ja teised toiduainete tootjad oma toodete maitsestamiseks ja värvimiseks (kohupiima, pudingute, küpsiste, kookide, jäätise jm. maitse ja värvivarjundite mitmekesistamiseks).
Valmistatakse ka lahustuvaid kakaopulbreid (nii pulbrina kui graanulitena). Kakaojoogi valmistamiseks on see vaja segada kas kuuma või külma piima ja suhkruga ninghästi segada. Müügil on ka selliseid kakaopulbreid, mille koostises lisaks suhkrule ka lõssi-või vadakupulber . Sellisel juhul piisab kakaojoogi valmistamiseks pulbri segamisest veega. Kakao on energiarikas jook tänu rasvadele (kakaovõi)ja süsivesikutele (suhkur). Piimaga kakaojoogis on ka suur valgusisaldus . On avastatud, et kakaol on kaariesevastane toime, seega ei kahjusta kakaojoogid hambaid.
Kakaoseemnete töötlemine:
Kakao-oad praetakse pöörlevates trummlites kindlal temperatuuril, ajavahemikus 10 minutit kuni 2 tundi.
Oad jahutatakse ja purustatakse. Seejärel puistatakse oad tuulamismasinasse, kus ubadelt eemaldatakse koored .
Ebaühtlaseks tükkidekspurunenud tuumad lastakse üle erinevate tihedusega sõelte, sorteeritakse vastavalt suurusele ning kasutatakse kas šokolaadi või kakaopulbri valmistamiseks.
Purustatud tuumad lastakse läbi eriliste valtside. Protsessiga kaasneva kuumuse ja tugeva hõõrumise mõjul sulab ubades leiduv kakaovõi ning tekib šokolaadipasta (53% kakaovõi, 47% tahke kakaomass).
Saadud massi pressitakse 25-tonnise pressjõuga pressi abil, kus eraldub kakaovõi.
10 – 25 % kakovõid jäetakse tahke kakaojäägi hulka, millest hiljem jahvatatakse erineva rasvasisaldusega kakaopulbrit.
Šokolaadi tahvlite ja muude maiustuste saamiseks segatakse šokolaadipasta hulka mitmesuguseid lisaaineid , millest olulisemad ja tavalisemad on kondenspiim ja suhkur.
Lisatakse ka kakaovõid, mis hoiab šokolaadi tavatemperatuuril tahkena.
Šokolaadi valmistamiseks mõõdetakse šokolaadipasta, piim, suhkur ja kakaovõi retseptuurile vastavates kogustes suurtesse nõudesse ning töödeldakse seguriga ühtlaseks,kareda tekstuuriga puruks.
Edasi liigub puru valtsimissüsteemi, mis pressib ja peenestab puru aina peenemaks.
Peenestatud segu suundub suurde tõrde ehk kontši, kus mass sõtkutakse, segatakse ja hõõrutakse vähemalt 2, paremate sortide puhul isegi 6 päeva. See ühtlustab segu lõplikult, lastes haihtuda üleliigsel niiskusel ja mõnedel ebasobivatel happelistel ühenditel ning aitab kaasa šokolaadi maitse väljakujunemisele ja mahenemisele.
Siis läheb mass tempereerimisseadmesse, kui toimub korduv soojendamine ja jahutamine. Tempereerimine annab kakaovõile tagasi tema algse struktuuri, mis on vajalik šokolaadile kauni läike andmiseks ning hõlpsa ja ühtlase sulamise tagamiseks.
Viimaseks sammuks on vormimine ja pakendamine.
Šokolaadi liigid:
Tume šokolaad – tumeda värvusega, lisaks kakaotoodetele sisaldab ka veidi suhkrut. Tumeda šokolaadi kakaosisaldus võib ulatuda isegi kuni 99%. See šokolaaditüüp on tervisele kõige kasulikum ja seda eelkõige kõrge kakaosisalduse tõttu. Šokolaadi värvuse sügavus ja maitse mõrusus sõltub ubademassi ja suhkru omavahelisest suhtest. Müügil on ka erinevate lisanditega tume šokolaad.
Piimašokolaad – osa kakao kuivainest on asendatud piimakomponentidega, mis annavad šokolaadile magusama maitse, heledama värvuse ja ka pehmema struktuuri. Piimašokolaadis on kakaokuivaine üldkogus vähemalt 25% ja
piimakuivainet vähemalt 14%. Piimašokolaad on äärmiselt tundlik kuumuse suhtes. Piimašokolaadi valmistakse ka väga erinevate lisanditega – mandlitega, metspähklitega, küpsisetükkidega jne.
Valge šokolaad – peab sisaldama vähemalt 20% kakaovõid ja vähemalt 14% piimakuivainet. Valge šokolaadi valmistamine ja toorained sarnanevad teiste šokolaadide omaga, kuid on üks oluline erand : selles ei kasutata kakaoubade massi ega – pulbrit . Seega on kakaosaadustest ainsana esindatud kakaovõi. Tänu sellele on valge šokolaad ka teistest magusam ja sobib hästi magustoitude valmistamiseks. Sulatamisel nõuab aga valge šokolaad erilist hoolt, liiga kiire kuumutamise tagajärjel võib muutuda teraliseks või minna suisa kõrbema. Kvaliteetne valge šokolaad peab olema kollakat e. elevandiluuvärvi.
Täidisega šokolaadid – koosneb täidisest ja välimisest osast ehk glasuurist. Glasuur peab moodustama vähemalt 25% toote netokogusest. Täidisteks võivad olla erinevad kreemid jm. täidised.
Kuvertüür e. glasuurimisšokolaad– sisaldab rohkem kakaovõid ning sulab seetõttu ühtlasemalt ja hõlpsamini. Tahkudes jääb kuvertüür kaunilt läikivaks. Kuvertüür on suurepärane justšokolaadikaunistuste tegemisel,šokolaadikihiga katmisel ning nendes magusroogades, kus šokolaad on põhikomponendiks. Sobib hästi kulinaarseks kasutamiseks kodus - nendest saab komme valmistada või teha šokolaadifondüüd. Müügil on neid erinevates variantides: mõrumagusad, poolmagusad, piimašokolaadid, valged šokolaadid.

Kompvekid ja muud maiustused.

Komm ehk kompvek on väike magus suupiste, maiustuste hulgas kõige väiksem (enamasti söödav ühe ampsuga). Kuigi eesti keeles eristatakse ka väikeste maiuspalade mitmesuguseid liike, siis komm on käibel üldnimetusena kõigi nende jaoks (klaaskommid, lutsukommid, šokolaadikommid, kummikommid, köhakommid, iirised, nätsukommid, pulgakommid jne). Kommid on enamasti pakendatud ja võrreldes teiste maiustustega säilivad kaua.
Kompvekkide põhitooraineks on suhkur, mida kasutatakse mitmesugustes kombinatsioonides koos piima, rasvade, puuviljatoodete, munavalge, pähklite, šokolaadi, karamelli , kohvi, vahvlite jt ja teiste toiduainetega.
Liigitakse välispinna töötlemise järgi glasuurimata , glasuuritud ja šokolaadikompvekid.
Olenevalt kompvekimassi korpuse koostisest eristatakse pumati-, piima-, likööri-, konjaki -, pähkli-, kreemi- ja vahustatudkompvekke. Kompvekide hulka kuuluvad ka martsipanist valmistatud vigurtooted ja erirühmana iirisja dražee.
Šokolaadikompvekid – erinevate täidiseliikidega kompvekid, mis on kaetud šokolaadiglasuuriga ( pralinee -, vahvli-, marmeldaadi-, pumatikompvekid, alkoholitäidisega kompvekid, suflee kompvekid, griljaažiga kompvekid).
Piimakompvekid saadakse glükoosisiirupi, suhkru ja piima keetmisel . Nt. Lehmake. Lehmakese komme toodetakse ka erinevate lisanditega (rumm, sigur , päevalilleseemned jm).
Iiris on piimakompvekkide eriliik. Seda valmistatakse iirisemassist, mis kujutab endastkeedetud suhkru, piimakomponentide (piimapulbri, kondenspiima) rasvaine (või, margariini) ja glükoosisiirupi segu, millele on lisatud lõhna- ja maitseaineid. Erinevalt piimakompvekkide massist sisaldab iirisemass rohkem piima ning teda keedetakse tugevamini. Võivad olla ka šokolaadiga kaetud (nt. Dumle).
Karamellkompvekid – põhitoormeks on suhkur ja glükoosisiirup, mis keedetakse, lisatakse aroom-, värv- ja maitseained (täidisega, täidiseta, poolpehme – kurgupastillid, pulgakommid, monpansjee - väike ilma ümbriseta klaaskaramellkompvek).
Batoonikesed – pehmed kommid erinevate lisanditega (kakao, kama, piimapulber jm).
Dražeed – kujutavad endast väikseid ümara või ovaalse kujuga kompvekke, mis koosnevad korpusest ja ümbrisest. Sõltuvalt dražee liigist võivad olla suhkru-, šokolaadi-, nonparellidega jm. kaetud dražeed. Sisuks võivad olla rosinad, pähklid, šokolaad jm.
Kummikommide toorained on sarnased marmelaadiga, kuid agari asemel kasutatakse želatiini. Kummikommid on vetruva ja elastse konsistentsiga, neid ei glasuurita. Müügil on väga erinavate maitsete ja kujudega erksavärvilised kummikommid.
Närimiskompvekid – nn. nätsutavad omadused saadakse želeeruvate ainete (nt. želatiini) abil. Želatiin on loomse päritoluga produkt, mida valmistatakse loomakontidest või kalapõitest ja –soomustest.
Vahukommide põhikoostisosadeks on suhkur, siirup ja vesi. Paksendajatena kasutatakse pektiini ja želatiini. On hästi vahustatud ja seetõttu õhulised ja kerged.
Maiustuste sortimenti kuuluvad ka:
Halvaa - idamaise päritoluga maiustus, mille põhitoorained on pähklid või seemned ja suhkur. Kõige tuntumad sordid on seesami – e. tahhiini-, päevalille-, maapähkli-, sarapuupähkli-, india pähkli- e. nakra- ja mandlihalvaad. Lisatud lisandite järgi eristatakse kakao-, rosina -ja vanillihalvaad. Halvaa on energia- ja valgurikas maiustus, mis sisaldab tänu pähklitele ja seemnetele ka erinevaid vitamiine ning mineraalaineid.
Martsipan - on jahvatatud mandlist, suhkrust või suhkrusiirupist ja munavalgetest keedetud mass. Saadud martsipanimass maitsestatakse ja värvitakse ja kasutatakse kondiitritööstuses. Martsipanis on tavaliselt umbes 30% jahvatatud mandleid ja 70% suhkrut. Kuna martsipanimass on elastsem kui mandlimass, siis sobib see paremini rullimiseks ja vormimiseks. Martsipan on energiarikas maius , sisaldades ohtralt suhkrut ja õli. Tänu mandlitele on martsipanis rohkesti valku, kiudaineid ning küllastamata rasvhappeid .
Marmelaad - želeetaolise konsistentsiga maiustus suhkrust, glükoosisiirupist, püreest ja maitse – ning aroomiainetest. Tarretamiseks kasutatakse agarit, pektiini või želatiini. Agar ja pektiin on taimsed tarrendained. Agarit valmistatakse merevetikatest ja pektiini tsitruseliste (nt sidruni) koore alumisest kihist . Marmelaadi peetakse kasulikuks maiustuseks – agar aitab välja viia organismist kahjulikke aineid, samuti väldib marmelaadi söömine liigsöömist (agar seob vett ja tekitab kiiresti täiskõhutunde), ka on avastatud marmelaadi positiivne mõju südame – ja ajutegevusele.
Šefiir - õunapüreest, suhkrust ja munavalgest (munavalgepulbrist) kohev maiustus. Tarretamiseks lisatakse pektiini. Segu vahustatakse , kuivatatakse ning veeretatakse tuhksuhkrus. Erinevate maitsetega (õun, jõhvikas, maasikas jm) ja värvidega (valge, roosa jm), ka vahvlipuistes ja šokolaadikattega šefiirid.
Närimiskumm - nätsude koostisse kuuluvad kummialus, suhkur, maisisiirup, pehmendid ning lõhna ja maitseained. Suhkruvabades närimiskummides kasutatakse suhkru ja siirupi asemel aspartaami, mannitooli ning sorbitooli. Viimasel aastakümnel on olnud väga polulaarsed ka ksülitooli sisaldavad nätsud. Ksülitool on looduslik magusaine, mida tööstuslikult toodetakse lehtpuudest (peamiselt kasepuidust). Ksülitool pärsib suus olevate bakterite kasvu ning paljunemist. Kummialuse eesmärk on pakkuda närimisrõõmu ning sellel on seetõttu pehme struktuur. Nagu nimigi ütleb on ta aluseks, mis hoiab koos ülejääanud nätsu koostisaineid. Nätsu sisse pandavad lõhnaained saadakse mitmesuguste taimede (nt. piparmünt) hoolika töötlemise teel.
Lagrits - on magusjuure ehk lagritsapõõsa juurest saadav magusaine, mida kasutatakse laialdaselt kulinaarias ja meditsiinis. Lagrits ei sisalda värv- ega säilitusaineid, must värvus on saadud lagritsajuurte keetmisel. Lagritsast toodetakse komme ja batoone. Sortimendis ka suhruvabad ja täidisega lagritsa kommid. Lagrits sisaldab mineraalainest rauda ja kaltsiumi ning annab poole vähem kaloreid kui šokolaad. Kuna lagritsatooted sisaldab vähe suhkrut, lõhub ta ka vähem hambaid. Lagrits on kasulik ka seedimisele ja ainevahetusele.
Magusad tahvlid - välimuselt šokolaade meenutavad tahvlid, kus põhitoormeks on suhkur ja taimerasv . Siia kuuluvad kamatahvel, piimatahvlid jm.
Šerbett - on idamaise päritoluga maius, mida valmistatakse piimast (või kondenspiimast), suhkrust, glükoosisiirupist, margariinist (või taimerasvast) ning lisatakse pähklid või seemned. Müügil erinevate kujudega.

9. Aedviljad, puuviljad, marjad, seened ja pähklid.

9.1 Aedvili.

Aedvili ehk köögivili on üldkeelne nimetus kultuuris kasvavate taimede kohta, mille osi või tervet taime kasutatakse söögiks. Koos puu- ja teraviljadega moodustab köögivili oluluse osa inimese toidusedelist.
Köögiviljad jaotatakse söödava osa järgi:
Sibulköögiviljad – sibul , peasibul, talisibul , murulauk, küüslauk, porrulauk.
Juurviljad – porgand, pastinaak , peet, redis , jaapani redis, kaalikas, naeris , takjas, juurseller , must rõigas, aed- mustjuur , aed-piimjuur.
Kaunviljad – hernes , kikerhernes, suhkruhernes , põlduba, sojauba , aeduba, okra ehk söödav muskushibisk .
Viliköögiviljad – tomat, kurk , kabatšokk, tsukiini, kõrvits, harilik paprika, kibepipar, baklažaan, avokaado ,füüsal.
Lehtköögiviljad – lehtkapsas, peakapsas, hiina kapsas, rooskapsas , spinat, salat , petersell , till , hapuoblikas, sigur, punasigur, salatsigur, põldkännak, salatkress, aedportulak, põld-võõrkapsas ehk rukola .
Varsköögiviljad – rabarber, nuikapsas , lehtpeet, varsseller , apteegitill , bambusevõrsed, spargel .
Mugulköögiviljad – kartul, mugulpäevalill, jamss , maapirn, bataat , maniokk, söödav ubajuur, taro.
Õisikköögiviljad – brokkoli , lillkapsas, artišokk, itaalia hernes.
Peaaegu kõiki köögivilju võib süüa toorelt, kuid kulinaarias on kasutusel hulgaliselt võtteid, kuidas köögivilju kuumtöödelda ning konserveerida. Levinumad võtted on keetmine, aurutamine , hautamine, praadimine, grillimine ja vokkimine.
Kõik köögiviljad sisaldavad vitamiine ja mineraalaineid, vee sisaldus on suur (80 – 95%). Sisaldavad rohkesti vees lahustuvaid ja mittelahustuvaid kiudaineid, neis on vähe rasva ja valgusisaldus on tavaliselt madal. Enamik köögivilju on vähese kalorsusega ega sisalda kolesterooli.

9.2 Puuviljad ja marjad.

Puuviljad ja marjad on ühed iidsemad ja loomulikumad toiduained. Paljud neist kõlbavad süüa kohe pärast taimelt noppimist. Enamik puuvilju sisaladb palju vett, sahhariide (süsivesikuid), vitamiine ja kergesti omastatavaid mineraalaineid.
Puuviljad jagunevad tsitruselisteks ja luuviljalisteks.
Tsitruseliste hulka kuuluvad:
Apelsin – Apelsini sorte on palju ja neid kasutatakse erinevalt. Ühed sobivad söömiseks, teised marmelaadiks ja kolmandad aga mahla jaoks. Sisaldab rohkelt C-vitamiini.
Greip - Helekollased viljad on mahlakad ja maitsvad, ei ole liiga magusad. Vitamiini A on rohkem roosa ja punase viljalihaga kreipides. Veel on kreibis rohkesti vitamiini C, kaaliumi ja foolhapet.
Laim - peab olema tumeroheline, sileda ja nõrgalt läikiva kestaga. Vältige tuhmi kestaga, pehmeid ja liigselt läbikuivanud laime. Pruunid täpid kestal laimi maitset ei riku.
Kumkvaat - on 2,5-5cm pikkune piklik söödava õhukese kestaga vili. Kest on lõhnav ja magus, värvilt kuldkollane kuni tumeoranzh. Meeldivalt hapukas viljaliha on jaotunud 5-6 sektoriks ning sisaldab suhteliselt suuri seemneid
Kvaliteedinõuded: valige vigastusteta, läikiva kestaga viljad. Vältige pehmeid vilju , sest need riknevad kiiresti
Mandariin - mandariine süüakse kõige sagedamini värskelt. Neid sobib lisada puuviljasalatitele, kastmetele, pudingutele, pirukatele, riisisalatile, kanale ja mereandide juurde. Tuntud on mandariinimahl. Eriliseks muudab mandariin jäätise, samuti on mandariin asendamatu tortide kaunistamisel.
Pomerants – ehk mõruapelsin. Väikse apelsinitaolise ereda oranžikas-punase vilja liha on mõrkjashapu ja ei sobi töötlemata söömiseks. Mehhikos lõigatakse viljad pooleks, soolatakse, kaetakse terava tšillipastaga ja tarvitatakse lisandina liha kõrvale.
Sidrun - Sidruneid on palju erinevaid sorte, mõned neist erinevad välimusepoolest, mõned eristad alles vilja pooleks lõikamisel. Mõned on rohelised ja mõned väga kollased. Maitselt hapu, kasutatakse jookide ja toitude maitsestamiseks.
Sweeti - Sweetie on greibi- ja pomelopuu ristamisel saadud vili. Tema viljaliha on sarnane greipfruudile, kuid on magusam. Ta on küpsena kuldkollane ja tuntud oma väga selge ja magus maitse poolest, millest tuleb ka nimi Sweetie (magusake). Suurepärane B1 vitamiini allikas, mis abistab keha süsivesikutest energiat saada.
Luuviljaliste hulka kuuluvad:
Aprikoos - Aprikoosi viljaliha on väga õrn ega talu hästi transporti. Seetõttu koristatakse nad pooltoorelt ja lastakse sihtkohas järelvalmida. Parima maitse ja aroomiga vilju saab nautida nende kasvukohas, kus viljad on valminud looduslikes tingimustes. Maitse on mahlakas ja hapukas.
Dattel - Datlipuu vili on mari, mis on väga maitsev, toitev ja suhkrurohke (kuni 70%) sisaldades lisaks veel valke ja kaltsiumi.
Kirss - Kirss on mustjaspunane ja punase mahlaga, mari on reeglina väiksem ja kõvem, kui murelil.
Ploom - Ploomid neutraliseerivad suurepäraselt neid organismile kahjulikke ja väga agressiivseid aineosi, mis kiirendavad vananemist , soodustavad südame- veresoonkonna haiguste ja vähi teket. Lisaks leidub ploomides ka mitmeid teisi kasulikke aineid: rauda, kaltsiumi, fosforit, magneesiumi ja mangaani. Tõeliselt imeväärne on ploomi toime soolestikule, väljutades aktiivselt organismist ainevahetuse jääkaineid ja toksiine soodustab ta seedetrakti ja maksa tegevust, mõjub hästi närvisüsteemile, aitab võidelda väsimusega.
Mango - Mango vilju on mitmesuguse kuju, suuruse ja värviga – kollasest ja rohelisest kuni oranži ja punaseni välja; värv sõltub enamasti vilja küpsusest.
Isegi ainult üksainus mango täidab täiskasvanu päevase C-vitamiini- ja beetakarotiinivajaduse peaaegu kolmekordselt. Beetakarotiin on oksüdant, mis aitab võidelda vähiga. Peale selle sisaldavad mangod niisuguseid elutähtsaid mineraale, nagu raud, kaltsium, magneesium, fosfor, tsink ja kaalium.
Nektariin - Nektariin on siledakoorelise viljaga virsikusort, enamasti virsikust väiksem. Viljaliha on kollane ja mahlane, maitselt aromaatne ja magus. Küps nektariin on pehme ning viljaliha eraldub seemne küljest kergelt.
Virsik - Virsik on väga hinnatud puuvili nii kauni välimuse kui mahlase viljaliha meeldiva maitse tõttu.
Õun - Seemneviljalised puuviljad, mis värskelt kaubastatevatena jagunevad ekstraklsssi, I,II,III klassi. Sisaldavad suhkrut, orgaanilisi happeid, parkaineid , pektiini, mineraalaineid ja C-vitamiini.
Marjad - on üheks puuviljade rühmaks, siia kuukuvad viinamari, maasikas, vaarikas, jõhvikas, sõstar, karusmari ja teised marjad, millel kõikidel on seemned kas mahlaka viljaliha sisse peidetud või asuvad väikestes õnarustes viljaliha pinnal.

9.2 Seened.

Seeneriiki eristatakse taimeriigist ja loomariigist. Suur erinevus on näiteks selles, et seentel koosneb rakukest kitiinist, taimedel tselluloosist, loomadel aga rakukest puudub.
Seentel on metsasaaduste seas hinnatav koht. Seente toiteväärtus ei ole eriti kõrge, kuid midagi maksab ka see vaheldus , millega seened meie igapäevast menüüd täiendavad. Seentest saab valmistada mitmeid erinevaid sööke: neid võib marineerida, kastmeks valmistada, seenesupidki on väga maitsvad, riisikaid ka hapendatakse jne. Tavalisemad söögiseened Eestis on kukeseened, pilvikud, erinevad puravikulised ja riisikad.

9.3 Pähklid.

Pähklid on tõenäoliselt ühed esimesed ja vanemad loodusannid, mida inimene hakkas toiduks tarvitama. Organismile vajalike toitainete sisaldus pähklites on sedavõrd unikaalne , et taimses maailmas praktiliselt võrdväärseid ei ole.
Pähkli sordid:
India pähkel - India pähkel on neerukujuline vili ja oma ehituse tõttu raskesti transporditav, sest puhastatuna murdub väga kergesti. India pähkli kodumaa, nagu nimigi ütleb, on India. Vitamiinidest sisaldab ta kõige enam A- ja B-grupi vitamiine ja mineraalainetest tsinki, mis parandavad lihastoonust. Seetõttu sobivad india pähklid vahepalaks raske füüsilise koormusega inimestele, sest nendes sisalduv süsivesikute hulk on kõrge.
Kastan - Kastani viljaliha on kreemjas valge ja kaetud tihedalt katva paberitaolise nahaga, mida katab omakorda pruun, veidi elastne kest.
Head kastanid on rasked, läikivad ja sitked, halvad kastanid on kerged.
Kookospähkel - Kookospähkli õõnsust täidab veetaoline vedelik, mida rahvasuus kookospiimaks kutsutakse. Päris kookospiima tehakse kookospähki toitekihist, see parandab seedimist ja kosutab energiavaeguse korral.
Ühe kookospähkli sees olev toitekiht sisaldab 25 grammi küllastamata rasvhappeid, A- ja B-grupi vitamiine ja seedimist soodustavaid fermente. Pähkli kuivatatud sisu kasutatakse riivitult kondiitri - ja kosmeetikatööstuses, see on tooraineks kookosõli ja -või saamisel. Riivitud kookoshelvestega võib kaunistada kooke ja lisada neid šokolaadile. Supilusikatäis kookoshelbeid päevas on võrreldav lusikatäie mee toiteväärtusega. Kookospähkli väärtust toiduainena tõstabki tema küllastamata rasvhapete rohke sisaldus, mistõttu kookoseõli tarvitamine toiduks parandab seedimist ja pärsib halbade bakterite paljunemist seedetraktis. Seega võib õigustatult pidada kookospähklit pähklite kuningaks.
Kreeka pähkel - Kreeka pähkel on iseäranis kõrge toiteväärtusega, mis tuleneb suurest mineraalainete (kaalium, kaltsium) ja küllastumata rasvhapete sisaldusest. Seega on kreeka pähklitel ka kolesteroolitaset alandav ja südant säästev toime. Eriliseks teeb selle pähkli suur E vitamiini sisaldus. E vitamiin võitleb aktiivselt vananemise vastu - noorendab immuunsüsteemi. Nagu paljud pähklid, tagab kreeka pähklite söömine normaalse seedetrakti talitluse.
Maapähkel - Maapähkel on tegelikult kaunvili , mis valmib mullas ja sarnaneb välimuselt oaga. Maapähklid sisaldavad rohkesti kaltsiumi, magneesiumi ja rauda, parandades vereloomet, osalevad neis sisalduvad ained punavereliblede moodustumisel. Maapähklites leiduvad eeterlikud õlid parandavad seedimist.
Maapähkleid süüakse toorelt või röstitult, neist valmistatakse õli, margariini, halvaad, maapähklivõid ja neid lisatakse muidugi ka kondiitritoodetele.
Maapähklivõi on üks USA armastatumaid ja tavalisemaid toiduaineid, mida pidevalt tarvitab kuni 75% elanikkonnast.
Makadaamia pähkel - Makadaamia pähklitel on pähklitest kõrgeim küllastumata rasvhapete sisaldus, lähenedes oliivõli omale. Küllastumata rasvhapped vähendavad vere kolesterooli taset.
Mandel - Toiduks tarbitakse ainult magusaid mandleid, mitte aga mõrusid, sest nende eeterlikud õlid on mürgised. Mõrusid mandleid kasutatakse meditsiinitööstuses välispidiste ravimite koostises. Mandlid kuuluvad martsipani koostisse ja neil on oluline koht maiustuste- ja kondiitritööstuses. Mandlid sisaldavad rohkesti D- ja K-grupi vitamiine. Osaledes luustiku ja liigeste tugevdamises, on need komponendid vajalikud liigesehaigetele inimestele ja kasvueas lastele. Mandlid on silmapaistvad kaltsiumi, kaaliumi ja raua sisalduse poolest, mistõttu on neil oluline roll vereloome moodustamisel. Vitamiinidest on suur osatähtsus ka E-vitamiinil, mis tugevdab immuunsüsteemi.
Parapähkel ehk Brasiilia pähkel - Kasvab Lõuna-Ameerika Amazonase madaliku metsades. Hiigelviljad läbimõõduga 10-25 cm kaaluvad pool kuni kaks kilo, nende valmimiseks kulub üle aasta. Kui olla botaaniliselt täpne, siis tegu polegi ehtsate pähklitega: parapähklid on hoopis seemned. Nimelt peitub kogukas kõvakestalises viljas tihedalt kokkupakituna 12-25 segmenditaolist seemet. Neid seemneid tuntakse maailmas paljude nimetuste all: Brasiilia pähklid, parapähklid, Brasiilia kastanid, parakastanid, võipähklid jne. Nii kujult kui ka paigutuselt meenutavad nad kõige rohkem apelsiniviile. Brasiilia pähkel on viljade unikaalsele koostisele üks hinnatumaid pähklipuid kogu maailmas. Parapähkli tuumad sisaldavad lisaks õlile proteiine millest väärtuslikemad on seleenproteiin, metioniin jt. Seleeniproteiine peetakse looduslikeks antioksüdantideks - raku vananemist pidurdavateks aineteks. 100 g parapähkleid sisaldab ligi 1500 mikrogrammi seleeni . Inimene vajab päevas 300-350 mikrogrammi seleeni, seega piisab tema seleenivajaduse katmiseks ühest parapähklist päevas.
Pekaanipähkel - Pekaanipähklil on kõrge tsingi ja B1 vitamiini sisaldus. Tsink on vajalik näiteks luude moodustumiseks ja lihaste töö juhtimiseks. Vitamiini B1, mida nimetatakse ka tiamiiniks kasutab meie keha süsivesikute lõhustumiseks ja sellega seoses ka närvirakkude normaalseks talitluseks, sest närvikoe energiavajadus kaetakse põhiliselt veresuhkru lõhustumise arvel. B1 vitamiin mängib olulist ajutegevuse ja mälu talitluses.
Pistaatsiapähkel - Pistaatsiapähekel on india pähkli sugulane ja kasvab peamiselt Vahemere maades. Sisaldab rohkelt valku ja kroomi, mis parandavad liigeste ehitust ja osalevad seedemahlade talituses. Pistaatsiapähklite eeterlike õlide toiteväärtus sarnaneb oliiviõli toiteväärtusega. Pistaatsiapähklite söömine alandab kolesterooli taset ja aitab ära hoida südamehaigusi.
Sarapuupähkel - Sarapuupähklid on valgu- ja kiudainete rikkad. Olles kergesti seeditavad, tagavad need normaalse mao limaskesta talituse ja sisaldavad rohkesti seedimist parandavaid ensüüme. Samuti sisaldavad B- ja E-grupi vitamiine. Sarapuupähkleid süüakse paljalt ning kasutatakse laialdaselt kondiitriäris, näiteks kompvekkide, halvaa, pralinee ja sarapuupähklivõi valmistamiseks.
Pähklisöömise nippe
1. Ostes poest pähkleid, võiksid neid kergelt röstida (välja arvatud Kreeka pähklid, mis lähevad röstides kibedaks). Röstimine hävitab mikroobid ja parandab maitset, metsa- ja maapähklitel aitab ka vabaneda pruunist kattekihist.
2. Röstimise järel peenesta pähklid ja säilita neid tumedas kindlalt suletud purgis.
3. Ostes kontrolli kindlasti pähklite realiseerimisaega ja ära osta purunenud pähkleid.
Suure õlisisaldusega pähklid rääsuvad valede hoiutingimuste juures kergesti. Lahtiseid pähkleid ostes kontrolli nende lõhna ja välimuse järgi hallituse olemasolu.
4. Ära osta soolatud pähkleid ja mandleid, enamasti on soolasisaldus liiga suur. Soovi korral õnnestub soolaga hõõrumine ka kodusel teel.
5. Ära rösti eelnevalt pähkleid ja mandleid, kui kasutad neid puistena küpsetistel, kus nad pruunistuvad niigi.
6. Peenestatud või hakitud pähkleid lisa köögivilja- ja liharoogadele, kus paremad on pistaatsia-, India, para- ja muskaatpähkel. Kalatoitudele sobivad rohkem kookos- ja pistaatsiapähklid ning mandlid. Pasteetidele ja lihavõietele sobivad peenestatult muskaatpähkel, Kreeka ja India pähkel. Küpsetistesse sobivad rohkem maa-, sarapuu-, para- ja Kreeka pähklid, samuti mandlid ( http://www.toidutare.ee/aabits.php?id=18812 ).

10. Eksootilised viljad ja maitsetaimed.

10.1 Eksootilise viljad.

Ananass - Värske ananass on ohtralt täidetud C-vitamiiniga. Samas peaks meeles pidama, et konservides ja mahlades kaotab puuvili vitamiinidest suure osa, seetõttu on C-vitamiini enamasti mahladesse lisatud. Ananass aitab kaasa vere hüübimisele haava ravimise käigus, puuviljas leiduv bromelaiin kergendab seedimist. Mahlakas puuvili aitab mangaani mõjul isegi luid tugevdada. Tegu on mineraaliga, mida keha vajab luude ja kudede kasvamiseks. Ananass aitab noorte inimeste luudel paremini kasvada ning vanadel neid tugevdada, selles sisalduv bromelaiin aga aitab leevendada kurgu kähedust.
Avokaado - Avokaado on loorbeliste sugukonda kuuluv viljapuu. Pirnjad viljad on õlirohked (kuni 30%), peaaegu suhkruta, vitamiinirikkad. Praegu kasvatatakse avokaadot kõikjal. Botaaniliselt on ta mari, mis võib kasvada 100 g kuni 2 kg-ni. Viljaliha on roheline, kivi keskel. Sisaldab peale taimse rasva ohtrasti valku, B rühma vitamiine, fosforit, kaltsiumi ja rauda.
Banaan - Banaan on maailma suurim rohttaim , mis kasvab 6-8m kõrguseks. Botaaniliselt on banaanid seemneteta marjad, mis kumerduvad selle tõttu, et nad kasvu algul allapoole arenevad, hiljem aga vastavate hormoonide mõjul ülespoole keerduvad. Banaani perekonnas on umbes 60 erinevat liiki, sorte tuntakse kuni 400. Kõige olulisemaks ekspordiartikliks on tarbijaskonna hulgas levinud dessert- ehk puuviljabanaanid. Tavaliselt ei märgistata müügile saadetavaid banaane aga mitte sordinimedega ega ka eksportiva riigi nimetusega, vaid suurte rahvusvaheliste kontsernide tähistusega ( Chiquita , Bonita, Delmonte, Dole, Cobana jne)
Granaatõun - Viljade pehme osa sisaldab kuni 14% suhkruid, kuni 9% õun- ja sidrunhapet, C-vitamiini, pektiinaineid, parkaineid, tärklist, fütontsiide, bioflavonoide jm. Rohkelt C-vitamiini on koores – 100 grammis 193 mg. Hulgaliselt on raviaineid ka lehtedes ja juurtes, samuti õites. Seemnetes leidub veel naissuguhormoonile östrogeenile analoogse toimega ühendit.Seega on seos viljatuse raviga granaatõunal tõesti olemas. Eriti suure väärtusega on mahl, milles on palju nii suhkruid (glükoosi, fruktoosi, sahharoosi), orgaanilisi happeid kui ka parkaineid. Raviks on seda kasutatud juba aastatuhandeid.
Guajaav - Õhukese, helerohelise koorega muna või pirni meenutava kujuga, mis küpsedes muutuvad helekollaseks. Viljaliha värv varieerub valgest kuni tumeroosani. Seemned on söödavad. Vili on iseloomuliku hapukas-magusa lõhnaga. Maitseb nagu segu pirnist , viigimarjast, karusmarjast ja maasikast. Sisaldab A, B ning C vitamiine (kuulub enim C vitamiini sisaldavate viljade hulka, valminud viljades isegi ligi 900 mg%), rauda, kaltsiumit, fosforit.
Hurmaa - Hurmaal on mitu sünonüümi, mis viitavad ühtlasi tema päritolule (Jaapan, Lõuna-Korea, Hiina). Hurmaa vili on botaaniliselt mari, mis kasvab kõrgetel põõsastel või 3-15 m kõrgustel puudel. Viljad valmivad hilissügisel. Vilja läbimõõt on 6-8 cm, kujult ja suuruselt siledakoorelist ümmargust õuna meenutav . Keskmine kaal 100-400g. Õhukese, sileda ja läikiva koore värvus varieerub kollasest sügavpunaseni. Poolvalminult on viljaliha rohke tanniinisisalduse tõttu mõrkjas ja kõva. Valminud viljad muutuvad pehmeks , mahlakaks ja magusaks . Maitse on tomati ja aprikoosi vahepealne, millele lisandub kerge vanilje lõhn.
Tähtvili - Karambooli ehk tähtvilja väikesed kurgitaolised, kantide ja sügavate vagudega viljad kasvavad madalatel puudel või põõsastel. 6-12 cm pikkuse vilja ristlõige on viieharulise tähe kujuline. Maitselt meenutab magushaput meeldiva lõhnaga karusmarja või küdooniat. Viljad on täisküpsed, kui merevaiguvärviline sisu helendab läbi koore. Kasutatakse eeskätt värskelt.
Viigimari - Viljaliha on pehme ja roosakas, sisaldab palju söödavaid seemneid. Maitse on magushapu, kusjuures kuivatatud mari on magusam kui värske. Värske vili sisaldab 1 g kiudaineid, kuivatatud aga topelt . Sisaldab lisaks kaltsiumit, Vitamiine A, B ja C ning kuni 83% suhkruid. Mineraalainetest leidub eelkõige kaltsiumi-, kaaliumi, magneesiumi-, fosfori- ja rauasooli, s.t vereloomeks tähtsaid elemente. Tuntud seedimist soodustava toime poolest.

10.2 Maitsetaimed.

Maitsetaimi oskuslikult kasutades võib kõige tavalisematest toiduainetest valmistada suurepäraseid ja seejuures uudse maitsega toite. Kindlaid ettekirjutusi ja reegleid maitsetaimede kasutamiseks pole, sest eelistused võivad olla vägagi erinevad.
Maitsetaimedeks on: apteegitill ehk fenkol , basiilikm estragon , ingver , koriander , murulauk, münt, petersell, pune ehk oregano , till, tüümian jt.

11. Liha ja lihatooted

11.1 Liha.

Liha on iga korraliku kõhutäie aluseks, sest selles on esindatud kõik jõu ja energia saamiseks vajalikud ained. Liha on kõrge toiteväärtusega, millest saab täisväärtuslikku valku, mineraalaineid, vitamiine, rasva. Lihast omastab inimese organism rauda paremini kui teistest toiduainetest.
Toiduks kasutatakse mitmete loomade ja lindude liha.
Loomad jagunevad:
Koduloomad – veised, vasikad , sead, lambad , küülikud.
Ulukid – põdrad, metskitsed, metssead, jänesed, karud.
Rümp on tapetud looma töödeldud kere ( lihakeha ). Rümbad jaotatakse loomade suuruse järgi. Näiteks suured loomad on veised, põdrad, väikesed aga vasikad, lambad, sead, küülikud. Tükeldatud liha müüakse värskelt, jahutatult või külmutatult.
Liha eeltöötlemine sõltub selle eelnevast säilitamisest ja tükeldamisest, looma liigist ja soovitavast lõpptulemusest.
Külmutatud liha sulatamine – peab toimuma aeglaselt, et lihamahl jõuaks lihasse tagasi minna. Tuleks sulatada nii suurte tükkidena, kui võimalik. Sulanud liha tuleks veel hoida 24 tundi 2* C juures, et lõikamisel lihamahl välja ei nõrguks
Soolaliha tuleb enne kuumtöötlemist leotada jooksva vee all või vahetatavas vees.

11.2 Lihasaadused on eelnevalt töödeldud liha.

Jagatakse:
Vorstitooted - valmistatud ühe või mitme erineva liha segust
Rulaadid – vasardatud ja täidetud reie- või seljatükist rullikeeratud lihatoode
Singid - loomaliha kintsutükist suitsutatud lihatoode
Pasteedid - peenestatud maksast või lihast valmistatud lihatoode
Konservid - konserveeritud lihaga koos teiste toiduainega
Pooltooted – frikadellid, pelmeenid, pihvid
Lisaks tükeldatud lihale müüakse ka hakkliha, mille saamiseks liha peenestatakse masinas ühtlaseks massiks. Hakkliha valmistatakse ühe või mitme lihaliigi segust:
Sea-, veise-, vasika-, lamba-, uluki- ja linnulihast, segatud näiteks sea- ja veisehakkliha segu.
Siseelundid , kondid ja muu ( rups )
Eestis on rupskeid läbi aegade üsna sagedasti toiduks kasutatud. Paljuski sõltub see rahvusest ja toitumusharjumustest, aga ka nende toiteväärtusest ja maitseomadustest.
Toiteväärtuse ja kasutusala järgi võib jaotada rupse:
Kõrgema toiteväärtusega: keel, maks, süda, neerud, veri , sea kõrvad, pead ja jalad, sabad jne
Madalama toiteväärtusega: kopsud, magu . Enamik kasutatakse loomade toiduks (näit. veise, ka vasika ja lamba jalad ja pea ilma keeleta)
Liha tükeldamine erinevate toitude tarbeks
Jagatakse:
Suuretükilised ( seapraad , rulaad, pikitud liha)
Väikesetükilised (guljašš, böfstroogonov, raguu )
Portsjonitükid (šnitsel, liharull, antrekoot ).

12. Kala ja kalatooted.

Maailmas tarvitatakse toiduks väga palju kala. Vanasti püüti merest peamiselt räime ja kilu , nüüdseks on kalade valik palju suurem.
Kala on väärtuslik toiduaine, mille liha on õrn ja kiiresti seeditav , sisaldades palju vajalikke toitaineid, seal hulgas ka väga olulist Omega – rasvhapet. Kala sisaldab ka seleeni, mis kaitseb inimorganismi vähirakkude arengu eest.
Söögiks kasutatakse merekalu ( heeringas , tursk, räim, lest , makrell ehk skumbria, meriahven, lõhe) ja mageveekalu (angerjas, haug , forell, koha, ahven, rääbis, särg, lõhe).
Kalad liigitatakse töötlemisviisi järgi: eluskala, jahtunud kala, jahutatud kala, külmutatud kala, soolatud kala,erioolamine,vürtsisoolamine, suitsuatud kala, vinutatud kala, kuivatatud kala ja balõkk.
Kalast kulinaaria tooted on pooltooted, mis on läbi teinud kulinaarse kuumtöötlemise (kalakotletid, kalatükid naturaalselt ja praetult, kalafilee) ja kulinaarsedtooted, mis on läbi teinud nii külm- kui ka kuumtöötluse ( praetud kala, kalakotletid, kala tarretises, kala marinaadis).

13. Toidurasvad ja geneetiliselt muundatud toit (GMO).

13.1 Geneetiliselt muundatud organism.

Geneetiliselt muundatud toit ehk GM-toit on toit või toiduaine, mille valmistamisel on kasutatud geneetiliselt muundatud organisme. Taimede geneetilist muundamist kasutatakse saagikuse parandamiseks, toiteväärtuse suurendamiseks, taimede vastupidavamaks muutmiseks kahjurite, põua, liigniiskuse ja teiste keskkonnategurite suhtes. Geneetiliselt muundatud taimi kasvatatakse 1990. aastatest.
Tavaliselt on geenmuundatud organismide loomise puhul tegu genoomiosa kunstliku ülekandmisega ühelt liigilt teisele. Nii saadud organisme nimetatakse transgeenseteks organismideks.
Roheline ideoloogia on GMOde toomise ja kasutamise vastu, sest nende kasvatamisega hävitatakse bioloogilist mitmekesisust: GMO-põllud on nii geneetilise kui ka liigilise mitmekesisuse seisukohalt maailma kõige vaesemad agroökosüsteemid (majandustegevus taimse või loomse toodangu saamise huvides). GMOsid sisaldavad tooted peavad olema EL-s märgistatud. Lubatud on toode märgistamata jätta, kui on tegu juhusliku ja tehniliselt vältimatu GMO-de sisaldusega kuni 0,9%.
Eestis on geneetiliselt muundatud organismide kasutamise reguleerimine jagatud kolme ministeeriumi vahel:
Keskkonnaministeerium - vastutab geneetiliselt muundatud organismide keskkonda viimise ning geneetiliselt muundatud organisme sisaldavate või nendest koosnevate toodete turustamise lubade väljastamise eest,
Põllumajandusministeerium - vastutab uuendtoidu (sh geneetiliselt muundatud toidu) käitlemise ja turustamise lubade eest, seemnete ja taimse paljundusmaterjali, väetise, sööda kasutamise lubade väljastamise eest ning loomkatsete läbiviimise lubade väljastamise eest,
Sotsiaalministeerium - vastutab geneetiliselt muundatud mikroorganismide suletud keskkonnas kasutamise lubade väljastamise eest.
Artikkel Terviselehest: Oht inimese tervisele ja keskkonnale
Viimasel ajal on paljud organisatsioonid ning teadlaste ühendused välja astunud GM toidu vastu. Avalikus kirjas maailma kõigi riikide valitsustele kutsuvad 310 teadlast 36 riigist üles peatama GM toidu kasutamist. Selles pöördumises on selgitatud, et GM toit teenib ainult biotehnoloogia korporatsioonide huve ja on inimestele kahjulik. Suurem osa praegu kasvatatavaid GM põllukultuure on tehtud vastupidavaks herbitsiididele, mida toodavad samad korporatsioonid, kes on taimed geneetiliselt modifitseerinud. Teise iseloomulikuma GM taimede rühma puhul on Bt-toksiini geeni lisamisega muudetud nende taimed putukatele mürgiseks eesmärgiga tappa taimekahjureid. Sellega on loodetud saavutada nende põllukultuuride suuremat saagikust. 1999.a uurisid USA ülikoolid 8200 põldu, kus kasvatati GM herbitsiidile vastupidavat sojauba. Selgus, et nende saak oli 6,7 % väiksem ning neid töödeldi 2 kuni 5 korda suurema herbitsiidide kogusega kui geneetiliselt modifitseerimata sojasorte.
Biotehnoloogia korporatsioonid, kes on huvitatud GM põllukultuuride kasutamisele võtmisest, on väitnud, et see aitab lahendada näljaprobleemi maailmas. See väide võib eksitada neid, kes pole teadlikud toiduainete ressursside olukorrast ja nälja põhjustest maailmas. ÜRO Toiduprogrammi andmetel on praegune toidutootmine 1,5 korda suurem, kui on vaja, et toita ära maailma rahvastik. Viimase 40 aasta jooksul on maailma elanike arv kasvanud 90 % võrra. Samal ajal on toidu tootmine ühe inimese kohta kasvanud 25 %. Vaatamata sellele nälgib üks miljard maailma elanikkonnast. Põhjused on sotsiaalsed, aga mitte toidunappus ( http://www.terviseleht.ee/200030/30_toit.php3 ).

13.2 Toidurasvad.

Toidurasvad on inimorganismile kontsentreeritud energiaallikaks. 1g rasva annab ligikaudu 9 kcal energiat. Toidurasvad, ka kolesterool, on olulisteks ehitusaineteks rakus. Organite ümber moodustuv rasvakiht kaitseb organeid põrutuste eest. Toidurasvad varustavad inimorganismi rasvlahustuvate vitamiinidega, samuti on vajalikud nende imendumiseks ja transpordiks organismis. Toidurasvad on ka asendamatute rasvhapete allikaks.
Toidurasvad ehk lipiidid koosnevad rasvhapetest ja nad sisaldavad kolme tüüpi rasvhappeid:
Küllastunud rasvhapped – on ülekaalus loomsetes rasvades, näiteks seapekis ja võis. Loomsed rasvhapped on tavaliselt tahked.
Monoküllastumata rasvhapped
Poluküllastumata rasvhapped – kaks viimast on aga ülekaalus enamikes teimsetes rasvades, näiteks rapsiõlis. Kaht poluküllastumata rasvhapet ( linool - ja linoleenhapet) ei ole inimorganism võimeline iseseisvalt tootma, seega peab saama neid toiduga.
Hüdrogeenimine ehk tahkestamine võimaldab saada vedelast taimeõlist sobiva konsistentsi ja muude omadustega hästi säiliva tahke rasva. Sellised rasvad võivad sisaldada kuni 40 % trans-rasvhappeid. Trans-rasvhapped on füsioloogilise toime poolest lähedased küllastunud rasvhapetele.
Oliivõlid jagunevad kaheks: rafineeritud ja töötlemata ( virgin ) õlideks.
Rafineeritud õli on helekollane, peaaegu maitseta ja lõhnata, sobib nii salatisse kui praadimiseks .
Töötlemata õlid on roheka või kollaka värvusega, sobib salati õliks ja külmtoitude valmistamiseks. Neid nimetatakse ka külmpressitud oliiviõlideks, Virgin ja Extra Virgin. Ei sobi praadimiseks!
Töötlemisviisi järgi jaotatakse:
Rafineerimata – mehhaaniliselt puhastatud (filtreeritud või setitatud). Säilitab kõik loomulikud omadused, toorainele iseloomulik maitse ja aroom.
Rafineeritud – mehhaaniliselt ja keemiliselt töödeldud, ei teki sadestust.
Rafineeritud ja desodoreeritud – värvituks muudetud ja lõhnast vabastatud. Turustatakse taimeõli nime all.
Rapsiõli pressitakse rapsi seemnetest külmpressimise, kuumpressimise või ekstraheerimise meetodil. Rapsiõlis on suhteliselt vähe küllastatud rasvhappeid ning rohkem küllastamata rasvhappeid, olulise osa moodustavad linool- ja linoleenhape .
Päevalilleõli saadakse päevalilleseemnetest. Võib olla rafineerimata, rafineeritud ja rafineeritud – desodoreeritud. Võib tulla müügile ka maitseõlidena. Kasutatakse toidu valmistamiseks, margariini- konservi-, pagari- ja kondiitritööstuses.
Maitseõlid - Tavaliselt kasutataksegi maitseõlide tegemiseks maheda maitsega baasõlisid (light oliivõli või maapähkliõli), mitte niivõrd sarapuupähkliõli, sest see on hästi tugeva maitsega. Baasõli võtab maitse kiiresti külge, aga see maitse muutub pidevalt kuni selle ajani, mil maitsetaimed on kogu oma maitse õlile ära andnud. Siis on ka õli stabiilse maitse saavutanud. Tavaliselt lisatakse vaid üks maitsetaim .
Margariini valmistatakse tahketest ja/või vedelatest taimsetest ja/või loomsetest rasvadest. Piimarasva maksimaalne lubatud sisaldus margariinison 3%.
Margariinid jagunevad kolme rühma:
Margariin – 80 -90 % rasva.
Kolmveerandrasvane margariin – 60 – 62 % rasva.
Poolrasvane margariin – 39 – 41 % rasva.
Praadimiseks sobivate margariinide rasvasisaldus peaks olema vähemalt 89 %.
Võid valmistatakse kas rõõsast või hapukoorestm sisaldades 80 – 90 % rasva.

14 . Eritoidud

Eritoidu all mõistetekse sellist toitu, mis on mõeldud tavapärastes erinevate toitumisvajadustega inimestele ning mis on seetõttu valmistatud eritehnoloogiat kasutades või millel on tavatoidust erinev koosits.
Eritoidud on imiku- ja väikelapsetoit, gluteenivaba toit, laktoosivaba toit, sportlaste toit, kehakaalu alandamiseks ettenähtud vähendatud energiasisaldusega toit, meditsiinilistel näidustustel kasutamiseks ettenähtud toit.
Eritoit peab olema nõuetekohane, selgelt eristatav tavatoidust ja kasutatav deklareeritud eesmärgil. Eritoidu märgistusel (nagu ka muu toidu märgistusel) ei tohi olla väiteid, et eritoit on võimeline ravima, ennetama või leevendama mõnda haigust või haigusseisundit. Sellekohast teavet on lubatud aga anda meditsiinitöötajatele, farmatseutidele või toitumisspetsialistidele.
Eritoit on mõeldud:
Suhkruhaigetele, laktoosi mittetalujatele, allergikutele, figuurisõpradele, taimetoitlastele, tsöliaakiahaigetele ja fenüülketonuurikutele.
Uuendtoid - Uuendtoit on toit, mida ei ole enne 1997. aastat ulatuslikult Euroopa Liidus tarbitud. Uuendtoiduks võivad olla nii uuendusliku tehnoloogia abil toodetud toiduained, mille struktuur või toitaineline koostis on seetõttu muutunud, kui ka näiteks varem mitte toiduna kasutusel olnud taimed, seened või mikroorganismid .
Toidulisandid - toidulisand on toit, mille kasutamise eesmärk on tavatoitu täiendada ning mis on inimesele toitainete või muude toitainelise või füsioloogilise toimega ainete kontsentreeritud allikaks.
Funktsionaalne toit - Funktsionaalne toit on mõeldud inimeste tervise hoidmiseks ja seeläbi heaolu suurendamiseks. Funktsionaalne selline toit, mille puhul on üheselt tõestatud, et lisaks toitelistele põhifunktsioonidele on tal mingit füsioloogilist funktsiooni parandav toime ja/või mingi haiguse riski vähendav toime. Haiguste ravimine funktsionaalse toidu mõiste alla ei käi. Funktsionaalseks saab tavaline toit siis, kui sinna on lisatud teatud tervistavaid komponente. Näiteks niigi väärtuslikest piimatoodetest teeb funktsionaalse toidu probiootikumide lisamine. Probiootilised bakterid soodustavad seedimist, taastavad antibiootikumikuuri järel seedekulgla normaalse mikrofloora , vähendavad nii kõhulahtisuse kui kõhukinnisuse riski, langetavad vere kolesteroolisisaldust ning teevad muudki head.
Lastetoit - Lastetoitude alla kuuluvad imiku (kuni kaheteist kuu vanune laps) toit ja väikelapse (ühe kuni kolme aasta vanune laps) toit.
Imikutoit jaguneb:
Imiku piimasegu - on ette nähtud imikule toiduks esimestel elukuudel ning rahuldab täielikult selles vanuses imiku toitumisvajadused kuni sobiva lisatoidu kasutusele võtmiseni
Imiku jätkupiimasegu - on ette nähtud imikule alates lisatoidu kasutusele võtmisest ja on imikule mitmekülgsemaks muutuvas toiduvalikus peamiseks vedelikuallikaks.
Toodete säilivus tagatakse pastöriseerimise ja kuumsteriliseerimisega.Säilitusainete kasutamine on keelatud.

15. Konserveeritud, sügavkülmutatud ja kuivatatud tooted. Toidukontsendraadid.

15.1 Konsenveerimine.

Konsenveerimine on toiduainete säilitamise meetod, mille all mõeldakse toiduainete selliseid töötlemisviise, mis pikendavad nende säilimis aega. Konsenveerimine kahjustab kõige vähem loomulikke omadusi või isegi parandab neid.
Erinevateks konsenveerimise viisideks on sterilisserimine, pastöriseerimine, külmutamine, hapendamine ja marineerimine, soolamine , kuivatamine, suitsutamine .
Kuivatamine - on toiduainete lihtsamaid ja vanimaid säilitusviise, mis põhineb veesisalduse vähendamisel. Vee kõrvaldamine toiduainest pidurdab mikroobide elutegevust ja aeglustab biokeemiliste protsesside kulgemist .
Lihtkuivatamine - kuivatamine võib toimuda erinevatel temperatuuridel. Liiga jahedas kuivatamisel on vee aurumine väga aeglane ja toiduained võivad lõpuks hallitama minna. Liigne kuumus põhjustab küpsemist või kõrbemist. Loomulikus soojuses kuivatamiseks on vajalik püsivalt kõrge õhutemperatuur ja otsese päikesekiirguse eest varjatud koht ( ultraviolettkiirgus lagundab vitamiine ja kutsub esile rasvade rääsumist). Kuivatamine võib toimuda ka küttekehade soojuses (40...75°C).
Sublimatsioonikuivatus - kuivatatakse eelnevalt külmutatud toiduaineid. Selline kuivatamine tagab vitamiinide ja aroomiainete säilimise tootes . Kuivatatakse puu-ja köögivilju, seeni, maitsetaimi, leiba, saia, liha, kala jms. Kuivatatavaid puuvilju töödeldakse tumenemise vältimiseks nõrga sidrunhappelahusega. Tumenemist põhjustab puuviljade lõikepindadele mõjuv tugev oksüdeerija-hapnik. Sidrunhappe lahus toimib antioksüdandina ja takistab värvuse muutumist
Külmutamine – säilitusviis, mis tagab toiduainete maitse, aroomi, värvuse ja põhilise toiteväärtuse säilimise. Külmutamisel tagatakse toiduainete säilimine temperatuuri alandamisega -18°C...-45°C.
Külmutatakse puu-ja köögivilju, seeni, liha, kala ning valmistoite. Marju ja puuvilju külmutatakse nii suhkruga kui suhkruta. Kalu külmutatakse enamasti puhastatult ja fileeritult.
Külmutamise kvaliteet sõltub peamiselt kahest asjaolust:
Külmumisprotsessi kiirusest. Mida kiiremini ja madalamal temperatuuril toiduaineid külmutatakse, seda paremini säilivad nende toiteväärtus ja maitseomadused. Kiirel külmumisel jäätub toidus olev vesi väikesteks, ühtlase struktuuriga kristallideks ning toiduained näivad sulamisjärgselt värsketena. Aeglasel külmumisel moodustuvad suured, teravate servadega jääkristallid, mis lõhuvad külmutatud toiduainete rakke ja sulamisel voolab hulk väärtuslikku vedelikku välja. Koos vedelikuga valgub toiduainest välja ka veeslahustuvaid valke, vitamiine ning mineraalaineid.
Pakendi hermeetilisusest. Külmutatavad toiduained tuleb õhukindlalt pakendada, nii pidurdatakse toiduainete veetustumist ning takistatakse ka lõhnaainete lenduvust. Kord juba ülessulatatud toiduaineid uuesti külmutada ei tohi, sest siis väheneb oluliselt nende toiteväärtus!
Hapendamine - hapendajateks on bakterid, eelkõige piimhappebakterid . Hapendamiseks lisatakse hapendatavale toiduainele bakterite juuretist või hapnemine võib toimuda ka keskkonnas leiduvate juhuslike mikroobide elutegevuse mõjul. Hapendamisel muudetakse toiduainetes leiduvad suhkrud bakterite toimel kääritamisprotsessis piimhappeks. Kui piimhappe hulk on juba piisavalt suur (0.6...1.2%), siis pidurdab see teiste mikroobide arengut ja soodustab hapendatud toiduainete säilimist. Käärimise algatamiseks ja intensiivseks kulgemiseks on sobiv mõõdukas soojus (15...18°C). Temperatuuril üle 25°C intensiivistub võihappelist käärimist teostavate mikroobide areng ning toode omandab ebameeldiva kõrvalmaitse ja –lõhna. Hapendatud toiduainete säilitamiseks on kohased madalad temperatuurid (0...4°C). Hapendatud toiduained on igapäevaselt väga laialt kasutusel. Hapendatud piimatooted on hapupiim, hapukoor, jogurt, keefir, kohupiim,juustud. Köögiviljadest hapendatakse kõige enam kapsaid ja kurke. Piimhappeline käärimine omab tähtsust ka kohvi- ja kakaopuu seemnete järelvalmimisel.
Inimesed, kellel on laktoositalumatus, võivad süüa hapendatud piimatooteid , kuna nendes on piimasuhkur käärinud piimhappeks.
Suitsutamine - on toiduaine immutamine suitsutusainetega, mis moodustuvad puidu mittetäielikul põlemisel. Toiduainete suitsutamine on kombineeritud säilitusviis, milles liitub nii soolamise , kuivatamise, kuumutamise kui suitsu antiseptiline toime.
Antiseptikum on aine, mis mikroorganisme surmab või nende arengut pärsib.
Soolamine - on toiduainete konserveerimine naatriumkloriidi (NaCl) ehk keedusoolaga. Konservanti lisatakse toiduainetele tahkel kujul või vesilahusena. Keedusool on värvuseta , kristalne aine, lahustub hästi vees ja lahustumine sõltub temperatuurist.

15.2 Toidukontsentraadid.

Toidukontsentraadid on toiduained, mis on toiduna kasutamiseks juba osaliselt ette valmistatud. Sisaldavad vähe vett, seepärast säilivad kaua.
Toidukontsentraadid jagunevad:
1) supikontsentraadid, nt puljongikuubik (2 min), sisaldab ekstraktiivaineid ning igasugused pakisupid (15 min)
2) vormiroogade- ja putrudekontsentraadid, nt kartulipuder
3) kastmetekontsentraadid, nt knorrkastmed, kastmetihendajad või – paksendajad
4) järelroogade- e. magusroogade- e. dessertkontsentraadid, nt kissellipulber jne
5) jookidekontsentraadid, nt mahlajookidepulbrid, lahustuv kohv, tee jne
6) jahust toodete kontsentraadid e. küpsistekontsentraadid, nt pannkoogijahu jt
7) kuivad eined – kamajahu, müslid, maisihelbed, kartulikrõpsud jne
8) lastetoidusegud.

16. Vürtsid ja maitseained.

16.1 Vürtsid.

Vürtsid on teravamaitselised või aromaatsed maitseained, mida saadakse mitmesuguste taimede seemnetest (nt muskaatpähklid, sinep), viljadest (nt pipar , vanill , koriander), õitest (nt nelk, safran ), koorest (nt kaneel või risoomist (nt ingver), samas kui ürte saadakse tavaliselt taimede rohtsetest osadest. Hinnatumaid vürtse saadakse troopika - ja lähistroopikamailt.
Maailma populaarsemate vürtside seas võiks nimetada ingverit, kaneeli , kardemoni, kurkumat, muskaatpähklit ja -õisi, paprikapulbrit, pimenti, pipart , safranit ning nelk.
Vürtse müüakse ka traditsiooniliste vürtsisegudena nagu näiteks karripulber või garam masala (India köögist pärinev vürtsisegu).

16.2 Maitseained.

Maitseained on kõik need ained, mida lisatakse toidule ja toodangule, et anda neile paremat maitset ja lõhna.
Maitseained:

Annavad toidule aroomi;
Tõstavad esile toidu maitset;
Lisavadoma lõhnaga toidule nauditavust;
On kaunistuseks;
Parandavad säilivust;
Soodustavad seedimist.

Santa Maria maitseained jagunevad:
Puhtad maitseained ( cayenne`i pipar, ingver, kaneel, kurkum, köömned, küüslauk purustatud jne).
Maitseainetesegud ( aroomisool, broilerimaitsaine, guljašimaitseaine, hõõgveinisegu jne).
Piprad ( must pipar, küüslaugupipar, piprasegu jne).
Ürdid ja ürdisegud ( basiilik , estragon, koriander jne).

17. Mahlad, karastusjoogi ja veed.

17.1 Mahl.

Mahlad on erinevatest puuviljadest , marjadest või köögiviljadest tehtud joogid, milles ei ole süsihappegaasi nagu värskendusjookides. Mahla valmistatakse tavaliselt pigistades, kodustes tingimustes saab mahla valmistada ka marju aurutades või muude meetodite abiga viljadest vedelikku välja saades .
Neutraalne mahl – on 100% täismahl, mis on valmistatud kontsentreeritud mahlast. Tarbija tunneb tõelise mahla ära etiketi järgi, kus on kirjas, et toode on valmistatud 100% mahlast ning mahlale ei ole lisatud suhkrut.
Nektarid - täismahla sisaldus on kuni 50 %, ülejäänu moodustub lisatavast veest, suhkrust, sidrunihappest ja looduslikust aroomiainest, mis on lisatud kontsentreeritud mahla. Nektaritesse on lubatud lisada magusainet.
Mahlajookid – on mahla osakaal keskmiselt 10%, ülejäänud moodustab veest, suhkrust, sidrunihappest ja looduslikest aroomidest.

17.2 Karastusjoogid.

Karastusjoogid - alkoholita või vähesel määral (kuni 1,5 %) alkoholi sisaldav gaseeritud jook. Karastusjoogid koosnevad enamjaolt veest, suhkrust, süsihappegaasist ja lisaainetest.
Karastusjookideks on limonaad, koolajoogid, kali ja mõdu.

17.3 Veed.

Mineraalvesi - on vesi, mis sisaldab mineraal- või teisi lahustunud aineid, mis annavad veele maitse või terapeutilise omaduse. Soolad, väävliühendid ja gaasid on kõige tavalisemad ühendid, mis võivad olla lahustunud vees.
Allikavesi – kustutab hästi janu, puhastab organismi põletikukolletest, tugevdab liigeseid, parandab neerude tööd. Allikavesi on keemiliselt töötlemata, kuid võb olla setitatud, samuti võib olla lisatud mõningaid mineraalaineid ja gaase.
Lauavesi – saadakse mineraalvee , allikavee ja joogivee segamisel. Tegemist on puhta kvaliteetse veega, mis on pudelisse villitud. Lauaveed peavad sisaldama teatud vahekorras mineraalseid komponente vastavalt joogiveele kehtestatud nõuetele.

18. Vein ja kanged alkohoolsed joogid.

Eestis on lubatud kaubelda ainult selllise alkoholiga , mis on kantud riiklikkusse alkoholiregistrisse. Alkoholi müügiks peab olema vastav märge müügiloal.
Alkoholi saatedokumendil peab olema märgitid kauba nimetus, tootja, tootepartii tähisus, müügipakendi maht, alkoholi mahuprotsent , alkoholi registrikande number ja kuupäev, hulgimüüja tegevusloa number.
Alkoholi jaemüük on keelatud:

Alla 18 a vanustele isikutele ja isikute poolt;
Ilmses joobes inimestele;
Kui etanooli sisaldus on üle 80%.

Alkohoolsete jookide klassifikatsioon :

Piirirus jook – vähemalt 15 % alkoholi sisaldust.

Veini- 8 – 22 %.

Maitsestatud vein – 7 -22 %.

Puuvilja ja marjavein, sh siider - kuni 15%.

Õlu.

Muu alkohoolne jook – vähemalt 14%.
Vein - on marja- või puuviljamahla kääritamisel saadud alkohoolne jook. Veini tehakse peamiselt viinamarjadest.
Veini tegemisel kasutatakse praktiliselt vaid Vitis vinifera liigi viinamarju. Sellest liigist on aretatud üle 4000 sordi. Veinitööstuse seisukohast on olulised umbes 50 viinamarjasorti. Sordid erinevad üksteisest marjade värvi, suuruse, kuju, mahla koostise, valmimisaja ja haiguskindluse poolest.
Mõned kõige levinumad viinamarjasordid on: Riesling , Chardonnay, Sauvignon Blanc, Cabernet Sauvignon, Merlot, Pinot Noir , Gewürztraminer, Muscat, Syrah jt.
Maitse järgi liigitatakse veine kolme rühma: kuivad, poolkuivad ja magusad veinid. Värvi järgi jaotuvad veinid punasteks, roosadeks ja valgeteks. Liigitatakse ka marjasordi järgi, suhkrusisalduse põhjal või kasvukoha pinnase kvaliteedi alusel. Lisaks on kasutatakse veini valmistamisel mitmesuguseid, tihti piirkondlikest iseärasustest tingitud spetsiifilisi tehnoloogiaid, mille tulemuseks on näiteks portveinid, vahuveinid , šerrid, burgunderid jt.
Kangeks alkoholiks peetakse jooke, mille alkoholi sisaldus on vähemalt 22%.
Kangeteks alkohoolideks on brändid, calvados , dzinnid, konjakid ,liköörid, muu piiritusjoogid, rummid, viskid ja viin.

19. Tubakas ja tubakatooted. Aksessuaarid.

Tubakas on taim, mille kuivatatud lehtedest tehakse sigareid, sigarette, piibutubakat, vesipiibutubakat, närimistubakat, nuusktubakat.
Tubakatoodeteks on:
Sigaret - on uitsetatav tubakatoode , õhukesse spetsiaalsesse sigaretipaberisse pakendatud peenestatud tubaka rull, mille suhuasetatavasse otsa on kinnitatud teatud tootemarkidel spetsiaalne filter tubakasuitsus sisalduvate keemiliste ainete ja ühendite organismi sattumise osaliseks tõkestamiseks.
Sigar - on suitsetatav tubakatoode, erinevatest vääristubaka lehtedest kokkukeeratud rull, mis on pikem ja jämedam tavasigaretist. Sigarisuits on leeliseline , mida ei saa sügavale hingamisteedesse tõmmata, erinevalt sigaretisuitsust, mis on happelise iseloomuga.
Sigarillo - on suitsetatav tubakatoode, mille puhul erinevalt sigarist on täidisena kasutatavad tubakalehed peeneks hakitud. Sigarillodel nagu ka sigaritel ei ole filtrit ning neid suitsetatakse sarnaselt sigaritega, suitsu sügavale kopsudesse tõmbamata. Kujult on sigarillod sarnased sigaretiga.
Vesipiibutubakas - maitsestatakse ja lõhnastatakse erinevate ainetega, et tubaka maitse poleks nii tugev – see seletab ka seda, miks piibutama hakkavad ka sellised inimesed, kes muidu sigarette ei suitseta. Arvatakse, et vesipiibu suitsetamine on süütu seltskondlik ajaviide, mida toetab petlik arvamus, et läbi vesipiibus oleva veefiltri tulev tubakasuits ei saa olla tervisele nii kahjulik kui sigareti suitsetamisel. Samamoodi kui kõik teised tubakatooted, on ka vesipiip tervisele kahjulik. Mõju tervisele on suures osas sarnane, nagu tavaliste sigarettide suitsetamisel.
Nuusktubakas - Snuff ehk nuusktubakas on pulbriks jahvatatud või hõõrutud valmistubakas, mis on ette nähtud ninna tõmbamiseks. See sisaldab nikotiini (nagu ka sigaretid), mis on sõltuvust tekitav aine.
Närimistubakas – Närimine on üks vanimaid tubakalehtede tarbimise viise. Närimistubakas valmistatakse tubakataime lehtedest ja vartest jahvatatud massist.
E – sigaret - Elektrooniline sigaret ehk esigaret on kaasaegne elektrooniline seade, mis meenutab oma välimuselt tavalist sigaretti. Seade koosneb akust, padrunist ning automaiserist ehk aurustajast.
Elektrooniline sigaret oma põhiolemuselt teistsugune:
E-sigaret ei sisalda tõrva ega teisi tavasigarettides esinevaid ohtlikke aineid.
See ei põle ega tekita seeläbi ka süsinikdioksiidi, haisu ega tuhka .
On ohutu teistele inimestele ja keskkonnale, ei teki passiivset suitsetamist.
Seda saab kasutada enamikes mittesuitsetajatele mõeldud kohtades ilma tuleohuta.
Tubaka aksessuaarideks on tubakakott, piibutulemasin, sigaretipitsid, portsigar, zippo, vesipiip, sigarikäärid ja kõik ülejäänud tooted, mis lihtsustavad tubakatooodete tarbimist.

20. Lemmikloomatoidud.

Lemmiklooma toitudeks peetakse eelkõige koera - ja kassitoite.
Lemmikloomatoidud jagunevad:

Kuivtoidud;
Märgtoidud ehk konservid.

Koeratoitudeks ja kassitoituseks on kuiv- ja konservtoidud , mis jagunevad erinevate lihaomaduste järgi. Samuti jagunevad toidud täiskasvanud loomadele ja poegadele.
Eraldi müüakse poodides veel toitu närilistele, lindudele ja akvaariumi kaladele .

21. Toidukaupade märgistus.

- Tunnustatud maitse - märk antakse kõrge kvaliteediga toodetele , mis on toodetud EL-is.
- Tunnustatud Eesti maitse - märk antakse kõrge kvaliteediga toodetele, mis on toodetud Eestis ning mille põhitooraine on 100 %-liselt eestimaist päritolu;
- Eesti parim toiduaine - märk antakse uuele Eesti tootele, mis on läbinud oma tootegrupi aastakonkursi;
- Aus Kaup - märk antakse toodetele, mille valmistamisel ei ole kasutatud mehhaaniliselt konditustatud lihamassi;
- Eesti lipumärk - see on valmistatud Eesti toiduainetööstuse ettevõtetes eestimaalaste poolt eestimaalaste maitse-eelistusi ja traditsioone silmas pidades;
Mahe (öko)märgid
- Eestis kasvatatud - märk antakse Eestis kasvatatud kõrge kvaliteediga aiasaadustele;
- Mahemärk - märk antakse toodetele, mis on kasvatatud ja käideldud ökoloogiliselt ning biodünaamiliselt;
- Öko - märk tähistab neid tooteid, mille kasvatamiseks ei ole vähemalt kahe viimase aasta jooksul kunstväetisi ja taime- ning putukamürke kasutatud;
- Loodussõbralik toode - märk on loodud selleks, et teha poelettidel keskkonnasõbralikud tooted paremini märgatavateks. Kui tegemist on toiduainega, siis kasutatakse põllumajanduses loodusliku kasvatusviisi. Ei kasutata mineraalväetisi, putuka- ja taimetõrjemürke;
- Öko - garantiimärk, mis kaubamärgile lisatuna osutab ja kinnitab, et toode on kasvatatud ja käideldud ökoloogiliselt ja biodünaamiliselt.
Euroopas kasutatavad toidumärgised
ja - Päritolunimetus või Geograafiline tähis - märki kannab põllumajandustoode või toit, mis kannab kindla piirkonna või koha nimetust ja vastab järgmistele tingimustele: tooraine pärineb määratletud piirkonnast , kvaliteet ja omadused või maine tulenevad määratletud geograafilisest piirkonnast, tootmine ja/või töötlemine ja/või valmistamine toimuvad määratletud geograafilises piirkonnas;
- Garanteeritud traditsiooniline eritunnus - põllumajandustoode või toit, mis omab traditsioonilist eripära: erineb eripära tõttu teistest samalaadsetest toodetest ning on samade traditsioonide järgi toodetud ühenduses vähemalt 25 aastat;
- Euroopa Liidu mahepõllumajandusele viitav märk - toode on saadud EL mahepõllumajanduse nõudeid järgides: toote saamisel ei ole kasutatud kunstlikke mineraalväetisi ning vastab EL mahepõllumajanduse nõuetele;
- EL uus mahetoote märk, kehtib 2010. aasta juulikuust.
; - Tervisemärk - toode pärineb tunnustatud suur- või väikeettevõttest;
- Märk tsöliaakiahaigetele - näitab, et toode ei sisalda nisu, otra, rukist ja kaera;
- Märk "Täpne kogus" - näitab, et toodet on pakendis täpne kogus;
- Märk näitab, et toidus ei ole kasutatud säilitusaineid;
; - Märk "Kiudaineterikas toit" - toode sisaldab märkimisväärses koguses kiudaineid;
- Märk "Täisteratooted" - toode sisaldab täisterakomponenti;
; ; - gluteenivaba toode - toode ei sisalda rukist, otra ja nisu;
; - laktoosivaba toode - toode ei sisalda piimasuhkrut;
- light-toode - toode sisaldab vähem kaloreid;
; - funktsionaalne toit - tootel on kas füsioloogilist funktsiooni parandav toime v. haiguse riski vähendav toime;
- Toode sobib taimetoitlastele;
- Toode sisaldab pähkleid - ei sobi inimestele, kellel on pähkliallergia;
- Toode sisaldab looduslikke antioksüdante (näiteks C-, E-, A-vitamiini)
- Toode on külmutatud - märk esineb sügavkülmutatud toodetel ;
- Euroopa kvaliteedi kontrollsüsteem mahladele ja nektaritele;
Tervislik toit
GDA märgistus
GDA (quideline daily amounts) Toitumisjuht on toiduainete pakenditel kasutatav märgistussüsteem, mille eesmärk on aidata tarbijatel toituda mitmekülgselt ja tasakaalustatult, muutes toitumisalase info kergesti mõistetavaks ja kättesaadavaks. GDA toob välja tervise seisukohalt olulisimate toitainete (nt energia, suhkrud, rasvad, küllastunud rasvhapped jne) soovituslikud päevased tarbimiskogused ning näitab, kui palju antud toote tarbimine soovituslikust kogusest annab. (www.gdainfo.ee)
- Näitab, kui palju kaloreid annab üks portsjon konkreetset toodet (näiteks üks viil saia);
- Näitab, kui palju ühe korraga tarbitav toiduportsjon annab inimese organismile vajalikke toitaineid.

Kasutatud kirjandus

[WWW] URL http://e-ope.khk.ee/oo/sool/soolast_ldiselt.html
[WWW] URL http://endla.joosu.ee/piim-ja-piimatooted/
[WWW]URL http://www.terviseleht.ee/200202/2_munakoor.php
[WWW] URL http://www.fitness.ee/artiklid/toitumine
[WWW] URL http://www.toidutare.ee/termin.php?id=949
[WWW] URL http://e-ope.khk.ee/oo/2011/tee_ja_teejoogid/tee_tootmine.html
[WWW] URL http://biore.ee/kakao-voimsaim-antioksudant.html
[WWW] URL http://web.zone.ee/tammeniit/maiustused/okolaadi_liigid.html ´
[WWW] URL http://www.kliinikum.ee/attachments/article/521/Toidurasvad.pdf
[WWW] URL http://sites.google.com/site/eritoit/home/uuendtoit
[WWW] URL www.vikipeedia.com
[WWW] URL http://www.vet.agri.ee
[WWW] URLhttp://www.inimene.ee/
[WWW] URL http://web.zone.ee/tammeniit/lastetoidud/lastetoitude_silimine.html
[WWW] URL http://endla.joosu.ee/index.php?id=7.1
[WWW] URL http://www.santamaria.ee
[WWW] URL http://www.terviseinfo.ee/et/valdkonnad/tubakas
H. Kikas, E. Koger .2004. Toidukaubad ; kaubaõpetuse käsiraamat. Tallinn. Ilo.
Ü. Mallene. 2002. Kaubandusleksikon A-Ü. Tallinn. Ilo.

.DOCX Laadi alla originaalfail 80 lk · .docx · 74 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 80 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2013-12-05 Kuupäev, millal dokument üles laeti

74 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

apunaator Õppematerjali autor

Tee kohv suhkur jne TOIDUKAUBATUNDMINE

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

rtf

Toidukaubaõpetus 2014

1.osa Teraviljad Ökoteraviljad Kõvateraline nisu *Proteiinisisaldus 10-14% *Sisaldab rohkesti gluteeni (teravilja valgusegu) *Kasvab soojas kliimas *Sobilik paremini pärmitaignast toodete küpsetamiseks Durumnisu - kõvanisu eriliik *Sisaldab rohkesti gluteeni, kuid küpsetamiseks ei sobi *Jahvatatakse jahu nimega semolina, mida kasutatakse pastatoodete valmistamiseks (tähendab itaalia keels sõredat, selgelt tuntava teralise tekstuuriga nisujahu) couscous *Saadakse kõvanisust *Jämedam mannast, kolla

Kaubandus

doc

Toiduained

jäätise üksikportsjonil ja närimiskummil. Minimaalse säilimisaja ületanud kaubad võivad olla teatud aja veel tarvitamiskõlblikud. Kaupluses peavad olema need kaubad paigutatud eraldi ja varustatud infoga selle kohta, et tootja, töötleja või pakendaja poolt kehtestatud garantiiaeg on möödunud. Minimaalse säilimisaja tähtaeg arvestatakse minimaalse säilimisaja sisse. Realiseerimise ja tarvitamise lõpptähtaeg märgitakse kiireltrikneva toidukauba müügipakendil sõnadega "kõlblik kuni..." Nendel kaupadel on oma koostise tõttu soodsad tingimused mikroobide arenemiseks, mistõttu võivad saada ohtlikuks inimese tervisele. Nimetatud tähtaja ületanud kaupu realiseerida ei ole lubatud. Pakendil märgitud tähtaeg arvestatakse realiseerimisaja sisse. Mis puutub tarvitamisesse, siis ei tähenda nimetatud tähtaja möödumine alati seda, et neid tooteid süüa ei tohi, kui neid enne "kõlblik kuni..

Toitumisõpetus

docx

Toidukauba eksami kordamisküsimused ja vastused

mõlemat; · E900-E999 Magustajad ja teised lisaained · E1000-E1520 Mitmesugused lisaained Märgistus kaubapakendil - peab olema loetav, arusaadav ja üheselt mõistetav. Nõutav teave tuleb tarbijale esitada kirjalikult, eesti keeles, lubatud kasutada juhendavaid/hoiatavaid jooniseid, piktogramme, märke, sümboleid tingimusel, et nende kaudu edastatud teave tarbijale arusaadav. Toidukauba nimetus, netokogus, minimaalne säilimisaeg, müümise või tarvitamise lõpptähtaeg peavad märgistusel olema samas vaateväljas, lubatud on viide nende asukohale nt ,,Põhjal", ,,Klambril". Kohustuslik märgistus: · toidukauba nimetus, · koostisosad, · netokogus; · minimaalne säilimisaeg või müügi ja tarvitamise lõpptähtaeg; · kiiresti riknevate toidukaupade puhul säilitamistingimused, samuti teistel juhtudel, kui need on tingitud toidukauba iseloomust;

Toit ja toitumine

doc

Õpimapp - eritoit

ÕPIMAPP SISUKORD Eritoit.......................................................................................................................................... 5 Eritoidu all mõistetakse sellist toitu, mis on mõeldud tavapärasest erinevate toitumisvajadustega inimestele ning mis on seetõttu valmistatud eritehnoloogiat kasutades või millel on tavatoidust erinev koostis. Eritoidud on näiteks imiku- ja väikelapsetoit, gluteenivaba toit, laktoosivaba toit, sportlaste toidud, kehakaalu alandamiseks ettenähtud vähendatud energiasisaldusega toit, meditsiinilisel näidustusel kasutamiseks ettenähtud toit. . 5 Eritoit on spetsiaalselt valmistatud inimestele, kes on haiguse tõttu piiratud, halvenenud või häiritud tavatoidust saadavate toitainete või nendest moodustunud ainevahetusproduktide saadavus, seedimine, imendumine, metabolism või eritumine ja kui tavalist toiduvalikut muutes või teisi eritoite kasutad

Toidukaubandus

docx

KÕIK OLULINE TERVISLIKUST TOITUMISEST

KÕIK OLULINE TERVISLIKUST TOITUMISEST E-AINED TOIDUS Üha rohkem eestlasi on hakanud hoolima oma tervisest, hinnates sealjuures kvaliteetset ja puhast toitu. Tehes valiku mahekauba kasuks, saab kindel olla, et vilju on kasvatatud ilma taimekaitsevahenditeta ning valmistoodetesse pole lisatud kunstlikke E-aineid. Tihti tuleb aga valik teha suurpoodides müüdavate toodete seast, milles paratamatult leidub E-aineid. Alljärgnevalt leiad vastused küsimustele - millised on toidu lisaained, miks neid toitudesse lisatakse ning milliseid lisaaineid tervislik toituja kindlasti vältima peaks. Kui valmistoitude pakenditel peenes kirjas koostist lugeda, siis selgub, et lisaks tavapärastele toiduainetele sisaldub enamuses neist ka mingi võõrapärase nimega ühend või E-täht koos numbrikoodiga. E ja numbrikoodiga tähistatakse Euroopa Liidus toidu lisaaineid, kuid toidu lisaaine võib pakendil olla välja kirjutatud ka täispika nimetusega (nt E 621 või naatriumglutamaat). Toidu lisaainei

Toitumine

docx

Toiduainete õpetuse konspekt

TOIDUAINETE ÕPETUS Sisukord 2 Piim ja piimatooted 1.1 Üldiselt Piimas on keskmiselt · Vett 87% · Rasva 2-6% · Valku 3,5-4% · Laktoosi 4,7% · Mineraalained Ca · Vitamiin A Piim on valge, kergelt kollaka varjundiga, puhta maitse ja lõhnaga. Piima keemis temperatuur on 100,2°C. Sortiment: 1. Täispiim lisanditeta 2,5%, 3,5% 2. Rasvata piim 0,5-1% 3. Väherasvane piim 1% Töötlemisviis 1. Pastöriseeritud- kuumutatud 75°C juures 15 sekundit 2. Steriliseeritud- kuumutatud 100°C juures 3. Homogeniseeritud- kuumutatud 140°C juures 2-4 sekundit 4. Hyla piim- eelnevalt töödeldud laktaasiga. Selline piim sobib inimestele, kes ei talu laktoosi. Pastöriseeritud piima alaliigid 1. Normaliseeritud 2. Taastaud osaliselt või täielikult 3. Vitaminiseeritud 4. Maitsestatud piim s.o lisanditega piim Piima kvaliteet Organoleptiliste näitajate osas peab piim vastama järgmistele nõuetele: 1.

Toiduainete õpetus

doc

Toiduaine õpetuse

Rakvere Ametikool Sandra Leetberg K08c TOIDUAINETE ÕPETUS Hindaja: Eha Raal Rakvere 2009 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 1. Piim ja piimatooted................................................................................................................. 3 1.1Üldiselt...............................................................................................................................3 1.2Rõõsk koor......................................................................................................................... 6 1.3Piima konservid..................................................................................................................6 1.4Juustud........................................................................................................................

Kokandus

docx

Toidukaubaõpetuse õpimapp TOIDUKAUBAD

LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool K12KÕ Karina Tjusina TOIDUKAUBAD Õpimapp Õppejõud: Liina Maasik Mõdriku 05.06.13 SISUKORD SISSEJUHATUS Tooted ja nende sisu. Kirjeldab ettevalmistamiseks ja hoidmiseks. Tootjad ja uusi funktsioone tootmises. Huvitav artikkel umbes tootmist ja tootjaid. Ülaltoodud näited kuumtöödeldud tooted erinevates riikides. Ajalugu tooted, kuidas luua ja kus kasutada. Väljenda oma arvamust mõned faktid ja järeldused. 1 TOIDUKAUBAD 1.1 Sool Esimesed teadaolevad andmed soola tootmisest on umbes 4000 eKr Egiptuses, Roomas ja Kreekas Esimesena hakkasid soola merest korjama foiniiklased Teadlased selgitasid soola toime välja alles 19-ndal sajandil Sool on maakeral väga laialt levinud leidub kõikidel mandritel v.a Antarktikas Soola leidub: Merevees,soolajärvedes,

Toiduaineõpetus

Rohkem sarnaseid