· Risttahukaline Tilsiti, Hollandi leibjuust · Kerakujuline Edam · Koonilised, püramiidjad, tilgakujulised 6. Juustude organoleptilisel hindamisel jälgitakse...mida? · Välimust, · konsistentsi, · Augustust ja värvust, · maitset ja lõhna 7. Mida nim. Juustuks? Juust on kontsentreeritud ja pika säilivusajaga piimatoode, mille põhikomponentideks on valk ja rasv FAO toode, mis on saadud piima kalgendamisel ja järgneval vadaku eraldamisega. Toode, milles vadakuvalgu ja kaseiini suhe ei ületa sama suhet piimas. 8. Nimeta juustu tootmise põhifaasid I Põhifaas piimarasva ja valgu kontsentreerimine Piima eeltöötlus - Piima kalgendatakse juuretisega Kalgenditöötlus -- Piima kalgendatakse. Toimub sünerees e piimakalgendi kokkutõmbumisel tekkinud veefaasi eraldumine. Piimakalgendist eraldatakse liigne veefaas vadakuna. Saadakse juustukalgend.
Kordamisküsimused juustutehnoloogias 1. Mis on juust? Juust on toode, mis saadake piima klagendamise ja sellele järgneva vadaku eraldamisega. Täpsustatud definitisooni järgi: värske või valminud tahke või pooltahke toode, milles vadakuvalgu ja kaseiini suhe ei ületa sama suhet piimas. Eesti definitsioon: lehma, kitse või lambapiimast, lõssist, koorest, petist või nende segust piimhappebakterite puhaskultuuride juuretise lisamise, ensüümpreparaatidega kalgendamise ning saadud kalgendist vadaku osalise
*Separeerimine- mehaaniliste lisandite eraldamine. Lisandid moodustavad 0,01-0,3% esialgsest piima massist. Pumpamine ja segamine *Väheneb väikeste rasvakuulikeste arv ning toimub suurte rasvakuulikeste dispersioon koos keskmise suutusega rasvakuulikeste arvu suurenemisega. *Võib toimuda sõltuvalt tingimustest rasvakuulikeste destabilisatsioon ning eralduda vaba rasv *Valmistoodete puhul (hapendatud tooted) võib puruneda kalgend, väheneb toote viskoossus ning suureneb sünerees= vadaku eraldamine KT Separaatorite tüübid 1 Separaatorid- koorelahutid piimast koore ja lõssi eraldamiseks. 2 Puhastusseparaatorid piima puhastamiseks mehaanilistest lisanditest. 3 Kooreseparaatorid kõrgrasvasisaldusega (kuni 85%) koore saamiseks tavalisest korest ( rasva 30-40%) 4 Kohupiimaseparaatorid- kalgendunud piimast kohupiimapasta ja vadaku eraldamiseks. 5 Rasvaseparaatorid- sulatatud või ja puhta piimarasva ( rasva 99,3%) saamiseks piimast või võist.
Emmentali juustu tootmine · Piim pastöriseerimata (15 sek 70ºC), klostriidide endospooride vähendamiseks baktofugatsioon · Inokuleerimine ja inkubatsioon temp 32-36ºC, MF · Laapimine; lipaasse aktiivsusega laap · Kalgendi lõikamine · Järelsoojendus tera kuivatamiseks 1. etapp: 35-43ºC, iga 2 min tagant tõstetakse temp 1ºC, lisaks hoitakse 15 min TF (Str, Lb) 2. etapp: temp tõstetakse 55ºC, lisaks hoitakse 15-30 min · Segamine, vadaku eraldamine · Sadenemine, juustuteramass kogutakse linasele riidele, lastakse nõrguda, pärast lühiajalist seismist vormidesse · Pressimine üleöö · Soolamine 2-3 päeva 23% soolvees temp 10ºC · Juustu kuivatatakse, hoitakse temp 10-15ºC 10-14 päeva. Iga päev keeratakse ja hõõrutakse soolaga, juust kattub koorikuga · Soojas ruumis küpsemine. Soojendusreziim lisastarteri tarvis 20-24ºC, 3-8 nädalat.
valmistatakse. Hüpotees: katseteel saadud valgusisaldus tulemus ühtib pakendil märgistatuga. 3 2. KOHUPIIMADEST ÜLDISELT Mis on kohupiim? Kohupiim on lehmapiima või selle separeerimisel saadud lõssi piimhappebakterite puhaskultuuride juuretisega või koos fermentpreparaadiga kalgendamise ning saadud kalgendist vadaku osalise eraldamise teel saadud piimatoode. Selline kohupiim on pisut teralise konsistentsiga. Kohupiimal on puhas, värske maitse ja kerge hapendatud piimale omane lõhn. Erineva rasvasisaldusega toodete saamiseks lisatakse rasvata kohupiimale vajalikus koguses rõõska koort. Kohupiimad on suurepärased valgu ja kaltsiumi allikad. Kui kodujuustu tuntakse selle nimetuse all üle kogu maailma, siis kohupiim ja
Piimavalgu ja –rasva kontsentreerimise faas on suhteliselt lühiajaline (mõõdetav tundides), mille jooksul tekkinud kalgendit ning sellest saadavat juustukalgendit töödeldatakse mehaaniliselt ja teatud juustutüüpide puhul ka termiliselt. Kalgendi töötlus on vajalik veesisalduse reguleerimiseks, konsistentsi kujundamiseks ning valmimisprotsesside suunamiseks. [1] Kontsentreerimine sooritatakse enamasti piima kalgendamise ja sellele järgneva vadaku eraldamisega. Kõige levinumaks kalgendamisviisiks on kaseiinimitselle destabiliseerivaid ensüüme sisaldava laabi lisamine juustupiimale. Teatud juustude korral kasutatakse ka piima hapendamisega kalgendamist (Feta, Sõir jt) või happe lisamise ja piima kuumutamisega sadestamist (Ricotta). Norra traditsiooniliste juustu Mysost valmistamisel toimub kontsentreerimine vee väljaaurutamisega. [3] Kui kasutatakse ultrafiltreerimist- võib kontsentreerimisfaasis toimuda vadakut
pealetükkivat ammoniaagilõhna, kuid üldjuhul see midagi halba ei tähenda. Valgejuustude kuningriiki kuulub muidugi palju erimaitselisi sorte. Ainuüksi juustu värvus, mis võib varieeruda kahvatukollasest päikesekuldseni, annab maitsele oma nüansi. Tavaline juust Juust on valgu- ja rasvarikas toiduaine, mida valmistatakse lehma-, kitse- või lambapiimast, -lõssist, -koorest, -petist või nende segust piimhappebakteritest juuretise lisamise, kalgendamise ning saadud kalgendist vadaku eraldamise teel. Pärast vadaku eemaldamist süüakse ülejäänud segu kas toorelt või erinevate valmimisastmete juures. Juuste saab jagada gruppidesse kuivmassi järgi, kõvast kuni noore juustuni. Kõvade juustude kuivmassi sisaldus on kõige kõrgem 60%. Kõikidel sellesse gruppi kuuluvatel juustudel on kõva koorik. Kõvad juustud on näiteks Emmentaler, Gruyère, Cheddar, Parmesan. Noored lõikejuustud on pehmemad ja mahlasemad kui kõvad. Nende hulka kuuluvad Gouda
Juust Iris Kivisalu Mis on juust? Juust on valgu- ja rasvarikas toiduaine, mida valmistatakse lehma-, kitse- või lambapiimast, -lõssist, -koorest, -petist või nende segust piimhappebakteritest juuretise lisamise, kalgendamise ning saadud kalgendist vadaku eraldamise teel. Juustu liigid Toorjuust on kalgendatud piimhappe abil, ilma laabita.Toorjuust sisaldab kuni 80% vett ja on enamasti väherasvane. Toorjuustud on pehme, kreemja või sõmera struktuuriga ning neil on enamasti mahe maitse. Seda kasutatakse küpsetamisel ja magustoitudes. Koorejuust Cottage Quark Pealtvalminud pehme juust Juust on kaetud pealt hallitusekihiga, mis on küll söödav, kuid reeglina liiga intensiivse maitsega. Camembert
Ka vanas Rooma riigis oli juustutegu ja -söömine au sees. Tegemist oli rikaste inimeste toiduga, sest Rooma riigis oli juust isegi veinist kallim. tootmine Kalgendamine, juustumassi vormimine Esiteks piim kalgendatakse. Selles järgus piimale lisatud juuretis või laap (noore mäletseja maost saadav ensüüm) töötleb piimavalke ja põhjustab vaari kalgendumise. Juustumassi vormimisel eemaldaks juustumassi vesi (vadak). Pärast vormimist juustumassi jäävast vadaku hulgast sõltub juustu kõvadus ja struktuur. Selles järgus toimub hallitusjuustude puhul ka juustu lõikamine. Soolamine, külvamine, laagerdumine Järgmisena juustumass soolatakse. Soolamine pidurdab mikroorganismide kasvu, parandab juustu kvaliteeti ning kiirendab kooriku kuivamist ja teket. Seejärel külvatakse juustumassi hallitusseene, näiteks Penicillium roqueforti või Penicillium gorgonzola. Nõeltega süstitakse juustu sisse hapnik, et juba varem juustu
Rasvad 4,0 % 3,54,0 % 5,3 % 3,7 % 1,5 % Valgud 1,5 % 4,6 % 4,6 % 4,2 % 2,1 % Mikroelemendid 0,3 % 0,7 % 0,9 % 0,8 % 0,4 % 6. Juust Juust on valgu- ja rasvarikas toiduaine, mida valmistatakse lehma-, kitse- või lambapiimast, -lõssist, -koorest, -petist või nende segust piimhappebakteritest juuretise lisamise, kalgendamise ning saadud kalgendist vadaku eraldamise teel. Pärast vadaku eemaldamist süüakse ülejäänud segu kas toorelt või erinevate valmimisastmete juures. Juuste saab jagada gruppidesse kuivmassi järgi, kõvast kuni noore juustuni. Kõvade juustude kuivmassi sisaldus on kõige kõrgem 60%. Kõikidel sellesse gruppi kuuluvatel juustudel on kõva koorik. Kõvad juustud on näiteks Emmentaler, Gruyère, Cheddar, Parmesan. Noored lõikejuustud on pehmemad ja mahlasemad kui kõvad. Nende
Tartu Kutsehariduskeskus Toitlustus ja majutusosakond Iseseisev töö Juust Tartu Juust Ajalugu. Legendi järgi leiutas juustu üks araabia kaupmees, kes läks kaameliga kõrberetkele, lambamaost paunas kaasas päevanorm piima. Õhtuks olid kuumus ja selle loksutamine, lambamaos sisalduvad ensüümid muutnud piima tahkeks kohupiimaks. Paunast juues üllatus kaupmees meeldivalt hapuka, janu kustutava vadaku maitsest, rammus kohupiim oli väga heaks kõhutäieks. Kuidas see lugu ka poleks, juustu on tuntud juba tuhandeid aastaid ning sellel on tuhatkond erinevat liiki ja maitset. Ainuüksi Itaalias teatakse enam kui 350 juustusorti ning Prantsusmaalt lisandub umbes samapalju. Eestis toodeti 1929. a. 200 tonni ja 1939. a. 800 tonni juustu. Põhiliseks eksportartikliks oli või. Või valmistamine ületas koguseliselt juustu enam kui 6 korda.
JUUSTUD Edvin Sild K-16B September 2017 JUUST ... on valgu ja rasvarikas toiduaine, mida valmistatakse lehma-, kitse-, pühvli-, või lambapiimast, lõssist, koorest, petist või nende segust piimhappebakteritest juuretise lisamise, kalgendamise või saadud kalgendist vadaku eraldamise teel. Juuste liigitatakse niiskusesisalduse järgi. Kõva juustu niiskusesisaldus on kuni 30% ning pehmel ja toorjuustus on kuni 80% Toorjuust Toorjuust on kalgendatud piimhappe abil. Seda juustu ei laagerdata , vaid ainult nõrutatakse. Toorjuust sisaldab 80% vett ning enamasti väherasvane ( 0,1-13 %). Ta on pehme kreemjas või sõmera struktuuriga ja enamasti mahe maitsega, Toorjuustu kasutatakse küpsetamisel ja magustoitudes. Koorejuust Cottage Mascarpone
nõrutatakse, soolatakse ja külvatakse hallitusseened. Nõeltega süstitakse juustu sisse hapnik, et juba varem juustu sisse pandud hallituskultuur seal arenema hakkaks. Seeneniidistik hakkab arenema seespoolt väljaspoole. Juustu valmistamise põhiprotsess Piima töötlemine separeerimine kooreks ja lõssiks, pastöriseerimine ja normaliseerimine vajaliku rasvaprotsendi saavutamiseks. Juustupiima kalgendamine juuretise ja laabi lisamisel piimavalk tahkestub. Vadaku eraldamine juustutera lõikamine ja järelsoojendamine. Tekkinud juustumassi nõrutamine, jagamine juustuvormidesse, pressimine ja soolamine soolvannis. Juustu pakkimine ja valmimine laos. Juustu pakendamine/säilitamine Juustude paremaks säilitamiseks pakendavad tootjad need gaasikeskkonda. Kui selline väikepakend on juba avatud, kaob ka keskkonna kaitsev mõju ja juustuviilud tuleks toiduks tarvitada Kauplustes säilitatakse juustu külmikus, mille temperatuur on +2 kuni+6 kraadi.
riknemise eest. Konservandid on enim kasutatud lisaained. Antioksüdandid on ained, mis pikendavad toidu säilimisaega. Looduslikud antioksüdandid on askorbiinhape, õunhape ja sidrunhape.Teiste antioksüdantide grupi moodustavad sulfitid, mis toimivad kui konservandid. Juust Juust on valgurikas toiduaine, mida valmistatakse piimast, lõssist, koorest, petist või nende segust piimhappebakteritest juuretise lisamise ning saadud kalgendist vadaku eraldamise teel. Juustu võib valmistada ükskõik millise looma piimast. Meie lettidel on peamiselt lehmapiimajuustud. Lamba- ja kitsepiimajuustude valik on väiksem. Leitud lisaained toodetes Natamütsiin E 235- säilitusaine Naatriumnitraat E 251- säilitusaine, värvifiksaator Kaaliumnitraat E 252- säilitusaine Sorbiinhape E 200- säilitusaine Karoteenid E 160a- toiduvärv Annaato E 160b- toiduvärv Naatriumaskorbaat E 301- antioksüdant
väikekäitlejale, II osa, Piim ja piima töötlemine 2012) 11 4.3 Kohupiima tehnoloogia Kohupiim on lehmapiima või selle separeerimisel saadud lõssi piimhappebakterite puhaskultuuride juuretisega või koos fermentpreparaatidega kalgendamisel ning saadud kalgendist vadaku osalise eraldamise teel saadud piimatoode. Kohupiima kasutatakse vahetult toiduks või kohupiimatoodete, -pooltoodete ja kondiitritoodete valmistamiseks.Kohupiima liigitatakse tootes sisalduva rasva osamassi järgi ning valkude sadestamise meetodi põhjal (happemeetod, happe-laabimeetod). Happemeetodit kasutatakse lõssist rasvata kohupiima valmistamiseks, kalgend moodustub laktoosi käärimisel tekkinud piimhappe toimel. Happe-
kruvirootor, selle tulemusel liigutatakse iga pöördega kruvi sammu, läbimõõdu ja ekstsentrilisusega määratav kogus toodet edasi. Ühe ja mitmeastmelise sammuga kruvid (tõstekõrgus). 28. Separaatorite klassifikatsioon ja kasutamine:1. separaatorid (piima, koore ja lõssi erald.) 2. puhastusseparaatorid (piima puhast.meh.lisand.) 3. Kooreseparaatorid kõrgsisaldusega koore 85% saamiseks. 4. Kohopiimaseparaatorid kalgendpiimast vadaku eemaldamiseks, kohupiimapasta saamiseks. 5. rasvaseparaatorid sulatatud või ja puhta piimarasva 99,3% saamiseks võist või piimast. 6. Selitusseparaatorid vadaku puhastamiseks peenest juustuterast. 7. bakteriofuugid bakterirakkude eraldamiseks piimast. 8. separaatorid- klarifiksaatorid piima homogeniseerimiseks-puhastamiseks. Kasut.ka õlle, veini, pärmi, õli, keemia, farmaatsia jne saaduste tootmisel. 29
39. Miks kasutatakse lõssipulbri tootmisel väga erinevaid lõssi pastöriseerimise režiime? Võib aga kasutada ka erirežiime, millega saab reguleerida lõpptoote viskoossust. See pastöriseerimine oleneb funktsionaalsest omadusest /kasutusalast. 40. Mis põhjusel on vadakupulbri tootmisel (võrreldes teiste põhipulbritega) energiakulu ning tooraine kulu 1 tonni pulbri kohta suurim? Põhjuseks on see, et vadaku puhul on eemaldatavat vett palju. 41. Milliseid (piima)pulbreid nimetatakse kiiresti lahustuvateks e. instantpulbriteks? Täispiima- ja lõssipulbreid. Mõeldud lõpptarbijale, lahustuvus 98-99%, lahustuvad mõnekümne sekundi jooksul, kiiresti ka külmas vees ja ilma mehaanilise mõjutuseta. 42. Millisel juhul instantpulbreid põhiliselt kasutatakse? Instantpulbrid on põhiliselt mõeldud lõpptarbijatele, näiteks taastatud joogipiima valmistamiseks 43
ülekandjana. Laktoos ehk piimasuhkur Kuulub madalmolekulaarsete liitsuhkrute ehk oligosahhariidide hulka. Piimas leidub seda 2-8 massiprotsenti. See hulk sõltub liigist ja isendist. Laktoosi eraldatakse vadakust. Laktoosi lõhustamiseks seedimisel on vajalik ensüüm laktaas. Laktaas lõhustab laktoosi lihtsalt suhkruks glükoosiks ja galaktoosiks, mis kehas imenduvad. Laktoos ei lahustu etanoolis ja langeb põhja,aga ülejäänud vadaku komponendid lahustuvad. Imetajate toidus esineb laktoosi peamiselt piimas. Tselluloos Glükopüranoosi jääkidest moodustunud polüsahhariidid,elementaarlülide arv makromolekulis on 1000-6000. Tselluloosi ehitust kirjeldab valem (C6H10O5)n kus n on elementaarlülide arv. Kõige levinum orgaaniline aine Maal. Kõige puhtam looduslik tselluloos on puuvill (90%), oksapuidus (45%) Hüdrolüsüüb väävelhappe juuresolekul ja moodustub glükoosi. Sellel
Kohupiimatooted: kohuke, glasuurkohuke, kohupiimamass, maitsestatud kohupiimapasta, kohupiimakreem. 27. Kohupiima valmistamine happe-laabimeetodil Tooraine vastuvõtt ja säilitamine separeerimine, puhastamine standardiseeritud piimasegu koostamine pastöriseerimine 78±2 °C; 15-20 s jahutamine 26-32 °Cpiimasegu hapendamine, lisandite lisamine, hapendamine (juuretis 1-5%, CaCl2, laapensüüm) kalgendi lõikamine, vadaku eraldamine kalgendi pressimine kohupiima jahutamine 8-15 °C kohupiima pakkimine, märgistamine, säilitamine mitte üle 6 °C 28. Kohupiima valmistamine happemeetodil Happemeetodit kasutatakse enamasti rasvata kohupiima valmistamisel. Segupiima hapendamiseks kasutatakse ainult bakterjuuretist (CaCl2 ja laapensüümi ei lisata). - Valmiskalgendi happesus on ligikaudu 75--85 °Th. - Kalgend lõigatakse ja järelkuumutatakse temperatuurile 36--40 °C.
sagedamini toidus kasutatavad lisaainete rühmad on järgmised: Toiduvärvid (E100–199) Säilitusained (E200–299) Antioksüdandid (E300–399) Lisaks eelpool nimetatule on kasutusel lisaainerühmad, nagu happesuse regulaatorid, jahu parendajad, paakumisvastased ained, lõhna- ja maitsetugevdajad, glaseerained, magusained, paksendajad, želeerivad ained, pakendamisgaasid jne (E500-…). Paksendajaid kasutatakse toote konsistentsi parandamiseks, piimatoodetes vadaku sidumiseks, tarretajate, paksendajate, stabilisaatorite, rasvaasendajatena. Üheks paksendajaks on modifitseeritud tärklis. Looduslik tärklis talub halvasti nii termilist kui ka mehhaanilist töötlust, mistõttu kasutab toiduainetööstus lisaainetena keemiliselt või füüsiliselt töödeldud tärklise eri variante. Tärkliserikas keedus tundub suus konsistentsilt tihkem, samuti täidab tärkliselisand toiduainetes stabilisaatori rolli. Tärklise derivaate
Juust kuulus ka kreeklaste igapäevase toidu hulka, millest annab tunnistust ka Homerose Odüsseia. Kõige suuremaks juustuvalmistajaks selles ürikus on hiiglane Polyphemos, kes Odysseust ja tema kaaslasi pimedas koopas kinni hoidis. Nii kirjutab Homeros: "poole valgest piimast lasi ta pakseneda... et tal oleks õhtu-ooteks". Juustu hoidmiseks kasutasid kreeklased kõrkjatest valmistatud korve. Roomlased tundsid juba keisririigi aegadel tublit tosinat juustusorti ning teadsid, kuidas vadaku väljapressimise, soolamise ja suitsutamise teel juustu säilivust pikendada. Rooma gurmaanid ei rahuldunud aga ainult omamaiste sortidega, nad ihaldasid bitüünia juustu Väike- Aasiast, gallialaste Caseus nemausensist (Roqueforfi juustu eelkäijat) ning germaanlaste juustusorte. Peale selle pärandasid nad saksa keelele tänaseni käibel oleva juustu nimetuse Käse (caseus), prantslastele ja itaallastele nimetused fromage ja formaggio (hilisladina keele
juustuvalmistamisel kasutatakse 30 °C, et paremini protsessi kontrollida. Vasika kasvades kümosiini sisaldus maos väheneb ja pepsiini sisaldus tõuseb Kümosiin hüdrolüüsib valke suurteks peptiidideks. Kaseiini geeli teke pH 6.7 juures toimub kahes etapis: k-kaseiini lõikamine – para- k-kaseiin + GMP Parakaseiini sadenemine kaltsiumi ioonide juuresolekul. Laabikalgend: 1) k-kaseiini lõikamine kümosiini poolt 2) kaseiinimitsellide agregeerumine (sadenemine) 3) sünerees ehk vadaku eraldumine Töö eesmärk: Laabikalgendi katsel on eesmärgiks hinnata piima sobivust ensümaatiliseks kalgendiks, samuti jälgida CaCl2 mõju kalgendi tekkele. Või töös on eesmärgiks teha võid, jälgida tehnoloogilist protsessi, arvutada saagis ja anda võile organoleptiline hinnang. Töö käik: Laabikalgendi katse: Alma piim 2,5% Valmistatakse CaCl2 lahus (5%-line). Valmistatakse laabilahus. Laapi lisatakse arvestusega 25ml/100l piima kohta
- keskmise paksusega jogurt - rasvasisaldus 1...12% - kõrgema rasvasisaldusega on kooreviili - valm. Ka laktoosivaba ja vähendatud laktoosisisaldusega viilit Kohupiim ja kohupiimatooted Kohupiim - Valmistatakse pastöriseeritud piimast või lõssist, hapendatakse piimhappebakterite puhaskultuuridega või listakse fermentpreparaate.. eraldatakse vadak ja kalgendit tihendatakse kas nõrutamise või separeerimise teel. See võimaldab vadaku eraldamist kiirendasda. Separeerimisel saadud kohupiim on ühtlasema ja õrnema konsistentsiga Kohupiima liigitus. · Olenevalt rasvasisaldusest - rasvata - väherasvane, 2...9% rasva - rasvane, 10...18% rasva Kvaliteet: hinnatakse maitset, välimust, värvust, happsesut on suurem rasvata kohupiimal. Väljastus- ja säilitustemperatuur 2...6 kraadi C Kohupiimatooted · kohupiimamassid magusad ja soolased
Idapoolseil Vahemeremail tuntakse jogurtit juba antiikajast. Juustu valmistamise põhietapid. Juustude klassifikatsioon. Juuste saab jagada gruppidesse kuivmassi järgi, kõvast kuni noore juustuni. Kõvade juustude kuivmassi sisaldus on kõige kõrgem 60%. Juust on valgu- ja rasvarikas toiduaine, mida valmistatakse lehma-, kitse- või lambapiimast, -lõssist, -koorest, -petist või nende segust piimhappebakteritest juuretise lisamise, kalgendamise ning saadud kalgendist vadaku eraldamise teel. Pärast vadaku eemaldamist süüakse ülejäänud segu kas toorelt või erinevate valmimisastmete juures. Kõvad juustud valmivad seest väljapoole, pehmed väljast sissepoole. Eriti kuivad juustud (kuni 50%) Kõvad j (50-55%) Poolkõvad (55-60%) Poolpehmed (60-65%) Pehmed (65-70%) Liha liigid, nende toiteväärtus. Lihas koosneb kiududest, asetsevad paralleelselt. Mida rasvasem liha, seda vähem lihasvalku selles. Rasv annab lihale pehmuse
homogeniseerimise temperatuur ja rõhk; friiserdamise ja kalestamise kiirus), stabilisaatorite ja emulgaatorite liik ning kontsentratsioon. Vadaku wheing-off, Sinakasvalge vedeliku immitsemine sulavast Põhjusteks on soolade tasakaal, segu vale koostis, Proovi segamisel või syneresis eraldu- jäätisest. ebasobivate stabilisaatorite kasutamine, segu vale jälgimise mine käitlemine (liigne segamine, liigne õhu viivitamisega võib
ja kiirus on tarbijale abiks koduse tervisliku toidulaua katmisel. 8 2.1.2 Eriti Rammus 15 % vannilli koorejäätis Koostis: vesi, rõõsk koor, vahvel 22% (nisujahu, suhkur, taimne õli, emulgaator – sojaletsitiin, kartulitärklis, sool,kergitusaine: E500, lõhna- ja maitseaine); suhkur, vadaku- ja lõssipulber, või; emulgaator E471, stabilisaatorid: E412, E410, E407; lõhna- ja maitseaine (vanilliin). 100 g toote keskmine toitainete ja energiasisaldus: energiat 1133 kJ/ 271 kcal valke 4,5 g süsivesikuid 34 g rasvu 13 g Lisainfo Kaal 200 ml / 100 g Säilivusaeg 12 kuud Tükke kastis 21 Kaubamärk: Ettevõttest Premia FoodsAS Premia Foods on dünaamiline ja mitmekülgne
puudujääk. Lihaste taastuse kohapealt ei ole sellise shokolaadi tarbimine otstarbekas. Kasutatakse enne treeninguid või võistluste käigus (suusatamine, jooksumaratonid, rattasõit jne.). 2) Energia- ja valgushokolaadid - koostises on kasutatud lisaks eelpool loetletud lihtsüsivesikutele ka maltodekstriini (aeglasemini imenduv ja pikema aja peale energiat andev süsivesik), valgu poole pealt on lisatud vadaku-, piima- või soojavalguisolaati. Sellise shokolaadi kasutamine on õigustatud nii enne kui peale treeningut taastamaks nii energiavarud kui lihased. Üldjuhul sisaldavad sellised shokolaadid ka kõiki peamisi vitamiine nagu: A, B6, B12, B1, C, E jne, samuti peamisi mineraalaineid nagu: kaltsium, magneesium, kroom, raud, seleen jne. 8 3) Valgushokolaadid - koostises on kasutatud enamjaolt valgul baseeruvaid tooraineid, nagu
sellesse rühma ka valke sisaldavad hüdrokolloidid, näiteks zelatiin, kuna neil on ülalnimetatutega sarnased omadused. Nende rasvaasendajate toiduenergia kõigub 1-4 kcal grammi kohta (Liebert 2008). Veeslahustuvad rasvaasendajad seovad palju vett, moodustavad geele, stabiliseerivad rasvaemulsioone. Neid kasutatakse vorstides ja sinkides, majoneesides ja salatikastmetes, jäätises ja juustus. Valgupõhised rasvaasendajad Valgupõhjalisi rasvaasendajaid toodetakse piima-, vadaku-, muna- ja sojavalgust. Naatriumkaseinaati, lõssi- ja vadakupulbrit, aga ka sojaisolaate kasutatakse lihatööstuses laialdaselt. Need annavad 4 kcal grammi kohta. On ka vähendatud energiasisaldusega rasvaasendajaid, kreemja konsistentsiga mass. Niisuguseid rasvaasendajaid kasutatakse palju majoneesides, salatikastmetes, piimadessertides, juustudes. Energiasisaldus on neil 1-2 kcal grammi kohta. Tuntum sellesse gruppi kuuluv rasvaasendaja on Simplesse, mida ei ole
dega. Proteiinitarve on suhteliselt suurem noortel kasvavatel sigadel, sest nad võtavad kaalus juurde peamiselt tailiha arvel. Siga on kõigesööja loom, mistõttu talle võib sööta väga mitmesuguseid söötasid. Üldse võib seasöödad jagada kolme rühma: · energiasöödad (teraviljajahud, ka kartul, juurvili); · proteiin- ehk valgusöödad (õlikoogid, srotid, kaunviljajahud, loomsed söödad peale vadaku); · odavad rohusöödad, mida antakse sigadele väikestes perefarmides, kus sigu nuumatakse oma pere tarbeks. 11. Erinevate vanuse- ja pidamisrühmade söötmine (imik- ja võõrdepõrsad, kesikud, nuumikud, sugusead). Imikpõrsad kasvavad ja arenevad kiiresti. Esimesel elunädalal on põrsaste ainsaks ja imemisperioodil peamiseks söödaks emisepiim.Ainult emapiimast toituvatel põrsastel on rahuldatud kõikide toitainete tarve peale raua ja vee. Põrsas vajab rauda esimestel
katmine söötadega. Proteiinitarve on suhteliselt suurem noortel kasvavatel sigadel, sest nad võtavad kaalus juurde peamiselt tailiha arvel. Siga on kõigesööja loom, mistõttu talle võib sööta väga mitmesuguseid söötasid. Üldse võib seasöödad jagada kolme rühma: • energiasöödad (teraviljajahud, ka kartul, juurvili); • proteiin- ehk valgusöödad (õlikoogid, šrotid, kaunviljajahud, loomsed söödad peale vadaku); • odavad rohusöödad, mida antakse sigadele väikestes perefarmides, kus sigu nuumatakse oma pere tarbeks. 11. Erinevate vanuse- ja pidamisrühmade söötmine (imik- ja võõrdepõrsad, kesikud, nuumikud, sugusead). Imikpõrsad kasvavad ja arenevad kiiresti. Esimesel elunädalal on põrsaste ainsaks ja imemisperioodil peamiseks söödaks emisepiim.Ainult emapiimast toituvatel põrsastel on rahuldatud kõikide toitainete tarve peale raua ja vee. Põrsas vajab rauda esimestel
nad sisaldavad rohkem asendamatuid aminohappeid (lüsiini, treoniini, metioniini ). Rukkivalk kuulub täisväärtuslikemate taimsete valkude hulka tatra-, soja-, kartuli- ja aedoa-valkude järel. Taimsed valgud pole üksi siiski täiuslikud, seetõttu on tervislikum süüa segatoitu, kus on tasakaalus loomsed, piima- ja taimevalgud. Leiva tervislikkust saame tõsta, kui lisame valmistamise käigus kroovimata ja jämejahust rukkileivale kasulikke lisandeid: pärmi, kliisid, idandeid, vadaku- ja piimapulbrit, erinevaid seemneid ja terasid. Energiavajaduse seisukohalt on leib üsna kaloriterikas, päts leiba rahuldab päevase keskmise energiavajaduse. Kuue leivaviiluga saame umbes 1000 kcal, mis on väheliikuva eluviisi puhul juba pool päevasest energiavajadusest. Vähetõenäoline on võimalus ennast leivast paksuks süüa, pigem aitab paras kogus rukkileiba vähendada peenjahutoodete ja maiustuste tarbimist.
toorainete kombineeritud segust. Juustu tehakse peamiselt lehmapiimast, harvemini lamba-või kitsepiimast. 2. JUUSTU AJALUGU 2.1 Legend juustu tekkimise kohta Legendi järgi leiutas juustu üks araabia kaupmees, kes läks kaameliga kõrberetkele, lambamaost paunas kaasas päevanorm piima. Õhtuks olid kuumus, loksutamine ja lambamaos sisalduvad ensüümid muutnud piima tahkeks kohupiimaks ja vadakuks. Paunast juues üllatus kaupmees meeldivalt hapuka, janu kustutava vadaku maitsest, rammus kohupiim aga oli heaks kõhutäieks. Juustu on tuntud juba tuhandeid aastaid ning sellel on tuhatkond erinevat liiki ja maitset. Ainuüksi Itaalias teatakse enam kui 350 juustusorti ning Prantsusmaalt lisandub samapalju. 2.2 Juustu tööstuslik tootmine Juustu tööstuslik tootmine on maailmas võrdlemisi uus nähtus. Esimesed tööstuslikud juustumeiereid tekkisid Ameerika Ühendriikides 1850-ndatel ja Inglismaal 1870- ndatel aastatel
kujutatud episoodi juustu valmistamisest. Sellest on aga oma 6000 aastat tagasi. Heade asjade tekkimine on tavaliselt seotud legendidega. Nii on olemas legend ka juustu saamise kohta, mis kõlab nii. Araabia kaupmees Kanana, kes läks kaameliga kõrberetkele, lambamaost paunas kaasas päevanorm piima. Õhtuks olid kuumus, loksutamine ja lambamaos sisalduvad ensüümid muutnud piima tahkeks kohupiimaks ja vadakuks. Paunast juues üllatus kaupmees meeldivalt hapuka, janu kustutava vadaku maitsest, rammus kohupiim aga oli heaks kõhutäieks. Sellest ajast sai ka inimkonnale selgeks looduse ülim tarkus: piim kui kõige väärtuslikum toiduaine ei tohi raisku minna, ta konserveerib end ise, kui mujalt abi ei tule. Kuidas lugu ka poleks, juustu on tuntud juba tuhandeid aastaid ning sellel on tuhatkond erinevat liiki ja maitset. Ainuüksi Itaalias teatakse enam kui 350 juustusorti ning Prantsusmaalt lisandub samapalju.
Jogurti lähteaineks on täispiim, mida hapendatakse piimhapebakterite puhaskultuuriga. Iseärasus seisneb selles, et talle lisatakse mitmesuguseid kuivaineid - puuvilja- ja marjasiirupeid, mett, nüüd ka rasvavaba piimapulbrit. Juustu valmistatakse lehma-, kitse- või lambapiimast. Juustu põhiaine - piimavalk kaseiin (eraldatakse piimast kalgendades). Lisatakse laapensüümi. Saadud kaseiinkalgend lastaksa parajates tükkides seista. Seejärel seda vormitakse ja pressitakse (vadaku täielikuks eraldamiseks), soolatakse ning lastakse temperatuuril 10-14 C laagerdada 2-6 kuud. Louis Pasteur - keemik ja mikrobioloogia ja immunoloogia rajaja. 1857. a selgitas Pasteur käärimise olemuse. Ta tõestas eksperimentaalselt, et käärimine, hapendumine ja roiskumine on elusolendite toimimise protsessid ning et mikroorganismid ei teki neis protsessided, vaid kõikjal levivad mikroobid põhjustavad neid protsesse. Tõestas, et kõik elav tekib elusast. Lõi
piimafarmidesse, seevastu piimatööstuste toetamine on olnud tagasihoidlik. „Meil on maailma tipptasemel farmid, aga piimanduses peavad olema tugevad nii esmatootmine kui töötlemine, sest need sõltuvad teineteisest väga palju,“ tõdeb Murakas. E-Piim ja Saarema piimaühistu peavad praegu plaani rajada Eestisse uus kõrgtehnoloogiline ekspordile orienteeritud piimatööstus, mis keskenduks põhiliselt juustutootmisele ja vadaku väärindamisele. Samas tunnistab Murakas, et ühelgi Eesti piimatööstusel ei ole sellist finantsvõimekust, et üksnes omavahendite ja pangalaenuga valmis ehitada täiesti uus ja kaasaegne tööstus, mis oleks tõeliseks läbimurdeks nii tehnoloogiliselt kui mahuliselt ja tõstaks Eesti piimandussektori uuele kvaliteeditasemele, millega omakorda kaasneks suurem kriisidele vastupanu võime. (Raudla 2014)
Jõutreeningut Positiivset energiatasakaalu Lihase valgusünteesiks piisavalt aminohappeid · Kulturistid treenivad suurte koormustega, söövad palju kaloreid ja tarbivad valku Tihti on tegemist müütilise (põhjendamatu, tegelikkust ignoreeriva sh. personaalset geneetikat) valgutarbimisega Samas asendab valgupreparaat toidulisandina suurt ja kompleksset einet (n. klaas valgujooki = 0.5kg praad) · Piimavalgud (vadaku ehk piimaplasma (ingl.k whey) ja kaseiin (lad. k. juust, s.t. piima tahke osa)) on mõnes uuringus osutunud efektiivsemaks võrreldes soja valkudega* Amiinohape leutsiin (hargnenud ahelaga ehk BCAA) stimuleerib koos süsivesikutega insuliini tootmist rohkem kui kumbki eraldi. Insuliin toetab lihaste valgusünteesi (IGF1)* Leutsiin + süsivesikud taastavad kiiremini ka lihase glükogeeni varud
Probiootikumidega piimatooted ei ole ravimid, vaid toit, millel on soodne lisaväärtus. 15. Juustude valmistamine ja omadused, erinevate maade juustud. Feta. Erinevate maade kuulsamad juustusordid. Juustude tüübid, valmistamise eripärad. Homogeniseerimine, laap, normaliseerimine. Juust - valgurikas toiduaine, valmistatakse piimast, lõssist, koorest, petist või nende segust piimhappebakteritest juuretise lisamise ning saadud kalgendist vadaku eraldamise teel. Valmistamine - valmistamiseks kasutatav tooraine pastöriseeritakse ja normaliseeritakse, et saavutada vajalik rasvaprotsent, lisatakse juuretis või laap, toimub piimavalkude kalgendumine. Tihedama kalgendi saamiseks lisatakse fermentpreparaate, võidakse lisada kaltsiumkloriidi (tardaine). Pärast kalgendumist eraldatakse vadaku põhiosa. Et vadakut täielikumalt eraldada, lõigatakse see tükkideks. Kõvemate juustude valmistamisel toimub
tehnoloogilisi seadmeid. Toodetakse europloki ja silindrikujulist juustu. Lõpptarbijale pakutakse laia sortimenti väikepakendatud juustusid, mille hulgas on palju erinevaid maitse- ja tarbimisharjumusi arvestavaid tükeldatud, viilutatud ning riivitud juustusid. Juustutööstuse juurde kuulub ka suitsutamise ja sulatamise tsehh, kus valmistatakse suitsutatud ning sulatatud juuste, sulatatud määrdejuustusid ja juustusnäkke. E-Piima Järva-Jaani meiereis toodetakse nii vadaku-, lõssi-, kui piimapulbrit ning monoliit- ja väikepakendatud võid ja külmutatud koort, mis on suurepäraseks tooraineks jäätisetööstustele. 2011-2013 toimus pulbritööstuse moderniseerimine ning nüüd toimub kogu pulbrite tootmine uute moodsate saksa tehnoloogiliste seadmetega. 2013. aasta suvel käivitus Järva-Jaani meiereis piirkonna kõige moodsam ja keskkonnasäästlikum pihustuskuivati. Lisaks traditsioonilistele piimapõhistele pulbritele toodetakse Järva-Jaani
Sageli lisatakse mahladele enne nende turustamist ka vett ja/või suhkrut. Erinevate puu- ja köögiviljade ning marjade mahlu võib ka omavahel segada, mispuhul on saaduseks segumahl. 1.7 Juust ,,Juust on piimast, koorest, kooritud piimast, lõssist, petipiimast, kitsepiimast, lambapiimast või nende piimasortide segust hapendamisel seente, pärmi ja bakterikultuuride toimel või laabifermendi abil valmistatav valgu- ja rasvarohke piimatoode. Pärast suurema osa vadaku eemaldamist süüakse järelejäänud segu kas toorelt või erinevate valmimisastmete juures." (Meyers Enzyklopädisches Lexikon, 1975.) Lihtsam juustu selgitus pärineb Saksamaa 1976. aasta juustumäärusest: ,,Juustuks nimetatakse tooreid või erinevate valmimisastmete juures olevaid tooteid, mida valmistatakse kalgendatud juustukõlblikust piimast." Vaieldakse selle üle, kui palju juustusorte maailmas üldse valmistatakse. On pakutud, et sortiment ulatub 4000ni
Juust kuulus ka kreeklaste igapäevase toidu hulka, millest annab tunnistust ka Homerose Odüsseia. Kõige suuremaks juustuvalmistajaks selles ürikus on hiiglane Polyphemos, kes Odysseust ja tema kaaslasi pimedas koopas kinni hoidis. Nii kirjutab Homeros: "poole valgest piimast lasi ta pakseneda... et tal oleks õhtu-ooteks". Juustu hoidmiseks kasutasid kreeklased kõrkjatest valmistatud korve. Roomlased tundsid juba keisririigi aegadel tublit tosinat juustusorti ning teadsid, kuidas vadaku väljapressimise, soolamise ja suitsutamise teel juustu säilivust pikendada. Rooma gurmaanid ei rahuldunud aga ainult omamaiste sortidega, nad ihaldasid bitüünia juustu Väike- Aasiast, gallialaste Caseus nemausensist (Roqueforfi juustu eelkäijat) ning germaanlaste juustusorte. Peale selle pärandasid nad saksa keelele tänaseni käibel oleva juustu nimetuse 7
Juust kuulus ka kreeklaste igapäevase toidu hulka, millest annab tunnistust ka Homerose Odüsseia. Kõige suuremaks juustuvalmistajaks selles ürikus on hiiglane Polyphemos, kes Odysseust ja tema kaaslasi pimedas koopas kinni hoidis. Nii kirjutab Homeros: "poole valgest piimast lasi ta pakseneda... et tal oleks õhtu-ooteks". Juustu hoidmiseks kasutasid kreeklased kõrkjatest valmistatud korve. Roomlased tundsid juba keisririigi aegadel tublit tosinat juustusorti ning teadsid, kuidas vadaku väljapressimise, soolamise ja suitsutamise teel juustu säilivust pikendada. Rooma gurmaanid ei rahuldunud aga ainult omamaiste sortidega, nad ihaldasid bitüünia juustu Väike- Aasiast, gallialaste Caseus nemausensist (Roqueforfi juustu eelkäijat) ning germaanlaste juustusorte. Peale selle pärandasid nad saksa keelele tänaseni käibel oleva juustu nimetuse Käse (caseus), prantslastele ja itaallastele nimetused fromage ja formaggio (hilisladina keele
- Vadakupulber. Vadak ehk juustuvesi on juustu ja kohupiima valmistamise kõrvalsaadus. Iga kilogrammi juustu valmistamisel saadakse 8...10 liitrit vadakut. Ta on vesine (5% kuivainet), rohekaskollase värvusega vedelik. Kuivaine põhikoostisosaks on piimasuhkur, millele lisanduvad mineraalsoolad, jääkidena leidub piimarasva ja vees lahustuvaid valke (0,5%). Vitamiinidest jäävad vadakusse veeslahustuvad B-rühma vitamiinid. Vadaku kuivatamisel saadakse vadakupulber, mis koosneb põhiliselt piimasuhkrust ja on heaks energiaallikaks. (http://ph.emu.ee/~irjel/Sootmine/sootade%20moodul/vadak.html) - Munapulber saadakse pastöriseeritud munamassi kuivatamisel. Mida liigitatakse kolme rühma: munakollasepulber, munavalgepulber, täismunapulber. Munapulbri niiskuse sisaldus on 4%. Pulberi kvaliteet langeb
piima. Piima tooted on: rõõsk koor, piimakonservid ( kondenseeritud piim ja kuivatatud piimatooted), pett, keefir, jogurt, kodujuust, hapukoor, kohupiim,rjazenka, pudingud, glassurkohukesed, viili, jäätis, või, juust. 3.2 Juust. Juust on valgu ja rasvarikas toiduaine, mida valmistatakse lehma-, kitse- või lambapiimast, -lõssist, -koorest, -petist või nende segust piimhappebakteritest juuretise lisamise ning saadud kalgendist vadaku eraldamise teel. Juustuga seotud põhimõisted: Kaseiin piima koostisse kuuluv peamine proteiin, mis heljub piimas, kuid ei lahustu. Kaseiin tagab juustu elastse struktuuri. Laktoos piimasuhkur. Juuretis ehk starterkultuur, on piimhappebakterite kogum, mis lisatakse eesmärgiga tõsta piima happesust. Laap ensüüm, mis põhjustab piima kalgendumise ja juustumasso moodustumise. Juustu liigid: 1. Toorjuust (mascarpone, riccotta) 2
võivad sisaldada suhkruasendajaid ja täiendavalt lisatud kaltsiumi) ning töötlemise järgi "elusaks" (pastöriseerimata) ja "surnud" (pastöriseeritud) jogurtiks. Viili on hapupiimatoode, mille juuretis sisaldab piimhappebakterite puhaskultuure ja hallitusseeni. Lisatakse moosi või puuviljade ja marjade tükke. 18 Kohupiima valmistatakse pastöriseeritud piimast või lõssist. Võidakse lisada fermentpreparaate. Vadaku eraldamine kalgendist võib toimuda pressimise või separeerimise teel. Viimasel juhul saadakse ühtlase, õrna konsistentsiga toode (dieetkohupiim). Liigitatakse olenevalt rasvasisaldusest rasvata ehk lahjaks, väherasvaseks (2...9%) ja rasvaseks (10...18%) kohupiimaks. Kohupiimatooted on kohupiimamassid, -pastad, kohukesed, glasuurkohukesed, kohupiimakreemid ja -tordid. Hapukoort valmistatakse rasvasisaldusega 10, 18, 20, 25, 28 ja 34%. 4.5. Või
annaabi.ee 
