Suitsutamine mõju lapse ja nooriku närvisüsteemi talitlusele. Diana Sjomina IFIOM-1. Viimasel ajal suitsetavaid noori inimesi ja neiusid on üha rohkem. Seejuures suitsetaja vanus on noorem. Hakatakse suitsetama keskmiselt alla 15. aastaselt. Siin tekib küsimus : kuidas mõjub suitsutamine teismelistele? Kus teismeline alles proovib suitsetada, siis organism seisab vastu( tuleb oksendamine, kurgus sügelemine, peapööritus ja köha). Kui sel hetkel nooruk ei peatu, mis edasi ilmub sõltuvus. Tal hakkab kannatama närvisüsteem ja südameveresoonkand. Näo värv muutuvb roheliseks, ilmub aneemia. Üldareng aeglustub: kasv peatub ja nägemine halveneb. Suitsetamine kõigepaelt mõjutab närvisüsteemi.Närvisüsteem on elundkond, elektrokeemilisi signaale juhtiv võrgustik
Wokpann täidab ühtaegu nii keedupoti, praepanni kui ka aurutamisnõu ülesandeid. Wokkides jäävad toiduained kergelt krõmpsud (liha küpsetatakse siiski läbi). Roa valmistamiseks lõigatakse toiduained väikesteks ribadeks, viiludeks või kuubikuteks. Ka liha peaks olema tükeldatud kas väikesteks kuubikuteks (1,5 x 1,5 cm) või veel parem peenteks ribadeks (1 x 3 cm). Suitsutamine Paljudes maakodudes on olemas suitsuahjud, milles valmistatakse eeskätt liha ja kala. Suitsutamiseks nimetatakse toidu töötlemist naturaalse suitsuga. Suitsutamise eesmärgiks on anda lihale meeldiv välimus ja maitse ning pikendada säilivusaega. - Kuumsuitsutamine toimub 60-80°C ja külmsuitsutamine 15-20°C juures. - Suitsutada on võimalik ka lõkkel spetsiaalses suitsuahjus, kus suits saadakse puuhalgude
väikesed lamedapõhjalised wokpannid. See toiduvalmistamise viis on saanud meil tõeliseks trendiks. Wokpann täidab ühtaegu nii keedupoti, praepanni kui ka aurutamisnõuülesandeid. Wokkides jäävad toiduained kergelt krõmpsud (liha küpsetatakse siiski läbi). Roa valmistamiseks lõigatakse toiduained väikesteks ribadeks, viiludeks või kuubikuteks. Ka liha peaks olema tükeldatud kas väikesteks kuubikuteks (1,5 x 1,5 cm) või veel parem peenteks ribadeks (1 x 3 cm). 3.Suitsutamine Suitsutamiseks nimetatakse toidu töötlemist naturaalse suitsuga.Suitsutamise eesmärgiks on anda lihale meeldiv välimus ja maitse ning pikendada säilivusaega. Kuumsuitsutamine toimub 6080°C ja külmsuitsutamine 1520°C juures. Suitsutada on võimalik ka lõkkel spetsiaalses suitsuahjus, kus suits saadaksepuuhalgude põlemisest või kuumutataval pinnal asuva saepuru põlemisest. Eesti tingimustes on parimaks põletusmaterjaliks lepahalud või sellest saadud saepuru. Okaspuud
Ülihapud hapnemissaadused võivad põhjustada mao ärritust. Hapendatud tooted: hapupiim, hapukoor, jogurt, keefir,hapendatud pett, kohupiim, juust jt. Köögiviljadest hapendatakse: kapsast, kurke,õuna,tomateid,kasemahla ja peete jt... Marineerimine- põhineb äädikhappe konserveerival toimel. Äädikhappe ja soola lahus takistab (hävitab või pidurab) mikroobide arengut. Marineeritakse: liha,seeni,puu- ja köögivilju. Ei soovitata mao- ja soolestukuhaiguste korral ning väikelastele. Suitsutamine Kuumsuitsutamine- toimub temperatuuril max. 140°C. Tooted mahlasemad, õrnemad, sisaldavad palju niiskust ja säilivad suhteliselt halvasti. Külmsuitsutamine- toimub temperatuuril max. 40°C. Tooted sisaldavad vähem niiskust ja säilivad paremini, kui kuumsuitsutatud tooted. ERITOIT Eritoit- teatud tavapärasest erinevate toitumisvajadustega inimestele, kes seedeprotsessi või
Tooraine transportimine lihalõikusest liha ettevalmistamisruumi , ruumitemperatuur 7°C...12°C Tooraine maitsestamine liha ettevalmistamisruumis Keedusool, lisa- ja maitseained maitseainete ruumist Raamile ladumine termiline töötlemise ruumis Termiline töötlemine universaalkambris Kerres: Kuivatamine 70°C 50min Küpsetamine 80°C 50min Suitsutamine 70°C 15min Wemag: Kuivatamine 70°C 50min Küpsetamine 80°C 50min Suitsutamine 70°C 15min Toodangu jahutamine jahutusruumis, ruumitemperatuur 2°C...6°C Valmistoodangu säilitamine suitsulihatoodete hoiuruumis ruumitemperatuur 2°C...6°C Pakendamine, märgistamine ruumitemperatuur 2°C...6°C Toodangu lühiajaline hoidmine toodangu komplekteerimisruumis ruumitemperatuur 2°C...6°C
Lisaks eelnimetatule on toimub laagerdamise käigus ka vorstisegu valmimine ja toote värvuse stabiliseerumine. 8. TERMILINE TÖÖTLEMINE Toote termilise töötluse juures eristatakse mitut erinevat etappi. Olenevalt valmistatavast tootest võivad mõned etapid ka ära jääda. Näiteks kui tegemist on keeduvorstiga, siis tema valmistamisel pole kasutatud suitsutamist, kui tegemist pole just ülesuitsutatud keeduvorstidega. 1) Vorstide kuumutamine ehk esimene suitsutamine Laagerdunud vorstid suunatakse kuumutamisele (v.a. toorsuitsuvorstid). Kuumutamine on vorstide pinna lühiajaline töötlemine kuuma suitsuga Kuumutamine erineb suitsutamisest kõrgema suitsutemperatuuri poolest. Kuumutamise alguses hoitakse temperatuuri 90 ˚C juures tõstes seda aeglaselt 100…110 ˚C-ni olenevalt vorstiliigist. Kuumutamise kestus oleneb toote diameetris jäädes 30 minuti (viinerid) ja 180 minuti (suure läbimõõduga vorstid) vahele.
Vorstide raamile riputamine Laagerdamine 2-4Cº 24h Termiline töötlemine Kuumutamine 80-100Cº 1-1,5h Keetmine kuni 71Cº 40-90 min Jahutamine 20Cº juures 2-3h Suitsutamine 38-50Cº 12-24h Kuivatamine 10-12Cº 1-2ööpäeva Kvaliteedi kontroll, pakkimine, markeerimine, realiseerimine
Liha säilitamine Kõige lihtsam on liha säilitada jahutuses u +4ºC. Säilitamine 2-3 nädalat sellisel viisil. Sügavkülmutus u -20ºC, peale ülessulatamist tuleb liha kohe edasi töödelda ehk ei tohiks liha uuesti külmutada,ning kui jätta liha kauemaks seisma,siis jookseb lihamahl lihast välja. Soolamine on üks vanimaid säilitamise võtteid, soolvees e märgsoolamine 10-25% soolvees. 6-8ºC juures säilub u 1 kuu. Soolamisele järgneb suitsutamine Ka kuivsoolamine on kasutatav,aga see on kulukam,ent liha säili kauem. Lihatooted Lihasaaduste alla jagatakse eelnevalt töödeldud liha : Vorstitooted valmistatud ühe v mitme erineva liha segust Rulaadid vasardatud ja täidetud reie-või seljatükist rullikeeratud lihatoode Singid loomaliha kintsutükist suitsutatud lihatoode Pasteedid peenestatud maksast v lihast valmistatud lihatoode Hakkliha valmistatud mitmest erinevast liha segust
eeskätt ehitusmaterjalina. Küllap peitub põhjus rohketes parkainetes, mis suuõõnt ärritavad. Inimene on kaugetel aegadel leppa siiski toidulisana kasutanud ning veel nüüdki kulub ta ära toidu valmistamisel. Lepasuits. Nii halli leppa kui ka sangleppa on ammustest aegadest kasutatud liha ja kala suitsutamiseks. Põhjus on selles, et nende suits annab toidule meeldiva värvuse ja hea suitsumaitse. Suitsutamine tähendab toiduaine immutamist suitsutusainetega, mis tekivad puidu mittetäielikul põlemisel. Puidusuits sisaldab alati mitmesuguseid vedelaid ja tahkeid aineosakesi. Tegelikult on toiduainete suitsutus kombineeritud säilitusviis, milles ühendatakse soolamise, kuivatamise, kuumutamise ja suitsu antiseptiline toime. Lepamähk maiusena. Et vanasti oli magusaga alati kitsas, siis otsisid lapsed aseaineks mitmesuguseid loodusande
1. Kirjelda külmtöötlemis meetodeid. · Külmutatud toiduainete sulatamine · Mittesöödavate ja saastanud osade eemaldamine · Erineva toiteväärtusega osade eraldamine · Toiduainetele ja pooltoodetele kuju andmine · Võtted mis kiirendavad järgnevat kuumtöötlemist ja muudavad maitset · Võtted mis muudavad toiduainete kvaliteeti 2. Kirjelda kuumtöötlemis meetodeid. · Toiduaine keetmine · Toiduaine praadimine · Hautamine · Suitsutamine · Küpsetamine madalal temperatuuril · Kupatamine · Blanseerimine toiduainete lühiajaline töötlemine kuuma vee või auruga värvi säilitamiseks 3. Nimeta erinevaid toidutalumatuse liike ja nimeta toitumist nende korral. · Laktoositalumatus - haigus, tänu millele ei suuda organism lahustada laktoosi ehk piimasuhkrut. Loobuma peaks piimast ja piimatoodetest ja tarbima soja tooteid. · Gluteenitalumatus ehk Tsöliaakia on päriliku eelsoodumusega
*hapukapsad *salatid *hautised *supid *hautised *kalatoidud Roogade maitsestamine Toiduainete eeltöötlemine sorteerimine, pesemine, koorimine, tükelduskujude lõikamine, vormimine, sidumine, pikkimine, paneerimine, vahustamine; toiduainete kuumtöötlemine. Toiduainete kuumtöötlemisviisid - keetmine, hautamine, praadimine, küpsetamine, röstmine, grillimine, suitsutamine, flambeerimine. Roogade maitsestamine. Toiduainete säilitusviisid marineerimine, soolamine, külmutamine, vakumeerimine, kuivatamine. Põhilised füüsikalised ja keemilised muutused toiduvalmistamisprotsessis. Restorani roogade valmistamine - puljongite ( selged puljongid, konsomeed, aspik) keetmine ja nende edasine kasutamine, puljongite lisandid. Rahvuslikud supid, püreesupid, veloute- ja kreemsupid, nende valmistamine ja sobilikud lisandid. Pidulike köögiviljalisandite ja -
TAIM JA INIMENE 1. Taimede nimetamine a) Kui vanad on taimede nimed - sama vana kui keel (aga missugune keel kas ainult sõnaline või ka mingi muu märgiline kas nt. simpansitel on olulisemate taimede jaoks märke??) - sõltuvalt taime(liigi) tähtsusest inimesele suured ja tavalised pedajas, kõiv, hong ~10 000 vanad nimed b) Kui täpsed on põlised taimenimed - üllatavalt hea kokkulangevus tänapäevase liigi käsitlusega oluliste taimeliikide puhul - olulistel silmapaistvatel taimeliikidel lisaks samaväärsed nime kategooriad ka erineva väärtusega erinevate eluvormide kohta (nt. mänd-pedajas-hong, kask-kõiv, pärn/lõhmus-niinepuu) c) Kuidas on tekkinud taimenimed - kõige silmatorkavamad põlised keele põhisõnavara sõnad levinud paljudel keelkonna keeltel (nt. kuusk-eesti, kuusi-soome, kus-pu-komi jt) - keskpärastel toimub kergesti "nimede triiv" - nii keele sees ühelt sarnase ...
TAIM JA INIMENE 1. Taimede nimetamine a) Kui vanad on taimede nimed - sama vana kui keel (aga missugune keel kas ainult sõnaline või ka mingi muu märgiline kas nt. simpansitel on olulisemate taimede jaoks märke??) - sõltuvalt taime(liigi) tähtsusest inimesele b) Kui täpsed on põlised taimenimed - üllatavalt hea kokkulangevus tänapäevase liigi käsitlusega oluliste taimeliikide puhul - olulistel silmapaistvatel taimeliikidel lisaks samaväärsed nime kategooriad ka erineva väärtusega erinevate eluvormide kohta (nt. mänd-pedajas-hong, kask-kõiv, pärn/lõhmus-niinepuu) c) Kuidas on tekkinud taimenimed - kõige silmatorkavamad põlised keele põhisõnavara sõnad levinud paljudel keelkonna keeltel (nt. kuusk-eesti, kuusi-soome, kus-pu-komi jt) - keskpärastel toimub kergesti "nimede triiv" - nii keele sees ühelt sarnase tunnusega liigilt teisele (viirpuu nii Crataegus kui ka Rhamnus ...
· Põhimõte on sama, mis soolaga konserveerimisel · Kui suhkru kontsentratsioon tõuseb toiduaines üle 60%, siis mikroovide tegevus lõpeb · Suhkruga konserveeritakse keediseid, moose, povidlosid, marmelaadi jne. Kuivatamine · On üks iidsemaid toiduainete konserveerimise viise · Selle konserveerimise viisi olemus seisneb selles, et niiskusesisalduse vähenemisega toiduaines kuni teatava piirini katkeb peaaegu täielikult mikroorganismide areng. Suitsutamine · On kombineeritud konserveerimisviis, kuna siin mõjuvad sellised tegurid nagu toiduaine osaline veest vabastamine, soolamine ja toiduaine immutamine mikroobidele kahjulikult mõjuvate suitsus leiduvate ainetega ( fenoolid, kreosool, puuäädikas) Külmsuitsutamine toimub 20 - 40°C Kuumsuitsutamine toimub 70-120°C Sulfideerimine · Põhineb väävlishappe (H2SO3) kasutamisel · Kasutatakse peamiselt puuviljade ja marjade säilitamiseks
(riis, köögivili, kana, kala, puuviljad, pasta) * Freesamine- lühiajaline kuumutamine rasvaines värvi andmiseks. 2.* Barbecue- toidu aeglane küpsetamine spetsiaalses vesivanniga varustatud ahjus. Umbes 80 kraadi juures, suitsuses ja niiskes keskkonnas. Temp kuni 140.(kaasas käib moppimine. Kasutatakse moppkastet. See koosneb happelisest tooraines, see võib olla puuvilja marjapüree, võist, alkoholist, ehk vein või õlu. Liha üle pintseldamine.) * suitsutamine- külm v kuumsuitsus, külmas on kraadi vähemalt 15, kuumas 80-120 kraadi. Eesmärgiks anda lihale meeldiv välimus ja maitse ja anda pikem säilivusaeg. 3. Supipuljong - 1 osa kohta 5-6 osa vett. Tooraine külma veega pesemine. Keema külma veega. Röstitud maitseköögiviljad. Sool vahetult enne valmimist. (muidu poorid lõhustuksid) 10-15min enne lõppu vürtsid. Jahutatakse kiiresti ja säilitatakse jahutuskapis. 4
Kunsti kontrolltöö 1. Millal toimusid esimesed eesti kunsti ülevaatenäited? - 1906a. Tartus põllumajandus näituse osakonnas, iseseisvad ülevaatenäitused 1909a. Tartus ja Tallinnas. 2. Milliseid tehnikaid eelistas Kristjan Raud? - eelistas sõejoonistus ja graafika tehnikat. 3. Millised teemad olid olulised K. Raua loomingus? - loomingus liitusid sümbolismile omaste üldinimlike teemadega rahvuslikud, eelkõige rahvaluulest ja ,,Kalevipojast" leitud teemad. 4. Kus oli võimalik õppida kunsti 20.saj. alguse Eestis? - Tallinna ja Tartu Kunstikoolis. 5. Mida püüdsid dadaistid maailmale öelda? - valiku aluseks polnud aga vormiline sarnasus või ühtnme stiil, vaid võimalikult rabav uudsus. 6. Mis loodi teoseid eelistasid dadaistid luua? - ( Dadaistidele oli traditsiooniliste, püsivast materjalist kunstiteoste loomine tegelikult kõrvaline ). Olulisem oli visuaalsete kujundite osalemine etendustes...
Kala säilitamine 0 2° C juures Hapnik Niiskus Valgus Vältida ristsaastumist Värske kala tunnused Värske kala tunnused Saasteained Mida vanem, suurem ja rasvasem kala, seda suurem on saasteainetega saastumise oht raskemetallid elavhõbe, arseen dioksiinid Parasiidid laiuss: Hävib kui kala külmutada vähemalt 24 tundi või kala küpsetatakse (65° C) Allergeen kalalõhn Kala kasutamine toiduvalmistamisel Keetmine Hautamine Praadimine Suitsutamine Kuivatamine Soolamine Paneerimine http://8371149.la02.neti.ee/kool/maire/video.html Midagi uut Sain teada : kui kasulik on kala inimese tervisele ja milliseid rasvasid see sisaldab. - et, kala aitab jagu saada mitmetest haigustest - kala on olnud juba ammu meditsiinis kasutatud ja palju muud huvitavat. Kasutatud materjal Õpimaterjali jaoks leidsin materjali raamatutest, internetist ning ajakirjadest: www.kalateebhead.ee www.kalateraapia.ee http://uudised.err.ee/index
................................................12 3.4. Praadimine....................................................................................13 3.5. Küpsetamine..................................................................................13 3.6. Kondenseerimine.............................................................................13 3.7.Kuivatamine..................................................................................14 3.8. Suitsutamine.................................................................................14 3.9. Pastöriseerimine.............................................................................14 3.10. Steriliseerimine.............................................................................15 3.11. Konverseerimine............................................................................15 4. Mikrobioloogilised protsessid........................................................
* temperatuuripaisumine - temp muutmuise mõju puidule väljendatakse temperatuuripaisumise konfitsendiga *puidu tugevus (paine, tõmme ja surve) *tulekindlus Puidu vead ja kahjustused *praod *oksad *kasvuvead *kahjurid *mädanemine Puidu kaitse *konsturktiivsed - puit olgu tuulutatav *keemilised - seene mürgitamine kemikaaliga(vees lahustuvad, antiseptilised pastad, õliantiseptikud, antiseptlilsed värvid) *füüsikalised - kuumtöötlus, uputamine, gaasitamine, suitsutamine ___________________________________________________________________________ 3. Looduskivimaterjalid *üks vanimaid ehitusmaterjale *mineraal - keem. koostiselt v füüs. omaduselt homogeenne looduslik moodustis *kivim - koosneb ühest v mitmest mineraalist *looduskivi - materjal, mis on tekkinud looduses ega ole tehislikku päritolu *ehituskivi - väljanägemiselt ja kestvuselt kõrge kvaliteediga looduskivi, millest valm. ehitustooteid VÄLISTUNNUSED *värvus *läige *kõvadus
tähistati väljakaevamistel leitud pronksinstrumente veidi ennatlikult palsameerimise kirurgilise komplektina, aga see määrang oli ebakindel, sest noaga võib mida tahes lõigata ja pintsetit võisid kasutusel olla kosmeetikas. Küll aga on Herodotose kirjeldusest teada, et aju tõmmatakse välja kõveraks painutatud raudtraadiga. Konserveerimine õnnestus, tehnilistest võimalustest lähtudes, vaid kuumusega (kuivatamine, suitsutamine) või veetustamisega kemikaalide abil. Esimese võimaluse puhul vastutas muumiate tekkimise eest loodus, teist täiustasid egiptlased aga sajandite jooksul. Egiptlased kasutasid mumifitseerimise juures ka taimprodukte, seda tegid nad nende endi religioossetel kaalutlustel. Palsameerijad mähkisid lõuendsidemete vahele kadakamarju, leitud on uusimal ajal kuningmuumiate juurest pipart. Nad kasutasid ka sibultaimi ja natrsisse. Muumiad varustati ka vajaliku maagilise kaitsega
väheväärtuslike ja lihaosade eemaldamine konditustamisel saadud pehmest lihast; Liha sorteerimine Vorstiliha soolamine liha peenestamine ja segamine kuiva soolamisseguga või soolveega ja liha laagerdumine. Vorstisegu valmistamine teistkordne peenendamine kutris Vorstide pritsimine ettevalmistatud vorstikestade täitmine vorstipritsi abil; Vorstide sidumine, klipsimine, riputamine Vorstide termiline töötlemine keeduvorstide suitsutamine (üle 45ºC); keeduvorstide keetmine (umbes 75ºC); Jahutamine külma veega 10-20 minutit või külma õhuga SUITSUVORSTID NB! Pool ja täissuitsuvorstid suitsutatakse teist korda 40-50ºC juures 12-48 tundi NB! Külmsuitsuvorstid suitsutatakse 18 -22ºC juures 1 7 ööpäeva TOORSUITSUSINK JA KEEDUSINK AITÄHH!
*Eksportvili ehk müügivili- ekspordiks kasvatatavad põllumajandussaadused *emis- emane siga *esmastiinus- esimene kord kui lehm(lehmik) jääb tiineks *embrüosiirdamine- ühe lehma emakast viiakse embrüo teise lehma emakasse *embrüo- viljastunud munarakk *esmaseemenduskaal- sobilik kaal esmaseks tiineks jäämisel *esilaadur- põllumajanduslik abivahend peale- ja mahalaadimiseks, ka virnastamiseks F: *Fungitsiid- on agrokemikaal, millega tõrjutakse taimede seenhaigusi *Fumigatsioon ehk suitsutamine (ka gaasitamine)- on mingi keemilise aine (fumigandi) kasutamine eesmärgiga võidelda kahjurite, harvem ka taimehaiguste vastu. Fumigante kasutatakse gaasi või auru kujul. H: *Hein- on niidetud ja kuivatatud rohi, enamasti kasutamiseks loomasöödana *Niit ehk heinamaa- on ökosüsteem, milles taimkatte moodustavad peamiselt tihedalt kasvavate mitmeaastaste mesofüütide kooslused *Herbitsiid ehk umbrohumürk- on agrokemikaal, mida kasutatakse umbrohu ja soovimatute taimede hävitamiseks.
kuivaks.Halvem on see, et kui seest on küps, siis pealt on ületöödeldud. o Pärast 110 min. 100C/210F,on luha väljast t 83C/180F.Sel juhul üleküpsemiseks läheb aega veel üks tund, täpne ajastamine ei ole nii kriitiline. o Pärast 5 tundi 65C/150F, pind on 64C/ 148F, ja liigne aeg mõjub vähe · liha töötlemisel toimuvad muutused: soolamine, suitsutamine, keetmine, praadimine, grillimine Raud ja lihatoodete värvus Tailihas on rauda ~2 mg/100g, palju rohkem on keeles (38 ) ja maksas (28), palju on ka maasikates ja kaunviljades Punane liha sisaldab rauda 2-4 korda rohkem kui valge liha. Mida suurema hapnikuvaruga töötab lihas, seda tumedam (hülge ja vaalaliha on väga tume) Lihatoodete värvus Seostunud ühend Värvus Nimetus Fe++ kovalentne
moodustabki enesekontrolli süsteemi. Esmatootmine - on esmatoodete tootmine, pidamine või kasvatamine, kaasa arvatud saagikoristus, lüpsmine ja põllumajandus loomade kasvatamine enne tapmist. Esmatootmine on ka jahipidamine, kalapüük ja loodussaaduste kogumine. Esmatooted- on esmatootmise tooted, sh põllundus, loomakasvatus, jahindus ja kalandustooted. Töötlemine- mis tahes algset toodet oluliselt muutev tegevus, sh kuumutamine, suitsutamine, laagerdamine, kuivatamine, marineerimine, ekstraheerimine, pressimine või nende protsesside kombinatsioon. Töötlemata tooted- töötlemata toidud, sh tükeldatud, irrutatud, raiutud, viilutatud, konditustatud, hakitud, nülitud, peenestatud, lõigatud, puhastatud, trimmitud, kooritud, jahvatatud, jahutatud, külmutatud, sügavkülmatutud või sulatud. Töödeldud tooted- On töötlemata toodete töötlemise tulemusena saadavad toiduained
Kordamisküsimused rakendusbioloogias 1. Nimeta kõik toiduainete säilitamise viisid (pikemaks ajaks säilitamine)! 1.Konserveerimine kõrge temperatuuri abil 2.Konserveerimine madala temperatuuri abil 3.Soolamine 4.Marineerimine 5.Hapendamine 6.Suhkru abil konserveerimine 7.Suitsutamine 8.Kuumutamine 9.Kuivatamine 10.Sügavkülmutamine 11.Konserveerimine kõrgsagedusvooluga 12.Konserveerimine radioaktiivse kiirusega 13.Ultraviolettkiiritus 2. Nimeta hallituse abil valmistatavaid tooteid ja mõnda sulle maitsevat sorti nendest! Sinihallitusjuust, suitusvorst, antibiootikumid, vinnutatud liha, juustud, salaami. Mulle maitsevad kõik peale antibiootikumide. 3. Miks kasutatakse toiduainete säilitamiseks hallitusi?
Keskaja komme hobuse liha toiduks tarvitada taandus ning sel polnud enam mingit arvestatavat osa. Kala oli keskajal igapäevase toidu väga oluline osa, see oli rahva silmis hinnatud toit. Siseveekogudest püüti latikat, ahvenat, särge, haugi, peipsi tinti, rääbist jm, samuti vähki. Narva jõest püüti silmu, angerjat ja lõhet, kuid need läksid enamjaolt ekspordiks. Mere kalasaagis oli eskohal räim, lest, kilu, tursk, koha, haug ja angerjas. Enamasti kalu kas kuivatati või soolati, suitsutamine oli alles hilisema aja nähtus. Oma osa toidulaua mitmekesistajana oli keskajal jahisaagil. Kütiti põtru, jäneseid, hirvi ja igasugu metslinde. Metsast korjati ka metsmaasikaid, vaarikaid, mustikaid, murakaid, sinikaid, jõhvikaid, pähkleid ning seeni. Keskajal imporditi ka sisse paljuid tooteid. Nõutuim maitseaine sool oli ühtlasi üks tähtsaim impordiartikkel. Suhkru osa hansakaubanduses jäi tagasihoidlikumaks. Soola järel tähtsuselt teine impordiartikkel oli heeringas
.........11 Kulinaaria:..................................................................................11 Kalade Puhastamine.........................................................11 Kalade Külmutamine........................................................12-13 (joonis.2) Kalade Soolamine..............................................................14 (joonis.3) Kalade Kuivatamine..........................................................15-16 (joonis-4) Kalade suitsutamine...........................................................17 (joonis.5) Kalade Marineerimine........................................................18-19 Kala Praadimine..................................................................19 Kalalõhna Kõrvaldamine.....................................................19 Kala Keetmine.....................................................................19 Kala Kaubanduses.......................................................
vähendamisel. Vee kõrvaldamine toiduainetest pidurdab mikroobide elutegevust ja aeglustab biokeemiliste protsesside kulgemist. Toote täielik kuivatamine on lihatööstustes kasutusel ainult erijuhtudel: vere-ja puljongipulbri tootmisel. Enamasti kasutatakse kuivatamist siiski koos teiste konserveerivate võtetega. Hästi säilivad on näiteks toorsuitsusingid ja toorsuitsuvorstid. Säilivuse tagajaks on soolamine, fermenteerimine, suitsutamine ja kuivatamine. 44. Liha sorteerimine ja erinevad sorteerimissüsteemid Sorteerimise eesmärk on saada kindlate omadustega lihatooraine, mis lihtsustab retseptide väljatöötamist, toote omahinna kalkuleerimist, annab ülevaate toote omaduste kohta (rasvasisaldus, toiteväärtus jne). Paljud ettevõtted kasutavad sorteerimisel ENSV-s väljatöötatud põhimõtteid, on ka tööstuste endi poolt väljatöötatud sorteerimismeetodeid. Sealiha ENSV-s 3 sorti:
- Õhu käes sulatamine külmikus ja kaetult 0-3 kraadi juures. Olevalt kala suurusest võib kuluda kuni 10 tundi. Soolamine - Üks vanimaid ja lihtsamaid säilitamise viise - Sobivad räim, kilu, vimb, lõhe, siig, latikas, enamus Eesti kaladest - Kuiva soolaga, vaheldumisi või keedusoola lahus Vinnutamine - Soolatud kala õhu käes kuivatamine - Sobivad paremini rasvased ja poolrasvased kalad Suitsutamine - Külmsuitsutamine - umbes 40 kraadi. Heeringas, lõhe, forell, skumbria - Kuumsuitsutamine üle 100 kraadi. Nt. Lest, räim, angerjas, latikas, tursk Eesti vete kalad Eesti vetes 75 kalaliiki Läänemeres, jõgedes (tint, säga) ja järvedes (ahven, koger). Eestile iseloomulikud kalaliigid (tint, koha jne.) Eestalste lemmikkalad toidulaual - Räim jne Eesti kalade ohuallikad - Reostused - Parasiidid - Pestitsiidid Ahven
1. Toiduvalmistamise oskused ja teadmised. Kokk peab tundma erinevaid toidutoorme eeltöötlemise-, valmistamise ja säilitamise viise. Oma töös tuleb tal kasutada külmtöötlemismeetodeid (sorteerimine, pesemine, koorimine, tükeldamine jne), kuumtöötlemismeetodeid (keetmine, blanseerimine, kupatamine, aurutamine, hautamine, friteerimine, praadimine, grillimine, üleküpsetamine, küpsetamine, röstimine, glaseerimine, suitsutamine jne) ja säilitusmeetodeid (soolamine, hapendamine, marineerimine, külmutamine, vakumeerimine, konserveerimine, kuivatamine). Professionaalne kokk peab olema kompetentne ka järgmistes valdkondades: · toidutoorme ja toidu sortiment, kvaliteet, keemiline koostis, toiteväärtus, maitseomadused, kasutamisvõimalused, säilitamistingimused ja realiseerimisajad, kaonormid toidutoorme töötlemisel
Nad ei põle väga kergesti, võivad säilida keskkonnas pikka aega. Individuaalselt PAH-id erinevad käitumiselt. Mõned võivad laguneda väga kiirelt ja sattuda õhku. Enamik ei lagune nii kergelt. Selleks, et kaitsta inimeste tervist PAH-ide kahjuliku mõju eest, on Euroopa Komisjon oma määrusega nr 1881/2006 kehtestanud benso(a)püreeni piirnormid osale rasvu ja õlisid sisaldavatele toiduainetele ning ka toiduainetele, mille töötlemine kõrgel temperatuuril (näiteks suitsutamine või kuivatamine) võib põhjustada toidu kõrge saastatuse PAH-idega. Lisaks on piirnormid kehtestatud ka kalale ja kalast valmistatud toodetele, mille kõrget saastatust PAH-idega võib põhjustada keskkonnast tulenev reostus (näiteks naftareostused veekogudes). Euroopa Toiduohutusameti (EFSA) arvates ei ole benso(a)püreen üksi piisav märgistusaine PAH-ide sisalduse hindamiseks toidus ning
lõhnheina, seedrit, koirohtu, palve-lavendlit. Kadakat põletatakse mitmetes kohtades kurja eemalehoidmiseks, sidrunheina ja salveid puhastamiseks ja heade vaimude tähelepanu tõmbamiseks. Indiaanlased kasutavad lõhnavat tikku suunates suitsu sulega abivajaja või puhastatava paiga suunas. Suitsutamist kasutati ka ülemineku etappidel inimese elus. (Worwood lk 111, 120, 282-283) Iidsetel aegadel oli lõhnaainetel enamasti kolm funktsiooni - suitsutamine, et kõrgemaile jõududele sõnumeid saata või kurja eemal hoida, surnukehade võidmine, et teekond teispoolsusesse oleks lihtsam, tõbiste ravimine. Lõhnaained langesid mõnevõrra põlu alla, kui langenud naised hakkasid lõhnastama end võrgutamise eesmärgil. Tänapäeval lõhnastavad ennast mehed kui naised ja enamasti mitte naturaalsete lõhnaainetega, vaid keemiliselt töödeldud parfüümidega. Kodus lõhnapirde põletades, tehakse seda ennekõike
EHITUSMATERJALID 13 PUIDU KAITSE Seente arenguks on vaja: • Niiskus – üle 20% • Hapniku olemasolu • Temperatuur +5°C ja +30°C vahel. ABINÕUD • Konstruktiivsed – kaitsta puitu niiskumise eest, teha konstruktsioonid tuulutatavad; • Keemilised - sisestada puitu seent surmav kogus kemikaali; • Füüsikalised - kuumtöötlus, vette uputamine, gaasitamine, suitsutamine; KEEMILISED PUIDUKAITSEVAHENDID Keemiliste võtete korral töödeldakse puitu seente suhtes mürgiste ainetega – antiseptikutega, mis peaksid rahuldama järgmisi nõudeid: • Peab olema mürgine seente ja putukate suhtes • Ei tohi kahjustada puitu ega selles olevaid metallist kinnitusdetaile • Peab hästi imbuma puitu • Vesi ei tohiks teda puidust välja uhtuda • Ei tohiks olla inimesele ohtlik • Ei tohiks olla ebameeldiva lõhnaga
järgneb pehmuselt rümba tagaosa(eriti tagaosa sisetükk). Kõige vintskem liha aga pärineb esiosast(koot, aba-, kaela- ja rinnatükk ning ribiotsad). Mida vanem on loom, seda vintskem on liha. 1.1Liha säilitamine Liha rikneb kergesti. Toorest ega küpsetatud liha ei või jätta toatemperatuurile kauemaks kui kaheks tunniks. Kvaliteetset liha saab erinevate meetoditega säilitada pikemat aega. 3 Suitsutamine suitsutamise all mõistetakse liha töötlemist suitsuga. Suitsutamise käigus liha kuivab, muutub värvilt tumedamaks ning maitselt suitsuseks. Kodus suitsutatud liha võib hoida külmikus 6-7 päeva või sügavkülmikus 1-2 kuud. Soolamine on toore liha töötlemine soolaga. Mõnikord soolatud liha ka suitsutatakse või vinnutatakse. Enne valmistamist tuleb soolaliha nähtavast soolast puhastada. Vinnutamine ehk välisõhus kuivatamine sai alguse maades, kus on kuum ja kuiv
9. nimeta 6 külmtöötlemise võtet 1. Sulatamine 2. Pesemine 3. Koorimine 4. Tükeldamine 5. Fileerimine 6. Vahustamine 10. nimeta 10 kuumtöötlemise võtet 1. Keetmine 2. Praadimine 3. Hautamine 4. Grillimine 5. Küpsetamine 6. Röstimine 7. Frittimine 8. Pruunistamine 9. Kupatamine 10. Blanseerimine 11. nimeta 3 säilitusviisi 1. Soolamine 2. Marineerimine 3. Suitsutamine 12. nimeta 5 praadimise kuldreeglit 1.2/3 max on pannil kaetud lihaga 2.Praetakse kuni kuldpruuni kooriku tekkimiseni 3.Praetakse vastaval kuumusel 4.Tuleb teada kas praadida väheses või rohkes rasvas 5.Liha praetakse mõlemalt poolt kõrgel kuumusel 13. kuidas paisutatakse (valmistatakse ette) zelatiini toidu valmistamiseks? Zelatiin pannakse külma veega likku, kusjuures 1 osa zelatiini kohta võetakse 6 osa vett. Leotatakse 2030 minutit
Seakontidega ennustamine Saabuvad esimesed rändlinnud Söök/Jook: Puna joomine Linnupette võtmine Töö keelud: Käsitöö Juuste kammimine Põranda pühkimine APRILL (jürikuu, mahlakuu) 1. aprill- karjalaskepäev Kombed: Kari lastakse õue Ristimärkide tegemine Suitsutamine Nõiasõnade lausumine Karjavits Söök/Jook: Kanamuna 14. aprill- künnipäev Kombed: Kevadiste põllutööde algus Tõrjemaagia ohvri pidustused 1. Kevadpüha- urbepäev 16.03-19.04 Pühapäev enne lihavõtteid Kombed: Palmioksad Pajuurvad Piitsutamine
4)vorstiseguvalmistamine-peenestamine ja segu koostaine kurtis, peenestamine hundis.Juuretise lisamine.(lactobaccilus,, pedicoccous, staphylococcus, micrococcus, debaryomyces jne. 5)vorstikestade täitmien- 6)vorstide laagerdmine,valmimine-happe tekkimine, värvuse tekkimien ja stabiliseerimine, siduvuse ja konsistentsi arvutmine, siduvuse ja konsistentsi saavutminei, aroomi tekkmine, säilivuse saavutamine. 8)suitsutamine 9)järelvalmimine Koos puhaskultuuride juutetise lisamisel lühenes aeg, kuid ka riski vabam. Kalatoodete-Fermentatsioonil saadakse kalakaste.Mikrofloora moodustavad halofiilsed liigid koos streptokokkide, mikrokokkide ja stafülokokkidega ning batsilluse esindajatega. Maitse ja lõhan moodustajad. 35. Mikroorganismid hapupiimatoodete valmistamisel-lehel 36. Mikroorganismid või valmistamisel-lehel- 37. Mikroorganismid juustude valmistamisel-lehel 38
Islandi köögis on ajalooliselt tähtsad lambaliha, piimatooted (eriti toorjuust skyr) ja kala. Kohalikest toorainetest kasutatakse merelinde (näiteks alk, lõunatirk, krüüsel, lunn) ja nende mune, samuti marju, seeni ja kuivatatud vetikat. Islandi karge kliima tõttu polnud teraviljakasvatus pikka aega võimalik, mistõttu on leib erinevalt teistest Põhjamaadest alles hiljuti islandlaste toidulauale jõudnud. Maitseid suunavad traditsioonilised säilitusviisid marineerimine, kuivatamine, suitsutamine ja vadakus hapendamine. Islandlaste toiduvalik avardus 1950. aastatel, kui saareriigis avati esimesed supermarketid ja võeti kasutusele geotermilised kasvuhooned juurvilja, eriti tomatite kasvatamisel. Viimastel aastatel on suurenenud juurvilja- ja vähenenud kalatarbimine. Islandlased joovad palju kohvi, iseäralik on molakaffi -- musta kohvi joomine, suhkrutükk suus. Tüüpilisi toite on soolatud lambavorst (kindabjúgu), hapendatud hailiha (hákarl) ja
jooksul määratud kõrgendatud histamiinisisaldus (vähemalt 200 mg/kg kohta = 200 ppm); · Tõenäoliselt osalevad skumbriamürgituse tekkes ka teised amiinid ja muudki ained; · Ohtlikuimad on Scombridae (tuunikala, makrell jt.) ning Scomberesocidae (makrellhaug jt.) kuuluvad kalad, aga ka mitteskumbrialised nagu sardiinid, ansoovis, heeringas (kokku umbes 70 liiki). · Ükski toiduvalmistamise viis, kaasa arvatud külmutamine, suitsutamine ega konserveerimine ei suuda lagundada mürgitust põhjustavaid aineid. 30. Akrüülamiid. Kahjulik toime inimesele, sattumisteed toiduahelasse. Akrüülamiidid · Kasutatakse plastiku tootmisel, heitvete puhastamisel, kosmeetikas. · Põhjustab geneetilisi muutusi, kahjustab närvisüsteemi, tõenäoliselt kantseogeenne. · Toiduainete tootmisel tekib tärkliserikaste toiduainete töötlemisel kõrgel temperatuuril: · friikartulid · kartulikrõpsud
peenestamine vorstisegu koostamine kestade v vormide täitmine jne. Keeduvorst: tooraine sea-, veise-, kanaliha vms; pekk; taimse päritolu lisandid; loomse päritolu lisandid; mehaaniliselt purustatud lihamass; keedusool; toidulisaained. Kuumtöötlus: suitsugaasidega: keeduvorstid 30-180min, poolsuitsuvorstid 60-90 min, täissuitsuvorstid 120min. keetmine: keeduv 20-180min, pools 40-69min, täiss 45-90min. Kala ja kalasaadused. Kalade soolamine, suitsutamine, vinnutamine. Eestis u 100 liiki ja alaiiki, kellest söögiks 1/3. Kala koostises on sidekude tunduvalt vähem kui lihas (kergesti seeditav). Kala valmib palju kiiremini. Kalas: valk 12-20%, rasv 1-20%, 58-75%. Valk kalas on täisväärtuslik sisaldab asendamatuid aminohappeid. Rasv kalades: väherasvased kalad (ahven, tursk, haug, särg) rasvased kalad (angerjas, heeringas, lõhe). Erinevalt teistest rasvadest sisaldab kalarasv palju polüküllastumata oomega-3 rasvhappeid
- toiduainetele kuju andmine (tükeldamine, vormimine), - võtted, mis kiirendavad järgnevat kuumtöötlemist ja muudavad maitset (leotamine ja pesemine, marineerimine). Kuumtöötlemine: - pastoriseerimine, - hautamine, - töötlemine mikrolaineahjus, - barbecue, - keetmine, - kupatamine, - blanzeerimine, - suitsutamine, - küpsetamine madaltemperatuuril, - praadimine. 39. Külmtöötlemise võtted. Külmutatud toiduainete sulatamine: - köögiviljad, - marjad, - seened jm. Mittesöödavate osade eemaldamine: - lehed, - juured, - saastunud osad, - madala toiteväärtusega osad, - sorteerimine, pesemine, koorimine.
Keskaja komme hobuse liha toiduks tarvitada taandus ning sel polnud enam mingit arvestatavat osa. Kala oli keskajal igapäevase toidu väga oluline osa, see oli rahva silmis hinnatud toit. Siseveekogudest püüti latikat, ahvenat, särge, haugi, peipsi tinti, rääbist jm, samuti vähki. Narva jõest püüti silmu, angerjat ja lõhet, kuid need läksid enamjaolt ekspordiks. Mere kalasaagis oli esikohal räim, lest, kilu, tursk, koha, haug ja angerjas. Enamasti kalu kas kuivatati või soolati, suitsutamine oli alles hilisema aja nähtus. Oma osa toidulaua mitmekesistajana oli keskajal jahisaagil. Kütiti põtru, jäneseid, hirvi ja igasugu metslinde. Metsast korjati ka metsmaasikaid, vaarikaid, mustikaid, murakaid, sinikaid, jõhvikaid, pähkleid ning seeni. Keskajal imporditi ka sisse palju tooteid. Nõutuim maitseaine sool oli ühtlasi üks tähtsaim impordiartikkel. Suhkru osa hansakaubanduses jäi tagasihoidlikumaks. Soola järel tähtsuselt teine impordiartikkel oli heeringas
hautatud ja praetud toitude, panni- ja pajatoitude, vormitoitude, täidiste ja küpsetiste valmistamisel. 6 Dana Makejenko Toidukaubagrupp Liha säilitamine Liha rikneb kergesti. Toorest ega küpsetatud liha ei või jätta toatemperatuurile kauemaks kui kaheks tunniks. Kvaliteetset liha saab erinevate meetoditega säilitada pikemat aega. Suitsutamine suitsutamise all mõistetakse liha töötlemist suitsuga. Suitsutamise käigus liha kuivab, muutub värvilt tumedamaks ning maitselt suitsuseks. Kodus suitsutatud liha võib hoida külmikus 6-7 päeva või sügavkülmikus 1-2 kuud. Soolamine on toore liha töötlemine soolaga. Mõnikord soolatud liha ka suitsutatakse või vinnutatakse. Enne valmistamist tuleb soolaliha nähtavast soolast puhastada.
või lapiga puhtaks. Pärast seda panna kalad soola(1kg puhastatud kala kohta 3-4 sl. soola) ja lasta kuni 24 tundi soolduda. Siis ajada kalad peadpidi nöörile mis on varjulises ja tuulises kohas. Kalad tuleb katta soolvette kastetud marliga. Väiksemaid kalu tuleb kuivatada umbes nädal, suuremaid 10 päeva või kauemgi. (joons 6) Joonis 6. kalade kuivatamine 20 Kalade suitsutamine Kalade suitsutamiseks peaks olema suitsuahi, mis ehitatakse tavaliselt elumajast eemale varjulisse kohta. Kõige lihtsam on suitsutada väiksemaid kalu, nagu lesti, ahvenaid, rääbiseid, räimi jt. Väiksemaid kalu suitsutatakse koos sisikonnaga. Kalad tuleb pesta, nõrutada ja lükkida peadpidi metallvardasse nii, et nende vahele jääksid väikesed vahed. Seejärel süüdata poolkuivad lepapuud ja hoida leek koldes väike, kuni kalad on täiesti tahenenud
KUIVATATUD TOOTED. TOIDUKONTSENDRAADID. 15.1 Konsenveerimine. Konsenveerimine on toiduainete säilitamise meetod, mille all mõeldakse toiduainete selliseid töötlemisviise, mis pikendavad nende säilimis aega. Konsenveerimine kahjustab kõige vähem loomulikke omadusi või isegi parandab neid. Erinevateks konsenveerimise viisideks on sterilisserimine, pastöriseerimine, külmutamine, hapendamine ja marineerimine, soolamine, kuivatamine, suitsutamine. Kuivatamine - on toiduainete lihtsamaid ja vanimaid säilitusviise, mis põhineb veesisalduse vähendamisel. Vee kõrvaldamine toiduainest pidurdab mikroobide elutegevust ja aeglustab biokeemiliste protsesside kulgemist. Lihtkuivatamine - kuivatamine võib toimuda erinevatel temperatuuridel. Liiga jahedas kuivatamisel on vee aurumine väga aeglane ja toiduained võivad lõpuks hallitama minna. Liigne kuumus põhjustab küpsemist või kõrbemist. Loomulikus soojuses
On kindlaks tehtud, et mõned aroomid muutsid inimese uniseks, teised tõstsid nende meeleolu või muutsid selle isegi eufooriliseks. Kõige väärtuslikumad põhjustasid müstilisi või psüühilisi kogemusi. Need olid väga hinnatud ja neid põletasid preestrid ja preestrinnad ainult maagiliste usutalituste ajal, jumalate meeleheaks või ravieesmärkidel. Sellest ajast, kui ravimine ja religioon olid tihedalt seotud, sai haigete inimeste suitsutamine (kurjade vaimude väljaajamine kõige varasemaks ravimeetodiks. Aromaatsete ainete, nagu viiruk, mürr, kadakas ja küpress, hunnikuid põletati linnaväljakutel tähtsate pidustuste ajal, puhastamaks õhku ja võimaldamaks tavalisel inimesel nautida aromaatse suitsu sissehingamist. Lemmikergutiks, mida põletati templites ja riigi tseremooniatel oli kyphi, luksuslik ja joovastav tõmmis, mis sisaldab kuni kuusteist koostisosa, kaasa arvatud safran, kassia, nard, kaneel ja kadakas
Keskajal pidid koduloomad olema ilmastikutingimustele vastupidavamad, nad oli väikest kasvu ja sitke lihaskonnaga, seetõttu erines tollane loomade tapakaal ja üldjuhul ka toiduks tarvitatud liha kvaliteet tänapäevasest oluliselt. (1) 2.7 Kala Kala oli igapäevase toidu väga oluline osa. Eesti alal tarvitati kala küll ohtrasti, ent rahva silmis ei olnud see eriti hinnatud toit. Kala toiduks valmistamise viisid varieerusid vähe: kala kas kuivatati või soolati, suitsutamine on alles hilisema aja nähtus. (1) 9 Siseveekogudest püüti latikat, ahvenat, särge, haugi, peipsi tinti, rääbist jm, samuti vähki. Narva jõest püüti vääriskalu- silmu, angerjat, lõhet-, mis läksid ekspordiks. Läänemere kalasaagis oli esikohal räim. Eesti talurahva peamine leivakõrvane oli silk ehk soolatud räim. Teised püütavamad merekalad oli lest, kilu, tursk, koha, haug ja angerjas
Nõmm-liivatee keeduse sissejootmine vabastas uskumuste kohaselt needusest nii loomi kui inimesi. Hoopis rohkem kasutati maagilistes rituaalides kuivatatud taimede põletamist. Antiikajastust on teada, et selle taime kuivürdid kuulusid isegi viiruki koostisse. Aromaatse suitsuga kaitsti end ja hooneid nii kurjade vaimude kui ka õnnetuste eest. Samuti usuti, et kalavõrkude suitsutamisest on abi kalaõnne suurendamiseks ja piimanõude suitsutamine annab nendes hiljem parema hapupiima ja -koore. Kergelt tuntav kääbuslik poolpõõsas! Tegelikult polegi nõmm-liivatee mitte rohttaim, vaid hoopis tilluke poolpõõsas. Alust selliseks väiteks annab taimevarre alaosade puitumine. Rohkelt hargnevad varred on kas lamavad, tõusvad või püstised ning tavaliselt jääb varte kõrgus 510 sentimeetri piiridesse. Taime igihaljad lehed on kitsad ja ilmetud, kuid nendel on rikkalikult eeterlikke õlisid tootvaid näärmeid
2) konserveerimine madala temperatuuri abil a) jahutamine 0+2° 5 päeva kuni 1 kuu aega b) külmutamine 20-40° juures kuni 1 aastani 3) soolamine liha, kala, seened, maitserohelised 4) marineerimine kasutatakse äädikat 5) hapendamine soola veega 6) suhkru abil konserveerimine kõige vanim konserveerimisviis, vett jääb vähem, seepärast säilitusaeg on pikkem 7) suitsutamine võib toiduaine soolata, siis suitsetamise käigus eraldub vesi ja mikroorganismile, kahjulike suitsus leiduvate ainetega immutamine a) külmsuitsutamine 20+40° mõnu päev kuni nädal (kala) b) kuumsuitsutamine 70+140° 15 min kuni mõni tund. Toiduainete säilitamist mõjutavad tegurid 1) mikroorganismide elutegevus a) bakterid toimub toiduainete hapendumine ja käärimine, mõningad eritavad mürgist ainet, osa
kollektiivset joonistamist, mis sündis sellisel moel, et üks kuntsnikest joonistas paberile oma pildi, seejärel kattis selle nii, et järgmine kunstnik võis seda jätkata nähtavale jäetud detaili järgi. Kui kõik olid oma joonistuse lõpetanud avati terve pilt. Max Erns täiendas sürrealismi omapoolsete leiutistega: faktuuride sissehõõrumistehnika (froktaaz), värvikihtide mahavõtmine (dekollaaz), äratõmbepildid (dekalkomaania), suitsutamine (fumaaz) ja kratsimistehnika (grataaz). Sürrealistide arvates tuli kujutada inimese alateadlikke tunge, millest tähtsamaiks pidasid sugutungi. Nad tuginesid S. Freudi poolt unenägude ja hallutsinatsioonide seletamiseks loodud sümboliteteooriale. Selles laadis töötanud kunstnikest on kuulsaim Salvador Dali Tema looming on barokselt ülespuhutud ja eksalteeritud, pungil vihjetest ja alltekstidest, maalid mõjuvad sageli efektsete lavastustena. 4. abstraktne ekspressionism
annaabi.ee 
