Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

"linoleenhape" - 102 õppematerjali

linoleenhape on asendamatu rasvhape, mida peab saama toiduga. EPA-t ja DHA-t võib organism linoleenhappest valmistada.
thumbnail
10
pptx

Rasvhapped

las inimhigi tun Palmithape (palmitiinhape) C15H31COOH Loomsed ja ud taimsed rasvad Stearhape (steariinhape) C17H35COOH Loomsed ja taimsed rasvad Kül Olehape (oleiinhape) C17H33COOH Loomsed ja las taimsed rasvad tu Linoolhape C17H31COOH Taimeõlid ma ta Linoleenhape C17H29COOH Linaõli Kasutamine Toidutööstuses: Inimorganismi normaalseks funktsioneerimiseks vajame nii küllastatud kui küllastamata rasvhappeid. Hügieenitarvete tööstuses: Detergentide põhikoostisosa. Näiteks: seep. Keemilised Omadused Nii nagu kõik estrid, hüdrolüüsuvad ka rasvad ja moodustavad : ester + vesi hape + alkohol rasv + vesi propaantriool + rasvhape Rasvade puhul omab suuremat praktilist tähtsust leeliseline

Keemia → rekursiooni- ja...
37 allalaadimist
thumbnail
4
pdf

Lipiidid

Lipiidid on heterogeensed orgaanilised ühendid. Lipiidid on: · vähemalt kahekomponendilised biomolekulid (baasalkohol + rasvhape) ja reeglna estrid · amfifiilsed ja vesialhustumatud · lahustuvad orgaanilises lahustises (benseen ,atsetoon, kloroform, alkohol) Lipiidide ehitusüksused 1. Baasalkohol 1.1 glütserool ­ trialkohol, on baasalkoholiks triatsüülglütseriidides ja glütserofosfolipiidides. 1.2 Sfingosiin ­ liitlipiidide (sfingolipiidide) baasalkoholiks. Inimkehas esineb ainult esterifitseerituna. 1.3 Kolesterool ­ küllastamata tsükliline alkohol. Inimorg-mi steroolide tüüpesindaja. 2. Rasvhaped on karboksüülhaped, mille süsinikshelas on 4-36 süsinikku. RH on lipiidide ehituskomponendid, pisut esineb kudedes lipiide metabolismi vaheühenditena ja vereplasmas transportvormidena. Lipiidides RH-tes on: · pikk hargnemata süsinikahel · paarisarv C-aatomeid (inimkehas 16-22 ...

Keemia → Biokeemia
78 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Lipiide määramine lõheproovis

Looduslike ühendite keemia Lõhest rasvhapete määramine Teostaja: Matriklinumber: Juhendaja: Ivar Järving Õpperühm: YASB Objekti nimi ja Lõhe, 0,081g (lipiidide kaalutis 1g proovist) lähtekaal Töö käik 1. Lõheproov purustati ja homogeniseeriti kloroform:metanooli seguga. 2. Eraldatud lipiidid hüdrolüüsiti leeliselises keskkonnas 3. Hüdrolüüsitud lipiidid eraldati hüdrolüüsumata materjalist heksaaniga happelises keskkonnas, sest leeliselises kk-s ei kulge hüdrolüüs lõpuni. 4. Vabu rasvhappeid analüüsiti TLC (õhukese kihi kromatograafia) meetodil. Plaadile kanti: - hüdrolüüsitud lipiidid - lipiidide alglahus - st...

Keemia → Biokeemia
6 allalaadimist
thumbnail
8
ppt

F-vitamiin

F-vitamiin Kristina Hertmann 10k F-vitamiin e. rasvhape Nimetust ,,F-vitamiin" kasutatakse laialdaselt ja selle all mõeldakse erinevaid rasvhappeid, kuid seda nimetust pole teaduslikult aktsepteeritud. Need rasvhapped on: (omega-6-seeria) linoolhape, gamma-linoleenhape (GLA), (omega-3-seeria) eikosapentaeenhape (EPA) ja dokosaheksaeenhape (DHA). F-vitamiini vajalikkus Aitab tagada töökorras immuunsüsteemi. Hästi tasakaalustatud hormoonide tase Neil arvatakse olevat kolesterooli alandav mõju ja seega vähendavad nad südameinfarkti ja kõrge vererõhu riski F-vitamiini on vaja normaalseks keha arenguks Saadakse Kalaõlist Päevalilleseemnetest Nisuiduõlist Maisiõlist F-vitamiini puudus põhjustab Kõrge kolesterooli Kuiva nahka Katkevaid juukseid Ekseemi e. kauakestevat nahahaigust Aeglast paranemist ja vastuvõtlikkust ...

Keemia → Keemia
14 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Rasvad igapäevaelus

Rasvad igapäevaelus Anneli Mänd 11b Rasvad on meie igapäevaelus väga tähtsad, sest nad kuuluvad meie organismi ja annavad meile energiat. Pragu väga paljud teismeealised on mures oma figuuri pärast ja väldivad rasvaseid toite. See on põhjustanud isegi väga tõsiseid haigusi. Kuid mis asjad on tegelikult rasvad ja mis on nende ülesanne ja tähtsus igapäevaelus. Lipiidideks on rasvhapped, triglütseriidid, fosfolipiidid, glükolipiidid, steroolid (kolesterool). Lipiidid sisaldavad rasvlahustuvaid vitamiine. Terminit "rasvad" kasutatakse triglütseriidide kohta, mis koosnevad kolmest rasvhappemolekulist ning glütseroolist. Rasvad sisaldavad kolme tüüpi (küllastatud, mono- ja polüküllastamata) rasvhappeid. Loomsetes rasv...

Keemia → Keemia
12 allalaadimist
thumbnail
12
pdf

Lipiidid 2016

ole need konjugeeritud Palmitiinhape Oleiinhape Linoolhape Linoleenhape Steariinhape Füüsikalised omadused Arahhidoonhape mõjutatud kahe faktoriga: -ahela pikkus -kaksiksidemete arv

Bioloogia → Bioloogia
3 allalaadimist
thumbnail
15
pptx

KALA

KALA Stiina Siraki HT12-KE Kala kuulub kalatoodete gruppi, mis peaks moodustama päevasest toidukogusest 9% Räim Räim on maitsva lihaga, vee, valgu, rasva ja mineraalainete sisalduselt keskmise tasemega, hinnatasemelt odav ja populaarne kala nii värskelt, suitsutatult kui hoidistena. Kilu Meie tööstuskaladest kõige aeglasema kasvuga kala. Liha peetakse räime omast maitsvamaks. Räimest suurema rasvasisaldusega. Tuntuimad road on sprotid ja vürtsikilu. Lõhe Lõhe on suure rasvasisalduse ja kõrge kalorsusega. Rasvasuse poolest jääb alla vaid angerjale. Eriti hinnatud on külmsuitsu ja soolalõhe. Forell Forelli head omadused sarnanevad lõhega, kuid söödav osa moodustab üldkaalust 4/5, seega oluliselt rohkem, kui enamikul kalades...

Toit → Toiduainete õpetus
17 allalaadimist
thumbnail
16
pdf

Lipiidid

Koostanud M. Kolga Biokeemia 1 · neil on tähtis osa täita kolesterooli ainevahetuses · nad tõstavad organismi resistentsust nakkushaiguste, samuti pahaloomuliste kasvajate suhtes Inimese jaoks eksisteerivad ka nn. asendamatud rasvhapped, mida organism peab normaalseks füsioloogiliseks talituseks tingimata toiduga saama. Asendamatuteks rasvhapeteks on linoolhape ja linoleenhape. Nende segu nimetatakse vitamiin F-ks. Linoolhape on eelühendiks arahhidoonhappele, millest omakorda moodustuvad organismis bioloogiliselt aktiivsed ühendid: makrofaagides, neutrofiilides ja monotsüütides tekkivad leukotrieenid; trombotsüütides esinevad tromboksaanid ning paljudes kudedes leiduvad prostaglandiinid. Kõik need ühendid on enamasti lokaalse hormonaalse toimega. Asendamatud RH-d on vajalikud ka biomembraanide integraalstruktuuride säilitamiseks ning lipiidide

Keemia → Biokeemia
20 allalaadimist
thumbnail
18
odp

Bioloogiliselt olulised ained

vees lahustumatud ja enamasti kiulised. Globulaarvalgud- näiliselt korrapäratu puntra taolise molekuliga. Valgu denatureerimine- Valgu struktuur muutub. Rasvad ● Rasv kui keemiline ühend on glütserooli triester karboksüülhapetega. ● Uus isomeeria liik – cis-, trans-isomeeria. ● Looduslike rasvhapete kaksiksidemed on cis- geomeetriaga. ● Tuntumad rasvhapped: butaanhape, palmithape, stearhape, olehape, linoolhape, linoleenhape. ● Kahe või enama kaksiksidemega rasvhappeid nim. asendamatuteks rasvhapeteks. ● Transhape- lühendnimetus trans-geomeetriaga küllastumata rasvhapete tähistamiseks. ● Transrasvad- rasvad, mille molekulides esineb transhapete jääke. Pesuained ● Pindaktiivsed ained kogunevad õhu ja vee või vee ja tahke aine piirpinnale ning paiknevad seal nii, et hüdrofiilne ots on alati pööratud vee keskonna poole.

Keemia → Biokeemia
9 allalaadimist
thumbnail
8
docx

Eruukhape

kuumpressimise või ekstraheerimise meetodil. Kõrvalsaaduseks on rapsikook, mida kasutatakse loomasöödana. Rapsiseemne õlisisaldus on 35– 45 %. Rapsiõli kasutatakse inimtoiduks ja biodiislikütuse valmistamiseks. Toiduõli on tavaliselt rafineeritud, et vähendada selle rääsumist hapniku toimel. Rapsiõlis on suhteliselt vähe küllastatud rasvhappeid ning rohkem küllastamata rasvhappeid; olulise osa moodustavad linool- ja linoleenhape. Seadus Määrus kehtestatakse toiduseaduse § 12 lõike 4 ja § 513 lõike 2 alusel. § 1. Reguleerimisala Määrust kohaldatakse õli, rasva ja nende segu suhtes ning toidu suhtes, millele on lisatud õli, rasva või nende segu ja milles sisalduva rasva üldkogus on üle 5 protsendi. § 2. Õli ja rasva ning neid sisaldava toidu koostisnõue eruukhappe sisalduse kohta Suurim lubatud eruukhappe sisaldus §-s 1 nimetatud toodetes on 5 protsenti

Keemia → Keemia
1 allalaadimist
thumbnail
12
docx

Toitumise alused.

rapsiõli 7 – 12 2 eikosapentaeenhape e EPA(C20:5) kalaõli (heeringas, makrell, lõhe), merevetikad dokosaheksaeenhape2 e DHA(C22:6) kalaõli, merevetikad 1 ei sünteesita organismis, 2 sünteesitakse, kui on piisavalt linoolhapet -3-rasvhapped on linoleenhape, EPA (eikosapentaeenhape, 5 kaksiksidet) ja DHA (dokosaheksaeenhape, 6 kaksiksidet). Linoleenhape on asendamatu rasvhape, mida peab saama toiduga. EPA-t ja DHA-t võib organism linoleenhappest valmistada. Linoleenhapet on enim lina- ja kanepiõlis. EPA-t ja DHA-t - kalaõlides ja merevetikates. -3-rasvhapetel on organismis täita mitu elutähtsat ülesannet. Eelkõige tagavad nad rakumembraanide normaalse ehituse ning talitluse, milleta poleks raku olemasolu võimalik. -3

Toit → Toitumisõpetus
22 allalaadimist
thumbnail
13
pdf

Lipiidid

Lipiidid K. Port Spordibiokeemia loengumaterjal 2015 · Mittepolaarsed (s.t. hüdrofoobsed) ühendid mis lahustuvad mittepolaarsetes (s.t. mitte vees vaid n. etanoolis) lahustites · Siia koonduvad suhteliselt erineva struktuuriga molekulide rühmad: ­ Neutraalsed rasvad (glütserool + rasvhapped) ­ Steroidid ­ Vahad ­ Rasvades lahustuvad vitamiinid (A, D, K) · Rasvhapped ­ Küllastunud ja küllastumatud · Asendamatud (essentsiaalsed) ja asendatavad toitained · "tervislikud" rashvhapped · Ioodi arv · Loomsed ja taimsed rasvad · Reserv- ja protoplasmaatilised lipiidid Neutraalsed rasvad · Glütserool esterifitseeritakse rasvhappega ­ Ester moodustub kui hüdroksüül CH2OH (-OH) reageerib karboksüül-happega (-COOH) · Tekivad C1,C2,C3 Glütserolipiiidid H C OH ­ Homoglütserolipiid...

Keemia → Keemia
5 allalaadimist
thumbnail
7
docx

Rasvad, lipiidid

lisades vesinikuaatomeid osale küllastumata rasvhapetest=hüdrogeenimine. Hüdrogeenimine muudab õli tahkeks rasvaks. Mõjutavad lipoproteiinide ainevahetust. LDL ja HDL. Hüdrogeenimine: ,,rasva tahkestamine". Küllastumata triatsüülglütseroolide hüdrogeenimine Ni-katalüsaatori juuresolekul. Saadakse täielikult hüdrogeenitud rasvad (kõrgsulavad küpsetus- ja praadmisrasvad) ja osaliselt hüdrogeenitud rasvad (õlid, milles on ühe kaksiksidemega rasvhapped; tooted, milles linoleenhape on hüdrogeenitud, aga linoolhape mitte; need rasvad sulavad u. 30C juures) Katalüsaatorid: Kõige laialdasemalt kasutatakse niklit. Valik tehakse sõltuvalt reaktsiooni spetiifilisusest, trans-isomeeride moodustumise ulatusest ja aktiivsuse perioodist ning maksumusest. Niklil on suur eelis, kuna teda saab kasutada korduvalt (selleks peab taimeõli olema happevaba, vabastatud kummilisanditest ning ei tohi sisaldada väävliühendeid) Asendusrasvhapped 1) Hüdroksü-rasvhapped

Keemia → Toidukeemia
59 allalaadimist
thumbnail
12
docx

Keemia - Aineklasside Tabel

glütserüülstear- sest neil on suur toiteväärtus. olelinolaat Inimesele on eluliselt tähtsad linool- ja linoleenhape – asendamatud rasvhapped. Rasvu kasutatakse seebi, lakkide, ravimite ja kosmeetiliste

Keemia → Orgaaniline keemia
35 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Lipiidide biosüntees

Lipiidide biosüntees 1. Degradatsioon Süntees 1 Lokatsioon rakus mitokonder tsütosool 2 Atsüülrühma kandja CoA ACP valk 3 Kovalentne side atsüüli ja tioester side tioester side kandja vahel 4 Elektronkandja(d) NADH, FADH2 NADH 5 ATP vajadus 2 fragmendiga -> 1 ATP 2 fragmendiga -> 1 ATP 6 Produkstiks/doonoriks on 2 2 xx C-aatomit sisaldavad ühendid 7 Millisest rasvhappe ptsast karboksüüli metüüli toimub ahela lühenemine/ kasv 2. Asendamatuteks rasvhapetekes loetakse ­linoleenhape ja linoolhape, sest inimese organismis puuduvad sünteesikd vajalikud ensüü...

Keemia → Biokeemia
92 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Karboksüülhapped konspekt

Karboksüülhapped on orgaanilised aineid, mis sisaldavad üht või mitut karboksüülrühma (-COOH). Karboksüülhapete nimetused tuletatakse süsivesinike nimetustest ja lisatakse nimele lõppu lõppliide - hape. Mida kõrgem keemistemp., seda sugevamad on molekulide vahelised sidemed. Tihedus väheneb sest molekulide ruumalad suurenevad ha neid mahub vähem. Füüsikalised omadused Madalamad karboksüülhapped (kuni propaanhappeni) on terava lõhnaga värvuseta vedelikud, mis segunevad veega igas vahekorras. Kõrgemad karboksüülhapped on värvuseta või valged, õlijaid või tahked, vees vähe lahustuvad ained. Molekulmassi kasvuga nende lõhn nõrgeneb, kuid see muutub ebameeldivamaks (neid ületab butaanhape, mis on eriti läbitungivalt vastiku lõhnaga). Karboksüülhapete füüsikalised omadused on tingitud nende võimega moodustada oma molekulide vahele vesiniksidemeid. Vesiniksidemete moodustumise tõttu molekulide vahele võivad karboksüülhapped ühineda omavahel di...

Keemia → Keemia
43 allalaadimist
thumbnail
39
ppt

Makrotoitained

Makrotoitained Toiduaine ja toitaine Toiduained on toiduks kasutatavad ained või ainesegud, mis on kas loomse (piim, liha, kala), taimse (teraviljad, köögiviljad, puuviljad) või üksikjuhtudel mineraalse (keedusool) päritoluga. Toitained on toiduainete koostisosad, mis vabanevad seedimisel ja toidavad organismi (valgud, rasvad, süsivesikud, mineraalained, vitamiinid). Makrotoitained Vajatakse päevas kümnetes või sadades grammides. Siia kuuluvad valgud, süsivesikud, lipiidid ja vesi. Neid vajatakse energia tootmiseks, kasvuks, asendamatute aminohapete ja rasvhapete allikana jne. Valgud 1 Sisaldavad lämmastikku ja kuuluvad kõige keerukamate orgaaniliste ühendite hulka. Valkude ülesanded organismis: Peamine ehitusmaterjal, millest luuakse lihas, närvi, ajukoed, veri, kuulub juuste, küünte ja luude komponentide hulka. Valgud moodustavad mitmesuguste kudede massist 30%. Li...

Toit → Toitumisõpetus
41 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Vitamiinid

Vitamiinid Vitamiinid on toitainete rühm, millesse kuuluvad madalmolekulaarsed orgaanilised bioaktiivsed ühendid, mida inimorganism vajab normaalseks funktsioneerimiseks ja arenguks väikestes kogustes ja mida inimese keharakkudes ei sünteesita või sünteesitakse ebapiisavas koguses (mõningaid vitamiine sünteesitakse keharakkudes provitamiinidest või ultraviolettkiirguse kaasabil). Vitamiinid on väga erineva keemilise struktuuri ning keemiliste ja füüsikaliste omadustega. Enamik vitamiine on liitensüümide ehituslik-funktsionaalsete osadena ehk koensüümidena hädavajalikud ensüümkatalüüsis. Osa neist on hädavajalikud inimorganismi normaalseks kasvuks ja arenguks ja osa täidab teisi hädavajalikke bioloogilisi funktsioone. Inimene saab vitamiine põhiliselt toiduga (tänapäeval ka vitamiinipreparaatide manustamisel). Mõningaid vitamiine (näiteks vitamiin K, biotiin, pantoteenhape, niatsiin) sünteesib inimese see...

Bioloogia → Bioloogia
26 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Rasv, valk

Rasv- glütserooli triester rasvhapetega Küllastumata rasvhape- voolav või vedel rasv. Nt taimeõlid, veel on ta piimarasvas, oliivi- ja päevalilleõlides. Küllastunud rasvhape- rasvhape, mille molekulis puuduvad kaksiksidemed Asendamatu rasvhape- rasvhape, mida inimorganism ei ole võimeline tootma ning mis seetõttu peab sisalduma toidus (eriti linoolhape ja linoleenhape) Detergent- puhastamiseks ettenähtud toode, mille puhastavaid omadusi on eesmärgipäraselt arendatud ja uuritud ning mille põhikoostisaineteks on pindaktiivsed ained Seep- pesemisvahend, rasvhapete K(vedel) või Na(tahke) sool Aminohape- aminorühmaga asendatud karboksüülhape Kodeeritav aminohape- üks neist 20-st aminohappest, millest organismid ehitavad valkusid Asendamatu aminohape- valkude ehitamiseks tarvitatav aminohape, mida org ei suuda ise sünteesida Peptiid- molekul, mis koosnevad ridamisi peptiidsidemetega üksteise külge aheldatud aminohapetest Polüpeptiid- peptiid,...

Keemia → Keemia
13 allalaadimist
thumbnail
10
doc

Keemia - karbonüülühendid, rasvad, polümeerid, valgud, sahhariidid, disahhariidid,

Küllastunud- süsinike vahel üksiksidemed Võihape ehk butaanhape C3H7COOH Stearhape ehk oktadekaanhape C17H36COOH Palmithape ehk heksadekaanhape C15H32COOH Eluks vaja 1/3: piim, või, piimarasvad Küllastumata 1) monoküllastumata- üks kaksikside olehape ehk oktadets-9-eenhape Eluks vaja 1/3: päevalilleõli, rapsiõli, teised õlid 2) polüküllastumata- mitu kaksiksidet (2 või 3) linoolhape ehk oktadeka-9,12-dieenhape (omega-6-rasvhape) linoleenhape ehk oktadeka-9,12,15- trieenhape (omega-3-rasvhape) Eluks vaja 1/3- rasvad, õlid, kala, linaseemned, linaõli. Asendamatud rasvhapped!: Organism ei suuda neid ise sünteesida, on vaja saada väljast poolt. POLÜMEERID Polümeer on ühend, mille molekul koosneb kovalentsete sidemetega seotud korduvatest struktuurühikutest- elementaarlülidest. Polümerisatsioon- polümeer võib moodustuda monomeeride liitumise teel kaksiksidemete arvel (liitumispolümerisatsioon).

Keemia → Keemia
67 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Rasvad - lipiidid

Rasvad Mõiste Rasvad on glütseriini ehk propaantriooli ja kõrgemate karboksüülhapete (rasvhapete) estrid, mille olek toatemperatuuril on tahke. Elusorganismid kasutavad rasvades valdavalt paarisarvu süsinikega (kuni 20) rasvhappeid. Kõrgemate karboksüülhapete estrid, mille olek toatemperatuuril on vedel, on õlid. Rasvhapped on kas 16 või 18 süsinikulised, ning kas tegemist on õlide või tahkete rasvadega vaadatakse kordseid sidemeid. Kui rasvhappes esineb kordne süsinik-süsinik side, siis on tegemist õliga. · Pika C-ahelaga (sagedamini 12 ­ 26) monokarboksüülhapped · Sisaldavad enamasti paaris arvu C-aatomeid · Küllastunud või küllastumata C-ahel · Küllastumata rasvhapped reeglina cis-isomeerses vormis 3 tähtsamat rasvhapet: 1) Palmitiinhape ehk palmithape on sageli loomades ja taimedes leiduv rasvhape. Aine keemiline valem on CH3(CH2)14COOH. ...

Keemia → Keemia
99 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Biokeemia KT

Eluks organismi sisekeskkonna happe-alus- (palmitiinhape,steariinhape) ehitusse.5.Reguleeriv – toit sisaldab rohkesti vajalikud vaegused avaldavad tõsise tasakaalu säilitamiseks. Külastamata rasvhapped on toat. Vedelad (linool ja kiudained-puhastavad mao seinad. 6.Spetsiifiline – haigustena. Difusioon-lahustunud aine molekulide linoleenhape - õlid)need on ASENAMATUD moodustavad antikehad,veregruppide On anorgaanilised (vesi,mineraalained) ja liikumine lahuses madalama rasvhapped,mida organism peab saama tingimata spetsiifilususe tagamine. 7.Toitefunktsioon- Orgaanilised ained kontsentratsiooni suunas.Osmoos-lahusti toiduga,nende segu nimetatakse vitamiin F-iks

Meditsiin → Meditsiin
15 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Biokeemia KT

5.Reguleeriv ­ toit sisaldab rohkesti kiudained- vajalikud vaegused avaldavad tõsise haigustena. säilitamiseks. Külastamata rasvhapped on toat. Vedelad (linool ja puhastavad mao seinad. 6.Spetsiifiline ­ moodustavad On anorgaanilised (vesi,mineraalained) ja Difusioon-lahustunud aine molekulide liikumine linoleenhape - õlid)need on ASENAMATUD antikehad,veregruppide spetsiifilususe tagamine. Orgaanilised ained lahuses madalama kontsentratsiooni rasvhapped,mida organism peab saama tingimata 7.Toitefunktsioon- rinnapimas laktoos on vastsündinule (monosid,aminohapp.lipiidid,nukleotiidid, suunas

Keemia → Biokeemia
54 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Lipiidide reaktsioonid

Töö nr 1.3 Lipiidide reaktsioonid Koostas: Juhendaja: Mart Reimund Teoreetilised alused Lipiidid ­ heterogeenne ühendite rühm, mis reeglina ei lahustu vees ega ka vesilahustes, samas lahustuvad mitmetes apolaarsetes orgaanilistes solventides, neid iseloomustab ka estersidemete esinemine. Lipiidid on olulised, kuna nad on nii loomsetes organismides kui ka osades taimedes olulised energeetilised varuained, lipiidid on ka rakumembraanide peamiseks koostisosaks ning neil on ka kaitsefunktsioon ja regulatoorne roll. Lipiide võib jagada vastavalt molekuli keemilisele ehitusele ja omadustele järgmiselt: · rasvhapped · rasvad · glütserofosfolipiidid · sfingolipiidid · vahad · asteroidid · terpenoidid Klassifitseerimise viise on veelgi. Lipiide võib jaotada veel näiteks vastavalt seebistumisv...

Keemia → Biokeemia
6 allalaadimist
thumbnail
20
doc

Orgaaniline keemia

Rasvad on olulised toiduained, C3H5(OOCC17H35)3 + NaOH => CH-OOCC17H35 sest neil on suur toiteväärtus. C3H5(OH)3 + 3NaOOCC17H35 CH2 ­ O ­ CO ­ Inimesele on eluliselt tähtsad R3 linool- ja linoleenhape ­ rasv + seebikivi => glütserool + seep asendamatud rasvhapped. Rasvad on CH2OOCC17H35 Rasvu kasutatakse seebi, glütserooli lakkide, ravimite ja triestrid glütserüültristearaat kosmeetiliste vahendite karboksüül- valmistamisel.

Keemia → Keemia
475 allalaadimist
thumbnail
30
ppt

Toiduainete keemiline koostis e-ainete põhjal

KETSUP: Felix Special tomatiketsup Koostis: 100g toote toitumisalane teave: Tomatipasta (60%) 320kJ/75kcal Vesi Valgud 1g Suhkur Süsivesikud 18g Äädikas Rasvad <0,5g Keedusool (2,4%) Maitseained Toode ei sisalda säilitusaineid. SINK: Nõo sink "Aadliku eine juustuga" Koostis: Sealiha (70%) Maitsetugevdaja: Joogivesi Na-glutamaat Juust (5%) Lõhna- ja maitseained Kamar Antioksüdant: Keedusool (max. 2,6%) askorbiinhape, Na- Stabilisaator: di- ja isoaskorbaat trifosfaat Toiduvärv: karmiin Suhkur Säilitusaine: Na-nitrit 100g toote toitumisalane teave: 759kJ/181kcal Valgud 14,4g Süsivesikud 2,8g Rasvad 12,5g Tootes sisalduvad e-ained E120 ­ Karmiin Kasutusala: Alkohoolsed joogi...

Bioloogia → Bioloogia
54 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Biokeemia praktikumi protokoll 1.3 ja 2.2 (juh. Terje Robal)

Töö 2.2 teoreetiline osa Karotenoidid ­ fotosünteesi abipigmentid, mis asuvad taimerakkude kloroplastides ja kromoplastides (ka teistes fotosünteesivates organismides) ja absorbeerivad valgust klorofüllist erinevatel lainepikkustel ning on täienduvateks kiirguse retseptoriteks, aga täidavad taimedes ka kaits. Karotenoidid (>600) klassifitseeritakse kui tetraterpenoide, struktuurilt on nad polüeensed ahelad, mille ühes või mõlemas otsas on reeglina 6-liikmelised ionoontsüklid. Lükopreen ­ kõige pikema ahelaga karotenoid. Karotenoidide kaks põhigruppi on: karoteenid (ei sisalda O2 , lükopreen, -,-,-, -, - karoteenid, ..) ja ksantofüllid (sisaldavad O2, luteiin, zeaksantiin, ..) Loomsetele organismidele on neli karotenoidi (-,- ja -karoteen ning -krüptoksantiin) vitamiini A eelühenditeks. Vitamiin A esmaseks funktsiooniks on nägemisprotsessi tagamine, lisaks sellele on ta antioksüdant ja kaitseb silmi kahjul...

Bioloogia → Geenitehnoloogia
25 allalaadimist
thumbnail
8
doc

referaat "Taimsed õlid"

müeliinitupega, mida saab piltlikult võrrelda isoleeritud kaabliga. · Metaboolse vee tekitamine toimub lipiidide lõplikul lõhustumisel ­ tekivad süsihappegaas ja vesi. See biofunktsioon on olulisem kõrbetingimustes elavatel loomadel veedefitsiidis; inimesel moodustab metaboolne vesi ~ 0,3 ­ 0,35 l ööpäevas. · Asendamatud linool- ja linoleenhappe segu nimetatakse vitamiin F-ks. Linoleenhape on eelühendiks bioloogiliselt aktiivsetele ühenditele, mis enamasti on lokaalse hormonaalse toimega. Asendamatud rasvhapped on vajalikud ka biomembraanide integraalstruktuiuride säilitamiseks ning lipiidide metabolismi häireteta kulgemiseks. Nimetatud rasvhappeid peab inimese organism normaalseks füsioloogiliseks talitlusega saama toiduga. Nende defitsiidi korral kujunevad välja dermatiidid.

Toit → Toiduainete õpetus
42 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Biokeemia labori protokoll 1.3 - Ainete tuvastamine kvalitatiivsete reaktsioonidega

Tallinna Tehnikaülikool 1. Ainete tuvastamine kvalitatiivsete reaktsioonidega Biokeemia labori protokoll 2011 1.3 Lipiidide reaktsioonid Töö teoreetilised alused Lipiidid on heterogeensed ühendid, millele on omane estersideme(te) esinemine. Lipiidid ei lahustu enamasti vees ja vesilahustes, mis on tingitud hüdrofoobsete aatomirühmadest ja pikkadest süsivesinikradikaalidest. Lipiidid lahustuvad apolaarsetes orgaanilistes solventides ja vähesel määral ka polaarsetes solventides. Lipiidide esinevad rakumembraani koostises, ning neil on energeetiline-, kaitse-, ja regulatoorne funktsioon. Vastavalt molekui ehitusele ja omadustele klassifitseeritakse neid järgnevalt: rasvhapped, rasvad, glütserofosfolipiidid, sfingolipiidid, vahad, steroidid ja terpenoidid. Seebistumisvõimest lähtudes jagatakse lipiide seebistuvates ja mit...

Keemia → Biokeemia
33 allalaadimist
thumbnail
10
docx

Lipiidide praktikum (lipiidide reaktsioonid ja karotenoidide määramine)

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Õppeaine YKL0063 Biokeemia PRAKTIKUM: Lipiidide reaktsioonid & Karotenoidide idenfitseerimine ja sisalduse määramine Üliõpilane: Juhendaja: Kood: Esitatud: Sooritatud: 1.3 LIPIIDIDE REAKTSIOONID Teooria Lipiidid on heterogeenne ühendite rühm, mille molekulide keemilist ehitust iseloomustab enamasti estersideme(te) esinemine. Lipiidid ei lahustu vees ja vesilahustes, vaid apolaarsetes orgaanilistes solventides, vähemal määral lahustuvad nad polaarsetes solventides. Lipiidide lahustumatus vees ja vesilahustes on tingitud hüdrofoobsete aatomirühmade ja pikkade süsivesinikradikaalide sisaldusest molekulis. Lipiide võib vastava...

Keemia → Biokeemia
23 allalaadimist
thumbnail
4
docx

LINNUKASVATUS

LINNUKASVATUS Linnu tõud väikeste tähtedega Kana hakkab munema 5 kuust Kana võib muneda päevas 1 muna ( 25 tundi läheb aega ühe muna jaoks), aastas 300 keskmiselt Heades tingimustes elab kana kuni 10 aastat Sulgimise perioodil ei tooda mune , puhkab( üks kord aastas) Lindude seltse on kokku 27: Kõige suurem kanaliste selts haneliste selts tuviliste selts jaanalinnu selts Munelust väljendatakse protsentides: (munade arv/periood)*100 Rümp- lihakeha puhastatud, ilma peata Lindudel üks munajuha ja munasari Isastel kaks mundandit Testosteroon- valmivad sekundaarsed suguorganid MUNA TEKE: Tibul pole alguses munasarju, arenevad 2 nädalaga Munajuha Pikkus, Muna Funktsioon alaosa cm viibimise aeg Lehter 8­9 15­20 Munasarjast vabanenud rebu liigub lehtrisse. Lehtri kaelaosas minutit moodustub rebukeeriste v...

Põllumajandus → Linnukasvatus
25 allalaadimist
thumbnail
37
ppt

Lipiidid

Lipiidid LIPIIDIDE KLASSIFIKATSIOON 1. Rasvhapped 2. Triatsüülglütseroolid 3. Glütserofosfolipiidid 4. Sfingolipiidid 5. Steroidid 6. Teised lipiidid LIPIIDSED KAKSIKKIHID 1. Kaksikkihi tekkimine ja säilitamine 2. Lipiidide liikuvus 3. Membraanivalgud 4. Erütrotsüütide plasmamembraan Mis on lipiidid? Lipiidide struktuur: on bioloogilise päritoluga ained, mis on lahustuvad orgaanilistes solventides: kloroformis, eetris, metanoolis on vees rasklahustuvad ei ole polümeersed, ent moodustavad agregaate on varieeruva struktuuriga mittehomogeenne klass molekule Lipiidide funktsioon: Membraanid fosfolipiidid, steroidid Energia depoo rasvad, õlid Signaali ülekanne intratsellulaarsed messengerid Hormoonid Kofaktorid ensümaatilis...

Keemia → Keemia alused
58 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Looduslike ühendite keemia labori protokoll

Tallinna Tehnikaülikool Bioorgaanilise Keemia Õppetool LOODUSLIKE ÜHENDITE KEEMIA LABORIPROTOKOLL Koostanud: Luise Tiks YASB61 112332 Tallinn 2014 Lipiidide eraldamine ja hüdrolüüs 1. Lipiidide eraldamine Analüüsitavaks prooviks oli räim, uuritava proovi mass oli 1,33g. Lipiidide eraldamiseks lisasime 27 ml kloroform:metanool (2:1) segu, homogeniseerisime kudet 2 minutit ning filtreerisime paberfiltriga. Filtrimise teel saime 23 ml lahust, millele lisasime 4,6 ml 0,9% NaCl lahust. Loksutasime, lasime kihistuda ning eemaldasime veekihi. Alles jäi 16 ml kloroformi lahust, millele lisasime 4 ml vesi:metanool (1:1) segu, loksutasime, lasime kihistuda (parema...

Loodus → Loodus
44 allalaadimist
thumbnail
10
docx

Linnukasvatus

1 Munade koostis * makrotoitained (vesi, proteiin, aminohapped, rasv) * makromineraalained (kaltsium, fosfor, magneesium, naatrium, kaalium, kloor, väävel) Mikromineraalained (vask, tsink, seleen, koobalt, mangaan, raud), vitamiinid ning rasvhapete sisaldus varieerub sõltuvalt nende sisaldusest söödas. Munade vitamiinisisaldus (eriti A, D ja mõned B rühma) oleneb otseselt nende imendumisest lindude seedetraktis Kui sööt sisaldab liigselt küllastunud rasvhappeid, siis väheneb küllastamata rasvhapete (linool- ja linoleenhape) ladestumine munasse ja halveneb embrüonaalne areng. Haudemunade saamiseks peavad karjad olema vabad: 1. nakkushaigustest 2. munajuhahaigustest 3. sooltrakti probleemidest, mis võivad mõjutada toitainete imendumist ja seega ka toitainete sisaldust munades 4. respiratoorsetest haigustest, mis mõjutavad vere pH ja selle kaudu toitaine...

Bioloogia → Bioloogia
10 allalaadimist
thumbnail
12
pdf

Lipiidide seede ja absorptsioon põllumajandusloomadel

ümber lenduvateks rasvhapeteks, peamiselt äädik-, propioon- ja võihappeks, mis imenduvad otse läbi vatsaseina verre. (Drakley 2000) Joonis 4. Linoleenhappe hüdrogenisatsioon (Darckley 2000: 100) Küllastumata rasvhapped on vatsamikroobidele toksilised ja seetõttu need enamasti hüdrogeenitakse. (Söötmisõpetuse konspekt 2004) Hüdrogenisatsiooni näide on toodud linoleenhappe põhjal joonisel 4. Esmalt toimub isomerisatsioonirektsioon, mille käigus muudetakse linoleenhape konjugeeritud linoleenhappeks (CLA). Seejärel hüdrogeenitakse 9 CLA oleiinhappeks ning viimane omakorda steariinhappeks. Kui selle protsessi mõni vaheühenditest pääseb eesmaost edasi, imendub see peensooles. (Drackley 2000) Vatsas toimub ka rasvhapete süntees. Selleks kasutavad mikroorganismid rakumembraanide fosfolipiide. Bakterid sünteesivad paaritu arvuga, 15-17 süsinikuga, ja hargneva ahelaga süsinikahelaid

Toit → Toitumisfüsioloogia ja...
31 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Vitamiinid ja vajalikkus

Vitamiinid ja vajalikkus A vitamiin Soovitav kogus ­ mehele 0,9g, naisele 0,7g. Maksimaalne kogus 3g. Vaegus ­ kanapimedus, kahvatu ja kuiv nahk. Ületoos ­ maksakahjustused, kuiv nahk, juuste väljalangemine, loote kahjustused (teratogeenid), pikaajalise ületoosi korral osteoporoos. Leidub 100g kohta ­ kalamaksaõli(30mg), maguskartul e bataat (0,71mg), veisemaks (keedu,prae)(7,74mg), või (0,68mg), seamaks (keedu, prae)(5,40mg), kõrvits (keedetud)(0,25mg), kanamaks (keedu, prae)(4,30mg), munad (keedetud)(0,22mg) porgand (toores)(0,84mg), B vitamiin 8 vesilahustuvat vitamiini. Tähtis osa raku ainevahetuses. Erinevad ained, samades toitudes. B1 vitamiin(tiamiin) Soovitav kogus ­ mehele 1,3 ­ 1,5 mg, naisele 1,0 ­ 1,2 mg. Toimet halvendavad ja vajadust ...

Bioloogia → Bioloogia
29 allalaadimist
thumbnail
16
docx

Õlitehnoloogia

1. SISSEJUHATUS, ERINEVAD ÕLID Oliiviõlid jaotatakse neitsioliiviõlideks (esimesel pressimisel saadud; ekstra – kõrge kvaliteediga), rafineeritud õlist ja neitsioliiviõlist koosnevateks oliiviõlideks (kokku segatud kuum- ja külmpressitud õlid) ning oliivijääkõlideks. Kõige kõrgema suitsemispunktiga on avokaadoõli. Rafineeritud õli suitsemispunkt kõrgem kui rafineerimata õlil. Toiduõlides küllastunud rasvhappeid on vaid 5-15%. Mida rohkem on küllastunud rasvhappeid, seda kõrgem on sulamistemperatuur. Praadimisõlis on küllastumata rasvhappeid vähem kui salatiõlis – küllastumata rasvhapped lagunevad kiiremini kõrgel temperatuuril. Seetõttu ei soovitata õli kuumutada üle 180 C – PUFA-d ja MUFA-d hakkavad lagunema ning tekivad laguproduktid ja peroksiidid. 2. KEEMILISED JA FÜÜSIKALISED O...

Toit → Taimsete toiduainete...
33 allalaadimist
thumbnail
126
ppt

Kosmeetikakaubad

Nahatüübid KAS SA TEAD, MILLINE ON SINU NAHATÜÜP? Nahahooldusvahendid  Nahakreemid  Näokreemid (öö-. Päeva- ja silmakreemid)  Emulsioonkreemid  Nahapiimad  Geelid  Näopuhastusvahendid (puhastuspiimad, näoveed)  Koorijad  Maskid  Päevituskreemid (enne ja pärast päevitamist; isepäevituvad) Kosmeetikatoodete koostisained  Küllastunud rasvhapped: steariin, palmitiin  Küllastumata rasvhapped: linool- ja linoleenhape  Taimsed õlid: jojoba-, avokaado-, saialilleõli- (rahustav ja põletikuvastane toime); porgandiõli (pehmendab ja kaitseb nahka kuivamise eest); oliivõli (pehmendab, niisutab, põletikuvastane): maisiõli (vitamiinid, antioksüdandid). Kosmeetikatoodete koostisained  Loomsed õlid: kalamaksaõli (ravib rasust nahka ja aknet); platsentaõli (sisaldab aminohappeid, vitamiine, mineraale, aga Eestis ja Euroopas ei tohi kasutada): veelindude liigeserasv

Keemia → Keemia
8 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Kosmeetilises keemias kasutatavad materjalid

Jõhvi Gümnaasium Kosmeetilises keemias kasutatavad ained Referaat Koostas: Valeria mihhailova Juhendas: õp. Kristelle Kaarma Jõhvi 2011 Kosmeetilises keemias kasutatavad ained Kosmeetiline keemia kasutab väga palju loodusliku päritoluga aineid, mis on sarnased nendega, mida inimorganism ise toodab või siis omastab väliskeskkonnast, näiteks toiduna. Tähtsamad kosmeetilise keemia lähtained on järgmised keemiliste ühendite klassis: alkaanid, alkoholid, karbonüülühendid, karboksüülhapped, estrid, sahhariidid, aminohapped ja valgud. Oluline on ka ainete liigitamine nende füsioloogilise ja kosmeetilise funkrsiooni järgi. Kosmeetikatooted on ained või valmistised, mis on ette nähtud ...

Keemia → Keemia
46 allalaadimist
thumbnail
6
docx

BIOKEEMIA arvestuse vastused

Lipiidid koosnevad- baasalkohol ja rasvhappejääk. Rasvhapped koosnevad- karboksüülhapped ja nende derivaadid 30. Rasvhapete klassifikatsioon: Küllastunud rasvhapped (ei sisalda kaksiksidemeid ehk C = C sidemeid. Küllastunud rasvhapped on näiteks palmithape, stearhape, laurhape jt) Küllastumata rasvhapped (jagatakse vastavalt kaksiksidemete arvule mono- ja polüküllastamata rasvhapeteks, nt. oleiinhape (mono), linoolhape, linoleenhape (polü) 31. Lihtlipiidid koosnevad basaalalkoholist ja rasvhappejääkidest Triglütseriidid (triatsüülglütseroolid)= neutraalrasvad = rasvad. Inimorganismi rasvad sisaldavad 65% oleiinhapet. Triglütseriidid tekivad glütserooli esterdamisel rasvhapetega. Vahad- lihtlipiidid (estrid), mille baasalkoholiks on mingi pikemaahelaline (16...34 C) ühealuseline alkohol (nt. spermatseet, lanoliin, mesilasvaha) 32. Liitlipiidid:

Keemia → Biokeemia
14 allalaadimist
thumbnail
32
doc

Toitumisõpetus

Põhiroll organismis on seotud vere hüübimisega, oluline protrombiini tekkes. Üks vitamiinidest, mida valmistatakse inimese soolestikus. Defitsiidi korral aeglustub vere hüübimine, toimub kestev verejooks ninast, kehale tekivad sinakad laigud. Imendumist takistavad: aspiriin, mineraalõli, rääsunud rasvad. Looduslikud allikad: rohelised lehtköögiviljad, jogurt, lutsern, munakollane, sojaõli, kalamaksaõli. F- vitamiin (linoolhape, a - linoleenhape, arahhidoonhape) Biofunktsioonid: vähendab kolesterooli kogunemist arteritesse, muudab Ca rakkudele paremini kättesaadavaks, vajatakse nahaepiteeli normaalseks arenguks, vähendab ülekaalu. Hapnikuga kokkupuude ja kuumtöötlemine lagundavad F vitamiini. Looduslikud allikad - taimeõlid: - nisu, - linaseemne, - soja, - päevalille, jne. 10.1.2 Veeslahustuvad vitamiinid C - vitamiin (askorbiinhape) Biofunktsioonid: organism vajab sidekoe arenguks, haavade parandamiseks, oluline

Toit → Kokandus
155 allalaadimist
thumbnail
6
docx

Lipiidid

LIPIIDID 1. Lipiidid ­ struktuurilt ja funktsioonilt heterogeenne grupp biomolekule, mille ühiseks tunnuseks on lahustumatus vees. Küllastamata rasvhape ­ rasvhapped, mis sisaldavad kaksiksidemeid. Kõrge sulamistemperatuur ja annab membraanile elastsuse. Ei saa tihedalt pakkida. Küllastatud rasvhape ­ kõik esinevad sidemed on üksiksidemed. Kõrge sulamistemperatuur, annab membraanile jäikuse. Saab tihedalt kokku pakkida. Rasv ­ ehk triatsetüülglütserool ­ glütserooli ja rasvhappe triester. Seebistumine ­ estersideme hüdrolüüs leelise toimel, mille tulemusena moodustuvad rasvhapete soolad (seebid) ja alkohol. Seep ­ (vees lahustuv) rasvhappe sool. Vaha ­ pika c-ahelaga alkoholide ja pika c-ahelaga rasvhapete estrid. Isoprenoidid ­ ehk terpeenid ­ rühm peamiselt taimseid, avatud ahelaga või tsüklilise struktuurigaühendeid, mille biosüntees lähtub isopreenist ­ ...

Keemia → Keemia ja materjaliõpetus
103 allalaadimist
thumbnail
7
docx

Biokeemia lipiidid ja karotenoidid

TTÜ keemiainstituut Bioorgaanilise keemia õppetool Biokeemia Laboratoorne töö Töö pealkiri: nr: 2 Lipiidide reakstioonid ja karotenoidide identifitseerimine ja sisalduse määramine Õpperühm: Töö teostaja: Õppejõud: Töö teostatud: Protokoll esitatud: Protokoll arvestatud: Terje Robal 21.02.2012 05.03.2012 1.3 LIPIIDIDE REAKTSIOONID Lipiidid on heterogeenne ühendite rühm, mille molekulides esinevad enamasti estersidemed. Tavaliselt ei lahustu lipiidid vees ja vesilahustes, vaid apolaarsetes orgaanilites solventides. Vähemal määral lahustuvad nad polaarsetes solventides. Lipiidid on rakumembraanide põhiliseks komponendiks. Nii loomsetes organismides kui ka mitmetes taimsetes kudedes on nad peamiseks energeetiliseks varuaineks. Peale selle on neil veel kaitse- ja regulatoorsed funktsioonid. Nad on sign...

Keemia → Biokeemia
62 allalaadimist
thumbnail
12
docx

BIOKEEMIA Mõisted

BIOKEEMIA Biokeemia kirjeldab, kuidas organism töötab kui „keemiline süsteem“ molekulaarsel tasandil ning pakub lahendusi: Kuidas „keemiline süsteem“ paremini töötaks (nt. toitumise biokeemilised alused) Kuidas diagnoosida probleeme ning neid ületada (täpse diagnoosi tagamine, haiguste põhjuste väljaselgitamine) Kuidas ravida (haiguste kulu prognoosimine, sobiva ravi määramine, ravitulemuste hindamine) Konfiguratsioon – aatomite või aatomgruppide ruumiline paiknemine molekulis üksteise suhtes  Orgaaniliste ühendite mittetasapinnalisus on tingitud:  C-aatomi sp 3 hübridisatsioonist  Aatomitevahelistest interaktsioonidest molekulis  Konformatsioon – ruumiliselt erinevad geomeetrilised vormid vaba pöörlemise tõttu, mida võimaldab C-aatomi sp3- hübridiseerunud olek. Molekul võtab alati energeetiliselt stabiilsema konformatsiooni, mis on ka tema funktsiooni aluseks. Molekulis toimub pidev üleminek ühest konformatsioonist teise – kui po...

Keemia → Biokeemia
26 allalaadimist
thumbnail
7
docx

Olmekeemia

HUVITAVAT LISAINFOT Kas olmekeemia mürgitab veel sündimata lapsi? Roheline Värav kirjutab, BBC loo alusel, et parfüümides ja puhastusvahendeis leiduvad kemikaalid võivad läbida platsenta ja jõuda looteni, selgub Maailma Looduse Fondi (WWF) Suurbritannia haru ja Greenpeace'i ühisest uurimistööst. Muuhulgas jõuavad veel sündimata lapseni paljud plastikud ja kunstlik mustus. WWF ja Greenpeace taotlevad nende ainete keelustamist esmatarbeesemeis. Mõned tervishoiueksperdid vaidlevad keskkonnakaitsjaile vastu, kinnitades, et pole kindlaid tõendeid, nagu kahjustaksid kemikaalid sündimata lapse tervist. Uuriti 27 sündimata lapse nabanöörist ja 42 värskelt emalt võetud vereproove. Proove testiti kaheksa kemikaaligrupi, kaasaarvatud puhastusvahendeis ja mähkmeis leiduvate, osas. Üldse olid testid positiivsed 35 kemikaali osas. Mõnest nabanöörivereproovist leiti koguni 14 ja kahe ema vereproovist 17 kemikaali. Greenpeace'i mürkainete k...

Keemia → Keemia
22 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Karotenoidid

Ilona Juhanson, 123964YASB Laboratoorne Töö pealkiri: töö nr: 4 Lipiidide reaktsioonid, karotenoidide identifitseerimine ja sisalduse määramine Õpperühm: Üliõpilane: YASB21 C Ilona Juhanson, 123964YASB Juhendaja: Tiina Randla KAROTENOIDID Laboratoorse töö eesmärgiks on karotenoidide eraldamine taimsetest materjalidest, saadud karotenoidide (ja klorofülli) segu neeldumisspektri määramine spektrofotomeetril ja selle alusel: * uuritava materjali karotenoidse koostise analüüsimine ja iseloomustamine, * uuritavas objektis domineeriva karotenoidi kontsentratsiooni kindlaksmääramine, * klorofülli olemasolu kindlakstegemine. Karotenoidid on abipigmendid fotosünteesivates organismides, kuna absorbeerivad valgust klorofüllist erinevatel lainepikkustel, mistõttu on täiendavateks kiirguse retseptoriteks. Karotenoidid on 600+ ühendist ko...

Keemia → Biokeemia
8 allalaadimist
thumbnail
9
pdf

1.3 Lipiidid ja 2.2 Karotenoidid

Tallinna Tehnikaülikool YKL0060 Biokeemia Töö nr 1.3 Lipiidide reaktsioonid Töö nr 2.2 Karotenoidide identifitseerimine ja sisalduse määramine Yasb 21 Juhendaja Tiina Randla 09.03.2012 1.3 Lipiidide reaktsioonid Lipiidid on heterogeenne rühm, mille molekulide keemilist ehitust iseloomustab enamasti estersidemete esinemine. Lipiidid lahustuvad apolaarsetes orgaanilistes solventides nagu kloroform, benseen, eeter jt. Vähesel määral lahustuvad polaarsetes solventides, nt etanool. Selline lahustuvus on tingitud hüdrofoobsete rühmade ja pikkade süsivesinikradikaalide sisaldusest. Lipiidid on membraanide põhiliseks koostisosaks, taimsetes kudedes energeetiliseks varuaineks, neil on kaitse- ja regulatoorne funktsioon (sigaalmolekulid) ja omavad rolli hormonaalses tasakaalus. Lipiide rühmitatakse: · rasvhapped · rasvad · glütserofosfolipiidid ...

Keemia → rekursiooni- ja...
55 allalaadimist
thumbnail
20
docx

LINNUKASVATUSSAADUSTE TOOTMINE MAAILMAS

LINNUKASVATUSSAADUSTE TOOTMINE MAAILMAS Linnuliha kogutoodang maailmas on viimasel kümnendil kasvanud ligikaudu 2 miljonit tonni aastas 1997. a tarbiti maailmas 58 miljonit tonni linnuliha (28% liha kogutoodangust) Prognoosi kohaselt suureneb linnuliha tarbimine 2020. a 151 miljoni tonnini (40% kogu lihast) Juba 1996. a tarbiti linnuliha rohkem kui veiseliha, 2010. a prognoositakse, et linnuliha tarbimine on suurem sealiha omast Kanamunade kogutoodang: 1998. a – 52 miljonit tonni 2002. a – 55 miljonit tonni 2004. a – 58 miljonit tonni 2005. a – 59 miljonit tonni Kanamune toodetakse: Aasias 36 milj tonni (Hiinas 26 milj t) Euroopas 10 milj tonni L-Ameerikas 3 milj tonni P-Ameerikas 8 milj tonni (USA-s 5 milj t) Aafrikas 2 milj t Kanamunade tootmise olulist suurenemist Euroopa Liidus kuni 2012. a ei prognoosita Linnukasvatussaaduste tootmine 2001–2010 Näitajad ...

Põllumajandus → Loomakasvatus
16 allalaadimist
thumbnail
43
doc

Toiduainete taimne toore

riknemist kinnises pakendis. 15.Õlide säilitamine. Toatemperatuuril: - jahedas kohas, - eemal tuuletõmbusest, kuumast ja valgusest, - õhukindlas, kitsas ja sügavas pudelis või nõus. 16.Raps-rüps õlikultuuridena (olulisus, suurimad tootjad maailmaskasvatamine Eestis). Raps on suur energiaallikas, sisaldab häid rasvu ning vajalik organismile. Oluline on linool- ja linoleenhape. Suurimad tootjad on maailmas: Hiina, Kanada, india, Prantsusmaa, Saksamaa. Eestis: 1980. aastatel hakati Eestis õlikultuuride kasvatamisele suuremat tähelepanu pöörama. 1990. aastatel kasvupinna kiire suurenemine. 1996. aastal võeti vastu riiklik programm: - õlikultuuride kasvatamise ja - taimeõli tootmise kohta. 1999. aastal alustas rapsist toiduõli tootmist Jõgevamaal Painkülas asuv RAS Werol Tehased.

Põllumajandus → Köögiviljandus
31 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Toidukeemia eksamiks kordamisküsimused-vastused

1. Toiduainete keemiline koostis. Levinuimad funktsionaalsed rühmad biomolekulides, sidemete liigid. Toiduained koosnevad orgaanilistest ( nt valgud, süsivesikud, enamik toiduvärvaineid) ja anorgaanilistest ühenditest ( nt keedusool, kergitusained). Levinuimad funktsionaalsed rühmad: -OH ­ hüdroksüülrühm, aminorühm, okso- (keto), karboksüülrühm, tiool, fosforüülrühm. Funkt rühmad ei tule Elemendid on omavahel seotud sidemetega. Keemiline side on aatomite vastastikune mõju, mis tagab terviku püsimise. Side on erineva tugevusega. Kõige üldisem on kovalentne side (tekib elektronpaar kahe aatomi vahel). Kahe aatomi vahel võivad tekkida ka kordsed sidemed, siis ei moodustata paari (paardumata). Side võib olla mittepolaarne või polaarne. Side võib olla ka iooniline ­ tekivad ioonid. Vesinikside on polaarse kovalentse sideme erijuht, tunduvalt nõrgem, tekib siis, kui aatomite elektronide negatiivsus...

Keemia → Toidukeemia
68 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun