süsivesinikradikaalis on 420 süsiniku aatomit. Teisisõnu: looduslike rasvade koostises olevad monohapped. Liigitus Ahela pikkuse järgi: lühike (vähem kui 6); keskmine (612); pikk (13 21)ja väga pikk ahel (rohkem kui 22 süsinikku ahelas). Vastavalt keemilisele ehitusele: küllastunud ja küllastumata rasvhapeteks. Küllastunud: cis ja transrasvhapped Küllastumata rasvhapped: mono ja polüküllastamata rasvhapeteks. Osasid polüküllastumata rasvhappeid (nt oomega3 ehk linoleenhape ja oomega6 ehk linoolhape) nimetatakse asendamatuteks ehk essentsiaalseteks, sest neid ei suuda inimese organism ise sünteesida ja seega tuleb neid saada toiduga. leidumine Loomsetes rasvades on ülekaalus küllastatud rasvhapped, taimsetes õlides mono ja polüküllastamata rasvhapped. Lipiidid koosnevad vähemalt kahest komponendist: alkoholist ja rasvhappejäägist. Nt. fosfolipiidid esinevad rakumembraani koostises.
Lipiidides RH-tes on: · pikk hargnemata süsinikahel · paarisarv C-aatomeid (inimkehas 16-22 C-aatomit) 2.1 Küllastatud RH · on vaid üksiksidemed · hargnemata · C-aatomid on paarisarvuga (palmithape 16:0, stearhape 18:0) 2.2 Monoküllastamata RH · üks kaksiside · olehape (18:1(9)) 2.3 Polüküllastamata RH (PUFA) · rohkem kui 1 kaksikside · linoolhape (18:2(9,12)), alfa-linoleenhape (18:3(9,12,15)), palmit-, stear-, ole-,arahhidoonhape. Linoolhape ja alfa-linoleenhape on essentsiaalsed happed, sest inimkeha neid ei sünteesi ja peab saama toiduga. Toidus on ka konjugeeritud RH. 2.4 Terminaalse metüülrühma süsinik on sõltumata ahela pikkusest alati -süsinik. -9 ehk n-9 rasvhapped (olehape) -6 ehk n-6 rasvhapped (linoolhape, arahhidoonhape) -3 ehk n-3 RH (alfa-linoleenhape)
10,542 C18:1 Δ9 cis Oleiinhape 87565 34,318 282,46 w9 22 10,626 C18:2 Δ9,12 trans Linolelaidic acid 7383 2,8935 280,45 w6 24 11,133 C18:2 Δ9,12 cis Linoolhape 32415 12,703 280,45 w6 99 11,937 C18:3 Δ9,12,15 α-linoleenhape 11622 4,5548 278,43 w3 cis 61 12,352 C18:4 Δ6,9,12,15 Stearidoonhape 2900 1,1365 276,40 w3 cis 6 14,731 C20:4 Δ5,8,11,14 Arahhidoonhape 871 0,3413 304,47 w6 cis 6 15,514 C20:4 Δ8,11,14,17 Arahhidoonhape 2621 1,0272 304,47
F-vitamiin Kristina Hertmann 10k F-vitamiin e. rasvhape Nimetust ,,F-vitamiin" kasutatakse laialdaselt ja selle all mõeldakse erinevaid rasvhappeid, kuid seda nimetust pole teaduslikult aktsepteeritud. Need rasvhapped on: (omega-6-seeria) linoolhape, gamma-linoleenhape (GLA), (omega-3-seeria) eikosapentaeenhape (EPA) ja dokosaheksaeenhape (DHA). F-vitamiini vajalikkus Aitab tagada töökorras immuunsüsteemi. Hästi tasakaalustatud hormoonide tase Neil arvatakse olevat kolesterooli alandav mõju ja seega vähendavad nad südameinfarkti ja kõrge vererõhu riski F-vitamiini on vaja normaalseks keha arenguks Saadakse Kalaõlist Päevalilleseemnetest Nisuiduõlist Maisiõlist F-vitamiini puudus põhjustab
juurviljade tarbimist ehk toituda toidupüramiidi silmas pidades. 30 % nõue ei kehti alla kahe aasta vanuste laste puhul, kuid alates viiendast eluaastast oleks see kindlasti soovitav Rasvade protsent ei tohi aga langeda alla 20-25 %, sest siis võib muutuda raskendatuks nõutava koguse asendamatute rasvhapete (linool- ja linoleenhappe - ei sünteesita organismis, tuleb kindlasti saada toiduga) ning rasvlahustuvate vitamiinide saamine. Linool- ja linoleenhape peaksid andma 3-10 % koguenergiast. Linoolhappe nõutav kogus on suurem kui linoleenhappel. Linoleenhapet ja pika süsivesiniku ahelaga polüküllastamata rasvhappeid peab saama vähemalt 0,5 % päevasest energiast. Rasvade vähesuse korral võib.
ole need konjugeeritud Palmitiinhape Oleiinhape Linoolhape Linoleenhape Steariinhape Füüsikalised omadused Arahhidoonhape mõjutatud kahe faktoriga: -ahela pikkus -kaksiksidemete arv
Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Milliseid toitaineid kala sisaldab ? Kala ja kalaõli sisaldab oomega 3 rasvhappeid polüküllastumata rasvhappeid (näiteks a linoleenhape). Kalarasv sisaldab A, D ja E vitamiini ja erinevaid B rühma vitamiine. Milleks neid toitaineid vaja on ? Kalalihast saab inimene elutegevuseks vajalikku joodi, vaske, tsinki, seleeni, fluori ja rauda. Luudega söödavad kalad on olulised fosfori, magneesiumi ja kaltsiumiallikad. Kala rasvasisaldus sõltub oluliselt liigist ja aastaajast. Sõltuvalt liigist, on kalas 1422% valke. Sarnaselt lihale, on ka kalavalgud
nendest, sulavad kõrgel temperatuuril. Tahkeid rasvu (või, searasv) iseloomustab küllastatud rasvhapete (palmitiin- ja steariinhape) rohke sisaldus. Loomsed lipiidid on olekult tahked. Küllastamata rasvhapped on toatemperatuuril vedelad. Mida rohkem on lipiidides küllastamata rasvhappeid, seda madalamal temperatuuril nad sulavad. Toatemperatuuril vedelaid rasvu nimetatakse õlideks. Taimseid õlisid iseloomustab küllastamata rasvhapete (oleiin-, linool-, linoleenhape) sisaldus (taimeõlides on viimaseid kuni 95 %). * Monoküllastamata rasvhapped: Oleiinhape (olehape) - vabana enim esinev (leidub oliivi- ja pähkliõlis, sea-, veise- ja kanarasvas). * Polüküllastamata rasvhapped: Linoolhape - vabana vähe, kuna vajalik triglütseriidide sünteesiks. Linoleenhape esineb enamasti vabana. Arahhidoonhape Linoolhape ja arahhidoonhape on inimesele elutähtsad: · struktuursete komponentidena kuuluvad nad rakumembraanide ja sidekoe koostisse
vees lahustumatud ja enamasti kiulised. Globulaarvalgud- näiliselt korrapäratu puntra taolise molekuliga. Valgu denatureerimine- Valgu struktuur muutub. Rasvad ● Rasv kui keemiline ühend on glütserooli triester karboksüülhapetega. ● Uus isomeeria liik – cis-, trans-isomeeria. ● Looduslike rasvhapete kaksiksidemed on cis- geomeetriaga. ● Tuntumad rasvhapped: butaanhape, palmithape, stearhape, olehape, linoolhape, linoleenhape. ● Kahe või enama kaksiksidemega rasvhappeid nim. asendamatuteks rasvhapeteks. ● Transhape- lühendnimetus trans-geomeetriaga küllastumata rasvhapete tähistamiseks. ● Transrasvad- rasvad, mille molekulides esineb transhapete jääke. Pesuained ● Pindaktiivsed ained kogunevad õhu ja vee või vee ja tahke aine piirpinnale ning paiknevad seal nii, et hüdrofiilne ots on alati pööratud vee keskonna poole.
kuumpressimise või ekstraheerimise meetodil. Kõrvalsaaduseks on rapsikook, mida kasutatakse loomasöödana. Rapsiseemne õlisisaldus on 35– 45 %. Rapsiõli kasutatakse inimtoiduks ja biodiislikütuse valmistamiseks. Toiduõli on tavaliselt rafineeritud, et vähendada selle rääsumist hapniku toimel. Rapsiõlis on suhteliselt vähe küllastatud rasvhappeid ning rohkem küllastamata rasvhappeid; olulise osa moodustavad linool- ja linoleenhape. Seadus Määrus kehtestatakse toiduseaduse § 12 lõike 4 ja § 513 lõike 2 alusel. § 1. Reguleerimisala Määrust kohaldatakse õli, rasva ja nende segu suhtes ning toidu suhtes, millele on lisatud õli, rasva või nende segu ja milles sisalduva rasva üldkogus on üle 5 protsendi. § 2. Õli ja rasva ning neid sisaldava toidu koostisnõue eruukhappe sisalduse kohta Suurim lubatud eruukhappe sisaldus §-s 1 nimetatud toodetes on 5 protsenti
rapsiõli 7 – 12 2 eikosapentaeenhape e EPA(C20:5) kalaõli (heeringas, makrell, lõhe), merevetikad dokosaheksaeenhape2 e DHA(C22:6) kalaõli, merevetikad 1 ei sünteesita organismis, 2 sünteesitakse, kui on piisavalt linoolhapet -3-rasvhapped on linoleenhape, EPA (eikosapentaeenhape, 5 kaksiksidet) ja DHA (dokosaheksaeenhape, 6 kaksiksidet). Linoleenhape on asendamatu rasvhape, mida peab saama toiduga. EPA-t ja DHA-t võib organism linoleenhappest valmistada. Linoleenhapet on enim lina- ja kanepiõlis. EPA-t ja DHA-t - kalaõlides ja merevetikates. -3-rasvhapetel on organismis täita mitu elutähtsat ülesannet. Eelkõige tagavad nad rakumembraanide normaalse ehituse ning talitluse, milleta poleks raku olemasolu võimalik. -3
H2C O P O CH2 CH2 N CH3 O CH3 phosphatidylcholine · Aju massist on lipiidide osakaal ca 60% · Enamus pika ahelaga omega-3 RH asuvad aju koosseisus Enamus sellest on docosahexaeno hape (DHA) (EPA on ajus vähe) · Omega 6 ahel: Linoleenhape[18:2w6] muutub Gamma- linoleenhappeks [18:3w6] muutub Dihomogammalinoleenhappeks (DGLA) [20:3w6] muutub Arachidoonhappeks (AA) [20:4w6] muutub Adreenhappeks [22:4w6] ja Docosapentaeenhappeks [22:5w6] · Omega 3 ahel Alpha-Linolenenhape [18:3w3] muutub Stearidoonhappeks (SDA) [18:4w3 muutub Eicosatetraeenhappeks [20:4w3] to Eicosapentaeenhappeks (EPA) [20:5w3] muutub Clupanodoonhappeks [225w3] muutub
Mono-, di- triatsüülglütseroolid, fosfolipiidid, glükolipiidid, dioollipiidid, vahad ja steroolestrid Sõltuvalt neutraalne-polaarne klassifitseeritakse: 1) Neutraalsed lipiidid Rasvhapped, mono-, di- ja triatsüülglütseroolid, steroolid, steroolestrid, karotenoidid vahad, tokoferoolid 2) Polaarsed lipiidid Glütserofosfolipiid, glütseroglükolipiid, sfingofosfolipiid, sfingoglükolipiid Oomega-3 rasvhapped : -linoleenhape, eikosapentaeenhape, dokosaheksaeenhape Oomega-6 rasvapped: linoolhape, arahhidoonhape HÜDROGEENIMINE Transrasvhapped: hüdrogeenitud rasvhape ja ka mäletsejate rasvas; kunstlikult küllastatud, lisades vesinikuaatomeid osale küllastumata rasvhapetest=hüdrogeenimine. Hüdrogeenimine muudab õli tahkeks rasvaks. Mõjutavad lipoproteiinide ainevahetust. LDL ja HDL. Hüdrogeenimine: ,,rasva tahkestamine". Küllastumata triatsüülglütseroolide hüdrogeenimine Ni-katalüsaatori juuresolekul
moodustatud rasvad on enamikes elusorganismides, CH2OOCC17H35 tahked. Küllastumata kusjuures maismaaloomade ׀ rasvhapetest (ole-, linool- ja rasvad on enamasti tahked ja CH-OOCC17H33 linoleenhape) moodustatud mereloomade rasvad ning ׀ rasvad on vedelad (õlid). taimerasvad on enamasti vedelad. CH2OOCC17H31 Rasvad on olulised toiduained,
kandja vahel 4 Elektronkandja(d) NADH, FADH2 NADH 5 ATP vajadus 2 fragmendiga -> 1 ATP 2 fragmendiga -> 1 ATP 6 Produkstiks/doonoriks on 2 2 xx C-aatomit sisaldavad ühendid 7 Millisest rasvhappe ptsast karboksüüli metüüli toimub ahela lühenemine/ kasv 2. Asendamatuteks rasvhapetekes loetakse linoleenhape ja linoolhape, sest inimese organismis puuduvad sünteesikd vajalikud ensüümid + palmithape, palmitolehape, stearhape, olehape. 3. Monoküllastamata rasvhappeid sünteesi puhul viiakse esimemne cis-kaksikside palmitaadi või stearaadi molekuli eukarüootides ahela keskele. Polüküllastamata rasvhapped sünteesitakse monoküllastunud rasvhapetest; taimed lisavad uusi kaksiksidemeid 9
Kuidas tõestada, et karboksüülhape on tugevam hape kui süsihape? Karboksüülhape tuleb panna reageerima karbonaadiga siis eraldub CO2, siis karboksüülhape on tugevam kui süsihape Rasvhapped Karboksüülhapped, mille süsinike aatomite arv on 14-18, neid saadakse rasvadest. Küllastunud(butaanhape-piimrasvast; palmithape-loomsed ja taimsed rasvad; stearhape-loomsed ja taimsed rasvad) tahked, võib kasutada küpsetamisel Küllastumata(olehape-loomsed ja taimsed; linoolhape-taimeõli; linoleenhape-linaõli) vedelad, oksüdeeruvad kergesti, linaõli on ülikasulik, ei tohi kuumutada, taimeõlid aitavad kaasa rasvlahustuvate vitamiinide omandamisele Aminohapped Karboksüülrühma sisaldavad happed Happena reageerivad aminohapped alustega andes soola H2N-CH(CH3) -COOH + NaOH H2N-CH2-COONa + H2O naatriumglütsinaat H2N-CH(CH3) -COOH + NH3 H2N-CH(CH3)-COONH4 ammooniumalanaat alkoholidega, andes estri ( näiteks etüülalanaadi) H2N-CH(CH3) -COOH + C2H5OH H2O + H2N-CH(CH3) -COOC2 H5
üldsisaldus sõltub eelkõige kehaehitustüübist, soost ja vanusest. Täiskasvanu kehas on keskmiselt 15% rasva, millest enamik paikneb rasvkoes. Rasvkoe sisaldus naiste organismis on veidi (5 10%) kõrgem kui meestel. Lipiidid 2 Rasvhapped võivad olla: Küllastunud ilma kaksiksidemeta (palmitiinhape, palmithape) Monoküllastumata ühe kaksiksidemega (oleiinhape ehk olehape) Poluküllastumata mitme kaksiksidemega (linoolhape, linoleenhape) Lipiidid 3 Küllastamata rasvhapped jagunevad vastavalt esimese kaksiksideme asukohale: 3 (linoleenhape, eikosapentaeenhape) 6 (linoolhape, millest sõltub arahhidoonhappe moodustumine) 9 (olehape) Lipiidid 4 Rasvhapete põhiliseks allikaks on toidurasvad ja glükoos. Rasvhappeid kulutatakse organismis kolmel viisil: Rasvhapped oksüdeeritakse ja vabanev energia kasutatakse ära ATP sünteesiks. Lülitatakse varurasvade koostisesse.
Inimestel, kes peavad rasvavaest dieeti, ei tarbi liha- ega piimatooteid või nälgivad ja kelle organismi rasvaprotsent on alla optimaalse taseme, neil on tõsine oht nende vitamiinide defitsiidi tekkeks. Ekstreemsematel juhtudel võib see põhjustada probleeme kogu organismi ainevahetuses ja funktsioneerimises. Rasvlahustuvad vitamiinid A-vitamiin retinoidid retinool D kaltsiferoolid E tokoferoolid K naftokinoonid Q ubikinoonid F linoolhape ja -linoleenhape On vees lahustuvad ühendid. Võrreldes rasvlahustuvate vitamiinidega on nende varud organismis suhteliselt väikesed, mistõttu peaks neid iga päev saama toiduga. B-rühma vitamiinid B1 tiamiin B2 riboflaviin B3, PP niatsiin, nikotiinhape, nikotiinamiid B4 koliin B5 pantoteenhape B6 püridoksiin, püridoksamiin B8 inositool B10, B11 foolhape, folatsiin B12 kobalamiinid B13 oroothape B15 pangaamhape BT karnitiin C-vitamiin askorbiinhape H biotiin N lipoehape U S-metüülmetioniin
Rasv- glütserooli triester rasvhapetega Küllastumata rasvhape- voolav või vedel rasv. Nt taimeõlid, veel on ta piimarasvas, oliivi- ja päevalilleõlides. Küllastunud rasvhape- rasvhape, mille molekulis puuduvad kaksiksidemed Asendamatu rasvhape- rasvhape, mida inimorganism ei ole võimeline tootma ning mis seetõttu peab sisalduma toidus (eriti linoolhape ja linoleenhape) Detergent- puhastamiseks ettenähtud toode, mille puhastavaid omadusi on eesmärgipäraselt arendatud ja uuritud ning mille põhikoostisaineteks on pindaktiivsed ained Seep- pesemisvahend, rasvhapete K(vedel) või Na(tahke) sool Aminohape- aminorühmaga asendatud karboksüülhape Kodeeritav aminohape- üks neist 20-st aminohappest, millest organismid ehitavad valkusid Asendamatu aminohape- valkude ehitamiseks tarvitatav aminohape, mida org ei suuda ise sünteesida
Küllastunud- süsinike vahel üksiksidemed Võihape ehk butaanhape C3H7COOH Stearhape ehk oktadekaanhape C17H36COOH Palmithape ehk heksadekaanhape C15H32COOH Eluks vaja 1/3: piim, või, piimarasvad Küllastumata 1) monoküllastumata- üks kaksikside olehape ehk oktadets-9-eenhape Eluks vaja 1/3: päevalilleõli, rapsiõli, teised õlid 2) polüküllastumata- mitu kaksiksidet (2 või 3) linoolhape ehk oktadeka-9,12-dieenhape (omega-6-rasvhape) linoleenhape ehk oktadeka-9,12,15- trieenhape (omega-3-rasvhape) Eluks vaja 1/3- rasvad, õlid, kala, linaseemned, linaõli. Asendamatud rasvhapped!: Organism ei suuda neid ise sünteesida, on vaja saada väljast poolt. POLÜMEERID Polümeer on ühend, mille molekul koosneb kovalentsete sidemetega seotud korduvatest struktuurühikutest- elementaarlülidest. Polümerisatsioon- polümeer võib moodustuda monomeeride liitumise teel kaksiksidemete arvel (liitumispolümerisatsioon).
Lipiidide hulka kuuluvad rasvad, õlid, vahad, steroidid jt. vees lahustumatud ühendid. Lipiidid täidavad organismis eeskätt energeetilist funktsiooni, talletades ja vabastades energiat. Lipiidide oksüdeerumisel vabaneb kaks korda rohkem energiat (38.9kJ/g) kui sama koguse sahhariidide või valkude lagundamisel. Lisaks sellele on lipiidid amortisaatoriks siseorganite ümber ning osalevad mitmete bioaktiivsete ühendite sünteesis. Asendamatud rasvhapped Asendamatud on linoolhape ja alfa-linoleenhape. Nende segu nimetatakse vitamiiniks F. Linoolhape on eelühendiks arahhidoonhappele, millest omakorda moodustuvad organismis bioloogiliselt aktiivsed ühendid, üldnimetusega eikosanoidid. Viimastest on tuntumad makrofaagides, neutrofiilides ja monotsüütides tekkivad leukotrieenid; trombotsüütides esinevad tromboksaanid ning paljudes kudedes leiduvad prostaglandiinid. Kõik need ühendid on enamasti lokaalse hormonaalse toimega. Näiteks trombotsüütide tromboksaanid ja
Eluks organismi sisekeskkonna happe-alus- (palmitiinhape,steariinhape) ehitusse.5.Reguleeriv – toit sisaldab rohkesti vajalikud vaegused avaldavad tõsise tasakaalu säilitamiseks. Külastamata rasvhapped on toat. Vedelad (linool ja kiudained-puhastavad mao seinad. 6.Spetsiifiline – haigustena. Difusioon-lahustunud aine molekulide linoleenhape - õlid)need on ASENAMATUD moodustavad antikehad,veregruppide On anorgaanilised (vesi,mineraalained) ja liikumine lahuses madalama rasvhapped,mida organism peab saama tingimata spetsiifilususe tagamine. 7.Toitefunktsioon- Orgaanilised ained kontsentratsiooni suunas.Osmoos-lahusti toiduga,nende segu nimetatakse vitamiin F-iks
5.Reguleeriv toit sisaldab rohkesti kiudained- vajalikud vaegused avaldavad tõsise haigustena. säilitamiseks. Külastamata rasvhapped on toat. Vedelad (linool ja puhastavad mao seinad. 6.Spetsiifiline moodustavad On anorgaanilised (vesi,mineraalained) ja Difusioon-lahustunud aine molekulide liikumine linoleenhape - õlid)need on ASENAMATUD antikehad,veregruppide spetsiifilususe tagamine. Orgaanilised ained lahuses madalama kontsentratsiooni rasvhapped,mida organism peab saama tingimata 7.Toitefunktsioon- rinnapimas laktoos on vastsündinule (monosid,aminohapp.lipiidid,nukleotiidid, suunas
· glütserofosfolipiidid · sfingolipiidid · vahad · asteroidid · terpenoidid Klassifitseerimise viise on veelgi. Lipiide võib jaotada veel näiteks vastavalt seebistumisvõimele (seebistuvad ja ja mitteseebistuvad) ja molekuli struktuurile (liht-, liit- ja tsüklilised lipiidid). Rasvad ehk triatsüülglütseroolid on rasvhapete glütserüülestrid, rasvamolekulid sobivad hästi toiduenergia säilitamiseks. Inimesele on erilise tähtsusega linool- ja -linoleenhape need on asendamatud rasvhapped see tähendab, et need rasvhapped tuleb saada toidust, kuna organismis neid ise ei sünteesita. Looduslikel küllastumata rasvhapetel esinevad kaksiksidemed valdavalt cis-konfiguratsioonis, trans-konfiguratsioonis rasvhapped käituvad sarnaselt küllastunud rasvhapetega ning on organismis raskesti metaboliseeruvad. Glütserofosfolipiidid on rakumembraanide peamiseks koostisosaks. Tänu amfifiilsusele
olelinolaat rasvhapetest (ole-, rasvad on enamasti tahked ja linool- ja mereloomade rasvad ning rasv + vesi => glütserool + rasvhape CH2 O CO CH2OOCC17H35 taimerasvad on enamasti R2 linoleenhape) moodustatud rasvad vedelad. 2. Leeliseline hüdrolüüs on vedelad (õlid). Rasvad on olulised toiduained, C3H5(OOCC17H35)3 + NaOH => CH-OOCC17H35 sest neil on suur toiteväärtus
E322 - Letsitiin Kasutusala: Lastetoidud, saiakesed, salatikastmed, majoneesid, margariin, jäätis, shokolaad ja maiustused. Omadused: Antioksüdant, emulgaator. Kõrvalmõjud: Pole teada. TOIDUÕLI: Risso rapsiõli Koostis: 100ml toitumisalane teave: Küllastunud rasvhapped 7g 3404kJ/828kcal Monoküllastumata Valgud 0g rasvhapped 57g Süsivesikud 0g Polüküllastumata Rasvad 92g rasvhapped 28g Alfa-linoleenhape (oomega-3) 9g E-vitamiin 35mg SINEP: Felix Põltsamaa sinep Koostis: 100g toote toitumisalane teave: Vesi 634kJ/151,1kcal Sinepipulber (28,5%) Valgud 11g Suhkur Süsivesikud 13,3g Taimne õli Rasvad 6,1g Sool (2,2%) Äädikas Säilitusaine: kaaliumsorbaat Tootes sisalduvad e-ained E202 Kaaliumsorbaat Kasutusala:
Steroidid prostaglandiinid, (kolesteriidid) Terpenoidid terpenoidid) RASVAD=triglütseroolid on keemiliselt ehituselt rasvhapete glütserüülestrid. Sobivad toiduenergia säilitamiseks. Neutraalsetes rasvades sisaldub lai valik erinevaid küllastunud ja küllastumata rasvhappeid. Inimesele on eriti tähtsad linool- ja -linoleenhape, kuna neid peab inimene saama toidurasvadega. Looduses esinevad küllastamata rasvhapetel kaksiksidemed valdavalt cis-konfiguratsioonis GLÜTSEROFOSFOLIPIIDID on kõikide rakumembraanide peamine koostisosa, nad on amfifiilsed (amfipaatsed) molekulid, kus on polaarne tsenter tänu fosforhappe jääki. Amfipaatsuse tõttu moodustavad need lipiidid vesikeskonnas membraanid, vesiikulid või liposoomid. STEROOLID ehk STEROIDALKOHOLID ehituselt koosnevad steraanituumast, mis asendis C-
müeliinitupega, mida saab piltlikult võrrelda isoleeritud kaabliga. · Metaboolse vee tekitamine toimub lipiidide lõplikul lõhustumisel tekivad süsihappegaas ja vesi. See biofunktsioon on olulisem kõrbetingimustes elavatel loomadel veedefitsiidis; inimesel moodustab metaboolne vesi ~ 0,3 0,35 l ööpäevas. · Asendamatud linool- ja linoleenhappe segu nimetatakse vitamiin F-ks. Linoleenhape on eelühendiks bioloogiliselt aktiivsetele ühenditele, mis enamasti on lokaalse hormonaalse toimega. Asendamatud rasvhapped on vajalikud ka biomembraanide integraalstruktuiuride säilitamiseks ning lipiidide metabolismi häireteta kulgemiseks. Nimetatud rasvhappeid peab inimese organism normaalseks füsioloogiliseks talitlusega saama toiduga. Nende defitsiidi korral kujunevad välja dermatiidid.
Struktuurist lähtuv jaotus on järgmine: lihtlipiidid, liitlipiidid ja tsüklilised lipiidid. Rasvad on keemiliselt ehituselt rasvhapete glütserüülestrid. Hüdrofoobsed rasvamolekulid on sobilikud toiduenergia säilitamiseks, olles loomades kogunenud rasvadepoodesse ja taimedes seemnetesse. Naturaalsetes rasvades esineb palju nii küllastunud kui ka küllastumata rasvhappeid. Inimesele on nendest kõige tähtsamad linool- ja -linoleenhape, sest inimorganism ei suuda neid ise sünteesida. Looduslikel küllastumata rasvhapetel esinevad kaksiksidemed enamasti cis-konfiguratsioonis ja ahel on seetõttu väändunud. Trans- konfiguratsioonid olevad küllastumata rasvhapete ahelad on kujult sik-sakilised ja käituvad biomembraanis nagu küllastunud rasvhapped. Organismis on nad raskesti metaboliseeritavad. Glütserofosfolipiidid on kõikide rakumembraanide põhiline koostisosa. Nad on amfifiilsed
Lihtlipiidid ((neutraal)rasvad ja vahad) Liitlipiidid (fosfo- ja glükolipiidid) tsüklilised lipiidid (tsükliliste alkoholide baasil moodustuvaid lipiide). Rasvad e. triatsüülglütseroolid on keemiliselt ehituselt rasvhapete glütserüülestrid. Hüdrofoobsed rasvamolekulid sobivad toiduenergia säilitamiseks. Naturaalsetes rasvades sisaldub lai valik erinevaid, nii küllastunud kui küllastumata rasvhappeid. Inimesele on erilise tähtsusega linool- ja -linoleenhape (nn asendamatud rasvhapped), neid inimene saab toidurasvadega. Looduslikel küllastumata rasvhapetel esinevad kaksiksidemed valdavalt cis-konfiguratsioonis (ahel on kujult väändunud). Trans - konfiguratsioonis küllastumata rasvhapete ahelad on sik-sak- kujuga ning seega käituvad biomembraanides sarnaselt küllastunud rasvhapetele. Kõikide rakumembraanide peamiseks koostisosaks olevad glütserofosfolipiidid kujutavad endast amfifiilseid (= amfipaatseid) molekule
Inimese koikides kudedes kokku on ~60 g kolesterooli ja osa sellest (~1000 mg paevas) sunteesib organism ise. Kahjuliku mojuga on kolesterool siis, kui tema sisaldus veres uletab 2 g liitri kohta. Kanamuna rikastatakse -3-rasvhapetega. -3-rasvhapetel on tervistav moju (ennetab sudame- veresoonkonna haigusi, vahendab vereliistakute kleepuvust ja trombide tekke ohtu). -3-rasvhapped on keeruka koostisega polukullastamata rasvhapped (-linoleenhape, mida rohkelt leidub lina- ja rapsiolis). Rikastamiseks kasutatakse soodale lisatavaid lina-ja rapsioli. Munavalge kihid: Rebukile Iduketas ehk blastodisk Väline vedelkiht (10...60%) Panderi tuum Tihekiht (30...80%) Rebutaela kael Sisemine vedelkiht (1...40%) Rebutael
5 16:1( 9) Palmitoolhape 0.5 18:1( 9) Oleiinhape 13.4 18:2( 9,12) Linoolhape 5 18:3( 9,12,15) Linooleenhape 11 Rasvhapete näited C18 happed: Steariinhape Oleiinhape Linoolhape Linoleenhape Arahhidoonhappe derivaadid lokaalse toimega bioaktiivsed ühendid eikasonoidid PROSTAGLANDIINID Silelihaste kontraktsioon Kehatemp. regulatsioon LEUKOTRIEENID Ärkvelolekuune tsükkel Kopsus bronhide kokkutõmbumine Põletikulised protsessid, palavik Astmaatiline atakk cAMP süntees Anafülaktiline shokk, allergia
loomsetes rasvades küllaltki C18:1 Olehape 9 suurtes kogustes 16,48+2,68=19,16% Leidub peamiselt taimsetes C18:2 Linoolhape 6 õlides 5,59% Leidub mitmetes taimsetes C18:3 -linoleenhape 3 õlides, eriti seemneõlides 3,25% Leidub mitmetes taimsetes C18:4 Stearidoonhape 3 õlides, eriti seemneõlides 2,39% C20:1 Kondoihape 9 Leidub peamiselt jojobaõlis 0,58% Leidub peamiselt taimsetes
* makromineraalained (kaltsium, fosfor, magneesium, naatrium, kaalium, kloor, väävel) Mikromineraalained (vask, tsink, seleen, koobalt, mangaan, raud), vitamiinid ning rasvhapete sisaldus varieerub sõltuvalt nende sisaldusest söödas. Munade vitamiinisisaldus (eriti A, D ja mõned B rühma) oleneb otseselt nende imendumisest lindude seedetraktis Kui sööt sisaldab liigselt küllastunud rasvhappeid, siis väheneb küllastamata rasvhapete (linool- ja linoleenhape) ladestumine munasse ja halveneb embrüonaalne areng. Haudemunade saamiseks peavad karjad olema vabad: 1. nakkushaigustest 2. munajuhahaigustest 3. sooltrakti probleemidest, mis võivad mõjutada toitainete imendumist ja seega ka toitainete sisaldust munades 4. respiratoorsetest haigustest, mis mõjutavad vere pH ja selle kaudu toitainete transporti ja ladestumist munadesse. Väga oluline on jälgida pesakastide sanitaarset seisundit. Pesamaterjal peab: 1
ümber lenduvateks rasvhapeteks, peamiselt äädik-, propioon- ja võihappeks, mis imenduvad otse läbi vatsaseina verre. (Drakley 2000) Joonis 4. Linoleenhappe hüdrogenisatsioon (Darckley 2000: 100) Küllastumata rasvhapped on vatsamikroobidele toksilised ja seetõttu need enamasti hüdrogeenitakse. (Söötmisõpetuse konspekt 2004) Hüdrogenisatsiooni näide on toodud linoleenhappe põhjal joonisel 4. Esmalt toimub isomerisatsioonirektsioon, mille käigus muudetakse linoleenhape konjugeeritud linoleenhappeks (CLA). Seejärel hüdrogeenitakse 9 CLA oleiinhappeks ning viimane omakorda steariinhappeks. Kui selle protsessi mõni vaheühenditest pääseb eesmaost edasi, imendub see peensooles. (Drackley 2000) Vatsas toimub ka rasvhapete süntees. Selleks kasutavad mikroorganismid rakumembraanide fosfolipiide. Bakterid sünteesivad paaritu arvuga, 15-17 süsinikuga, ja hargneva ahelaga süsinikahelaid
Vitamiin Q puhul on vaja silmas pidada kolmetasemelist lähenemist: absoluutne tagatav miinimum peaks olema 10-25mg (RDA) tervise optimaalseks tagamiseks tänapäeva tingimustes 30-50mg terapeutiline tase algab 90mg Manustamine meestel ja naistel 10 12mg, lastel 5 10mg, imikutel 3 8mg, rasedad 15 -25mg Leidub sardiinid, makrellid, looma- ja kanaliha, muna, sojaõli, täisteraviljatooted, pähklid, spinat. F vitamiin e -linoleenhape Defitsiit probleeme närvikoe normaalses arengus, nahahaavandid, suurenenud risk sapipõie häirete tekkeks ja arenguks, reumatoidartriit, oluliselt suurem risk südame- ja veresoonkonna haiguste tekkeks ja arenguks Leidub maisiõli, pähklid, sojaõli, rapsiõli, merekalad, kalaõlid, taimeõlid, loomsed produktid. L-karnitiin Defitsiit tugev üldine nõrkus, pidevad lihaskrambid, lihaskoe üldine düstroofia, dementsuse
tekivad aldehüüdid ja ketoonid. Rasvade hüdrogeenimine on nende küllastamine vesinikuaatomitega, et muuta nende sulamistemperatuuri kõrgemaks. Toimub 160 – 170 ºC juures ja katalüsaatori juuresolekul. Saab toimuda ainult küllastumata rasvhapete kaudu, sest neis sisalduvad kaksiksidemed. Kaksiksidemete arvu vähenemisega muutuvad rasvad tahkemaks. Mida sügavam on hüdrogeenimine, seda vähem tekib transrasvhappeid [ α-linoleenhape – C18:3 (Ω-3 RH) Linoolhape – C18:2 (Ω-6 RH) Oleiinhape C18:1 Steariinhape C18:0. ] Rasvade ümberesterifitseerimine on reaktsioon, mille käigus rasvhapped paigutuvad ümber erinevate triatsüülglütseroolide või ühe triatsüülglütserooli piires erinevate positsioonide vahel 80 – 90 ºC juures, kasutades katalüsaatoreid nt. Zn, Al, Ni. Eesmärgiks taas õlide tahkemaks muutmine. 2
Nahatüübid KAS SA TEAD, MILLINE ON SINU NAHATÜÜP? Nahahooldusvahendid Nahakreemid Näokreemid (öö-. Päeva- ja silmakreemid) Emulsioonkreemid Nahapiimad Geelid Näopuhastusvahendid (puhastuspiimad, näoveed) Koorijad Maskid Päevituskreemid (enne ja pärast päevitamist; isepäevituvad) Kosmeetikatoodete koostisained Küllastunud rasvhapped: steariin, palmitiin Küllastumata rasvhapped: linool- ja linoleenhape Taimsed õlid: jojoba-, avokaado-, saialilleõli- (rahustav ja põletikuvastane toime); porgandiõli (pehmendab ja kaitseb nahka kuivamise eest); oliivõli (pehmendab, niisutab, põletikuvastane): maisiõli (vitamiinid, antioksüdandid). Kosmeetikatoodete koostisained Loomsed õlid: kalamaksaõli (ravib rasust nahka ja aknet); platsentaõli (sisaldab aminohappeid, vitamiine, mineraale, aga Eestis ja Euroopas ei tohi kasutada): veelindude liigeserasv
Pulbritaolisi ja kompaktseid vahendeid on vähem. Üsna harva kasutatakse suspensioone. Peaaegu kõik kosmeetilised preparaadid on lõhnastatud. Kosmeetilisteks preparaatideks on igasugused kreemid, dekoratiivkosmeetika ja lõhnained. Kreemid Rasvalaadsed ained moodustavad kreemide aluse. Nende ülesanne on toime- ja mõjuainete nahka viimine, naha pehmendamine, niisutamine ja elustamine. Sellesse gruppi kuuluvad küllastunud (steariin, palmitiin jt.) ja küllastumata (linool- ja linoleenhape) rasvhapped, mineraalid (vaseliin, parafiin) ning taimsed, loomsed ja sünteetilised õlid, rasvad ning vahad. Väike tabel tänapäeva kreemide tüüpkoostistest: Kreemi Kreem Kreem Kreem Naha komponent kuivale normaalsele rasvasele niisutaja Losioon nahale nahale nahale Taimne rasvõli 22% 14% 11% 9% 8%
Lipiidid koosnevad- baasalkohol ja rasvhappejääk. Rasvhapped koosnevad- karboksüülhapped ja nende derivaadid 30. Rasvhapete klassifikatsioon: Küllastunud rasvhapped (ei sisalda kaksiksidemeid ehk C = C sidemeid. Küllastunud rasvhapped on näiteks palmithape, stearhape, laurhape jt) Küllastumata rasvhapped (jagatakse vastavalt kaksiksidemete arvule mono- ja polüküllastamata rasvhapeteks, nt. oleiinhape (mono), linoolhape, linoleenhape (polü) 31. Lihtlipiidid koosnevad basaalalkoholist ja rasvhappejääkidest Triglütseriidid (triatsüülglütseroolid)= neutraalrasvad = rasvad. Inimorganismi rasvad sisaldavad 65% oleiinhapet. Triglütseriidid tekivad glütserooli esterdamisel rasvhapetega. Vahad- lihtlipiidid (estrid), mille baasalkoholiks on mingi pikemaahelaline (16...34 C) ühealuseline alkohol (nt. spermatseet, lanoliin, mesilasvaha) 32. Liitlipiidid:
....5,7%; · juust <1%; · liha ja kala - praktiliselt ei sisalda. 7.2 Lipiidid Lipiide leidub organismi kõigis kudedes. Saledatel 8....12% kehamassist, tüsedatel 20....25%. Rasva osakaal naise organismis kõrgem, kui mehe organismis. Normaalse kehaehituse korral on täiskasvanud organismis 9....11 kg rasva. Inimorganismi ja toidu põhilised lipiidid on: · neutraalrasvad e. triglütseriidid (90....96%); · fosfo- ja glükolipiidid; · kolesterooli estrid. a-linoleenhape ja linoolhape on inimorganismi jaoks asendamatud rasvhapped (näiteks on nad vajalikud F-vitamiini koostises). Lipiidide ülesanded organismis: · energiarikkad varuained; · mehaaniline kaitsefunktsioon; · termoisolatsioon; · struktuurne roll. Lipiididest saadav energiahulk peaks moodustama 20....32% ööpäevasest kalorivajadusest, kusjuures rasvhapete jaotus võiks olla: 1/3 monoküllastamata (näiteks
mitteglütserooliestreid (vahad, sfingolipiidid). 4. C aat. arv: kaksiksidemete arv kaksiksidemete asend C16:0 16 süsinikku ja ei ühtegi kaksiksidet; palmit(iin)hape e heksadekaanhape, CH3(CH2)14COOH. C 18: 2 9,12 18 süsinikku ja kaks kaksiksidet 9 ja 12 asendis; linoolhape e 9,12- oktadekadieenhape, CH3(CH2)4(CH=CHCH2)2(CH2)5COOH. C18:3 9,12,15 18 süsinikku ja kolm kaksiksidet 9,12 ja 15 asendis; -linoleenhape, 9,12,15- oktadekatrieenhape, CH3CH2(CH=CHCH2)3(CH2)6COOH. 5. Neutraalsete rasvhapete puhul on domineeriv cis-isomeerne vorm. Ole(iin)hape C18:1, 9-oktadetseenhape (joonista ise omale!) 6. Rasvad glütserooli (propaantriooli) ja rasvhapete estrid. Sisaldavad kahe või kolme erineva rasvhappe radikaale. CH2O(I rasvhappe)CHO(II rasvhape)CH2O(III rasvhape) Vahad rasvhapete ja pika süsinikuahelaga alkoholide (nn rasvalkoholide) estrid. R1-CO-O-R2
mängivad olulist rolli hormonaalses tasakaalus. Üldiselt rühmitatakse lipiide rasvhapeteks, rasvadeks, glütserofosfolipiidideks, sfingolipiideks, vahadeks, steroidideks ja terpenoidideks. Lähtudes seebistumisvõimest võib lipiide jaotada seebistuvateks ja mitteseebistuvateks. Vastavalt molekuli struktuurile võib lipiidid jaotada ka veel liht-, liit- ning tsüklilisteks lipiidideks. Rasvamolekulid on sobivad toiduenergia säilitamiseks. Inimesele on erilise tähtsusega linool- ja -linoleenhape ehk asendamatud rasvhapped, mida inimorganism ise ei sünteesi. Olulisemaiks loomseks sterooliks on kolesterool, mida leidub pea kõikide loomsete rakumembraanide koostises ja mis tagab membraanide läbitavuse ja liikuvuse/voolavuse. Lisaks sellele toodetakse kolesteroolist sapphappeid, steroidhormoone ning D-vitamiini, kuid kõrget kolesteroolitaset peetakse südame- ja veresoonkonna haiguste riskifaktoriks. 1.3.1 Rasvapleki proov Lipiidid lahustuvad orgaanilistes lahustites
tagamises - liha, maks, teraviljaidud, taimeõlid, munad, astelpaju d. K – naftokinoonid - Osaleb kaltsiumi kinnistumisel luudes, hoiab ära verejookse - Kala, maks, munad, rohelised köögiviljad (K1), juust (K2) e. Q – ubikinoonid – antioksüdant, hingamisahela keskne komponent – makrellid, muna, kanaliha, sealiha, pähklid, spinat f. F – linoolhape ja alfa-linoleenhape – pähklid Vesiniksidemed a. Sisaldavad alati H aatomit, iseloomult elektrostaatilised (vastasnimeliselt laetud osalaengutega aatomid tõmbuvad) b. Elusorganismides sisaldab H side O või N aatomit (elututes objektides F aatomit) c. Vesiniksideme erinevus dipool – dipool jõududest – vesinikside on tugevam, sest vesiniku aatom on tugevalt tõmmatud O või N aatomi poole d. Vesinikside esineb molekulide vahel või molekuliseseselt e
Iseäranis ohtlikud on linaõlised pühkimislapid, mis tuleks kas kohe põletada või lahtiselt kuivama riputada, aga mitte töökohale hunnikusse seisma unustada. Lakk on vedelik, mille kuivamisel moodustub kelme. Lakk sisaldab peale kelmet moodustava aine orgaanilist lahustit ja muid komponente. Linaõli pressitakse lina seemnetest ja kasutatakse värvide valmistamiseks, puitpindade kaitseks ning toiduks. Linaõli sisaldab tervislikke küllastamata rasvhappeid nagu linoleenhape, linoolhape ja omega3-happed. Kuumutamisel saadakse linaõlist värnits, mida kasutatakse sideainena õlivärvide valmistamisel. Õlivärvi kuivamine on aeglane keemiline protsess, kus hapniku toimel tekivad ristsidemed rasvhapete molekulide vahel ja värnitsast moodustub polümeerne kile. Kuivamise kiirendamiseks lisatakse katalüsaatorit ehk sikatiivi Saapamääre ehk saapaviks kuulub Eesti Patendiameti jaotuse järgi klassi 04 - Tööstuslikud
Rasvad e triatsüülglütseroolid/triglütseriidid on keemiliselt ehituselt rasvhapete glütserüülestrid. Sobivad hüdrofoobsuse tõttu toiduenergia säilitamiseks ning on loomades akumuleerunud rasvadepoodesse, kõrgemates taimedes seemnetesse. Naturaalsetes rasvades sisaldub lai valik erinevaid rasvhappeid, nii küllastunud kui küllastamata, millest inimesele on erilise tähtsusega linool- ja -linoleenhape. Neid inimorganismis ei sünteesita, mistõttu peab neid saama toidust. Looduslikel küllastumata rasvhapetel on kaksiksidemed valdavalt cis-konfiguratsioonid, mistõttu on ahel kujult väändunud. Kuna trans-konfiguratsioonis küllastumata rasvhapete ahelad on sik-sak-kujuga, käituvad need biomembraanides sarnaselt küllastunud rasvhapetele ning on raskesti metaboliseeritavad. Glütserofosfolipiidid on kõikide rakumembraanide peamiseks koostisosaks ning kujutavad
· mitteseebistuvad: steroolid, prostaglaniidid, terpenoidid Rasvad (ehk triatsüülglütseroolid, neutraalrasvad, triglütseriidid) on ehituselt rasvhapete glütserüülestrid. Hüdrofoobsed rasvamolekulid sobivad toiduenergia säilitamiseks, olles loomades akumuleerunud rasvapooridesse, kõrgemates taimedes seemnetesse. Naturaalsetes rasvades sisalduvad erinevad küllastunud ja küllastumata rasvhapped. Inimesele on olulised linool- ja -linoleenhape, kuna neid inimorganism ei sünteesi ja peab saama toidurasvaga. Looduslikud küllastumata rasvhapped on valdavalt cis-konfiguratsioonis, mistõttu on ahela kuju väändunud. Trans- konfiguratsioonis küllastumata rasvhapped on organismides raskesti metaboliseeritavad ja peetakse südame-veresoonkonna haiguste tekitajaks. Glütserofosfolipiidid on amfifiilsed, sest lisaks kahele rasvhappe radikaalile, mis annab molekulile hüdrufoobsuse, sisaldavad nad fosforhappe jääki
Inimese kõikides kudedes kokku on ~60 g kolesterooli ja osa sellest (~1000 mg päevas) sünteesib organism ise. Kahjuliku mõjuga on kolesterool siis, kui tema sisaldus veres ületab 2 g liitri kohta. Kanamuna rikastatakse ω-3-rasvhapetega. Ω-3-rasvhapetel on tervistav mõju (ennetab südame- veresoonkonna haigusi, vähendab vereliistakute kleepuvust ja trombide tekke ohtu). Ω-3-rasvhapped on keeruka koostisega polüküllastamata rasvhapped (α-linoleenhape, mida rohkelt leidub lina- ja rapsiõlis). Rikastamiseks kasutatakse söödale lisatavaid lina-ja rapsiõli. Tabel. Kanamunarebu rasvhapete sisaldus (% üldlipiididest) (Hämmal, 2004) Rasvhape Tavamuna Rikastatud muna Müristiinhape 0,4 0,2 Palmitiinhape 23,2 20,1
riknemist kinnises pakendis. 15.Õlide säilitamine. Toatemperatuuril: - jahedas kohas, - eemal tuuletõmbusest, kuumast ja valgusest, - õhukindlas, kitsas ja sügavas pudelis või nõus. 16.Raps-rüps õlikultuuridena (olulisus, suurimad tootjad maailmaskasvatamine Eestis). Raps on suur energiaallikas, sisaldab häid rasvu ning vajalik organismile. Oluline on linool- ja linoleenhape. Suurimad tootjad on maailmas: Hiina, Kanada, india, Prantsusmaa, Saksamaa. Eestis: 1980. aastatel hakati Eestis õlikultuuride kasvatamisele suuremat tähelepanu pöörama. 1990. aastatel kasvupinna kiire suurenemine. 1996. aastal võeti vastu riiklik programm: - õlikultuuride kasvatamise ja - taimeõli tootmise kohta. 1999. aastal alustas rapsist toiduõli tootmist Jõgevamaal Painkülas asuv RAS Werol Tehased.
maltaasiks. See ensüüm, mis lõhub hargnemisekohtades, on amüloglükosidaas. Kasutatakse käärimistööstuses. 15. Toidurasvade ehitus. Küllastunud ja küllasumata rasvhapped. Lipiidid on vees lahustumatud heterogeensed ühendid, mis lahustuvad orgaanilistes lahustites (alkohol, benseen,atsetoon jms apolaarsed solvendid). Lipiidid on keemiliselt ehituselt rasvhapete tegelikud või potentsiaalsed estrid. Küllastunud (nt stearhape) või küllastumata (nt linoolhape, linoleenhape) kas süsiniku aatomite vahel on ükski-või kaksikside. Lisaks jaotatakse ka ahelapikkuse järgi: lühi-, keskmise ja pika ahelaga. Keskmine on kuus -10. Sis- ja transrasvhapped: Kui on transhape, siis on üks ahela osa ühel pool tasapinda, teine teiselpool, sishappe puhul ühel tasandil. 16. Rasvade füüsikalised ja keemilised omadused (hüdrolüüs, hüdrogeenimine, rääsumine). Rasvade hüdrolüüs toimub meie organismis, toimub rasvarikaste ainete keetmisel/praadimisel
annaabi.ee 
