· (idandid) · Pagaritooted · Leivatooted Oder: · Jahu · Ordalinnased õlu · Küpsetised karask, käkid, · Kruubid, tangud (tangud on purustatud kruubid) Kaer: · Jahu · Helbed · Tangud · Küpsetised · Küpsised Tatar: · Tangud · Helbed · Jahud Hirss: · Tangud · Helbed · Jahu Mais: · Tangud · Helbed · Manna · Jahu · Tärklis · Popcorn töödeldud maisitera Aedhernes, suhkruhernes, läätsed, kikerherned Oad: · Aeduba ehk türgiuba · Põlduba Jahud · Koostis ja jahu klass sõltub jahuliigist ja jahvatusastmest · Kõrgema kvaliteediklassi jahu on: tärklise ja suhkrurikkas, sisaldab vähem rasva, tselluloosi, mineraalaineid, lämmastikaineid Terade jahvatamiseks kasutatakse: 1. Madal- ehk lihtjahvatus eesmärgiks on ühekordse jahvatuse tulemusena saada jahu 2. Kõrg- ehk sordijahvatus mitmekordne jahvatus kõrgemad nisujahu sordid
Köögiviljad · Mugulköögiviljad · Kapsasköögiviljad · Sibulköögiviljad · Lehtköögiviljad · Maitseköögiviljad · Dessertköögiviljad · Viliköögiviljad: - Tomatköögiviljad - Kõrvitsköögiviljad - Kaunviljad - Teraköögiviljad (suhkrumais) 1. Mugulköögiviljad taimed, mille maa-aluste võsude külge kujunevad lühenenud ja paksenenud varreosad ehk mugulad Nt: kartul, maa-pirn, bataat (magus kartul) 1.1. Kartul · On kõige tähtsam köögivili · On ükstähtsamaid C-vitamiini allikaid · Sügisene kartul sisaldab ~25mg % C-vitamiini, kevadine aga 5-6% · Sisaldab täisväärtuslikku valku tuberiini Liigitus: · Söögikartul peab olema heade maitseomadustega ja hästi pehmeks keema · Tehniline kartul kõrge tärklisesisaldusega · Universaalne kartul peab vastama nii söögi- kui ka...
Forelli või siiamarjaga 220 EEK Vana hea retsepti järgi valminud boeuf a la tartar pikantse tsillikastme, kapparite, punase sibula, marineeritud kurgi, vutimuna ning röstitud saiaga 168 EEK Salatid: Kerge tiigerkrevetisalat "Antoinette'i" siidri kastmega krõmpsuv jääsalat, rukola, jahutav värske kurk, kirsstomatid, avokaado ning fenkol 188 EEK Tuunikalasalat eksootiline nauding Mezzoz valitud rohelised salatid,jahutav värske kurk, suhkruhernes kirsstomatid, avokaado, mustad seesamiseemned ning tsilli-sidruniheina-tüümiani karamelliga 178 EEK Soe mahlane kanafileesalat jääsalat, rukola, kirsstomatid, röstitud sampinjonid spinati-koore kastmes ja kähara brokkoliga 95 EEK Hullutav üleküpsetatud emmentaali-juustu salat metskirsikastmega 7 jääsalat, jahutav värske kurk, kirsstomatid ja avokaado 125 EEK Pasta:
sidrunitäidis kg 3,33 siirup l 4,3 singisegu kg 3,21 sinihallitusjuust kg 11,2 sinine kg 8,62 sojakaste l 4,45 sojaviilud kg 4,69 sokolaadi puru kg 6,75 sool kg 0,25 soolapähkel kg 3,3 soolaseened kg 4 spagetid kg 1,77 spargel kg 7 sprotid õlis kg 3,05 suhkruhernes kg 8,5 suhkruasendaja l 3,32 suhkrumass kg 3,45 suhkrusiirup hele kg 1,63 suhkur kg 0,9 suhkur fruktoosi kg 4,16 suitsujuust kg 7,4 suitsu-kanakoib kg 5,6 suitsupeekon kg 6,98 suitsusink kg 3,62 sukaad kg 8,1 sushi riis kg 7,65 sõmer riis kg 0,83
KATTSEEMNETAIMED Kaheidulehelised Rohurinne Kõrvenõges Nõges Nõgeselised Roosilaadsed Kaheidulehelised Katteseemnetaimed Taimed Urtica dioica Urtica Urticaceae Rosales Magnoliopsida Magnoliophyta Plantae Hapu oblikas Oblikas Tatralised Nelgilaadsed Kaheidulehelised Õistaimed Taimed Suhkruhernes Hernes Liblikõielised Oalaadsed Kaheidulehelised Õistaimed Taimed Harilik sinilill Sinilill Tulikalised Tulikalaadsed Kaheidulehelised Katteseemnetaimed Taimed Hepatica nobilis Magnoliopsida Magnoliopsida Magnoliopsida Magnoliopsida Magnoliophyta Taimed
Põlduba · Liblikõielised · 1.a taim · Tõusmed taluvad kuni -4 C · Kasvutemp 20C · Külvatakse otse avamaale · Sobivad rasked ja niisked mullad Aeduba e. türgi uba · 1.a taim · Liblikõieliste sugukonda · Soojanõudlik kultuur · Külvatakse otse avamaale · Sobivad liivakad ja hästi väetatud mullad · Värsked kaunad mürgised Aedhernes · Külmakindel köögivili · 1.a · Liblikõielised · Suhkruhernes ja poetishernes · Ümarad terad ja kortsus terad · Kõrguse järgi. madalad mis ei vaja toestust kuni 70 cm ja pikad mis vajavad toestust. Kapsad Spargelkapsas · E. prokkoli kapsas on 1.a · Sarnaneb lillakapsale aga on vitamiinirikkam · Moodustab lillkapsast hõredamat õisiku · Vajab toitainete rikkast mulda ja komposti · Optimaalne kasvutemperatuur on 18-20C · Taimed kasvatatakse ette Nuikapsas
sidrunhapet. On arvestatav joodi alliks. Töötlemisel säilib toiteväärtus hästi. Kasutada võimalik väga erinevateks roogadeks - supid, hautised, garneerimiseks, salatites, toorelt, keedetult, konserveeritult. Kuivatatud herneid keedetakse tavaliselt suppideks. Valmistatakse ka hernejahu, millest keedetakse putru ja lisatakse kotlettisesse ja taignatesse. 56 Väga palju herneid kasutavad konservitööstused konserveeritud ja külmutatud toodete valmistamiseks. Suhkruhernes e lesthernes Selle herne omapäraks on see, et kaunade sees pole tugevaid kiude, st süüa saab kogu kauna. Kaunad on sama magusad ja heamaitselised nagu noored hernedki. Toiteväärtuselt sarnane tavalisele hernele. Serveeritakse tavaliselt keedetult või aurutatult praelisandina või iseseisva köögiviljaroana võiga ülevalatult. Kasutatakse ka konservide valmistamiseks. Sojauba Pärit Hiinast ja Jaapanist. Kasutatakse nendes maades hästi palju. Soja on ideaalne neile, kes ei
osi või tervet taime kasutatakse söögiks. Koos puu- ja teraviljadega moodustab köögivili oluluse osa inimese toidusedelist. Köögiviljad jaotatakse söödava osa järgi: Sibulköögiviljad sibul, peasibul, talisibul, murulauk, küüslauk, porrulauk. Juurviljad porgand, pastinaak, peet, redis, jaapani redis, kaalikas, naeris, takjas, juurseller, must rõigas, aed-mustjuur, aed-piimjuur. Kaunviljad hernes, kikerhernes, suhkruhernes, põlduba, sojauba, aeduba, okra ehk söödav muskushibisk. Viliköögiviljad tomat, kurk, kabatsokk, tsukiini, kõrvits, harilik paprika, kibepipar, baklazaan, avokaado,füüsal. Lehtköögiviljad lehtkapsas, peakapsas, hiina kapsas, rooskapsas, spinat, salat, petersell, till, hapuoblikas, sigur, punasigur, salatsigur, põldkännak, salatkress, aedportulak, põld-võõrkapsas ehk rukola. Varsköögiviljad rabarber, nuikapsas, lehtpeet, varsseller, apteegitill,
5.10. Kaunviljad Kaunviljad sisaldavad võrreldes teiste köögiviljadega rohkem valku kuni 6%. Aedhernes sisaldab keskmiselt 6% nii valku, suhkruid kui ka tärklist (noor roheline vili), mineraalainetest kaaliumi, fosforit, kaltsiumi ja rauda, C-vitamiini 20...35 mg 100g kohta, teisi vitamiine ja letsitiini. Jaguneb suhkru- ja poetisherneks. Esimesed ei sisalda kauna siseküljel pärgamentset kilet ja süüakse koos kauntega. Kvaliteedilt kuulub suhkruhernes 1. klassi, poetisherned jagunevad 1. ja 2. klassi. Aeduba ehk türgi uba on toiteväärtuselt lähedane aedhernele. Kauna värvus on roheline või kollane ning seemne värvus valge või pruun. Liigitatakse: peened oad (fine beans) pärgamentse sisekileta, liigitatakse omakorda eriti peened (kauna läbimõõt kuni 6 mm), peened (6...8 mm) ja keskmised (üle 8 mm) ning muud oad. 24 Kvaliteedilt jagunevad eriti peened oad ekstra, 1. ja 2