Kleepvalgu määramine Koti tähis kust jahu onvõetud: Grahamjahu Lõhn: Teravilja lõhn Maitse: Jahune, puine, mõrkjas Kleepvalgu kogus grammides ja protsentides (vt jaotusmaterjalil lk 1 olevat valemit): Kleepvalgu %= (kleepvalgu kaal x 100) / jahukaal Kleepvalg= 17,05g Kleepvalgu %= (17,05 x 100) / 50= 34,1% Vastab jahu tähisele A-G (vt jaotusmaterjali tabelist lk2): Grahamjahu Kleepvalgu värvus: Helehall Kleepvalgu elastsus: 20-15=5 Elastsus on 5 Kleepvalgu venivus cm ja vastavus kirjeldusele: 5 ja keskmine Minu arvamus: Uuritav jahu vastab tüübile A Analüüs tehtud tööle lähtudes teoreetilistest teadmistest: Arusaadavam on see, miks ei tohi jahu taignasse liigselt segada.
või PK-väetisi külvieelsel mullaharimisel Pidada kinni agrotehnilistest nõuetest Külvata puhitud seemnetega Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level http://pilt.delfi.ee/picture/4809513 / Sordiomase kleepvalgu taseme saavutamine Valida sordile vastav mullaerim ja lõimis Pidada kinni sordile esitatud agrotehnilistest nõuetest Mitte segada kleepvalgu erineva sisaldusega viljapartiisid Kohene kuivatamine Kleepvalgu kvaliteedi iseloomustus Kleepvalk peab olema elastne, vetruv ja keskmise venitatavusega Jahu veesidumisvõime ja taigna stabiilsus on otseses sõltuvuses märja kleepvalgu kogusest ja gluteenindeksist
Õlgi kasutatakse punumustöödel ja ka katusematerjalina. Nisu on väga palju erinevaid liike, tuntumad neist on harilik nisu ehk pehme nisu ja speltanisu. Eestis kasvatatakse nisu alates teisest aastatuhandest eKr ning tänapäeval kasvatatakse meil nisu kõige rohkem. NISUJAHU Nisujahu saadakse nisu jahvatamisest veskis. Nisu ettevalmistamise eemaldatakse teradest sõklad, muld ja umbrohuseemned. Nisujahu koostis ja toitaineväärtus sõltub sordist. Jahu kvaliteeti näitab tuhasisaldus ja kleepvalgu hulk. Tuhasus peegeldab jahu heledust ja tumedust. Mida rohkem on nisuteriseid enne jahvatamist kooritud, seda heledam ja väiksema tuhasisaldusega jahu on. Selline jahu annab ka mõnevõrra enam toiduenergiat. Ja vastupidi, mida vähem on teriselt kesti eemaldatud, seda tumedam ja kiudainerikkam toode valmib. Selline jahu on mõnevõrra väiksema energia sisaldusega. NISUJAHU LIIGID Sõlejahu- kliisid ei ole. Kõige parem nisujahusort. Paisub hästi, värvuselt kreemikas.
see ei vähenda vilja kvaliteeti, kui ülekuumutamisega ei ole eluvõimet hävitatud. Langemisarv sõltub ilmastikust, koristusajast ja vilja kuivatamisest.Langemisarvuga iseloomustatakse ühte konkreetset viljapartiid. Madala langemisarvu tõstmiseks nõutavale tasemele ei ole soovitatavtootjatel ise vilja segada kõrgema langemisarvuga viljaga, selle tulemuseka võib olla kogu viljapartii mittevastavus kvaliteedinõuetele Kleepvalgu sisaldus ja kvaliteet. Kleepvalgu sisaldus sõltub 70% kasvutingimustest ja selle kvaliteet 70% sordi geenilistest omadustest. Kleepvalgu minimaalne sisaldus peab olema kvaliteetsel toidunisul olema 23% optimaalöne on 25% voi rohkem. Mida rohkem on taignas kleepvalku, seda rohkem peab taigen kinni käärimisel tekkivaid gaasimulle ja seega kerkib paremini. On tähendatud, et see seaduspärasus kehtib kleepvalgu sisaldusel kuni 32%, sellest kõrgema sisalduse puhul on taigna kerkimine takistatud.
Kleepvalk ja jahu küpsetamisomadused Jahu saiasobivus oleneb gliadiini ja gluteniini vahekorrast suurem gluteniinisisaldus tagab tugeva elastse taigna, mis vajab rohkem segamist, kuid annab lõpuks suurema mahu. Kleepvalgu sisalduse järgi jagatakse nisujahu samuti kuude klassi, : mida tähistatakse tähtedega A-st G-ni. Suurim kleep- e. liimvalgu sisaldus küündib kuni 33 protsendini (jahugrupp A), väiksem lubatud näitaja on 15 protsenti (jahugrupp G). NB! Kuidas määratakse! Kleepvalgu hulka mõjutab jahu peenestatus, vee ja jahu suhe, taigna seismise aeg ja temperatuur, mehhaaniline töötlemine. Kleepuvvalgu omadused määravad ära jahust valmistatud taigna küpsetamisomadused. Kleepvalgud paisuvad veega kokku puutudes ning moodustavad taigna kerkimisel ja küpsetamisel eralduvate gaaside mõjul sitke ja poorse sõrestiku. Samuti annavad need valgud kalgendudes küpsetistele püsiva vormi ning tihke kooriku. Seega, mida väiksem liimvalkude
• Talinisu, suvinisu Saagikus • Kasvatatakse intensiiv- ja mahepõllumajanduslikult • Intensiivkasvatus annab rohkem saaki • Sõltub iga põllumehe kasvatusviisist • Talinisu- rohkem saaki • Ebasobivad kasvutingimused- saagikus ja kvaliteet madal Statistika (2011) TALINISU SUVINISU Külvipind 47 800ha 81 100ha Kogusaak 143 700t 209 600t Saagikus 3020kg/ha 2750kg/ha Kvaliteet • Proteiini sisaldus • Kleepvalgu sisaldus Saadused • Toit- leib sai, kondiitritooted, pasta, manna, jahu, klii, kuskus • Jook- viin, õlle • Söödavili • Õlest saab paberit, punutisi Kasutatud kirjandus • http://entsyklopeedia.ee/artikkel/nisu2 • http://www.pikk.ee/valdkonnad/taimekasvatu s/teraviljakasvatus/suviteraviljad/suvinis u#.Vfba7BGqqkp • http://www.hkhk.edu.ee/teravili/nisu.html Aitäh!
paremate sortide ilmumisega. 1980ndatel aastatel leiti speltanisu taas uuesti, tänu maheviljeluse levimisele. Eestis on speltanisu populaarsus kasvanud just viimastel aastatel. SPELTANISU OMADUSED Speltanisu toiteväärtus on kõrgem kui tavalisel nisul. Speltanisus on palju B-grupi vitamiin, aminohappeid. Sisaldab küll gluteeni, aga vähem kui tavaline nisu ning see on üldiselt talutav ka allergikutele. Speltanisul on kõrge proteiin ja kleepvalgu sisaldus, kuid tavalise pärmisaia tootmiseks jääb sellest väheks. SPELTANISU KASVATAMINE Tavanisuga võrreldes on speltanisul sügavam juurestik, mullasuhtes on ta vähem nõudlik ning ka põuakindlam. Peamiselt kasvatatakse speltanisu mahetootmises. Hektari saak on üldiselt 2- 3,5 t/ha, sõltuvalt sordist ja talvitumistingimustest. Tera on kaetud tihedalt liibuvate sõkaldega, seetõttu on speltanisu väga haiguskindel.
Rasva, muna, maitseaineid, liigne magus, sool 12.Millised on eeltaigna valmidusele viitavad tunnused? Suur poorsus, läbipaistev poorsus, lõhn mahu suurenemine, eraldub soojus, kausi raputamisel kukub kokku(valmis) 13.Milline tooraine lisatakse taignale viimasena st (poole segamise pealt)? Margariin (rasvaine) 14.Taigna valmitamise optimaalseks temperatuuriks peetakse.... 26-28*C (26*C) 15. Mida mõjutab taigna temperatuur? Kui kähku oma toote valmis saab. 16.Tugeva kleepvalgu puhul on kasulik taigna temperatuuri.... Tõsta temperatuuri 17. Millist taignasegamismeetodit kasutad kaneelirulli valmistamisel? Eeltaignata meetot selle pärast et tegemist on lihtpagari tootega suhkru ja margariini sisaldus väike 18. Millest sõltub taigna segamisaeg? Taigna segamise aeg sõltub kas masinaga või käega, tooraine temperatuurist, segamise intensiivsusest, retseptuurist (koostis osadest), konsistentsist (mida soovin pärast saada) 19
Tüüp 1050-Värvuselt valge kollakashalli varjundiga, sisaldab rohkem kliisid. Kasutatakse täistera-, segaleibades, mille sisu on halli värvusega. Tüüp 1600- Hallikas, kollaka varjundiga. Sisaldab kliisid ja kõige rohkem tuhka. Kasutatakse täisteraleibade valmistamisel. Sortidesse on nisujahu jagatud endospermi- ja kliisisalduse põhjal. 5. Mille alusel jagatakse nisujahu tüüpidesse, mille alusel sortidesse? Tüüpidesse jagatakse nisujahu mineraalaine ja kleepvalgu sisalduse järgi. Sortidesse jagatakse endospermi ja -kliisisalduse põhjal. 6. Rukkijahu sordid Rukkipüüljahu, (tüüp 815) - suurem osa kliisid on eraldatud, peeneteraline, valge värvusega, hallika või kreemika varjundiga. Kasutatakse peenleibade valmistamiseks. Rukkikroovjahu, (tüüp 1370) - kliid on osalisel eemaldatud, hallikasvalge või hallikaskreem. Kasutatakse rukkikroovleibade ja juuretise valmistamiseks. Rukkilihtjahu, (tüüp 1740) - kliid on kõrvaldamata
TALLINNA TEENINDUSKOOL Hardi Roobas PK14-PE NISUJAHU KÜPSETUSOMADUSED JA NENDE PROTSESSIDE KIRJELDUS Referaat Juhendaja: Tiina Rühka Tallinn 2014 Hardi Roobas Nisujahu küpsetusomadused ja nende protsesside kirjeldus SISUKORD SISSEJUHATUS 3 1.NISUJAHU KÜPSETUSOMADUSED 4 2.TEHNOLOOGILISED PROTSESSID 6 3.JAHUPARANDAJAD 7 KOKKUVÕTE 8 KASUTATU KIRJANDUS 9 2 Hardi Roobas ...
Tärklist on 67-70% , 2,9% suhkruid, 9,9% kiudaineid, 15% valke, 2,3% lipiide, 1,95% toiteelemente ja 14% vett. Teisel kohal on nisujahu koostisosadest valkained, mida on jahus 12-16% kuivaine kaalust. Lisaks on umbes 80% kõigist neist lämmastikuühenditest vees lahustumatud valgud gliadiin ja gluteen ning albumiin, mis lahustub ka vees ja globuliin, mis lahustub soolalahuses, kokku 0,26-0,44% jahu kuivaine kaalust. Gliadiin ja gluteen moodustavad peale vee imemist kleepvalgu. Kleepvalku on jahu kaalus 20-45% ning seda saab jahu sees välja pesta. Pestud kleepvalku nimetatakse toorkleepvalguks. Rasvasisaldus on 0,8-2,1% jahu kuivaine kaalust. Mineraalaineid on nisujahus 0,55-1,9% kuivaine kaalust. Neid leidub kas vabade sooladena või orgaanilistes ühendites. Tähtsamad neist on fosfori, kaltsiumi ja raua ühendid. Rukkijahu keemiline koostis Rukkijahu ja nisujahu keemiline koostis on erinev. Nimelt rukkijahu sisaldab suuremat
JAHU Eesti turul on väga palju erinevatest maadest imporditud jahu. Eestis kasvatatud nisu ning sellest jahvatatud jahu ei jää oma küpsetusomaduste poolest mitte millegi poolest alla Läänest sisseveetud jahule. Tänu väetiste ohtrale kasutamisele Euroopas saadakse suuri hektarisaake, kuid tugevasti saab kannatada jahu kleepvalgu kvaliteet, st. et kleepvalk ei ole enam elastse närimiskummi konsistentsiga, vaid muutub vedelaks, mille tõttu taigna kuju ei püsi. Optimaalne kleepvalgu sisaldus on 28-30%, kui see on alla 25%, siis korralikku saia ei saa. Tuhasisaldus näitab jahu heledust KLEEPVALGU SISALDUSE JÄRGI: TUHASISALDUSE JÄRGI: Tähis min.% max.% Tähis min% max% A 33 - 405 - 0,50 B 31 32 550 0,51 0,63
JAHU Eesti turul on väga palju erinevatest maadest imporditud jahu. Eestis kasvatatud nisu ning sellest jahvatatud jahu ei jää oma küpsetusomaduste poolest mitte millegi poolest alla Läänest sisseveetud jahule. Tänu väetiste ohtrale kasutamisele Euroopas saadakse suuri hektarisaake, kuid tugevasti saab kannatada jahu kleepvalgu kvaliteet, st. et kleepvalk ei ole enam elastse närimiskummi konsistentsiga, vaid muutub vedelaks, mille tõttu taigna kuju ei püsi. Optimaalne kleepvalgu sisaldus on 28-30%, kui see on alla 25%, siis korralikku saia ei saa. Tuhasisaldus näitab jahu heledust KLEEPVALGU SISALDUSE JÄRGI: TUHASISALDUSE JÄRGI: Tähis min.% max.% Tähis min% max% A 33 - 405 - 0,50 B 31 32 550 0,51 0,63
nuudlid tomatipasta 5.2 Vilma tooraine Peamiseks tooraineks Vilma toodete puhul on jahu ja suhkur. Jahu pärineb Eestist ja suhkur Euroopa Liidust. 31 Kasutatav tooraine võib sisaldada vähesel määral piimatooteid ja sojaletsitiini. Toorainete loetelu: nisujahu suhkur vadakupulber munapulber kakaovõi täispiimapulber tärklis 5.3 Toorainete kirjeldused - Nisujahu standardi järgi jaotuvad jahud kleepvalgu sisalduselt kuude eri klassi, mida tähistatakse tähtedega tähestiku järjekorras A-st G-ni. Suurim liimvalgu sisaldus küündib kuni 33 %-ni (jahugrupp A), väiksem lubatud näitaja on 15 % (jahugrupp G). Kleepvalgu omadused määravad ära jahust valmistatud taigna küpsetamisomadused. Kleepvalgud paisuvad veega kokku puutudes ning moodustavad taigna kerkimisel ja küpsetamisel eralduvate gaaside mõjul sitke ja poorse sõrestiku
1 D. Mineraaltoitumine Kuidas on defineeritud taime toitainena vajalik mineraalelement Taimede toitumiseks vajalik mineraalelemendina mõistetakse selliseid elemente, mida taim saab mullast ja mis on vajalikud taimede elutsükli läbimiseks, mida ükski teine element ei asenda. Vajalik element toimib raku sees ja mitte takistades/soodustades teiste elementide neeldumist. Millised omadused peavad olema taimede toitesegul Õiges kontsentratsioonis kõiki vajalikke toiteelemente. Normaalseks kasvuks ja arenguks on vaja 17 keemilist elementi, millede sisaldus ja omavahelised proportsioonid erinevates taimedes ja taimekudedes on küllaltki sarnased ja nende 17 elemendi ja valguse olemasolu korral taim on suuteline sünteesima kõiki ühendeid, mida ta vajab. Lisaks õige pH, sest paljude mineraalainete omastamine sõltub selle väärtusest. Defineerige füsio...
· Jahu imab kergesti niiskust ja lõhnu, seetõttu tuleb seda hoida kuivas, jahedas kohas, eemal teravalõhnalistest ainetest. · Peamised jahu kvaliteedi näitajad on niiskus ning valkude (kleepvalgud) sisaldus. Taigna segamisel valgud paisuvad, neelates vedelikku. Suure kleepvalgusisaldusega jahu vajab rohkem vedelikku, tainas tuleb elastne, küpsetis aga kerge ja poorne. Optimaalne kleepvalgusisaldus jahus pärmitaigna tarvis -- 35-40%. · Et teada saada ostetud jahus sisalduvat kleepvalgu kogust, võtke erinevatest pakkidest kummastki kaks supilusikatäit jahu, valmistage veega segades tainas ning peske tükid jooksva vee all, seejärel võrrelge -- väiksem tükk on madalama kleepvalgusisaldusega jahust. Parem on valida paberkotti pakendatud jahu, sest selles jahu "hingab" ning säilitab kauem oma omadused. Pakendil peavad olema näidatud rekvisiidid valmistaja või pakendaja kohta, registreeritud kaubamärk, koostis, toidu- ning energiaväärtus, säilitamise tingimused ning
vitamiine. Maisist valmistatakse: · Purustatud tange; · Lihvitud tange; · Maisimannat; · Maisihelbeid; · Tärklist, siirupit, piiritust. 2.3.2 Jahud. Jahu saadakse teravilja jahvatamisel. Jahu koostis ja toiteväärtus sõltub jahu sordist. Tähtsaim jahu koostisosa on tärklis ja valgud. Kleepvalgu sisaldus oleneb sordist ja kasvutingimustest. Sooja ja kuiva suve korral saab nisust väga hea kvaliteediga jahu just kõrge kleepvalgu sisalduse tõttu. Jahvatusviise on kaks: 1) madal ehk lihtjahvatus; 2) kõrge ehk tangujahvatus, ka sordijahvatus. Nisujahu nisujahu üks tähtsam küpsetusomadus on kleepvalgu sisaldus ja kvaliteet. Nisujahuvalgud moodistavad vees kleepvalgu, mis annab tootele poorsust ja mahtu. Nisujahu sordid: · kõrgema sordi jahu (tüüp 550); · esimesesordi jahu (tüüp 812); · teise sordi jahu (tüüp 1600); · lihtjahu; · sõrejahu,
Proteiinisisalduse suurenedes süsivesikute hulk väheneb seega ei ole suur proteiinisisaldus soovitatav õlle-, piirituse-ja tärklisetööstusele kasvatatavate sortide juures. Kõige proteiinirikkamad on kõvanisu terad, aga on aretatud ka suure proteiinisisaldusega odra-, maisi-ja kaeravorme. Toorproteiini väärtus oleneb valkude koostisest. Taigna uhtmisel veega jääb järele kleepvalk , kuna eralduvad vees lahustuvad ühendid. Kleepvalgus on u. 80% valke. Kleepvalgu koostisest ja kogusest sõltuvad otseselt nisujahu küpsetusomadused. Mida rohkem seda on, seda paremate omadustega jahu saame. Minimaalselt peaks ta olema 23%, optimmalne oleks 25% ja üle selle. Kui kleepvalk tõuseb üle 32%, siis jahu kerkimine on takistatud. Toorrasva on kõige rohkem kaera-ja maisiterades. Näiteks nisul on seda keskmiselt 14%, rukkil ja odral 12%, kaeral 26% ja maisil 40%. Rasv on koondunud peamiselt idudesse. Suure rasvasisaldusega jahu kvaliteet halveneb kiiresti
mõnevõrra lühem säilivusaeg, sisaldab tavapärasest rohkem taimset rasva, mis rääsub kergesti ja annab jahule kibeda, ebameeldiva lõhna. Nimetatakse mõnikord ka grahamjahuks. 10. Kleepvalk kus leidub ja millised omadused. Nisuvalkude paisumisel vees moodustub elastne vetruv kergelt kleepuv kummitaoline mass kleepvalk ehk liimaine, Koosneb vees mittelahustuvatest valkudest, millel on omadus imada vett ja seejuures paisuda. Leidub nisujahus, nende standardi järgi jaotuvad jahud kleepvalgu sisalduselt kuude eri klassi: A- G. Suurim liimvalgu sisaldus küündib kuni 33 %-ni (jahugrupp A), väiksem lubatud näitaja on 15 % (jahugrupp G). Omadused määravad ära jahust valmistatud taigna küpsetamisomadused. Kleepvalgud paisuvad veega kokku puutudes ning moodustavad taigna kerkimisel ja küpsetamisel eralduvate gaaside mõjul sitke ja poorse sõrestiku. Samuti annavad need valgud kalgendudes küpsetistele püsiva vormi ning tihke kooriku. 11. Parboiling meetod. Riiside sortiment
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
