sugukonda ja diospüüri perekonda Puu on madala ja jässaka võraga. Ovaalsete läikivate lehtede pikkus on umbes 20 ja laius umbes 9 sentimeetrit. IDADIOSPÜÜRI VILJAD Tomati moodi viljad (hurmaad) on tavaliselt 6...8 sentimeetrise läbimõõduga ja muutuvad küpsedes rohekaskollasest oranzikaks või punakaks. Süüakse viljaliha. Magusa maitsega. Diospüür sisaldab kuni 20% suhkruid ja A vitamiini. MILLAL ON HURMAA VALMIS? Poolvalminult on viljaliha rohke tanniinisisalduse tõttu mõrkjas ja kõva. Valminud viljad muutuvad mahlakaks ja magusaks. Täisküpsuse tunnuseks on klaasjalt läikiv viljasisum, mis paistab läbi õhukese koore. PÄRITOLU JA KASVATUSKOHAD Kakiploomipuu on pärit IdaAasiast, kus teda kasvab ka metsikult. Hiinas, Jaapanis ja Koreas on ta kauatuntud viljapuu, mis 19.sajandil viidi ka USAsse ja LõunaEuroopasse. Kasvatatakse ka Austraalias
REFERAAT Troopilised puuviljad Juhendaja: Milvi Kasemäe Tallinn 2009 1 SISUKORD 1.TIITELLEHT...................................................................................1 2.SISSEJUHATUS..............................................................................3 3.Mango ..............................................................................................4 4.Hurmaa.............................................................................................5 5.Granaatõun.......................................................................................6 6.Kiivi..................................................................................................7 7. PILDID ...........................................................................................8 8.KOKKUVÕTE................................................................................
SISUKORD 1. TIITELLEHT...............................................................................1 2. SISSEJUHATUS..........................................................................3 3. Hurmaa.........................................................................................4 4. Papaia...........................................................................................6 5. Litši..............................................................................................8 6. Tähtvili.......................................................................................10 7. Viigimarjad..........................................................................
hulgaliselt seemneid. Viljad lõhnavad ülihästi ning neil on täidlane magus maitse (segu pirnist, küdooniast, viigimarjast, karusmarjast ja maasikast). Säilitamine Ideaalne säilimistemperatuur on 8-10 kraadi ja selle juures säilib guajaav 3 nädalat. Kasutamine Guajaavi süüakse nii koorega kui ilma. Guajaavi on soovitav süüa toorena ja tal on oma koht ka puuviljatordi valmistamisel. Kasuta tükeldatuna salatites ja magustoitudes. Guajaavi võib kasutada ka soojades roogades. Hurmaa ehk diospüür ehk kakiploom Kirjeldus Hurmaa on Jaapani rahvuspuuvili. Diospüüri tuntakse ka teiste, peamiselt vilja päritolule viitavate nimede all nagu jaapani kakiploom, hiina datliploom, jaapani aprikoos ja hiina küdoonia; enamik Euroopa rahvaid kasutab persimoni kohta mitmetes aasia keeltes vilja tähistavat nimetust kaki. Endise NSV Liidu aladel on persimon tuntud kui hurmaa, Iisrealis aga kui sharon. Vilja erksa
seemnetega mikseris. Seejärel pressige segu läbi marli, nii et seemnemass jääb eraldi kasutamiseks. Mehu aga pange purkidesse suletult hoiule külmkappi, kus see püsib värske nädala jagu. Sellega sobib marineerida liha enne praadimist, samuti maitsestada liha- ja kalatoite. Mehu saab kasutada veel joogiks, magustoitude lisandiks, toorsalatite kastmeks, teravamaitseliste lihatoitude kastmete maitsestamiseks jne. Seemnemass kuivatage ning tehke sellest teed. HURMAA SISSEJUHATUS Hurmaad ei saa pidada väga uueks viljaks Eestis, kuid tema tarbimine on siiski väga vähene. Tomati välimuse kuid pehme magusalt hapuka viljalihaga puuvili on pärit Hiinast, arvatavasti. Maitselt meenutab varianti, kus melon kohtub tomatiga, mekk on sametiselt pehme ning kerge. Samas on hurmaas piisavalt väärtust, et olla ka eraldi toitainena meie päevamenüüs. HURMAA
Mustad oad Brick cheese Brokkoli Brüsseli kapsas VÕI Kapsas Ära söö kui on kõht lahti või gaasid Konservitud Kalad Lillkapsas Seller Kastanid Petersell Kaneel Soodavesi Kookos, Kookosepiim Suvikõrvits Jõhvikamahl Kurk Rosinad Baklazaan Konservitud puuviljad Küüslauk Gouda juust Viinamarja mahl Sink Oad Mesi Mädarõigas Kim Chi Porrulauk Sidrun/laim Lehtsalat Herned Mango Seened Nektrariinid Oliivid Sibul Apelsini mahl Apelsin Paprikas Parmesani juust Pähklivõi Maapähklid Pirnid Hurmaa Hapukurk Pistaatsia pähkel Kõrvits (Mitte konservitud) Rabarber Kaalikas Sahhariin Päevalille õli ja sifkad Spinat Mandariinid Tomatid Arbuus
asendamatu rasvlahustuv vitamiin Kust kohast me seda saame? Saame rasvastest kaladest, kalamaksast, loomamaksast, võist, rasvasematest piimatoodetest Parimad allikad Parimateks allikateks on maks, piimatooted (juust, või), muna. Karotenoide leidub enim kollastes ja oranžides, aga ka mõnedes rohelistes puu- ja köögiviljades ning marjades (kibuvitsamarjad porgand, lehtkapsas, spinat, kõrvits, brokoli, lehtsalat, paprika, apelsin, papaia, hurmaa) ning maguskartulis. Vitamiini tähtsus A-vitamiin on tähtis paljude organismide sigimiseks,luu kasvuks ja nägemisteravuse hoidmiseks, immuunsuseks, aga ka antioksüdantse regulaatorina Milleks on vaja A-vitamiine? Nägemisprotsessiks Paljude organismi rakkude kasvuks ja arenguks Antioksüdantseks regulatsiooniks Organismi viljastusvõime tagamiseks Kui palju tuleks tarbida A-vitamiine A-vitamiine tuleks tarbida mõõdukalt,kui seda tarbid palju
Nagu enamik taimetoite, sisaldavad litšidki vähe küllastunud rasvu ja naatriumi ning kolesterooli ei sisalda üldse. Litšid sisaldavad mõõdukas koguses polüfenoole, rohkem kui teised puuviljad. http://www.youtube.com/watch?v=iZAqlLFvM4I&feature=related Toitainete sisaldused 100g toidu söödava osa kohta: › Vesi 81,1 › Kalorid 64 › Rasvad 0,1 › Valgud 0,9 › Süsivesikud kokku (imenduvad) 15 (14,3) HURMAA Hurmaa sarnaneb maitselt magusa ploomiga. Vilja koor on oranžikas-punakas ja vahel ka pruunitäpiline. Viimane ei tähenda, et vili ei kõlbaks süüa, hoopis vastupidi – see on täiesti söödav ja väga magus. Hurmaad tarvitatakse enamasti värskelt, kuid see sobib ka püree valmistamiseks. http://www.youtube.com/watch?v=hVHl1p2-3lQ&feature=related Kilohind 2,20 eurot (34,40 krooni). Toitainete sisaldused 100g toidu söödava osa kohta:
· Kirsid ja ploomid · Apelsinid ja mandariinid · Marjad · Banaanid ja kiivid · Viinamarjad · Kuivatatud puuviljad ja marjad Ananassi serveerimine Ananassi serveerimine Ananassi serveerimine Ananassi serveerimine Ananassi serveerimine Apelsinid ja mandariinid Aprikoosid,virsikud,nektariinid Avokaado Banaan Mango Eksootika Passion Kakutusevili Eksootika Granaatõun Papaia Rambutan Hurmaa Eksootika Tähtvili e. karambola Füüsal Tamarillo Viigimari Õun ja pirn Puuviljade ja marjade serveerimine · Serveeritakse kas suurtel alustel või portsjonnõudes · Puuvilja assortiid · Lisandid :...... · Portsjon 100-150 g Puuviljasalatid · Värsked või konserveeritud puuviljad · Üks või mitu liiki · Segatud või gruppidena · Kastmed · Portsjon 150 g= 100 g+ 50 g Marjasalatid
Banaan Banaani koorimiseks lõigatakse ülemise otsa koor läbi nii, et seda oleks mugav ribadena alla tõmmata. Banaani ei koorita lõpuni lahti, kuna banaan võib murduda. Banaani süüakse käes hoides. Inglismaal on kombeks panna kooritud banaan taldrikule ja süüa seda noa ja kahvliga. Eesti kokteilipidudel serveeritakse sageli banaane koorimata, kuid tükkideks lõigatuna. Sel juhul banaanijupid kooritakse ja süüakse näppudega. Hurmaa (sharon, kakiploom) Vili (tegelikult mari) lõigatakse pikuti pooleks ja süüakse lusikaga, koor jäetakse alles. Kasutatakse puuviljasalatites, siirupite ja kompottide valmistamisel. Hea salati prae kõrvale saab, kui vili koorida, tükeldada ja serveerida koos kodujuustuga. Sisaldab palju suhkrut, A-vitamiini ja kaaliumi. Arbuus ja melon Neid serveeritakse viiludeks lõigatult, koos koorega. Vaagnalt võetud laiem viil pannakse taldrikule, koor allapoole, kitsas viil aga lapiti
munakollasest ning maitsestatakse soola, musta pipra ning valge veini äädika või sidrunimahlaga. Lõppmaitset võib viimistleda oma äranägemise järgi. Sagedane saatja kohale või muule valgele vääriskalale. hoisin-kaste – tüüpiline Lõuna-Hiina paks vürtsikaste, mida kasutatakse vokiroogade maitsestamiseks ja liha marineerimiseks. Hoisin-kaste valmistatakse sojaubadest, küüslaugust, suhkrust ja maitseainetest, selle maitse on ühtlasi magus ning terav. Hurmaa – jaapani rahvuspuuvili. Kasvatatakse Aasias, Austraalias, Ameerikas ja Lõuna-Euroopas. Toiduks tarvitatakse hurmaa viljaliha, mis on magusa maitsega ja sisaldab palju suhkrut ja A- vitamiini. Kasutatakse puuviljasalatites, siirupite ja kompottide valmistamisel. Täisküps hurmaa on läbipaistev ning seda võib süüa lusikaga nagu õuna. Peale salatite kasutatakse ka juustu, jogurti, riisi, linnuliha, jäätise lisandina, puuviljasalatites ja küpsetiste katteks.
muutub suhkruks. On väga pehme ja säilitades neid alla 13 kraadi, omandavad ebameeldiva välimuse. Granaatõun on oma kujult nagu õun. Vili on punaka värvusega ja sisaldab hulgaliselt seemneid. Iga seeme on ümbritsetud .viljlihaga Grenadilli vili on pealt kõva. Viljas on palju seemneid, mida ei tarvitse eemaldada. Guaav ehk guajaav meenutab kujult ja suuruselt muna või pirni, mille viljad on kaetud sileda koorega. ja koore värvus on kollakas-roheline.. Hurmaa vili meenutab suurt .tomatit., mille värvus on oranz. küpsedes muutub läbipaistvamaks Karambool ehk tähtvili on .kollane. Vilja ristlõige on tähekujuline. Kivaano ehk ogameloni koor on ogaline. Mangostan on mango suurune, kujult ümarjas ja kaetud ..................................................................................................................... ................ . Pikemal seismisel koor ................................. ja selle eemaldamine ..............................
muudetakse toiduainetes leiduvad suhkrud bakterite toimel kääritamisprotsessis piimhappeks. Kui piimhappe hulk on juba piisavalt suur 0,6-1,5 % siis pidurdab see teiste mikroobide arengut ja soodustab hapendatud toiduainete säilitamist. Hapukurk hapendatud kurk Hapukoor töödeldud piim Heeringas Läänemere kalaliik Herned kasutatakse suppide valmistamiseks, konserveerimiseks jne. Hirss - kasutatakse putrude valmistamiseks. Hirsijahu võib kasutada erinevate jahude lisandina. Hurmaa - Ameerika diospüür on väikseim ja punaseim. Hurmaa on jaapani rahvuspuuvili. Kasvatatakse Aasias, Austraalias, Ameerikas ja Lõuna- Euroopas. Süüakse viljaliha. Magusa maitsega. Sisaldab palju suhkrut ja A- vitamiini. Kasutatakse puuviljasalatites, siirupite ja kompottide valmistamisel. I Ingver - ingverliste sugukonda kuuluv mimeaastane rohttaim, mis pärineb Lõuna -Aasiast ja mida praegusel ajal kasvatatkse Hiinas, Indias, Indoneesias, Sri Lankal, Austraalias, Lääne -
ovogeneesi ning spermatogeneesi arenguhäireid. A-VITAMIINI ALLIKAD NING PÄEVASED KOGUSED Parimateks A-vitamiini allikateks on maks, piimatooted (juust, või), muna. Rõhutagem, et taimsetest saadustest saab inimorganism ainult A-vitamiini eelühendeid ehk karotenoide. Karotenoide leidub enim kollastes ja oranzides, aga ka mõnedes rohelistes puu- ja köögiviljades ning marjades (kibuvitsamarjad porgand, tomat, lehtkapsas, spinat, kõrvits, brokoli, lehtsalat, paprika, apelsin, papaia, hurmaa) ning maguskartulis . Põhilist A-vitamiini eelühendit beeta-karoteeni leidub kõige rohkem porgandis. Lisaks leidub A-vitamiini veel kalamaksas ja kalaõlis. Soovituslik päevane A-vitamiini tarbimiskogus on umbes 700-900 mikrogrammi. Raseduse ajal võib tarbida A-vitamiini ka üle 1000 mikrogrammi. Täiskasvanu võib manustada A-vitamiini kuni 1,5mg (päevane kogus). A-VITAMIINI KASUTAMISEST JA TOKSILISUSEST Kõikidel vitamiinipreparaatidel on oma kindel koht nii haiguste kompleksse ravi
* fermentide toime; * kahjurid ( prussakad, sipelgad, hiired jne.) * taara ja pakkematerjal. 9. Etüleeni tootvad Etüleeni suhtes tundlikud õun, pirn, ploom maitseroheline, banaan, aprikoos salatid, kress, spinat, virsik, nektariin seller, porrulauk mango, melon kurk, porgand, papaia, avokaado, herned, kapsad, passion, tomat kartul, hurmaa, kiivi 10. Etüleeni eritub kõige vähem soovitatud säilitamistemperatuuri juures. Ka õhuvahetus vähendab etüleenisisaldust õhus.Etüleeni positiivne mõju on see, et toored viljad küpsevad etüleeni mõjul kiiremini. 12. FIFO- see tähendab, et uuemad kaubad paigutatakse riiulitel tahapoole selleks, et vanemad ja varem sisse ostetud kaubad saaks enne ära müüdud ( eriti oluline on see toidukaupade puhul kui kaupadel on realiseerimisajad).
Kõnnib ja lutsutab kättesaadud hurmaad. Laps suudab teha samal ajal kaht asja, kõndida ja süüa ja ümbritsevat jälgida. Kõndimise omandas Enrik päris varakult, kuskil 8. Kuul olid tema esimesed sammud. Tavaliselt hakkab laps kõndima 10-15 kuu vanuses (Tankler, 1999). Viimased 5 minutit möödub lustakamalt. Nimelt kostus ühe mänguasja muusika ja laps reageeris sellele koheselt. Enrik hakkas kahe käega vehkima ja kohapeal tammuma ehk tantsima. Kätega veheldes ununes lapsel hurmaa ja see potsatas vastu põrandat maha. Kui muusika läbi sai liikus laps kohe onu poole, ta tahtis diivanile, kus onu istub. Enrik muudkui proovib ja proovib, kõhuga vastu diivanit ja tõstab üht jalga ja teist jalga samal ajal häälitsedes ,,äh-äh''. Laps proovib muudkui diivanile saada ja lõpuks potsatab maha seejärel otsustab laps minna onu juurde ja tahab onu sülle, aga onu ei võta, kuid laps pressib ja hakkab ronima
küpsed või toored ja äkki neid süüaksegi just toorelt. Seega selles töös kirjeldame mõningate viljade iseloomustust ja omadusi, et tekiks väike arusaam, millised need eksootilised viljad siis on? 1. EKSOOTILISED VILJAD Eksootilisteks viljadeks loetakse: Artisokk, Arbuus, Ananass, Avokaado, Banaan ja punane banaan, Bataat, Cherimoya või annoona, Fengol ehk apteegitill, Granaatõun, Granadilla, Gujaav, Hurmaa, Jackfruit, Kaktusevili, Karambool ehk tähtvili, Kirssananass ehk füüsal, Kiwano, Kumkuats ehk kääbusapelsin, Kuningkookos, Küdoonia, Lime, Litsi, Longan, Limkuats, Mango, Mangostan, Melon, Passion, Papaia, Spargel - roheline ja valge, Pomelo, Rambutan, Salak ja Viigimari. 2. EKSOOTILISED PUUVILJAD Ananass, Banaan, Granaatõun, Karambool, Kääbusapelsi, Lime, Limkuats, Mango, Rambutan, Papaia, Kirssananass. 2.1 ANANASS Ananass on üks maitsvamaid lõunamaa puuvilju
95 € Rakvere viinerid 0,5kg pakk 1.40 € 2.27 € 1.84 € Sega hakkliha kg 3.82 € 3.77 € 1.92 € Kalapulgad ESVA 250g pakk 0.82 € 0.99 € 0.83 € Kerge soola heerinfa filee VICI pakk 1.05 € 0.51 € 0.89 € Sprotid õlis 160g karp 0.85 € 0.86 € 0.89 € Forell kg 5.11 € 12.46 € 4.35 € Hurmaa kg 1.76 € 2.10 € 1.90 € Kalkuni kintsuliha kg 6.59 € 6.85 € 6.97 € Eesti õun kg 1.67 € 1.99 € 1.80 € Sea kaelakarbonaad, kondita kg 7.13 € 7.33 € 7.17 € Kokteilkobartomat 500g pakk 3.34 € 3.43 € 3.36 € Hele viinamari seemneteta kg 2
poole päevasest energiast. Kõige paremad kiudainete allikad on täisteratooted, puu- ja köögiviljad. Kiudainete poolest on rikkad ka kliid, mida võib veidi toidule lisada. . 5. TERVISLIK MENÜÜ Vett tuleb juua 30 min enne sööki. Esmaspäev 12 Hommikusöök: vesi 250g, kaerahelbepuuder rasvata veega 200g, terasai 20g, juust R 25-26% (Eesti Juust) 16g, hurmaa 250g. Vahepala: kibuvitsatee suhkruta 250g. Lõunasöök: vesi 250g, maksastrooganov 80g, tatrapuder rasvata vega150g, tomat 75g, kurk 65g, redis 5g, oliiviõli külmpressitud 5g, roheline sibul 5g, till värske 1g, rukkileib 34g, keefir R 2,5% 180g. Vahepala: vesi 250g, viinamarjad 200g, õun 150g. Õhtusöök: vesi 250g, forell koorekastmes 200g, riis keedetud 30g, vinegrett 150g, rukkileib linnastega 30g, keefir R 2,5% 180g, apelsin 120g. Muu toidukord: vesi 250g, pirn 200g, banaan 160g
valguse mõju; ruumide ventilatsioon; kaubaline naabrus; fermentide toime; kahjurid ( prussakad, sipelgad, hiired jne.); taara ja pakkematerjal. Millised köögi- ja puuviljad on etüleeni tootvad ja millised on etüleeni suhtes tundlikud? Etüleeni tootvad: õun, pirn, ploom, aprikoos, virsik, nektariin, mango, melon, papaia, avokaado, passion, tomat. Etüleeni suhtes tundlikud: maitseroheline, salatid, kress, spinat,seller, porrulauk, kurk, porgand, herned, kapsad, kartul, banaan, hurmaa, kiivi. 37. MILLISED ON KAKS OLULIST EESMÄRKI MIDA TULEB JÄRGIDA KAUPADE VÄLJAPANEKUL MÜÜGISAALI? - tagada klientide rahulolu, järgides nende vajadusi, mugavusi ja harjumusi - kasvatada läbimüüki ja teenitavat tulu. 38. MIDA TÄHENDAB KAUPADE VÄLJAPANEKU MEETOD FIFO- FIRST IN, FIRST OUT? Uuemad kaubad paigutatakse riiulitel tahapoole selleks, et vanemad ja varem sisse ostetud kaubad saaks enne ära müüdud. 39. MIDA MÕISTETAKSE KAUPADE VÄLJAPANEKUTE ERINEVATE MEETODITE ALL?
infektsioonide vastu), antioksüdantseks regulatsiooniks, organismi viljastusvõime tagamiseks. Toiduga ei ole võimalik saada toksilises koguses A-vitamiini. arimateks A-vitamiini allikateks on maks, piimatooted (juust, või), muna. Karotenoide leidub enim kollastes ja oranzides, aga ka mõnedes rohelistes puu- ja köögiviljades ning marjades (kibuvitsamarjad porgand, lehtkapsas, spinat, kõrvits, brokoli, lehtsalat, paprika, apelsin, papaia, hurmaa) ning maguskartulis. Norm päevan annus 700-900 mcg. Homeöostaas - stabiilse keskkonna tagamine rakkude ja kudede ning organsüsteemide talitluseks. Näiteks: insuliin: toodetakse kõhunäärmes, vastutab glükoosi sisalduse reguleerimise eest veres 9. Metabolism ehk ainevahetus on termin, mida kasutatakse kõigi keemiliste reaktsioonide kirjeldamiseks, mis on seotud rakkude ja organismi säilitamisega. - keemiliste muutuste kogum, mis on organismi elutegevuse aluseks.
«маленьким шеддоком» из-за его сходства с помело, которое тогда называли шеддоком (по фамилии английского капитана Шеддока, завезшего его в XVII веке на остров Барбадос), а в 1814 году на Ямайке торговцы переименовали плод в грейпфрут. 1.16 Хурма (Hurmaa) - род субтропических и тропических листопадных или вечнозелёных деревьев и кустарников семейства Эбеновые (Ebenaceae). Деревья доживают до пятисот лет. У многих видов плоды съедобны — они представляют собой крупные оранжевые мясистые 1 —10-семянные ягоды. 1
a) puuviljadele* b) lehtköögiviljadele c) juurviljadele 15. Viinamarjadest valmistatakse: a) viina b) viskit c) brändit* 16. Tsitrusviljade koores on: a) oliivõli b) eeterlike õlisid* c) kookosõli 17. Veri- ja poolveriapelsinide maitse on: a) hapu b) mõru c) magus* 18. Papaia on: a) melonitaoline* b) arbuusitaoline c) mangotaoline 19. Kõige suurema rasvasisaldusega puuvili on: a) avokaado* b) kiivi c) hurmaa 20. Kreegid on: a) kollast värvi b) sinakat värvi* c) punast värvi 1.2 Lehtköögiviljad Nimetus Kuju Värvus Kulinaarne kasutus Aedsalat Salatilehe kuju varieerub Salati pehmed lehed on Aedsalatit kasutatakse olenevalt liigist. enamasti rohelised, mõnel enamasti toorelt. liigil punased.
Vaccinium myrtillus mustikas Vaccinum vitis-idaea pohl kanarbik -Calluna vulgaris Oxycoccus palustris h. jõhvikas nurmenukulised Primulaceae Primula veris h. nurmenukk eebenilised - Ebenaceae Diospyros ebenum - must eebenipuu Diospyros kaki - idadiospüür ehk kakidiospüür ehk kakiploomipuu on pärit Ida-Aasiast (vili - hurmaa) teepõõsalised Theaceae o p. Camellia - Kameelia aktiniidialised Actinidiaceae o kiivi (Actinidia deliciosa) sug Polemoniaceae o p. Phlox floks ehk leeklill PÄRISASTERIIDID I e LAMIIDID Sugukond Boraginaceae karelehelised Vahelduvad karedakarvalised lihtlehed Kerisõisik Kroon: liitlehine, aktinomorfne, tihti soomustega neelus, mis takistavad sissepääsu putke Vili: jaguvili, mis jaguneb 4-ks
väldi toidu mitmekordset soojendamist tähis nimi parimad allikad A retinool kala-, veise ja seamaks, või, muna, juustud β-karoteeni** allikad: peamiselt oranžid ja kollased, aga ka mõned rohelised puu marjad (kibuvitsamarjad porgand, lehtkapsas, spinat, kõrvits, brokoli, lehtsalat, p hurmaa), maguskartul D kaltsiferool kalad, muna (kollane), maks, rikastatud piim ja piimatooted E tokoferool õlid (nt päevalille, rapsi), seemned, pähklid, mandlid, leib, avokaado, paprika, m K füllokinoon taimset päritolu toidud (eriti rohelised köögiviljad) Vesilahustuvad vitamiinid B1 tiamiin seemned, pähklid, nisuidud, pärm, sealiha, kaerahelbed, täisterapasta, leib, ma
juba aastatuhandeid. Guajaav - Õhukese, helerohelise koorega muna või pirni meenutava kujuga, mis küpsedes muutuvad helekollaseks. Viljaliha värv varieerub valgest kuni tumeroosani. Seemned on söödavad. Vili on iseloomuliku hapukas-magusa lõhnaga. Maitseb nagu segu pirnist, viigimarjast, karusmarjast ja maasikast. Sisaldab A, B ning C vitamiine (kuulub enim C vitamiini sisaldavate viljade hulka, valminud viljades isegi ligi 900 mg%), rauda, kaltsiumit, fosforit. Hurmaa - Hurmaal on mitu sünonüümi, mis viitavad ühtlasi tema päritolule (Jaapan, Lõuna-Korea, Hiina). Hurmaa vili on botaaniliselt mari, mis kasvab kõrgetel põõsastel või 3-15 m kõrgustel puudel. Viljad valmivad hilissügisel. Vilja läbimõõt on 6-8 cm, kujult ja suuruselt siledakoorelist ümmargust õuna meenutav. Keskmine kaal 100- 400g. Õhukese, sileda ja läikiva koore värvus varieerub kollasest sügavpunaseni.
soja, sulatatud searasv Hapud (happelised) puuviljad Apelsin, greip, ananass, metsmaasikas, kiivi, tomat, kumkvaat, sidrun, laim, granaatõun Magus-hapud puuviljad Mango, kirsid, õun, virsik, ploom, aprikoos, mitmesugused marjad, enamus viinamarjasorte, pirnid, nektariin (sile virsik) Magusad puuviljad Banaan, datlid, hurmaa, viinamarjasort ,,Tompson", muskaatpähkel, papaia, kuivatatud puuviljad Melon Arbuus, valge muskaatmelon, muskusmelon, Kantalupa melon, talvine melon, Krensoy melon, jõulumelon, Pärsia ja Kanaari melon. Vähese tärklisesisaldusega või tärkliseta toiduained Seller, hiina kapsas, lillkapsas, nuikapsas, baklazaan, sibul, rohelised oad, brüsseli kapsas
tervetest viljadest. Etüleeni tekitavad ja etüleeni suhtes tundlikud viljad hoida üksteisest võimalikult kaugel. Etüleeni toodavad Etüleeni suhtes tundlikud õun, pirn, ploom, aprikoos, virsik, nektariin, mango, banaan, maitseroheline, salatid, spinat, seller, porrulauk, mangostan, melon, papaia, avokaado, granadill, tomat. kurk, porgand, kapsad, kartul, hurmaa, kiivi, herned 28. Kohvi liigitamine ja erinevate kohvide valmistamiseks kasutatavad toorained. Lahustuv kohv mis on peamine tooraine. Röstimine. Arabika ja Robusta erinevus. Kohvi võib liigitada kohvipuu liigi, päritolumaa, röstimis- ja jahvatusviisi alusel: · Kohvipuu liigi järgi Etioopiast pärit araabia kohvipuu Coffea arabika (saadus araabika kohv) ja Kongo kohvipuu ehk Coffea canephora (saadus robusta kohv).
annaabi.ee 
